2004/2005 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesannete lahendused 8. klass

. a) i) ii) km 0 000 m 00 cl L L 2004/2005 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesannete lahendused 8. klass 5 = 050 km 2 = 200 cl m iii) 000 kg/m = kg/dm 000 dm b) i) keemiliste nähtuste korral molekulide koostis muutub. ii) Füüsikaliste nähtuste korral molekulide koostis ei muutu. c) L = 00 g,0 g 80 g 20 = 25,0 g d) Vee nivoo tõuseb kõige vähem hõbedast valmistatud kuuli sukeldamisel, sest hõbekuul on kõige väiksema ruumalaga. Suurem vee nivootõus on rauast kuuli sukeldamisel ja kõige suurem tõus on Al kuuli sukeldamisel, sest alumiiniumkuul on kõige suurema ruumalaga. Ag < Fe < Al 2) a) A r (K) = 9, A r (X) = 74,6 9, = 5,5 X Cl A KCl 00 b) i) M r (B) = 2 = 85 27 ii) m() = 85 2 4 = 48 amü N() = 48 amü aatom 6 amü = aatomit B NaN c) Eeldame, et molekulis C on üks Ca, üks H ja üks P aatom, siis 4% N() = aatomit 57% = 4 aatomit C CaHP 4. a) keeduklaas, 2 klaaspulk, lehter, 4 kooniline (Erlenmeyeri) kolb, 5 jaotuslehter, 6 portselankauss, 7 asbestvõrk, 8 statiiv, 9 gaasipõleti, 0 ümarkolb, - jahuti, 2 termomeeter. b) A. i) filtrimine, ii) tahkete ainete vedelikest eraldamine, iii) lahustuvus; B. i) eraldamine jaotuslehtriga, ii) mittesegunevad vedelikud, iii) tihedus, lahustuvus; C. i) aurustamine, ii) lahustunud tahke aine ja lahusti; iii) keemis- temperatuur; D. i) destilleerimine, ii) segunevad vedelikud, iii) keemistemperatuur c) i) kuumutamiseks, ii) keeduklaasi ei või ja portselankaussi pole soovitav lahtisel leegil kuumutada. Asbestvõrk ühtlustab väga suurt temperatuuride erinevust. 4. a) A H 2, vesi oksiid vedelik B Si 2, ränidioksiid, liiv oksiid tahke C I 2, jood lihtaine tahke D Hg, elavhõbe lihtaine vedelik

b) ρ(a) = ρ(d),5 =,5 g/cm,5 =,00 g/cm ρ(b) = ρ(a) 2,65 =,00 g/cm 2,65 = 2,65 g/cm ρ(c) = ρ(b),86 = 2,65 g/cm,86 = 4,9 g/cm c) t sul (H 2 ) = 0 0 C t sul (Hg) = -40 0 C (+40 0 C ei saa olla, sest siis ei ole see toatemperatuuril vedelik) t keem (H 2 ) = 00 0 C t keem (Hg) = 00 0 C + 240 0 C = 40 0 C d) ) Jaotuslehtri abil eraldame Hg. 2) Filtreerimisega eraldame H 2. ) Sublimeerime I 2, jäägiks on Si 2. I 2 võib eraldada liivast ka etanooli abil, sest I 2 lahustub ja lahuse eraldamise järel võib etanooli aurustada. 5. a) Järjenumber = prootonite arv = elektronide arv b) i) 26 A r (X) = 0 (punkt ) A r (X) = 26 0 = 6 X, hapnik 8, VI, 6 ii) 6 N prooton(z) = 0 (punkt ) N prooton (Z) = 6 0 = 6 Z C, süsinik 6, IV, 2 iii) N prooton (Y) N prooton (Q) = 0 (punkt 2) 8 + 6 + [N prooton (Y) + N prooton (Q)] = 26 (tekstist) N prooton (Y) = 0 + N prooton (Q) 0 + N prooton (Q) + n prooton (Q) = 2 N prooton (Q) = Q H, vesinik, I, iv) VI + rühm (Y) + IV + rühm (Q) = 2 (süsiniku aatommass) rühm (Y) + rühm (Q) = 2 Järelikult Y ja Q on esimese rühma elemendid. Punktist 2) järeldub, et Y on Na ja Q on H. Y Na, naatrium, I, 2 c) 8 + + 6 + = 26 VI + I + IV + I = XII ) 26 6 = 0 2) = 0 ) 6 6 = 0 6. a) N a = g " kaaluviht",66 0 24 g = 6,02 0 2 kaaluvihti amü b) M r ( 2 ) = 2, see tähendab 2 molekul m[n A (amü)] = g Avogadro arvu amü mass m[n A ( 2 )] = 2 g = 2 g Avogadro arvu 2 molekulide mass c) M r (NaCl) = 58,5 NaCl molekul on ühe amü massist 58,5 korda suurem m[n A (NaCl)] = 58,5 g Avogadro arvu NaCl molekulide mass m(nacl) = 58,5 g = 9,72 0-2 g/molekul 6,02 0 2 molekuli

2004/2005 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesannete lahendused 9. klass. a) i) 00 cm 2 < m 2, pindala; ii) kg/dm = g/cm, tihedus; iii) 86400 s = ööpäev; aeg; iv) 0000 cm > L; ruumala b) i) 2H 2 + 2 = 2H 2, ei ; ii) 2NaH + C 2 = Na 2 C + H 2, jah; iii) H 2 + N 2 = 2NH, ei; iv) C + 2 = C 2, ei 2 (-II) (-) 2 0 c) i) 2 4e - = 2 oksüdeerumine 2 0 (-) 2 (-II) ii) 2 + 4e - = 2 redutseerumine -II (-) VI iii) S 8e - = S oksüdeerumine v (-) -III iv) N + 8e - = N redutseerumine d) Si 2 neutraalne, sest Si 2 ei lahustu vees S 2 happeline, sest moodustub väävlishape Na 2 aluseline, sest moodustub NaH NaCl neutraalne, sest NaCl on tugeva happe ja tugeva aluse sool AlCl happeline, nõrga aluse ja tugeva happe sool Na 2 C aluseline, tugeva aluse ja nõrga happe sool 2. a) i) A r (mittemetall) = 6 27, 72,7 = 6 ei sobi A r (mittemetall = 2 6 27, 72,7 = 2 Mittemetall on C ii) A r (metall) = 6 7,5 28,5 = 4 Metall on Ca iii) B C 2, süsinikdioksiid D Ca, kaltsiumoksiid 0 t 0 t b) i) CaC (aine A)= Ca + C 2 ii) Ca + H 2 = Ca(H) 2 C 2 + H 2 = H 2 C

Ca(H) 2 + H 2 C = CaC (aine A) + 2H 2 c) CaC + 2CH CH = (CH C) 2 Ca + C 2 + H 2 d) M r [(CH C) 2 Ca] = 4 2 + 6 + 4 6 + 40 = 58 %(Ca) = 40 00 = 25, 25 58 e) m(cac ) = 90 4/π(25) cm 2,68 g/cm = ~6 g. a) C H 8 + 5 2 = C 2 + 4H 2 500 g m b) i) C H 8 5 2 44 g/mol 2 g/mol n(c H 8 ) = 500 g mol 44 g =,6 mol m( 2 ) = 5 mol 500g 2 g / mol 44 g = 88 g 800 g ii) C H 8 C 2 m(c 2 ) = iii) C H 8 4H 2 m(h 2 ) =,6 mol 44 g / mol = 500 g c) Lämmastiku mass ei muutu 4,6 mol 8 g/mol = 88 g 820 g m(n 2 ) = 0000 dm,29 g/dm 76 = 2942 g Enne gaasi põlemist oli hapnikku m( 2 ) = 0000 dm,29 g/dm 24 = 9288 g Peale gaasi põlemist oli hapnikku m ( 2 ) = 9288 g - 88 g = 7470 g 500 %(C 2 ) = 00 =,9 2942 + 7470 + 500 d) Gaaside korral on mahu- ja mooliprotsent sama. n(n 2 ) = 2942 g mol 28 g = 050 mol n ( 2 ) = 7470 g n(c 2 ) = 500 g mol 2 g mol 44 g = 2 mol = 4 mol %vol(c 2 ) = 4 4 + 2 + 050 00= 2,6

Tähelepanu: Gaaside ruumalaid pole vaja leida, sest V(gaas) = n(gaas) V M. Mahuprotsendi leidmisel molaarruumalad taanduvad. 4. a) A H 2, vesi B H 2 S, divesiniksulfiid C Na 2 S, naatriumsulfiid D MgS, magneesiumsulfiid Q H 2, vesinik X, hapnik Y S, väävel b) A: neutraalne, lõhnatu, mittemürgine, mittelenduv B: happeline, mädamuna lõhnaga, mürgine, lenduv (gaas) c) i) 2H 2 + 2Na = 2NaH + H 2 ii) H 2 S + 2NaH = Na 2 S + 2H 2 iii) 2 + 2Mg = 2Mg iv) S + Mg = MgS 5. a) m(smaragd) =,00 ct 200 g ct = 600 g 45 i) m(a) = 600 g = 0027 g 00 V(A) = 0027 g mol 22400 cm 44 g mol =,7 cm,4 cm 0.95 ii) m(b) = 600 g 00 = 0057 g n(b) = 0057 g mol 20 g = 0000475 mol 000048 mol = 4,8 0-5 mol b) A C 2, süsinikdioksiid C Fe 2, raud(iii)oksiid D S 2, vääveldioksiid E S, vääveltrioksiid Z Fe(N ), raud(iii)nitraat B FeS 2 c) i) 2S 2 + 2 = 2S ii) S + H 2 = H 2 S 4 iii) Fe 2 + 6HN = 2Fe(N ) + H 2

55, 9 d) %(Fe) = 00 = 2, 242 e) i) FeS 2 Fe m(fe) = 0000475 mol 55,85 g/mol= 002652 g 002652 %(Fe) = 00 44 600 ii) V(smaragd) = 600 g cm 2,75 g = 28 cm 6. a) i) Soola B molekul peab sisaldama metalli, mille oksüdatsiooniaste on II, sest metalli ja H 2 suhe on :. Järelikult soola B valem on ACl 2. A r (A) = 2 5,45 ii) A Zn, tsink b) B ZnCl 2, tsinkkloriid 47,98 52,02 C Zn(N ) 2, tsinknitraat D Zn(H) 2, tsinkhüdroksiid E C 2, süsinikdioksiid F ZnC, tsinkkarbonaat G Zn, tsinkoksiid H C, süsinikmonooksiid X AgN, hõbenitraat Y AgCl, hõbekloriid = 65,9 c) i) Zn + 2HCl = ZnCl 2 (B) + H 2 ii) 2AgN + ZnCl 2 = Zn(N ) 2 (C) + 2AgCl (Y) iii) Zn(N ) 2 + 2KH = Zn(H) 2 (D) + 2KN iv) Zn(H) 2 + 2HN = Zn(N ) 2 + 2H 2 v) Zn(H) 2 + C 2 = ZnC (F) + H 2 0 t 0 t vi) Zn(H) 2 = Zn (G) + H 2 0 t 0 t vii) ZnC = Zn (G) + C 2 viii) Zn + C = Zn + C (H) ix) 2C + 2 = 2 C 2 (E)

2004/2005 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesannete lahendused 0. klass. a) i) H B boorhape, hape ii) Al(H) alumiiniumhüdroksiid, alus iii) Na 2 2 naatriumperoksiid, peroksiid iv) LiH liitiumhüdriid, sool b) i) 0 6 mm = km ii) 0 ml = L iii) kg/dm = g/cm iv) g = 6,02 0 2 amü c) i) tugevad happed on: HI, H 2 S 4, HN ii) nõrgad happed on: H 2 S, H 2 S, H 2 Si, HN 2, H 2 C d) m(cu) = 47 g 58 m(juveelikuld) = -III 4 0 g 000 g 58 V e) NH 4 N NH + - 4 + N 4 24,0 g x + 4 = x 6 = - x = - x = 5 x 00% x 2. a) 4,97 + 6, 97 = 5,45 00% 00% x 4,97 + (00% - x) 6,97 = 5,45 00% 4,97x + 6,97 00% - 6,97x = 5,45 00% 2,00x =,52 00% x = 76,0% 5 %mol( 7 Cl) = 76,0 7 %mol( 7 Cl) = 00 76,0 = 24,0 b) m( 5 7 Cl) = 760 mol 4,97 g/mol = 26,58 g 26,58 7 00 5,45 5 %( Cl) = %( Cl) = 25,0 7 7 = 74,97 75,0

c) ρ(cl 2) = 5,45 g 2 22,4 dm 000 dm m kg 000 g =,65 kg/m,7 kg/m -. a) Mn 4 + 5Fe 2+ + 8H + = Mn 2+ + 5Fe + + 4H 2 VII (-) II Mn + 5e = Mn - II (-) III - Fe e = Fe 5 b) 5Fe 2+ Mn 4 2+ m(fe 2+ ) = 5 0472 2 L 02242 mol/l 55,85 g/mol = 2956 g 2956 8040 %(Fe ) = 00 = 6,77 c) Fe Fe2 Fe 4 5Fe 4 5Fe 2+ Mn 4 5 mol/l 2,54 g/mol 00 8040 g %(Fe 4 ) = 04722 L 02242 = 58 4. a) C 4 H 0 + 6 2 = 4C 2 + 5H 2 b) Enne N( = 2,5 0 0 2 ) + N(N 2 ) + N(eeter) pärast N(N 2 ) + N(C 2 ) + N(H 2 ) = 2,7 0 0 N( 2 ) = 6 N(eeter) N(C ) = 4 N(eeter) 2 N(H ) = (I) 2 5 N(eeter) en ne (6+)N(eeter) + N(N 2 ) = 2,5 0 0 (II) pärast (4+5)N(eeter) + N(N 2 ) = 2,7 0 0 (II võrrandist lahutame I) 2N(eeter) = 2 0 9 N(eeter) = 0 9 N( 2 ) = 6 0 9 N(C 2 ) = 4 0 9 N(H 2 ) = 5 0 9 N(N 6 0 9-0 9 = 8 0 9 2 ) = 25 0 9 -

i) enne %mol(eeter) = 00 = 4 25 6 %mol( 2 ) = 00 = 24 25 8 %mol(n 2 ) = 00 = 72 25 8 ii) pärast %mol(n 2 ) = 00 = 67 27 5 %mol(h 2 ) = 00 8 27 4 %mol(c 2 ) = 00 = 4,8 5 27 5. 0 t a) Ca(HC ) 2 = CaC + C 2 + H 2 b) Ca(HC ) 2 + Ca(H) 2 = 2CaC + 2H 2 Ca(H) 2 + Na 2 C = CaC + 2NaH CaS 4 + Na 2 C = CaC + Na 2 S 4 c) atomaarne hapnik d) Al 2 (S 4 ) + Ca(HC ) 2 = 2Al(H) + CaS 4 + 6C 2 e) Koheval Al(H) sademel on suur eripind ja seetõttu suur adsorptsioonivõime. f) m[al 2 (S 4 ) ] = 00 m 020 kg/m,00 0-5 =,02 kg M[Al 2 (S 4 ) 8H 2 ] = 666 g/mol M[Al 2 (S 4 ) ] = 42 g/mol 666 m[al 2 (S 4 ) 8H 2 ] =,02 kg =,986 kg,99 kg 42 6. a) m(00%) = 000 cm 4 78927 g/cm = 5,708 g m(40%vol) = 000 cm 9480 g/cm = 948,0 g Tähelepanu: Kümnendiku grammi täpsus V(H 2 ) = 948,0 g 5,708 g) cm 9982 g = 6,4 cm Kontraktsioon = 000 cm 400 cm 6,4 cm = -,4 cm b) V(96,2%vol) = 000 cm 4 962 962 = 45,8 cm m(96,2%vol) = 000 cm 4 80608 g/cm = 5,7 g

cm V(H 2 ) = (948,0 g 5,7g) 9982 g = 6, 9 cm Kontraktsioon = 000 cm 45,8 cm 6,9 cm = -29,7 cm

2004/2005 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesannete lahendused. klass. a) s järjenumber on 76, seega ühes aatomis on 76 e - mol 92 g n(e - ) = cm 22,6 g/cm 76 = 9,0 mol b) i) nihkub saaduste suunas ii) nihkub saaduste suunas, sest rõhk suureneb iii) tasakaal ei muutu, kui mitte arvestada tühist ruumala muutust, mis on tingitud tahke aine lisamisest -III 0 -I 4 c) i) CH C CH summaarne - -II -I -I -II ii) CH 2 =CH-CH=CH 2 summaarne - 2 -III III iii) CH -CH summaarne 0 d) i) F ii) 2F iii) 4F e) i) I 2, jood ii) C 2, tahke süsinikdioksiid, kuiv jää iii) HgCl 2, elavhõbe(ii)kloriid, sublimaat f) Leelismetallide korral 2n(leelismetall) n(h 2 ) 2 Järelikult n(leelismetall) = mol = 2 mol Seega leelismetallide kaalutud keskmiseks molaarmassiks on 4,6 g 2 mol = 2,0 g/mol. Et üheks elemendiks on suure molaarmassiga Rb (85,5 g/mol), siis teise leelismetalli molaarmass peab olema väiksem kui 2 g/mol. Selleks leelismetalliks saab olla ainult Li (6,9 g/mol). 2. a) i) CH 4 + 2 2 = 2H 2 + C 2 ii) 2C 2 H 6 + 7 2 = 6H 2 + 4C 2 või C 2 H 6 +,5 2 = H 2 + 2C 2 0 b) i) H c (CH4) = [2 mol (-24,8 kj/mol) + mol (-9,5 kj/mol - mol (-74,6 kj/mol)] = -802,5 kj/mol mol 0 ii) H c (C2H 6 ) = [ (-24,8) + 2 (-9,5) (-84,0)] kj/mol = -428,4 kj/mol mol 6,04 g mol 07 g c) H 0 (CH 4 ) = 705 g 95 ( 802,5 kj/mol) = - 508 kj H 0 (C 2 H 6 ) = 705 g 02 ( 428,4kJ / mol) = -669,5 kj E = -[-508 + (-669,5)]kJ/m = 477,5 kj/m 4200 kj/m d) V = 22, m 2 2,5 m = 55,25 m (kaks tüvenumbrit on täpsus)

T = 25 0 C 5 0 C = 20 0 278 V M = 22,4 dm /mol = 22,8 dm /mol 27 n(õhk) = 55,25 m mol = 2422 mol 0228m E = 2422 mol 29,6 J/(mol K) 20 K = 42 67 J 42 kj V(maagaas) = = 04 m 4 liitrit 4,200 kj/m. a) N(S) = 55,85 5,45 46,55 = 2 2 B FeS 2, rauddisulfiid 4FeS 2 + 2 = 2Fe 2 + 8S 2 II (-) III Fe e - = Fe 2 (-I) (-) 2 IV 4 S 2 0e - = 2S 2 0 (-) 2 (-II) 2 + 4e - = 2 4 b) X (CaS 4 ) 2 H 2, ehituskips Y CaS 4, surnud kips c) A S 2, vääveldioksiid C CaS, kaltsiumsulfiid D Ca, kaltsiumoksiid E S, vääveltrioksiid F N 2, lämmastikdioksiid d) i) CaS 4 + 2C = CaS + 2C 2 ii) CaS + CaS 4 = 4Ca + 4S 2 iii) 2S 2 + 2 = 2S iv) S 2 + N 2 = S + N v) Cu + 4HN = Cu(N ) 2 + 2N 2 + 2H 2 vi) 2 + 2N = 2N 2 4. a) X C n H 2n M(X) = M(õhk) 2,42 = 29 g/mol 2,42 = 78 g/mol 2 g/mol n + 2n,0 g/mol = 78 g/mol n = 5 X C 5 H 0 b) Y C 5 H 0 2 Z C 5 H c)

d) trans cis e) f) i) ii) 5. a) A + (2N + 2) 2 = C N 2N+2 + (2N + 2)H n(h) = n(ag) = 9,84 g 00755 057 mol A (2N + 2)H mol (07,87 + 79,90) g = 057 mol 2N + 2 057 = 00755 2N + 2 = 2N + 2 = 4 N = 6 Süsivesiniku A brutovalem o n C 6 H 4 057 00755

b) с) i) B Ag, hõbebromiid C CH, bromometaan, metüülbromiid D CH CH=CH 2, propeen ii) H Cl E propaan-2-ool F 2-kloropropaan d) i) CH 4 + 2 hν CH + H ii) CH + CH 2 = CH + 2Na CH CH=CH 2 + 2Na H iii) + H 2 H+ iv) H + SCl 2 = Cl + S 2 + HCl v) 2 Cl + 2Na = + 2NaCl 6. a) i) 0 t 0 t AC = A + C 2 0 t 0 t ii) 2B(N ) 2 = 2B + 4N 2 + 2 b) n[b(n ) 2 ] = 2n( 2 )= 2,24 dm mol = 00 mol 24,8 dm c) Ba(H) 2 + C 2 = BaC + H 2 2Ba(H) 2 + 4N 2 = Ba(N 2 ) 2 + Ba(N ) 2 + 2H 2 d) AC C 2 BaC Ba(H) 2 46,0 g n(ac ) = 4,00 dm 00 mol/dm - 5, g/mol b) m(a) = 00 mol M(A) = 00 mol

m(b) = 00 mol M(B) 94 M(A) = 6 220 M(B) M(A) = 6 M(B) M ( B) 6 94 = 6 M ( B) + 60 g/mol + M(B) + 2 62 g/mol M(B) = 6,56 g/mol B Cu, vask M(A) = 6,56 g/mol 6 = 4 A Ca, kaltsium

2004/2005 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesannete lahendused 2. klass. a) 2,2,,-tetrametüülpentaan b) i) katoodprotsess, redutseerumine ii) anoodprotsess, oksüdeerumine c) 2 4e - n( 2 ) = mol g 2 g F = 4, 5 = 6 48 =,5 mol d) ph on 7, sest me lahjendame hapet veega, mille ph on 7. [H + ] = 0-7 (vees) + 0-9 (happest). Happelahuse lahjendamisel moodustunud vesinikioonide tühine kontsentratsioon ei suuda vees olevat vesinikioonide kontsentratsiooni mõjutada. e) CH CH H C S NH 2 H 2 N R CH 2. a) I %(Y) = M( Y) M( Y) + (n-) M( Q) 00 79 M(Y) + 79(n+) M(Q) = M(Y) M(Y) = II 00 - %(Y) = 79 (n-) M(Q) 8207 M( Y) M( Y) + (n + ) M( Q) 00 27 M(Y) + 27(n+) M(Q) = M(Y) 27 8729 79 27 (n ) = (n + ) 8207 8729 M(Y) = (n+) M(Q),500(n-) = n+ 500n = 2,5 n=5 Järelikult X, Y ja Z on V peaalarühma elemendid. b) Kui halogeen Q on fluor F, siis M(Y) = 4 9 g/mol 79 8207 Kui halogeen Q on kloor Cl, siis = 6,6 g/mol ei sobi

M(Y) = 4 5,5 g/mol 79 8207 =,0 g/mol, see on fosfor Ei sobi ka [M(Y) = 69,8 g/mol] ja I [M(Y) = 0 g/mol] Y P, fosfor Q Cl, kloor c) 4072 = 2M( Z) 2M( Z) + 2 5 5, 45 g/mol 4072[M(Z)+ 5 5,45 g/mol] = M(Z) 5928 M(Z ) = 72,8 g/mol M(Z) = 2,8 g/mol Z Sb, antimon X As, arseen, mis asub fosfori ja antimoni vahel.. a) i) CaC + 2HCl = CaCl 2 + H 2 + C 2 ii) Zn + 2HCl = ZnCl 2 + H 2 ZnCl 2 eemaldatakse pesemisega Zn + 2HCl = ZnCl 2 + H 2 b) M(ZnS 4 ) = 287,54 7 8,02 = 6, 40 g/mol x = 287, 54 6240 6, 40 8, 02 Q - ZnS 4 H 2 ; =,000 m(q) = 79,42 g/mol,004 g 0089 g/mol 0 cm c) i) c(edta, lahus A)= 0 = 09670 mol/dm,554 g 65,9 g/mol dm 44 cm 0 cm ii) c(edta, lahus B) = 0 = 09668 mol/dm,8450 g 79,42 g/mol dm 2,44 cm 0 cm iii) c(edta, lahus C) = 0 = 09674 mol/dm dm 6 cm 4. a) i) 2Cr + + I 4 + 0 H - 2 = 2 Cr 4 + I + 5H2 2 ii) 2 Cr 4 + 2H + 2 = Cr 2 7 + H 2 Cr 2 2 7 + 6I - + 4H + = I 2 + 2Cr + + 7H 2 iii) I + 5I - + 6H + = I 2 + H 2 2 iv) I 2 + S + H2 = 2I - 2 + + S 4 + 2H v) I - + 2 + H 2 = I + 6 - + 6H + vi) 2I + NH2H = 2I - + H + + H 2 + N 2 vii) 2 N NH 2 + N 2 + 2H + = 2 N N N + + 2H 2 b) Avaldame, mitu korda erineb Cr + hulk I 2 hulgast Cr + 2 2 2 = I 2 = I 2 2 võrrandid i) ja ii) Cr + 2 2 = I 2 = I 2 9 võrrandid i) ja iii)

Cr + 6I 2 Summaarses reaktsioonivõrrandis on kroomi ja kloori koefitsiendid vastavalt ja 6. Avaldame, mitu korda erineb I 2 hulk aine X hulgast I 2 = 2 2 X = X võrrandid iv), v), vi), vii) ja tekst I 2 X Cr + 6 X Cr + 8 X Summaarses reaktsioonivõrrandis on koefitsiendid vastavalt ja 8. c) N NH 2. 2HCl. N 2 N N H 5. a) i) CaCl 2 + (NH 4 ) 2 C 2 4 = CaC 2 4 + 2NH 4 Cl ii) B C, süsinikmonooksiid C C 2, süsinikdioksiid D Ca, kaltsiumoksiid b) CaC 2 4 Ca 28, g/mol 56, g/mol mol m ( CaC2 4 ) 5,6g 28,g/mol = 2,8g 56,g Kuna esmalt eraldus vesi, siis peab kaltsiumoksalaat sisaldama kristallvett mol n(h 2 ) = (4,6 2,8 g) = 00 mol 8 g A CaC 2 4 H 2, kaltsiumoksalaat vesi (:) 5 0 C c) i) CaC 2 4 H 2 = CaC 2 4 + H 2 400 0 C ii) CaC 2 4 = CaC + C 850 0 C iii) CaC = Ca + C 2 500 0 C iv) BaS 4 = Ba + S mol g/mol 2,00 g d) %(CaCl 2 ) = 00 = 92,5

6. a) A B, tsüklohekseen, benseen E Ca, heksaandihappe kaltsiumi sool D CH CH F, tsüklopentanoon heksaandihape H G CaC kaltsiumkarbonaat I tsüklopentanool K tsüklopenteen b) i) Cl + Mg = + MgCl 2 ii) o t + 2H 2 Cl iii) 5 + 8KMn 4 + 2H 2 S 4 = 5HC CH + iv) Ca o t CaC + + 4K 2 S 4 + 8MnS 4 + 2H 2 v) + H 2 kat H o t vi) H kat + H 2