Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Μέγεθος: px

Εμφάνιση ξεκινά από τη σελίδα:

Download "Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1"

Ξάνθη Κεδίκογλου
7 χρόνια πριν
Προβολές:

1 laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad poolusi, on meidiaanid. Seega meidiaan on pooluseid läbiv suuingjoon (joonisel 1 oheline ja punane joon). Ühte meidiaani, Inglismaal Geenwichi (punkt G) asulat läbivat meidiaani, nimetatakse Geenwichi meidiaaniks (joonisel 1 oheline joon). Geenwichi meidiaani loetakse nullmeidiaaniks. Ekvaatoiga (joonisel 1 must punktiiis joon) paalleelsed ümbeingjooned on paalleelid (joonisel 1 sinine joon). Ekvaato on pikim paalleel. Ekvaatoit loetakse nullpaalleeliks. Maakeal asetseva punkti koodinaadid määatakse meidiaanide ja paalleelidega. unkti pikkuskoodinaadiks on nuk, mis jääb ekvatoiaaltasandi keskpunktist algava kahe aadiuse vahele. Üks neist lõpeb nullmeidiaani ja ekvaatoi lõikepunktis. Teine aadiustest lõpeb punkti läbiva meidiaani ja ekvaatoi lõikepunktis (vt joonis 1). unkti laiuskoodinaadiks on nuk, mis jääb ekvatoiaaltasandi keskpunktist (maakea keskpunktist) tõmmatud kahe aadiuse vahele. Üks neist aadiustest kulgeb punkti läbiva meidiaani ja ekvaatoi lõikepunkti. Teine aadius kulgeb punkti läbiva meidiaani ja seda punkti läbiva paalleeli lõikepunkti (vt joonis 1). Kuna nuka mõõdetakse kaadides, siis väljenduvad punkti geogaafilised koodinaadid samuti kaadides. ikkuskaadid jäävad ja 18 vahele. ikkuskaadide nulliks on nullmeidiaan ja 18 vastavaks meidiaaniks nullmeidiaani määava suuingi teine poolkaa. Nullmeidiaanist ida poole jäävate punktide

2 pikkuskoodinaadid vaustatakse kijega kaadi idapikkust (joonisel 2 on mägitud 8 idapikkust). Nullmeidiaanist lääne poole jäävate punktide koodinaadid mägistatakse kijega kaadi läänepikkust (joonisel 3 on mägitud 3 läänepikkust). G G idapikkust 3 läänepikkust Joon 2 Joon 3 Näiteks on Tatu linna pikkuskoodinaadiks 26 43' idapikkust ja Büsselil 4 22' idapikkust. G 4 G 2 4 põhjalaiust 2 lõunalaiust Joon 4 Joon 5 2

3 aiuskoodinaadid jäävad ja 9 vahele. Nulliks on ekvaato. Sellest põhjapoolsete punktide koodinaatidele lisatakse kije kaadi põhjalaiust. Ekvaatoist lõunasse jäävate punktide koal aga kije kaadi lõunalaiust. Joonisel 4 on mägitud 4 põhjalaius ja joonisel 5 2 lõunalaiust. Näiteks Tatu laiuskoodinaat on 58 28' põhjalaiust, Büsselil 5 5' põhjalaiust. Õpitu seostamine matemaatikaga lgu kea keskpunkt ja aadius. lgu nuk laiuskaad (jääb ekvatoiaaltasandi keskpunktist tõmmatud kahe aadiuse vahele) (vt joonis 6). G A B β A B Joon 6 Joon 7 a) Samal pikkuskaadil asuvate linnade A ja B vahelise kauguse kui kaae pikkuse leidmine. Maa aadius on ligikaudu 637 km ja ümbemõõt 4 km. Teades nuka ja Maa aadiust, saame leida kaae AB pikkuse: kaa AB. kaa AB 36 b) unkti A paalleeli (samal laiuskaadil oleva ingjoone) aadiuse leidmine pikkuskaadi (nuga ) abil. lgu meil vaja leida punkti A paalleeli (samal laiuskaadil oleva ingjoone) aadius (vt joonis 7). Selle ingjoone aadius on isti Maa teljega. Tekib täisnukne kolmnuk, mille nuk 9. Teades nuka ja Maa aadiust, saame leida ingjoone aadiuse seosest sin. Viimasest sin. 3

4 Näiteülesanded Näide 1. Aafikas paiknev Victoia juga asetseb samal pikkuskaadil kui Soome pealinn Helsingi: 25 idapikkust. Victoia joa lõunalaius on aga 18 ja Helsingi põhjalaius on 6. Kui kaugel on linnulennult Victoia juga Helsingist? ahendus. Tähistame joonisel Helsingit H ja Victoia juga V tähega (vt joon 8). G 6 18 V H 25 idapikkust Joon 8 Sisuliselt on vaja leida Maa ümbemõõdule (4 km) vastava ingjoone kaae HV pikkus, kaa toetub kesknugale = kaa HV 87 km. kaa HV Vastus. Victoia juga asub Helsingist 87 km kaugusel. 4

5 Näide 2. Büsseli asukoha laiuskaad on 51 põhjalaiust. Kui pika maa peaks läbima matkaja, kes alustab matka Büsselist, liigub piki Büsseli laiuskaadi ning jõuab lõpuks Büsselisse tagasi? Maakea aadius on 637 km. ahendus. 51 Büssel Joon 9 Meil on vaja leida 51 laiuskaadile vastava paalleeli (ümbeingjoone) aadius, mille jägi selle ingjoone pikkus oleks 2 (vt joon 9). Maakea aadius = 637 km. Et nuk , siis täisnuksest kolmnugast saame seose: sin 39, millest 637 sin km. Sellisele aadiusele vastava ingjoone pikkus c km. Vastus. Matka pikkuseks on km. Ülesanded Ülesanne 1. Tallinn ja Ateena asuvad peaaegu samal geogaafilisel pikkusel: 25 idapikkust. Tallinn asub 59 põhjalaiusel ja Ateena 38 põhjalaiusel. eida Ateena ja Tallinna vaheline kaugus linnulennult. (2333 km) Ülesanne 2. Matkamise entusiast Mati planeeib põnevat matka: alustada Tallinnast, liikuda kompassiga piki põhjalaiust (59 ) seni kuni jõuab tagasi lähtepunkti Tallinnasse. Kui pikk matk tuleks tal sooitada, avestades, et maakea aadius on 637 km. (263 km) 5

Σχετικά έγγραφα

; y ) vektori lõpppunkt, siis

; y ) vektori lõpppunkt, siis III kusus VEKTOR TASANDIL. JOONE VÕRRAND *laia matemaatika teemad. Vektoi mõiste, -koodinaadid ja pikkus: http://www.allaveelmaa.com/ematejalid/vekto-koodinaadid-pikkus.pdf Vektoite lahutamine: http://allaveelmaa.com/ematejalid/lahutaminenull.pdf