Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud soola elektrolüüs) 6) a 2 C + 2HCl = 2aCl + H 2 + C 2 ; või a 2 C + CaCl 2 = 2aCl + CaC ; 7) 4a + 2C 2 + 2 = 2a 2 C 8) 2a + 2H 2 = 2aH + H 2 9) 2a + S = a 2 S 2. a) Gaaside tihedused suhtuvad nagu nende molaarmassid. Gaas B on lämmastik (28 g/mol). M(gaas D) = 28 g/mol = 28 g/mol M(gaas F) =,54 28 g/mol = 99 g/mol M(gaas E) = 99 g/mol - 28 g/mol = 7 g/mol b) X - C, süsinik 2, hapnik B 2, lämmastik C C 2, süsinikdioksiid D C, süsinikmonooksiid E Cl 2, kloor F CCl 2, fosgeen c) i) C + 2 = C 2 ii) C 2 + C = 2C iii) C + Cl 2 = CCl 2. a) ask.hape 2aH n(ask.hape) = 2 0,0600dm 0,25 mol/dm = 0,0000 mol =,00 0 - mol b) m(värske petersell) = 5,9 g 0,800 = 70,4 g 08, m(ask.hape) = 70,4 g 0,00250 = 0,76 g 0,76 g c) M(ask.hape) = = 76 g/mol 0, 0000 mol mol d) n(h) = 76 g 0,0455,008 g = 8 mol n(c) = 76 g 0,409 mol 2 g = 6 mol %() = 00-40,9-4,55 = 54,54 n() = 76 g 0,5454 mol 6 g = 6 mol C 6H 8 6 4. a) a + KCl = K + acl b) n(a ) = 0,04 g mol = 0,8 mol 85,0 g
n(kcl) = 8,50 g mol = 0,9 mol 0,4 mol 74,6 g Seega saab tekkida m(k ) = 0,9 mol 0, g/mol =,5 g m(acl) = 0,9 mol 58,5 g/mol = 6,66 g c) 25,0 dm vees lahustub 4 korda vähem, kui on lahustuvus. Seega m(a, lahuses)= 2,9 g; m(kcl, lahuses) = 8,50 g; m(k, lahuses) = 7,88 g; m(acl, lahuses) = 8,95 g. insa ainena on moodustunud K mass suurem kui tema lahustuvus. m(k, väljakristalliseeruv) =,5 g - 7,88 g =,6 g d) %(saagis) =,6 g 00 =,5 g 5. a) M(H 2 ) = 2,06 g/mol V m (H 2 ) = 22,4 dm /mol mol r(h 2 ) = 2,06 g/mol = 0,0900 g/dm = 9,00 0-2 g/dm 22,4 dm b) ρ(h 2 ) = 9,00 0-2 g/dm dm /000 cm = 9,00 0-5 g/cm r(li) = 9,00 0-5 g/cm 5,9 0 = 0,57 g/cm 0,54 g/cm c) dm 000 cm = 000 cm dm m(li, dm ) = 000 cm 0,54 g/cm = 54 g n(li, dm mol ) = 54 g = 76,9 mol 6,94g c(li) = 76,9 mol/dm 6. a) C 27 H 7 Cl 2 b) i) alkohol CH H, metanool ketoon H CCCH, propaan-2-oon eeter CH CH, dimetüüleeter karboksüülhape HCH, metaanhape alküün HC CH, etüün areen, benseen primaarne amiin: CH H 2, metüülamiin ii) ntud fluorestseiini derivaat kuulub järgmistesse aineklassidesse: ketoon, eeter, karboksüülhape, areen. 000 EEK c) 000 krooni eest saab =,4 mg ainet ~ mg 700000 EEK/g M r (aine) = 27 2 + 7 + 2 5,5 + 4 + 6 = 602 -,4 0 g n(aine) = = 2,8 0-6 mol ~ 2 0-6 mol 602 g/mol
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Vanem rühm (. ja 2. klass) 6. november 2002. a.. a) b) CH 2 Br C CH 2 C CH 2 CH 2 D E b) M(E) = 4 g/mol = 265 g/mol; C 00528, 6 H c) ah liia lisamisel toimub mitte ainult HCl, vaid ka happe X neutraliseerimine ning soola RCa tekkimine. Sool on iooniline (polaarne) ühend ning seetõttu lahustub paremini vees. Diklorometaaniga ekstraheerimisel läks orgaanilisse lahustisse ainult vähepolaarne mitteioniseeruv lisand - amiid E. d) Reaktsioonisegule tuleb lisada ah, seejuures tekib happest RCa ning diklorometaaniga ekstraheeruvad vähepolaarsed lisandid (ülesande tingimustes on öeldud, et aine E ei ioniseeru) - nii nagu üliõpilane esialgu tegi. Siis tuleb lisada veefaasile HCl, et viia RCa happeks RCH ning ekstraheerida veefaasi veelkord diklorometaaniga. 2. a) - Cr 2, kroom(iii)oksiid B - Si, räni C - Cr, kroom D - Si 2, ränidioksiid E - a 2 Si, naatriummetasilikaat F - a 4 Si 4, naatriumortosilikaat G - CrS 4, kroom(ii)sulfaat H - Cr(H) 2, kroom(ii)hüdroksiid I - Cr(H), kroom(iii)hüdroksiid J - K 2 Cr 4, kaaliumkromaat K - K 2 Cr 2 7, kaaliumdikromaat L - Cr, kroom(vi)oksiid M - Cr(B 2 ), kroom(iii)metaboraat
b) i) 0 t 0 t 2Cr 2 + Si = 4Cr + Si 2 B C D ii) 2K 2 Cr 4 + H 2 S 4 = K 2 Cr 2 7 + K 2 S 4 + H 2 J K iii) Cr + 2KH = K 2 Cr 4 + H 2 L J 0 t 0 t iv) 2Cr(H) + a 2 B 4 7 = 2Cr(B 2 ) + 6aB 2 + H 2 I M naatriummetaboraat. a) i) (C) = 04 g/mol 0,692 mol 2 g = 6 () = 04 g/mol 0,2692 mol 4 g = 2 %(H) = 00-69,2-26,92 =,87 (H) = 04 g/mol 0,087 mol g = 4 C 6 H 4 2 ii) n(nikotiin) = 0,729 g mol = 0,00450 mol 62 g C BaC n(c) = 8, 86 g mol 97 g 0,0450 mol M(gaas) = 24,0 dm /mol,67 g/dm = 28 g/mol, so 2 n() = 2 0,08 dm mol = 0,00900 mol 24,0 dm m(h 2 ) = 0,729 g - 0,045 mol 2 g/mol - 0,0045 mol 28 g/mol = = 0,729 g - 0,540 g - 0,26 g = 0,06 g n(h) = 0,06 g mol = 0,06 mol g ikotiini molekulide, süsiniku, lämmastiku ja vesiniku aatomite moolide arvud suhtuvad nagu 0,0045 : 0,045 : 0,090 : 0,06. 0,045 Ühes molekulis nikotiinis on süsinikku = 0 aatomit 0,0045 0,0090 lämmastikku = 2 aatomit 0,0045 0,06 vesinikku = 4 aatomit 0,0045 C 0 H 4 2 b) C H C nikotiin
c) H 2 4 2(6) 2(4) Br H 2. 4 2(6) 2(4) Br S-isomeer R-isomeer 4. a) i) M(gaaside segu) =,674 g/dm 22,4 dm /mol = 7,5 g/mol 0,75 M(F) + 0,25 0 g/mol = 7,5 g/mol M(F) = 40,0 g/mol ii) (C) = 40,0 g/mol 0,90 mol 2 g = b) CuCl 2, vask(ii)kloriid B H[CuCl 2 ], vesinikdiklorokupraat(i) C CuCl, vask(i)kloriid D [Cu(H ) 2 ]Cl, diammiinvask(i)kloriid E Cu, vask(ii)oksiid F CH C CH, propüün G CH C CCu, -vask(i)propüün H Cu 2 S 4, vask(i)sulfaat I- Cu, vask J CuS 4, vask(ii)sulfaat K Cu( ) 2, vask(ii)nitraat c) i) 2CuCl 2 + S 2 + 2H 2 = 2H[CuCl 2 ] + H 2 S 4 B ii) CuCl + 2H = [Cu(H ) 2 ]Cl C D iii) 4[Cu(H ) 2 ]Cl + 7 2 = 4Cu + 4 2 + 4HCl + 0H 2 D E iv) [Cu(H ) 2 ]Cl + CH C CH = CH C CCu + H + H 4 Cl D F G v) 2CH C CCu + H 2 S 4 = 2CH C CH + Cu + CuS 4 G F I J 0 t vi) 2CuS 4 = 2Cu + 2S 2 + 2 J E vii) Cu + 2HCl = CuCl 2 + H 2 E viii) CH C CCu + 7H = Cu( ) 2 + + CH C CH + 2H 2 K 5. a) i) Fe + 6H = Fe( ) + 2 + H 2 ii) Tsingi reaktsioonil väävelhappega tekib atomaarne vesinik, mis redutseerib raud(iii) raud(ii)-ks: Fe + + H = Fe 2+ + H + Peale selle redutseerib rauda ka tsink, kui aktiivne metall: Zn + 2Fe + = Zn 2+ + 2Fe 2+. iii) 2KMn 4 + 5H 2 C 2 4 + H 2 S 4 = 2MnS 4 + K 2 S 4 + 0C 2 + 8H 2 iv) 5Fe 2+ + Mn 4 + 8H + = 5Fe + + Mn 2+ + 4H 2
mol b) i) c(h 2 C 2 4 ) =,0860 g = 0,08656 mol/dm 26,05 g 0,000 dm 0,0866 M 2 ii) c(kmn 4 ) = 0,0000 dm 0,0866 mol/dm = 5 0,02225 dm = 0,05488 mol/dm 0,0549 M 5 0,250 dm c) %(Fe) = 0,0775 dm 0,0549 mol/dm 0,000 dm 55847, g / mol 00 = 9,658% 9,8% 209276, g *ndmed Kaali meteoriidi kohta on pärit leheküljelt http://www.muinas.ee/ecp/kaali/index.html 6. a) Zn ZnS 4 CuS 4 Cu b) i) töötamisel on katoodiks (+) Cu 2+ + 2e - = Cu ja anoodiks (-) Zn = Zn 2+ + 2e - ii) laadimisel on katoodiks (-) Zn 2+ + 2e - = Zn anoodiks (+) Cu = Cu 2+ + 2e - c) i) E = -0,76 V + 0,059 V lg 0, = -0,766 V 2 Zn 2+ Zn E Cu 2 + = 0,7 V + 0,059 V lg 05, = 0,28 V Cu 2 ii) EMJ = 0,28 V - (-0,766) V =,094 V d) i) Elemendi EMJ saab suurendada Zn 2+ kontsentratsiooni vähendamise või Cu 2+ kontsentratsiooni suurendamisega, sest sel juhul E Zn 2+ väheneb ja E Cu 2+ suureneb. Zn Cu ii) Elemendi EMJ väheneb, kui anoodprotsessi saadusaine (Zn 2+ ) kontsentratsioon suureneb ja katoodprotsessi lähteaine (Cu 2+ ) kontsentratsioon väheneb.