Ainekava. Õppeaine: füüsika Klass: 9 klass

Transcript

1 Ainekava Õppeaine: füüsika Klass: 9 klass Õppekirjandus: 1. Koit Timpmann Füüsika IX klassile. Elektriõpetus 2. Enn Pärtel, Jaak Lõhmus Füüsika IX klassile. Soojusõpetus. Aatom ja Universum 3. Enn Pärtel Füüsika töövihik IX klassile. Soojusõpetus. Aatom ja Universum 4. Koit Timpmann Füüsika töövihik IX klassile. Elektriõpetus 5. Enna Paju, Venda Paju Füüsika ülesannete kogu põhikoolile Hindamise põhimõtted: Õpitulemuste hindamisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide hindamiskäsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele. Õpitulemuste hindamisel kasutatakse sõnalisi hinnanguid ja numbrilisi hindeid. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse ning milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Füüsika õpitulemusi hinnates on oluline hinnata nii erinevate mõtlemistasandite arendamist füüsika kontekstis kui ka uurimuslike ja otsuste tegemise oskuste arendamist. Nende suhe hinde moodustumisel võiks kujuneda vastavalt 80% ja 20%. Mõtlemistasandite arendamisel peaks 50% hindest moodustama madalamat järku ning 50% kõrgemat järku mõtlemistasandite oskuste rakendamist eeldavad ülesanded. Uurimuslikke oskusi võib hinnata nii terviklike uurimuslike tööde käigus kui ka üksikuid oskusi eraldi arendades. Põhikoolis arendatavad peamised uurimuslikud oskused on probleemi sõnastamise, taustinfo kogumise, uurimisküsimuste sõnastamise, töövahendite käsitsemise, katse hoolika ja organiseeritud tegemise, mõõtmise, andmekogumise, täpsuse tagamise, ohutusnõuete järgimise, tabelite ja diagrammide koostamise ning analüüsi, järelduste tegemise ning tulemuste esitamise oskused. Teema Õpetamise eesmärgid Õpitulemused Elektriõpetus Ettekujutuse saamine elektromagnetilisest vastastikmõjust. Välja mõiste sissetoomine füüsikasse. Elektriliste mõõtmiste teostamine. Elektrienergia rakendamine igapäevaelus ja tehnikas. Elektriõpetuse areng ja tema ajalooline taust. Osata mõõta pinget, voolutugevust, takistust ja elektrienergia kulu. Energia kokkuhoiu tähtsus majanduslikust ja ökoloogilisest aspektist. 1) kirjeldab nähtuste kehade elektriseerimine ja elektriline vastastikmõju olulisi tunnuseid ning selgitab seost teiste nähtustega; 2) selgitab mõistete elektriseeritud keha, elektrilaeng, elementaarlaeng, keha elektrilaeng ja elektriväli olulisi tunnuseid; 3) selgitab seoseid, et samanimeliste elektrilaengutega kehad tõukuvad ja erinimeliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad; 4) loetleb mõistete elektrivool, vabad laengukandjad, elektrijuht, isolaator, elektrivool metallis ja elektrivool ioone sisaldavas lahuses olulisi tunnuseid ja kasutamist praktikas; 5) selgitab mõiste vooluringi olulisi tunnuseid; 6) Ohmi seadus, eritakistus, jada- ja rööpühendus;

2 Õppesisu alateemad Lõiming ja läbivad teemad Õppevahendid 7) selgitab elektrivoolu töö ja võimsuse tähendust ning kasutab seoseid probleemide lahendamisel; 8) loetleb magnetvälja olulisi tunnuseid, selgitab nähtusi Maa magnetväli ja magnetpoolused; 9) kirjeldab agregaatolekute osakestevahelist vastastikmõju mudeleid; 10) kirjeldab soojusliikumise ja soojuspaisumise olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ning kasutamist praktikas; 11) selgitab mõistete siseenergia, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus olulisi tunnuseid; 12) selgitab mõisteid soojusülekanne ja soojusliktasakaal; 13) soojushulga arvutamise valemid ja nende rakendamine; 14) nimetab aatomi tuuma, elektronkatte, prootoni, neutroni, isotoobi, radioaktiivse lagunemise ja tuumareaktsiooni olulisi tunnuseid; 15) iseloomustab alfa-,beeta- ja gammakiirgust ning nimetab kiirguste erinevusi. Elektriline vastastikmõju: Kehade elektriseerimine. Elektrilaeng. Elementaarlaeng. Elektriväli. Juht. Isolaator. Laetud kehadega seotud nähtused looduses ja tehnikas. Elektrivool: Vabad laengukandjad. Elektrivool metallis ja ioone sisaldavas lahuses. Elektrivoolu toimed. Voolutugevus, ampermeeter. Elektrivool looduses ja tehnikas. Vooluring: Vooluallikas. Vooluringi osad. Pinge, voltmeeter. Ohmi seadus. Elektritakistus. Eritakistus. Juhi takistuse sõltuvus materjalist ja juhi mõõtmetest. Takisti. Juhtide jada- ja rööpühendus. Jada- ja rööpühenduse kasutamise näited. Elektrivoolu töö ja võimsus: Elektrivoolu töö. Elektrivoolu võimsus. Elektrisoojendusriist. Elektriohutus. Lühis. Kaitse. Kaitsemaandus. Magnetnähtused: Püsimagnet. Magnetnõel. Magnetväli. Elektromagnet. Elektrimootor ja elektrigeneraator kui energiamuundurid. Magnetnähtused looduses ja tehnikas. KEEMIA Aatomiehitus. Perioodilisustabel. Ainete koostised: aatomi koostisosad. Tuntumad liht- ja liitained: metallide elektrijuhtivus, metalliline side. Tuntumad lihtja liitained: metallide redoksreaktsioonid. Tuntumad liht- ja liitained: metallide magnetilised omadused BIOLOOGIA Talituse regulatsioon: närv, närviimpulss GEOGRAAFIA - Tööstus ja energiamajandus: energia säästlik tarbimine Põhimõisted elektriseeritud keha, elektrilaeng, elementaarlaeng, elektriväli, elektrivool, vabad laengukandjad, elektrijuht, isolaator, elektritakistus, vooluallikas, vooluring, juhtide jada- ja rööpühendus, voolutugevus, pinge, lüliti, elektrienergia tarviti, elektrivoolu töö, elektrivoolu võimsus, lühis, kaitse, kaitsemaandus, magnetväli. Projektid, ikt praktilised tööd 1. Kehade elektriseerimise nähtuse uurimine. 2. Juhtide jada- ja rööpühenduse uurimine. 3. Voolutugevuse ja pinge mõõtmine ning takistuse arvutamine. 4. Elektromagneti valmistamine ja uurimine. Füüsika õpik 9. klassile, töövihik, ruuduline vihik, taskuarvuti ja joonestusvahendid (harilik pliiats, joonlaud, mall).

3 Teema Õpetamise eesmärgid Õpitulemused Soojusõpetus. Tuumaenergia Õppida mõõtma temperatuuri ja soojushulki. Anda ettekujutus aine ehitusest ja soojusliikumisest Tutvuda soojusülekande protsessidega. Saada ettekujutus faasisiiretest. Osata mõõta temperatuuri ja arvutada soojushulki. Anda ettekujutus aatomi siseehitusest. Ettekujutus tuuma ehitusest. Tuumaenergia ja selle rakendamine. Looduskaitse. Tuumaenergia kasutamisel ohtude hindamine. Kiiritushaiguse tekkemehhanism. Aatomi ehituse alusel elementide perioodilisusesüsteemi selgitamine. 1) kirjeldab tahkise, vedeliku, gaasi ja osakestevahelist vastastikmõju mudeleid; 2) kirjeldab soojusliikumise ja soojuspaisumise olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ning kasutamist praktikas; 3) kirjeldab Celsiuse temperatuuriskaala saamist; 4) selgitab seost, et mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on temperatuur; 5) selgitab termomeeri otstarvet ja kasutamise reegleid; 6) kirjeldab soojusülekande olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ja selle kasutamist praktikas; 7) selgitab soojushulga tähendust ja mõõtmise viisi, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid; 8) selgitab aine erisoojuse tähendust, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid; 9) nimetab mõistete siseenergia, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus olulisi tunnuseid; 10) sõnastab järgmised seosed ning kasutab neid soojusnähtuste selgitamisel: a. soojusülekande korral levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale; b. keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: töö ja soojusülekande teel; c. kahe keha soojusvahetuse korral suureneb ühe keha siseenergia täpselt niisama palju, kui väheneb teise keha siseenergia; d. mida suurem on keha temperatuur, seda suurema soojushulga keha ajaühikus kiirgab; e. mida tumedam on keha pind, seda suurema soojushulga keha ajaühikus kiirgab ja ka neelab; f. aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg on tiirlemistasandi suhtes kaldu; g. ning kasutab neid seoseid soojusnähtuste selgitamisel; 11) selgitab seoste Q = c m (t2 t1) või Q = c m t, kus t = t2 - t1 tähendust, seost soojusnähtustega ja kasutab seoseid probleemide lahendamisel; 12) selgitab termose, päikesekütte ja soojustusmaterjalide otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ning ohutusnõudeid;

4 Õppesisu alateemad Lõiming ja läbivad teemad 13) viib läbi eksperimendi, mõõtes katseliselt keha erisoojuse, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi keha materjali kohta; 14) loetleb sulamise, tahkumise, aurumise ja kondenseerumise olulisi tunnuseid, seostab neid teiste nähtustega ning kasutab neid praktikas; 15) selgitab sulamissoojuse, keemissoojuse ja kütuse kütteväärtuse tähendust ja teab kasutatavaid mõõtühikuid; 16) selgitab seoste Q = λ m, Q = L m ja Q = r m tähendusi, seostab neid teiste nähtustega ning kasutab neid probleemide lahendamisel; 17) lahendab rakendusliku sisuga osaülesanneteks taandatavaid kompleksülesandeid. Aine ehituse mudel. Soojusliikumine: Gaas, vedelik, tahkis. Aineosakeste kiiruse ja temperatuuri seos. Soojuspaisumine. Temperatuuriskaalad. Soojusülekanne: Keha soojenemine ja jahtumine. Siseenergia. Soojushulk. Aine erisoojus. Soojusülekanne. Soojusjuhtivus. Konvektsioon. Soojuskiirguse seaduspärasused. Termos. Päikeseküte. Energia jäävuse seadus soojusprotsessides. Aastaaegade vaheldumine. Soojusülekanne looduses ja tehnikas. Aine olekute muutused. Soojustehnilised rakendused: Sulamine ja tahkumine, sulamissoojus. Aurumine ja kondenseerumine, keemissoojus. Kütuse kütteväärtus. Soojustehnilised rakendused. Tuumaenergia: Aatomi mudelid. Aatomituuma ehitus. Tuuma seoseenergia. Tuumade lõhustumine ja süntees. Radioaktiivne kiirgus. Kiirguskaitse. Dosimeeter. Päike. Aatomielektrijaam. KEEMIA - Millega tegeleb keemia: ainete füüsikalise omadused, agregaatolek Millega tegeleb keemia: Reaktsioonide kiirendamise võimalused - temp mõju reaktsiooni kiirusele. Aine hulk. Moolarvutused: normaaltingimused. Süsinik ja süsinikuühendid: Energia eraldumine ja neeldumine keemilistes reaktsioonides, süsinikuühendid kütusena. Aatomiehitus. Perioodilisuse tabel. Ainete ehitus: aatomi koostis Bohri aatomimudeli näitel. MATEMAATIKA - Üksliikmed: Arvu standardkuju, tehted 10n/-n-ga GEOGRAAFIA - Euroopa ja Eesti kliima ja veestik: Hoovuste mõju kliimale Loodusvööndid: Polaarjooned, polaaröö ja pave. Kliima: päikesekiirguse jaotumine Maal, aastaaegade kujunemine, merede ja ookeanide mõju, õhuringlus ja Tuuled. Tööstus ja energiamajandus: erinevate elektrijaamade eelised-puudused Põhimõisted soojusliikumine, soojuspaisumine, Celsiuse skaala, siseenergia, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus, sulamissoojus, keemissoojus; kütuse kütteväärtus, prooton, neutron, isotoop, radioaktiivne lagunemine, α-, β- ja γ-kiirgus, tuumareaktsioon. Projektid, ikt praktilised tööd Kalorimeetri tundmaõppimine ja keha erisoojuse määramine.

5 Õppevahendid Märkused Füüsika õpik 9. klassile, töövihik, ruuduline vihik, taskuarvuti ja joonestusvahendid (harilik pliiats, joonlaud, mall).