Reostuse tekkepõhjuste ja edasikandemehhanismide uuring Kardioru-Maarjamäe rannikumeres (KIK-i projekt 609) VAHEARUANNE 1.
|
|
- Ξάνθιππος Παπαϊωάννου
- 7 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 Reostuse tekkepõhjuste ja edasikandemehhanismide uuring Kardioru-Maarjamäe rannikumeres (KIK-i projekt 69) VAHEARUANNE 1. Sissejuhatus Rand ei ole kusagil pidevalt saastatud peale suuremat tormi on isegi Merivälja sopp puhas. Russalka rand võib oma parematel aegadel näha välja puhas ja kutsuv (joonis 1), halvematel päevadel aga olla kaetud lagunevate vetikatega (joonis ). Ka üks kõige tugevamat haisu levitavam ala, Saare nurk ( Hukkunud langevarjuri mälestusmärgi juures, joonised 3 ja 4) võib peale tormi olla ilus liivarand. Merivälja sopp kipub küll enamasti nägema välja nii nagu joonistel 5 ja 6. Samas voolab ka seal lahte näiliselt puhas (ja lõhnatu!) vesi nagu ka teistest sissejooksudest. Joonis 1. Russalka rand (foto G. Lessin, 8.9. ). Joonis. Russalka rand (foto G. Lessin, 3.7.). Joonis 3. Saare nurk (foto A. Erm, 6.9. ). Joonis 4. Saare nurk (foto G. Lessin, 3.7.).
2 Joonis 5. Merivälja sopp (foto A. Erm, 7.8.). Joonis 6. Merivälja sissejooks (foto A. Erm, 7.8.). Joonis 7. Lauluväljaku sissejooks (foto A. Erm, 6.9.). Joonis 8. Saare sissejooks (foto A. Erm, 8.9.). Kuigi on kindlalt teada, et sadevete kanalisatsioonist (vt. joonised 6,7 ja 8) merre juhitavas vees on toiteainete sisaldused sadu kuni tuhandeid kordi kõrgemad, kui Tallinna lahe keskosas, ei ole siiski päris kindel, kas kogu rannaäärne reostus ja vetikate vohamine on nendest sissejooksudest põhjustatud. Et võtta tarvitusele mingeid meetmeid ranna puhastamiseks, on vaja kindlalt teada, millest saaste tingitud on, kuidas ta levib ja kui kiiresti end taastoodab. Käesoleva töö eesmärgiks ongi nii saaste tekkimise kui ka edasikandemehhanismide välja selgitamine. Vahearuande valmimise hetkeks on teostatud järgmised tööd. 1. On kaardistatud põhjasetted uuringualal ja tehtud setteproovidele sõelanalüüs.. On võetud perioodiliselt analüüse nii sissejooksudest (Russalka, Lauluväljak, Saare tee, Pirita jõgi, Merivälja) kui merejaamadest (jaamad 1 4) ning analüüsitud neis toiteainete sisaldust, samuti heljumi ja klorofülli sisaldust (ei kajastata vahearuandes). 3. On võetud setteprofiilid merejaamadest 1 5 ja analüüsitud HELCOM'i metallide (Cd, Hg, Pb, Cu, Zn) sisaldust proovides. On tellitud ka polüklooritud bifenüülide (PCB) ja kloororgaaniliste pestitsiidide analüüsid (vastused ei ole veel saabunud). 4. On mõõdetud hoovuste profiili juulist novembrini jaamas (tulemused töötlemisel). 5. On salvestatud laineparameetrid novembris jaamas 1 (tulemused töötlemisel). 6. On modelleeritud sissejooksudest tulevate ainete levik vaikse ilma korral.
3 . Uuringualad ja sõelanalüüs Uuringualasid oli kaks, esimene Vanasadamast kuni Pirita Jahisadamani hõlmas rannikumere kuni 1 m isobaadini ja 3 sadevete sissejooksu: Russalka, Lauluväljak ja Saare tee (joonis 9), teine Merivälja sissejooksu juures (Ranniku tee vastas, joonis 1). Joonis 9. Russalka Pirita uuringuala. Sademevee sissejooks Joonis 1. Merivälja uuringuala
4 Joonis 11. Keskmised tera läbimõõdud settejaamades. Ristiga on märgitud jaamad, kust proove ei olnud võimalik võtta (liivakivi, sinisavi pank või kivine põhi). Uuringualadele märgitud võrgustiku jaamadest võeti kopaproovid (kokku 14 kopaproovi ), millele tehti Eesti Geoloogiakeskuse Laboratooriumis sõelanalüüs ( joonis 11). Jooniselt on näha, et Russalka juures katab merepõhja jäme liiv. Lauluväljaku vastas on meri pikalt madal (ja kivine), sügavamal jookseb kirdesuunaline pank kuni Pirita jõe suudmeni välja. Sellelt pangalt saadi proovivõtjasse aeg-ajalt kas sinisavi või liivakivi tükke, samuti väheselt vetikaid. Saare nurgas on põhi vahelduv. Märgitud võrgustikus, s.o. ~ ja ~1 m isobaadi vahel olulisi vetika kolooniaid ei täheldatud, need olid madalamal, sissejooksude vahetus ümbruses.. 3. Veeproovid 3.1. Toiteainete ruumiline jaotus Veeproove on võetud 5 sissejooksust ja 18 merejaamast. Viimastest neli n.ö. avamerejaama paiknevad 1 m isobaadi läheduses (proovid 4 eri perioodist) ning viies 5 m sügavusel (sette- ja veeproovid 8. novembrist ). Merejaamadest on olemas tulemused nitraatidenitritite ja fosfaatide sisalduse kohta, ranna lähedalt ka üldlämmastiku ja üldfosfori kohta. (NB! Siin ja edaspidi - kõik nitraatide-nitritite ja fosfaatide kontsentratsioonid väljendavad arvuliselt elementaarse lämmastiku ja fosfori osakaalu veeproovis). Jaamade asukohad on joonisel ning toiteainete varieerumise piirid neis on esitatud joonistel Joonistelt (13 16) on näha, et toiteainete kontsentratsioon rannikult mere suunas väheneb üldjuhul väga kiiresti, samas Merivälja uuringualal kasvavad kontsentratsioonid avamere pool uuesti. Põhjus saab olla Pirita jõe vee kandumine jaamadeni.
5 Joonis. Avamerejaamade paiknemine ja sügavused. Joonis 13. Nitraatide ja nitritite kontsentratsioon (μg/l) Russalka Pirita uuringualal. Joonis 14. Nitraatide ja nitritite kontsentratsioon (μg/l) Merivälja uuringualal. Joonis 15. Fosfaatide kontsentratsioon (μg/l) Russalka Pirita uuringualal. Joonis 16. Fosfaatide kontsentratsioon (μg/l) uuringualal. Merivälja
6 3.. Toiteainete ajaline muutlikkus meres Avamererejaamadest võeti perioodiliselt veeproove, v. a. jaam 5, kust võeti veeproovid vaid ühel setteproovide hankimise ekspeditsioonil 8. novembril. Fosfaadid merejaamades M1 põhi 35 M1 pind 3 M pind M põhi 5 P, µg/l M3 pind M3 põhi 15 Russa lka me ri / / 1 / / 1 / 7/ / 7/ Joonis 17. Fosfaatide(PO43-) kontsentratsioon merejaamadest võetud veeproovides. M1, M ja M3 avalahelt (~1 m isobaat), Russalka meri -.5 m sügavuselt Russalka mälestusmärgi vastast. 1. N, µg/l Nitraadid ja nitritid merejaamades M1 pind M pind M3 pind R us s a lka m eri M1 põ hi M põ hi M3 põ hi 1/ /1 7 1/ /1 7 / /1 18 9/ 8 9/ 8 8/ 19 7/ 3 7/ 1 6/ Joonis 18. Nitraatide ja nitritite (NO3-ja NO-) kontsentratsioon merejaamadest võetud veeproovides. M1, M ja M3 avalahelt (~1 m isobaat), Russalka meri -.5 m sügavuselt Russalka mälestusmärgi vastast.
7 Päikesepaiste kestus, t Päikespaiste kestus h/päevas per. Mov. Avg. (Päikesepaiste kestus, t) 7-Nov 8-Oct 18-Oct 8-Oct 8-Sep 18-Sep 8-Sep 9-Aug 19-Aug 9-Aug 3-Jul -Jul 1-Jul 3-Jun -Jun Joonis 19. Päikesepaiste kestus. a. suvel. Merejaamadest võetud proovide analüüs näitas suhteliselt stabiilset ja mõõdukat fosfaatide kontsentratsiooni (5 1 µg/l, joonis 17) nii pinna- kui põhjalähedastes proovides, rannalähedaste jaamades võis see olla ka mõned korrad kõrgem (vt. Russalka meri, joonis 17). Lämmastiku sisaldus avamerejaamades (joonis 18) oli kesksuvel üsna mõõdukas (1 4 µg/l), septembriks oli tõusnud 1 1 µg/l ning novembriks juba kuni 5 µg/l. Tõenäoliselt on selline tendents tingitud eelkõige valgustustingimuste muutumisest. Suve teises pooles, alates. augustist olid päevad põhiliselt pilvised, s.t. tingimused fütoplanktoni produktsiooniks (ja lämmastiku tarbimiseks) olid kehvad, vt. joonis Toiteained ajaline muutlikkus sissejooksudes Sissejooksudest (Russalka, Lauluväljak, Saare, Pirita jõgi, Merivälja) on võetud proove -l eri perioodil, hetkel on teada fosfaatide ja nitraatide-nitritite kontsentratsioonid võetud veeproovides. Osaliselt on olemas ka üldfosfori ja üldlämmastiku kontsentratsioonid. Fosfaatide ja nitraatide - nitritite sisalduse varieerumine sissejooksudest võetud veeproovides on toodud joonistel ja 1.
8 Fosfaadid sissejooksudes 5 Pirita jõ g i R u s s a lka s is s e jo o ks Me rivä lja s is s e jo o ks P, µg/l L a u lu vä lja ku s is s e jo o ks Sa a re s is s e jo o ks 15 Sa a re m e ri R u s s a lka m e ri 1 Me ri R 1 p in d Me ri R p in d Me ri R 3 p in d 5 / /1 18 9/ 8 9/ 8 8/ 19 7/ 3 7/ 1 6/ 5/ 31 5/ 11 Joonis. Fosfaatide (PO43-) kontsentratsioon sissejooksudest võetud veeproovides. Võrdluseks on toodud ka kaldalähedasest merest (Russalka meri ja Saare meri) ning avamerejaamadest R1, R ja R3 võetud proovid. Nitraadid ja nitritid sissejooksudes 45 Pirita jõ g i 4 R u s s a lka s is s e joo ks 35 Me rivä lja s is s e jo o ks N, µg/l 3 L a u lu välja ku s is s e jo o ks Saa re s is s e jo o ks 5 R u s s a lka m e ri 15 Saa re m e ri 1 Me ri R /1 9 / / / / / / 8/ / 5/ 5 Joonis 1. Nitraatide ja nitritite (NO3-ja NO-) kontsentratsioon sissejooksudest võetud veeproovides. Võrdluseks on toodud ka kaldalähedasest merest (Russalka meri ja Saare meri) ning avamerejaamadest R1, R ja R3 võetud proovid. Fosfaatide kontsentratsioon on olnud suhteliselt stabiilne kogu suve jooksul ja mitte eriti kõrge mõnevõrra eristuvad vaid Merivälja ja Saare tee jaamad. Nitraatide kontsentratsioon sissejooksudes alanes suve esimesel poolel kuni. juulini, seejärel tõusis kuni 18 juulini ja langes uuesti kuni 31. juulini, seejärel püsis suhteliselt stabiilsena ning suve teisel poolel hakkas uuesti tõusma. Tuleb märkida, et. juulist kuni 18. juulini oli suurem vihmaperiood, nt. 17. juulil sadas alla 3 mm sademeid, samuti oli palju sademeid augusti viimasel dekaadil, vt. joonis.
9 Sademete summa mm/päevas 35 Sademete summa, mm Sep 9-Aug 19-Aug 9-Aug 3-Jul -Jul 1-Jul 3-Jun -Jun Joonis. Sademete hulk. a. suvel Võrdlus eelnevate aastatega Võrreldes aasta suve tulemusi perioodi - 9 tulemustega 1 tuleb tõdeda, et nitraatide ja nitritite sisaldus sissejooksudes on küll mõnevõrra vähenenud, kuid on endiselt väga kõrge, ületades taustkontsentratsiooni ( avamerejaamad ) kaks kuni kolm suurusjärku. Võttes arvesse sissejooksude ja Pirita jõe vooluhulkasid võib öelda, et sadevete puhul on tegemist kohtreostustega, mis oluliselt ei mõjuta Tallinna lahe üldist seisundit (kolme sissejooksu osakaal bilansis on alla 1%, vt. tabel 1). Tabel 1. Toiteainete keskmised kontsentratsioonid ja sissejooksude vooluhulgad perioodil 9; keskmised kontsentratsioonid. aastal. -91 Vooluhulk, m3/d Saare tee 14 Lauluväljak 59 Russalka 735 Merivälja Pirita jõgi 648 Meri (~1m) N, µg/l N, t/aastas P, µg/l P, t/aastas Navg Pavg Kvalitatiivselt sama pilt on ka fosfaatidega, kuigi siin on sadevete osakaal veidi suurem (~15%). Samas on nende suhteline kontsentratsioon sadevees tunduvalt madalam, küündides vaid Merivälja sissejooksus 1 kordseks võrreldes avamerega ja jäädes Lauluväljaku ja Russalka sissejooksudes vaid kolm kuni viis korda kõrgemaks. 1 Kakum, T. 9. Tallinna sademevee väljalaskude seire aruanne. OÜ Keskkonnauuringute keskus.
10 4. Ainete hajumine sissejooksudest väljumisel vaikse ilma mudel Kuna meil puuduvad hetkel andmed aasta sissejooksu mahtude kohta, võtsime aluseks olemasolevad keskmised vooluhulga andmed perioodi kuni 9 kohta ning käesoleval suvel määratud maksimaalsed nitraatide kontsentratsioonid sissejooksudest. Joonisel 3 a) on mudeli tulemus kolmanda päeva lõpuks peale sissejooksu avamist ja joonisel 1 b) neljanda päeva lõpuks. Mudel näitab, et muude faktorite (tuul, hoovused) puudumisel on sadevete hajumine väga aeglane ning kogu sissejooksust tulev vesi koguneb väga kitsale rannikuribale. Etteruttavalt võib öelda, et sama võib väita ka vetikate levimise kohta. Samas olulisem toitainete allikas, Pirita jõgi, viib oma vee põhiliselt Pirita ja Merivälja randa, mõningal määral ka Saare nurka. Pirita vee käändumist Merivälja poole täheldasime ka välitöödel Merivälja uuringualalt võetud proovide puhul oli kontsentratsioonigradient ranna lähedalt avamere suunas. a) b) Joonis 3. Ainete arvutatud kontsentratsioon 3 päeva (a) ja 4 päeva (b) peale sissejooksude avamist. 5. Rasked metallid merejaamades Merejaamadest (1,, 3, 4 ja 5) võeti ka põhjalähedase piirikihi proovid (8 cm veekiht ja 8 cm settekiht) ja telliti analüüsid rasketele metallidele (Zn, Cu, Pb, Cd, Hg) ning polüklooritud bifenüülidele (PCB) ja kloororgaanilistele pestitsiididele (analüüsimisel).
11 Zn Cu Pb Cd Hg 5 Jaam Joonis 4. Helcom'i metallide sisaldus merejaamade põhjasetetes. Punktiiriga on tähistatud määramispiir Cu, Pb, Cd [µg/l] 1. Zn [ µg/l] 6 Raskemetallid põhjalähedases veekihis (alumine kiht - 8 cm) Hg, Cd [mg/kg] Pb, Zn, Cu [ mg/kg] Raskemetallid põhjasetetes (ülemine kiht - 8 cm) Zn Cu Cd Pb 1 3 Jaam 4 5 Joonis 5. Helcom'i metallide sisaldus merejaamade põhjalähedases veekihis. Punktiiriga on tähistatud määramispiir. Joonistelt 4 ja 5 järeldub, et tehtud analüüside alusel mingisugust jääkreostust eeldada ei saa. Kõik kontsentratsioonid jäävad kordades alla lubatud normi ja ka allapoole sihtarvu ning vastavad enam-vähem inimtegevusest häirimata foonile. Tõsi, edaspidi on vajalik analüüsida ka sügavamalt võetud setete profiile, kuna uuritud sügavustel (v.a. jaam 5) ei pruugi Tallinna lahes moodustuda püsivat piirikihti nii tormi- kui laevalained ulatuvad sügavusele kuni m ja enam, seejuures kiirlaevalainete toime on pidev päevast päeva. Segunemise toime ilmneb ka jooniselt 4 - suuremad kontsentratsioonid on sügavamates jaamades (19 m) ja 5 (5 m). 6. Vetikatest Ei hakka vastu vaidlema Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi bioloogidele, kes oma uuringus jõudsid järeldusele, et haisu põhjustavad lagunevad vetikad. Ka meie vaatlused (joonised 6 ja 7) on näidanud, et kõigi sissejooksude juures on merepõhi kaetud üheaastaste rohevetikatega (Enteromorpha intestinalis), silma järgi hinnates võib see ala olla ~1 m, aga loomulikult tuleks nende vetikate täpset liigilist koostist, levikut ja produktsiooni vegetatsiooniperioodi vältel mõõta. Kurja juureks tunduvad olevat sadevete sissejooksud, mis põhjustavad vetikate vohamise suubumisalal. Joonis 4. Vetikamatt mere põhjas lauluväljaku sissejooksu juures (foto A. Erm, 6.9.). Joonis 5. Vetikad Russalka sissejooksu juures (foto A. Erm, 6.9.). T. Paalme (Vast. täitja), Tallinna lahe keskkonnaseisundit mõjutavad survetegurid, nende põhjused ning mõjude vähendamise võimalused. Leping nr / TÜ Eesti Mereinstituut, 11,
12 7. Tehtud tööde kokkuvõtteks 1. Haisu põhjustajaks on põhiliselt lagunevad vetikad.. Saare ja Merivälja sissejooksude puhul on teatud kahtlus, et sinna satub aeg ajalt ka muud reostust. Kui Russalka ja Lauluväljaku rannikul on selgelt näha vetikamassid (rohelised või lagunevad) ja lõhn on n.ö. paks merelõhn, siis Saare nurga ja Merivälja sopi reostus on tunduvalt mitmekesisem, ka hais meenutab kohati fekaale (kavas on täiendav analüüs võetud proovidele). 3. Merivälja sopp ja mingil määral ka Saare nurk võivad olla oluliselt mõjutatud Pirita jõe toodavatest toiteainetest.. 4. Saasteainete leviku väljaselgitamiseks ja konkretiseeritud meetmete väljapakkumiseks tuleb koostada Tallinna lahe hüdrodünaamiline mudel (on töös). 5. Vajalik on uurida vetikate täpset liigilist koostist, levikut ja produktsiooni (kavas järgmisel vegetatsiooniperioodil). 6. Probleemi lahendamiseks on kolm võimalust: a) sissejooksudest merre tuleva vee puhastamine nitraatidest kõige efektiivsem, aga ilmselt ka kõige kallim; b) vetikate kokkuriisumine merepõhjast ja rannalt tehnikaga võimalik vaid Russalkast Lauluväljakuni (edasi kivine). c) sissejooksude juhtimine lahe keskosa poole (1 3 m sügavusele) vajab täiendavaid uuringuid, KMH-d ja riskianalüüsi - aga tundub olevat kõige odavam ja stabiilsem. Arvestades sissejooksude väikest osakaalu lahe bilansis ja seda, et praegu jõuab sissejooksudest tulev reostus lahte niikuinii, ei peaks see Tallinna lahe üldist seisundit halvendama; d) kahtlane on, kas viimane meede ka Merivälja sopi puhul aitab - kui selgub kindlalt, et Pirita jõgi oma toiteained sinna suunab, ei oska peale mehhaanilise puhastamise midagi välja pakkuda. 8. Edasised tööd Programmis ette nähtud välitööd on väljapakutud osas põhiliselt tehtud. Jäänud on veel põhjakiiruste mõõtmised, mis viiakse läbi peale hüdrodünaamilise mudeli valmimist selle valideerimiseks setete transpordi osas, s.o. 13 aasta kevadel ja suvel. Peale modelleerimise ja põhjakiiruste ning setete transpordi mõõtmise on laekumas osa analüüsitulemusi (üldlämmastik, üldfosfor ja kloororgaanika), samuti on plaanis tellida mõned täiendavad analüüsid. Kokkuvõtvalt on 13 aasta tööplaan järgmine. 1) Valikuliselt määratakse sissejooksude veeproovidest (olemas sügavkülmas) ka teisi saasteaineid (kloororgaanika, kolibakter, ammooniumsoolad) muu võimaliku keemilise ja bioloogilise saaste esinemise kindlaks tegemiseks või välistamiseks. ) Võetud setteproovides määratakse lisaks rasketele metallidele ka polüklooritud bifenüülide (PCB) ja kloororgaaniliste pestitsiidide kontsentratsioon. Võetakse juurde ja analüüsitakse veel kolm setteprofiili sügavamatelt (settimis)aladelt (>3 m). 3) Põhjabatümeetria, põhjasetete kaardistamise ja. a. suvel ja sügisel salvestatud hoovuse ja lainemõõtmiste alusel modelleeritakse Tallinna lahe hüdrodünaamiline mudel, mis kirjeldab vee ja põhjasetete liikumist erinevate tuulte korral - mudel on
13 eelkõige vajalik meetmeteprogrammi täpsustamiseks ja hindamiseks, nt. kui sadeveed juhtida kaugemale merre, siis kuhu ja kui kaugele, et neid uuesti randa tagasi ei toodaks. Samuti on oluline täpselt välja selgitada Pirita jõe vete segunemine ja liikumine peale lahte suubumist. 4) Mudeli valideerimiseks viiakse 13 aastal lisaks põhjakiirusste ja setete transpordi mõõtmistele (PIV seade)l äbi ka täiendavaid hoovuste (ADCP) lainetuse mõõtmised. 5) Võimaluste piires kaardistatakse vetikate levikuala ja produktsioon mõnede sissejooksude, eelkõige Russalka ja Lauluväljaku juures - need tööd ei olnud käesoleva programmiga planeeritud Meresüsteemide Instituudile, aga on meetmete väljatöötamiseks paraku hädavajalikud.. Ants Erm Fred Buschmann Ilja Maljutenko TTÜ Meresüsteemide Instituut
HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραLisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi
Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi Proovi nr EE14002252 EE14001020 EE14002253 EE140022980 EE14001021 9 2-6 EE14002255 2-7 EE1 4002254 10 2-8 EE140022981 Kraav voolamise
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραLisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραJoonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui
Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραÜlesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus
Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad
Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6
Διαβάστε περισσότεραCompress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013
55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi
Διαβάστε περισσότερα5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE
TTÜ EHHTROONKNSTTUUT HE00 - SNTEHNK.5P/ETS 5 - -0-- E, S 5. TUGEVUSRVUTUSE PNELE Staatika üesandes (Toereaktsioonide eidmine) vaadatud näidete ause koostada taade sisejõuepüürid (põikjõud ja paindemoment)
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud
Διαβάστε περισσότεραSöömishäire psüühiline haigus, mis mõjutab kehalist tervist. Kodused mürgistusohud ja esmaabi. Miks juuksed välja langevad? Jalad kevadeks korda!
kevad 2013 hind 1,60 Söömishäire psüühiline haigus, mis mõjutab kehalist tervist Kodused mürgistusohud ja esmaabi Miks juuksed välja langevad? Jalad kevadeks korda! Toimetuse info Väljaandja Ülikooli Apteek
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραKRITON Platon. Siin ja edaspidi tõlkija märkused. Toim. Tõlkinud Jaan Unt
KRITON Platon AKADEEMIA, 1/1994 lk 57 71 Tõlkinud Jaan Unt SOKRATES: Miks sa nii vara siin oled, Kriton? Või polegi enam vara? KRITON: On küll. SOKRATES: Ja kui vara siis? KRITON: Alles ahetab. SOKRATES:
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραJuhend. Kuupäev: Teema: Välisõhu ja õhuheidete mõõtmised. 1. Juhendi eesmärk
Juhend Kuupäev: 13.10.2015 Teema: Välisõhu ja õhuheidete mõõtmised 1. Juhendi eesmärk Käesolev juhend on mõeldud abivahendiks välisõhus sisalduvate saasteainete või saasteallikast väljuva saasteaine heite
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότεραSadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine
Sadevees sisalduvate ohtlike ainete uuringu korraldamine Lõpparuanne Tallinn 2013 Heitvee- ja suublaseire maakondades Harju-Järva- Rapla regioon 2012 aasta III kvartali lõpparuanne 1 (57) Töö nimetus:
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραvärske rõhk kreeka blogiluule intervjuu Kaarel B. Väljamäega
värske rõhk IV/2011 (nr 28) Martin jõela Kaur Riismaa Eda Ahi Sveta Grigorjeva Egon Ilisson Edina Szvoren kreeka blogiluule intervjuu Kaarel B. Väljamäega Värske Rõhu toimetus Peatoimetaja: Lauri Eesmaa
Διαβάστε περισσότεραKas Androidi ostmiseks on õige aeg? Eesti esimene võrdlustest!
Uus ipod Nano Nüüd kaamera ja raadioga Pentax K7 Mida arvata järjekordsest kaamerast? Odav ja hea ka Poola värk Poolakate telefoni käib kaks SIM-kaarti Säästuaeg Testis ilma jalata kuvar Kas Androidi ostmiseks
Διαβάστε περισσότεραSTM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013
Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραZooplankton. Arvukus ja biomass 25. Juta Haberman Taavi Virro Kätlin Krikmann
271 25. Zooplankton Juta Haberman Taavi Virro Kätlin Krikmann Zooplankton (kreeka keeles zōon loom, planktos hõljuv) on vees vabalt hõljuvate loomakeste zooplankterite kogum. Tegemist on nn ökoloogilise
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραGeoloogilised uuringud ja nende keskkonnamõju. Erki Niitlaan
Geoloogilised uuringud ja nende keskkonnamõju Erki Niitlaan Ettekande sisu Mõisted Uuringu liigid Uuringu meetodid Eestis kasutavad uuringu meetodid Keskkonnamõju Kokkuvõtte Mõisted Geoloogia - kreeka
Διαβάστε περισσότεραΒιομάζα είναι κάιε υλικό που παράγεται από ζωντανοφσ οργανιςμοφσ: Ξύλο και ϊλλα δαςικϊ προώόντα, Τπολεύμματα καλλιεργειών, Κτηνοτροφικϊ απόβλητα,
Βιομάζα είναι κάιε υλικό που παράγεται από ζωντανοφσ οργανιςμοφσ: Ξύλο και ϊλλα δαςικϊ προώόντα, Τπολεύμματα καλλιεργειών, Κτηνοτροφικϊ απόβλητα, Απόβλητα βιομηχανιών τροφύμων κ.λπ. Βαςικθ χρθςη: καύςιμο
Διαβάστε περισσότεραKoduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused
Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna
Διαβάστε περισσότεραEcophon Square 43 LED
Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,
Διαβάστε περισσότεραMetsa kõrguse kaardistamise võimalustest radarkaugseirega. Aire Olesk, Kaupo Voormansik
Metsa kõrguse kaardistamise võimalustest radarkaugseirega Aire Olesk, Kaupo Voormansik ESTGIS Narva-Jõesuu 24. Oktoober 2014 Tehisava-radar (SAR) Radarkaugseire rakendused Muutuste tuvastus Biomass Tormi-
Διαβάστε περισσότεραKOLMAPÄEV, 15. DETSEMBER 2010
15-12-2010 1 KOLMAPÄEV, 15. DSEMBER 2010 ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK president 1. Osaistungjärgu avamine (Istung algas kell 08.35) 2. Komisjoni 2011. aasta tööprogrammi tutvustamine (esitatud resolutsiooni
Διαβάστε περισσότεραMahe- ja tavapiima rasvhappeline koostis
Mahe- ja a rasvhappeline koostis Zarina Skvortsova, Merike Henno, Ragnar Leming Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Paljud viimasel ajal läbiviidud uuringud on püüdnud välja
Διαβάστε περισσότεραp A...p D - gaasiliste ainete A...D osarõhud, atm K p ja K c vahel kehtib seos
LABO RATOO RNE TÖÖ 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Keemilised rotsessid võib jagada öörduvateks ja öördumatuteks. Pöördumatud rotsessid kulgevad ühes suunas raktiliselt lõuni. Selliste rotsesside
Διαβάστε περισσότεραKõrv vastu arvutit: testis 2.1 arvutikõlarid
Microsofti telefoni- Windows on tagasi Testime Nikoni uut D7000 kaamerat Kinect teeb mängud täitsa uueks Uputame ja togime Samsungi matkafoni Nr 69, jaanuar 2011 Hind 42.90 kr; 2.74 Kõrv vastu arvutit:
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραI. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Διαβάστε περισσότεραΕΓΓΡΑΦΟ ΕΡΓΑΣΙΑΣ ΤΩΝ ΥΠΗΡΕΣΙΩΝ ΤΗΣ ΕΠΙΤΡΟΠΗΣ. Εκθεση χώρας - Κύπρος 2015. {COM(2015) 85 final}
ΕΥΡΩΠΑΪΚΗ ΕΠΙΤΡΟΠΗ Βρυξέλλες, 26.2.2015 SWD(2015) 32 final ΕΓΓΡΑΦΟ ΕΡΓΑΣΙΑΣ ΤΩΝ ΥΠΗΡΕΣΙΩΝ ΤΗΣ ΕΠΙΤΡΟΠΗΣ Εκθεση χώρας - Κύπρος 2015 {COM(2015) 85 final} Το παρόν έγγραφο δεν συνιστά επίσημη θέση της Ευρωπαϊκής
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραGEOTEHNIKA ARUANNE. Puise sadama ehitusgeoloogiline uuring
2358-1 GEOTEHNIKA ARUANNE Puise sadama ehitusgeoloogiline uuring Juhataja Rauno Raudsepp Autor Peedo Nelke Tallinn, 2010 SISUKORD TEKST 1. Üldosa 2. Geoloogiline ehitus 3. Geotehnilised tingimused TABELID,
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA AJALUGU MTMM MTMM
Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Hindamine:
Διαβάστε περισσότεραlk 7 Peugeot 208 Active plus VTi 82 hj erihind kuumakse al. 120 keskmine kütusekulu 4,3 l/100 km
lk 8 Vallajutud: Rakke Tööpakkumised lk 7 Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 tel. 515 0068 Nr. 44 (838) K- 28. november 2014 tasuta www.k-kummid.ee KUMMID www.peugeot.ee/kampaania OÜ KK-RIDEEN Kuumakse al.
Διαβάστε περισσότεραΠεριεχόµενα. 1. Γενικό πλαίσιο. 2. Η ΚΑΠ σήµερα. 3. Γιατί χρειαζόµαστε τη µεταρρύθµιση; 4. Νέοι στόχοι, µελλοντικά εργαλεία και πολιτικές επιλογές
Ανακοίνωση για το µέλλον της ΚAΠ «Η ΚΑΠπροςτο2020: αντιµετωπίζοντας τις προκλήσεις στον τοµέα των τροφίµων, στους φυσικούς πόρους και στις περιφέρειες» Γ Γεωργίας και Αγροτικής Ανάπτυξης Ευρωπαϊκή Επιτροπή
Διαβάστε περισσότεραDigi-TV vastuvõtt Espoo saatjalt
Digi-TV vastuvõtt Espoo saatjalt Digi-TV vastuvõtuks Soomest on võimalik kasutada Espoo ja Fiskars saatjate signaali. Kuna Espoo signaal on üldjuhul tugevam, siis kasutatakse vastuvõtuks põhiliselt just
Διαβάστε περισσότεραAS MÕÕTELABOR Tellija:... Tuule 11, Tallinn XXXXXXX Objekt:... ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR.
AS Mõõtelabor ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR. Mõõtmised teostati 200 a mõõteriistaga... nr.... (kalibreerimistähtaeg...) pingega V vastavalt EVS-HD 384.6.61 S2:2004 nõuetele. Jaotus- Kontrollitava
Διαβάστε περισσότεραMilline navi on Androidi
Testis HTC uus Sensation Mida teha Windowsitahvelarvutiga? Dell tegi odava suure puutetundliku kuvari Sony Vaio proovib olla MacBook Nr 75, juuli 2011 Hind 2.79 ; 43.65 kr Kellel on Eestis levi? Suur suvine
Διαβάστε περισσότεραΤο άτομο του Υδρογόνου
Το άτομο του Υδρογόνου Δυναμικό Coulomb Εξίσωση Schrödinger h e (, r, ) (, r, ) E (, r, ) m ψ θφ r ψ θφ = ψ θφ Συνθήκες ψ(, r θφ, ) = πεπερασμένη ψ( r ) = 0 ψ(, r θφ, ) =ψ(, r θφ+, ) π Επιτρεπτές ενέργειες
Διαβάστε περισσότεραSISSEJUHATUS TEADVUSETEADUSESSE. Teema on niivõrd põnev ja huvitav, JAAN ARU TALIS BACHMANN
SISSEJUHATUS JAAN ARU TALIS BACHMANN TEADVUSETEADUSESSE Ärgates kerkib me silme ette ümbritsev tuba koos selle ebaõnnestunud tapeedi ja osaliselt õnnestunud mööblivalikuga. Jõuame teadvusele iseendast
Διαβάστε περισσότεραSisekliinik muutuste teel
Hannes Danilovi 100 päeva LK 2 Sisekliiniku kolimine LK 4-5 Sünnieelse diagnostika eetika LK 8 Eesti esimesed peavaluõed LK 10 SISELEHT nr 159 jaanuar 2014 www.kliinikum.ee/leht Foto: Andres Tennus UUDIS
Διαβάστε περισσότεραΠΕΡΙΟΔΙΚΟΣ ΠΙΝΑΚΑΣ ΣΤΟΙΧΕΙΩΝ
ΠΕΡΙΟΔΙΚΟΣ ΠΙΝΑΚΑΣ ΣΤΟΙΧΕΙΩΝ Περίοδοι περιοδικού πίνακα Ο περιοδικός πίνακας αποτελείται από 7 περιόδους. Ο αριθμός των στοιχείων που περιλαμβάνει κάθε περίοδος δεν είναι σταθερός, δηλ. η περιοδικότητα
Διαβάστε περισσότεραPinnavee seisund. Koostatud Kristi Altoja, KAUR-i andmehalduse osakonna peaspetsialisti, ettekande põhjal. Elina Leiner
Pinnavee seisund Koostatud Kristi Altoja, KAUR-i andmehalduse osakonna peaspetsialisti, ettekande põhjal Elina Leiner Vee seisundit kirjeldavad kvaliteedinäitajad Üldseisund Ökoloogiline ja keemiline
Διαβάστε περισσότεραAnonüümse HIV nõustamise ja testimise teenuse ülevaade aasta. Kristi Rüütel, Natalja Gluškova
Anonüümse HIV nõustamise ja testimise teenuse ülevaade 2012. aasta Kristi Rüütel, atalja Gluškova Tallinn 2013 SISUKORD LÜHEDID JA MÕISTED... 2 HIV ÕUSTAMISE JA TESTIMISE TEEUS... 3 ADMETE KOGUMIE JA AALÜÜS...
Διαβάστε περισσότεραväärtpaberite teejuht
väärtpaberite teejuht Väärtpaberite teejuht Saadan selle uuesti, sest lisandus autorite fotode copyright: AS Tallinna Börs 2008 Eesti Päevalehe AS 2008 Toimetaja: Villu Zirnask Korrektor: Maris Makko
Διαβάστε περισσότεραÕHUKVALITEEDI MÕÕTMISED MUUGA SADAMAS 2014
ÕHUKVALITEEDI MÕÕTMISED MUUGA SADAMAS 2014 Tallinn 2015 Õhukvaliteedi mõõtmised Muuga sadamas 2014 1 (50) Töö nimetus: ÕHUKVALITEEDI MÕÕTMISED MUUGA SADAMAS 2014 Töö autor: Naima Kabral Töö tellija: AS
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραTeeLeht OMANIKUJÄRELEVALVE RIIGIST, KOOSTÖÖST JA JUHTIMISEST TAASKASUTATAVATE MATERJALIDE KASUTAMINE TEEDEEHITUSES PUITSILDADE OLUKORD EESTIS
Nr 79 DETSEMBER 2014 OMANIKUJÄRELEVALVE KAS MAANTEEAMET VÕIKS SEDA ISE TEHA? RIIGIST, KOOSTÖÖST JA JUHTIMISEST INTERVJUU PEADIREKTORIGA TAASKASUTATAVATE MATERJALIDE KASUTAMINE TEEDEEHITUSES PUITSILDADE
Διαβάστε περισσότεραMitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKAINSTITUUT Dünaamika kodutöö nr. 1 Mitmest lülist koosnea mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine ariant ZZ Lahendusnäide Üliõpilane: Xxx Yyy Üliõpilase kood:
Διαβάστε περισσότεραI Feel Pretty VOIX. MARIA et Trois Filles - N 12. BERNSTEIN Leonard Adaptation F. Pissaloux. ι œ. % α α α œ % α α α œ. œ œ œ. œ œ œ œ. œ œ. œ œ ƒ.
VOX Feel Pretty MARA et Trois Filles - N 12 BERNSTEN Leonrd Adpttion F. Pissloux Violons Contrebsse A 2 7 2 7 Allegro qd 69 1 2 4 5 6 7 8 9 B 10 11 12 1 14 15 16 17 18 19 20 21 22 2 24 C 25 26 27 28 29
Διαβάστε περισσότεραMilline on hea. odav Android? Pane oma failid siia: testime kõvakettaid. [digi] kool: DLNA, AirPlay, Wireless HDMI
LG tegi imeõhukese kuvari ja me testime Kaamera, mis sobib küünevärviga Lugejate nõudmisel: testis head klapid Katsetame HP kõik ühes arvutit Nr 71, märts 2011 Hind 2.79 ; 43.65 kr Pane oma failid siia:
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότεραParim odav. nutitelefon
Transformer, väga eriline tahvelarvuti Samsungi relv ipadi vastu 2000 eurot maksev HP sülearvuti Kodune Logitechi helipark Nr 76, august 2011 Hind 2.79 ; 43.65 kr Parim odav Üheksa videokaamerat. Ainult
Διαβάστε περισσότεραTELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas
TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas 2 Eessõna Kõik sai alguse sellest, et erinevates foorumites küsivad inimesed
Διαβάστε περισσότεραNÄIDE KODUTÖÖ TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. AAR0030 Sissejuhatus robotitehnikasse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut AAR000 Sissejuhatus robotitehnikasse KODUTÖÖ Teemal: Tööstusroboti Mitsubishi RV-6SD kinemaatika ja juhtimine Tudeng: Aleksei Tepljakov
Διαβάστε περισσότεραEcophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397
Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus
Διαβάστε περισσότεραENERGEETIKA KÕIGE TÄHTSAM. Inimkond, üldisemalt kogu elusloodus,
KÕIGE TÄHTSAM ENERGEETIKA ARVI FREIBERG Maailma asju liigutavat kaks jõudu sugutung ja surmahirm. Ehkki mitte täiesti alusetu väide, pole see kaugeltki kogu tõde. Nii üks kui teine muutuvad oluliseks alles
Διαβάστε περισσότερα20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1
κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii
Διαβάστε περισσότεραPrisma. Lõik, mis ühendab kahte mitte kuuluvat tippu on prisma diagonaal d. Tasand, mis. prisma diagonaal d ja diagonaaltasand (roheline).
Prism Prisms nimese ulu, mille s u on vsvl rlleelsee j võrdsee ülgedeg ulnurgd, ning ülejäänud ud on rööüliud, millel on ummgi ulnurgg üine ülg. Prlleelseid ulnuri nimese rism õjdes j nende ulnurde ülgi
Διαβάστε περισσότεραSmith i diagramm. Peegeldustegur
Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes
Διαβάστε περισσότεραnr 1/62 jürikuu AD 2014
nr 1/62 jürikuu AD 2014 Maara Vindi illustratsioon 1 2 3 4 8 14 15 18 Juhtkiri Jutlus. Kristus on ülestõusnud Kristuse haual Gregorius Nazianzenist (a.d. 329 390) USK MUUTUVAS MAAILMAS luterliku vaate
Διαβάστε περισσότεραVahendid Otsus Analüüs: Analüüsi Riskantseid Otsuseid
Vahendid Otsus Analüüs: Analüüsi Riskantseid Otsuseid Link: http://home.ubalt.edu/ntsbarsh/opre640a/partix.htm Kui sa alustada kindlust, siis lõpetab kahtlusi, kuid kui te tahate sisu alustada kahtlusi,
Διαβάστε περισσότεραRANNAPÜÜGI OSAKAAL PÜÜGIKOORMUSES
RANNAPÜÜGI OSAKAAL PÜÜGIKOORMUSES LÕPPRAPORT Teostatud vastavalt Põllumajandusministeeriumi Riigihankele nr 020209PK Koostanud: AS Helmes / OÜ HansaUuringud Tallinn november 2005 Dokumendi number: Lehti:
Διαβάστε περισσότεραTänavuse kooliaasta algus tõi uue alguse Peetri lasteaed-põhikoolile, sest pidulikult avati hariduskompleksi laiendus. Loe pikemalt lk 15.
Septembrinumbris: Milliste trennide vahel on valida Rae spordikeskuses ja millised ringid alustavad Rae kultuurikeskuses Peetri pargis võttis platsi sisse uus mänguväljak Uus Jürisse ehitatav lasteaed
Διαβάστε περισσότεραMateMaatika õhtuõpik
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline
Διαβάστε περισσότεραΣημειώσεις Εργαστηρίου ΕΦΑΡΜΟΣΜΕΝΗΣ ΓΕΩΧΗΜΕΙΑΣ
ΤΜΗΜΑ ΓΕΩΤΕΧΝΟΛΟΓΙΑΣ ΚΑΙ ΠΕΡΙΒΑΛΛΟΝΤΟΣ Σημειώσεις Εργαστηρίου ΕΦΑΡΜΟΣΜΕΝΗΣ ΓΕΩΧΗΜΕΙΑΣ του ΙΟΡ ΑΝΙ Η ΑΝ ΡΕΑ Επίκουρου Καθηγητή Κοζάνη, 2007 Περιεχόμενα Πρόλογος.2 Εισαγωγή.3 Εργαστήριο 1ο - Αναλυτική Γεωχημεία.7
Διαβάστε περισσότεραΜΕΛΕΤΗ ΤΗΣ ΥΝΑΤΟΤΗΤΑΣ ΑΞΙΟΠΟΙΗΣΗΣ ΤΟΥ ΓΕΩΘΕΡΜΙΚΟΥ ΠΕ ΙΟΥ ΘΕΡΜΩΝ ΝΙΓΡΙΤΑΣ (Ν. ΣΕΡΡΩΝ)
ελτίο της Ελληνικής Γεωλογικής Εταιρίας τοµ. XXXVI, 2004 Πρακτικά 10 ου ιεθνούς Συνεδρίου, Θεσ/νίκη Απρίλιος 2004 Bulletin of the Geological Society of Greece vol. XXXVI, 2004 Proceedings of the 10 th
Διαβάστε περισσότερα2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Filosoofia tekkimine, esimesed mõtlejad)
EPMÜ, Filosoofia üldkursus. 2. loeng. Leo Luks 1 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Filosoofia tekkimine, esimesed mõtlejad) Filosoofia tekkimine. Filosoofia tekkis 6. saj. e. Kr. Sellest on räägitud
Διαβάστε περισσότεραKEILA KLASSIK RobertHeldeJüriNesselHillarNahkmannRobertHeldeJüriNesselHillarNahkmannRobertHeldeJüriNesselHillar
. 1. Teenetemärki Harju maakonna aukodanik antakse tänavu välja viiendat korda. Teenemärk nr 1 omanik oli 2009.a. Eri Klas. 2011 pälvis Teenetemärgi nr 3 mees, kelle kohta öeldi, et panuse eest kohaliku
Διαβάστε περισσότεραΖΕΡΔΑΛΗΣ ΣΩΤΗΡΙΟΣ ΤΟ ΟΥΤΙ ΣΤΗ ΒΕΡΟΙΑ (1922-ΣΗΜΕΡΑ) ΘΕΣΣΑΛΟΝΙΚΗ 2005 1
(1922- ) 2005 1 2 .1.2 1.1.2-3 1.2.3-4 1.3.4-5 1.4.5-6 1.5.6-10.11 2.1 2.2 2.3 2.4.11-12.12-13.13.14 2.5 (CD).15-20.21.22 3 4 20.,,.,,.,.,,.,.. 1922., (= )., (25/10/2004), (16/5/2005), (26/1/2005) (7/2/2005),,,,.,..
Διαβάστε περισσότεραDEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.
Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka
Διαβάστε περισσότερα=217 kj/mol (1) m Ühe mooli glükoosi sünteesil lihtainetest vabaneb footoneid: Δ H f, glükoos n (glükoos) =5,89 mol (1) E (footon)
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Vanem rühm (11. ja 12. klass) Kohtla-Järve, Kuressaare, Narva, Pärnu, Tallinn ja Tartu 6. oktoober 2018 1. a) 1 p iga õige ühendi eest. (4) b) Võrrandist ():
Διαβάστε περισσότεραΓΗ ΚΑΙ ΣΥΜΠΑΝ. Εικόνα 1. Φωτογραφία του γαλαξία μας (από αρχείο της NASA)
ΓΗ ΚΑΙ ΣΥΜΠΑΝ Φύση του σύμπαντος Η γη είναι μία μονάδα μέσα στο ηλιακό μας σύστημα, το οποίο αποτελείται από τον ήλιο, τους πλανήτες μαζί με τους δορυφόρους τους, τους κομήτες, τα αστεροειδή και τους μετεωρίτες.
Διαβάστε περισσότεραOriginaali tiitel: Umberto Eco Il pendolo di Foucault Bompiani 1988
Originaali tiitel: Umberto Eco Il pendolo di Foucault Bompiani 1988 Eestikeelne tõlge sisaldab Umberto Eco viimatisi parandusi ja täpsustusi, mida seni välja antud trükistes ei leidu Raamatu väljaandmist
Διαβάστε περισσότεραFotosüntees. Peatükk 3.
Fotosüntees. Peatükk 3. Fotosünteesiprotsess on keerulisem kui lihtne üldvõrrand, sest valguse energiat ei saa otse H 2 O seose-elektronidele anda ja neid otse CO 2 -le üle kanda. Seetõttu vaadeldakse
Διαβάστε περισσότεραKandvad profiilplekid
Kandvad profiilplekid Koosanud voliaud ehiusinsener, professor Kalju Looris ja ehnikalisensiaa Indrek Tärno C 301 Pärnu 2003 SISUKORD 1. RANNILA KANDVATE PROFIILPLEKKIDE ÜLDANDMED... 3 2. DIMENSIOONIMINE
Διαβάστε περισσότεραKEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,
Διαβάστε περισσότερα