3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL
|
|
- Ευτέρπη Μακρής
- 6 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL 1. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL.1. Varda arvutusskeem väändel Väände puhul on tihtipeale koormusteks detaili otseselt väänavad pöördemomendid või jõupaarid (Joon..1): koormust ülekandvad võllid; keermesliited pingutamisel, jne.; või siis detaili telje ristsihis ekstsentriliselt mõjuvad koormused või nende komponendid: keerdvedrud; ruumilised raamid, jne. Väänav pöördemoment varda ristlõikeid ümber telje (telje suhtes) pöörav koormus Arvutusskeemi koostamine väändel Arvutusskeem egelik konstruktsioon Lihtsustatud mehaaniline süsteem Ideaalne mehaaniline süsteem Võll on väänduv, (aga ei paindu); Alus on absoluutselt jäik; Laagrid on absoluutselt jäigad. egelik konstruktsioon Ei arvesta tühise mõjuga parameetreid (Saint Venant i printsiip) Arvutusskeem väändel F 1 F Võll Väänav pöördemoment ω F 4 l Radiaal-tugilaager P ω Vedav rihmaratas Veetav rihmaratas Radiaal-laager F P ülekantav võimsus, [W] ω pöörlemise nurkkiirus, [rad/s] Joonis.1 Arvutusskeem ei arvesta siin tühiseks loetud mõjureid: varda paine (kuna laagrid on rihmaratastele küllat ligidal); kõik vibratsioonid; võlli pöörlemisest tekkinud dünaamilised koormused (tsentrifugaaljõud jms.); hõõrdumine laagrites.
2 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL.. Väänava koormuse mõju vardale Väänava pöördemomendiga koormatud sirge varras (Joon..): pöördemomendi toimel ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje (varras väändub); igale väärtusele vastab varda parameetritest (materjal ja geomeetria) sõltuv väändedeformatsioon; väändedeformatsiooni iseloomustavad iga ristlõike väändenurk ϕ (raadiuse pöördenurk algasendist) ja varda suhteline väändenurk γ (varda moodustaja kaldenurk algasendist); koormuse kasvades väändenurgad suurenevad (antud juhul); koormuse vähenedes väändedeformatsioon (ϕ ja γ) väheneb või kaob täielikult (elastsus). Väänatud sirged vardad Ristlõiked γ ϕ Väänav koormus Joonis. Puhas vääne varda tööseisund, kus: ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje; varda telg jääb sirgeks ja varda pikkus ei muutu; ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega; ristlõiked jäävad tasapinnalisteks ja ei muuda kuju. N! Puhas vääne on võimalik vaid ümarvarraste korral.. Sisejõud väändel..1. Väändemoment Sirgele võllile on rakendatud väänavad pöördemomendid (Joon..): võll väändub (tekib väändedeformatsioon); piisavalt tugeva pöördemomendi korral võll puruneb; väändumist ja purunemist takistavad võllis sisejõud, s.t. jõud, mis mõjuvad võlli osakeste vahel.
3 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL Sisejõu olemus väändel Zoom F 1 F F F 4 Sisejõud Koormus Väänav pöördemoment Joonis. Eelnevast: Sisejõud keha osakestevaheliste jõudude (molekulaarjõudude) resultant Väändemoment osakestevaheliste (sise-) jõudude resultant väändel (Joon..4) Väändemomendi olemus Koormus Ristlõige Osakestevahelised jõud Väändemoment Osakestevaheliste jõudude resultant Joonis.4 Väändemoment takistab selle ristlõike pöördumist ümber varda telje Väänatud varda sisejõud (väändemomendid ) määratakse lõikemeetodiga. Eelnevast: Lõikemeetod: tasakaalus vardast mõtteliselt eraldatud on ka tasakaalus ÄRGIREEGEL ( vaadates väändemomendiga sisepinda kõrvaldatud osa poolt): Positiivne väändemoment on suunatud päripäeva Negatiivne väändemoment on suunatud vastupäeva
4 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL 4 Positiivne väändemoment Lõige Lõige (+) Negatiivne väändemoment Lõige Lõige (-) Joonis.5... Väändemomendi epüürid. Näited Eelnevast: Sisejõu epüür sisejõu graafik piki varda telge Väändemomendi epüüri abil määratakse detaili (võlli) lõigud, mis on kõige rohkem väändemomendiga koormatud ning seega ohtlikumad purunemise suhtes väändel Näide. Väänavad üksik-pöördemomendid äärata üksikkoormustega väänatud tasakaalus varda ohtlik lõige ja väändemomentide jagunemine! Varda sisejõu (väändemoment ) avaldis ja väärtused muutuvad iga üksikkoormuse (pöördemomendi ) rakenduskohas (Joon..6). Need muutused määratakse lõikemeetodiga. arvis on teha kolm lõiget, varda otsalõigud, mis piirnevad vaid ühe koormusega, on koormamata: Arvutusskeem () Lõige I 5kNm Lõige II Lõige III 1 knm 1kNm 4 4kNm Joonis.6 Lahenduskäik: lõige I ( 1 ja vahel), analüüs vasakult poolt, kuna arvutamine on lihtsam: 1 I asakaalutingimus I 1 knm (+) (päripäeva on positiivne) ( I väärtus 1 ja vahel on muutumatu)
5 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL 5 lõige II ( ja vahel), analüüs vasakult poolt: asakaalutingimus II knm (-) (vastupäeva on epüüril negatiivne) ( II väärtus ja vahel on muutumatu) 1 II lõige III ( ja 4 vahel), analüüs paremalt poolt, kuna arvutamine on lihtsam: III 4 asakaalutingimus III 4 4kNm (-) (vastupäeva on negatiivne) ( III väärtus ja 4 vahel on muutumatu) arvutatud väärtused kantakse epüürile (Joon..7), valides positiivse suuna allapoole Varda väändemomendi epüür, [knm] 1 knm 5kNm 1kNm 4 4kNm arvutusskeem 4 Väänded eri suundades Joonis.7 Vastus: Varda ohtlik lõik on koormuste ja 4 vahel, kus mõjub suurim väändemoment 4Nm. Varda väändemomendi epüür on astmeline. PRAKILINE JÄRELUS: Iga punktmomendi mõju avaldub väändemomendi epüüril astmena: tema mõjule vastavas suunas; tema väärtuse võrra.... Näide. Väänav joon-pöördemoment äärata ühtlase varda ohtlik lõige sisejõu (väändemomendi) jagunemine vardas! Konsoolne ühtlane varras (Joon..8) on koormatud ühtlaselt jaotunud väänava joonpöördemomendiga (ehk lauspöördemomendiga) m. Sellest tingitud sisejõu muutus määratakse lõikemeetodiga.
6 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL 6 Arvutusskeem () Ekvivalentne arvutusskeem () p 100kN/m Lõige Ühtlaselt jaotunud väänav joonpöördemoment m hp 1kNm/m p 100kN/m 100 l b 10 h Joonis.8 Lahenduskäik: lõige tehakse varda kinnituskohast kaugusel, analüüs lõikest paremalt, kuna toereaktsiooni pole arvutatud: m hp 1kNm/m m (l ) l - asakaalutingimus () m (l - ) ph(l - ) l - Lõikest paremale jääva vardaosa joonkoormuse ekvivalentne üksikkoormus: m (l - ) väändemomendi funktsioon ( ) ph( l ) on lineaarne lõike asukoha koordinaadi suhtes (Joon..9). Järelikult epüür on kaldsirge: 0, siis, phl 100Nm ( + ) Kui. l 0.1m, siis 0 Vastus: Varda ohtlik lõige on tema kinnituskohas, kus väändemomendi väärtus on 0.1kNm. 0.1 Varda väändemomendi epüür, [knm] m 1kNm/m Joonis.9 PRAKILINE JÄRELUS: Iga (ühtlase) joonpöördemomendi mõju avaldub väändemomendi epüüril kaldsirgena: tema mõjule vastavas suunas; tema koguväärtuse (s.o. ekvivalentne üksikkoormus) võrra koormusjoone lõpuks.
7 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL 7.4. Pinged väändel.4.1. Nihkepingete olemus Eelnevast: Pinge sisejõu intensiivsus mõttelisel pinnal (pinnaühiku kohta tulev sisejõud ehk sisejõu tihedus lõikepinnal) Nihkepinged sisejõu mõjumise siht on lõike (mõttelise sisepinna) normaali sihiga risti (ehk piki lõike pinda). Nihkepinge (tangentsiaalpinge): on suunatud piki detaili sisepinda (pinna normaaliga risti); näitab materjalikihte sisepinna sihis üksteise suhtes nihutatavate sisejõudude intensiivsust. Nihkepinged jagunevad (üldiselt) vastavalt koormusolukorra mõjule (Joon..10): väändepinged kui ristlõikeid üksteise suhtes pööratakse ümber varda telje; lõikepinged kui lõikeid üksteise suhtes nihutatakse (näiteks materjali lõikamisel). Vääne Lõige Nihkepind Koormus F Nihkepind Sisejõud Väändepinge Koormus Sisejõud Lõikepinge F Joonis.10 ÄRGIREEGEL (Joon..11): Positiivne nihkepinge mõjub positiivsel sisepinnal positiivses suunas (või negatiivsel sisepinnal negatiivses suunas) Negatiivne nihkepinge mõjub positiivsel sisepinnal negatiivses suunas (või negatiivsel sisepinnal positiivses suunas) Positiivne sisepind pinna normaal (telje suund) väljub sellelt pinnalt Negatiivne sisepind pinna normaal (telje suund) suubub sellesse pinda ärgireeglil puudub siin füüsikaline sisu tähtis on aga eristada pingete mõjumise suundi (eriti juhtudel, kui on tarvis erinevaid pingekomponente liita ja/või lahutada).
8 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL 8 z (-) y Positiivne sisepind y (-) Sisepind z nihkepinge, [Pa]: y z Normaal indeksid: Sisepind y Negatiivne sisepind y esimene näitab pinna normaali (), teine näitab projektsiooni sihti pinnal (y või z). y z Joonis Nihkepingete paarsuse seadus Sirge ümarvarras on koormatud väänavate pöördemomentidega (Joon..1): koormuste toimel ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber varda telje (telg ja raadius jäävad sirgeteks ja iga ristlõige jääb tasapinnaliseks ja ümaraks); vardast eraldatakse mõtteliselt mahuelement (elementaarpikkusega d); mahuelemendi otsad on üksteise suhtes pöördunud (ϕ võrra), järelikult mõjuvad otspindadel nihkepinged (ja ainult nihkepinged); Väänatud ümarvarras Puhas vääne Ristlõigete väändepinged Väänatud varda mahuelement F ϕ C E d asakaalus pingeelement (puhas nihe) F F F C EF C EF C E C EC E Joonis.1
9 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL 9 selle mahuelemendi pinnalt eraldatakse elementaarmõõtmetega pingeelement (õhuke prisma) CEF, (küljed F ja CE on paralleelsed varda teljega); pingeelemendi külgedel C ja FE mõjuvad nihkepinged (ϕ tõttu); asakaalutingimus: ; C EF pingeelement peab olema tasakaalus ( C ja EF koos tekitavad pöördemomendi); kujund CEF on täielikult tasakaalus vaid siis, kui ka külgedel F ja CE mõjuvad nihkepinged F ja EC ; asakaalutingimus: ; F EC Nihkepingete paarsuse seadus (Joon..1): Ristuvate lõikepindade ühise serva ristsihis mõjuvad nihkepinged on võrdsed ja sama märgiga (suunatud mõlemad kas serva poole või sellest eemale) Kehtib kõikides kehades mistahes koormusseisundite korral N! Nihkepinged mõjuvad alati paarikaupa: y -ga kaasneb alati ka samaväärne y Nihkepingete paarsuse seadus väändel: Väänatud ümarvarda pikilõikes mõjub ristlõike väändepingetega samaväärne lõikepinge (Joon..14). zy(+) Nihkepingete paarsus yz(+) y(-) y(-) z z(+) y z(+) y yz z y zy z Joonis.1 Nihkepingete paarsus väändel Koormus Ristlõikepind Lõikepinge Väändepinge Sisejõud Joonis Suurim normaalpinge väändel ja purunemine Puhas nihe pingeolukord (pingus) kus pingeelemendi (Joon..1) ristuvatel pindadel mõjuvad ainult nihkepinged (normaalpinged puuduvad)
10 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL 40 PROLEE: eada on, et varda ristlõikepinnad on puhta nihke pinnad (kujund CEF, kus normaalpinged puuduvad); Vaja on leida selline pind (kaldenurgaga β), kus mõjuvad kõige suuremad normaalpinged (leida β, kus σ ). Puhta nihke pingeelement CEF (Joon..15) on tasakaalus: vaadeldakse suvalist kaldpinda (puhta nihke pingeelemendi suhtes kaldu nurga β võrra); kaldpinnal mõjuvad nii nihkepinge β, [Pa] kui ka normaalpinge σ β, [Pa] (allpool selgub tasakaalutingimustest, et kaldpinnal peavad olema mõlemad); lõigatud pingeelemendi tahkude pindalad on, [m ]: eeldatakse, et kõik pinged laotuvad lõigatud pingeelemendi tahkudel ühtlaselt sisejõudude resultandid saab avaldada, [N]: lõiketasapinnas (horisontaalne) A 0 ; väändetasapinnas (vertikaalne) A 0 cotβ; kaldtasapinnas A 0 /sinβ; lõiketasapinna põikjõud Q1 A0 ; väändetasapinna põikjõud Q A 0 cot β kaldtasapinnas: normaaljõud N β σ β A0 / sin β ; põikjõud Qβ β A0 / sin β Puhta nihke pingeelement F Lõigatud pingeelement β β σ β C E C E ahkude pindalad Sisejõudude resultandid A 0 cotβ β A 0 sinβ y Q β β A 0 sinβ β N β σ β A 0 sinβ C A 0 E Q A 0 cotβ Q 1 A 0 Joonis.15 lõigatud pingeelemendi F 0 Q1 + Qβ sin β N β cos β 0 tasakaalutingimused tulevad: ; Fy 0 Q + Qβ cos β N β sin β 0 β cos β võrrandisüsteem (arvestades eelnevaid avaldisi) on rahuldatud, kui: ; σ β sin β
11 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL 41 kaldpinna pingeseisund ( β ja σ β väärtused) sõltub tema kaldenurgast β: β 0 β π/6 0 β π/4 45 β π/ 60 β π/ 90 β β 0.5 β 0 β -0.5 β - σ β 0 σ β 0.87 σ β σ β 0.87 σ β 0 Ümarvarda puhta väände suurimad pinged: Suurim nihkepinge ( ) varda ristlõikes (β 0) ja paarne pinge ristuvas tasapinnas (β 90 ); Suurim normaalpinge (σ ) pinnas, mis 45 ristlõike suhtes kaldu PRAKILINE JÄRELUS: Puhtalt väänatud varda ristlõike suhtes 45 kaldu paikneb pind, kus materjal töötab tõmbele ja nihe puudub Varda purunemise iseloom väändel sõltub materjali vastupanuvõimest nihke- ja tõmbepingetele (Joon..16): Väänatud ümarvarras Purunemine ristlõikepinnal (teras) Puhas vääne aterjali nihketugevus on on väiksem, kui tõmbetugevus: Lim < σ Lim puruneb nihkel Purunemine telglõikepinnal (puit) Purunemine kaldpinnal 45 (malm, kriit) 45 Anisotroopse materjali nihketugevus ühes sihis on väiksem nihketugevusest teises sihis puruneb nihkel nõrgemas sihis (puit on pikikiudu väiksema nihketugevusega, kui ristikiudu ja puruneb telglõikepinnal) aterjali tõmbetugevus on väiksem nihketugevusest: σ Lim < Lim puruneb tõmbel sellel pinnal (β 45 ), kus tõmbepinge on suurim Joonis.16
12 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL 4.5. Nihkepingete laotus väändel Nihkepinge laotuste eritingimused Väänatud varda nihkepingete analüüsil tuleb arvestada: nihkepingete paarsuse seadust; varda välispinnal nihkepingeid tekkida ei saa (pinged saavad olla vaid mõttelisel sisepinnal). Kui oletada, et varda ristlõike serval mõjub nihkepinge (Joon..17): saab selle jagada kaheks komponendiks (punktis A normaalkomponent n ja tangentsiaalkomponent t ning punktis tangentsiaalkomponendid t1 ja t ); kõigil neil nihkepingetel peab olema paarne nihkepinge ristuvas tasapinnas; punktis A oleksid paarsed pinged: n varda välispinnal ja t normaali läbival pinnal; punktis oleksid paarsed pinged t1 ja t varda välispinnal (kuna ristlõikepind on välispinnaga risti). t Kaldne nihkepinge Välispind Ristlõikepind Nihkepinge väljaulatuvas nurgas t1 t1 t Välispinna puutujad t n A n Välispinna (kontuuri) puutuja Joonis.17 Kuna aga varda välispinnal nihkepingeid olla ei saa (pinged saavad mõjuda vaid sisepindadel), saab formuleerida kaks nihkepingete mõjumise üldist ja universaalset (kehtivad absoluutselt kõikjal ja igas olukorras) tingimust (Joon..18): Väänatud varras Varda välispind Varda pinna normaal n 0 Varda pinna puutuja t Ristlõikepinna serval saab olla vaid välispinna puutuja sihiline nihkepinge 0 Nihkepinget ei saa olla Varda ristlõikepind nihkepinge, [Pa]; n nihkepinge normaalkomponent, [Pa]; t nihkepinge tangentsiaalkomponent, [Pa]. Joonis.18
13 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL 4 1. Ristlõike serval saab esineda vaid kontuuri puutujasihiline nihkepinge (ja temaga paarne nihkepinge normaali läbival ristel pinnal). Ristlõike väljaulatuvas nurgapunktis nihkepinge alati puudub ( 0) Seetõttu on nihkepingete analüüs keerukam, kui normaalpingete analüüs. ugevusõpetus piirdub nihkepingete analüüsil vaid teatud erijuhtudega. (Keerukam analüüs kuulub elastsusteooria valdkonda).5.. Ümarvarda nihkepingete laotus väändel Vääne tugevusanalüüsil arvestatakse ristlõikes vaid väändemomenti Väänava pöördemomendiga koormatud ümarvarras (Joonis.19): koormuse toimel varras väändub (ristlõiked pöörduvad ümber varda telje ja varda telg jääb sirgeks), ühtlase varda võrdsed (silindrilised) mahuelemendid väänduvad võrdselt, ristlõigetevahelised mahud jäävad sama kujuga (silindriteks) ning varda ruumala ei muutu (kõik ristlõiked on tasapinnalised vt. ernoulli hüpotees, absoluutselt jäigad ning varda pikkus ei muutu), Väänatud varras Väänatud varda mahuelement γ ρ ϕ C Ümarristlõike väändepinge Rõngasristlõike väändepinge ρ ρ Joonis.19 ristlõike punktid siirduvad ringjoone kaart mööda, kuid erinevate punktide siirded on erineva väärtusega (teljest kaugemal asuvad punktid siirduvad rohkem, varda teljel olevad punktid ei liigu), kuid sõltuvad lineaarselt radiaalkoordinaadist ρ;
14 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL 44 väänatud varda punktide nihkepinged mõjuvad raadiusega risti (punkti pinge suund ühtib Hooke i seadusest lähtuvalt siirde suunaga); ristlõike punktide nihkepingete väärtused on erinevad ( const, s.t. väändepinge laotus on mitteühtlane üle ristlõikepinna A), Väändepinge märgi (+ või -) määramine ei ole puhta väände korral vajalik, kuna väändeprotsessi füüsikaline iseloom ei sõltu väände suunast Väänatud ümarvarda ristlõikes: iga punkti hetkeline siire toimub raadiuse ristsihis ja selle väärtus on võrdeline tema raadiusega ρ (kaugusega varda teljest); seega on ka iga punkti väändepinge võrdeline tema raadiusega ρ (Hooke i sedaus nihkel: Gγ): Kρ, kus: K võrdetegur; võrdeteguri K avaldise saab tuletada väändemomendi staatilisest seosest (Joon..0) (mis määratleb väändemomendi kui lõikepinna punktide nihkepingete resultandi). Väändemoment ja ristlõike väändepinged Väändemomendi staatiline seos y ( ) y z z y da ρda K z A A A y z Joonis.0 π milles 4 ρ da I 0 ning A K I 0 ρ da Väändepinge laotus ümarvarda ristlõikes: I 0 ρ kus: punkti väändepinge, [Pa]; ristlõike väändemoment, [Nm]; I 0 ristlõike polaarinertsimoment, [m 4 ]; ρ punkti kaugus varda teljest, [m]. Funktsioon f(ρ) on lineaarne väändepinge epüüri saamiseks on vaja määrata vaid pinge suurim väärtus (suurim väändepinge) varda ristlõike serval. Ümarvarda ristlõike suurim ρ väändepinge: I 0 W0, kus I 0 W 0 : ρ kus: W 0 ristlõike polaartugevusmoment (-vastupanumoment), [m ] ρ ristlõike suurim kaugus varda teljest (ümarvarda välisraadius), [m]. Ümarvarda ristlõike suurim väändepinge (Joon..1) mõjub alati selle ristlõikepinna serval ning väändepinge puudub varda teljel.
15 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL 45 Ümarristlõike tugevusmoment ja väändepinge epüür C ρ 4 π I 0 ρ epüür z 16 π W0 π 16 y Rõngasristlõike tugevusmoment ja väändepinge epüür d ρ 4 π I 0 1 ρ d d W π d π 1 y epüür z min Joonis itteümarate varraste nihkepingete laotused väändel itteümarad vardad vardad, mille ristlõige ei ole ring ega rõngas Väänava pöördemomendiga koormatud mitteümar varras: koormuse toimel varras väändub (ristlõiked pöörduvad ümber varda telje), ristlõigetevahelised mahud deformeeruvad (ristlõikepinnad kõverduvad), N! ernoulli hüpotees (et ristlõiked jäävad tasapinnalisteks) ei kehti, tugevusõpetus ei lahenda mitteümarate ristlõigete väändepinge probleeme, need kuuluvad elastsusteooriasse Ristkülik Väänatud ristkülik-ristlõikega varda ristlõikes (Joonis.): nurkades ja keskmes (sümmetriatelgede ristumispunktis) nihkepinged puuduvad; suurim nihkepinge on pikema külje keskel (punktis ); väändepinge on ekstreemne ka lühema külje keskel (punktis ); epüüridel on kujutatud nihkepinge jagunemine ristlõike pikematel tahkudel, lühematel tahkudel, kesk-peatelgedel ja diagonaalidel (iga epüür kujutab pingelaotust vaid vastaval joonel):
16 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL 46 Väändepinge laotused h b K hhb K b (K b ja K h tabelist suhte h/b järgi, vajadusel interpoleerides) Suurimad väändepinged Joonis. ristlõike suurim väändepinge, [Pa]; ; väändepinged ristlõike punktides ja, [Pa]; K h, K b võrdetegurid (sõltuvad ristküliku külgede suhtest h/b); h, b ristküliku pikema ja lühema külje pikkused, [m]. h/b K h K b Ellips Väänatud ellips-ristlõikega varda ristlõikes (Joonis.): Väändepinge laotused Suurimad väändepinged a b 16 πab 16 πba a, b ellipsi pikema ja lühema telje pikkused, [m]; Joonis. pinnakeskmes (sümmetriatelgede ristumispunktis) nihkepinged puuduvad; suurim nihkepinge on lühema telje (b) otspunktis (punktis ); väändepinge on ekstreemne ka pikema telje (a) otspunktis (punktis ) Võrdkülgne kolmnurk Väänatud kolmnurkristlõikega varda ristlõikes (Joonis.4): Väändepinge laotused b Suurimad väändepinged 0 b b kolmnurga külje pikkus, [m]. kolmnurga tippudes ja keskmes (sümmetriatelgede ristumispunktis) nihkepinged puuduvad; suurim nihkepinge on kolmnurga iga külje keskpunktis (punktides ). Joonis.4
17 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL ugevusarvutused väändel.6.1. Lubatav väändepinge Eelnevast: Konstruktsiooni ohutuse tagamiseks lubatakse detilides tekkida pingete väärtusi, mis on piirpingest vähemalt varutegur korda väiksemad Lubatav väändepinge konkreetses ülesandes [] lim ohutuks loetud väändepinge [ S] kus: [] lubatav väändepinge, [Pa]; [S] nõutav tugevusvarutegur; lim materjali piirseisundile vastav pinge väändel (piirpinge), [Pa]. voolavuspiir Lubatav väändepinge: [] [ S] tugevuspiir U [ S] Y sitketele materjalidele rabedatele materjalidele.6.. ugevustingimus väändel Eelnevast: ugevustingimus: detaili üheski punktis ei tohi ühegi pinge väärtus ületada vastava pinge lubatavat väärtust ugevustingimus väändel: [] Koormamisel vardas tekkiva väändepinge väärtused ei tohi ületada lubatavat väändepinget kus: (suurim) väändepinge väärtus detailis, [Pa];.6.. ugevusarvutus väändele. Näited Ümarvarraste ja mitteümarvarraste väändepingete laotumine on erinev (nihkepingete eritingimustest lähtuvalt) ning ka tugevusarvutus väändele on erinev. Pöördemomendiga väänatud ümarvarras (Joon..6): kõigis ristlõigete punktides on nihkepinge (väändepinge); ohtlikud punktid paiknevad ümar-ristlõike serval (kõik ristlõike ümbermõõdu punktid on ohtlikud ja võrdohtlikud); toru dimensioneerimiseks peab olema teada kas üks läbimõõtudest (siseläbimõõt d või välisläbimõõt ) või läbimõõtude suhe c d/.
18 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL 48 Väänatud ümarvarras ugevustingimus Lõige W 0 ehk W0 W0 [] [] [] Ümar-ristlõige Rõngas-ristlõige epüür W0 π ; π [] d epüür min W d c ; 4 π ( c ); π 16 4 ( 1 c )[] Joonis.6 Pöördemomendiga väänatud nelikantvarras (Joon..7): pingete arvutamine kuulub elastsusteooria valdkonda; ohtlikud punktid paiknevad ristlõike pikema tahu keskel. Väänatud nelikant-varras ugevustingimus Lõige K hhb [] b ehk K h hb [] h Ruut-ristlõige epüürid a 0.08[] h Ristkülik-ristlõige epüürid h h c ; b c K h [] a b Joonis.7
19 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL Näide. Väänavad üksikkoormused Arvutada ühtlase võlli (Joon..8) läbimõõt! aterjal: teras, lubatav väändepinge: [] 60 Pa; Varda arvutusskeem, väändemomendi- (p...1) ja väändepinge epüürid 1 knm 5kNm 1kNm 4 4kNm Ristlõige C E E Väändemomendi epüür, knm Ohtlik lõik 4 Suurim vääne Ohtlikud punktid epüür, Pa 60 Joonis.8 Lahenduskäik: varda sisejõudude analüüs on toodud p.-s...1; ühtlase võlli ohtlik lõik on E, kuna selles lõigus on suurim väändemoment: 4kNm; ümarvarda ohtlikud punktid on perimeetril, kuna suurim väändepinge mõjub ristlõike serval (Joon..6); selleks, et tugevustingimus väändel ( []) oleks täidetud: ugevuskontroll: m 70mm ; 6 π π [] suurim väändepinge võllis (kui 70mm): Pa 60Pa [] 60Pa. π π 0.07 ugevustingimus on täidetud Vastus: Võlli läbimõõt peab olema vähemalt 70mm Näide. Väänav joonkoormus Kontrollida ühtlase sirge nelikantvarda (Joon..9) tugevust! aterjal: teras, lubatav väändepinge: [] 60 Pa:
20 ugevusanalüüsi alused. EAILIE UGEVUS VÄÄNEL 50 Arvutusskeem Väändemomendi epüür, knm Ohtlik ristlõige m 1kNm/m p 100kN/m 0.1 p 100kN/m 100 b epüürid, Pa 1 Ohtlikud punktid l 10 h 10 Joonis.9 Lahenduskäik: varda sisejõudude analüüs on toodud p.-s...; suurim väändemoment on varda kinnituskoha ristlõikes: 0.1kNm (see on varda ohtlik lõige); selle lõike suurim väändepinge mõjub ritkülik-ristlõike pikema külje keskel (Joon..7) (see on ristlõike ohtlik punkt); h 10 ristlõike külgede suhe on: c. ; b konstandi K h leidmiseks interpoleeritakse lineaarselt (p..5..1): kui h / b, siis K h 0.67, järelikult: kui h / b 5, siis K h 0.1. K h ; 5 kui h/b., siis ( 0,1 0.67) kontrollitakse tugevustingimuse ( []) kehtivust ohtliku lõike ohtlikues punktides: Pa 1Pa < [] 60Pa. K hhb ugevustingimus on täidetud Vastus: Varras on piisavalt tugev.
Ehitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότερα2.1. Jõud ja pinged 2-2
1 Peatükk 2 Pinge 2.1. Jõud ja pinged 2-2 2.1 Jõud ja pinged Kehale mõjuvad välisjõud saab jagada kahte rühma. 1. Pindjõud ehk kontaktjõud on põhjustatud keha kontaktist teiste kehade või keskkondadega.
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραPinge. 2.1 Jõud ja pinged
Peatükk 2 Pinge 1 2.1. Jõud ja pinged 2-2 2.1 Jõud ja pinged Kehale mõjuvad välisjõud saab jagada kahte rühma. 1. Pindjõud ehk kontaktjõud on põhjustatud keha kontaktist teiste kehade või keskkondadega.
Διαβάστε περισσότεραÜlesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus
Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότερα6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad
6.6. Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 263 6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 6.6.1 Silindriline paine Kui ristkülikuline plaat on pika ristküliku kujuline
Διαβάστε περισσότερα8. KEEVISLIITED. Sele 8.1. Kattekeevisliide. Arvutada kahepoolne otsõmblus terasplaatide (S235J2G3) ühendamiseks. F = 40 kn; δ = 5 mm.
TTÜ EHHATROONIKAINSTITUUT HE00 - ASINATEHNIKA -, 5AP/ECTS 5 - -0-- E, S 8. KEEVISLIITED NÄIDE δ > 4δ δ b k See 8.. Kattekeevisiide Arvutada kahepoone otsõmbus teraspaatide (S5JG) ühendamiseks. 40 kn; δ
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραElastsusteooria tasandülesanne
Peatükk 5 Eastsusteooria tasandüesanne 143 5.1. Tasandüesande mõiste 144 5.1 Tasandüesande mõiste Seeks, et iseoomustada pingust või deformatsiooni eastse keha punktis kasutatakse peapinge ja peadeformatsiooni
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS V teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS VII teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραElastsusteooria põhivõrrandid,
Peatükk 4 Elastsusteooria põhivõrrandid, nende lahendusmeetodid ja lihtsamad ruumilised ülesanded 113 4.1. Elastsusteooria põhivõrrandid 114 4.1 Elastsusteooria põhivõrrandid 1. Tasakaalu (diferentsiaal)võrrandid
Διαβάστε περισσότεραSirgete varraste vääne
1 Peatükk 8 Sirgete varraste vääne 8.1. Sissejuhatus ja lahendusmeetod 8-8.1 Sissejuhatus ja lahendusmeetod Käesoleva loengukonspekti alajaotuses.10. käsitleti väändepingete leidmist ümarvarrastes ja alajaotuses.10.3
Διαβάστε περισσότεραVektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise
Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραAnalüütilise geomeetria praktikum II. L. Tuulmets
Analüütilise geomeetria praktikum II L. Tuulmets Tartu 1985 2 Peatükk 4 Sirge tasandil 1. Sirge tasandil Kui tasandil on antud afiinne reeper, siis iga sirge tasandil on selle reeperi suhtes määratud lineaarvõrrandiga
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότερα5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE
TTÜ EHHTROONKNSTTUUT HE00 - SNTEHNK.5P/ETS 5 - -0-- E, S 5. TUGEVUSRVUTUSE PNELE Staatika üesandes (Toereaktsioonide eidmine) vaadatud näidete ause koostada taade sisejõuepüürid (põikjõud ja paindemoment)
Διαβάστε περισσότεραDeformeeruva keskkonna dünaamika
Peatükk 4 Deformeeruva keskkonna dünaamika 1 Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib materiaalsete keskkondade liikumist välismõjude (välisjõudude) toimel. Uuritavaks materiaalseks keskkonnaks võib olla
Διαβάστε περισσότεραDeformatsioon ja olekuvõrrandid
Peatükk 3 Deformatsioon ja olekuvõrrandid 3.. Siire ja deformatsioon 3-2 3. Siire ja deformatsioon 3.. Cauchy seosed Vaatleme deformeeruva keha meelevaldset punkti A. Algolekusontemakoor- dinaadid x, y,
Διαβάστε περισσότεραMitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKAINSTITUUT Dünaamika kodutöö nr. 1 Mitmest lülist koosnea mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine ariant ZZ Lahendusnäide Üliõpilane: Xxx Yyy Üliõpilase kood:
Διαβάστε περισσότεραMaterjalide omadused. kujutatud joonisel Materjalide mehaanikalised omadused määratakse tavaliselt otsese testimisega,
Peatükk 7 Materjalide omadused 1 Materjalide mehaanikalised omadused määratakse tavaliselt otsese testimisega, mis sageli lõpevad katsekeha purunemisega, näiteks tõmbekatse, väändekatse või löökkatse.
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika. EST meetod
Ehitusmehaanika. EST meetod Staatikaga määramatu kahe avaga raam /44 4 m q = 8 kn/m 00000000000000000000000 2 EI 4 EI 6 r r F EI p EI = 0 kn p EI p 2 m 00 6 m 00 6 m Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna
Διαβάστε περισσότεραSmith i diagramm. Peegeldustegur
Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes
Διαβάστε περισσότεραTARTU ÜLIKOOL Teaduskool. STAATIKA TASAKAALUSTAMISTINGIMUSED Koostanud J. Lellep, L. Roots
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool STAATIKA TASAKAALUSTAMISTINGIMUSED Koostanud J. Lellep, L. Roots Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραTehniline Mehaanika. I. Staatika II. Tugevusõpetus III. Kinemaatika IV. Dünaamika V. Masinaelemendid /aparaatide detailid/ I STAATIKA
Tehniline Mehaanika I. Staatika II. Tugevusõpetus III. Kinemaatika IV. Dünaamika V. Masinaelemendid /aparaatide detailid/ I STTIK 1.1. Põhimõisted Staatika on jäikade kehade tasakaaluõpetus. Ta uurib tingimus,
Διαβάστε περισσότεραDEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.
Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka
Διαβάστε περισσότεραVirumaa Kolledž. Gennadi Arjassov. L O E N G U K O N S P E K T Varraskonstruktsioonide staatika ja dünaamika. Ehitusmehaanika RAR2030.
Viruaa Koedž Gennadi rjassov L O E N G U K O N S P E K T Varraskonstruktsioonide staatika ja dünaaika Ehitusehaanika RR Õppevahend Kohta-Järve 5/ Eessõna Loengukonspekt Varraskonstruktsioonide staatika
Διαβάστε περισσότεραKoduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused
Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna
Διαβάστε περισσότερα4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.
Peatükk 4 Tuletise rakendusi 4.1 Funktsiooni lähendamine. Talori polünoom. Mitmetes matemaatika rakendustes on vaja leida keerulistele funktsioonidele lihtsaid lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised
Διαβάστε περισσότεραVirumaa Kolledž Reaal ja tehnikateaduste keskus
Viruaa Koedž Reaa ja tehnikateaduste keskus Gennadi rjassov L O E N G U K O N S P E K T Varraskonstruktsioonide staatika ja dünaaika Ehitusehaanika RR Õppevahend Kohta-Järve 7/8 Eessõna Loengukonspekt
Διαβάστε περισσότερα(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33
(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33 Normaallõike tugevusarvutuse alused. Arvutuslikud pinge-deormatsioonidiagrammid Elemendi normaallõige (ristlõige) on elemendi pikiteljega risti olev lõige (s.o.
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA III VOOR 6. märts 994. a. Lahendused ja vastused IX klass.. Vastus: a) neljapäev; b) teisipäev, kolmapäev, reede või laupäev. a) Et poiste luiskamise
Διαβάστε περισσότεραTabel 1 Tala HE800B ristlõike parameetrid
KONSTRUKTSIOONIDE ARVUTUSED Komposiitsilla kandetalaks on valitud valtsitud terastala HE800B (võib kasutada ka samadele ristlõike parameetritele vastavat keevitatud tala). Talade vahekaugus on 1,7 meetrit.
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραGeomeetria põhivara. Jan Willemson. 19. mai 2000.a.
Geomeetria põhivara Jan Willemson 19. mai 2000.a. 1 Kolmnurk Kolmnurgas tasub mõelda järgmistest lõikudest ja sirgetest: kõrgused, nurgapoolitajad, välisnurkade poolitajad, külgede keskristsirged, mediaanid,
Διαβάστε περισσότεραTallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Deformeeruva keha mehaanika õppetool. Andrus Salupere STAATIKA ÜLESANDED
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Deformeeruva keha mehaanika õppetool Andrus Salupere STAATIKA ÜLESANDED Tallinn 2004/2005 1 Eessõna Käesolev ülesannete kogu on mõeldud kasutamiseks eeskätt Tallinna
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότεραKirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Διαβάστε περισσότεραFunktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,
Διαβάστε περισσότεραsin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =
KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS III TRIGONOMEETRIA ) põhiseosed sin α + cos sin cos α =, tanα =, cotα =, cos sin + tan =, tanα cotα = cos ) trigonomeetriliste funktsioonide täpsed väärtused α 5 6 9 sin α cos α
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότερα20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1
κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραRaudbetoonkonstruktsioonid I. Raudbetoon-ribilae ja posti projekteerimine
Raudbetoonkonstruktsioonid I MI.0437 Raudbetoon-ribilae ja posti projekteerimine Juhend kursuseprojekti koostamiseks Dots. J. Valgur Tartu 2016 SISUKORD LÄHTEÜLESANNE... 3 ARVUTUSKÄIK... 3 1. Vahelae konstruktiivne
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραStaatika ja kinemaatika
Staatika ja kinemaatika MHD0071 I. Staatika Leo eder Mehhatroonikainstituut Mehaanikateaduskond allinna ehnikaülikool 2016 Sisukord I Staatika 1. Sissejuhatus. 2. Newtoni seadused. 3. Jõud. 4. ehted vektoritega.
Διαβάστε περισσότεραTallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Rakendusmehaanika õppetool. Andrus Salupere. Staatika /EMR0010/ Loengukonspekt
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Rakendusmehaanika õppetool Andrus Salupere Staatika /EMR0010/ Loengukonspekt Tallinn 2006 Eessõna Käesolev loengukonspekt on mõeldud kasutamiseks Tallinna Tehnikaülikooli
Διαβάστε περισσότεραVFR navigatsioon I (Mõisted ja elemendid I)
VFR navigatsioon I (Mõisted ja elemendid I) 1. Suunad ja nende tähistamine. 2. Maakera ja sellega seonduv. 3. Maa magnetism. 4. Kursid (suunanurkade tüübid). 5. Navigatsiooniline kiiruste kolmnurk Min
Διαβάστε περισσότερα1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus
Funktsioon, piirväärtus, pidevus. Funktsioon.. Tähistused Arvuhulki tähistatakse üldlevinud viisil: N - naturaalarvude hulk, Z - täisarvude hulk, Q - ratsionaalarvude hulk, R - reaalarvude hulk. Piirkonnaks
Διαβάστε περισσότεραANTENNID JA RF ELEKTROONIKA
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mikrolainetehnika õppetool Laboratoorne töö aines ANTENNID JA RF ELEKTROONIKA Antenni sisendtakistuse määramine Tallinn 2005 1 Eesmärk Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda
Διαβάστε περισσότεραVektorid. A=( A x, A y, A z ) Vektor analüütilises geomeetrias
ektorid Matemaatikas tähistab vektor vektorruumi elementi. ektorruum ja vektor on defineeritud väga laialt, kuid praktikas võime vektorit ette kujutada kui kindla arvu liikmetega järjestatud arvuhulka.
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραTeaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [6.loeng] 1 Tehiskaaslaste liikumine (1) Kui Maa pinna lähedal, kõrgusel kus atmosfäär on piisavalt hõre,
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότεραT~oestatavalt korrektne transleerimine
T~oestatavalt korrektne transleerimine Transleerimisel koostatakse lähtekeelsele programmile vastav sihtkeelne programm. Transleerimine on korrektne, kui transleerimisel programmi tähendus säilib. Formaalsemalt:
Διαβάστε περισσότερα; y ) vektori lõpppunkt, siis
III kusus VEKTOR TASANDIL. JOONE VÕRRAND *laia matemaatika teemad. Vektoi mõiste, -koodinaadid ja pikkus: http://www.allaveelmaa.com/ematejalid/vekto-koodinaadid-pikkus.pdf Vektoite lahutamine: http://allaveelmaa.com/ematejalid/lahutaminenull.pdf
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 26. füüsika lahtine võistlus
Eesti koolinoorte 6. füüsika lahtine võistlus 8. november 05. a. Vanema rühma ülesannete lahendused. (RONGIVILE) Tähistagu L veduri kaugust jaamaülemast hetkel, mil vedurijuht alustab vile laskmisega.
Διαβάστε περισσότεραÜlesannete numbrid on võetud ülesannete kogust L.Lepmann jt. Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika lõpueksamiks valmistumisel Tln Ül.
Ülesannete numbrid on võetud ülesannete kogust L.Lepmann jt. Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika lõpueksamiks valmistumisel Tln.6 I kursus NÄIDISTÖÖ nr.: Astmed.. Arvutada avaldise täpne väärtus. 8 * (,8)
Διαβάστε περισσότεραREAALAINETE KESKUS JAAK SÄRAK
REAALAINETE KESKUS JAAK SÄRAK TALLINN 2006 1 DESCRIPTIVE GEOMETRY Study aid for daily and distance learning courses Compiler Jaak Särak Edited by Tallinn College of Engineering This publication is meant
Διαβάστε περισσότερα6 Mitme muutuja funktsioonid
6 Mitme muutu funktsioonid Reaalarvude järjestatud paaride (x, ) hulga tasandi punktide hulga vahel on üksühene vastavus, st igale paarile vastab üks kindel punkt tasandil igale tasandi punktile vastavad
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 28. füüsika lahtine võistlus
Eesti koolinoorte 28. füüsika lahtine võistlus 2. detsember 2017. a. Vanema rühma ülesannete lahendused 1. (KIIRABIAUTO) (6 p.) Autor: Sandra Schumann. Olgu kiirabiauto kiirus v ja auto poolt tekitatava
Διαβάστε περισσότεραTuulekoormus hoonetele
Tuulekoormus hoonetele Ivar Talvik 2009 TUULEKOORMUSE OLEMUSEST Tuule poolt avaldatav rõhk konstruktsioonist eemal: 2 ρ v q=, [Pa, N/m 2 2 ] kus on ρ on õhu tihedus ja v on õhu liikumise kiirus ρ = 1,
Διαβάστε περισσότεραTuletis ja diferentsiaal
Peatükk 3 Tuletis ja diferentsiaal 3.1 Tuletise ja diferentseeruva funktsiooni mõisted. Olgu antud funktsioon f ja kuulugu punkt a selle funktsiooni määramispiirkonda. Tuletis ja diferentseeruv funktsioon.
Διαβάστε περισσότεραKOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD
KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD Teema 3.1 (Õpiku peatükid 1 ja 3) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Kombinatoorika 1 / 31 Loengu kava 1 Tähistusi 2 Kombinatoorsed
Διαβάστε περισσότεραMATERJALI VALIK JA KONSTRUEERIMINE
MATERJALI VALIK JA KONSTRUEERIMINE 1 Tabel: MATERJALIDE OMADUSED üüsikalised Mehaanilised Tehnoloogilised Keemilised Muud mittemeh. om.-d Majanduslikud Esteetilised Tihedus, sulamistemperatuur, kõvadus,
Διαβάστε περισσότεραKui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA (kaugõppele). KINEMAATIKA. Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha
Διαβάστε περισσότερα2-, 3- ja 4 - tee ventiilid VZ
Kirjelus VZ 2 VZ 3 VZ 4 VZ ventiili pakuva kõrgekvaliteeilist ja kulusi kokkuhoivat lahenust kütte- ja/või jahutusvee reguleerimiseks jahutuskassettie (fan-coil), väikeste eelsoojenite ning -jahutite temperatuuri
Διαβάστε περισσότεραVektori u skalaarkorrutist iseendaga nimetatakse selle vektori skalaarruuduks ja tähistatakse (u ) 2 või u 2 u. u v cos α = u 2 + v 2 PQ 2
Vektorite sklrkorrutis Vtleme füüsikkursusest tuntud olukord, kus kehle mõjub jõud F r j keh teeb selle jõu mõjul nihke s Konkreetsuse huvides olgu kehks rööbsteel liikuv vgun Jõud F r mõjugu vgunile rööbstee
Διαβάστε περισσότεραPEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL. 5.1 Koormuse iseloom. 5.2 Koormuse paiknemine
PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL 5.1 Koormuse iseloom (1) P Projekt peab arvestama asjaolu, et lumi võib katustele sadestuda paljude erinevate mudelite kohaselt. (2) Erinevate mudelite rakendumise põhjuseks
Διαβάστε περισσότερα5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED. ehk. Eelnevast: Ristlõike vastupanuvõime sõltub varda koormamise viisist. σ epüür N. τ epüür. max. Joonis 5.
5. DETL SSEPNN OMDUSED 66 5. DETL SSEPNN OMDUSED 5.. Ristlõige kui varda tugevuse mõõt Tugevusanalüüsi oluline küsimus: Kas detaili ristlõike kuju ja mõõtmed on optimaalsed? ek Jäme varras on tugevam,
Διαβάστε περισσότεραTARTU ÜLIKOOL Teaduskool. V. Väinaste. Kehade pöördliikumine
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool V. Väinaste Kehade pöördliikumine TARTU 009 1 Kehade pöördliikumine Mehaanikas eristatakse kehade liikumise kahte põhiliiki: a) kulgliikumine b) pöördliikumine Kulgliikumise korral
Διαβάστε περισσότεραArvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008
Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub
Διαβάστε περισσότεραSkalaar, vektor, tensor
Peatükk 2 Skalaar, vektor, tensor 1 2.1. Sissejuhatus 2-2 2.1 Sissejuhatus Skalaar Üks arv, mille väärtus ei sõltu koordinaatsüsteemi (baasi) valikust Tüüpiline näide temperatuur Vektor Füüsikaline suurus,
Διαβάστε περισσότεραSkalaar, vektor, tensor
Peatükk 2 Skalaar, vektor, tensor 1 2.1. Sissejuhatus 2-2 2.1 Sissejuhatus Skalaar Üks arv, mille väärtus ei sõltu koordinaatsüsteemi (baasi) valikust Tüüpiline näide temperatuur Vektor Füüsikaline suurus,
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραFüüsika. Mehaanika alused. Absoluutselt elastne tsentraalpõrge
9.09.017 Füüsika Mehaanika alused Absoluutselt elastne tsentraalpõrge Põrkeks nimetatakse keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Kui seejuures ei teki jääkdeformatsioone, nimetatakse
Διαβάστε περισσότεραLõplike elementide meetod
Andres Lahe Lõplike elementide meetod 0.8 0.6 0.4 0. 0 N3=0.5*(+x)*(+y) 4 3 Tallinn 008 Õpevahend on vormindatud tekstitöötlusprogrammiga LATEX (loe: lateh). Tekstitöötlusprogramm LATEX on programmi TEX
Διαβάστε περισσότεραEesti LIV matemaatikaolümpiaad
Eesti LIV matemaatikaolümpiaad 31. märts 007 Lõppvoor 9. klass Lahendused 1. Vastus: 43. Ilmselt ei saa see arv sisaldada numbrit 0. Iga vähemalt kahekohaline nõutud omadusega arv sisaldab paarisnumbrit
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus. Kinemaatika
Sissejuhatus Enamuse füüsika ülesannete lahendamine taandub tegelikult suhteliselt äikese hulga ideede rakendamisele (öeldu kehtib ka teiste aldkondade, näiteks matemaatika kohta). Seega on aja õppida
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότερα5. OPTIMEERIMISÜLESANDED MAJANDUSES
5. OPTIMEERIMISÜLESNDED MJNDUSES nts asma Sissejuhatus Majanduses, aga ka mitmete igapäevaste probleemide lahendamisel on piiratud võimalusi arvestades vaja leida võimalikult kasulik toimimisviis. Ettevõtete,
Διαβάστε περισσότερα