Euroopa Parlamenti käsitlev arvamusküsitlus Parlameeter november 2012 Euroopa Parlamendi Eurobaromeeter (EB/PE 78.2)

Transcript

1 Kommunikatsiooni peadirektoraat Avaliku arvamuse jälgimise üksus Brüssel, 14. veebruar 2013 Euroopa Parlamenti käsitlev arvamusküsitlus Parlameeter november Euroopa Parlamendi Eurobaromeeter (EB/PE 78.2) ANALÜÜTILINE KOKKUVÕTE Katvus: Elanikkond: EL 27 liikmesriigid ( ELi kodanikku) eurooplased alates 15. eluaastast Metoodika: Küsitlus: suuline küsitlus (CAPI) 17. nov 2. dets., läbiviija TNS Opinion SISSEJUHATUS... 3 A. HUVI ELi JA EUROOPA PARLAMENDI VASTU B. EUROOPA PARLAMENDIGA SEOTUD TEAVE C. EUROOPA PARLAMENDI MÄRKAMINE MEEDIAS EELISTATUD TEABEALLIKAD TEEMAD VÕI POLIITIKAVALDKONNAD, MILLE KOHTA EUROOPLASED ROHKEM TEAVET SOOVIKSID EUROOPA PARLAMENDI KUVAND D. EUROOPA PARLAMENDI ÜLDINE KUVAND EUROOPA PARLAMENDI ÜKSIKASJALIK KUVAND TEADMISED EUROOPA PARLAMENDI KOHTA E. TEADMISED EUROOPA PARLAMENDI TOIMIMISE KOHTA EUROOPA PARLAMENDI OTSUSTUSPROTSESSI TUNDMINE EUROOPA PARLAMENDI ROLL F. HETKESEIS (MINEVIKU) TAJUMINE SOOVID (TULEVIKUKS) EUROOPA PARLAMENT TÄNA JA HOMME: VÄÄRTUSED JA PRIORITEETSED POLIITIKAVALDKONNAD PRIORITEETSED POLIITIKAVALDKONNAD KAITSTAVAD VÄÄRTUSED... 48

2 Suundumuste analüüsiks kasutatud Eurobaromeetri uuringud: EB77.4 Eurooplased kaks aastat enne aasta eurovalimisi Küsitlus: juuni (TNS Opinion) Katvus: ELi kodanikku, keda küsitleti suuliselt Elanikkond: eurooplased alates 15. eluaastast EB 76.3 Parlameeter Küsitlus: Katvus: Elanikkond: november (TNS Opinion) inimest, keda küsitleti suuliselt eurooplased alates 15. eluaastast Parlameeter Küsitlus: Katvus: Elanikkond: 16. jaanuar 22. veebruar 2009 (TNS Opinion) inimest, keda küsitleti suuliselt eurooplased alates 15. eluaastast Parlameeter Küsitlus: Katvus: Elanikkond: 22. september 3. november 2007 (TNS Opinion) inimest, keda küsitleti suuliselt eurooplased alates 15. eluaastast EB 71.1 EB 68.1 EB 66.1 Euroopa Komisjoni tellitud Eurobaromeetri standarduuring Küsitlus: 6. september 10. oktoober 2006 (TNS Opinion) Katvus: inimest, keda küsitleti suuliselt Elanikkond: eurooplased alates 15. eluaastast Tulemuste lugemisel tuleb meeles pidada, et need on hinnangud, mille täpsus (eeldusel, et muud kriteeriumid jäävad samaks) sõltub valimi suurusest ja protsentuaalsest jaotumisest. Umbes 1000 vastajaga suulise küsitluse valimi puhul (see on liikmesriigi tasandil tavaliselt kasutatav valimi suurus) jääb tulemuste tegelik protsentuaalne jaotus järgnevalt toodud usalduspiiride vahemikku: Protsentuaalne jaotus Usalduspiirid 1 / 9 +/ 1,9 punkti 2 / 8 +/ 2,5 punkti 2 / 7 +/ 2,7 punkti / 6 +/ 3,0 punkti 5 +/ 3,1 punkti

3 SISSEJUHATUS Seitsmenda arvamusküsitluse Parlameeter viis läbi TNS Opinion & Social ajavahemikul 17. november 2. detsember, küsimustele vastas ELi kodanikku 27 ELi liikmesriigis. Lugejad märkavad, et tulemuste muutumise analüüsis võetakse arvesse eelmise,. aasta novembris toimunud uuringu Parlameeter tulemusi. Mõnede küsimuste puhul ulatub analüüs aasta sügise tulemusteni. Sellistel juhtudel on eesmärgiks võrrelda praegusi, poolteist aastat enne aasta Euroopa Parlamendi valimisi saadud tulemusi samade küsimuste tulemustega, mis saadi poolteist aastat enne aasta Euroopa Parlamendi valimisi. Nagu iga sellelaadse uuringu puhul, tuleb meeles pidada, et Euroopa keskmine on kaalutud ning et kuus kõige suurema rahvaarvuga liikmesriiki moodustavad sellest keskmisest ligikaudu 7. Lisaks tuleks meeles pidada, et iga uuring on hinnanguline ja selle täpsus oleneb valimi suurusest. Alati on olemas hinnanguline vea ülemmäär, mis näitab tulemuste usaldusväärsust1. Taust Küsitluse taust mõjutab küsimustele antud vastuseid kõikide arvamusküsitluste puhul. Majanduse valdkonnas oli Euroopa Liidu institutsioonides toimunud või ettevalmistamisel mitu kohtumist (majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ECOFIN, Euroopa Ülemkogu). Oodati olulisi tulemusi mitmesugustes küsimustes, nagu pangandussektori järelevalve, stabiilsuse ja kasvu pakt, pangandusliit, pankade rekapitaliseerimine jne. Nende küsimuste ja pikaajaliste finantsprognooside läbivaatamise alase arutelu tulemuste osas valitses suur ebakindlus. Poliitilises plaanis toimusid mitmes liikmesriigis enne küsitlust, selle vältel või pärast küsitlust valimised: Sloveenias presidendivalimised ja Rumeenias parlamendivalimised ning. aasta oktoobris piirkondlikud ja kohalikud valimised Belgias, Hispaanias, Itaalias, Tšehhi Vabariigis ja Soomes. Kõiki neid valimisi saatsid väga elavad arutelud. Aja jooksul saadud tulemuste muutumist analüüsides tuleb arvesse võtta kahe küsitluse (november ja november detsember ) vahelisel ajal toimunud sündmusi, eelkõige erinevaid kriisikohtumisi, presidendivalimisi Soomes ja Prantsusmaal ja muid valimisi mitmetes liikmesriikides. Lisaks tuleks meeles pidada käesoleva arvamusküsitluse tulemustega võrreldavate. aasta arvamusküsitluse Parlameeter tulemuste tausta euroalasse kuulumise referendumi ettepanek ja uue peaministri ametisse nimetamine Kreekas, uue peaministri ametisse nimetamine Itaalias ning riigi võlakohustuste intressimäärade tõus paljudes euroala riikides. 1 Vt tehnilisi kirjeldusi lk 2. 3

4 Peamised järeldused Uuringu peamised järeldused võib kokku võtta järgmiselt: Avalikkuse huvi Euroopa küsimuste vastu on alates aastast tunduvalt kasvanud. Alates aastast on majanduskriis olnud eurooplaste peamiseks mureks, ning seda võib kindlasti lugeda hiljutiste liikmesriikides toimunud valimiste käigus peetud poliitiliste debattide euroopastumise tagajärjeks. Alates aasta sügisest, umbes poolteist aastat enne Euroopa Parlamendi aasta valimisi, on Euroopa Parlamendi meedias märkamine kerkinud 22 protsendipunkti võrra. Võrreldes. aastaga on EP meedias märkamine aga veidi vähenenud. Eurooplaste silmis on Euroopa Parlamendi kuvand möödunud aasta vältel enam-vähem samaks jäänud. Suhteliselt suure osa eurooplaste jaoks on Euroopa Parlamendil neutraalne kuvand, samas kui positiivset ja negatiivset kuvandit tõi kumbagi esile veidi üle veerandi vastanutest. Kolmes küsimuses uuriti seda, millise tähtsusega roll on eurooplaste arvates Euroopa Parlamendil ELi toimimises: - kolmveerand eurooplastest on arvamusel, et parlamendil on praegu oluline roll; - absoluutne enamus neist sooviks parlamendile tulevikus olulisemat rolli; - ning üle kolmandiku eurooplastest arvab, et möödunud kümne aasta vältel on parlamendi roll tugevnenud. Võrreldes aastaga on nii arvajate osa aga tunduvalt vähenenud. Eurooplaste poolt kasutatavate teabeallikate osas on toimunud märkimisväärne muutus. Esmakordselt selle küsimuse esitamise ajaloo jooksul on internetist saanud teine kõige sagedamini mainitud teabeallikas, mida vastanud kasutaksid Euroopa Parlamendi kohta info otsimisel. Internet jääb veel tunduvalt alla televisioonile, mis on jätkuvalt peamine teabeallikas. Kirjutavat ajakirjandust edestab internet aga kümne protsendipunktiga. Nagu ka varem, leiab absoluutne enamus eurooplastest, et Euroopa Parlament peaks prioriteetse poliitilise küsimusena käsitlema võitlust vaesusega. Teisele kohale jääb majanduspoliitika kooskõlastamine, mida nimetas üle kolmandiku vastanutest, ning sellele järgneb tarbija- ja tervisekaitse parandamine, mida mainis kolmandik vastanutest. Kõige olulisemaks väärtuseks on eurooplaste silmis jätkuvalt inimõiguste kaitse. Teisel kohal asub ELi liikmesriikide vaheline solidaarsus, mida tõi esile üle kolmandiku vastanutest ja mis edestas soolist võrdõiguslikkust, mis on koos sõnavabadusega langenud kolmandale kohale. *** 4

5 Erianalüüsid Analüütilisele kokkuvõttele on lisatud neli erianalüüsi ehk nn fookust. Nende eesmärk on analüüsida Parlameetri tulemusi põhjalikult ühest konkreetsest aspektist ja täiendada seeläbi peamisi järeldusi. Neljas erianalüüsis käsitletakse: 1) 2) 3) 4) erinevusi euroala ja euroalasse mittekuuluvate riikide vahel; erinevusi meeste ja naiste vastuste vahel; vastajate vanusest tulenevaid erinevusi; vastajate elukutsest tulenevaid erinevusi. 5

6 A. Huvi ELi küsimuste vastu. Eurooplased on ELi küsimustest märkimisväärselt rohkem huvitatud kui aastal, kui seda küsimust viimati küsiti.. aastal väitis 51 % () eurooplasi, et nad on Euroopa asjadest huvitatud, samas vastas 48 % ( %), et nad ei tunne huvi. Selline tulemus on tõenäoliselt tingitud asjaolust, et Euroopa on praegu rohkem kui kunagi varem poliitiliste arutelude keskmes, eriti aastast saadik toimunud parlamendi- ja presidendivalimiste vältel. Kõige märkimisväärsem huvi tõus esines Rootsis (65 %, 6), Madalmaades (73 %, 1) ja Ühendkuningriigis (50 %, 8). Kõige suurem huvi langus oli Tšehhi Vabariigis (25 %, 9), Poolas (57 %, 4), Slovakkias (40 %, 2) ja Kreekas (50 %, 2). Kaardil kujutatuna väljendub nendes muutustes väga selge geograafiline ida/lääne suunaline erisus: tõusvas suunas muutus läänes ja langus idas. Viimast suundumust tuleb tõlgendada aasta asjaolusid arvestades, mis võisid kaasa aidata aastal ühinenud uutes liikmesriikides ja kahes kandidaatriigis suuremale huvile ELi küsimuste vastu kui praegu. Need asjaolud olid järgmised: - uute liikmesriikide hiljutine ühinemine ELiga; Euroopa Parlament võttis aasta jaanuaris vastu 53 vaatlejat Bulgaariast ja Rumeeniast; teenuste direktiivi osas saavutatud EL5 kokkulepe (29. mai 2006). B. Euroopa Parlamendiga seotud teave 1) Euroopa Parlamendi märkamine meedias Ligikaudu kaks kolmandikku eurooplastest ütleb, et nad kuulsid hiljuti Euroopa Parlamendist meedias (64 %, punkti. aasta novembrist saadik). Tuleb meeles pidada, et aasta tagasi oli kriis oma haripunktis ja sellega kaasnes märkimisväärne meediakajastus. Sellegipoolest on võrdlus aasta Euroopa Parlamendi valimistele eelnenud ajaga silmatorkav: praegu võib täheldada Euroopa Parlamendi meedias märkamise tõusu 22 protsendipunkti võrra (64 %) võrreldes aasta sügisega (42 %). 6

7 2) Eelistatud teabeallikad Info otsimiseks Euroopa Parlamendi kohta on internet nüüd eurooplaste jaoks tähtsuselt teine teabeallikas (, võrreldes. aasta novembriga 0 protsendipunkti), jäädes maha televisioonist (6, ), kuid edestades kirjutavat ajakirjandust (33 %, ). Raadio on teabeallikana neljandal kohal, seda mainis 15 % (3). Eelkõige on populaarsemaks muutunud Euroopa Parlamendi veebileheküljed, 12 %lt 17 %-ni kõigest ühe aasta jooksul (). Sotsiodemograafilistest kategooriatest mainivad internetti teabeallikana kõige sagedamini alla 35-aastased küsitletud, kõige haritumad vastajad ja üliõpilased. 3) Teemad või poliitikavaldkonnad, mille kohta eurooplased rohkem teavet sooviksid Ei ole üllatav, et eurooplased mainivad kõige sagedamini (34 %), et sooviksid teavet ELi lahenduste kohta kriisist väljumiseks, kohe selle kannul on investeerimiskava uute töökohtade, sealhulgas noortele mõeldud töökohtade loomiseks (33 %). 28 % eurooplastest sooviks saada rohkem teavet oma õiguste kohta ELi kodanikuna, 20 % sooviks rohkem teavet tarbijakaitse kohta ja 19 % ELi energeetika tuleviku kohta. Euroalasse mittekuuluvate riikide küsitletute seas on esikohal investeerimiskava uute töökohtade, sealhulgas noortele mõeldud töökohtade loomiseks (35 %), sellele järgnesid õigused ELi kodanikuna (28 %) ning lahendused kriisist väljumiseks (27 %). Euroalal on esimeseks teemaks lahendused kriisist väljumiseks (37 %), see oli enamiku vastus 13 liikmesriigis EL7st. Siinkohal on huvitav meenutada vastuseid küsimusele eelmises küsimustikus pealkirjaga Eurooplased kaks aastat enne aasta eurovalimisi 2, mis avaldati 6. septembril. Küsitletutelt küsiti, millised poliitikavaldkonnad tuleks majanduskriisi ajal prioriteediks seada. Juhtival kohal oli valdkond töökohad ja võitlus tööpuuduse vastu 72 %ga, sellele järgnes liikmesriikide riigivõla vähendamine (37 %). Kolmandale kohale jäi ostujõud ja võitlemine inflatsiooni vastu ning majanduskasvu ergutamine (35 %). C. Euroopa Parlamendi kuvand 1) Euroopa Parlamendi üldine kuvand Euroopa Parlamendi kuvand on jäänud. aasta novembri arvamusküsitlusest saadik üsna muutumatuks. 43 % () eurooplaste silmis on Euroopa Parlamendi kuvand neutraalne. Nende eurooplaste osakaal, kelle jaoks Euroopa Parlamendi kuvand on positiivne, on eelmise aasta jooksul veidi kasvanud, 26 %-lt 27 %-le, samuti on veidi kasvanud nende küsitletute osakaal, kelle silmis on Euroopa Parlamendi kuvand negatiivne, 26 %-lt 28 %-le. 2 EB/EP Küsitlus: juuni. 7

8 Sellegipoolest on aasta sügisega (st poolteist aastat enne Euroopa Parlamendi valimisi) võrreldes EP positiivne kuvand langenud: tol ajal pidas Euroopa Parlamendi kuvandit positiivseks 39 % eurooplastest (2 protsendipunkti. aastaks). Riikide tasandil on. aastal Euroopa Parlamendil positiivne kuvand nelja riigi (Bulgaaria, Malta, Rumeenia ja Itaalia) vastajate enamiku arvates ning negatiivne kuvand kolme riigi (Ühendkuningriik, Kreeka ja Portugal) vastajate enamiku arvates. 20 ülejäänud riigi vastajate enamiku silmis on Euroopa Parlamendil neutraalne kuvand. Sotsiodemograafilisel tasandil peavad Euroopa Parlamendi kuvandit tõenäolisemalt positiivseks noored inimesed, see on kõikides arvamusküsitlustes ilmnenud suundumus. Elukutseid arvestades on juhtivtöötajate ja direktorite, teenistujate ja üliõpilaste jaoks samuti Euroopa Parlamendi kuvand pigem positiivne kui negatiivne, samuti on parlamendi kuvand tõenäolisemalt positiivne nende vastajate seas, kes sooviksid Euroopa Parlamendile olulisemat rolli. Vanust arvestades on Euroopa Parlamendi kuvand kõige negatiivsem 40-aastaste ja vanemate vastajate silmis, samuti töötute, füüsilisest isikust ettevõtjate ja pensionäride ning nende seas, kes sooviksid, et Euroopa Parlamendil oleks väiksem roll. D. Teadmised Euroopa Parlamendi kohta Mida eurooplased teavad Euroopa Parlamendi toimimisest ja parlamendi otsustusprotsessist? On selge, et aasta Euroopa Parlamendi valimistega seoses saab näha üha rohkem politiseeritud arutelusid, suuresti ka seetõttu, et kaudselt valivad ELi kodanikud Euroopa Komisjoni presidendi. Vastused osutavad sellele, et ollakse teadlikud otseste üldvalimiste teel ning nii riigi kui poliitika alusel valitava parlamendi eripäradest. 1) Teadmised Euroopa Parlamendi toimimise kohta Küsimusele selle kohta, kuidas Euroopa Parlamendi liikmed parlamendis töötavad, vastas 44 % küsitletutest, et vastavalt oma poliitilistele kuuluvusele (1 protsendipunkti võrreldes aasta sügisega). Sellegipoolest arvas 36 % (-8) endiselt, et Euroopa Parlamendi liikmed töötavad parlamendis vastavalt rahvusele. 2) Otsustusprotsessi tundmine Vastajad jagunevad kahe etteantud otsustusmeetodi vahel. 37 % ( aasta sügisest saadik) arvavad, et otsuseid tehakse vastavalt parlamendiliikmete poliitilisele kuuluvusele ja teine 37 % () arvavad, et otsuseid tehakse vastavalt nende liikmesriikide huvidele, kust Euroopa Parlamendi liikmed tulevad. 13 % () vastab spontaanselt Mõlemat ja 13 % Ei oska öelda (). 8

9 E. Euroopa Parlamendi roll Küsitletutelt küsiti kolm küsimust selle kohta, milline on nende arvates Euroopa Parlamendi roll. Üksikasjad on esitatud allpool. Huvitav on kaaluda põhjendusi vastustele, mis anti nendes euroala riikides, mida majanduskriis kõige enam puudutas. Nende liikmesriikide vastajad kalduvad arvama, et Euroopa Parlamendi roll on viimase kümne aasta jooksul nõrgenenud, ning samas, ja mõnel juhul märkimisväärselt arvukalt, soovivad nad Euroopa Parlamendile olulisemat rolli. 1) Hetkeseis 75 % ( protsendipunkti. aasta novembrist saadik) eurooplastest usub endiselt, et Euroopa Parlamendil on ELi toimimises oluline roll. See on sama suur osa kui aasta sügisel. 2) (Mineviku) tajumine Küsimus: Kas Te ütleksite, et viimase 10 aasta jooksul on Euroopa Parlamendi roll Euroopa liidus tugevnenud, nõrgenenud või jäänud samaks? Tulemustest ilmneb, et arvates aasta jaanuarist, kui seda küsimust viimati küsiti, usub suurem osa eurooplasi endiselt, et Euroopa Parlamendi roll Euroopa Liidus on tugevnenud (35 %, -7). Sellegipoolest usub praegu rohkem vastanuid, et Euroopa Parlamendi roll on nõrgenenud: asjaomane protsendimäär on tõusnud 11 %-lt aasta jaanuaris 24 %ni. aasta novembris (3). Nagu eespool mainitud, on selline mulje eriti valdav nendes liikmesriikides, mida majanduskriis kõige enam mõjutas: 47 % vastanutest Hispaanias (5) arvab, et Euroopa Parlamendi roll on nõrgenenud, samal arvamusel on 42 % Portugalis (9), 44 % Kreekas (5) ja 31 % Iirimaal (1). 3) Soovid (tulevikuks) Praegu soovib 54 % eurooplasi, et Euroopa Parlamendil oleks tulevikus olulisem roll: see on 9 protsendipunkti rohkem kui. aasta novembris. Võrreldaval perioodil aasta sügisel oli samamoodi arvajaid ainult 48 %. Kõikides nendes euroala riikides, mida kriis enim mõjutas, loodavad küsitletud, et Euroopa Parlamendil on tulevikus olulisem roll: Küprosel (79 %, ), Hispaanias (68 %, ), Kreekas (66 %, +9), Iirimaal (51 %, 1) ja Itaalias (49 %, ). Kõige märkimisväärsemaid muutusi võis täheldada Ühendkuningriigi (44 %, 0), Bulgaaria (61 %, 7) ja Poola (63 %, 5) puhul. Vaatamata 20 protsendipunkti suurusele kasvule Ühendkuningriigi puhul on selle riigi tulemus kõnealuse küsimuse osas üks madalamaid. Ainult kolmes liikmesriigis täheldati nende vastanute arvu vähenemist, kes sooviksid Euroopa Parlamendile tulevikus vähem olulist rolli: Madalmaades (47 %, ), Austrias (35 %,) ja Slovakkias (56 %, ). 9

10 F. Euroopa Parlament täna ja homme: väärtused ja esmatähtsad poliitikavaldkonnad Kriisi algusest saadik täheldatud suundumused koguvad hoogu. Eelkõige soovivad eurooplased, et Euroopa Parlament edendaks selliste ELi poliitikavaldkondade arengut, mis aitavad lahendada nende argimuresid. 1) Prioriteetsed poliitikavaldkonnad: võitlus vaesuse vastu on poliitikavaldkond, mille Euroopa Parlament peaks eurooplaste soovi kohaselt prioriteediks seadma, seda märgib 53 % vastanutest (. aasta novembrist saadik). Euroala riikides on see kõige rohkem mainitud prioriteetne poliitikavaldkond 15 liikmesriigis (54 %), erandiks on Malta ja Itaalia. See on esimesena mainitud poliitikavaldkond ka euroalasse mittekuuluvates riikides (52 %), Leedu välja arvatud. Majandus-, eelarve- ja maksupoliitika koordineerimine on teine prioriteetne poliitikavaldkond, mida mainib 35 % vastanutest (). Selle poliitikavaldkonna osas on suur lahknevus euroala riikide (39 %) ja euroalasse mittekuuluvate riikide vahel (28 %). 2) Kaitstavad väärtused: Nagu varasemadki arvamusküsitlused on näidanud, on inimõiguste kaitse (56 %, muutusteta) ülekaalukalt esimene väärtus, mida Euroopa Parlament eurooplaste arvates kaitsma peaks. Teisele kohale jääb solidaarsus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel (35 %, ). Kolmandale kohale jääb sõnavabadus (32 %) ja sooline võrdõiguslikkus (32 %, ). Avaliku arvamuse jälgimise üksus Jacques Nancy EPEurobarometer@europarl.europa.eu 10

11 A. HUVI ELi JA EUROOPA PARLAMENDI VASTU a) Euroopa keskmine 11

12 b) tulemused riigiti: 12

13 c) tulemused riigiti: areng QP13a Kas Te ütleksite, et olete Euroopa asjadest väga huvitatud, üsna huvitatud, mitte eriti huvitatud või ei ole üldse huvitatud? Kokku 'Huvitatud' Kokku 'Mitte huvitatud' Ei oska öelda EB66.1* EB66.1* EB66.1* Vahe Vahe Vahe Sept.-Okt. Νov.-Dets. Sept.-Okt. Νov.-Dets. Sept.-Okt. Νov.-Dets EL27 (EL25*) EUROALA MUU KUI EUROALA SE NL UK BE LV IT CY DK DE FR EE ES LT HU IE PT 6 5 LU 6 6 MT AT FI BG 5 SI 5 5 RO EL SK PL CZ

14 B. EUROOPA PARLAMENDIGA SEOTUD TEAVE 1. EUROOPA PARLAMENDI MÄRKAMINE MEEDIAS a) Euroopa keskmine QP1 Kas Te olete hiljuti lugenud ajakirjandusest, näinud internetis või televisioonis või kuulnud raadiost midagi Euroopa Parlamendi kohta? Jah EB68.1 Sügis 2007 EB70.1 Sügis 2008 Ei 6 Ei oska öelda Nov. EB78.2 Nov.-Dets. EB71.1 EB73.1 EB74.3 Jaa.-Vee Jaa.-Vee Nov.-Dets

15 b) tulemused riigiti: 15

16 c) tulemused riigiti: areng QP1 Kas Te olete hiljuti lugenud ajakirjandusest, näinud internetis või televisioonis või kuulnud raadiost midagi Euroopa Parlamendi kohta? Jah Ei Ei oska öelda Vahe Vahe Vahe EL EUROALA 7 6 MUU KUI EUROALA MT CY LV 7 7 RO DK 6 6 HU 6 6 ES 7 7 BE 7 7 SI 8 8 PT LT PL EE LU 7 7 BG 6 6 SE DE NL FI 8 8 CZ UK EL IT SK FR AT IE

17 2. EELISTATUD TEABEALLIKAD a) Euroopa keskmine

18 b) tulemused riigiti: 18

19 c) tulemused riigiti: areng QP12 Kui Te otsiksite teavet Euroopa Parlamendi kohta, siis milliseid järgnevatest allikatest Te kasutaksite? Kokku 'Televisioon' Kokku 'Internet' Vahe Kokku 'Ajakirjandus' Vahe Raadio Vahe Vahe EL EUROALA MUU KUI EUROALA IE CY ES UK DE BE MT EE IT LU PT FR PL EL LT DK CZ BG LV HU AT FI NL SE SI SK RO

20 QP12 Vastuse internet jagunemine: QP12 Kui Te otsiksite teavet Euroopa Parlamendi kohta, siis milliseid järgnevatest allikatest Te kasutaksite? Euroopa Parlamendi veebileheküljed Uudiste veebisaidid Sotsiaalvõrgustikud Blogid Vahe Vahe Vahe Vahe EL IT IE PT 1 DE 2 1 ES UK LU BE 1 0 CZ 2 2 FI -9 1 EE +9 1 BG 2 1 DK EL CY PL MT 1 +9 HU 2 2 FR SI SE LT 2 AT 1 RO SK 3 LV NL

21 3. TEEMAD VÕI POLIITIKAVALDKONNAD, MILLE KOHTA EUROOPLASED ROHKEM TEAVET SOOVIKSID a) Euroopa keskmine 21

22 tulemused riigiti: 22

23 b) tulemused riigiti: kõik vastused QP11T Millise Euroopa Parlamendis arutatava teema või poliitikavaldkonna või muu Euroopa Liiduga seonduva teema kohta sooviksite saada rohkem informatsiooni? Esiteks? Veel mõne kohta? (MITU VÕIMALIKKU VASTUST) ELi lahendused kriisist väljumiseks (võla jagamine, eurovõlakirjad, finantstehingute maks jne) Euroopa investeerimiskava uute töökohtade loomiseks sh töökohad noortele inimestele Teie õigused Euroopa kodanikuna EL27 EUROALA 3 MUU KUI EUROALA NL 5 CY 5 BG 5 SI 4 LU 4 4 SK DK 4 IT CZ EL ES AT 3 FI RO FR 2 BE 3 DE 3 IE 3 4 SE 3 5 LT HU PL EE PT 2 2 LV 2 3 MT 1 UK Sagedasemad teemad riigiti 3 sagedasema teema seas Euroopa tasandil 23

24 C. EUROOPA PARLAMENDI KUVAND 1. EUROOPA PARLAMENDI ÜLDINE KUVAND a) Euroopa keskmine QP3 Kas Euroopa Parlament jätab Teile üldiselt väga positiivse, küllaltki positiivse, neutraalse, küllaltki negatiivse või väga negatiivse mulje? Kokku 'Positiivne' 4 Neutraalse Kokku 'Negatiivse' 4 Ei oska öelda EB68.1 Sügis 2007 EB70.1 Sügis 2008 Nov. EB78.2 Nov.-Dets. b) Euroopa Parlamendi kuvand vastavalt huvile Euroopa asjade vastu QP3 Kas Euroopa Parlament jätab Teile üldiselt väga positiivse, küllaltki positiivse, neutraalse, küllaltki negatiivse või väga negatiivse mulje? EL27 Kokku 'Positiivne' Neutraalse Kokku 'Negatiivse' Ei oska öelda Huvi Euroopa asjade vastu Huvitatud 2 Mitte huvitatud 4 24

25 c) tulemused riigiti: 25

26 d) tulemused riigiti: areng QP3 Kas Euroopa Parlament jätab Teile üldiselt väga positiivse, küllaltki positiivse, neutraalse, küllaltki negatiivse või väga negatiivse mulje? Kokku 'Positiivne' Neutraalse Kokku 'Negatiivse' Ei oska öelda Vahe Vahe Vahe Vahe EL27 4 EUROALA 4 MUU KUI EUROALA 4 4 MT DE AT UK 1 4 LV BE IE 3 FR NL 4 SK DK HU 4 4 EE LU 4 4 IT 2 PT 2 BG LT PL SE SI FI RO 4 1 EL 2 4 CZ 2 4 CY 4 1 ES

27 2. EUROOPA PARLAMENDI ÜKSIKASJALIK KUVAND a) Euroopa keskmine QP2 Palun öelge iga järgneva sõna/väljendi puhul, kas see kirjeldab Teie ettekujutust Euroopa Parlamendist väga hästi, üsna hästi, üsna halvasti või väga halvasti. - Kirjeldab hästi Dünaamiline 6 Demokraatlik 6 Kuulab Euroopa kodanikke 6 6 Halvasti tuntud 6 Ebatõhus EB68.1 Sügis EB70.1 Sügis 2008 EB73.1 Jaa.-Vee EB74.3 Nov.-Dets Nov. EB78.2 Nov.-Dets. 27

28 b) tulemused riigiti: areng QP2 Palun öelge iga järgneva sõna/väljendi puhul, kas see kirjeldab Teie ettekujutust Euroopa Parlamendist väga hästi, üsna hästi, üsna halvasti või väga halvasti. Dünaamiline Demokraatlik Kuulab Euroopa kodanikke Kokku 'Kirjeldab hästi' Kokku 'Kirjeldab hästi' Kokku 'Kirjeldab hästi' Vahe Vahe Vahe EL EUROALA MUU KUI EUROALA AT NL BE EE LV MT UK DE IT DK IE PL LT HU SE 7 7 LU SK FI RO SI BG PT FR CY CZ EL ES

29 QP2 Palun öelge iga järgneva sõna/väljendi puhul, kas see kirjeldab Teie ettekujutust Euroopa Parlamendist väga hästi, üsna hästi, üsna halvasti või väga halvasti. Halvasti tuntud Ebatõhus Kokku 'Kirjeldab hästi' Kokku 'Kirjeldab hästi' Vahe Vahe EL EUROALA 5 4 MUU KUI EUROALA 4 ES EL PT CY 2 1 MT 2 2 RO 2 SI 5 BG 4 1 SK 4 LU 4 SE IE FR 5 5 DK IT FI HU PL 4 3 UK CZ 4 LT 2 5 BE NL AT LV DE EE 29

30 D. TEADMISED EUROOPA PARLAMENDI KOHTA 1. TEADMISED EUROOPA PARLAMENDI TOIMIMISE KOHTA a) Euroopa keskmine QP4 Ja kas Teie arvates kuuluvad parlamendisaadikud Euroopa Parlamenti? Oma rahvuse alusel Oma poliitilise kuuluvuse alusel Ei oska öelda EB68.1 Sügis 2007 EB71.1 EB73.1 EB74.3 Jan.-Feb Jaa.-Vee Nov.-Dets Nov. EB78.2 Nov.-Dets. b) Teadmised Euroopa Parlamendi toimimise kohta vastavalt huvile Euroopa asjade vastu QP4 Ja kas Teie arvates kuuluvad parlamendisaadikud Euroopa Parlamenti? Oma poliitilise kuuluvuse alusel Oma rahvuse alusel Ei oska öelda 2 Huvitatud Mitte huvitatud EL27 Huvi Euroopa asjade vastu 30

31 c) tulemused riigiti: 31

32 d) tulemused riigiti: areng QP4 Ja kas Teie arvates kuuluvad parlamendisaadikud Euroopa Parlamenti? Oma rahvuse alusel Oma poliitilise kuuluvuse alusel Vahe Vahe Ei oska öelda Vahe EL EUROALA 2 2 MUU KUI EUROALA PT MT 4 5 IE 4 2 CY LV RO IT UK EL BG AT LU DE 3 3 CZ ES NL 6 5 SK FR PL SI DK HU SE EE FI BE 6 5 LT

33 2. EUROOPA PARLAMENDI OTSUSTUSPROTSESSI TUNDMINE a) Euroopa keskmine QP5 Kas Te ütleksite, et Euroopa Parlamendi otsuseid võetakse vastu ennekõike? Vastavalt nende liikmesriikide huvidele, kust Euroopa Parlamendi liikmed tulevad Vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete poliitilisele kuuluvusele Mõlemat (SPONTAANNE) Ei oska öelda Nov. EB78.2 Nov.-Dets. EB68.1 Sügis 2007 EB70.1 Sügis

34 b) tulemused riigiti: 34

35 c) tulemused riigiti: areng QP5 Kas Te ütleksite, et Euroopa Parlamendi otsuseid võetakse vastu ennekõike? Vastavalt nende liikmesriikide huvidele, kust Euroopa Parlamendi liikmed tulevad Vahe Vastavalt Euroopa Parlamendi liikmete poliitilisele kuuluvusele Vahe Mõlemat (SPONTAANNE) Vahe Ei oska öelda Vahe EL27 1 EUROALA MUU KUI EUROALA 4 1 BG LU RO 4 1 MT 2-7 PT 1 FI 1 ES EL 5 1 SK CY 1 DE IE -7 IT PL 4 1 LT FR EE 2 1 HU CZ 5 5 AT SI LV UK SE 4 4 DK 1 1 NL 4 1 BE 1 35

36 E. EUROOPA PARLAMENDI ROLL 1. HETKESEIS a) Euroopa keskmine QP6 Kas Teie arvates on Euroopa Parlamendi roll Euroopa Liidu toimimises? Kokku 'Oluline' 7 Kokku 'Ebaoluline' EB68.1 Sügis 2007 EB70.1 Sügis 2008 Ei oska öelda 7 2 Nov. EB77.4 Juuni 7 2 EB78.2 Nov.-Dets. 36

37 b) tulemused riigiti: 37

38 c) tulemused riigiti: areng QP6 Kas Teie arvates on Euroopa Parlamendi roll Euroopa Liidu toimimises? Kokku 'Oluline' Kokku 'Mitte oluline' Ei oska öelda Vahe Vahe Vahe EL EUROALA MUU KUI EUROALA AT PT LT UK BE EE DE IE IT MT 8 8 RO NL FI BG CZ 8 7 DK PL FR SK HU 8 8 LU SI SE ES CY 8 8 LV EL

39 2. (MINEVIKU) TAJUMINE a) Euroopa keskmine QP7 Kas Te ütleksite, et viimase 10 aasta jooksul on Euroopa Parlamendi roll Euroopa Liidus? Tugevnenud 4 Nõrgenenud Jäänud samaks Ei oska öelda 4 2 EB68.1 Sügis EB71.1 Jaa.-Vee EB78.2 Nov.-Dets. 39

40 b) tulemused riigiti: 40

41 c) tulemused riigiti: areng QP7 Kas Te ütleksite, et viimase 10 aasta jooksul on Euroopa Parlamendi roll Euroopa Liidus? Tugevnenud Nõrgenenud EB71.1 EB71.1 Vahe Jaa.-Vee. Νov.-Dets. Jaa.-Vee Jäänud samaks EB71.1 Vahe Νov.-Dets. Jaa.-Vee Ei oska öelda EB71.1 Vahe Νov.-Dets. Jaa.-Vee Vahe Νov.-Dets EL EUROALA MUU KUI EUROALA BG PL 1 6 LV DE FR IT BE 4 +9 HU IE NL RO EE MT FI AT DK LT EL UK PT LU SK SE ES 2 SI CY CZ

42 3. SOOVID (TULEVIKUKS) a) Euroopa keskmine QP8 Would you personally like to see the European Parliament play a more important or less important role than it currently does? Olulisemat rolli Sama (SPONTAANNE) EB68.1 Sügis EB70.1 Sügis 2008 Vähem olulist rolli 1 1 EB71.1 Jaa.-Vee Ei oska öelda EB74.3 Nov.-Dets Nov. EB73.1 Jaa.-Vee EB78.2 Nov.-Dets. 42

43 b) tulemused riigiti: 43

44 c) tulemused riigiti: areng QP8 Kas Teile isiklikult meeldiks näha, et Euroopa Parlament mängib olulisemat või vähem olulist rolli kui see praegu mängib? Olulisemat rolli Sama (SPONTAANNE) Vähem olulist rolli Ei oska öelda Vahe Vahe Vahe Vahe EL EUROALA MUU KUI EUROALA IE UK BG PL DE LU MT BE EL IT SI ES FR CY PT DK 2 2 HU RO FI LT CZ 4 LV SE EE SK AT NL

45 F. EUROOPA PARLAMENT TÄNA JA HOMME: VÄÄRTUSED JA PRIORITEETSED POLIITIKAVALDKONNAD 1. PRIORITEETSED POLIITIKAVALDKONNAD a) Euroopa keskmine Items obtaining 2 or more 45

46 b) tulemused riigiti: 46

47 c) tulemused riigiti: areng QP9T Euroopa Parlament edendab teatud poliitikate väljatöötamist Euroopa Liidu tasandil. Millised järgnevatest poliitikatest peaks Teie arvates olema prioriteetsed? Esiteks? Veel mõni? (MITU VÕIMALIKKU VASTUST) Võitlus vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu Majandus-, eelarve- ja maksupoliitikate koordineerimine Tarbija- ja tervisekaitse parandamine Julgeoleku- ja kaitsepoliitika, mis võimaldab EL-l vastu astuda rahvusvahelisele kriisile EB77.4 Vahe Dec.EB77.4 Vahe Dec.EB77.4 Vahe Dec.EB77.4 Vahe Dec.Νov.-Dets. Νov.-Dets. Νov.-Dets. Νov.-Dets. Juuni June Juuni June Juuni June Juuni June EL EUROALA MUU KUI EUROALA 5 CY UK 0 2 BE FR IE 4 2 EL SK 4 FI RO SI SE EE ES AT 5 5 CZ 5 5 DE MT NL BG DK 4 4 LV LT IT 3 PT PL LU HU sagedasemat teemat 47

48 2. KAITSTAVAD VÄÄRTUSED a) Euroopa keskmine 48

49 b) tulemused riigiti: 49

50 c) tulemused riigiti: areng QP10 Ja milliseid järgmisi väärtusi peaks Euroopa Parlament Teie arvates kaitsma kui prioriteetseid? (MAX 3 VASTUST) Solidaarsus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel Inimõiguste kaitse EL Vahe Vahe Meeste ja naiste vaheline võrdsus Vahe Sõnavabadus Vahe EUROALA MUU KUI EUROALA ES PL RO AT 5 5 SI UK FR DE MT PT 4 FI BG EE CY CZ 6 6 DK LV LU LT IT NL SK BE 5 4 IE SE HU EL sagedasemat teemat 50