Majanduse üldine tasakaal: Majanduse üldise tasakaalu graafiline kirjeldamine:

Transcript

1 Majanduse üldine tasakaal: olukord, kus kõik turud, nii kauba- kui teguriturud, on üheaegselt tasakaalus Turu seisund, kus nõutud kaubakogus (või tootmistegurite hulk) vastab pakutavale kaubakogusele (või tootmistegurite hulgale). MAKROMAJANDUSE TEOORIA: õpetus majanduse üldisest tasakaalust MAJANDUSPOLTIKA: meetodite ja vahendite kogum majanduse üldise tasakaalu mõjutamiseks Majanduse üldise tasakaalu graafiline kirjeldamine: 1. Kogunõudmise kogupakkumise tasakaal 2. Võimaliku tootmise piir 3. Tsükkel ja potentsiaalne tootmismaht 1

2 1. Kogunõudmise kogupakkumise tasakaal Üldine hinnatase h T TASAKAALU- HIND TASAKAALUKOGUS TEGELIK SKP Q T POTENTSIAALNE TOOTMISMAHT Q* KP KN SKP R Kogupakkumine: ettevõtete (majapidamiste ja valitsuste ) pakutava kogutoodangu hulk igal konkreetsel hinnatasandil Kogunõudlus: igal konkreetsel hinnatasandil kogutoodangu hulk, mida on osta soovinud majapidamised, KN elemendid ettevõtted, valitsus ja välissektor SKP-LÕHE 2. Võimaliku tootmise piir Raamatud 0 A C E D ÜHISKONNA TOOT- MISPOTENTSIAALI KASVADES NIHKUB VTP VÄLJAPOOLE F B Riided Potentsiaalne tootmismaht (Q*): hüviste hulk, mida on võimalik toota, kui kõik tootmistegurid on täishõives koormatud Täishõive: = 100% ressursside loomuliku alakoormatuse määr Loomulik tööpuudus: töötute reserv, mis tekib paratamatult tootmise tehnoloogilise arengu käigus ja selle tõttu, et tööjõud ühelt töökohalt teisele liigub 2

3 3. Majandustsükkel ja potentsiaalne tootmismaht Q Q* Tüüpiline KLASSIKALINE lähenemine {Q>Q*} TEGELIK SKT (Q) α VALITSUS PEAB AKTVSELT SEKKUMA {Q<Q*} POTENTSIAALNE SKT (Q*) Tüüpiline KEINSISTLIK lähenemine VALITSUS PEAB TAGASI TÕMBUMA (DISKTEERTNE MAJANDUSPOLTIKA) Aeg pikaajaline MAJANDUSKASV: ühiskonna potentsiaalse tootmismahu pikaajaline kasv; mõõdetakse: SKP el. kohta põhjus Investeeringud ja kapital/töö suhte tõus lühiajaline TSÜKKEL: tegeliku tootmismahu perioodiline kõikumine ümber potentsiaalse tootmismahu põhjus Tööturu (tööpuuduse) dünaamika Tsükli 2 faasi MAJANDUSLIK TÕUS MAJANDUSLIK TÕUS tegeliku SKP (Q) tõus potentsiaalse (Q*) suhtes tegeliku SKP (Q) langus potentsiaalse (Q*) suhtes TÕUS HARI LANGUS PÕHI TÕUS 3

4 Eesti SKT reaalkasv (%) võrreldes eelmise a. sama perioodiga Eesti Statistikaamet 14,0 M A J A N D U S T S Ü K K E L KVARTAALNE 12,0 10,0 8,0 6,0 4,0 2,0 0,0-2,0-4,0-6,0 19 kvartalit 94'I 95'I 96'I 97'I 98'I 99'I 00'I 01'I 02'I 15,0 10,0 AASTANE 5,0 0,0-5,0-10,0-15,

5 Üldise tasakaalu kaks tõlgendust: Tähtis pole mitte, KAS tasakaal tekib? vaid KUS ta tekib ja MILLINE see on? TURG TASAKAA- LUSTUB NKUIN! 1) POTENTSIAALSES TOOTMISMAHUS Q=Q*; TP=TP N 2) ALLPOOL POT. TOOTMISMAHTU Q<Q*; TP>TP N (kokkutõmbumise SKP lõhe) 3) ÜLALPOOL POT. TOOTMISMAHTU Q>Q*; TP<TP N (laienemise SKP lõhe) 1) STABLNE või 2) EBASTABLNE 1) PIKAAJALINE või 2) LÜHIAJALINE Puhastunud turg situatsioon, kus majandus on tasakaalustunud täishõives Turu tasakaal turu seisund, kus nõutud kaubakogus (või tootmistegurite hulk) vastab pakutavale kaubakogusele (või tootmistegurite hulgale) 5

6 KUS? Turu tasakaalustumise kolm võimalust: Q<Q*; TP>TP N Q=Q*; TP=TP N Q>Q*; TP<TP N H Q* H Q* H Q* h 0 T KP KN h 0 KP T KN h 0 KP T KN 0 SKT 0 SKT 0 SKT Q 0 MAJANDUS TOODAB VÄHEM KUI POT. TOOTMISMAHT (kokkutõmbumise SKT lõhe) Majanduse tüüpiline seisund /Keynes/ Q 0 MAJANDUS TOODAB POTENTSIAALSES TOOTMISMAHUS Majanduse tüüpiline seisund /Klassikud/ Q 0 MAJANDUS TOODAB ROH- KEM KUI POT. TOOTMISMAHT (laienemise e. inflatsiooniline SKT lõhe) Majandus on ülekuumenenud T a s a k a a l u k i r j e l d u s v õ i m a l i k u t o o t m i s e p i i r i l Alajahtunud majandus: situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine Täishõive majandus: Q = Q* Ülekuumenenud majandus: situatsioon, kus majandus toodab rohkem kui on selle optimaalne tootmispotentsiaal ja kus tööpuudus on väiksem kui loomulik 6

7 Keinsistlik ja klassikaline majanduse tasakaal ja majanduspoliitika : PROBLEEMI NÄGEMINE PÕHJUS MIS ETTE VÕTTA? NAJANDUSPOLTIKA KLASSIKUD 1. PIKAAJALINE 2. Q*=Q; TP N =TP 3. PAINDLIKUD HINNAD PALGAD (REAALPALK = CONST.) 4. MITTEAKTVNE MAJANDUSPOL. TAGAJ.: 1) DEFLATS. 2) VÄHEM VALITSUST ISELOOM: 1) ODAV 2) KRE, 3) PAINDLIK 5. P POOLNE MAJ.POL (Rahapol.) 6. STABLNE FINANTSSÜSTEEM 7. POLTIKA REEGEL MAJANDUSE ÜLDINE TASAKAAL 1) MITTE TAKIS- TADA HINDU, 2) Q* KASVATAMINE Monetarism KEINSISTID 1. LÜHIAJALINE 2. Q* Q; TP N TP 3. JÄIGAD HINNAD PALGAD (NOMINAALLPALK = CONST.) 4. AKTVNE MA- JANDUSPOLTIKA TAGAJ.: 1) VAL. KASV 2) INFLATSIOON ISELOOM: 1) KOHMAKAS 2) AEGLANE, 3) KALLIS 5. N POOLNE MAJ.POL (EA-pol.) 6. USALDUSVÄÄRNE VALITSUSE POL. 7. DISKREETNE POLTIKA Keinsistlik tasakaal lühiajaline tasakaaluseisund, kus tegelik tootmismaht on tüüpiliselt väiksem potentsiaalsest; AKTVNE MAJANDUSPOLTIKA Klassikaline tasakaal pikaajaline tasakaaluseisund, kus tegelik tootmismaht on tüüpiliselt võrdne potentsiaalsega; DISKREETNE MAJANDUSPOLTIKA 7

8 8 Nõudmis- või pakkumisepoolne majanduspoliitika? Üldine hinnatase h T PAKKUMISPOOLNE MAJANDSPOLTIKA NÕUDMISPOOLNE MAJANDSPOLTIKA Q T KP KP KN KN Q* SKP R Nõudmispoolne majanduspoliitika: lähtub veendumusest, et kuna palgad pole paindlikud, tuleb tootmismahu kasvatamiseks suurendada kogunõudlust EELARVEPOLTIKA valituse kulutuste kasv, maksude tõstmine PÕHILINE TÖÖRST Tagajärjeks on (tõenäoliselt): palju valitsust eelarvedefitsiit, pehme rahapoliitika inflatsioon Pakkumispoolne majanduspoliitika: lähtub veendumusest, et turu puhastumise eeltingimuseks on paindlikud palgad ja madalad maksud, mis aitavad suurendada kogupakkumist RAHAPOLTIKA PÕHILINE TÖÖRI IS T Monetarism majanduse stabiliseerimine rahaturgude stabiliseerimise kaudu; stabiilne raha pakkumine stabiilsed hinnad. Eelduseks on: vähe valitsust range rahapoliitika deflatsioon

9 Majanduspoliitiline keskkond Majanduspoliitika üldine eesmärk: majanduse üldise tasakaalu säilitamine ja tsüklilisest kõikumisest tulenevate negatiivsete sotsiaalmajanduslike tagajärgede pehmendamine. Eesti majandus on väike ja avatud MAJANDUSPOLTIKA TOIME- KESKKONNA määrab 3 kriteeriumi: UJUV KURSS VÄIKE SUUR FIKS. KURSS r=r* r r* AVATUD SULETUD 1. Kas majandus on: AVATUD SULETUD 2. Kas majandus on: SUUR VÄIKE 3. Milline on kursirežiim: UJUV FIKSEERITUD Ühisel turul on asjadel üks hind INTRESSIAR- BITRAAŽ HINNAAR- BITRAAŽ MAAILMA % (r*) MAAILMA HINNATASE Avatud ja väikses majanduses kehtib: ühtse hinna seadus kodune ja väline hinnatase on võrdsed; ühtse intressi seadus kodune intress võrdub välisega; Eesti Maailm Hinnaarbitraaž hinnatasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kaubaturgudega Intressiarbitraaž intressitasemete ühtlustumise protsess majanduse avanemisel ning integreerumisel maailma kapitaliturgudega 9

10 Majanduspoliitika vahendid EELARVE- POLTIKA KAUBATURUD VALITSUS KESKPANK RAHA- POLTIKA KAPITALITURUD TULU RAHA NÕUDM. INTRESS Y % INTRESS INVEST. TULU & KN EA-poliitika vahendid: 1. Maksupolitika (prop., mitteprop. maks) 2. Kulupoliitika (EA-tasakaal, EA-defitsiit) Vahetusvõrrand: R v = H Y Intressi pariteet: r = r * Ostuvõime pariteet: H = E H * R-poliitika vahendid: 1. Raha pakkumine (inflatsiooni kontroll) 2. Intress (investeeringute suunamine) 3. Kurss: (maksebilansi tasakaalustamine) Eelarvepoliitika valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum Rahapoliitika vahendite ja meetodite kogum raha- ja kapitaliturgude tasakaalustamiseks ning selle abil majanduskeskkonna stabiliseerimiseks Maksupoliitika + Kulupoliitika 10