ELEKTRI- PAIGALDUSTÖÖD

Μέγεθος: px
Εμφάνιση ξεκινά από τη σελίδα:

Download "ELEKTRI- PAIGALDUSTÖÖD"

Transcript

1 ELET- PAGALTÖÖ

2 äesolev õppematerjal on tõlgitud ja kohandatud iikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia ja sellest tuleneva rakenduskava nimressursi arendamine alusel prioriteetse suuna Elukestev õpe meetme utseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine programmi utsehariduse sisuline arendamine raames. riginaali autorid ja koostajad: JATAJA ähköinfo y Harakantie 18 B, Espoo PL 55, Espoo Telefon AVALAJA ähkö-ja teleurakoitsijaliitto TL ry Harakantie 18 B, Espoo PL 55, Espoo Telefon TAJA Tehniline ekspert Arto aastamoinen, ähköinfo y TMETAJA JA ÜLJENAJA Eeva arppinen JN Aija Metsikkö TÜA Painokurki, Helsingi Espoo 2009 BN BN (kogu seeria) V AAMAT Tõlge eesti keelde Maarika Varres Tõlgitud teksti erialane ekspertiis rmas Leitmäe üljendus arl-ristjan Videvik Teostus: Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit (EETEL) Õppematerjali eesti keelse versiooni (varaline) autoriõigus kuulub iiklikule Eksami- ja valifikatsioonikeskusele aastani 2018 (kaasa arvatud) BN (kogu teos) BN (4. osa) elle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit

3 EEÕNA aamatusari Elektripaigaldised käsitleb hoonetes toimuvate elektripaigaldustööde kohta kehtivaid eeskirju, juhiseid ja praktilisi teostusviise. aamatusari põhineb varem avaldatud raamatuosadel ähköasennukset ( Elektripaigaldustööd ) ja ähköasennustekniikat ( Elektripaigaldistööde tehnoloogia ), mille sisu on nüüd koondatud ühte, neljast osast koosnevasse väljaandesse. Väljaande uuendamisel on arvestatud ametlikes juhendites ja elektripaigaldisi käsitlevates standardites toimunud muudatustega ning olulisemate parandustega paigaldustööde tehnilises teostuses ja kasutatavates tarvikutes. Pildimaterjali on parendatud neljavärvitrüki kasutamisega. Väljaanne Elektripaigaldustööd 4 käsitleb hoonetes väljapääsu- ja evakuatsiooni teede valgustust, elektrienergia mõõtmist, tulekahjusignalisatsiooniseadmeid, üldkaabeldust, õlikütteseadmete elektripaigaldisi, elektripaigaldiste dokumenteerimist ja tingmärke ning elektritööohutust. Loodame, et neist väljaannetest, nagu ka nende eelkäijatestki, kujunevad elektripaigaldustöödega tegelevatele spetsialistidele vajalikud käsiraamatud ning neid saab kasutada juhendmaterjalidena elektrikuid ettevalmistavates õppeasutustes. Jaanuar 2010 ähkö- ja teleurakoitsijaliitto TL ry

4 25 NNTTE VÄLJAPÄÄ- JA EVAATNTEEE VALGT Õigusaktid ja standardid Projekteerimine Projekti heakskiitmine ontrollnimekiri Määratlused hutusmärgid Valgustid eadmete valik orrashoid ja hooldus ontrollimine ELETENEGA MÕÕTMNE Mõõtevahendite direktiiv (M) Elektrituruseadus ja elektriturumäärus Elektrienergia mõõtmine Üldist Mõõtetrafode vajadus Arvestid Üldist odumajapidamises kasutatavad arvestid ohapeal loetavad arvestid augloetavad arvestid odumajapidamise 2. täpsusklassi arvestid Täpsusklasside 1, 0,5 ja 0,2 täppisarvestid Täppisarvestid (tööstuses ja kaubanduses ning põhivõrgus) Arvesti viga Mõõte- ja kauglugemisvahendid Tariifijuhtimiskellad Võrgukäsu vastuvõtjad Mõõteterminalid Mõõtevahendite paigaldus Arvestite ühendamine Arvesti otseühendus Arvesti kaudne ühendus Mõõteautomaatika Mõõteandmete kauglugemine ja juhtimine Andmeedastus TLEAHJGNALATNEAME Automaatse tulekahjusignalisatsiooni otstarve ja kehtivad juhised üsteemi komponendid ombineeritud andurid uitsuandurid Temperatuuriandurid Tulekahjuteatenupud eskseade... 33

5 Alarmid Teate edastamine häirekeskusse üsteemi teostus Tehnoloogiatasandid ja süsteemid Aktiivne, programmeeritav ja analüüsiv tulekahjusignalisatsioonisüsteem Analoog-tulekahjusignalisatsioon Hajutatud süsteem Tsentraliseeritud süsteem Adresseeritud tulekahjusignalisatsioon Traditsiooniline tulekahjusignalisatsioon Pea- ja alakeskseadme süsteem Võrku ühendatud süsteem üsteemi paigaldusjuhised Andurite paigaldamine eskseadme ja käiduseadmete paigaldamine Pea- ja alakeskseade äiduseadmed Juhistik ja mõõtmised juhistikus asutuselevõtt Tulekahjusignalisatsiooni hooldus okumendid Lokaliseerimisskeemid Hoolduspäevik Hoolduskava asutusjuhised innistu ümberehitustööd ning nende mõju tulekahjusignalisatsioonile Ekslike teadete tõkestamine Tulekahju-signalisatsioonisüsteemi integreerimine Turvalisusest tulenev integreerimine Graafiline kasutajaliides ÜLAABEL Üldkaabelduse põhimõte innistukaablid Büroohooned Elamud odukaabeldus Jaotuskaabeldus Piirkonnakaabeldus Jaotlaruumid Hoonejaotla odujaotla omponendid ja paigaldusviisid Üldkaabelduse paarikaablid Valguskaablite paigaldamine

6 29 ÕLÜTTEEAMETE ELETPAGALE ütteseadmete elektripaigaldisi puudutavad nõuded ja juhised Õli- ja gaasiküttepaigaldiste paigaldus-, remondi- ja hooldustööde Õliküttealal tegutsejate pädevus Õlikütteseadmete elektritööde teostajate pädevusnõuded Õlikütteseadmestik Üldist Õlipõleti ja küttekatel atlaruumid ja lõõrid Õlimahuti ja torustikud Muud õlikütteseadmete elektrisüsteemide paigaldusnõuded ja soovitused Elektriseadmete ehitus Elektrijuhid Õlikütteseadmestiku pealüliti aitsemaandus ja potentsiaali ühtlustus Õlipõletiseadmete reguleerimis-, jälgimis-, järelevalve- ja ohutusseadmed ning lukustused Vedelkatla vee puudumise kaitseseade asutus- ja hooldusjuhend ning muud dokumendid Õlikütteseadmetele tehtavad kohustuslikud ülevaatused Õlikütteseadmete ülevaatus Õlikütteseadmete elektripaigaldiste kasutuselevõtukontroll Õlikütteseadmete hooldus Viljakuivatid Viljakuivati tuleohtlik ruum Viljakuivati elektriseadmete kesta kaitseastmed uivati ehitus Viljakuivati elektrikeskused uivatiahju asukoht ja paigaldamine Viljakuivati elektripaigaldised ja ühendused uivatiahju ühendamise kohta kehtivad erinõuded Viljakuivati pealüliti Puutepingekaitse ja potentsiaali ühtlustus kuivatis Viljakuivati elektripaigaldise dokumendid ja ülevaatused Elektrilise kütteseadme kasutamine külmkuivati lisakütteseadmena ELETPAGALTE MENTEEMNE Üldist asutatud mõisted ja selgitused Madalpinge elektripaigaldiste standardi F 6000 nõuded dokumentatsioonile Tellija poolt nõutavad dokumendid okumentide ajakohastamine Elektripaigaldistega seotud joonisdokumendid Hoonete elektripaigaldiste joonised ja muud dokumendid

7 Ehitusprojekti dokumentide kasutamine selle kasutusaja eri etappidel Elektripaigaldusjooniste juurde kuuluvad konstruktsioonijoonised Hoonete elektripaigaldiste jooniste tingmärgid ELETPAGALTE JNTE TNGMÄG Jaotuskeskuste üldskeemidel kasutatavad tingmärgid Põhimõtteskeemide ja välisühenduste skeemide tingmärgid ontaktide tingmärgid Eelnevalt või hilistumisega (viitega) toimivad kontaktid Hilistumisega toimivad kontaktid Lülitite tingmärgid Asendilülitite tingmärgid oojustundlike lülitite tingmärgid Eri- ja juhtimislülitid Poolide tingmärgid Hoonete elektripaigaldiste asendiplaanidel ja paigaldusskeemidel kasutatavad tingmärgid Juhtmepaigaldiste tingmärgid Pistikupesade tingmärgid Lülitite ja surunuppude tingmärgid Valguspunktide ja valgustite tingmärgid Erinevate seadmete tingmärgid ignaliseerimisseadmete tingmärgid Telefoni ja telefoniseadmete tingmärgid eskraadio- ja võimendi seadmete tingmärgid ellaseadmete tingmärgid Tulekahju-signalisatsioonisüsteemi tingmärgid aitsesüsteemide tingmärgid TV- ja arvutisüsteemide tingmärgid Antennisüsteemide tingmärgid Juhtmepaigaldiste tingmärgid ELETTÖÖHT Esmaabi elektriõnnetuse korral Tööohutusalane üldteave Elektritööohutus

8 25 NNTTE VÄLJAPÄÄ- JA EVAATNTEEE VALGT Tänapäevaste äri- ja ühiskondlike hoonete projekteerimisel pööratakse üha rohkem tähelepanu neis viibivate või töötavate inimeste evakuatsiooniteede märgistamisele ning piisava nähtavuse tagamisele nii tava- kui ka kriisiolukorras ÕGAT JA TANA Nõudeid turva- ja evakuatsioonivalgustusele käsitlevad omalt poolt ka päästeseadus 468/2003 ( 22, 32), päästeseadmete seadus 10/2007 ning oome ehitusnõuete kogumiku akm E1 osa Ehituslik tuleohutus. iseministeeriumi määrus Ma 805/2005 hoonete evakuatsiooniteede märgistamise ja valgustamise kohta jõustus Määrusega on kehtestatud osa valdkonna standarditestkohustuslikena: - evakuatsiooniteede märgistus peab vastama standardis F-EN 1838 Valgustuslahendused, Turvavalgustus ohutusmärgistuse kohta sätestatud nõuetele - ohutusmärgi piisavad mõõtmed määratakse vastavalt standardile F-EN 1838 vaatekauguse alusel - valgustuse projekteerimisel tuleb järgida standardis F-EN 1838 sätestatud nõudeid 8

9 - valgustuse juhtimiseks kasutatav keskpult peab vastama tsentraalseid toitesüsteeme käsitlevas standardis F-EN sätestatud nõuetele - valgustid peavad vastama standardis F-EN sätestatud nõuetele. Jätkuvalt kehtib Valitsuse määrus / 967 töökohtade turvamärgistuse ja nende kasutamise kohta. F 6000 standardiseeria kohaselt tuleb evakuatsiooniteede valgustussüsteemides kasutada asjaomaseks kasutamiseks lubatud juhistikke. Neile nõuetele vastavad standardite EC , , , EN ja kohased kaablid. Et juhistik oleks mehaaniliste vigastuste ja tulekahju eest piisavalt kaitstud, peab vastav kaitsetase olema vähemalt E PJETEEMNE Projekteerimise lähtealusena tuleb kasutada eespool nimetatud siseministeeriumi määrust. elles on sätestatud ruumid, milles peab kasutama turva- ja evakuatsiooniteede valgustust. Nendeks ruumideks on: 1) majutusruumid 2) raviasutused 3) kogunemis- ja äriruumid 4) tööruumid 5) tootmisruumid 6) laoruumid, kus töötavad inimesed 7) muud ruumid, millest lahkumine on raskendatud või millest lahkumise kord on tavapärasest erinev PJET HEATMNE Projekteerija vastutab projekti asjakohasuse eest. Päästeasutus ei ole kohustatud projekte kontrollima. ontrollijaks on ehitusjärelevalveasutus ja kontrollimine toimub põhimõtteliselt ehitusloa menetlemise raames. Päästeasutusele kuulub peamiselt juhendaja roll, kes tegutseb soovi korral koostöös projekteerijaga NTLLNME Evakuatsioonivalgustuse projekteerimisel arvestatamist vajava võib kokkuvõtlikult võib esitada järgmise kontrollnimekirjana: - valgustitüüpide valik - valgustite paiknemine (valgustehniline dimensioneerimine) - süsteemi valik - akusüsteemi dimensioneerimine - kaablitüüpide valik - juhistiku ristlõiked ja pingelang (elektrotehniline dimensioneerimine). 9

10 Lisaks sellele peab projekteerija tundma standardeid F-EN 50171, F-EN 50172, F-EN 1838, F-EN , T juhist Väljapääsu- ja evakuatsiooniteede valgustus, ähkötieto ry, 2006, ning T käsiraamatut 36 Evakuatsioonivalgustus ähkötieto ry, MÄÄATLE Turvavalgustus Tavavalgustuse toitekatkestuse korral kasutatav valgustus. Evakuatsioonivalgustus Turvavalgustuse alaliik, mis on ette nähtud inimeste ohutuse tagamiseks ruumidest väljumisel või ohtu põhjustavate protsesside lõpetamise kindlustamiseks enne ruumist lahkumist (Fi-lisa [oome rahvuslik erisus, (tõlk.)] standardisse F-EN standardist F-EN 1838). Evakuatsiooniteevalgustus Evakuatsioonivalgustuse osa, mille eesmärgiks on tagada, et evakuatsioonimeetmed oleks lihtsalt mõistetavad ja ja kasutavad igal ruumide kasutamise hetkel (F-EN emergency escape route lighting). Evakuatsioonivalgustuse osa, mille eesmärk on tagada ruumisviibijatele evakuatsioonivahendite lihtne ülesleidmine ja nende ohutu kasutamine (F-EN 1838, escape route lighting). Avatud ala valgustus (mõnes riigis paanikavältimisvalgustus) Evakuatsioonivalgustuse osa, mis on ette nähtud paanikatekke tõenäosuse vähendamiseks ja mis peab võimaldama inimesel jõuda kohta, kus evakuatsioonitee on nähtav (F-EN 1838). iskialavalgustus Evakuatsioonivalgustuse osa, mis on ette nähtud potentsiaalselt ohtlikus tegevuses või olukorras olevate inimeste ohutuse tagamiseks. ee võimaldab kontrollitult tegevuse peatada, kasutajat ja muid ruumis viibivaid inimesi ohtu seadmata (F-EN 1838). Varuvalgustus Turvavalgustuse alaliik, mis on ette nähtud tavapärasetegevuse jätkamiseks oluliselt muutumatul kujul (F-EN 1838). 10

11 25.4 HTMÄG Evakuatsioonimärk petsiaalne (siseministeeriumi määruse kohane) väljapääsu paiknemise ja evakuatsioonitee tähistamise märgis. hutusmärk Märgis, mille üldarusaadav värv ja geomeetriline vorm graafilise ja tekstisümboliga täiendatult teavitab konkreetsest ohutusega seotud asjaolust (F-EN 1838). Välisvalgustusega ohutusmärk ilt, mis on valgustatud märgist väljaspool oleva valgusallika poolt (F-EN 1838). tandardis F-EN kasutatakse sõna vajadusel. eisevalgustusega ohutusmärk ilt, mis on valgustatud märgi sees oleva valgusallika poolt (F-EN 1838). tandardis F-EN kasutatakse sõna vajadusel VALGT eade, mis levitab, filtreerib või muundab ühe või mitme lambi poolt tekitatavat valguskiirgust, mis sisaldab kõiki vajalikke osi lampide hoidmiseks, kinnitamiseks ja kaitsmiseks ning mis võib sisaldadaahela lisaseadmeid ja komponente lampide ühendamiseks toiteahelaga (F-EN 50172). ombineeritud turvavalgusti Valgusti, mis sisaldab kaht või mitut lampi, millest vähemalt üks saab energia turvatoitealhelast ja teine (ülejäänud) tavavalgustuse toiteahelast. ombineeritud turvavalgusti on kas pidevatoimeline või ajutiselt toimiv (F-EN 50172). Pidevatoimeline turvavalgusti Valgusti, mille turvavalgustuse lambid on ühendatud toiteahelaga alati, kui on tarvis tavavalgustust või turvavalgustust (F-EN 50172). Ajutiselt toimiv ohutusvalgusti Valgusti, mille turvavalgustuse lambid toimivad üksnes tavavalgustuse toiteahela rikke puhul (F-EN 50172). 11

12 25.6 EAMETE VAL Projekteerimisel lähtutakse tavapärasest valgustuse projekteerimisest, õigusaktidest ja standarditest ning koostöös kohaliku päästeasutusega koostatud päästeplaanist. Evakuatsioonitee valgustitel kasutatavad tekstid ja piktogrammid tuleb valida eriti hoolikalt. Evakuatsioonimärgistus peab olema alati valgustatud ja märkide valgustus peab toimima tavavalgustusest sõltumatult. Evakuatsioonitee valgustus peab süttima siis, kui tavavalgustuses ilmneb rike. Valgustus peab süttima ka juhul, kui rike hõlmab vaid üht hoone osa (näit. rike ühes rühmakeskuses). Valgustus peab toimima hoonest ohutuks väljumiseks ja evakueerimiseks vajaliku aja vältel. Nõutav toimimisaeg olenebhoone ja ruumide kasutusviisist, konstruktsioonist, ruumisviibijate valmidusest ning muudest evakueerimise ohutusega seotud riskidest. Minimaalne toimimisaeg on üks tund. Valgustusel peab olema tavavalgustuse voolutoitest sõltumatu elektritoide. Valgustuse piisavalt kiire sisselülitumise tagamiseks kasutatakse varutoiteallikana tavaliselt automaatselt sisselülituvat akutoidet. Juhul, kui lisaks evakuatsioonimärgistusele nõutakse ka evakuatsioonitee valgustamist, järgitakse standardi F-EN 1838 nõudeid. tandardi kohaselt peavad oelma valgustatud: kõik hädaväljapääsud trepid nii, et iga trepitasand oleks valgustatud kõik muud põrandatasapinna muutumise kohad kohustuslikud evakuatsioonipääsud ja ohutusmärgid kõik koridoride ristumiskohad iga evakuatsioonipääsu lähiümbrus ja väljapääs. Evakuatsiooniteede uksi ja evakuatsioonipääse valgustatakse tavaliselt evakuatsioonivalgustitega, mis valgustavad ohutusmärke seestpoolt ning suunavad valgusvihu ka allapoole. Turva- ja evakuatsioonivalgustite maksumuse arvutamisel pööratakse süsteemi tarnija valimisel sageli peatähelepanu seadmete maksumusele. iiski lisandub seadmete kogumaksumusele arvestatav summa, mis moodustub paigalduskuludest, juhistikust koos ühenduskarpide maksumusega ning võimaliku keskseadme ja akusüsteemi paigaldustöödest. Lõppkasutaja kulutused moodustuvad energiatarbest ja hoolduskuludest ning sisaldavad valgusallikate, akusüsteemi ja keskseadme hooldusest. 12

13 Joonis Turvavalgustusseadme ühendamine luminestsentsvalgustites a) ühelambiline luminestsentsvalgusti, b) kahelambiline luminestsentsvalgusti a seadmete nõuetekohane kontrollimine ja kontrollakti koostamine ning tuvastatud puuduste kõrvaldamine põhjustavad sageli suuri lisakulutusi. Asjakohase seadmete valikuga on võimalik oluliselt paigaldus- ja kasutuskulusid vähendada, automatiseerides suuremate objektide seadmete kontrolli jne. lulisemateks seadmete valikukriteeriumideks on: objekti kasutusotstarve objekti suurus ja valgustite koguarv avatud alad riskidega seotud ruumid hooldus, kontroll (igakuine testimine) ja energiakulu uusehitis või ümberehitatavobjekt 13

14 vana juhistiku ärakasutamine arhitektuurilised aspektid elutsükli kulud tuletõkketsoonid ja piirkondliku valvesüsteemi kasutusvõimalused keskkonnategurid. oome seadmeturul pakutavad süsteemid võib jagada kolme peamisesse rühma: tsentraalsed akusüsteemid üksikvalgusti siinipõhised süsteemid. Valveruumides ja muudes üldsusele suletud ruumides tuleb kasutada eraldi alusele paigaldatud ning pistikuga võrku ühendatavat laetavat käsivalgustit. ee süttib võrgukatkestuse korral ja on alati kasutusvalmis AH JA HL Hoolduskava Vastavalt siseministeeriumi määrusele nr. 805/2005 tuleb evakuatsiooniteede märgistuse ja valgustuse töökorras püsimine tagada regulaarse hooldusega. Vastavalt päästeseaduse 22 lõikele 1 peab evakuatsioonivalgustus ja ohutusmärgistus olema töökorras ja nõuetekohaselt hooldatud. Päästeseaduse 22 lõike 1 järgi vastutavad üldkasutatavate ruumide ja kogu hoonet teenindavate süsteemide hoolduse eest hoone omanik ja valdaja vastutab enda kasutuses olevate ruumide hoolduse eest. Määrus eeldab turvavalgustuse korrashoiu kohta hoolduskava koostamist, milles on kirjeldatud vajalikud hooldusmeetmed. Teostatud toimingud tuleb kajastada kas hoolduskavas või eraldi hoolduspäevikus. ee nõue jõustus ning puudutab kõiki kinnistuid, mis on varustatud turvavalgustussüsteemiga. Hooldusplaan pidi olema koostatud aasta lõpuks. Määruse järgi tuleb turvavalgustuse hooldust korraldada vastavalt seadme valmistaja juhistele. Juhised hooldustoimingute teostamiseks on sätestatud standardis F-EN iseministeeriumi määrus ei käsitle aga seda standardit kohustuslikuna, mistõttu võib põhimõtteliselt rakendada ka teistsugust korda. Hoolduskava koostamisel vanade turvavalgustussüsteemide kohta on soovitav silmas pidada, et vanadele tsentraalsetele süsteemidele kehtiv toimimisaja nõue on 0,5 tundi, samas kui uute süsteemide puhul on see 1 tund. Muus osas saab vanade süsteemide puhul rakendada uusi juhiseid. Hooldusjuhised tuleb koostada ka üksikvalgustitega süsteemi kohta, ent nende tarnekomplekt ei sisalda samasugust hoolduspäevikut nagu tsentraalsete süsteemide tarnekomplekt. eega tuleb vajaduse korra selline päevik koostada. 14

15 5.8 NTLLMNE tandard EN sätestab, et ruumide valdaja või omanik peab nimetama pädeva isiku, kelle ülesandeks on teostada järelevalvet süsteemi hoolduse üle. ellele isikule tuleb anda piisav otsustusõigus veendumaks kõigi süsteemi nõuetekohase töö tagamiseks vajalike tööde teostamises. Teste, muudatusi ja rikkeid puudutavate andmete säilitamiseks tuleb süsteemi kohta pidada päevikut. äilitatavateks dokumentideks võivad olla nii käsitsi koostatud dokumendid kui ka automaatse testimisseadme poolt päeviku kaudu või otse seadme printerist tehtud paberkandjal väljatrükid. Päevikut säilitatakse hoone ruumides nimetatud vastutava isiku käsutuses ning see peab olema igale nõuetekohaseid volitusi omavale isikule testimiste tegemiseks hõlpsasti kättesaadav. Päevikus kajastatakse järgmised andmed: süsteemi kasutuselevõtu kuupäev, kaasa arvatud kõik muudatustega seotud tõendid iga korralise kontrolli ja -testimise kuupäev iga teostatud hoolduse, kontrolli või testi kuupäev ning toimingute lühikirjeldus kõigi rikete ja teostatud remonttööde kuupäevad ja lühikirjeldus hädavalgustusseadmete kõigi muudatuste kuupäev ja lühikirjeldus kui kasutatakse mõnda automaatset testimisseadet, tuleb kajastada nimetatud seadme peamised omadused ning kasutamisviis. Päevik võib sisaldada ka lehekülgi, mis puudutavad muid ohutusega seotud andmeid (näit. tulekahjuhäire). Lisaks sellele võib päevikus registreerida ka üksikasjaliku teabe valgustikomponentide vahetamise kohta (lambi tüüp, aku, sulavkaitsmed). Need andmed sisalduvad tavaliselt kinnistu kasutus- ja hooldusjuhendile lisatud kasutusjuhistes. üsteemi testimine ei tohi seada ohtu selle usaldusväärsust. una on võimalik, et tavavalgustuse toitekatkestus võib tekkida varsti pärast turvavalgustussüsteemi testimistsüklit või järgmise laadimistsükli ajal, tuleb kõik aeganõudvad testid sooritada võimaluse korral enne väheriskantset aega, võimaldamaks akude taaslaadimist. Alternatiivina võib rakendada asjakohaseid ajutisi meetmeid, kuni akud on uuesti laetud. Automaatse testimisseadme kasutamisel tuleb teavet salvestada kord kuus. Automaatse testimissüsteemiga varustatud seadmed salvestavad testimistulemused kas oma väljatrüki kujul või sisaldab süsteem eraldi logifaile, kuhu testimistulemused salvestuvad. Automaatse testimissüsteemi võib ühendada ka kinnistu spetsiaalsete automaatsüsteemidega, millesse testitulemused salvestatakse. Lisateavet igapäevaselt ja kord kuus läbiviidavate testide kohta leiab standardist EN ja T käsiraamatust 36 Evakuatsioonivalgustus. Hooldusprogrammi koostamiseks ja hoolduspäeviku pidamiseks on olemas T vormid T Evakuatsioonivalgustussüsteemi hoolduskava ja T Evakuatsioonivalgustussüsteemi hoolduspäevik. 15

16 26 ELETENEGA MÕÕTMNE Elektrienergia mõõtmist reguleerivad EL direktiivid, Euroopa ja rahvusvahelised standardid ning õigusaktid. Elektrienergia mõõtmist mõjutavad ka konkreetse riigi elektrikaubanduse vabaturu lahendused ning nendega seotud elektrienergia müügitingimused, elektri hind ja mõõtmisjuhised. Viimastel aastatel on oomes koostatud aktiivselt nii elektrienergia mõõtmist reguleerivaid määrusi kui ka praktilisi juhendeid mõõtmiste teostamiseks. Tehnoloogia areng, kuluefektiivsuse nõuded ning vajadus arvestada elektritarbimist reaalajas, on mõjutanud mõõtmisautomaatika arengut MÕÕTEVAHENTE ETV (M) Mõõtevahendite direktiiv 2004/22/EÜ reguleerib üldiselt mõõtevahendite kaubandust, mõõtevahendite turule toomist ning rõhutab tarbija kaitsmise vajalikkust. Lisaks sätestatakse tehnilises lisas nõuded mh mõõtmistäpsusele ja mõõtmiste usaldusväärsusele. Üks direktiivis käsitletavast kümnest mõõtmisvaldkonnast on elektrienergia mõõtmine. Mõõtevahendite direktiiv ei reguleeri võrguettevõtjate vahelisi mõõtmisi ega tööstuses ja elektrivõrgus toimuvaid mõõtmisi. amuti ei käsitle direktiiv kasutusajal toimuvat järelevalvet. Mõõtevahendite direktiiv jõustus a. Liikmesriikidel on kaks aastat aega määruste ja eeskirjade kehtestamiseks, et viia siseriiklikud õigusaktid kooskõlla direktiivi eesmärkidega. usi meetodeid rakendatakse alates Lisaks sellele sätestab 16

17 direktiiv 10-aastase üleminekuperioodi, mille vältel võib turule tuua ka mõõtevahendeid, mis vastavad varem kehtinud õigusaktide sätet. irektiivis on loetletud olulised mõõtevahenditele kehtestatud tehnilised nõuded. amuti sätestab direktiiv ka viisi, kuidas valmistajad saavad tõestada mõõtevahendite vastavust kehtestatud nõuetele. Mõõtevahenditele kehtestatud nõuded peavad olema kooskõlas direktiiviga; muid nõudeid kehtestada ei tohi. Mõõtevahendite direktiivi nõudeid ja eeskirju on täiendatud detailsemalt standardite uusversioonides, ML nõuetes ja ametivõimude eeskirjades. Õigusaktide koostamise eest vastutab kaubandus- ja tööstusministeerium, kes kasutab selles töös hutustehnikakeskuse (TE) ja Metroloogianõukoja (MN) abi ELETTEA JA ELETTMÄÄ oome on üks esimesi maid Euroopas, kes on oma elektrituru avanud. Nüüd saavad kõik elektritarbijad osta elektrienergiat mis tahes elektrimüüjalt. Elektriturgu reguleerib elektrituruseadus. eaduse eesmärk on tagada elektrienergia õigustatud hind ja piisavalt kõrge kvaliteet. Lisaks sellele on seaduse eesmärk tagada elektriturul terve ja majanduslikult soodne konkurents ning võrdsed teeninduspõhimõtted elektrivõrkude tegevuses. eadus soodustab elektri efektiivset kasutamist ja energiasäästlikkust. Algselt vastu võetud elektrituruseadust (386/95) on selle kehtivusaja vältel arvukate muudatustega täiendatud. Järelevalvet elektrituruseaduse täitmise üle teostab Energiaturuamet (EMV). Energiaturuamet nõustab võrguettevõtjate tegevust ja ülekandehindade kehtestamist ning väljastab võrguettevõtjate tegevuslube ja ehituslube alates 110 kv elektriliinide ehitamiseks. Energiaturuameti ülesandeks on edendada ka elektrituru arengut. Elektrituruseaduse sätteid täiendab ja täpsustab elektriturumäärus. Määrus on kehtestatud elektrituruseaduse alusel (518/1995). a määrust on arvukate muudatustega täiendatud. Määrusega sätestatakse seadusest täpsemalt mh elektri mõõtmist ja mõõteandmete lugemist puudutavad nõuded. Mõõtmisele esitatavad nõuded on kodumajapidamistele ja tööstusele erinevad. Enam kui 3 x 63 A peakaitsmega varustatud mõõtmisobjektid tuleb varustada energiakoguste tunnipõhist mõõtmist võimaldavate mõõtevahenditega ning andmeedastusühendustega. Tavaline kodumajapidamine on elektritarbimise koht, mis jääb nn koormuskõveramenetluse valdkonda. odumajapidamise elektrienergiaarvesti näitu tuleb lugeda vähemalt kord aastas. sa aastast kasutatava suvila arvesti näite tuleb lugeda iga nelja aasta järel. 17

18 26.3 ELETENEGA MÕÕTMNE ÜLT Eramutes ja suvilates ning muudel väiketarbijaobjektidel on üks mõõtepunkt. Mõõtmine toimub üldiselt otsese 3-faasilise elektrienergia mõõtmisena kas ühe- või kahetariifse arvesti abil. Traditsiooniline 1-faasilise elektrienergia mõõtmine on uutel objektidel ära kadumas ning ka vanematel objektidel üritatakse elektrivõrguühendus ja elektrienergia mõõtmine muuta 3-faasiliseks. augloetavad integreeritud elektroonilised mõõtevahendid võimaldavad rakendada mõõdetaval objektil energiakoguste tunnipõhist mõõtmist ja vajadusel mitmetariifset arvestust. idaelamutes mõõdetakse korterite elektritarbimist 3-faasilisena. Lisaks korteripõhisele mõõtmisele kasutatakse ka ühistupõhist elektrienergia mõõtmist ühiskasutuses olevate ruumide ja mh välisvalgustuse energiakulu arvestamiseks. orterelamutes toimub mõõtmine korteris asuvate saunade ja koormuse ühtlustamise tõttu 3-faasilisena. Tänapäeval on kõigisse korteritesse paigaldatud elektriarvestid. Arvesti võib kuuluda võrguvaldajale või korteriühistule. orterelamutes teostatakse alati ka ühiskasutuses olevate ruumide ja kinnistu omatarbeks kasutatava elektrienergia mõõtmist. Tööstusettevõtted ja ärikinnistud ostavad tavaliselt elektrit ühest punktist ja ühe arvesti kaudu (nn ühisost), mis soodustab ka konkurentsi tekkimist elektritarnijate vahel. innistu üürnikeks olevate ettevõtete elektritarbimist mõõdetakse nn järelmõõtmisena oma arvesteid kasutades MÕÕTETAFE VAJA ui mõõtevahendi ees oleva kaitsme nimivool on kuni 63 A, kasutatakse otsemõõtmist, mille puhul mõõdetav vool liigub läbi kwh-arvesti. ui peakaitse on üle 63 A, rakendatakse madalpingeobjektidel mõõtmist voolutrafo abil. Mõõtetrafode nimivooluks on tavaliselt 5 A. petsiifilistel objektidel kasutatakse 1 A sekundaarvoolu väärtust. ui elektritarbija ostab elektrit kõrgepingel, nõuab mõõtmine nii pingetrafot kui ka voolutrafot AVET ÜLT Nõudeid elektrienergia arvestite konstruktsioonile, mõõtmistäpsusele ja testimisele on palju. oomes kasutatavad elektrienergia arvestid peavad vastama nii rahvusvahelistele kui oome standarditele. 18

19 MAJAPAME ATATAVA AVET utel objektidel on elektroonilised arvestid tõrjunud kõrvale traditsioonilised induktsioon- ehk Ferraris-arvestid. Võrgust eemaldatavate induktsioonarvestite asemele paigaldatakse üha sagedamini kaugloetavad elektroonilised arvestid. Ühefaasiline elektrivoolu mõõtmine on kasutusel peamiselt vanade korterelamute väiksemates korterites HAPEAL LETAVA AVET õigis arvestites peab olema arvestit läbinud elektrienergia kogust registreeriv näidik. Programmeeritavates arvestites kasutatakse tavaliselt vedelkristallnäidikut. Tarbija saab ise näidikut sirvides näha tema poolt tarbitud elektrienergia kogust, kwh ning paari varasema arvestusperioodi (näit kuu tarbimist) puudutavaid andmeid. Traditsioonilist mehaanilist arvestitrumlit kasutatakse ka põhiarvestites lugemisseadmena AGLETAVA AVET ued elektrienergia arvestid on elektroonilised. Need on elektroonikal põhinevad ning vabaturul toimuvaks elektrikaubanduseks sobivad programmeeritavad arvestid. augloetavate elektrooniliste arvestite omaduste hulka kuuluvad, muuhulgas, vaba programmeeritavus, funktsioonide mitmekülgsus, suurepärane mõõtetäpsus, võimalus teostada järelevalvet mõõtmise seisundi üle ja ühilduvus mõõtmisautomaatikaga. Elektroonilised arvestid ei vaja korralist hooldust MAJAPAMTE 2. TÄPLA AVET ee täpsusklass puudutab klientide gruppi, kelle maksimaalne ühenduse võimsus on 45 kw või peakaitsme rakendusvool kuni 63 A. Arvestitüüpideks on 1-faasiline, 3-faasiline/ 1-tariifne, 3-faasiline/ 2-tariifne ja 3-faasiline/ mitmetariifne arvesti. Mõõtmisautomaatika ühendusmeetoditeks on arvestisse integreeritud andmeedastusfunktsioon: LN, GM/GP, PLC või potentsiaalivaba /o-impulssväljund ja spetsiaalne mõõteterminal. Joonistel 26.1 ja 26.2 on kujutatud Enermet y integreeritud kodumajapidamises kasutatavad arvestid E070L ja E120Lt

20 Joonis E070L-arvesti. Joonis E120Lt-arvesti TÄPLAE 1, 0,5 JA 0,2 TÄPPAVET Arvestid on 3-faasilised kwh või kwh /kvarh (kombi)arvestid: klassi 1 arvestid võimsusevahemikule 45 kw- 2 MW klassi 0,5 arvestid võimsusevahemikule 2 MW- 10 MW klassi 0,2 arvestid võimsusevahemikule üle 10 MW. äesoleval ajal kasutatakse äriruumides ja/või kergetööstuse tootmisruumides klassi 1 arvesteid. Mõõtevahendite direktiiv laieneb peagi ka neile mõõtmisobjektidele TÄPPAVET TÖÖTE, JA ABANE NNG PÕHVÕG oos vabaturul toimuva elektrikaubandusega on mindud üle ka elektrienergia tunnipõhisele arvestamisele, mis tähendab, et arvestid edastavad tunni jooksul loendatud impulsid arveldusandmete kogumissüsteemi. ntegreeritud täppisarvestid salvestavad mõõdetud tunnipõhised andmed oma mäluregistrites. ut tüüpi täppisarvestid sisaldavad integreeritud mõõteandmete kogumismoodulit. eega pole eraldi mõõteandmete kogumisseadet enam tarvis. Arvestid ühendatakse kauglugemisseadmesse GM-, GP- või PTN-modemi abil. Näiteks võib tuua Enermet y E600 ja E700 tootesarju. Arvesteid saab programmeerida vabalt mitmetariifseks kasutamiseks: ööpäeva, nädala, suve- või talveajaregistrite alusel. egistrid võivad olla nii energia- kui ka võimsuse registrid, perioodilised või kumulatiivsed. 20

21 Joonistel 26.3 ja 26.4 on kujutatud Enermet y integreeritud täppisarvesteid E600 ja E700, millega tehakse tänapäevastele nõuetele vastavaid mitmetariifseid ja tunnipõhiste andmete mõõtmisi. Joonis E6oo arvesti. Joonis E700-arvesti. Arvestid programmeeritakse arvuti abil EC 1107 standardile vastava optilise pordi kaudu või kauglugemise modemiühenduse kaudu. Programm töötab Windows keskkonnas. Arvesteid loetakse kauglugemise teel, ent LC näidikult saab lugeda ka taustaregistris olevaid andmeid, milleks on mh ühe kuu energiatarbimise andmed, aktiiv- ja reaktiivenergia maksimumi andmed ning eelmiste kuude vastavad andmed AVET VGA kwh-arvestite viga väljendatakse suhtelise veana protsentides tegelikult tarbitud energiakogusest. kus F W W 0 F= x 100 % W W 0 W 0 (1) on suhteline viga protsentides on arvestinäitudega määratud elektrienergia kogus on tegelikult tarbitud elektrienergia kogus. Arvestite kontrollimiseks kasutatakse sageli kronomeetrit (täpsuskella). 21

22 ellisel juhul arvutatakse arvesti täpsust järgmiste valemite abil kus t 0 n C P s t 0 = n x 1000 x 3600 C x P on aeg sekundites on loendatud test-le impulsid /ankurplaadi pöörded on arvesti ülekandetegur, näit. 120 r/kwh on elektrivõimsus [W] on sekund. ellisel juhul on arvesti viga [s] (2) kus t 0 t i t F= 0 t i x 100 % t i on arvestatud aeg (võrdlusaeg) on kronomeetriga mõõdetud aeg. (3) kwh-arvestite kontrollimisel kronomeetri abil on soovitav valida piisavalt pikk arvestusperiood, et tunnipõhisest arvestusest tingitud viga oleks võimalikult väike. Mõõtevahendite seisundi kontrollimine on võrguhaldaja ülesanne. oomes järgitakse elektritarnimise tingimuste praegust reeglit, mille kohaselt juhul, kui mõõteviga ületab täpsusklassi kaks korda (väiketarbija puhul 2 x 2 = 4%), rakendatakse hüvitus- või sissenõudemeetmeid. Võrguhaldaja võib sisse nõuda saamata jäänud tulu maksimaalselt kahe aasta pikkuselt perioodilt, ent elektri ostja võib saada elektrienergia eest enammakstud tasu tagasi ka pikema perioodi eest. ui võrguhaldaja ja elektrienergia tarbija vahel tekivad arvesti näitu ja funktsioneerimist puudutavad lahkarvamused, tellitakse arvesti kontrollimine kolmandalt, sõltumatult isikult MÕÕTE- JA AGLGEMVAHEN Vabaturul toimuva elektrikaubanduse puhul on energiamõõtevahendite kauglugemine igapäevane tegevus. Varem kasutatud süsteemide abil juhiti üksnes tariife ja elektriküttekoormusi, ent tänapäeval on arvestite kauglugemine väga kiiresti laienemas TAFJHTMELLA Tariifijuhtimiskella abil programmeeritakse kwh-arvesti arvestusseadmed õige tariifi järgi. Varem olid tariifikelladeks sünkroonmootori ja varuvooluallikaga mehaanilised kellad. Elektroonilised ajatariifikellad kujutavad endast uuema generatsiooni tariifi- ja koormusjuhtimisvahendeid. Valmistajast sõltuvalt saab elektroonilisi kelli kasutada ka elektrivõrgu kaudu toimuva V-juhtimise (V - võrgukäsu juhtimissüsteem) 22

23 ühesuunaliste terminalseadmetena. Elektroonilisi ajatariifikellasid saab programmeerida ööpäeva-, nädala- ja aastaprogrammi rakendamiseks. Varuvooluallikaks võivad olla superkondensaator, aku või patarei. Akusid ja patareisid tuleb vahetada umbes iga 8 aasta järel. uemates elektroonilistes mõõtevahendites on kellafunktsioonid integreeritud arvesti sisse. ompaktne konstruktsioon kiirendab paigaldust ning kella jaoks pole tarvis eraldi paigalduskohta VÕGÄ VATVÕTJA Traditsioonilise võrgukäsu juhtimissüsteemi (V) kasutamine oomes on vähenemas. Võrgukäsu juhtimissüsteemi vastuvõtjate rikke ja vananemise korral paigaldatakse nende asemele arvestite kauglugemissüsteemi ühendatud integreeritud arvestid. Need hõlmavad lisaks kwh- ja ajatsükliarvestitele ka vajalikke tariifi- ja koormuse juhtimisfunktsioone MÕÕTETEMNAL Mõõteterminali all mõistetakse seadet, millesse kogutakse impulsside andmeid terminaliga ühendatud kwh-, kaugkütte- või veearvestitelt. mpulsidsuunatakse vastavatesse registritesse. egistrid võivad olla nii kumulatiivsed energiaregistrid kui ka perioodilised energia- või võimsusregistrid, aga ka summaarsed registrid. Mõõteterminal moodustab kogutud impulssidest tunnitsükliandmed. alvestatud andmete kauglugemine toimub elektrivõrgu, telefonivõrgu (PTN) või GM võrgu kaudu. Mõõteterminalis võib olla sisemine või väline PTN modem või väline GM modem, mis on ühendatud mõõteterminali rs232 või rs485 pordiga. Eraldi mõõteterminalid on tänu uute arvestitüüpide integreeritud mitmetariifi- ja ajatsükliandmete kogumisomadustele seadmevalmistajate müügiprogrammist välja jäämas MÕÕTEVAHENTE PAGAL Mõõteahelasse kuuluvate seadmete paigaldamine nõuab paigaldajatelt kõrget professionaalsust, eri seadmevalmistajate mõõtevahendite konstruktsiooni ja toimimise tundmist ning suurt hoolikust. Mõõtmisobjektide mõõtmistäpsuse tase algab kodumajapidamiste 2.-täpsusklassi1- faasilisest või 3-faasilisest otsemõõtmisest ja ulatub põhivõrgu või suurtööstuse 0,2-täpsusklassiga mõõtmiseni. 23

24 Võrguettevõtjad ja paigaldustöid allhankena teostavad ettevõtted pööravad elektrimontööride ametioskustele suurt tähelepanu. ute tarbijate mõõtmislahenduste tegemisel lähtuda objektide valmimis- ja sissekolimise ajagraafikust. Vanade kodumajapidamises kasutatavate arvestite asendamisel automaatsete integreeritud arvestitega on vahetus soovitatav teostada samaaegselt piirkondade kaupa. elliselt tsentraliseerides on võimalik säästa kulusid, korrastada piirkond üheaegselt ja luua võimalus suure hulga arvestite kauglugemiseks. Võrgust kõrvaldatavate mõõteseadmete käsitsemisel ja utiliseerimisel tuleb järgida EL direktiive ja siseriiklike norme. Mõõtevahendid tuleb toimetada võimalikult suures ulatuses toormena taaskasutusse AVETTE ÜHENAMNE AVET TEÜHEN kwh-arvesti nimi- ja maksimaalse mõõdetava voolu väärtused peavad vastama mõõteobjekti liitumisvõimsusele. ama nõue kehtib kajuhtide ristlõike kohta. Juhid tuleb ühendada hoolikalt ja veenduda, et kwh-arvesti klemmide kruvid on pingutatud. oovitav on kontrollida ka faasijärjestust (välja pöörlemissuunda) AVET ANE ÜHEN Energiaarvesti (kwh- või kombiarvesti) voolu ja pinge nimiväärtused (primaarne-/ sekundaarne) peavad vastama mõõteobjekti mõõtetrafo vastavatele näitajatele. Juhid tuleb ühendada hoolikalt, veendudes iga faasi voolu ja pinge samafaasilisuses ja faasijärjestuses (välja pöörlemissuund). Tänapäevastel täppisarvestitel on arvesti ühendamise õigsust kontrollivad diagnostikafunktsioonid. Need funktsioonid vähendavad oluliselt ühendamisel tekkivaid vigu. Voolu- ja pingeahela mõõtejuhtidena kasutatakse 2,5 mm2 vaskjuhtmeid. uurema ristlõikega juhtide kasutamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu voolutrafode sekundaarkoormusele. Pingelang ei ole üldiselt probleemiks (eriti elektrooniliste arvestite kasutamisel). 24

25 audse mõõtmise puhul tuleb paigaldada nii pinge- kui ka vooluahelat katkestatavad ja pistikhülssidega varustatud klemmliistud võimalikult mõõtemuundurite ja arvestite lähedale. Arvelduseks kasutatava mõõtepinge tarvis on soovitav kasutada eraldi sulavkaitsme või kaitselülitiga kaitstud sekundaarahela kaablit. lemmliistud tuleb paigaldada plommitavasse kesta või peavad klemmliistud ise olema plommitavad MÕÕTEATMAATA oos elektrituru avanemisega on kasvanud ka elektrienergia mõõtmise tähtsus. Mõõtmise olulisemateks aspektideks on usaldusväärsus, asjaolu, et mõõtmine on lähtealus tasu õiglasele arvestamisele ning võimalus edendada elektriturul osalejate kasu ja tegevust. lma mõõteautomaatikata arvesteid loetakse üldiselt kord aastas. ee tingib tarbimise hinnangulist arvestamist ning tasaarvestuse rakendamist, ent nõuab eri turuosalistelt ka palju ülemäärast tööd tarbimisbilansi haldamiseks. Elektrituruosaliste vahelises kaubanduses hinnatakse elektri tarbimist koormuskõvera meetodi abil ning hiljem teostatakse tegelike näitajate alusel tasaarveldus. Arvestit hakatakse tulevikus praegusest sagedamini lugema. Üldiseks seisukohaks on, et vajadus tunnipõhise arvestuse järele, mida rakendatakse juba suuremates tööstusettevõtetes, on olemas ka kodumajapidamistes. Arvete esitamine tarbijale võib toimuda kasvõi kord kuus selliselt, et arve põhineb tegelikel mõõteandmetel, ilma eelhinnanguta ja tasaarvestamiseta. Arvestite automaatne lugemine pakub muidki täiendavaid eeliseid, tänu millele muutub eri turuosaliste tegevus efektiivsemaks ja mõõtmisest põhjustatud kogukulud vähenevad. Elektritarbija saab kasu selgest arveldusest, turuhinna läbipaistvusest, energiasäästu võimalustest, kuluaruandest, süsteemis sisalduvatest koormuse juhtimisteenustest, aga ka konkurentsist ja mitmekülgsematest hinnakujundusvõimalustest. Võrguvaldaja kasu tuleneb bilansiarvestuse ja voolukadudega seotud kulude alanemisest ning uutest võimalustest hinnakujunduses, teenuste juhtimises ning koormuste haldamises. Tunnipõhine arvestus kaotab vajaduse koormuskõvera meetodi ja tasaarvestuse järele. Elektri kvaliteeti puudutavate andmete kogumine muutub võimalikuks kõigis elektritarbimise punktides. amuti saavad reaalajas kajastuvatest mõõteandmetest olulist kasu ka elektri müüja, elektri tootja ning elektrivõrgu haldaja. ahvamajanduse seisukohast tuleneb kasu energiasäästu, tipptarbimise paindlikkuse ning lisaks ka heitmete vähenemise läbi MÕÕTEANMETE AGLGEMNE JA JHTMNE Automaatse arvestilugemise abil edastatakse arvestite andmed elektri tarbimise kohta elektrooniliselt võrguettevõtjate teabesüsteemidesse. Andmeedastuses saab kasutada mis tahes usaldusväärset andmeedastusmeetodit. Arvesti salvestab pidevalt mällu energiatarbimist puudutavaid andmeid ning kuvab need arvesti näidikule. Arvesti mälus olevat energianäitu saab lugeda mistahes ajahetkel. gakuiselt loetavad tarbimisandmed võivad olla lähteandmeteks igakuiselt esitatavatele arvetele. Juhul, kui 25

26 tunnipõhiseid tarbimisandmeid kogutakse kord ööpäevas, on sellest kasu ka bilansiarvestusele, mistõttu pole tarvis rakendada koormuskõvera meetodit ega tasaarvestust. Tunnipõhist mõõtmist on juba pikka aega kasutatud tööstusettevõtetes ning muudes elektrienergia suurtarbijate suuremate energiakoguste mõõtmiseks. äesolevas tekstis kirjeldatud omadused on realiseeritud oome mõõteteenuseid ja mõõteautomaatikat pakkuva firma Enermet y poolt väljatöötatud süsteemide alusel. Turul olevate lahenduste põhiomadused on sarnased, ent nende realiseerimine ja süsteemide keerukus erinevad üksteisest märkimisväärselt. una andmeedastus on kahesuunaline, kasutatakse arvestite lugemissüsteemi ka kodumajapidamiste ja muude objektide koormuste juhtimiseks. Lisaks sellele võimaldab süsteem rakendada kellaajapõhist hinnakujundust. üsteemi kaudu on võimalik pakkuda välisvalgustuse juhtimisteenuseid, lülitada elektrit sisse ja välja kolimise korral ning mõõta elektrivoolu kvaliteediandmeid ja kontrollida arvestite toimimist. ama süsteemi abil saab lugeda ka soojusenergia arvestite ning gaasi- ja veearvestite mõõteandmeid. Elektri hinnakujunduse ja kodumajapidamistele pakutavate teenuste väljatöötamisel saab arvestite tööd kauglugemissüsteemi abil ümber programmeerida, millega väheneb kallis kohalkäimise aeg. Traditsiooniline elektrienergiaarvesti on märkimisväärselt edasi arenenud. Lisaks kuvaril esitatavatele otsestele energiatarbimise andmetele kogub arvesti mõõteandmeid ka erineval viisil programmeeritavatesse arvestitesse. Nendest arvestitest võib andmeid saada kauglugemise teel ning kasutada neid, näiteks, mitmesuguste tariifide arvestamiseks ja elektrituru erinevate osalejate vajaduste rahuldamiseks. Tänapäevased arvestid registreerivad ka elektri kvaliteeti puudutavaid andmeid, liig- ja alapinget ning elektrikatkestuste aega ja kestust. Juhul, kui arvestid on nn põhiarvestid, on nendega ühendatud eraldi terminalseade, milles on erinevate hindadega tariifiarvestus, juhtimisreleed tariifide, kütteseadmete ja muude elektritarbija poolt kasutatavate seadmete juhtimiseks ning andmeedastusmodem. Enamasti paigaldatakse eraldiseisvad terminaliseadmed arvesti klemmliistule. ee paigaldusviis säästab ruumi ja eraldiseisev terminaliseade võimaldab jätkata vana arvesti kasutamist. Arvesti ja terminaliseadme funktsioone saab ühendada integreeritult samaks seadmeks. utes lahendustes ei töödelda mõõteandmeid enam impulssidena arvesti ja terminaliseadme vahel, vaid arvesti mõõteregistri andmed edastatakse otse modemi kaudu teabesüsteemi. Mõõteandmed edastatakse erinevate andmeedastusmeetodite abil eri andmeedastusportide kaudu ka mõõteandmete andmebaasi. Mõõteandmete kogumisprogramm hõlmab ka kogu mõõteautomaatikasüsteemi juhtimisprogrammi, mis mh jälgib süsteemi sisemisi protsesse, valib ja jälgib andmeedastuse marsruute ning lugemisandmeid ja tagab seadmete kellade õigsuse. Andmete õigsuse kontrollimise ja vajalike 26

27 arvutuste järel edastatakse andmed arveldus-, bilansihaldus-, klienditeenindus- ja kaugkäidusüsteemidesse ning muudesse süsteemidesse. Mõõteautomaatika süsteemi soetamine ja kasutuselevõtt on ulatuslik ja põhjalikke oskusi nõudev tervik. Projekt algab enamasti funktsioonide määratlemisest ning tasuvusuuringust. Projektiga on seotud mõõtevahendite paigaldus- ja programmeerimistoimingud, meetmed andmevahetusühenduste määratlemiseks ja väljaehitamiseks, süsteemi tarkvara ning liideste määratlemine ja paigaldus, süsteemi testimisetapid ning käiduprotsessi väljatöötamine. Enamasti omandatakse kogu pakett mõõteautomaatikat pakkuvalt ettevõttelt, millel on põhjalik kogemus nende süsteemide tarnimise, rakendamise ja funktsioonide väljatöötamise valdkonnas ANMEEAT Andmeedastus võib toimuda mitme eri andmeedastusmeetodi abil ja eri andmeedastuskanalite kaudu. Andmeedastuseks läheb tarvis andmeedastuse marsruuti, seadmete liideseid, andmeedastusprotokolli, kõigi seadmete ühesugust toimimisviisi ja andmeedastuse juhtimisprogrammi. asutatavat andmeedastusmeetodit mõjutavad oluliselt andmeedastuse maksumus, edastatavate andmete hulk, kaugus, loetavate arvestite omavaheline geograafiline paiknemine, vajalik andmeedastuse kiirus ning võimalikud olemasolevad valmis andmeedastusmarsruudid. õige odavam on kasutada samaaegselt erinevaid andmeedastusvorme, mis sobivad kõige paremini asjaomaste objektide ja vajadustega. P2P (Point to Point) ja P2M (Point to Multipoint) ühendused võivad olla kas kauglugemissüsteemi keskseadme ja mõõtekoha vahelised (P2P) ühendused või keskseadme ja andmeedastusruuterite vahelised ühendused, mille puhul ruuteril on ühendus mitme mõõtekohaga (P2M). Andmeedastusmeetodeid on väga palju ning need arenevad pidevalt edasi. õige tähtsam on kasutada usaldusväärset ja soodsa hinnaga seadmeid, millel on piisavalt pikk kasutusaeg. ellised investeeringud teenivad kasutajat võimalikult kaua. äesolevas raamatus ei käsitleta andmeedastuse vahendeid põhjalikumalt; tüüpilisteks on GM, GP, MT, LAN, WLAN, PTN, TETA, LN ja PLC. Andmeedastuse protokollid kajastavad sõnumis andmete edastamisviisi ja andmete struktuuri. Protokollideks on mh TCP, P, P, PX, PP, LM/CEM, MB, EN61107 ja valmistajapõhised protokollid. LM/CEM andmeedastusprotokoll on välja töötatud standardiseeritud tööstuslike arvestite lugemiseks. äesoleval ajal arendatakse selle baasil kodumajapidamises kasutatavate arvestite lugemiseks sobivat versiooni. MB protokolli kasutatakse mh kaugküttearvestite kauglugemiseks. tandardi EN alusel on välja töötatud mitmeid valmistajapõhiseid rakendusi. Andmeedastuskanaliteks on avatud ja suletud raadiovõrgud, mitmesugused kaabelvõrgud, telefonikaablid, internet ja elektrivõrk. 27

28 Joonis auglugemis- ja juhtimissüsteemi andmeedastus- ja struktuurskeem. Näitena on kasutatud Enermet y poolt väljatöötatud AM süsteemi. Näitena olev Enermet y poolt väljatöötatud AM süsteem kasutab andmete edastamiseks tavaliselt raadiovõrku (GM, GP), madalpingevõrku, kesk- ja madalpingevõrku ning mitmesuguseid kaabelvõrke ja vajadusel ka internetti. Linnades ja asulates tasub kasutada mõõtepunktide ning kontsentraatorite ja ruuterite vahel madalpingevõrku, kuna elektrivõrgu omanikuks on võrguettevõtjad. uuterite ühendus keskarvutiga on tavaliselt lahendatud GP või GM kanalite kaudu. Hajaasustusalal on kuluefektiivne kasutada GP või GM ühendusi otse keskarvuti ja mõõtepunktide vahel, samuti võib kasutada PLC (Power Line Carrier) andmeedastusseadmeid. PLC (kõrgsagedusside) signaal edastatakse elektrijaamades 20 kv keskpingevõrku. ignaal liigub läbi jaotustrafo madalpinge poolele ja see võetakse vastu mõõtepunktides olevate mõõteterminalide poolt. Mõõteterminalid saadavad omakorda mõõteandmed elektrijaamades olevatele ruuterseadmetele. 28

29 27 TLEAHJGNALATN- EAMEME 27.1 ATMAATE TLEAHJGNALATN TTAVE JA EHTVA JHE Automaatse tulekahjusignalisatsiooni ülesandeks on avastada algav tulekahju võimalikult varases faasis, vahendada häirekeskusesse automaatne tulekahjuteade ning käivitada lokaalsed häiresignaalid. Lisaks peab seadmestik edastama veateate selliste seadmestikus esinevate rikete kohta, mis võivad seada ohtu süsteemi toimivuse. Teadete edastamissüsteemi rikkejärelevalvet teostab süsteemi tarninud operaator. Tulekahjusignalisatsiooni kohta kehtivad nõuded on kehtestatud päästeseaduse (468/2003) paragrahvides 22 ja 29 ning päästeseadmete seaduses 10/2007. amuti tuleb tulekahjusignalisatsiooni paigaldamisel järgida elektriohutusseaduse (410/1996) alusel oome kaubandus- ja tööstusministeeriumi poolt välja antud elektriseadmete ohutuse määruses (1193/1999) toodud nõudeid. tandardiseeria F 6ooo rakendamisel loetakse nimetatud määruse nõuded täidetuks. F 6000 standardiseeria kasutuselevõtu ajakava on määratletud Tukesi juhises 10. Elektromagnetilise ühilduvuse (EMC) direktiiv jõustus elektriohutusseaduse muudatuse ning seda täiendava riiginõukogu määrusega. eskkonnaministeerium on kehtestanud hoonete tuleohutust käsitlevad nõuded juhendites E1, E2, E3, E4, E7, E8 ja E9. Automaatse tulekahjusignalisatsiooni olemasolu määratakse sageli nendest juhenditest tulenevalt ehitusloa väljastamise eeltingimuseks. 29

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud

Διαβάστε περισσότερα

AS MÕÕTELABOR Tellija:... Tuule 11, Tallinn XXXXXXX Objekt:... ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR.

AS MÕÕTELABOR Tellija:... Tuule 11, Tallinn XXXXXXX Objekt:... ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR. AS Mõõtelabor ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR. Mõõtmised teostati 200 a mõõteriistaga... nr.... (kalibreerimistähtaeg...) pingega V vastavalt EVS-HD 384.6.61 S2:2004 nõuetele. Jaotus- Kontrollitava

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58

Διαβάστε περισσότερα

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}

Διαβάστε περισσότερα

Energiabilanss netoenergiavajadus

Energiabilanss netoenergiavajadus Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)

Διαβάστε περισσότερα

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].

Διαβάστε περισσότερα

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori

Διαβάστε περισσότερα

Kompleksarvu algebraline kuju

Kompleksarvu algebraline kuju Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397 Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus

Διαβάστε περισσότερα

Juhistikusüsteeme tähistatakse vastavate prantsuskeelsete sõnade esitähtedega: TN-süsteem TT-süsteem IT-süsteem

Juhistikusüsteeme tähistatakse vastavate prantsuskeelsete sõnade esitähtedega: TN-süsteem TT-süsteem IT-süsteem JUHISTIKUD JA JUHISTIKE KAITSE Madalpingevõrkude juhistiku süsteemid Madalpingelisi vahelduvvoolu juhistikusüsteeme eristatakse üksteisest selle järgi, kas juhistik on maandatud või mitte, ja kas juhistikuga

Διαβάστε περισσότερα

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013 55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi

Διαβάστε περισσότερα

9. AM ja FM detektorid

9. AM ja FM detektorid 1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Square 43 LED

Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,

Διαβάστε περισσότερα

PLASTSED DEFORMATSIOONID

PLASTSED DEFORMATSIOONID PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb

Διαβάστε περισσότερα

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013 Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,

Διαβάστε περισσότερα

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS

Διαβάστε περισσότερα

Sõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus

Sõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 1 NÕUDED ALATES 1. JAANUARIST 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD

Διαβάστε περισσότερα

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D

Διαβάστε περισσότερα

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem

Διαβάστε περισσότερα

Geomeetrilised vektorid

Geomeetrilised vektorid Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse

Διαβάστε περισσότερα

Lokaalsed ekstreemumid

Lokaalsed ekstreemumid Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,

Διαβάστε περισσότερα

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2 PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused

Διαβάστε περισσότερα

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1 laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad

Διαβάστε περισσότερα

Eriohutusjuhised ET, 1. väljaanne juuni Paagimõõtesüsteem Eriohutusjuhised ATEX. ProductDiscontinued.

Eriohutusjuhised ET, 1. väljaanne juuni Paagimõõtesüsteem Eriohutusjuhised ATEX. ProductDiscontinued. Eriohutusjuhised Paagimõõtesüsteem Eriohutusjuhised ATEX ProductDiscontinued www.rosemount-tg.com Eriohutusjuhised Rosemount TankRadar REX Sisukord Sisukord ERIOHUTUSJUHISED...............................

Διαβάστε περισσότερα

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon 2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides

Διαβάστε περισσότερα

Kareda valla Peetri lasteaia köögi ja nõudepesuruumi elektripaigaldis, Kesktee 12, Peetri alevik, Kareda vald, Järvamaa AS Paide EG töö nr020114

Kareda valla Peetri lasteaia köögi ja nõudepesuruumi elektripaigaldis, Kesktee 12, Peetri alevik, Kareda vald, Järvamaa AS Paide EG töö nr020114 SELETUSKIRI 1 Üldosa Käesoleva projektiga on lahendatud Kareda valla Peetri lasteaia köögi ja nõudepesuruumi elektripaigaldise järgmised osad: WC ja nõudepesuruumi valgustus; Nõudepesumasina elektritoide;

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on

Διαβάστε περισσότερα

Ehitusmehaanika harjutus

Ehitusmehaanika harjutus Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative

Διαβάστε περισσότερα

Funktsiooni diferentsiaal

Funktsiooni diferentsiaal Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral

Διαβάστε περισσότερα

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika

Διαβάστε περισσότερα

Juhend. Kuupäev: Teema: Välisõhu ja õhuheidete mõõtmised. 1. Juhendi eesmärk

Juhend. Kuupäev: Teema: Välisõhu ja õhuheidete mõõtmised. 1. Juhendi eesmärk Juhend Kuupäev: 13.10.2015 Teema: Välisõhu ja õhuheidete mõõtmised 1. Juhendi eesmärk Käesolev juhend on mõeldud abivahendiks välisõhus sisalduvate saasteainete või saasteallikast väljuva saasteaine heite

Διαβάστε περισσότερα

Sõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus

Sõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 2 NÕUDED ENNE 1. JAANUARI 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD NING

Διαβάστε περισσότερα

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus EELNÕU 24.11.2009 Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus Tallinn 2009. a nr Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. oktoobri 2008. a määruse nr 95 Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised

Διαβάστε περισσότερα

Pesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna

Pesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna ET Kasutusjuhend 2 EL Οδηγίες Χρήσης 17 HU Használati útmutató 34 LV Lietošanas instrukcija 50 Pesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna ZWG 6120K Sisukord Ohutusinfo _ 2 Ohutusjuhised _ 3 Jäätmekäitlus

Διαβάστε περισσότερα

ESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41

ESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41 ESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41 2 www.electrolux.com SISUKORD 1. OHUTUSINFO... 3 2. OHUTUSJUHISED...

Διαβάστε περισσότερα

Valgustus ja energiasääst, koostöö teiste eriosadega EKVÜ koolitus 2. Tiiu Tamm Elektrotehnika instituut

Valgustus ja energiasääst, koostöö teiste eriosadega EKVÜ koolitus 2. Tiiu Tamm Elektrotehnika instituut Valgustus ja energiasääst, koostöö teiste eriosadega 14.11.2013 EKVÜ koolitus 2 Tiiu Tamm Elektrotehnika instituut Energiasäästu reguleerivad standardid : Küte ja soojaveevarustus EVS-EN 15316, 4 osa 2007

Διαβάστε περισσότερα

Räpina mnt 13b, Võru. Räpina mnt 13b on 18 korteriga elamu /korterite numeratsioon on 1-20; 19 ja 20 on

Räpina mnt 13b, Võru. Räpina mnt 13b on 18 korteriga elamu /korterite numeratsioon on 1-20; 19 ja 20 on ELAMU TEHNILISED ANDMED Üldandmed Aadress Ehitisregistri kood Esmase kasutuselevõtu aasta Ehitise nimetus Eluruumide arv Ehitisalune pindala (m 2) Suletud netopind (m2 Maht (m3) Minimaalne korruste arv

Διαβάστε περισσότερα

Suitsugaasi ärajuhtimise juhised Logamax plus

Suitsugaasi ärajuhtimise juhised Logamax plus Gaasi-kondensatsioonikatel 6 720 808 116 (2013/08) EE 6 720 643 912-000.1TD Suitsugaasi ärajuhtimise juhised Logamax plus GB162-15...45 V3 Palun lugege hoolikalt enne paigaldus- ja hooldustöid Sisukord

Διαβάστε περισσότερα

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.

Διαβάστε περισσότερα

HULGATEOORIA ELEMENTE

HULGATEOORIA ELEMENTE HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad

Διαβάστε περισσότερα

Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi

Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi Proovi nr EE14002252 EE14001020 EE14002253 EE140022980 EE14001021 9 2-6 EE14002255 2-7 EE1 4002254 10 2-8 EE140022981 Kraav voolamise

Διαβάστε περισσότερα

Kontekstivabad keeled

Kontekstivabad keeled Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,

Διαβάστε περισσότερα

Pidev gaasianalüüs 6. seeria püstikusse paigaldatud seadmed ATEX-i kohane informatsioon kasutamise kohta ohtlikus keskkonnas Kompaktne kasutusjuhend

Pidev gaasianalüüs 6. seeria püstikusse paigaldatud seadmed ATEX-i kohane informatsioon kasutamise kohta ohtlikus keskkonnas Kompaktne kasutusjuhend Pidev gaasianalüüs 6. seeria püstikusse paigaldatud seadmed ATEX-i kohane informatsioon kasutamise kohta ohtlikus keskkonnas Kompaktne kasutusjuhend 1 Sissejuhatus 1.1 Käesoleva dokumendi eesmärk Käesolev

Διαβάστε περισσότερα

ANALÜÜTILINE TÕENDAMINE. Juhend

ANALÜÜTILINE TÕENDAMINE. Juhend ANALÜÜTILINE TÕENDAMINE Juhend Mai 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. TULEOHUTUSE ANALÜÜTILINE PROJEKTEERIMINE... 4 1.1 Ehitustooted... 4 1.2 Tuleohutus... 4 1.3 Riskiklassid... 5 1.4 Tuleohuklassi paigutamine...

Διαβάστε περισσότερα

Carlo Gavazzi tootevalikusse kuuluvad:

Carlo Gavazzi tootevalikusse kuuluvad: Carlo Gavazzi tootevalikusse kuuluvad: Andurid Lülitamisseadmed Kontrollreleed Turvalisuse tooted Dupline väljasiini süsteem Energia mõõtmine Toiteplokid 1. Andurid 1.1 Induktiivandurid Lai valik erinevat

Διαβάστε περισσότερα

Click to edit Master title style

Click to edit Master title style 1 Welcome English 2 Ecodesign directive EU COMMISSION REGULATION No 1253/2014 Ecodesign requirements for ventilation units Done at Brussels, 7 July 2014. For the Commission The President José Manuel BARROSO

Διαβάστε περισσότερα

Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti

Διαβάστε περισσότερα

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ)

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) 24.3.2009 Euroopa Liidu Teataja L 76/3 KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 244/2009, 18. märts 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate suunamata

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA AJALUGU MTMM MTMM

MATEMAATIKA AJALUGU MTMM MTMM Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Hindamine:

Διαβάστε περισσότερα

5.4. Sagedusjuhtimisega ajamid

5.4. Sagedusjuhtimisega ajamid 5.4. Sagedusjuhtimisega ajamid Asünkroon- ja sünkroonmootori kiiruse reguleerimine on tekitanud palju probleeme Sobivate lahenduste otsingud on kestsid peaaegu terve sajandi. Vaatamata tuntud tõsiasjale,

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke

Διαβάστε περισσότερα

Click & Plug põrandaküte. Paigaldusjuhend Devidry

Click & Plug põrandaküte. Paigaldusjuhend Devidry Click & Plug põrandaküte EE Paigaldusjuhend Devidry Devidry Õnnitleme Teid DEVI põrandaküttesüsteemi ostu puhul. DEVI on juhtiv põrandaküttesüsteemide tootja Euroopas, kel on antud valdkonnas rohkem, kui

Διαβάστε περισσότερα

Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus

Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina

Διαβάστε περισσότερα

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass 2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH

Διαβάστε περισσότερα

PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL. 5.1 Koormuse iseloom. 5.2 Koormuse paiknemine

PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL. 5.1 Koormuse iseloom. 5.2 Koormuse paiknemine PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL 5.1 Koormuse iseloom (1) P Projekt peab arvestama asjaolu, et lumi võib katustele sadestuda paljude erinevate mudelite kohaselt. (2) Erinevate mudelite rakendumise põhjuseks

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning

Διαβάστε περισσότερα

(Seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED

(Seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED 28.2.2014 Euroopa Liidu Teataja L 60/1 I (Seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 165/2014, 4. veebruar 2014, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega

Διαβάστε περισσότερα

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut VALGUSTUSTEHNIKA TÄIENDKOOLITUS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut VALGUSTUSTEHNIKA TÄIENDKOOLITUS TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut VALGUSTUSTEHNIKA TÄIENDKOOLITUS Loengumaterjalid Materjalid kokku pannud Tiiu Tamm Tallinn Detsember 2006 Loenguteemad: 1. Valguse ja

Διαβάστε περισσότερα

(ELT L 342, , lk 59)

(ELT L 342, , lk 59) 02009R1223 ET 03.03.2017 014.001 1 Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide

Διαβάστε περισσότερα

Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument C(2016) 8381 final ANNEX 6.

Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument C(2016) 8381 final ANNEX 6. Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. detsember 2016 (OR. en) 15755/16 ADD 2 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: ENT 238 MI 809 ENV 821 DELACT 259 Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Διαβάστε περισσότερα

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest 2007L0046 ET 01.01.2016 017.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/46/EÜ, 5. september 2007,

Διαβάστε περισσότερα

6. Boilerid ja puhverpaagid

6. Boilerid ja puhverpaagid oilerid ja puhverpaagid. oilerid ja puhverpaagid lamcol on suur valik boilereid ja puhverpaake tarbevee ja keskkütte paigaldamiseks- mõlemad emaleeritud ja roostevaba terasest 1.4521 mudelid. Valmistatud

Διαβάστε περισσότερα

Mugav viis oma kodu kaitsmiseks

Mugav viis oma kodu kaitsmiseks VALVESÜSTEEMID VALNES AJAX JUHTMEVABA GSM+LAN VALVESÜSTEEM Mugav viis oma kodu kaitsmiseks Valnes Ajax on juhtmevaba turvasüsteem, mis töötab kaabli või mobiilse interneti kaudu. Valvesüsteemi saab iga

Διαβάστε περισσότερα

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest 2011R1169 ET 19.02.2014 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011,

Διαβάστε περισσότερα

MULTI 9. 9 professionaalset lahendust. Inimeste kaitse Seadmete kaitse Energia tõhusus rambivalguses

MULTI 9. 9 professionaalset lahendust. Inimeste kaitse Seadmete kaitse Energia tõhusus rambivalguses MUTI 9 9 professionaalset lahendust Inimeste kaitse Seadmete kaitse Energia tõhusus rambivalguses C60 Kiire klõpsu jõud! Kas teadsite, et kõigis C60 sarja mõõdulkaitselülitites kasutatakse lüliti kontakte

Διαβάστε περισσότερα

HOONETE ENERGIAAUDITITE JUHEND

HOONETE ENERGIAAUDITITE JUHEND HOONETE ENERGIAAUDITITE JUHEND T a l l i n n 2 0 0 1 1 OPET EST NIA A X C O N S U L T I N G A X O V A A T I O O Y Eesti Energeetika Instituut / OPET Eesti Aadress: Kuokkamaantie 4 Postiaadress: P/k 428

Διαβάστε περισσότερα

2.2 Juhtmed ja kaablid

2.2 Juhtmed ja kaablid Elektrotehnika instituut Sissejuhatus Ehitistes kasutatakse elektrienergia edastamiseks peaasjalikult juhtmeid ja kaableid. Mõnel juhul saab kasutada ka muid juhte, nt. lattliine. Et tagada vajalikku töökindlust,

Διαβάστε περισσότερα

Tehnilised andmed paneelradiaatorid. Eesti

Tehnilised andmed paneelradiaatorid. Eesti Tehnilised andmed paneelradiaatorid Eesti 2010-2011 Sisukord paneelradiaatorid iseloomustus...3 paneelradiaatorid iseloomustus...42 Compact...8 Ventil Compact 200 mm... 44 Ventil Compact... 14 Plan Ventil

Διαβάστε περισσότερα

1. Sissejuhatus. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

1. Sissejuhatus. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Keskkonnaministri määruse Tegevuse künnisvõimsused või saasteainete heite künniskogused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu koostamise

Διαβάστε περισσότερα

Küte / Ventilatsioon. Kliima / Jahutus. VariA/ VariA-E. Inline-pumbad. Rohkem kui pumbad

Küte / Ventilatsioon. Kliima / Jahutus. VariA/ VariA-E. Inline-pumbad. Rohkem kui pumbad Küte / Ventilatsioon Kliima / Jahutus VariA/ VariA-E Inline-pumbad Rohkem kui pumbad Biral kogu südamest Biral Visioon Meie mõtlemist ja tegutsemist määravad neli põhimõtet: Me oleme innovatiivsete ja

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.

Διαβάστε περισσότερα

Paigaldamisjuhend. Logamax plus GB162-80/100. Ühendussõlm. Paigaldusfirmale. Lugege enne montaaþi hoolikalt läbi (05/2007) EE

Paigaldamisjuhend. Logamax plus GB162-80/100. Ühendussõlm. Paigaldusfirmale. Lugege enne montaaþi hoolikalt läbi (05/2007) EE Paigaldamisjuhend Ühendussõlm Logamax plus GB62-80/00 Paigaldusfirmale Lugege enne montaaþi hoolikalt läbi 7 746 800 49 (05/2007) EE Sisukord Sisukord Eeskirjad 3. Käesoleva juhendi kohta 3.2 Sihipärane

Διαβάστε περισσότερα

Raudbetoonkonstruktsioonid I. Raudbetoon-ribilae ja posti projekteerimine

Raudbetoonkonstruktsioonid I. Raudbetoon-ribilae ja posti projekteerimine Raudbetoonkonstruktsioonid I MI.0437 Raudbetoon-ribilae ja posti projekteerimine Juhend kursuseprojekti koostamiseks Dots. J. Valgur Tartu 2016 SISUKORD LÄHTEÜLESANNE... 3 ARVUTUSKÄIK... 3 1. Vahelae konstruktiivne

Διαβάστε περισσότερα

KOMISJONI OTSUS, 21. juuni 2007, millega kehtestatakse seepidele, š

KOMISJONI OTSUS, 21. juuni 2007, millega kehtestatakse seepidele, š L 186/36 Euroopa Liidu Teataja 18.7.2007 KOMISJONI OTSUS, 21. juuni 2007, millega kehtestatakse seepidele, šampoonidele ja juuksepalsamitele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (teatavaks

Διαβάστε περισσότερα

Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument D045884/03 ANNEX 3 - PART 1/3.

Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument D045884/03 ANNEX 3 - PART 1/3. Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 17. jaanuar 2017 (OR. en) 5365/17 ADD 2 ENT 13 ENV 28 MI 46 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Euroopa Komisjon 16. jaanuar 2017 Nõukogu peasekretariaat Komisjoni

Διαβάστε περισσότερα

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti

Διαβάστε περισσότερα

T~oestatavalt korrektne transleerimine

T~oestatavalt korrektne transleerimine T~oestatavalt korrektne transleerimine Transleerimisel koostatakse lähtekeelsele programmile vastav sihtkeelne programm. Transleerimine on korrektne, kui transleerimisel programmi tähendus säilib. Formaalsemalt:

Διαβάστε περισσότερα

RF võimendite parameetrid

RF võimendite parameetrid RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne

Διαβάστε περισσότερα

I 230 V 1 N~ 400 V 3 N~ Compress 6000 AW M AWM 5-17 AWMS Paigaldusjuhend (2014/09)

I 230 V 1 N~ 400 V 3 N~ Compress 6000 AW M AWM 5-17 AWMS Paigaldusjuhend (2014/09) 6 70 810 350-00.1I 30 V 1 N~ 400 V 3 N~ AWM 5-17 AWMS 5-17 Paigaldusjuhend Sisukord Sisukord 1 Tähiste seletus ja ohutusjuhised......................... 4 1.1 Sümbolite selgitus...............................

Διαβάστε περισσότερα

Paigaldus- ja hooldusjuhend spetsialisti jaoks Logano plus

Paigaldus- ja hooldusjuhend spetsialisti jaoks Logano plus Kasutusjuhend 670809859-00.Wo 6 70 85 09 (05/09) EE Paigaldus- ja hooldusjuhend spetsialisti jaoks Logano plus GB0-6/30/4 GB0S-6/30 Palume enne paigaldus- ja hooldustöid tähelepanelikult läbi lugeda. Maht

Διαβάστε περισσότερα

Fibo Lux 88 vaheseina süsteem. Margus Tint

Fibo Lux 88 vaheseina süsteem. Margus Tint Fibo Lux 88 vaheseina süsteem Margus Tint 1 Fibo Lux 88 vahesein LIHTNE JA KIIRE PAIGALDADA TÄIUSLIK TERVIKLAHENDUS LAOTAKSE KIVILIIMIGA TAPID KÕIKIDEL OTSTEL HEA VIIMISTLEDA TÄIUSTATUD PROFIIL, SIIA KUULUVAD

Διαβάστε περισσότερα

3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE

3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE 3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE 3.1. Loendamise põhireeglid Kombinatoorika on diskreetse matemaatika osa, mis uurib probleeme, kus on tegemist kas diskreetse hulga mingis mõttes eristatavate osahulkadega

Διαβάστε περισσότερα

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil. 8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,

Διαβάστε περισσότερα

Võite registreerida oma toote parema teeninduse saamiseks: www.electrolux.com/productregistration

Võite registreerida oma toote parema teeninduse saamiseks: www.electrolux.com/productregistration EMS20300...... ET MIKROLAINEAHI KASUTUSJUHEND 2 EL ΦΟΎΡΝΟΣ ΜΙΚΡΟΚΥΜΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 16 HU MIKROHULLÁMÚ SÜTŐ HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 32 SK MIKROVLNNÁ RÚRA NÁVOD NA POUŽÍVANIE 47 SL MIKROVALOVNA PEČICA NAVODILA

Διαβάστε περισσότερα

2-, 3- ja 4 - tee ventiilid VZ

2-, 3- ja 4 - tee ventiilid VZ Kirjelus VZ 2 VZ 3 VZ 4 VZ ventiili pakuva kõrgekvaliteeilist ja kulusi kokkuhoivat lahenust kütte- ja/või jahutusvee reguleerimiseks jahutuskassettie (fan-coil), väikeste eelsoojenite ning -jahutite temperatuuri

Διαβάστε περισσότερα

Valgustustehnika põhimõisted. 1. Valguse olemus. Nähtav valgus. Valguse mõju tervisele. 2. Põhimõisteid valgustustehnikas

Valgustustehnika põhimõisted. 1. Valguse olemus. Nähtav valgus. Valguse mõju tervisele. 2. Põhimõisteid valgustustehnikas Valgustustehnika põhimõisted. 1. Valguse olemus. Nähtav valgus. Valguse mõju tervisele. 2. Põhimõisteid valgustustehnikas Valgustehnika on teadus optilise kiirguse saamisest ja kasutamisest. Valgustustehnika

Διαβάστε περισσότερα

SERTIFIKAAT. vastab Euroopa harmoneeritud tehnilise standardi kohaldatavatele nõuetele:

SERTIFIKAAT. vastab Euroopa harmoneeritud tehnilise standardi kohaldatavatele nõuetele: TÕLGE EESTI KEELDE SERTIFIKAAT kinnitab, et toode EKOPANEL VP 01 mille tõi turule ettevõte mis on toodetud tehases vastab Euroopa harmoneeritud tehnilise standardi kohaldatavatele nõuetele: ČSN EN 13501-1+A1

Διαβάστε περισσότερα

III. (Ettevalmistavad aktid) EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANK

III. (Ettevalmistavad aktid) EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANK C 159/10 Euroopa Liidu Teataja 28.5.2011 III (Ettevalmistavad aktid) EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS, 4. mai 2011, seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

Διαβάστε περισσότερα

4.2 Juhistikusüsteemid

4.2 Juhistikusüsteemid Juhistikeks nimetatakse juhtide (juhtmed, kaablid, latid) omavahel kokkuühendatud kogumit. Juhistiku töökindlus, häirekindlus, ohutusmeetmete ja kaitseaparatuuri valik sõltuvad suurel määral talitlusmaandusest

Διαβάστε περισσότερα

Liikumisandur Kohalolekuandurid

Liikumisandur Kohalolekuandurid iikumisandur Kohalolekuandurid Täiuslik valgustuse juhtimine Mudelite võrdlus Model comparison UXA Seinapaigaldus Wall mounted aepaigaldus Ceiling mounted Tajunurk Detection angle Tajuulatus Detection

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Master Matrix

Ecophon Master Matrix Ecophon Master Matrix Ecophon Master Matrix on akustiline laesüsteem (patendi ootel), mõledud suurematele pindadele, kus suurem katvus on vajalik, aga seinast-seina paigaldus ei ole võimalik või soovitud.

Διαβάστε περισσότερα

(Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED

(Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED 14.5.2014 Euroopa Liidu Teataja L 141/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 468/2014, 16. aprill 2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike

Διαβάστε περισσότερα

preciz.hu Külmik-sügavkülmuti Ψυγειοκαταψύκτης Hűtő - fagyasztó Ledusskapis ar saldētavu Šaldytuvas-šaldiklis ZRB36101WA ZRB36101XA

preciz.hu Külmik-sügavkülmuti Ψυγειοκαταψύκτης Hűtő - fagyasztó Ledusskapis ar saldētavu Šaldytuvas-šaldiklis ZRB36101WA ZRB36101XA ET EL HU LV LT Kasutusjuhend 2 Οδηγίες Χρήσης 13 Használati útmutató 26 Lietošanas instrukcija 38 Naudojimo instrukcija 50 Külmik-sügavkülmuti Ψυγειοκαταψύκτης Hűtő - fagyasztó Ledusskapis ar saldētavu

Διαβάστε περισσότερα

M-Bus näidik / andmeloger

M-Bus näidik / andmeloger MR004FA / MR004DL M-Bus näidik / andmeloger Kasutusjuhend ja tehniline pass M-Bus displei / M-Bus andmeloger 60 lõppseadme jaoks M-Bus andmekogur* Valikuvahemikud1 minut 1 aasta* Pisteliste kontrollkuupäevade

Διαβάστε περισσότερα

Tehnonõuetele vastavuse kontrollijale

Tehnonõuetele vastavuse kontrollijale Atesteerimise küsimused Tehnonõuetele vastavuse kontrollijale Versioon Kuupäev Muudatused 1.04 19.02.2015 1.05 27.04.2015 Muudetud ülevaatuse vormistamise küsimused 1.06 06.05.2015 204. 1.07 11.05.2015

Διαβάστε περισσότερα

LABORATOORSETE TÖÖD ÕPPEAINES ELEKTERVALGUSTUS JA KIIRITUS TET-4.462

LABORATOORSETE TÖÖD ÕPPEAINES ELEKTERVALGUSTUS JA KIIRITUS TET-4.462 LBORTOORSETE TÖÖD ÕPPEINES ELEKTERVLGUSTUS J KIIRITUS TET-4.462 Olulisemad reeglid eksperimendi korraldamiseks ja tulemuste töötlemiseks Reeglid töökoha kujundamiseks: Enne laboratoorse töö katse tegemist

Διαβάστε περισσότερα

Vahendid Otsus Analüüs: Analüüsi Riskantseid Otsuseid

Vahendid Otsus Analüüs: Analüüsi Riskantseid Otsuseid Vahendid Otsus Analüüs: Analüüsi Riskantseid Otsuseid Link: http://home.ubalt.edu/ntsbarsh/opre640a/partix.htm Kui sa alustada kindlust, siis lõpetab kahtlusi, kuid kui te tahate sisu alustada kahtlusi,

Διαβάστε περισσότερα

6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad

6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad 6.6. Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 263 6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 6.6.1 Silindriline paine Kui ristkülikuline plaat on pika ristküliku kujuline

Διαβάστε περισσότερα

Dünaamilised tasakaalustusventiilid

Dünaamilised tasakaalustusventiilid Dünaamilised tasakaalustusventiilid 1 Commercial Controls Marko Moring müügijuht Danfoss AS A.H.Tammsaare 47 11316 Tallinn Tel: 6 59 33 00 GSM:51 61 470 E-mail:marko.moring@danfoss.ee www.kyte.danfoss.ee

Διαβάστε περισσότερα