2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Filosoofia tekkimine, esimesed mõtlejad)
|
|
- Παναγιώτης Ησιοδ Βουρδουμπάς
- 6 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 EPMÜ, Filosoofia üldkursus. 2. loeng. Leo Luks 1 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Filosoofia tekkimine, esimesed mõtlejad) Filosoofia tekkimine. Filosoofia tekkis 6. saj. e. Kr. Sellest on räägitud kui "kreeka imest", kuid ei tasu arvata, nagu toimunuks see muutus üleminek müüdiliselt mõtlemiselt teoreetilisele äkki. Esimeste meile teadaolevate mõtlejate töödes on veel palju müüdilist. Ka ei saanud filosoofiast kunagi valdavat maailmamõistmise vormi valdas tragöödia (müsteeriumi teisenemine). MÜÜT: hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Müüdis ei olnud loomuliku/üleloomuliku, meelelise/ülemeelelise eristust. Jumalad olid inimnäolised, viibisid inimeste keskel, neid iseloomustasid inimlikud pahed. Olulisim erinevus: jumalad ei suutnud surra, varjatusse minna. Surma mõistsid kreeklased ära-oluna, mitte olematusena. Olematust enne Parmenidest ei tematiseeritud. Siit võrsus ka esimene filosoofia küsimus: mis (milline olev) oli kõige alguseks-aluseks (arche). Müütide kaudu mõistsid inimesed endid kokkukuuluvana. Kui nüüd üritada seletada filosoofia tekkimist, siis üks põhjus võibki olla jumaliku kohalolu kadumine, müüdi kadumine. Seda võib seletada kaheti: * jumalad ise taandusid inimeste seast, varjusid * inimesed saavutasid kõrgema arengutaseme, lakkasid uskumast "muinasjutte" Pole juhuslik (kuigi selle tähtsust võib erineval määral rõhutada), et filosoofia teke langeb kokku suurte ühiskondlike muutustega demokraatlike linnriikide tekkimine. Inimesed mõistsid ennast kokkukuuluvatena ühiste seaduste, teatud võrdsustava kodaniku-staatuse kaudu (ka ühised sõjaretked jne). Müütide seletusjõud vähenes. Eri teoreetikud on erinevatel seisukohtadel ses osas, kas tekkiv filosoofia oli põhimõtteliselt uus maailmatunnetuse viis või mitte. Kindlasti aitas jumalate põlvnemise klassifitseerimine kaasa esimese filosoofia probleemi tekkimisele. Oli näha et kreeklaste müütides: 1) ei olnud seletatud tekkimist, millest kõik alguse sai lugu läks tagasi Chaoseni (vrdl. juutide mütoloogias: Jumal lõi maailma eimiskist). 2) Valitses see, mis ei olnud algupärane (3. põlvkonna jumalad). Müüdi kohta: Luik, T, Filosoofiast kõnelda Kasak, E. Müüdist. Akadeemia 1999, Nr. 1.
2 EPMÜ, Filosoofia üldkursus. 2. loeng. Leo Luks 2 Puhvel, J. Võrdlev mütoloogia. Tartu: Ilmamaa, Levi-Strauss, C. Müüt ja mõtlemine. Looming? Hamilton, Antiikmütoloogia. Oleva algete probleem. Järgnevalt vaatleme esimest filosoofia probleemi oleva algete probleemi. Tuleb tähele panna, et filosoofia on hilisem üldmõiste. On vaidlusküsimus, millest alates pidada mõnd mõtlejat filosoofiks (Heidegger näiteks alustab Platonist), kuid meie ei lasku nendesse peensustesse. Esimesena kasutas sõna "filosoof" teadaolevalt Pythagoras. Alge (arche) millest miski algab, tekkiva päritolu. Alguse ja alustavana samas ka alus: see, mis valitseb järgnevat. [vrd. Zeusvalitseb, aga ei ole algus]. Arche otsimine viib taotluse poolest hiljem metafüüsikasse: käsitada olevat tervikuna tema algprintsiipides (principum arche tõlge). Küsimus mis on? jääb filosoofias kestma. Mileetose koolkond. Thales Ainus elulooline fakt, mistõttu ka Thalest tunti, et ennustas 585. a. päikesevarjutuse. Oli üks kuulsast "seitsmest targast". Temal arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett, kõikjal leidub vett. Pärimuse kohaselt olla ükskord filosoofiliselt mõtiskledes ja taevasse vahtides kukkunud kaevu, mistõttu kaasaegsed tema üle naersid. Seda näidet kasutatakse tänini iseloomustamaks filosoofide eluvõõrust. Anaximandros ( ). Esimene, kes kirjutas proosas. Oluline pööre abstraktse mõtlemise poole. Autentseid allikaid säilinud ei ole. Oleva alge tal apeiron (piiritu, mitte-piiriline). vt. fragmente ja kommentaare: A 15 DK; Aristoteles, Phys. III 4, 203b10. Seetõttu, nagu me ütleme, sellel [algusel] ei ole algust, vaid ta ise kujutab endast algust teistele asjadele, ning kõike hõlmab ja kõike juhib, nagu ütlevad need, kes ei tunnista peale piiritu muid põhjuseid -- nagu mõistust või armastust. See on ka jumalus, sest on surematu ja hukkumatu, nagu ütleb Anaximandros ja enamus füsiolooge. M. Kõivu sõnutsi siin väga oluline tähele panna, et esmakordselt ajaline algus ja valitsemine ühendatud (tema arvates siin ka sarnasus teogooniatega). vt. Kõiv, Mait. Kreeka filosoofia ja mõttemaailma sünnist. Akadeemia, 1990 Nr. 3. Lk A 9 DK; Simplikios, Phys. 24, 13 juurde. Ta pidas selleks [algaineks] mitte vett või mingit teist niinimetatud elementi, vaid sootuks muud lõputut loomust, millest sünnivad kõik taevad ja nendes olevad maailmad.
3 EPMÜ, Filosoofia üldkursus. 2. loeng. Leo Luks 3 Kreeklaste maailmas oli kõik piiriline. Piir (peras) ja mõõt (metron) olevale loomuomased. Olev saab olla üksnes piiri kaudu. Kui inimene ületas oma piiri (hybris), siis ta viidi oma piiresse tagasi tavaliselt tähendas see hukkumist (vrd. Ikarose soov lennata). Tänapäeval piir mõistetud millegi negatiivse, piiravana. Ka jumalatele omane piir (ei suutnud surra). Ka kreeklaste maailma tervikut nimetav sõna kosmos tähendas kaunist korda. Miski piiriline ei saa olla igavene ega lõputu, seega Anaximandrose oletus apeironi kohta enneolematu: kuna pole piire, saab olla lõputuigavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu. Kõiv toob olulise seose matemaatikaga: Anaximandrose arvates maa ei toetu millelegi, vaid püsib paigal võrdse kauguse tõttu kõigest. Anaximandrose õpetuse tähtsus igatahes selles, et tema mõttekäike ei saanud asetada vahetusse kogemusilma. Suund mõtlemise protsessidele endile, järeldustele. Anaximandrose õpilane Anaximenes (u ). Temal arche piiritletud, õhk nii aine kui ka samas apeiron. Pythagoras ( ). Huvitav ja salapärane isiksus. Tuntakse eelkõige matemaatikuna, kuid teda ei iseloomustanud sugugi ennekõike deduktiivne mõtlemine, mis sai omaseks Elea koolkonnale. Õpetus segu filosoofiast ja religioossest salaõpetusest seetõttu on raske tekstide ja ütluste autentsust tuvastada palju teame temast just õpilaste ütluste kaudu. Matemaatikaga tegeles, kuna tema jaoks oli arche arv. Kõik reaalse maailma suhted on ideaalsete arvuliste suhete peegeldused. See õpetus jälle midagi vahendlikku, mitte meelega tabatav. Pythagoras olla ka leidnud arvulised seosed helide vahel. Elea koolkond. Parmenides (u ). Oluline kuju teel metafüüsika poole. Säilinud on katkendid õpiluuletusest "Loodusest". Parmenides tegeleb samuti oleva alge küsimusega, kuid arendab eeldust, et arche peab olema ainus ja valitsev järeldusteni, mis on teravas vastuolus meelelise kogemusega. Alustab seda, mis juba Anaximandrose mõtlemises sees: dualismi mõteldava/tajutava vastuolu. Popperi arvates sai deduktiivne mõtlemine võimalikuks just eleaatide abstraktsioonidest. Parmenides laseb end teele juhtida jumalannal, rõhutades, et tema mõtlemine on midagi tava-arusaamade jaoks täiesti hoomamatut (filosoofia üritab tänaseni olla elitaarne) vt. fragmente ja kommentaare: DK 28. B 1
4 EPMÜ, Filosoofia üldkursus. 2. loeng. Leo Luks 4 Ole tervitatud! Ei paha jagu (μοιρα), vaid juhatasid eel sind käima seda teed (οδόν), mis on väljaspool inimeste astumist (astutud rada), nii Themis kui Dikegi. Sa pead kõike kogema (πυθέσθαι): nii varjamatuse (αληθείης) hästisõõrlevat (ευκυκλέος) värisematut südamikku kui ka surelike arvamisi, milledes ei ole varjujäämatut (αληθής) usaldust (πίστις). Parmenidese mõtlemine lähtub triviaalsest tõigast: et on (oleva tervik). Toob sisse olematu (eimiski) mõiste, kui vastandi olevale. Piiritleb oleva archena vastandina olematule. Mõtlemises vajalik otsustav vahetegu: kas on või ei ole? DK B 2 (D 4) Hästi, nii ma kõnelen Sina aga hooli kuulvalt loost (µυθον) mis ainsad pärimise /küsimise/ (διζησιος) teed on /olnud ind. aor./ tähele panna /mõtelda νοησαι): siis see üks kuidas ON ning et-kuidas ei ole olemata (ei ole mitte-olemist) usaldamise ju teekond (varjulejäämatust ju seirav) siis too teine et-kuidas EI OLE ning et-kuidas vajatav (χρεών) on mitte olla( See küll on, lausun Sulle, lausa pärimatu (käidamatu) rada: ei ole sa ometi tundnud olematut ennast (το γε µη εον) sootumaks taotamatu(saavutamatu) ega lausunud (näidanud lausumaga). Otsustus on-või ei ole Parmenidese järgi hädavajalik. Ei saa olla pluralistlikükskõikne. Inimlik arvamus (doxa), milles pole kindlust on filosoofiale võõras. Taolise ebakindluse kohta ütleb: DK B6 Esiti juhatan sind sellelt küsimise teelt, siis aga tollelt, mida surelikud, olemata midagi näinud (midagi teadmatuna)sõtkuvad, kahepäised: nõutus (αµηχανιη) nende rinnus ajab ekslevat meelt (νοον); nii ajelevad nad, kurdid, samuti sõgedadki, jahmatatuna, eristamatu /vahet-tegematu/ sugu (ακριτα ϕυλα),kes on pidanud olla (το πελειν) niikui mitte olla (µη ειναι) selleks samaks /samaks-endaks/ (ταυτον) ega mitte selleks samaks /samaks-endaks/ (ου ταυτον).on taaskäänduv kõigi {nende} teekond (κελευθος). Piltikult öeldes on 3 võimalikku teed, kuigi üks neist käimatu. Inimlik arvamus ei suuda jõuda teelahkmele, kus toimub otsustamine (vahetegu, kr. krisis). Selleks vaja jumalikku hoolt. et on (tõe tee) on ja ei ole (doxa) et ei ole (käimatu tee) vahetegu (kriis)
5 EPMÜ, Filosoofia üldkursus. 2. loeng. Leo Luks 5 Siin esimene vihje metoodilisele mõtlemisele. Tuleb valida tee ja seda mööda käia. Parmenides teeb eeldusest: arche, ainuline alus on olev järelduse, et olev tervenisti on ainuline, kooshoiduv, tekkimatu, hävimatu (kõik tuntud atribuudid oleva algele, aga rakendatuna nüüd oleva tervikule). DK B 8. ainsana aga jääb veel teelugu, et-kuidas on (ως έστιν): sellel ju on näiteid ) üsna palju, kuidas tekkimatu olev ning hävimatu on, ainulinegi ning terveline niikui värisematu nii ka lõpule viidamatu (ατέλεστον); ei siis kunagi olnud ega siis tule (lee) olema, kuna on praegu, kõik täiesti koos (ομου) (kuna nüüd on, ühtlasi kõigiti), ainu (έν), kooshoiduv (συνεχές, pidev); mis sünni otsiksid temale? Kuidas kasvanuks kuskilt? Olematust (mitte olevast) ei lase sind ütelda (φάσθαι) ega mõtelda (νοειν, tähelepanna): ei ju üteldav (θατόν) ega mõteldav (νοητόν) ole, etkuidas ei ole. Mis vajadus (χρέος) siis ajanuks ta järgsemalt kui eelsemalt olematust alanuna tulema esile (θυν, puhkema, tõusma, sündima)? Nõnda kas tervenisti (kõigiti) olla (πελέναι) vaja on või mitte. Ei ju kunagi olevast (εκ <του ε>όντος) pole ütelnud usutavuse vägi tekkida midagi ema kõrvale; sellepärast ei tekkimist ega hävimist pole ulatanud Dike, kammitsaid vallandamaga, vaid hoiab (peab kinni): ju otsus (κρισις, vahetegu) selle üle on selles: on või ei ole (έστιν η ουκ έστιν). Olev ei saa seega tekkida ei olevast (kuna nii läheksime tekkides lõputusse regressi) ega olematust-kuna olematut ei saanud mõelda. (hiljem kasutasid sama mõttekäiku sofistid, tõestamaks, et midagi ei ole). Rangelt mõteldes näeme, et kõik vahetult paistev liikumine, tekkimine on doxa, paiste. Parmenidese õpetust demonstreeris oleva peal ta õpilane Zenon. Kuulsad apooriad: Achilleus ja kilpkonn. Kuulus kangelane Achilleus hakkab kilpkonnaga võidu jooksma, kuid annab talle ilmse ebavõrdsuse tõttu 100 m edumaad. Kuid kuidas ta kilpkonna kätte saab? Selleks, et läbida vahemaa, tuleb tal läbida esmalt pool, siis sellest poolest pool jne. lõpmatuseni. Järelikult liikumine võimatu. Aporia põhineb eeldusel: kui olev pole ainu, oleks ta lõputult jagunev [moodne füüsika vahepealsel seisukohal]. Lendav nool: kuidas nool lendab vibult märklauani? Kui lahutaksime noole lennu lühimateks hetkedeks, siis mingil hetkel seisab nool alati kuskil punktis paigal. Kuid kuidas saab liikumine olla paigalseisude summa? Parmenidese õppetund: mõtlemine lahkneb paistmisest/arvamisest. Siit saab alguse järjekindla argumenteerimise traditsioon, mis põlistatakse Platoni dualismi poolt.
6 EPMÜ, Filosoofia üldkursus. 2. loeng. Leo Luks 6 Kõivu väitel arenes loogiline mõtlemine ka tänu vajadusele rahvakoosolekuil väidelda (vrd. sofistid). Kui Parmenidese puhul teose põhiseisukoht arusaadav, siis tema kaasaegne Herakleitos ( ) sai juba eluajal endale hüüdnime "tume". [vt. pikk tõlgitsus Luige raamatus Filosoofiast kõnelda (ptk. Kreeka algne mõtlemine)]. Kui püsida algete probleemi juures, mis meil praegu kandev, siis ses osas leiame vastuolulisi fragmente. B30 (M 51) Clemens. Stromata V 105. Seda kõigile samat maailma (kosmos) ei teinud jumalatest ega inimestest keegi, vaid ta on alati olnud, ta on ja ta jääb igavesti-elavalt olema, mõõdujärgi süttiva ja mõõdujärgi kustuva tulena. Kui tuld tõlgitseda arche-na, siis näeme, et erinevalt Parmenidesest peab archet liikuvaks, mitte kooshoiduvaks. Igavese liikumise kinnitust leiame mitmetes Herakleitose oleva kohta käivates fragmentides: vt. fragmente ja kommentaare: B6 Päike pole mitte üks, vaid nagu ütleb Herakleitos, ta on uus iga päev, uus alalõpmata. Vt. B 106. B90 Kõik vahetub tule vastu ja tuli kõige vastu, nagu asjad [vahetuvad] kulla vastu ja kuld - asjade vastu. B49 Samasse jõkke me astume <kaks korda> ja ei astu, me oleme ja ei ole. Kreeklastele omaselt ei ole selles igaveses liikumises rahumeelset harmooniat, vaid kosmos on polemoslik toimub võitlus. B 53 Sõda on kõige isa ja kõige valitseja; ühed ta tegi jumalateks, teised - inimesteks, ühed tegi orjadeks, teised - vabadeks. Herakleitoselt võib küll leida mitmeid fragmente inimlike tegemiste suhtelisuse ja pealiskaudsuse kohta, kuid ei saa öelda, nagu propageeriks ta relativismi. Teine temaatika, mida saaks tõlgitseda alusena (archena) on logos. LOGOS: kõne, lausumine. Verb legein ka koondama (näiteks vägesid). Seda aspekti rõhutas näiteks Heidegger. Eesti keelde on pakutud tõlkevasteks kogumus. Logose kohta ütleb Herakleitos: B50: Mitte mind, vaid logost kuulates on tark nõustuda [homologein], et kõik on üks. B 1: Sellele logosele olevale igavesti mõistmatuks jäävad inimesed, nii enne, kui on seda kuulnud, kui ka olles esmalt kuulnud. Olgugi, et kõik sünnib [nendele] selle logose järgi, sarnanevad [inimesed] kogenematutele, kogedes minu sõnu ja tegusid, nagu ma neid esitan, eristades kõike vastavalt loomusele ja seisukorrale.
7 EPMÜ, Filosoofia üldkursus. 2. loeng. Leo Luks 7 Ülejäänud inimeste eest on aga varjatud see, mida nad virgelt teevad, just nii nagu selle magavanagi ära unustavad. Ka lausus Herakleitos, et loodus/loomus armastab varjuda (B 123) ja et nähtamatu harmoonia nähtavast vägevam (B 54). Oleva algete ja maailma korrapäraga tegelemise tõttu nimetatakse eelsokraatikuid ka füüsikuteks. PHYSIS (lad. natura, sks. Wesen) koondab e.k. looduse ja loomuse tähendust. Iseenesest esile puhkev erinevalt inimese poolt valmistatust (techne). Selle kimbatusega lõpetame oleva algete probleemi (kuigi meie käsitus pole täielik) ja liigume Sokratese fenomeni juurde. Sokratese pööre: see viitab probleemiasetuse muutusele ning olulisusele. (Pole ka päris õige väita, nagu oleksid kõik eelkõneldud mõtelnud ainult oleva algete probleemi üle, see oli meie jälgimist hõlbustav konstruktsioon). Pööre seisneb üleminekus loodusfilosoofialt inimliku teadmise küsimuse juurde. Pärast Sokratestst ei saa enam rääkida kosmose korrast, puudutamata aspekti, kuidas me seda tunnetame. Kuigi metafüüsika dualistliku doktriinina saab alguse Platoniga, on selles Sokratesel suur osa. Anaximandros sai kosmose kohta väita ilma näitamata, kuidas mõtlemine sellise väite juurde jõuab. Ajalooline situatsioon. Sokrates vastandas ennast sofistidele (kuigi kaasajal seda ei pandud tähele). Sofistid olid professionaalsed õpetajad. Sofistidest filosoofid õpetasid eelkõige vaidluskunsti, mida läks vaja rahvakoosolekul esinemiseks. Seega juba ametist sõltuvalt ei otsinud nad viimset tõde, vaid õpetasid, kuidas argumenteerida. Siit ka tunnetuslik relativism, mistõttu sofiste on hiljem absoluudi poole püüdleva filosoofilise traditsiooni poolt põlatud. Kuulsaim sofist PROTAGORAS ( u ). Temalt pärineb lause: Kõigi asjade mõõt on inimene, olevate et/kuidas need on, olematute et/kuidas need ei ole. (See ja järgnevad fragmendid Andrus Tooli tõlkes) See relativistlik tees, viitab, et üldist tõde pole. Teisi Protagorase ütlemisi: Igast asjast on võimalik väita (logoi) kahel vastandlikul viisil. (DK B 6a) Jumalatest ei saa ma midagi väita ei seda, et nad on, ei seda, et neid ei ole, ega seda, kuidas nad välja näevad. Palju takistab seda: jumalate mittenähtavus (tajumatus) nagu ka inimelu lühidus.
8 EPMÜ, Filosoofia üldkursus. 2. loeng. Leo Luks 8 Mis ühele polisele tundub õiglane ja ilus, see seda talle ka on, senikaua kui ta niimoodi arvab. Sofistid eristasid nomost (inimlik seadus) ja physist. Inimlik seadus ei ole loomu poolest kindel (loodusseadusi järgiv), vaid kokkulepe. SOKRATES ( ) läheb oma filosoofilistes otsingutes taoliste relativistlike õpetuste vastu. Eristamaks ennast sofistidest ei võta ta õpetamise eest tasu. Oli ka eraelus askeetlik. Kõndis Ateena tänavail ja kõnetas inimesi, et nendega filosofeerida, ajapikku koguski pooldajaskonna. Kuna ta ise ühtegi raamatut ei kirjutanud, tuleb tema vaated rekonstrueerida. Põhiline allikas Platon (kuid temal on Sokrates tark minategelane kõigis dialoogides, ka nendes, kus ta esitab oma isiklikke seisukohti). Ka e.k. leiduv teos "Sokratese apoloogia" ehk suhteliselt autentne, kuna Sokratese kohtuprotsessil oli palju tunnistajaid. Sokratese filosofeerimise meetod täiesi uudne. Ei esitanud doktriine, vaid lähenes kriitiliselt, kahtlevalt tavakeele mõistetele. Lõhkus tavaarusaamu. Tema eeldus: selleks, et näit. olla mehine, peab teadma mis on mehisus jne. Kuid paljud väidavad end teadvat ühte või teist, kuid ei oska mõisteid sobivalt määratleda. Seega peavad inimesed endid targaks, kuigi nad ei valda olulistes küsimustes teadmist. Sokratese põhimõte leiab laialdast kasutusevõttu järgnevas filosoofias ja teaduses: mõtlemine olgu kriitiline oma aluste suhtes. Sokrates ei esitanud positiivset doktriini. Kui ta oma vestluskaaslase mõistete määratlemise juures kimbatusse ajab, siis ei paku ta kandvat määratust. Tema filosoofia võib kokku võtta paradoksaalsesse väitesse: ma tean, et ma midagi ei tea. (Loogiliselt on lause paradoks: kumbki pool kummutab eelmise). Erinevalt võltstarkadest lepin, et tarkus on jumalikku päritolu. Näeme, et Sokratese käsituses saab selgelt uue tähendusvarjundi sõna "filosoofia" kui tarkusearmastus: mitte püsiv side tarkusega, vaid püüdlemine tarkuse poole. Oma tegevuse mõtet nägi Sokrates n.ö. vaimses ämmaemandakunstina (maieutika): lasta määratlustel esile tulla (või veenda inimesi oma tunnetuse piiratuses). Tunnetusprotsess on lõputu. Seetõttu sobib Sokratese filosoofia esitamiseks just dialoogi, mitte näit. õpiluuletuse vormi. Sokratese mõisteanalüüs tõi ka eetika uuele tasandile (s.o. hüvesuse mõistmisel ei saa toetuda tavale, mis ei määratle mõisteid). Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast! Revolutsiooniline väide: voorus (arete) on teadmine! [ARETEsse kuulus traditsiooniliselt nii päritolu, tublidus, mehisus, ausus, ilu kui ka rikkus].
9 EPMÜ, Filosoofia üldkursus. 2. loeng. Leo Luks 9 Siit järgmine Sokratese väide: keegi ei tee kurja meelega, vaid teadmatusest (võltsteadmistest). Kuigi Sokrates ei anna retsepti, kuidas saavutada teadmist ja vältida seega kurja, aitab tema intellektuaalne hoiak teatud mõttes seda siiski vältida: analüüs, kahtlus. Näeme, et Sokratese meetodit äärmusse arendades ei saaks me milleski kindel olla (s.o. olla kompetentne ükskõik mis alal). Moodsas filosoofias on Sokratese kimbatuse välistamiseks kasutatud eristust: teadmine-kuidas (oskus) ja teadmine-et kusjuures esimene ei pruugi eeldada teist. Juba Aristoteles kritiseerib Sokratest, et too segab ühte teoreetilise ja praktilise teadmise. Sokratese filosoofia kui teatud intellektuaalne hoiak: püüdlemine. Jumalad ja nõmedad ei püüdle tarkuse poole. See sobib ka tänapäeva maailma, kus absoluutse tarkuse saavutamine on kahtluse alla seatud. Sokratese kohta vt. Kessidi, F. Sokrates Platon, Teosed I. Ilmamaa, Eintalu, J. Psühhopaatilise filosoofia manifest // Vikerkaar Nr. 9-10, Lk Williams, B. Sokratese küsimus. // Akadeemia, Nr. 5, Lk
Funktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραKRITON Platon. Siin ja edaspidi tõlkija märkused. Toim. Tõlkinud Jaan Unt
KRITON Platon AKADEEMIA, 1/1994 lk 57 71 Tõlkinud Jaan Unt SOKRATES: Miks sa nii vara siin oled, Kriton? Või polegi enam vara? KRITON: On küll. SOKRATES: Ja kui vara siis? KRITON: Alles ahetab. SOKRATES:
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA AJALUGU MTMM MTMM
Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Hindamine:
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραKoduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused
Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραnr 2/65 viinakuu AD 2015
nr 2/65 viinakuu AD 2015 Maara Vindi illustratsioon 1 2 3 Juhtkiri Jutlus. Usk Kristusesse kuulutab elu võitu surma üle Püha Antonius Suur (251 356 a.d.) Toimetus Jaak Aus Ain P. Leetma 7 12 13 16 18 20
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότεραKirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραKOLMAPÄEV, 15. DETSEMBER 2010
15-12-2010 1 KOLMAPÄEV, 15. DSEMBER 2010 ISTUNGI JUHATAJA: Jerzy BUZEK president 1. Osaistungjärgu avamine (Istung algas kell 08.35) 2. Komisjoni 2011. aasta tööprogrammi tutvustamine (esitatud resolutsiooni
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότεραKEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,
Διαβάστε περισσότεραEAÕK Kirjastus Tallinn
10 EAÕK Kirjastus Tallinn 2012 1 Sisukord 5 Toimetajalt Preester Sakarias Leppik 7 Mu Jumal, miks see just minuga juhtus? Metropoliit Nikolaos Hatzinikolaou, Kreeka Õigeusu Kiriku Sinodi bioeetika komitee
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραKõrv vastu arvutit: testis 2.1 arvutikõlarid
Microsofti telefoni- Windows on tagasi Testime Nikoni uut D7000 kaamerat Kinect teeb mängud täitsa uueks Uputame ja togime Samsungi matkafoni Nr 69, jaanuar 2011 Hind 42.90 kr; 2.74 Kõrv vastu arvutit:
Διαβάστε περισσότερα20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1
κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii
Διαβάστε περισσότεραKas Androidi ostmiseks on õige aeg? Eesti esimene võrdlustest!
Uus ipod Nano Nüüd kaamera ja raadioga Pentax K7 Mida arvata järjekordsest kaamerast? Odav ja hea ka Poola värk Poolakate telefoni käib kaks SIM-kaarti Säästuaeg Testis ilma jalata kuvar Kas Androidi ostmiseks
Διαβάστε περισσότεραisegi siis, kui meil puudub soov sekkuda nüüdisaja probleemidesse.
RENÉ GUÉNONI raamatu Nüüdismaailma kriis ( La crise du monde moderne ) tõlkimisel kasutasime kirjastuse Gallimard 1946. aastal ilmunud väljaannet, tõlkele lisasime seletavaid märkusi ka raamatu itaalia-
Διαβάστε περισσότεραSuhteline salajasus. Peeter Laud. Tartu Ülikool. peeter TTÜ, p.1/27
Suhteline salajasus Peeter Laud peeter l@ut.ee Tartu Ülikool TTÜ, 11.12.2003 p.1/27 Probleemi olemus salajased sisendid avalikud väljundid Program muud väljundid muud sisendid mittesalajased väljundid
Διαβάστε περισσότεραLOFY Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP)
LOFY.01.087 Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP) Sissejuhatus... 1 1. Füüsika kui loodusteadus... 2 1.1. Loodus... 2 1.2. Füüsika... 3 1.3. Teaduse meetod... 4 2. Universumiõpetus... 7 3. Liikumine
Διαβάστε περισσότεραTeeLeht OMANIKUJÄRELEVALVE RIIGIST, KOOSTÖÖST JA JUHTIMISEST TAASKASUTATAVATE MATERJALIDE KASUTAMINE TEEDEEHITUSES PUITSILDADE OLUKORD EESTIS
Nr 79 DETSEMBER 2014 OMANIKUJÄRELEVALVE KAS MAANTEEAMET VÕIKS SEDA ISE TEHA? RIIGIST, KOOSTÖÖST JA JUHTIMISEST INTERVJUU PEADIREKTORIGA TAASKASUTATAVATE MATERJALIDE KASUTAMINE TEEDEEHITUSES PUITSILDADE
Διαβάστε περισσότεραKontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi
Kontrollijate kommentaarid 2002. a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi tööde kohta Kokkuvõtteks Uuendusena oli tänavusel piirkondlikul olümpiaadil 10.-12. klassides senise 5 asemel 6 ülesannet, millest
Διαβάστε περισσότεραArvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008
Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub
Διαβάστε περισσότεραSelles numbris: Kevad Õigeusu vaimulik ajakiri. metropoliit Stefanus ktisioloogiast
Õigeusu vaimulik ajakiri 1 Selles numbris: metropoliit Stefanus ktisioloogiast E arhimandriit Grigorios Papathomas solidaarsusest ja õiglusest Baltimaade suhtes E Konstantinoopoli peapiiskopi Johannes
Διαβάστε περισσότεραPlaton ( e.m.a) Meeleline maailm ja ideede maailm. Argument 1 ideede olemasolu kasuks. Argument 2 ideede olemasolu kasuks
Platon (427-347 e.m.a) Platon oli Sokratese õpilane Ta rajas Ateenas oma kooli - Akadeemia (kr Ακαδημεια) Arvatavasti on säilinud kõik tema teosed ΠΛΑΤΩΝ Meeleline maailm ja ideede maailm Meeleline maailm
Διαβάστε περισσότεραEessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26
SISUKORD Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26 Pilvede süstemaatika ajalugu 27 Pilvede nimetamine ja pilvede
Διαβάστε περισσότεραParim odav. nutitelefon
Transformer, väga eriline tahvelarvuti Samsungi relv ipadi vastu 2000 eurot maksev HP sülearvuti Kodune Logitechi helipark Nr 76, august 2011 Hind 2.79 ; 43.65 kr Parim odav Üheksa videokaamerat. Ainult
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραMilline navi on Androidi
Testis HTC uus Sensation Mida teha Windowsitahvelarvutiga? Dell tegi odava suure puutetundliku kuvari Sony Vaio proovib olla MacBook Nr 75, juuli 2011 Hind 2.79 ; 43.65 kr Kellel on Eestis levi? Suur suvine
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud
Διαβάστε περισσότεραMilline on hea. odav Android? Pane oma failid siia: testime kõvakettaid. [digi] kool: DLNA, AirPlay, Wireless HDMI
LG tegi imeõhukese kuvari ja me testime Kaamera, mis sobib küünevärviga Lugejate nõudmisel: testis head klapid Katsetame HP kõik ühes arvutit Nr 71, märts 2011 Hind 2.79 ; 43.65 kr Pane oma failid siia:
Διαβάστε περισσότεραRetoorilised väljendusvahendid ja nende funktsioonid komöödias Aristophanese Herilased näitel
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Klassikalise filoloogia osakond Laura Viidebaum Retoorilised väljendusvahendid ja nende funktsioonid komöödias Aristophanese
Διαβάστε περισσότεραSelles numbris: Sügis. Õigeusu vaimulik ajakiri. metropoliit Stefanus. euharistiast, Kiriku pärimusest ja liturgiast
Õigeusu vaimulik ajakiri 2 Selles numbris: Sügis metropoliit Stefanus 2006 euharistiast, Kiriku pärimusest ja liturgiast E prof. Hdr. Archim. Grigorios D. Papathomas Jumala ilmutusest ja Kiriku kirjutatud
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότεραPunktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist
Loeng 2 Punktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist P2 - tuleb P1 lahendus T P~Q = { x P(x)~Q(x) = t} = = {x P(x)
Διαβάστε περισσότεραAin Kaalepi vaade Eesti vabariigile
A R V A M U S 2 Kolumnist küsib: milleks meile sõltumatus ja iseseisev Eesti Vabariik? Anna-Liisa Vaher soovitab mõelda oma pead selgeks. T E G U 3 Laagrikeskus Talu sai traktori Tänu sõpradele Soomest
Διαβάστε περισσότεραSISSEJUHATUS TEADVUSETEADUSESSE. Teema on niivõrd põnev ja huvitav, JAAN ARU TALIS BACHMANN
SISSEJUHATUS JAAN ARU TALIS BACHMANN TEADVUSETEADUSESSE Ärgates kerkib me silme ette ümbritsev tuba koos selle ebaõnnestunud tapeedi ja osaliselt õnnestunud mööblivalikuga. Jõuame teadvusele iseendast
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραOriginaali tiitel: Umberto Eco Il pendolo di Foucault Bompiani 1988
Originaali tiitel: Umberto Eco Il pendolo di Foucault Bompiani 1988 Eestikeelne tõlge sisaldab Umberto Eco viimatisi parandusi ja täpsustusi, mida seni välja antud trükistes ei leidu Raamatu väljaandmist
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότεραKuidas... suures testis. mp3-mängijat
Nr 39, Hind 39.90 kr riistvara tarkvara fototehnika mobiilid kodutehnika Kuidas...... internetis turvaliselt surfata... faile jäädavalt kustutada... osta mängukonsooli... koju printerit osta... suvistel
Διαβάστε περισσότεραRoland Gööck. Tee. 50 retsepti kogu maailmast Hans Joachim Döbbelini fotodega
Roland Gööck Tee 50 retsepti kogu maailmast Hans Joachim Döbbelini fotodega Paremal: Oota ja joo teed või Joo teed ja oota valige ükskõik kumb versioon sellest Ida-Preisimaalt pärit kõnekäänust, mõlemad
Διαβάστε περισσότεραnr 1/62 jürikuu AD 2014
nr 1/62 jürikuu AD 2014 Maara Vindi illustratsioon 1 2 3 4 8 14 15 18 Juhtkiri Jutlus. Kristus on ülestõusnud Kristuse haual Gregorius Nazianzenist (a.d. 329 390) USK MUUTUVAS MAAILMAS luterliku vaate
Διαβάστε περισσότερα3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE
3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE 3.1. Loendamise põhireeglid Kombinatoorika on diskreetse matemaatika osa, mis uurib probleeme, kus on tegemist kas diskreetse hulga mingis mõttes eristatavate osahulkadega
Διαβάστε περισσότεραAlgebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel
Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides Magistritöö Raido Paas Juhendaja: Mart Abel Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Ajalooline sissejuhatus iii v 1 Rühmateooria elemente 1 1.1 Substitutsioonide
Διαβάστε περισσότεραMateMaatika õhtuõpik
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline
Διαβάστε περισσότεραJumala ilmutus ja Kiriku kirjalik ja mitte-kirjalik pärimus
1 Prof. Hdr. Archim. Grigorios D. PAPATHOMAS Jumala ilmutus ja Kiriku kirjalik ja mitte-kirjalik pärimus Niisiis, vennad, seiske kindlalt ja pidage kinni nendest pärimustest, mida te olete õppinud kas
Διαβάστε περισσότεραhorisont KLIIMA Võngub või vangub? MAARAHVAS ANDIDE VEEREL SALME MUINASLAEV Vaateaken viikingiaega
horisont 3 / 2015 MAI JUUNI HIND 3.90 TUMEAINE JA TEISED UNIVERSUMID KUIDAS MÕISTA OMA AJU? KLIIMA Võngub või vangub? MAARAHVAS ANDIDE VEEREL SALME MUINASLAEV Vaateaken viikingiaega Darwini teoste vaevarikas
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραKauaoodatud Spore [digi] käes testis Ainuraksest kosmosevallutajaks
Muusika! Uued kõrva sisse käivad klapid üllatavad kvaliteediga Uus kaamera Nikon D90: amatöörile parim Soome elab veel! Peaaegu nagu iphone: Nokia E71 on kiire ja mugav On see printer? HP teeb nalja Maailma
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραT~oestatavalt korrektne transleerimine
T~oestatavalt korrektne transleerimine Transleerimisel koostatakse lähtekeelsele programmile vastav sihtkeelne programm. Transleerimine on korrektne, kui transleerimisel programmi tähendus säilib. Formaalsemalt:
Διαβάστε περισσότεραlk 7 Peugeot 208 Active plus VTi 82 hj erihind kuumakse al. 120 keskmine kütusekulu 4,3 l/100 km
lk 8 Vallajutud: Rakke Tööpakkumised lk 7 Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 tel. 515 0068 Nr. 44 (838) K- 28. november 2014 tasuta www.k-kummid.ee KUMMID www.peugeot.ee/kampaania OÜ KK-RIDEEN Kuumakse al.
Διαβάστε περισσότεραLinna asutamisest alates
Linna asutamisest alates Bibliotheca Antiqua SARJA KOLLEEGIUM Amar Annus (Tartu Ülikool) Anne Lill (Tartu Ülikool) Maria-Kristiina Lotman (Tartu Ülikool) Jaan Puhvel (California Los Angelese Ülikool) Janika
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) Õppematerjal TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud E. Mitt TARTU 2003 1. LAUSE MÕISTE Matemaatilise loogika ühe osa - lausearvutuse - põhiliseks
Διαβάστε περισσότεραFüüsikalise looduskäsitluse alused
Eesti Füüsika Selts Füüsikalise looduskäsitluse alused õpik gümnaasiumile autorid: Indrek Peil ja Kalev Tarkpea Tartu 2012 1 1. Sissejuhatus füüsikasse... 4 1.1. Maailm, loodus ja füüsika... 4 1.1.1. Füüsika
Διαβάστε περισσότεραEESTI VABARIIGI TARTU ÜLIKOOLI TOIMETUSED ACTA ET С0МЕШТ10Ш UNIVERSITATIS TARTUENSIS (DORPATENSIS) HUMANIORA TARTU 1926
EESTI VABARIIGI TARTU ÜLIKOOLI TOIMETUSED ACTA ET С0МЕШТ10Ш UNIVERSITATIS TARTUENSIS (DORPATENSIS) HUMANIORA IX TARTU 1926 EESTI VABARIIGI TARTU ÜLIKOOLI ACTA ET (10Ю1ЕШТ10Ш UNIVERSITATIS TARTUENSIS (DORPATENSIS)
Διαβάστε περισσότεραALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan
ALGEBRA I Kevad 2013 Lektor: Valdis Laan Sisukord 1 Maatriksid 5 1.1 Sissejuhatus....................................... 5 1.2 Maatriksi mõiste.................................... 6 1.3 Reaalarvudest ja
Διαβάστε περισσότεραTELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas
TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas 2 Eessõna Kõik sai alguse sellest, et erinevates foorumites küsivad inimesed
Διαβάστε περισσότεραmerenakatab Pärnu haigla sai 3D ultraheliaparaadi Käekiri on inimese sees
Pakkumised kehtivad 26.01. - 28.01. Reede 26. 01. 2007 nr 4 (398) tasuta nädalaleht ilmub reedeti www.linnaleht.ee Nõo LT keeduvorst Doktori naturaalses sooles suitsutatud, kg 59 90 Kalev apelsinimaitseline
Διαβάστε περισσότεραEcophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397
Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus
Διαβάστε περισσότεραEesti LV matemaatikaolümpiaad
Eesti LV matemaatikaolümpiaad 2. veebruar 2008 Piirkonnavoor Kommentaarid Kokkuvõtteks Selleaastast komplekti võib paremini õnnestunuks lugeda kui paari viimase aasta omi. Lõppvooru pääsemise piirid protsentides
Διαβάστε περισσότεραhorisont ESTCube-1 ESIMENE TÖÖAASTA Joonpilved: hirmud ja teaduslik vaatenurk KALAHARI KASLASED Eksklusiivne fotovalik
www.horisont.ee horisont I N I M E N E L O O D U S U N I V E R S U M Viljatuse ravi: mida meditsiin ja teadus võimaldavad? 3 / mai 2014 Hind 3.50 ESTCube-1 ESIMENE TÖÖAASTA Eksklusiivne fotovalik KALAHARI
Διαβάστε περισσότεραKATEGOORIATEOORIA. Kevad 2010
KTEGOORITEOORI Kevad 2010 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 1 1. Kategooriad 1.1. Hulgateoreetilistest alustest On hästi teada, et kõigi hulkade hulka ei ole olemas. Samas kategooriateoorias sooviks me
Διαβάστε περισσότερα4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD
4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD Arvatavasti oled sa oma elus kogenud, et kõik mõjud on vastastikused. Teiste sõnadega: igale mõjule on olemas vastumõju. Ega füüsikaski teisiti ole. Füüsikas on kehade vastastikuse
Διαβάστε περισσότεραDEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.
Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka
Διαβάστε περισσότεραEesti LIV matemaatikaolümpiaad
Eesti LIV matemaatikaolümpiaad 31. märts 007 Lõppvoor 9. klass Lahendused 1. Vastus: 43. Ilmselt ei saa see arv sisaldada numbrit 0. Iga vähemalt kahekohaline nõutud omadusega arv sisaldab paarisnumbrit
Διαβάστε περισσότερα1300 tel UUDIS! Termotöödeldud puitbriketil SOODUSHIND 1,75 /10kg pakk Maa- ja õhksoojuspumbad Pelletikaminad ja -katlad Pelletite müük
lk 4 Laaneots: venemaalased on zombistunud lk 6-7 Töökuulutused Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 tel. 515 0068 Nr. 12 (853) 27. märts 2015 UUDIS! Kompaktne ÕHKKÜTTEKATEL Õhuga köetav 2 pindala 200-420m
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA III VOOR 6. märts 994. a. Lahendused ja vastused IX klass.. Vastus: a) neljapäev; b) teisipäev, kolmapäev, reede või laupäev. a) Et poiste luiskamise
Διαβάστε περισσότεραENERGEETIKA KÕIGE TÄHTSAM. Inimkond, üldisemalt kogu elusloodus,
KÕIGE TÄHTSAM ENERGEETIKA ARVI FREIBERG Maailma asju liigutavat kaks jõudu sugutung ja surmahirm. Ehkki mitte täiesti alusetu väide, pole see kaugeltki kogu tõde. Nii üks kui teine muutuvad oluliseks alles
Διαβάστε περισσότεραEESTI MEISTRIVÕISTLUSED - TARTU - 7. V 2011
EESTI MEISTRIVÕISTLUSED - TARTU - 7. V 2011 1. 20. sajandi alguses jagunes Vene Keisririigi koosseisus olev Baltikum kuueks kubermanguks. Eesti ja Läti aladel asusid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangud
Διαβάστε περισσότεραKehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade sooendamisel või ahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Sooendamisel vaaminev
Διαβάστε περισσότεραI. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Διαβάστε περισσότερα7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85
7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7 Hii-ruut test Üks universaalsemaid ja sagedamini kasutust leidev test on hii-ruut (χ 2 -test, inglise keeles ka chi-square test). Oletame, et sooritataval katsel on k erinevat
Διαβάστε περισσότεραKOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD
KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD Teema 3.1 (Õpiku peatükid 1 ja 3) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Kombinatoorika 1 / 31 Loengu kava 1 Tähistusi 2 Kombinatoorsed
Διαβάστε περισσότεραart art 85270
Neljapäev, 8. detsember 2011 nr 42 (187) Tiraaž 25 000 www.tartuekspress.ee PARIMA HINNA JA KVALITEEDI SUHTEGA TALVESAAPAD TAMREXIST! TAMREX WINTER BASIC S3 CI SRC TALVESAAPAD COFRA BARENTS S3 CI SRC TALVESAAPAD
Διαβάστε περισσότερα1 Reaalarvud ja kompleksarvud Reaalarvud Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju... 5
1. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, 2013-14. 1 Reaalarvud ja kompleksarvud Sisukord 1 Reaalarvud ja kompleksarvud 1 1.1 Reaalarvud................................... 2 1.2 Kompleksarvud.................................
Διαβάστε περισσότεραE-kursuse "Torujupist raketini: sissejuhatus tehnoloogiateadustesse" materjalid
Viljar Valder (Tartu Ülikool), Jüri Pilm, 2013 E-kursuse "Torujupist raketini: sissejuhatus tehnoloogiateadustesse" materjalid Aine maht 2 EAP Viljar Valder (Tartu Ülikool), Jüri Pilm, 2013 Sissejuhatus
Διαβάστε περισσότεραI tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt?
I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad
Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6
Διαβάστε περισσότεραRF võimendite parameetrid
RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne
Διαβάστε περισσότερα4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.
Peatükk 4 Tuletise rakendusi 4.1 Funktsiooni lähendamine. Talori polünoom. Mitmetes matemaatika rakendustes on vaja leida keerulistele funktsioonidele lihtsaid lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised
Διαβάστε περισσότερα