Konkurentsiamet. Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtne metoodika

Μέγεθος: px
Εμφάνιση ξεκινά από τη σελίδα:

Download "Konkurentsiamet. Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtne metoodika"

Transcript

1 Konkurentsiamet Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtne metoodika Tallinn 2013

2 Sisukord Sissejuhatus Mõisted Lubatud müügitulu ja võrguteenuste tasud Müügimahu prognoosimine Kulude eristamine Võrguteenuste tasudesse arvatavad kulud, nende analüüs ja põhjendamine Muutuvkulud Tegevuskulud Reguleeritav vara ja kapitalikulu Põhjendatud tulukus

3 Sissejuhatus Käesolev Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtne metoodika (edaspidi Metoodika) on koostatud Konkurentsiameti (edaspidi KA) poolt vastavalt elektrituruseaduse (edaspidi ELTS), paragrahv 72 lõikele 4, mis sätestab, et KA töötab välja ja avalikustab ELTS 71 lõike 1 punktides 3-5 nimetatud võrgutasude ühtse kaalutud keskmisel kapitalikulul põhineva metoodika. ELTS 71 lõike 1 punktid 3-5 sätestavad järgmised võrgutasud, mis kajastatakse Metoodikas: 1. võrguühenduse kasutamise tasu; 2. elektrienergia edastamistasu; 3. võrguteenusega otseselt seotud lisateenuste tasu. ELTS 72 lõike 1 kohaselt ei või ühe võrguettevõtja teeninduspiirkonnas edastamistasu ega võrguühenduse kasutamise tasu sõltuda turuosalise asukohast. ELTS 72 lõige 2 sätestab, et võrguettevõtjal on õigus eristada sama võrguteenuse eest võetavaid võrgutasusid ja võrguteenuse osutamise muid tingimusi sõltuvalt pinge ja varustuskindluse tasemest. ELTS 72 lõike 3 kohaselt on võrguettevõtjal õigus moodustada turuosaliste rühmi ning rühmakaupa eristada võrgutasusid ja võrguteenuse osutamise muid tingimusi. ELTS 71 lõigete 2 ja 3 kohaselt kehtestab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas võrgutasud kooskõlas ELTS-iga, kusjuures kehtestamise aluseks võetud kriteeriumid peavad olema läbipaistvad ja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. ELTS 71 lõiked 4 ja 5 sätestavad, et võrgutasude hinnakujundus peab arvestama varustuskindluse ja tõhususe tagamise vajadust ning võrgutasude suurus peab võimaldama võrguettevõtjal täita ELTS-ist ja tegevusloa tingimustest tulenevaid kohustusi ning tagama põhjendatud tulukuse investeeritud kapitalilt. ELTS 73 lõike 1 kohaselt kooskõlastab võrguettevõtja KA-ga ELTS 71 lõike 1 punktides 3-5 nimetatud võrgutasud enne kehtestamist. ELTS 74 lõige 1 sätestab, et võrguettevõtja kehtestatud võrgutasu hakkab kehtima võrguettevõtja määratud tähtpäeval pärast seda, kui asjakohane võrgutasu on avaldatud vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning avaldamisest on möödunud vähemalt 90 päeva. ELTS 94 lõike 2 kohaselt teeb KA kooskõlastamise otsuse 90 päeva jooksul pärast taotluse esitamist. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemise korral võib KA pikendada seda tähtaega 180 päevani. Tähtaja pikendamisest peab KA taotluse esitajale enne esialgse tähtaja möödumist teatama. ELTS 94 lõige 3 sätestab, et kooskõlastamise menetluse tähtaja kulgemine peatatakse ajaks, kuni KA-le esitatakse tema poolt nõutud kooskõlastamistaotluse kohta otsuse tegemiseks vajalik teave. 3

4 ELTS 65 lõike 1 punkt 4 kohaselt edastab võrguettevõtja oma teeninduspiirkonnas tarbijale, tootjale, liinivaldajale või teisele võrguettevõtjale elektrienergiat liitumispunktini või alates liitumispunktist. Metoodikat rakendatakse sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi KA järelevalve alla kuuluvate ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hindade kontrollimisel järgides võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. Õiguslikus mõttes on tegemist KA kaalutlusõiguse ennetava piiritlemisega ja järelevalve subjektide teavitamisega, mis loob võimaluse tagasisideks ja aitab vältida kõikvõimalikke arusaamatusi juba enne konkreetse järelevalvemenetluse algust. 1. Mõisted 1.1. Edastamistasu tarbijale tasu elektrienergia edastamise eest kuni liitumispunktini, lähtuda ELTS 65 lõike 1 punktist Edastamistasu tootjale tasu, mida on võimalik rakendada võrguettevõtjal, kes edastab oma võrgus elektrienergiat alates liitumispunktist. Edastamistasu tootjale kehtestamisel tuleb võrguettevõtjal lähtuda ELTS 65 lõike 1 punktist 4 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Määruse (EÜ) nr 714/2009 artikkel 14 sätestatust Investeeringud reguleeritava tegevuse põhi- ja käibevarasse ühekordsed kulud reguleeritava põhivara soetamiseks ja parendamiseks, samuti käsitletava tegevuse käibekapitali täiendamiseks. Investeeringute hulka ei arvestata kapitaliseeritud intressikulu Kapitali kaalutud keskmine hind (WACC) kapitali struktuuri (oma- ja võõrvahendite vahekord kogukapitalis) ning võla- ja omakapitali hinna alusel leitav kogukapitali hind. Kapitali kaalutud keskmine hind kalendriaastaks kehtestatakse KA poolt Kapitalikulu võrgutasusse lülitatav kulu, mis on seotud põhivara soetamisega Kapitalikulunorm ajaperioodi pöördväärtus, mis näitab põhivara soetamiseks tehtud kulude lülitamist võrgutasusse. Kapitalikulunorm määratakse lähtuvalt põhivara kasulikust elueast Kontrollitavad kulud kulud, mida ettevõtja saab mõjutada oma majandustegevuse kaudu Lubatud müügitulu põhjendatud kulude (muutuvkulud, tegevuskulud ja kapitalikulu) ning põhjendatud tulukuse summa Mittekontrollitavad kulud kulud, mis ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad täielikult ettevõtjavälistest teguritest Mittepõhitegevus tegevusalad, mis ei ole otseselt seotud elektrienergia ülekande, jaotuse või müügiga. 4

5 1.11. Muutuvkulud kulud, mis on seotud teenuste osutamise mahuga (näiteks sisseostetav ülekande- või võrguteenuse kulu, võrgukadude katteks ostetava elektrienergia kulu, reaktiivenergia ostukulu, jms) Põhjendatud tulukus põhjendatud tulukus leitakse võrguteenuse osutamisega seotud reguleeritud varade mahu ja kapitali kaalutud keskmise hinna (WACC) korrutisena Reguleeritav tegevus ettevõtja majandustegevus, mille suhtes KA rakendab regulatsiooni. Käesoleva Metoodika kontekstis on see võrguühenduse kasutamise teenuse osutamine, elektrienergia edastamisteenuse osutamine ja võrguteenusega otseselt seotud lisateenuste osutamine Reguleeritav vara reguleeritavas tegevuses kasutatav põhivara ja käibekapital Reguleeritud varade tootlus ehk põhjendatud tulunorm ettevõtja reguleeritud varade lubatud tulunorm Tariifiaasta 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks võrgutasude arvutamisel. 12-kuuline periood on võetud võrgutasude arvutamise aluseks selleks, et KA-l oleks võimalik kontrollida ettevõtja poolt esitatud andmete õigsust (KA-l on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist ettevõtja majandusaasta aruandeid s.t 12 kuu andmeid) ning hinnata selle põhjal muuhulgas ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka võrgutasude arvutamise aluseks olevate kulude, sh kapitalikulu, ja tulukuse õigsust. 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et võrgutasud peaksid kehtima 12 kuud. Võrgutasud kehtivad kuni uute, kooskõlastatud võrgutasude rakendamiseni. 12 kuu prognoositavad kulud on võrgutasude arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et kooskõlastuse aluseks olnud kulud, sh kapitalikulu, ja põhjendatud tulukus ei taga enam ELTS 71 lõike 1 punktides 3-5 sätestatud, siis võib ta tulla uuesti võrgutasusid kooskõlastama järgneva 12 kuu andmete alusel Tegevuskulud kulud, mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu (nt tööjõukulud, jms). 2. Lubatud müügitulu ja võrgutasud 2.1. Lubatud müügitulu leitakse alljärgneva valemiga: kus: T lubatud = MK + TK + A + PT T lubatud - lubatud müügitulu; MK - muutuvkulud; TK - tegevuskulud; A - kapitalikulu; PT - põhjendatud tulukus Võrgutasud tuleb ettevõtjal kujundada võrguteenuse osutamiseks vajalike põhjendatud kulutuste ja tulukuse alusel nii, et oleks tagatud alljärgnevad põhimõtted: 5

6 H n = T n M n i i kus: T lubatud = T n = H n M n n=1 n=1 H n - n-nda võrgutasu; T n - n-nda võrguteenuse müügist saadav tulu; M n - n-nda võrguteenuse müügimaht (kogus); I - kooskõlastamisele esitatud võrguteenuste arv. Seega kõigi kooskõlastamisele esitatud võrgutasude ja võrguteenuse müügimahtude korrutiste summa peab võrduma lubatud müügituluga. Tabel 1. Võrgutasude lubatud müügitulu kujunemine Hinnakomponendid Ühik Tariifaasta Müügimaht (M) MWh Muutuvkulud (MK) tuh 100,08 Tegevuskulud (TK) tuh 47,47 Kapitalikulu (A) tuh 45,00 Põhjendatud tulukus (PT) tuh 54,88 Lubatud müügitulu (T lubatud ) tuh 247,43 Tabel 2. Taotletavate võrgutasude alusel lubatud müügitulu kontroll Võrgutasu nimetus Võrgutasu Võrgutasu ühik Kogus Koguse ühik Lubatud müügitulu, tuh Edastamistasu pingel 6-10 kv Päevatariif 0,52 senti/kwh MWh 80,26 Öötariif 0,31 senti/kwh MWh 53,96 Võimsustasu 0,78 /kw kuus kw 38,49 Edastamistasu pingel 0,38 kv Põhitariif 1,08 senti/kwh 391 MWh 4,22 Päevatariif 1,29 senti/kwh MWh 28,32 Öötariif 0,75 senti/kwh MWh 16,2 Reaktiivenergia Reaktiivenergia tarbimine 0,202 senti/kvarh Mvarh 20,2 Reaktiivenergia võrku andmine 0,74 senti/kvarh 70 Mvarh 0,51 Võrguteenuse osutamisega otseselt seotud lisateenused Hinnapaketi vahetus 13,33 /tk 240 Tk 3,2 Plommimine 4,12 /koht 500 Kohta 2,06 Kokku 247,43 Märkus: Kogused prognoositakse varasemate aastate tegelike koguste järgi. 6

7 Tabelis 2 kokku summeeritud lubatud müügitulu peab olema võrdne tabelis 1 toodud lubatud müügituluga Võrguettevõtjal on võimalik elektrienergia edastamisel rakendada nii edastamistasu tarbijale kui ka edastamistasu tootjale. 3. Müügimahu prognoosimine 3.1. Müügimaht võrdub võrguteenuste osutamise aktiivenergia kogustega tariifiaastal Müügimaht ei sisalda reaktiivenergia müügimahtu ega lisateenuse koguseid. Müügimahu võimalikult täpne prognoosimine on oluline, kuna võrgutasud sõltuvad otseselt võrguteenuse müügimahust Müügimahu prognoosimisel võetakse aluseks viimase kolme aasta aritmeetiline keskmine müügimaht, mida võib vajadusel korrigeerida teadaolevate müügimahtude suurenemise või vähenemisega (näiteks uute klientide liitumine, olemasolevate klientide tegevuse lõppemine jms). 4. Kulude eristamine 4.1. Võrguettevõtja, kes ei ole põhivõrguettevõtja või jaotusvõrguettevõtja üle tarbijate arvuga, peab raamatupidamise arvestuses eristama reguleeritavas tegevuses kasutatavate kaupade ja teenuste kulud muudest kuludest (ELTS 16 lõige 1 ja 2) Võrguettevõtja, kelle aastane müük on üle 100 GWh aastas, lähtub kulude eristamisel KA veebilehel avalikustatud juhendist Aruannete esitamise kord suurtele elektrivõrguettevõtjatele (aastane konsolideeritud müügimaht üle 100 GWh) ning eristab kulud ning materiaalse põhivara vastavalt KA küsimustikule Suurtele elektrivõrguettevõtjatele Võrguettevõtja, kelle aastane müük on alla 100 GWh aastas, lähtub kulude eristamisel KA veebilehel avalikustatud juhendist Aruannete esitamise kord väikestele elektrivõrguettevõtjatele (aastane konsolideeritud müügimaht alla 100 GWh) ning eristab kulud ning materiaalse põhivara vastavalt KA küsimustikule Väikestele elektrivõrguettevõtjatele Võrguettevõtja peab tulude ja kulude ning varade osas arvestust järgmiste tegevuste osas: Võrguteenuse osutamine (põhitegevus); Elektrienergia müük lepingulistele klientidele (juhul, kui võrguettevõtja müüb elektrienergiat klientidele, kellega võrguettevõtjal on elektrileping sõlmitud); Elektrienergia müük üldteenuse korras (väiketarbijad), üle tarbijaga võrguettevõtja puhul peab arvestust võrguettevõtja nimetatud müüja; Elektrienergia müük avatud tarne katkemise korral (v.a. väiketarbijad), üle tarbijaga võrguettevõtja puhul peab arvestust võrguettevõtja nimetatud müüja; Tarbijate poolt tasutud liitumistasud; Tagastamatu abi korras soetatud vara; Mittepõhitegevus. 7

8 5. Võrgutasudesse arvatavad kulud, nende analüüs ja põhjendamine 5.1. Analüüsi käigus jagatakse ettevõtja ärikulud alljärgnevalt: muutuvkulud; tegevuskulud; kapitalikulu Kontrollitavate kulude lülitamist võrgutasudesse peab võrguettevõtja põhjendama lähtudes kulu vajalikkusest ja selle efektiivsusest. Tõendatud mittekontrollitavatele kuludele rakendatakse täielikku võrgutasudes kajastamise printsiipi Võrgutasude kooskõlastamisel ja kontrollimisel KA ei aktsepteeri alljärgnevaid kuluartikleid: ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; tarbijate poolt makstud liitumistasude arvelt soetatud põhivara kapitalikulu; tagastamatu abi (nt EL välisabi programmid) raames soetatud põhivara kapitalikulu; mittepõhitegevusega seotud kulusid; kulusid varade väärtuste muutusest (varude jääkide allahindlus, käibevara allahindlus, põhivara väärtuse allahindlus, kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest, jms); seadusandluste järgi ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid (haldusõigusrikkumiste trahvid, sunnirahad, kahjude hüvitamise tasud, jms); ettevõtlusega mitte seotud kulud (sponsorlus, kingitused, annetused, jms); majandusanalüüsi protsessi käigus ilmnenud muid mittepõhjendatuid kulusid KA analüüsib kulude jaotust ettevõtte poolt müüdavate erinevate kaupade ja teenuste vahel ning kontrollib, et kooskõlastamisele esitatud võrgutasud ei sisaldaks muude tegevusalade kulusid ja tulusid (võrguettevõtja tegevusvaldkonnad ei ristsubsideeriks üksteist) Ristsubsideerimise välistamiseks tuleb võrguettevõtjal tulud ja kulud jagada erinevate tegevusvaldkondade vahel: tulude ja kulude jagamine võrguteenuse (võrguettevõtjad) ja elektrienergia müügi vahel (juhul, kui võrguettevõtja müüb elektrienergiat avatud turu raames); elektrienergia müügi tulude ja kulude jagamine üldteenuse, avatud tarne katkemise korral toimuva elektrienergia müügi tulude ja kulude ning vabaturu teenuste vahel (juhul, kui võrguettevõtja osutab üldteenust ja vabaturu teenuseid) KA teostab ettevõtja kulude analüüsi kasutades alljärgnevaid meetodeid: kulude dünaamika jälgimine ajas ning selle võrdlus tarbijahinnaindeksi (THI) dünaamikaga; statistiliste näitajate võrdlemine sarnaste ettevõtjatega; erinevate kulukomponentide põhjendatuse analüüs; tehniliste näitajate analüüs (näiteks elektrikaod võrkudes, jms); investeeringute analüüs; teenuse ostmine võrreldavalt alternatiivse teenuse pakkujalt. 8

9 5.7. Kulude osas võib sätestada (läbi tegevusloa tingimuste) ettevõtjale arenduskohustuse konkreetseks ajaperioodiks tehnilise efektiivsuse tõstmiseks või kulude kokkuhoiuks. 6. Muutuvkulud 6.1. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos müügimahu muutusega, s.t. on otseselt sõltuvuses müügimahust Võrgutasudesse lülitatakse järgmised muutuvkulud: sisseostetavad ülekande- ja/või jaotusvõrguteenuste kulud; võrgukadude katteks ostetava elektrienergia kulud Võrgukaod koosnevad liinides, kaablites ja alajaamades tekkivast füüsikalisest kaost ning võrguettevõtja võrku siseneva ja võrgust väljuva elektrienergia koguste mõõtmiste ebatäpsusest tingitud kaost. KA teostab võrgukadude analüüsi kasutades alljärgnevaid meetodeid: võrgukadude dünaamika jälgimine ajas; statistiliste näitajate võrdlemine sarnaste ettevõtjatega; tehniliste näitajate analüüs (nt liinide pikkus, alajaamade arv, jms); investeeringute mõjuanalüüs võrgukaole Võrgukadude elektrienergia kulu on prognoositava võrgukao koguse ja hinna korrutis Võrgukadude katteks ostetava elektrienergia prognoositav hind peab olema põhjendatud ja efektiivne. Hinna põhjendatuse analüüsi aluseks on taotluse esitamisele eelneva 12- kalendrikuu Nord Pool Spot Eesti hinnapiirkonna hinna ja võrgukadude koguse alusel saadud kaalutud keskmine hind, millele lisatakse põhjendatud kulud, mis on vajalikud elektrienergia ostuks. Kaalutud keskmise hinna arvutamise aluseks on eelpoolnimetatud perioodi päev ette elektrituru tunnihind ja võrguettevõtja vastava tunni kaoenergia kogus Kui võrgukadude kompenseerimiseks ostetava elektrienergia kogus on alla MWh aastas, siis võib elektrienergia hinna prognoosimisel võtta aluseks elektrienergia tarnelepingu. Sellisel juhul analüüsitakse hinna põhjendatust ning selle vastavust turu hinnale, seejuures eeldatakse hanke läbiviimist Põhivõrguettevõtja puhul arvestatakse spetsiifilisi tulusid ja kulusid: põhivõrguettevõtjate vahelise transiidivoogude kompensatsiooni mehhanismi (ITC) tulud ja kulud, vastukaubanduse kulud, ülekandevõimsuse oksjonite tulud, jne Mittekontrollitavate sisseostuhindade (ülekande- ja/või jaotusteenuse hind, võrgukadude elektrienergia hind) muutumisel arvestatakse kooskõlastatud võrgutasud ümber alljärgneva valemi alusel: t n = t n 1 T n = t T n 1 K n 1 kus: t n - uus kooskõlastatav võrgutasu; 9

10 t n-1 - kehtiva KA otsuse järgne tasu; T n - uute sisseostuhindade alusel arvestatud lubatud müügitulu; T n-1 - kehtiva KA otsuse järgne lubatud müügitulu; K - tasu muutuse koefitsient, mis võrdub T n ja T n-1 suhtega. Tabel 3.Mittekontrollitavate sisseostuhindade muutmine Jrk nr Näitaja Ühik Varasem otsus Taotlus 1. Võrguteenuse müügimaht MWh Võrguteenuse ostumaht kokku MWh Võrguteenuse ost 6-35 kv liinil 3. Võrguteenuse edastamise ostumaht põhitariifiga MWh Võrguteenuse edastamistasu põhitariif senti/kwh 1,16 1,24 5. Võrguteenuse edastamise ostukulu tuh 17,4 18,6 6. Võrguteenuse võrguühenduse kasutamise kilovatipõhine maht kw kuus Võrguteenuse võrguühenduse kasutamise kilovatipõhine tasu /kw kuus 3,46 3,71 8. Võrguteenuse võrguühenduse kasutamise ostukulu tuh 16,19 17,36 9. Võrguteenuse ostukulu kokku tuh 33,59 35, Keskmine võrguteenuse ostuhind senti/kwh 2,24 2,40 Võrgukadu % 4,0 4,0 11. Võrgukadude maht MWh Võrgukadude katteks ostetava elektrienergia hind senti/kwh 4,15 4, Võrgukadude katteks ostetava elektrienergia ostukulu kokku tuh 2,49 2,52 Reaktiivenergia 6-35 kv pingel 14. Reaktiivenergia tarbimise maht Mvarh Reaktiivenergia tarbimise ostuhind senti/kvarh 0,48 0, Reaktiivenergia tarbimise kulu tuh 1,84 1, Muutuvkulud tuh 37,93 40, Tegevuskulud tuh 18,00 19, Kapitalikulu tuh 5,11 6, Põhjendatud tulukus tuh 4,34 5, Lubatud müügitulu tuh 65,38 70,90 Tasu muutuse koefitsient (K) = 70,90/65,38 = 1,08443 Tabel 4. Võrgutasude muutmine Näitaja Mõõtühik Kehtiv võrgutasu K Taotletav võrgutasu Madalpingel 0,38 kv Põhitariif senti/kwh 4,74 1, ,14 Päevatariif senti/kwh 5,51 1, ,98 Öötariif senti/kwh 3,37 1, ,65 10

11 7. Tegevuskulud 7.1.Tegevuskulud on kõik põhjendatud, võrguteenuste osutamiseks vajalikud kulud, mis ei ole muutuvkulud ega kapitalikulud. Tegevuskulud jagunevad kontrollitavateks tegevuskuludeks ja mittekontrollitavateks tegevuskuludeks. 7.2.Tegevuskulude hulka arvestatakse üldjuhul järgmised põhjendatud kulud: ettevõtja poolt teostatavad hooldus- ja remondikulud; sisseostetavate tööde ja teenuste kulud; transpordikulud; infotehnoloogia ja sidekulud; tööjõukulud (maksudega); võrguteenuse osutamise tegevusloa eest makstav riigilõiv; tasud tehnovõrgu või rajatise talumise eest; muud kulud, mis tuleb taotluses loetleda ja põhjendada. 7.3.KA teostab tegevuskulude analüüsi kasutades alljärgnevaid meetodeid: tegevuskulude dünaamika jälgimine ajas koguseliselt ja erikuluna müügimahu suhtes; statistiliste näitajate võrdlemine sarnaste ettevõtjatega; tegevuskulu komponentide süvaanalüüs (vajadusel kasutatakse eksperthinnanguid); investeeringute mõjuanalüüs tegevuskuludele. 7.4.Kulude dünaamika jälgimine ajas tähendab ettevõtja tegevuskulude muutust aastate lõikes, mis üldjuhul ei tohi kasvada rohkem kui THI. THI väärtused varasematele aastatele leitakse Statistikaameti veebilehelt THI jooksvale aastale leitakse Rahandusministeeriumi majandusprognoosist, mis on avaldatud veebilehel Süvaanalüüs peab sisaldama tegevuskulude detailset jaotust erinevate tegevuste vahel vastavalt punktile 4.4. Tegevuskulude detailne jaotus peab sisaldama andmeid taotluse esitamisele eelneva kolme viimase kalendriaasta lõikes ning prognoosi tariifiaastaks. Ettevõtja peab põhjendama süvaanalüüsis toodud kulude tekkimist, muutumist ja kuluefektiivsust. Süvaanalüüsi läbiviimisel võib võrrelda erinevate kululiikide erikulu dünaamikat. 7.6.Ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemisel teiste sarnaste ettevõtjate kuludega võrreldakse sarnaste ettevõtjate tegevuskulude erikulusid (tegevuskulude summa müügikoguse kohta). Vajadusel võib KA analüüsida ka sarnaste ettevõtjate kululiike ja nende erikulu (näiteks ettevõtjate tööjõukulu müügikoguse kohta). 7.7.Võrgutasude kooskõlastamisel ja kontrollimisel KA ei aktsepteeri alljärgnevaid kuluartikleid: ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; mittepõhitegevusega seotud kulusid; kulusid varade väärtuste muutusest (varude jääkide muutus, käibevara allahindlus, jm); seadusandluste järgi ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid (nt haldusõigusrikkumiste trahvid, sunnirahad, kahjude hüvitamise tasud jne); ettevõtlusega mitte seotud kulud (sponsorlus, kingitused, annetused, jne); majandusanalüüsi protsessi käigus ilmnenud muid mittepõhjendatuid kulusid. 11

12 8. Reguleeritav vara ja kapitalikulu 8.1.Reguleeritava vara (võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara) väärtuse leidmine on vajalik kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. 8.2.KA analüüsib nii teostatud kui ka prognoositavate investeeringute põhjendatust, mis on aluseks reguleeritava vara arvestusel. Investeeringute põhjendatuse kontrollimiseks peab: põhivõrguettevõtja esitama 5-aastase üksikasjaliku investeeringute kava ning 10- aastase perspektiivse investeeringute kava. Investeeringute kava peab sisaldama investeeringute maksumust, põhjendust, saavutatavat kokkuhoidu ja kuluefektiivsust, varustuskindluse ja kvaliteedi parandamise kriteeriumeid; üle tarbijaga jaotusvõrguettevõtja esitama 5-aastase üksikasjaliku investeeringute kava ning 10-aastase perspektiivse investeeringute kava. Investeeringute kava peab sisaldama investeeringute maksumust, põhjendust, saavutatavat kokkuhoidu ja kuluefektiivsust, varustuskindluse ja kvaliteedi parandamise kriteeriumeid; alla tarbijaga jaotusvõrguettevõtja esitama 5-aastase üksikasjaliku investeeringute kava ning 10-aastase perspektiivse investeeringute kava KA nõudel. 8.3.Reguleeritava vara ja kapitalikulu hulka KA ei aktsepteeri alljärgnevaid põhivarale tehtavaid kulusid: pikaajalised finantsinvesteeringud; tarbijate poolt makstud liitumistasude arvelt soetatud põhivara; tagastamatu abi (näiteks EL välisabi programmid) raames soetatud põhivara; immateriaalset põhivara (v.a. arvutitarkvara litsentsid ning tehnorajatistega seotud maade kasutusõigused); mittepõhitegevusega seotud põhivara; kulusid varade väärtuste muutusest (põhivara väärtuse langus, kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest, jms); vara, mida ettevõtja tegelikult ei kasuta võrguteenuste osutamiseks. 8.4.Kapitalikulu eesmärk on põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine võrgutasude kaudu põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul. 8.5.Kapitalikulu arvutatakse võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara (reguleeritava vara) väärtuse ja punktis 8.6 toodud kapitalikulunormi alusel. 8.6.Kapitalikulunorm on vara tehnilise eluea pöördväärtus. Erinevatel varadel võib olla erineb kasulik eluiga ja seega ka kapitalikulunorm. Vara kasuliku eluea põhjendamisel kontrollib KA järgmisi asjaolusid: vara eeldatav kasutamise aeg; vara oodatav füüsiline kulumine; vara tehniline või moraalne iganemine. 8.7.Reguleeritud vara ja kapitalikulu arvestus on järjepidev ning jätkub ka ettevõtja või vara omandisuhte muutumisel. 12

13 8.8.Võrguettevõtja peab eraldi arvestust tarbijate poolt makstud liitumistasudest ja tagastamatust abist soetatud materiaalse põhivara kohta, mida ei arvestata reguleeritava vara hulka ega arvestata võrgutasudesse lülitatavat põhivara kulumit. 8.9.Jooksval kalendriaastal investeeritud põhivara võetakse selle aasta kapitalikulu arvestusse nii, et investeeritud vara soetusväärtus korrutatakse koefitsiendiga 0,5. Järgnevatel aastatel kapitalikulu arvestuses arvestatakse kogu soetusväärtusega. Jooksval aastal arvestusest eemaldatud reguleeritav põhivara (müük, likvideerimine, mahakandmine) võetakse selle aasta kapitalikulu arvestusse nii, et eemaldatud põhivarade soetusväärtus korrutatakse koefitsiendiga 0, Tariifiaasta reguleeritava vara (investeeritud kapitali) keskmine väärtus leitakse alljärgnevalt: kus: RV = RV 0 + RV KK RV - reguleeritav vara; RV 0 - reguleeritava põhivara väärtus kalendriaasta alguses; RV 1 - reguleeritava põhivara väärtus kalendriaasta lõpus; KK - käibekapital Käibekapitali arvestuse aluseks võetakse 5% tariifiaasta lubatud müügitulust. Vajadusel võib teostada detailsema käibekapitali analüüsi. Vertikaalselt integreeritud kontserni kuuluva ettevõtjate sisekäivet ei lülitata käibekaitali arvestusse. Vajadusel teostatakse täiendav käibekapitali analüüs Reguleeritava põhivara väärtus kalendriaasta lõpus leitakse: RV 1 = RV 0 + I A L kus: RV 1 - reguleeritava põhivara väärtus kalendriaasta lõpus; RV 0 - reguleeritava põhivara väärtus kalendriaasta alguses; - I - kalendriaastal tehtud investeeringud reguleeritavasse varasse; A - kapitalikulu; L - kalendriaastal eemaldatud (likvideeritud, müüdud või maha kantud põhivara. 13

14 Tabel 5. Reguleeritava põhivara arvestus. Varasema otsuse reguleeritud põhivarade seis (2009. aasta lõpp) on aluseks uuele arvestusele RV arvestus Ühik Varade väärtus aasta alguses tuh 100,00 113,64 121,79 119,64 Vanade varade väärtus tuh 85,00 85,00 85,00 85,00 Uue vara soetusväärtus tuh 0,00 20,00 35,00 40,00 Uute varade väärtus tuh 0,00 19,71 33,93 37,86 Vana põhivara kapitalikulunorm % 7,14 7,14 7,14 7,14 Vana põhivara kapitalikulu tuh 6,07 6,07 6,07 6,07 Investeeringud tuh 20,00 15,00 5,00 10,00 Uue põhivara kapitalikulunorm % 2,86 2,86 2,86 2,86 Uue põhivara kapitalikulu tuh 0,29 0,79 1,07 1,29 Regulatiivne kapitalikulu tuh 6,36 6,86 7,14 7,36 Varade jääkväärtus aasta lõpul tuh 113,64 121,79 119,64 122, aasta kapitalikulu kujuneb arvutuslikult alljärgnevalt: ((85,00 7,14) / 100) + ((40,00 + (10,00 0,5)) 2,86 / 100) = 7,36 tuh. Vara jääkväärtus aasta alguses peab võrduma vara jääkväärtusega aasta lõpus. Vara jääkväärtus aasta lõpus arvutatakse: 119, ,00 7,36 = 122,29 tuh. 9. Põhjendatud tulukus 9.1.Hinda lülitatava põhjendatud tulukuse arvutamisel lähtutakse võrguteenuse osutamiseks vajalikust põhivarast (nii materiaalsest kui ka immateriaalsest põhivarast). 9.2.Võrguteenuse osutamiseks vajaliku reguleeritava vara väärtus arvutatakse punktides 8.10 ja 8.12 toodud valemite alusel. 9.3.Põhjendatud tulukus leitakse reguleeritava vara ja kaalutud keskmise kapitali hinna korrutisena alljärgneva valemi alusel: kus: PT = WACC RV PT - põhjendatud tulukus; WACC - kaalutud keskmine kapitali hind; RV - reguleeritav vara. 9.4.Kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) arvutatakse järgmise valemi alusel: kus: k e - Omakapitali hind (%); OK WACC = k e VK + OK + k VK d VK + OK 14

15 OK - Omakapitali osakaal (%). k d - Võlakapitali hind (%); VK - Võlakapitali osakaal (%); Kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) arvutamisel kasutatakse kapitali struktuuri, millest 50% on võlakapital ja 50% omakapital. Kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamisel kasutatakse vastavalt üldlevinud praktikale WACC-is regulatiivset võla- ja omakapitali osakaalu (50/50) ning sama osakaal võetakse aluseks ka kõikide teiste analoogset teenust (s.t elutähtsat teenust, mida osutatakse turgu valitseva ettevõtja poolt) osutavate reguleeritavate ettevõtjate puhul (elektrienergia, gaas, kaugküte, veeteenus). Tegemist on küllaltki suure arvu reguleeritavate ettevõtjatega, millel on erinev kapitali struktuur varieerudes 100 protsendilisest omakapitali osakaalust ja lõpetades kõrge finantsvõimenduse osakaaluga. Regulatiivselt sätestatud võla- ja omakapitali osakaalude kasutamine tagab nii ettevõtjate kui ka tarbijate võrdse kohtlemise. Siinkohal on oluline märkida, et tavaliselt on võlakapitali hind väiksem võrreldes omakapitali hinnaga. Seega ei kasutata võla- ja omakapitali osakaalu määramisel konkreetse ettevõtja bilansilisi näitajaid. Selline võla- ja omakapitali osakaal (50/50) tagab ettevõtja tasakaalustatud finantseerimise ja vähendab liigset finantsriski. Riskivabaks tulumääraks võetakse Saksamaa 10-aastase võlakirja viimase viie aasta keskmine intressimäär, millele liidetakse Eesti riigiriski preemia. Eesti riigivõlakirjade olemasolu korral võib võtta riskivabaks tulumääraks riigivõlakirja intressimäära. Kuna Eestil puuduvad järelturul kaubeldavad pikaajalised riigivõlakirjad, siis otsest kvantitatiivset hinnangut Eesti riigiriskile ei ole võimalik anda. Seda saab teha ainult kaudselt võrreldes Eestit riikidega, kes on emiteerinud riiklikke võlakirju. Rahandusministeerium on soovitanud KA-l lähtuda reitinguagentuuride (S&P/Moody s/fitch) poolt Eestile antud krediidiriigireitinguga sarnase krediidireitinguga Euroopa riikide umbes 10-aastase pikkusega võlakirjade keskmisest tootlusest, mida võib kasutada Eesti pikaajaliste riigivõlakirjade tootluse hindamiseks. Võlakapitali hind on riskivaba tulumäära (millele on lisatud Eesti riigiriski preemia) ja ettevõtja võlakapitali riskipreemia summa. Omakapitali hind arvutatakse CAPM (capital assets pricing model) mudeli abi: kus: k e - omakapitali hind; R f - riskivaba tulumäär; R c - riigiriski preemia; Β - beetakordaja; R m - tururiski preemia. k e = R f + R c + β R m Beetakordaja suurus leitakse teiste Euroopa ja/või USA reguleeritavate ettevõtjate vastavate näitajate alusel. Turu riskipreemia leitakse teiste Euroopa ja/või USA ettevõtjate pikaajalise turu riskipreemia alusel. 15

16 WACC arvestatakse KA poolt iga-aastaselt ja avaldatakse veebilehel Avaldatud dokument sisaldab nii WACC-i arvestamise metoodikat kui ka erinevate tegevusalade kaalutud keskmise kapitali hinna väärtusi kehtivusaastal. WACC-i väärtused on diferentseeritud põhivõrguettevõtjale ja jaotusvõrguettevõtjale. Tabel 6. Põhjendatud tulukuse kujunemine Põhjendatud tulukus Ühik 2013 Reguleeritud vara aasta alguses = RV 0 tuh 119,64 Investeeringud (I) tuh 10,00 Kulum (A) tuh 7,36 Lubatud müügitulu tuh 100,00 Käibekapital = 5% lubatud müügitulust (KK) tuh 5,00 Reguleeritud varad (RV) tuh 125,96 WACC % 6,76 Põhjendatud tulukus tuh 8,52 Märkus: Tabelis 6 on kasutatud aasta WACC-i. Põhjendatud tulukus kujuneb arvutuslikult alljärgnevalt: RV 1 = RV 0 + I A = 119, ,00 7,36 = 122,29 tuh ; KK = 100,00 0,05 = 5,00 tuh ; RV = (RV 0 + RV 1 )/2 + KK = (119, ,29 )/2 + 5,00 = 125,96 tuh ; Põhjendatud tulukus = WACC RV = 6,76%/ ,96= 8,52 tuh. 16

Lokaalsed ekstreemumid

Lokaalsed ekstreemumid Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,

Διαβάστε περισσότερα

Geomeetrilised vektorid

Geomeetrilised vektorid Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse

Διαβάστε περισσότερα

INVESTEERINGU TASUVUSANALÜÜS. Ene Kolbre

INVESTEERINGU TASUVUSANALÜÜS. Ene Kolbre INVESTEERINGU TASUVUSANALÜÜS Ene Kolbre Investeering on majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus saadava kasu nimel. Investeeringut võib käsitleda ka ettemaksuna tulevikus oodatavate

Διαβάστε περισσότερα

Ehitusmehaanika harjutus

Ehitusmehaanika harjutus Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58

Διαβάστε περισσότερα

INVESTEERINGU TASUVUSANALÜÜS. Ene Kolbre

INVESTEERINGU TASUVUSANALÜÜS. Ene Kolbre INVESTEERINGU TASUVUSANALÜÜS Ene Kolbre Investeering on majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus saadava kasu nimel. Investeeringut võib käsitleda ka ettemaksuna tulevikus oodatavate

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on

Διαβάστε περισσότερα

Funktsiooni diferentsiaal

Funktsiooni diferentsiaal Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral

Διαβάστε περισσότερα

PLASTSED DEFORMATSIOONID

PLASTSED DEFORMATSIOONID PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb

Διαβάστε περισσότερα

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori

Διαβάστε περισσότερα

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].

Διαβάστε περισσότερα

Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti

Διαβάστε περισσότερα

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS

Διαβάστε περισσότερα

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D

Διαβάστε περισσότερα

Kompleksarvu algebraline kuju

Kompleksarvu algebraline kuju Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa

Διαβάστε περισσότερα

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013 Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,

Διαβάστε περισσότερα

Energiabilanss netoenergiavajadus

Energiabilanss netoenergiavajadus Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)

Διαβάστε περισσότερα

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013 55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi

Διαβάστε περισσότερα

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon 2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides

Διαβάστε περισσότερα

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2 PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397 Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus

Διαβάστε περισσότερα

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}

Διαβάστε περισσότερα

MAJANDUSAASTA ARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANNE MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: Mittetulundusühing Tartu Maheaed registrikood: 80332207 tänava/talu nimi, Riia 38 maja ja korteri number: linn:

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Square 43 LED

Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,

Διαβάστε περισσότερα

Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus

Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.

Διαβάστε περισσότερα

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem

Διαβάστε περισσότερα

9. AM ja FM detektorid

9. AM ja FM detektorid 1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti

Διαβάστε περισσότερα

KOMISJONI OTSUS, 21. juuni 2007, millega kehtestatakse seepidele, š

KOMISJONI OTSUS, 21. juuni 2007, millega kehtestatakse seepidele, š L 186/36 Euroopa Liidu Teataja 18.7.2007 KOMISJONI OTSUS, 21. juuni 2007, millega kehtestatakse seepidele, šampoonidele ja juuksepalsamitele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (teatavaks

Διαβάστε περισσότερα

Eesti elektrienergia hinna analüüs ja ühesammuline prognoosimine ARIMA tüüpi mudelitega

Eesti elektrienergia hinna analüüs ja ühesammuline prognoosimine ARIMA tüüpi mudelitega TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA INFORMAATIKATEADUSKOND Matemaatilise statistika instituut Finants- ja kindlustusmatemaatika eriala Kärt Päll Eesti elektrienergia hinna analüüs ja ühesammuline prognoosimine ARIMA

Διαβάστε περισσότερα

Kontekstivabad keeled

Kontekstivabad keeled Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,

Διαβάστε περισσότερα

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud

Διαβάστε περισσότερα

Jaanus Kroon. Statistika kvaliteedi mõõtmed

Jaanus Kroon. Statistika kvaliteedi mõõtmed MAKSEBILANSI KVALITEEDI HINDAMINE Jaanus Kroon Statistikat kasutades tekib sageli küsimus, kui kvaliteetsed analüüsitavad andmed on ning kas need on piisavalt usaldusväärsed, et teha nende põhjal majandus-

Διαβάστε περισσότερα

PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL. 5.1 Koormuse iseloom. 5.2 Koormuse paiknemine

PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL. 5.1 Koormuse iseloom. 5.2 Koormuse paiknemine PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL 5.1 Koormuse iseloom (1) P Projekt peab arvestama asjaolu, et lumi võib katustele sadestuda paljude erinevate mudelite kohaselt. (2) Erinevate mudelite rakendumise põhjuseks

Διαβάστε περισσότερα

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.

Διαβάστε περισσότερα

Juhend. Kuupäev: Teema: Välisõhu ja õhuheidete mõõtmised. 1. Juhendi eesmärk

Juhend. Kuupäev: Teema: Välisõhu ja õhuheidete mõõtmised. 1. Juhendi eesmärk Juhend Kuupäev: 13.10.2015 Teema: Välisõhu ja õhuheidete mõõtmised 1. Juhendi eesmärk Käesolev juhend on mõeldud abivahendiks välisõhus sisalduvate saasteainete või saasteallikast väljuva saasteaine heite

Διαβάστε περισσότερα

Diskonteeritud rahavoogude hindamise meetodil koostatud kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse hindamisakti auditeerimine

Diskonteeritud rahavoogude hindamise meetodil koostatud kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse hindamisakti auditeerimine Diskonteeritud rahavoogude hindamise meetodil koostatud kinnisvarainvesteeringu õiglase väärtuse hindamisakti auditeerimine Audiitorkogu juhendmaterjal Aprill 2013 Sisukord 1. Juhendi eesmärk... 2 2. Taustinformatsioon

Διαβάστε περισσότερα

AS MÕÕTELABOR Tellija:... Tuule 11, Tallinn XXXXXXX Objekt:... ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR.

AS MÕÕTELABOR Tellija:... Tuule 11, Tallinn XXXXXXX Objekt:... ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR. AS Mõõtelabor ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR. Mõõtmised teostati 200 a mõõteriistaga... nr.... (kalibreerimistähtaeg...) pingega V vastavalt EVS-HD 384.6.61 S2:2004 nõuetele. Jaotus- Kontrollitava

Διαβάστε περισσότερα

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna

Διαβάστε περισσότερα

määruse (EL) nr 575/2013 VIII osa kohaste avalikustamisnõuete kohta

määruse (EL) nr 575/2013 VIII osa kohaste avalikustamisnõuete kohta EBA/GL/2016/11 04/08/2017 Suunised määruse (EL) nr 575/2013 VIII osa kohaste avalikustamisnõuete kohta 1. Järgimis- ja aruandluskohustus Käesolevate suuniste staatus 1. Käesolev dokument sisaldab määruse

Διαβάστε περισσότερα

Tuletis ja diferentsiaal

Tuletis ja diferentsiaal Peatükk 3 Tuletis ja diferentsiaal 3.1 Tuletise ja diferentseeruva funktsiooni mõisted. Olgu antud funktsioon f ja kuulugu punkt a selle funktsiooni määramispiirkonda. Tuletis ja diferentseeruv funktsioon.

Διαβάστε περισσότερα

1. Sissejuhatus. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

1. Sissejuhatus. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Keskkonnaministri määruse Tegevuse künnisvõimsused või saasteainete heite künniskogused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu koostamise

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke

Διαβάστε περισσότερα

Smith i diagramm. Peegeldustegur

Smith i diagramm. Peegeldustegur Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes

Διαβάστε περισσότερα

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus EELNÕU 24.11.2009 Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus Tallinn 2009. a nr Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. oktoobri 2008. a määruse nr 95 Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning

Διαβάστε περισσότερα

Mitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine

Mitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKAINSTITUUT Dünaamika kodutöö nr. 1 Mitmest lülist koosnea mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine ariant ZZ Lahendusnäide Üliõpilane: Xxx Yyy Üliõpilase kood:

Διαβάστε περισσότερα

5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE

5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE TTÜ EHHTROONKNSTTUUT HE00 - SNTEHNK.5P/ETS 5 - -0-- E, S 5. TUGEVUSRVUTUSE PNELE Staatika üesandes (Toereaktsioonide eidmine) vaadatud näidete ause koostada taade sisejõuepüürid (põikjõud ja paindemoment)

Διαβάστε περισσότερα

7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85

7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7 Hii-ruut test Üks universaalsemaid ja sagedamini kasutust leidev test on hii-ruut (χ 2 -test, inglise keeles ka chi-square test). Oletame, et sooritataval katsel on k erinevat

Διαβάστε περισσότερα

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008 Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub

Διαβάστε περισσότερα

Vahendid Otsus Analüüs: Analüüsi Riskantseid Otsuseid

Vahendid Otsus Analüüs: Analüüsi Riskantseid Otsuseid Vahendid Otsus Analüüs: Analüüsi Riskantseid Otsuseid Link: http://home.ubalt.edu/ntsbarsh/opre640a/partix.htm Kui sa alustada kindlust, siis lõpetab kahtlusi, kuid kui te tahate sisu alustada kahtlusi,

Διαβάστε περισσότερα

4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.

4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom. Peatükk 4 Tuletise rakendusi 4.1 Funktsiooni lähendamine. Talori polünoom. Mitmetes matemaatika rakendustes on vaja leida keerulistele funktsioonidele lihtsaid lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised

Διαβάστε περισσότερα

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass 2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH

Διαβάστε περισσότερα

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1 laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad

Διαβάστε περισσότερα

Click to edit Master title style

Click to edit Master title style 1 Welcome English 2 Ecodesign directive EU COMMISSION REGULATION No 1253/2014 Ecodesign requirements for ventilation units Done at Brussels, 7 July 2014. For the Commission The President José Manuel BARROSO

Διαβάστε περισσότερα

HULGATEOORIA ELEMENTE

HULGATEOORIA ELEMENTE HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad

Διαβάστε περισσότερα

Sõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus

Sõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 1 NÕUDED ALATES 1. JAANUARIST 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD

Διαβάστε περισσότερα

Excel Statistilised funktsioonid

Excel Statistilised funktsioonid Excel2016 - Statistilised funktsioonid Statistilised funktsioonid aitavad meil kiiresti leida kõige väiksemat arvu, keskmist, koguarvu, tühjaks jäänud lahtreid jne jne. Alla on lisatud sellesse gruppi

Διαβάστε περισσότερα

III. (Ettevalmistavad aktid) EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANK

III. (Ettevalmistavad aktid) EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANK C 159/10 Euroopa Liidu Teataja 28.5.2011 III (Ettevalmistavad aktid) EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANK EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS, 4. mai 2011, seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

Διαβάστε περισσότερα

EUROOPA KESKPANGA OTSUS,

EUROOPA KESKPANGA OTSUS, L 74/30 Euroopa Liidu Teataja 16.3.2013 OTSUSED EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 11. jaanuar 2013, millega kehtestatakse avaliku võtme infrastruktuuri raamistik Euroopa Keskpankade Süsteemi jaoks (ΕΚP/2013/1)

Διαβάστε περισσότερα

(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33

(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33 (Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33 Normaallõike tugevusarvutuse alused. Arvutuslikud pinge-deormatsioonidiagrammid Elemendi normaallõige (ristlõige) on elemendi pikiteljega risti olev lõige (s.o.

Διαβάστε περισσότερα

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,

Διαβάστε περισσότερα

ELEKTRIMÕÕTMISTE TÄIENDKOOLITUS

ELEKTRIMÕÕTMISTE TÄIENDKOOLITUS Meede 1.1 projekt nr 1.0101-0386/IN660 Elektrotehnilise personali täiendkoolitussüsteemi väljaarendamine ELEKTRIMÕÕTMISTE TÄIENDKOOLITUS Täiendkoolituse õppematerjal Koostanud Raivo Teemets Tallinn 2007

Διαβάστε περισσότερα

6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad

6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad 6.6. Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 263 6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 6.6.1 Silindriline paine Kui ristkülikuline plaat on pika ristküliku kujuline

Διαβάστε περισσότερα

PEREDELE SUUNATUD RAHALISTE TOETUSTE MÕJU VAESUSE LEEVENDAMISELE EESTIS: ANALÜÜS MIKROSIMULATSIOONIMEETODI ABIL

PEREDELE SUUNATUD RAHALISTE TOETUSTE MÕJU VAESUSE LEEVENDAMISELE EESTIS: ANALÜÜS MIKROSIMULATSIOONIMEETODI ABIL PEREDELE SUUNATUD RAHALISTE TOETUSTE MÕJU VAESUSE LEEVENDAMISELE EESTIS: ANALÜÜS MIKROSIMULATSIOONIMEETODI ABIL Uurimisraport Tellija: Sotsiaalministeerium Täiendatud versioon: 12.02.07 Andres Võrk Alari

Διαβάστε περισσότερα

Raudbetoonkonstruktsioonid I. Raudbetoon-ribilae ja posti projekteerimine

Raudbetoonkonstruktsioonid I. Raudbetoon-ribilae ja posti projekteerimine Raudbetoonkonstruktsioonid I MI.0437 Raudbetoon-ribilae ja posti projekteerimine Juhend kursuseprojekti koostamiseks Dots. J. Valgur Tartu 2016 SISUKORD LÄHTEÜLESANNE... 3 ARVUTUSKÄIK... 3 1. Vahelae konstruktiivne

Διαβάστε περισσότερα

Suhteline salajasus. Peeter Laud. Tartu Ülikool. peeter TTÜ, p.1/27

Suhteline salajasus. Peeter Laud. Tartu Ülikool. peeter TTÜ, p.1/27 Suhteline salajasus Peeter Laud peeter l@ut.ee Tartu Ülikool TTÜ, 11.12.2003 p.1/27 Probleemi olemus salajased sisendid avalikud väljundid Program muud väljundid muud sisendid mittesalajased väljundid

Διαβάστε περισσότερα

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja

Διαβάστε περισσότερα

sin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =

sin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α = KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS III TRIGONOMEETRIA ) põhiseosed sin α + cos sin cos α =, tanα =, cotα =, cos sin + tan =, tanα cotα = cos ) trigonomeetriliste funktsioonide täpsed väärtused α 5 6 9 sin α cos α

Διαβάστε περισσότερα

2-, 3- ja 4 - tee ventiilid VZ

2-, 3- ja 4 - tee ventiilid VZ Kirjelus VZ 2 VZ 3 VZ 4 VZ ventiili pakuva kõrgekvaliteeilist ja kulusi kokkuhoivat lahenust kütte- ja/või jahutusvee reguleerimiseks jahutuskassettie (fan-coil), väikeste eelsoojenite ning -jahutite temperatuuri

Διαβάστε περισσότερα

Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument C(2016) 8381 final ANNEX 6.

Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument C(2016) 8381 final ANNEX 6. Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. detsember 2016 (OR. en) 15755/16 ADD 2 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: ENT 238 MI 809 ENV 821 DELACT 259 Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Διαβάστε περισσότερα

1. peatükk Üldsätted. 2. peatükk Üldarstiabi. (2) Pearaha piirhind ühe kalendrikuu kohta on sõltuvalt kindlustatud isiku vanusest järgmine:

1. peatükk Üldsätted. 2. peatükk Üldarstiabi. (2) Pearaha piirhind ühe kalendrikuu kohta on sõltuvalt kindlustatud isiku vanusest järgmine: Vabariigi Valitsus MÄÄRUS Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu Määrus kehtestatakse ravikindlustuse seaduse 30 lõike 1 ja 33 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Reguleerimisala (1) Määrusega

Διαβάστε περισσότερα

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6

Διαβάστε περισσότερα

5. OPTIMEERIMISÜLESANDED MAJANDUSES

5. OPTIMEERIMISÜLESANDED MAJANDUSES 5. OPTIMEERIMISÜLESNDED MJNDUSES nts asma Sissejuhatus Majanduses, aga ka mitmete igapäevaste probleemide lahendamisel on piiratud võimalusi arvestades vaja leida võimalikult kasulik toimimisviis. Ettevõtete,

Διαβάστε περισσότερα

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil. 8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,

Διαβάστε περισσότερα

10973/16 ADD 5 MA/rr DGC 1A. Euroopa Liidu Nõukogu. Brüssel, 14. september 2016 (OR. en) 10973/16 ADD 5

10973/16 ADD 5 MA/rr DGC 1A. Euroopa Liidu Nõukogu. Brüssel, 14. september 2016 (OR. en) 10973/16 ADD 5 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. september 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0206 (NLE) 10973/16 ADD 5 WTO 195 SERVICES 20 FDI 16 CDN 12 SEADUSANDLIKUD AKTID JA MUUD DOKUMENDID Teema:

Διαβάστε περισσότερα

Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD

Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD 1 Nõudmised krüptoräsidele (Hash-funktsionidele) Krüptoräsiks nimetatakse ühesuunaline funktsioon

Διαβάστε περισσότερα

(Seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED

(Seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED 28.2.2014 Euroopa Liidu Teataja L 60/1 I (Seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 165/2014, 4. veebruar 2014, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega

Διαβάστε περισσότερα

1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus

1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus Funktsioon, piirväärtus, pidevus. Funktsioon.. Tähistused Arvuhulki tähistatakse üldlevinud viisil: N - naturaalarvude hulk, Z - täisarvude hulk, Q - ratsionaalarvude hulk, R - reaalarvude hulk. Piirkonnaks

Διαβάστε περισσότερα

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/105/EÜ,

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/105/EÜ, L 348/84 Euroopa Liidu Teataja 24.12.2008 DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/105/EÜ, 16. detsember 2008, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning

Διαβάστε περισσότερα

ohutuks koormakinnituseks maanteetranspordil

ohutuks koormakinnituseks maanteetranspordil ohutuks koormakinnituseks maanteetranspordil Kooskõlas standardiga EN 12195-1 : 2010 Käesolev juhend pakub praktilisi juhiseid koormakinnituseks vastavalt Euroopa standardile EN 12195-1:2010. Kõik arvväärtused

Διαβάστε περισσότερα

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,

Διαβάστε περισσότερα

SELEKTSIOONIINDEKSID

SELEKTSIOONIINDEKSID VL09 VI SELEKTSIOONIINDEKSID Kuigi geneetiliste parameetrite (päritavuskoefitsiendid, geneetilised korrelatsioonikordajad, aretusväärtused) hindamiseks reaalsetes, suurtes ja väga erinevatel sugulusastmetel

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad

Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.

Διαβάστε περισσότερα

Sisukord. 4 Tõenäosuse piirteoreemid 36

Sisukord. 4 Tõenäosuse piirteoreemid 36 Sisukord Sündmused ja tõenäosused 5. Sündmused................................... 5.2 Tõenäosus.................................... 8.2. Tõenäosuse arvutamise konkreetsed meetodid (üldise definitsiooni

Διαβάστε περισσότερα

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ)

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) 24.3.2009 Euroopa Liidu Teataja L 76/3 KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 244/2009, 18. märts 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate suunamata

Διαβάστε περισσότερα

(Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED

(Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED 14.5.2014 Euroopa Liidu Teataja L 141/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 468/2014, 16. aprill 2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike

Διαβάστε περισσότερα

Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi

Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi Proovi nr EE14002252 EE14001020 EE14002253 EE140022980 EE14001021 9 2-6 EE14002255 2-7 EE1 4002254 10 2-8 EE140022981 Kraav voolamise

Διαβάστε περισσότερα

Sisukord. 3 T~oenäosuse piirteoreemid Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32

Sisukord. 3 T~oenäosuse piirteoreemid Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32 Sisukord Sündmused ja t~oenäosused 4. Sündmused................................... 4.2 T~oenäosus.................................... 7.2. T~oenäosuse arvutamise konkreetsed meetodid (üldise definitsiooni

Διαβάστε περισσότερα

Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument D045884/03 ANNEX 3 - PART 1/3.

Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument D045884/03 ANNEX 3 - PART 1/3. Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 17. jaanuar 2017 (OR. en) 5365/17 ADD 2 ENT 13 ENV 28 MI 46 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Euroopa Komisjon 16. jaanuar 2017 Nõukogu peasekretariaat Komisjoni

Διαβάστε περισσότερα

Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel

Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides Magistritöö Raido Paas Juhendaja: Mart Abel Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Ajalooline sissejuhatus iii v 1 Rühmateooria elemente 1 1.1 Substitutsioonide

Διαβάστε περισσότερα

Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults

Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on

Διαβάστε περισσότερα

(ELT L 342, , lk 59)

(ELT L 342, , lk 59) 02009R1223 ET 03.03.2017 014.001 1 Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide

Διαβάστε περισσότερα

Veaarvutus ja määramatus

Veaarvutus ja määramatus TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead................................... 4 3.2 Tehted

Διαβάστε περισσότερα

KOKKUVÕTE. alaneb Eesti suhteline hinnatase võrrelduna Euroopa Liidu keskmisega vähem kui Eesti suhteline sissetulekutase.

KOKKUVÕTE. alaneb Eesti suhteline hinnatase võrrelduna Euroopa Liidu keskmisega vähem kui Eesti suhteline sissetulekutase. Majandusprognoos aastateks 2009 2011 KOKKUVÕTE Käesolev prognoos kasutab sisendina informatsiooni, mis on kättesaadav seisuga 2. oktoober 2009. Prognoos avaldatakse samal kujul ka Eesti Panga publikatsioonis

Διαβάστε περισσότερα

(Teave) TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT NÕUKOGU. Ühtset patendikohut käsitlev LEPING (2013/C 175/01)

(Teave) TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT NÕUKOGU. Ühtset patendikohut käsitlev LEPING (2013/C 175/01) 20.6.2013 Euroopa Liidu Teataja C 175/1 IV (Teave) TEAVE EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDELT, ORGANITELT JA ASUTUSTELT NÕUKOGU Ühtset patendikohut käsitlev LEPING (2013/C 175/01) LEPINGUOSALISED LIIKMESRIIGID,

Διαβάστε περισσότερα

Metsa kõrguse kaardistamise võimalustest radarkaugseirega. Aire Olesk, Kaupo Voormansik

Metsa kõrguse kaardistamise võimalustest radarkaugseirega. Aire Olesk, Kaupo Voormansik Metsa kõrguse kaardistamise võimalustest radarkaugseirega Aire Olesk, Kaupo Voormansik ESTGIS Narva-Jõesuu 24. Oktoober 2014 Tehisava-radar (SAR) Radarkaugseire rakendused Muutuste tuvastus Biomass Tormi-

Διαβάστε περισσότερα

ANALÜÜTILINE TÕENDAMINE. Juhend

ANALÜÜTILINE TÕENDAMINE. Juhend ANALÜÜTILINE TÕENDAMINE Juhend Mai 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. TULEOHUTUSE ANALÜÜTILINE PROJEKTEERIMINE... 4 1.1 Ehitustooted... 4 1.2 Tuleohutus... 4 1.3 Riskiklassid... 5 1.4 Tuleohuklassi paigutamine...

Διαβάστε περισσότερα