Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
|
|
- Φίλητος Νικολαΐδης
- 5 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti järgi ( ) ha. U. Petersoni satelliidipiltide analüüsimisel saadud metsamaski põhjal on Haljala valla metsade pindala 5699,1 ha (s.o 31,5% kogu valla pindalast). Põhikaardilt eristatuna on Haljala valla metsade pindala 5432 ha (s.o 30% kogu valla pindalast). Lääne-Virumaa metsasus oli 2005.aasta seisuga 49,3% ja Eesti metsasus 51,8%. Metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse (edaspidi metsaregister) kantakse metsade inventeerimise andmed. Metsaregistrisse kantud Haljala valla metsamaa hõlmab (seisuga 2007.a november) 2139 eraldist kogupindalaga 2187,6 ha (keskmine metsaeraldise suurus on 1,02 ha). Sellest riigimetsamaad on 320,2 ha (14,6%). Korraldatud metsade osakaal kogu valla pindalast on 12,1%. 2. Haljala valla korraldatud metsade kogutagavara ja keskmised hektaritagavarad Haljala valla korraldatud ehk metsamajandamiskavaga metsade kogutagavara (sh esimese-, teise- ja üksikpuude rinde tagavara kokku) on tihumeetrit (vt tabel 1). Domineerivad keskealised ja vanemad puistud. Tabel 1. Haljala valla korraldatud metsade jagunemine arenguklassidesse ja vastavatesse arenguklassidesse kuuluvate metsade kogutagavarad ja (pindalaga kaalutud) keskmised hektaritagavarad (arenguklasside definitsioonid on toodud metsa korraldamise juhendi Lisades: Arenguklass Pindala (ha) Osakaal kogupindalast (%) Kogutagavara (tm) Pindalaga kaalutud keskmine hektaritagavara (tm/ ha) lage ala 52,6 2, ,0 selguseta ala 51,2 2,3 97 0,0 noorendik 89,9 4, ,7 latimets 125,0 5, ,5 keskealine mets 991,6 45, ,6 valmiv mets 300,1 13, ,7 küps mets 577,2 26, ,9 KOKKU 2187,6 100, (Pindalaga kaalutud) puistute keskmine hektaritagavara (arvestatud on noorendike kuni küpsete metsade keskmisi hektaritagavarasid) on Haljala valla korraldatud metsades 170,5 tm/ha (riigimetsas 201,2 tm/ha ja erametsas 165,6 tm/ha). Lääne- Virumaal on pindalaga kaalutud puistute keskmine hektaritagavara riigimetsas 194
2 tm/ha ja erametsas 218 tm/ha. Kogu Eestis on vastavad näitajad 169 tm/ha ja 158 tm/ha. 3. Puistute jagunemine puuliigiti Nagu jooniselt 1 näha, iseloomustab Haljala valla metsasid väiksem okaspuupuistute osakaal ja tunduvalt suurem hall-lepikute osakaal kui Eestis tervikuna. haab sanglepp 5,1% 1,4% teised 0,8% haab; 3,5% hall lepp; 6,5% sanglepp; 1,8% teised; 0,5% haab; 3,6% hall lepp; 5,7% sanglepp; 1,9% teised; 0,9% hall lepp 20,2% mänd 22,5% kuusk 15,1% kask; 23,7% mänd; 35,7% kask; 31,6% mänd; 37,3% kask 34,8% kuusk; 28,4% kuusk; 19,1% Haljala vald Lääne-Virumaa Joonis 1. Haljala valla, Lääne-Viru maakonna ja kogu Eesti korraldatud metsamaa pindala jagunemine enamuspuuliigiti Eesti Tabelis 2 on toodud Haljala valla korraldatud metsade jagunemine vanuseklassidesse enamuspuuliigiti.
3 Tabel 2. Puistute puuliigiline jagunemine vanuseklassiti Vanuseklass vaher remmelgas pärn saar sanglepp haab kuusk hall lepp mänd kask Pin kokk lagedad ja selguseta alad (vanuseklass -1) 4,7 6,0 32,6 7,4 27,8 25, ,2 2,6 5,4 2,0 23,1 1,6 20, ,6 3,0 2,8 16,5 42,7 12,4 32, ,2 0,5 2,0 21,7 90,5 28,8 45, ,4 6,0 3,6 7,0 7,7 198,6 19,2 135, ,1 3,9 9,1 38,3 14,4 74,3 27,8 165, ,6 2,7 2,6 39,0 51,8 4,7 51,8 203, ,3 3,9 7,8 91,0 1,2 85,8 106, ,6 4,3 59,1 135,1 27, ,0 25,0 44, ,9 31,3 0, , , ,3 7, ,8 Pindala kokku (ha) 0,7 1,2 2,0 14,1 30,6 112,6 330,0 442,5 491,6 762, ,0 200,0 Pindala (ha) 150,0 100,0 50,0 0, saar pärn remmelgas vaher kask mänd hall lepp kuusk haab sanglepp enamuspuuliik vanuseklass Joonis 2. Puistute jagunemine vanuseklassidesse enamuspuuliigi järgi. 4. Puistute keskmised takseernäitajad Haljala valla korraldatud puistute (pindalaga kaalutud) keskmine vanus on 52 aastat (erametsas 50 a ja riigimetsas 62 a). Lääne-Virumaal on vastav näitaja erametsas 55 a
4 ja riigimetsas 62 a ning kogu Eesti keskmine on erametsas 55 a ja riigimetsas 58 a. (kõigil juhtudel 0 väärtusi ei arvestatud). Tabel 3. Haljala valla puistute (pindalaga kaalutud) keskmised näitajad vanuseklassiti Vanuseklass pindala (ha) keskmine keskmine keskmine vanus (a) kõrgus (m) diameeter (cm) 10 48,8 8,1 3,8 3, ,2 17,7 7,2 7, ,4 27,6 11,4 11, ,7 37,7 14,3 13, ,6 48,1 17,3 18, ,4 57,4 18,9 20, ,6 67,5 20,6 23, ,1 76,9 22,2 25, ,9 86,8 24,0 27, ,9 96,3 22,2 27, ,9 107,0 27,3 31, ,8 116,7 26,4 30, ,9 124,5 24,9 30, ,8 140,0 12,2 20,0 Kokku 2104,9 52,4 17,1 18,5 5. Haljala valla puistute jagunemine metsakategooriatesse Haljala valla korraldatud metsamaa jaguneb metsakategooriatesse järgmiselt: tulundusmets 2070,0 ha (94,6%); kaitsemets 102,2 ha (4,7%); hoiumets 15,4 ha (0,7%). 6. Haljala metsade kuivenduse osakaal Kuivendus hõlmab korraldatud metsamaa pindalast 20%. 7. Haljala valla metsamaa jagunemine kasvukohatüübiti ja tüübirühmati Tabel 4. Haljala valla korraldatud metsamaa jagunemine metsakasvukohatüübiti
5 Metsakasvukohatüüp Osakaal kogu- Pindala (ha) pindalast (%) angervaksa 672,8 30,8 jänesekapsa 220,7 10,1 tarna-angervaksa 176,4 8,1 jänesekapsa-pohla 167,2 7,6 jänesekapsa-kõdusoo 151,6 6,9 naadi 138,4 6,3 mustika-kõdusoo 128,8 5,9 sinilille 117,8 5,4 jänesekapsa-mustika 108,0 4,9 tarna 93,8 4,3 mustika 81,8 3,7 karusambla-mustika 33,0 1,5 madalsoo 31,3 1,4 siirdesoo 18,2 0,8 kastikuloo 14,9 0,7 lodu 9,6 0,4 sõnajala 6,2 0,3 raba 4,6 0,2 pohla 4,5 0,2 sinika 2,8 0,1 mineraalne puistang 1,8 0,1 karusambla 1,4 0,1 sambliku 1,4 0,1 leesikaloo 0,6 0,0 KOKKU 2187,6 100,0 Tabel 5. Haljala valla korraldatud metsamaa jagunemine tüübirühmati. Tüübirühm Pindala (ha) % Soovikumetsad 943,0 43,1 Palumetsad 394,5 18,0 Laanemetsad 338,5 15,5 Kõdusoometsad 280,4 12,8 Salumetsad 144,6 6,6 Rohusoometsad 40,9 1,9 Samblasoometsad 22,8 1,0 Loometsad 15,5 0,7 Rabastuvad metsad 4,2 0,2 Nõmmemetsad 1,4 0,1 KOKKU 2185,8 100,0 8. Haljala valla metsade kasvukohaheadus (boniteet)
6 Joonis 3. Haljala valla korraldatud metsade jagunemine kasvukoha headuse ehk boniteedi alusel. Boniteet 0 (Ιa boniteediklass) tähistab kõige viljakamaid kasvukohti ja boniteet 6 (Va boniteediklass) kõige vähemviljakaid kasvukohti. Eraldiste andmed, millel oli boniteet märkimata, jäeti analüüsist välja. Haljala valla metsade (pindalaga kaalutud) keskmine boniteet on 2,2. Eestis tervikuna on korraldatud metsade (pindalaga kaalutud) keskmine boniteet riigimetsas 2,0 ja erametsas 2,2. Lääne-Virumaal on vastavad näitajad 1,9 ja 2,2. 9. Puistute aastane juurdekasv Juurdekasv on arvutatud pindalaga kaalutud keskmisena, arvestades korraldatud puistusid arenguklassidest latiealine kuni küps mets. Haljala valla puistute aastane juurdekasv on keskmiselt 5,7 tm/ha/a (riigimetsas 5,9 ja erametsas 5,7). Lääne-Virumaal on puistute aastane juurdekasv riigimetsas keskmiselt 5,9 tm/ha/a ja erametsas 5,1 tm/ha/a. Kogu Eestis on vastavad näitajad riigimetsas 5,9 ja erametsas 4,9 tm/ha/a. 10. Haljala valla metsade jagunemine tuleohuklasside põhjal Tabel 6. Haljala valla puistute (pindalaga kaalutud) keskmised tuleohuklassid arenguklassiti Arenguklass Pindala (ha) Keskmine tuleohuklass Lage ala 52,6 2,6 Selguseta ala 51,2 1,9 Noorendik 89,9 3,2 Latimets 125 3,6 Keskealine mets 991,6 3,6 Valmiv mets 300,1 3,5 Küps mets 577,2 4,0 Kokku 2083,8 3,6
7
Metsa kaardistamisel kasutatavad täiendavad leppemärgid Metsakaardi leppemärkide klassifikaator
nr 2 Metsa korraldamise juhend lisa 1 Metsa kaardistamisel kasutatavad täiendavad leppemärgid Metsakaardi leppemärkide klassifikaator Puistuplaani leppemärkide klassifikaator Kood Leppemärk RGB kood Kirjeldus
Διαβάστε περισσότεραMetsa kaardistamisel kasutatavad täiendavad leppemärgid Metsakaardi leppemärkide klassifikaator
nr 77 Metsa korraldamise juhend lisa 1 Metsa kaardistamisel kasutatavad täiendavad leppemärgid Metsakaardi leppemärkide klassifikaator Kood Leppemärk RGB kood Kirjeldus 1 255,0,0 katastriüksuse piir 2
Διαβάστε περισσότεραCompress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013
55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi
Διαβάστε περισσότεραSTM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013
Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραMetsa kõrguse kaardistamise võimalustest radarkaugseirega. Aire Olesk, Kaupo Voormansik
Metsa kõrguse kaardistamise võimalustest radarkaugseirega Aire Olesk, Kaupo Voormansik ESTGIS Narva-Jõesuu 24. Oktoober 2014 Tehisava-radar (SAR) Radarkaugseire rakendused Muutuste tuvastus Biomass Tormi-
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραTulemused kaalutud andmete alusel. Weighted results
Tervise Arengu Instituut National Institute for Health Development EESTI TÄISKASVANUD RAHVASTIKU TERVISEKÄITUMISE UURING 2006 Tulemused kaalutud andmete alusel Health Behavior among Estonian Adult Population,
Διαβάστε περισσότεραAnonüümse HIV nõustamise ja testimise teenuse ülevaade aasta. Kristi Rüütel, Natalja Gluškova
Anonüümse HIV nõustamise ja testimise teenuse ülevaade 2012. aasta Kristi Rüütel, atalja Gluškova Tallinn 2013 SISUKORD LÜHEDID JA MÕISTED... 2 HIV ÕUSTAMISE JA TESTIMISE TEEUS... 3 ADMETE KOGUMIE JA AALÜÜS...
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραPrisma. Lõik, mis ühendab kahte mitte kuuluvat tippu on prisma diagonaal d. Tasand, mis. prisma diagonaal d ja diagonaaltasand (roheline).
Prism Prisms nimese ulu, mille s u on vsvl rlleelsee j võrdsee ülgedeg ulnurgd, ning ülejäänud ud on rööüliud, millel on ummgi ulnurgg üine ülg. Prlleelseid ulnuri nimese rism õjdes j nende ulnurde ülgi
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραVanemlusprogrammi Imelised aastad piloteerimise põhitulemused III ja IV etapi koolitused
Vanemlusprogrammi Imelised aastad piloteerimise põhitulemused III ja IV etapi koolitused Aire Trummal Tallinn 2016 Sisukord 1. Vanemlusprogramm Imelised aastad Eestis... 3 1.1. Programmi taust... 3 1.2.
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραEestis esinevate konvektiivsete tormide pilv-maa välke ja rahet detekteerivad parameetrid kaksikpolarimeetrilise Doppler ilmaradari andmete põhjal
Eestis esinevate konvektiivsete tormide pilv-maa välke ja rahet detekteerivad parameetrid kaksikpolarimeetrilise Doppler ilmaradari andmete põhjal Tanel Voormansik, Tarmo Tanilsoo, Piia Post, Dmitri Moisseev,
Διαβάστε περισσότεραMitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKAINSTITUUT Dünaamika kodutöö nr. 1 Mitmest lülist koosnea mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine ariant ZZ Lahendusnäide Üliõpilane: Xxx Yyy Üliõpilase kood:
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραSkalaar, vektor, tensor
Peatükk 2 Skalaar, vektor, tensor 1 2.1. Sissejuhatus 2-2 2.1 Sissejuhatus Skalaar Üks arv, mille väärtus ei sõltu koordinaatsüsteemi (baasi) valikust Tüüpiline näide temperatuur Vektor Füüsikaline suurus,
Διαβάστε περισσότεραSkalaar, vektor, tensor
Peatükk 2 Skalaar, vektor, tensor 1 2.1. Sissejuhatus 2-2 2.1 Sissejuhatus Skalaar Üks arv, mille väärtus ei sõltu koordinaatsüsteemi (baasi) valikust Tüüpiline näide temperatuur Vektor Füüsikaline suurus,
Διαβάστε περισσότεραSmith i diagramm. Peegeldustegur
Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes
Διαβάστε περισσότεραKandvad profiilplekid
Kandvad profiilplekid Koosanud voliaud ehiusinsener, professor Kalju Looris ja ehnikalisensiaa Indrek Tärno C 301 Pärnu 2003 SISUKORD 1. RANNILA KANDVATE PROFIILPLEKKIDE ÜLDANDMED... 3 2. DIMENSIOONIMINE
Διαβάστε περισσότεραAASTAT KODUMAISE EEST VÄLJAS PIIMAFOORUM Ületootmine kui ekspordi taimelava
AASTAT KODUMAISE EEST VÄLJAS PIIMAFOORUM 2016 Ületootmine kui ekspordi taimelava Piimafoorumi suurtoetajad 1 Sisukord Ületootmine kui ekspordi taimelava 02 Jaanus Murakas, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja
Διαβάστε περισσότεραPÕLEVKIVI KASUTAMISE RIIKLIK ARENGUKAVA (eelnõu seisuga okt 2014)
PÕLEVKIVI KASUTAMISE RIIKLIK ARENGUKAVA 2016-2030 (eelnõu seisuga okt 2014) Koostaja: KESKKONNAMINISTEERIUM 1 Tallinn 2014 Sisukord Sisukord...2 Sissejuhatus...4 1. Seosed teiste valdkondade strateegiate
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότεραProstitutsiooni kaasatute meditsiiniteenuste külastajate HIV/AIDS-iga seotud riskikäitumine ja teadmised
Prostitutsiooni kaasatute meditsiiniteenuste külastajate HIV/AIDS-iga seotud riskikäitumine ja teadmised Esma- ja korduvklientide võrdlev andlüüs 2006 Liilia Lõhmus, Aire Trummal Tallinn 2007 SISSEJUHATUS
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραTüri linna soojusmajanduse arengukava
OÜ Pilvero Türi linna soojusmajanduse arengukava Koostasid: Ülo Kask, projektijuht Jaan Tehver Aleksandr Hlebnikov Arvi Poobus Livia Kask Türi Tallinn 2005-2006 OÜ Pilvero 1 Sisukord Sissejuhatus...5 A.
Διαβάστε περισσότεραEcophon Square 43 LED
Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,
Διαβάστε περισσότεραClick to edit Master title style
1 Welcome English 2 Ecodesign directive EU COMMISSION REGULATION No 1253/2014 Ecodesign requirements for ventilation units Done at Brussels, 7 July 2014. For the Commission The President José Manuel BARROSO
Διαβάστε περισσότεραPuit ja puitmaterjalid
Puit ja puitmaterjalid Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine
Διαβάστε περισσότεραNarva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks Kinnitatatud Narva-Jõesuu linnavolikogu
1 SISSEJUHATUS...3 2 SISUKOKKUVÕTE...4 3 ARENGUKAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED...8 3.1 Õiguslik baas...8 3.2 Alamvesikonna veemajanduskava...11 3.3 Narva-Jõesuu linna reoveekogumisala...12 3.4
Διαβάστε περισσότεραÜlesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus
Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina
Διαβάστε περισσότερα(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33
(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33 Normaallõike tugevusarvutuse alused. Arvutuslikud pinge-deormatsioonidiagrammid Elemendi normaallõige (ristlõige) on elemendi pikiteljega risti olev lõige (s.o.
Διαβάστε περισσότεραExcel Statistilised funktsioonid
Excel2016 - Statistilised funktsioonid Statistilised funktsioonid aitavad meil kiiresti leida kõige väiksemat arvu, keskmist, koguarvu, tühjaks jäänud lahtreid jne jne. Alla on lisatud sellesse gruppi
Διαβάστε περισσότεραI. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Διαβάστε περισσότεραZooplankton. Arvukus ja biomass 25. Juta Haberman Taavi Virro Kätlin Krikmann
271 25. Zooplankton Juta Haberman Taavi Virro Kätlin Krikmann Zooplankton (kreeka keeles zōon loom, planktos hõljuv) on vees vabalt hõljuvate loomakeste zooplankterite kogum. Tegemist on nn ökoloogilise
Διαβάστε περισσότεραKärla valla energiamajanduse uuendatud arengukava
Pilvero OÜ Kärla valla energiamajanduse uuendatud arengukava Lõpparuanne Kärla-Tallinn 2013 OÜ Pilvero, 2013-05-30 1 Sisukord SISUKORD... 2 SISSEJUHATUS... 5 A. KÄRLA VALLA LÜHIISELOOMUSTUS. ENERGEETIKASÜSTEEMIDE
Διαβάστε περισσότεραVFR navigatsioon I (Mõisted ja elemendid I)
VFR navigatsioon I (Mõisted ja elemendid I) 1. Suunad ja nende tähistamine. 2. Maakera ja sellega seonduv. 3. Maa magnetism. 4. Kursid (suunanurkade tüübid). 5. Navigatsiooniline kiiruste kolmnurk Min
Διαβάστε περισσότεραINFEKTSIONISTI KÜLASTAVATE HIV-I NAKATUNUTE ELUKVALITEET NING HIV-NAKKUSEGA SEOTUD STIGMA JA DISKRIMINEERIMINE EESTIS
INFEKTSIONISTI KÜLASTAVATE HIV-I NAKATUNUTE ELUKVALITEET NING HIV-NAKKUSEGA SEOTUD STIGMA JA DISKRIMINEERIMINE EESTIS Liilia Lõhmus, Merily Murd, Aire Trummal, Helle-Mai Loit, Kristi Rüütel Tallinn 2009
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραTeekatendi üksikute kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja nende alusel kandevõime parameetrite välja töötamine
Teekatendi üksikute kihtide elastsusmoodulite mõõtmine ja nende alusel kandevõime parameetrite välja töötamine AS Teede Tehnokeskus/TTÜ Teedeinstituut 2010-4 MAANTEEAMET Tallinn 2010 Teekatendi üksikute
Διαβάστε περισσότεραÄRA USALDA internetis raha võõrale Politsei kutsub inimesi internetis saab raha pangaarvele alles üles valvsusele. Raha maksmisel
lk 4 Politsei: aasta arvudes lk 7 Töökuulutused Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 tel. 515 0068 Nr. 10 (851) 13. märts 2015 tasuta useni! st Ideest teo 16.-29. märts KORSTNATE KINGINÄDAL! Termotöödeldud
Διαβάστε περισσότεραVastseliina kaugkütte võrgupiirkonna soojamajanduse arengukava
2016 Vastseliina kaugkütte võrgupiirkonna soojamajanduse arengukava 2016 2026 Koostas: Pavel Bogdanov, PhD,MTÜ LETEK Kinnitan: Aare Vabamägi, volitatud soojustehnika insener, tase 8 MTÜ LETEK Leht 1 SISUKORD
Διαβάστε περισσότεραLisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi
Lisa 1 Tabel 1. Veeproovide analüüside ja mõõtmiste tulemused Kroodi Proovi nr EE14002252 EE14001020 EE14002253 EE140022980 EE14001021 9 2-6 EE14002255 2-7 EE1 4002254 10 2-8 EE140022981 Kraav voolamise
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS V teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότεραPõlevkivi kasutamise riiklik arengukava
Sisukord Sisukord... 2 Sissejuhatus... 4 1. Seosed teiste valdkondade strateegiate ja arengukavadega... 6 2. Praeguse olukorra analüüs... 10 2.1. Kokkuvõte Põlevkivi arengukava 2008-2015 elluviimisest...
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA AJALUGU MTMM MTMM
Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Hindamine:
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότεραKEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,
Διαβάστε περισσότεραEcophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397
Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus
Διαβάστε περισσότεραMETSA HINDAMINE KASVAVA METSA MÕÕTMINE, MAHU JA HINNA
METSA HINDAMINE KASVAVA METSA MÕÕTMINE, MAHU JA HINNA ARVUTAMINE RAIEÕIGUSE VÕÕRANDAMISEL KASVAVA METSA MAHU JA HINNA TEADASAAMISEKS ON MITMEID VÕIMALUSI: 1) jätta metsa maht ja hind ostja määrata, 2)
Διαβάστε περισσότεραEesti elektrienergia hinna analüüs ja ühesammuline prognoosimine ARIMA tüüpi mudelitega
TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA INFORMAATIKATEADUSKOND Matemaatilise statistika instituut Finants- ja kindlustusmatemaatika eriala Kärt Päll Eesti elektrienergia hinna analüüs ja ühesammuline prognoosimine ARIMA
Διαβάστε περισσότεραPEREDELE SUUNATUD RAHALISTE TOETUSTE MÕJU VAESUSE LEEVENDAMISELE EESTIS: ANALÜÜS MIKROSIMULATSIOONIMEETODI ABIL
PEREDELE SUUNATUD RAHALISTE TOETUSTE MÕJU VAESUSE LEEVENDAMISELE EESTIS: ANALÜÜS MIKROSIMULATSIOONIMEETODI ABIL Uurimisraport Tellija: Sotsiaalministeerium Täiendatud versioon: 12.02.07 Andres Võrk Alari
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραKeskkonnateabe Keskus Mustamäe tee 33. Peeter Ennet
VEEKOGUDE VEEKVALITEET JA VEESÄÄST CV Peeter Ennet Peeter.Ennet@keskkonnainfo.ee Haridus 1964-1969 Tallinna Tehnikaülikool; Ehitusteaduskond, veevarustus ja kanalisatsioon 1976 tehnikakandidaat, (juh)
Διαβάστε περισσότεραHIV/AIDS-i JA NARKOMAANIAGA SEOTUD TEADMISED, HOIAKUD JA KÄITUMINE SÜÜDIMÕISTETUTE HULGAS LIILIA LÕHMUS, AIRE TRUMMAL
HIV/AIDS-i JA NARKOMAANIAGA SEOTUD TEADMISED, HOIAKUD JA KÄITUMINE SÜÜDIMÕISTETUTE HULGAS LIILIA LÕHMUS, AIRE TRUMMAL TALLINN 06 SISUKORD SISSEJUHATUS... 6 1. ÜLEVAADE UURIMUSE KORRALDAMISEST... 7 2. VALIMI
Διαβάστε περισσότεραPraktiline töö 1 Vesikirbu anatoomia ja füsioloogia (24p)
Praktiline töö 1 Vesikirbu anatoomia ja füsioloogia (24p) Vesikirp on uurimiseks väga populaarne tilluke vähiline, sest antud looma välisskelett on läbipaistev ja võimaldab uurida organismi siseehitust
Διαβάστε περισσότεραMaaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Maapiirkond noorte elu- ja ettevõtluskeskkonnana
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Maapiirkond noorte elu- ja ettevõtluskeskkonnana Teostaja: Eesti maaelu arengukava 2007-2013 1., 3. ja 4. telje püsihindaja
Διαβάστε περισσότεραMõõtmised, andmetöötlus ja automaatika lihanduses ja piimanduses, VL-1112 & VL-1122
Praks 2(3) Eel- ja järeltöö 1. Salvestage arvutisse andmestik lammas.xls (http://www.eau.ee/~ktanel/vl_1112/lammas.xls). 2. Avage salvestatud fail MS Excel is. 3. Peale ülesannete lahendamist salvestage
Διαβάστε περισσότεραHINNASTO 1.5. 2011. Maatalous Metsä Maansiirto Teollisuus. u u u u. sis alv 23%
Διαβάστε περισσότερα
9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραlk 7 Peugeot 208 Active plus VTi 82 hj erihind kuumakse al. 120 keskmine kütusekulu 4,3 l/100 km
lk 8 Vallajutud: Rakke Tööpakkumised lk 7 Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 tel. 515 0068 Nr. 44 (838) K- 28. november 2014 tasuta www.k-kummid.ee KUMMID www.peugeot.ee/kampaania OÜ KK-RIDEEN Kuumakse al.
Διαβάστε περισσότεραEESTI KOOLIÕPILASTE TERVISEKÄITUMISE UURING
EESTI KOOLIÕPILASTE TERVISEKÄITUMISE UURING 2005/2006 õppeaasta Tabelid (Tulemused kaalutud andmete alusel) Katrin Aasvee, Angela Poolakese, Anastassia Minossenko, Aljona Kurbatova Tallinn 2007 ISBN 978-9985-9820-9-9
Διαβάστε περισσότεραEesti LIV matemaatikaolümpiaad
Eesti LIV matemaatikaolümpiaad 31. märts 007 Lõppvoor 9. klass Lahendused 1. Vastus: 43. Ilmselt ei saa see arv sisaldada numbrit 0. Iga vähemalt kahekohaline nõutud omadusega arv sisaldab paarisnumbrit
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS VII teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότεραElastsusteooria tasandülesanne
Peatükk 5 Eastsusteooria tasandüesanne 143 5.1. Tasandüesande mõiste 144 5.1 Tasandüesande mõiste Seeks, et iseoomustada pingust või deformatsiooni eastse keha punktis kasutatakse peapinge ja peadeformatsiooni
Διαβάστε περισσότεραPraktikum 2. Kommentaarid andmestiku kohta
Praktikum 2 Salvestage kursuse kodulehelt omale arvutisse andmestik lammas.xls (http://ph.emu.ee/~ktanel/vl_1112/lammas.xls). Kommentaarid andmestiku kohta Lammaste andmebaas on moodustatud aastal 2003
Διαβάστε περισσότεραJoonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui
Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.
Διαβάστε περισσότερα5 Vaivundamendid. Joonis 5.1. Vaivundamentide liigid. a) lint; b) vaiarühm posti all; c) üksikvai posti all. Joonis 5.2 Kõrgrostvärgiga vaivundament
1 5 Vaivundamendid Vaivundamente kasutatakse juhtudel, kui tavalise madalvundamendiga ei ole võimalik tagada piisavat kandevõimet või osutub madalvundamendi vajum liialt suureks. Mõnedel juhtudel võimaldab
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραÜHISKONDLIKU HOONE ENERGIAAUDIT. Obinitsa küla, Meremäe vald, Võrumaa 2 -korruseline muuseum
ÜHISKONDLIKU HOONE ENERGIAAUDIT Obinitsa küla, Meremäe vald, Võrumaa 2 -korruseline muuseum Tellija: Piiriäärne Energiaarenduse MTÜ Kontaktisik: Urmo Lehtveer Aadress: Obinitsa küla, Meremäe vald, Võrumaa
Διαβάστε περισσότεραJaanus Kroon. Statistika kvaliteedi mõõtmed
MAKSEBILANSI KVALITEEDI HINDAMINE Jaanus Kroon Statistikat kasutades tekib sageli küsimus, kui kvaliteetsed analüüsitavad andmed on ning kas need on piisavalt usaldusväärsed, et teha nende põhjal majandus-
Διαβάστε περισσότεραTänavuse kooliaasta algus tõi uue alguse Peetri lasteaed-põhikoolile, sest pidulikult avati hariduskompleksi laiendus. Loe pikemalt lk 15.
Septembrinumbris: Milliste trennide vahel on valida Rae spordikeskuses ja millised ringid alustavad Rae kultuurikeskuses Peetri pargis võttis platsi sisse uus mänguväljak Uus Jürisse ehitatav lasteaed
Διαβάστε περισσότερα5. Välisõhk Õiguslik taust
5. Välisõhk 5. Välisõhk Välisõhu kvaliteedist sõltub ökosüsteemide seisund ja inimese tervis. Viimaste aastate õhuseireandmete põhjal on näha, et kõige enam probleeme on peente osakestega. Tallinna kesklinnas
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότεραTublid läänevirulased, kallid sõbrad!
Nüüd ka 6 kohaline! HELISTA 1300 tel. 515 0068 Nr. 8 (944) 23. veebruar 2017 Tasuta nädalaleht Vaala keskuses uus lihapood värske sealiha, kotletid, snitslid 100% Eesti sealihast Pidupäevaks pakume: Praad
Διαβάστε περισσότεραη ε λ Π ά η ξ α ζ ή κ ε ξ α ζ η η ο ε ί θ ν ζ η κ ί α ( 2 1 ) η ν π κ ή λ α Ι ν π λ ί ν π
Α Ρ Η Θ Μ Ο : 6.405 Π Ρ Α Ξ Ζ Κ Α Σ Α Θ Δ Ζ Ο Ρ Ω Ν Γ Η Α Γ Ω Ν Η Μ Ο Τ η ε λ Π ά η ξ α ζ ή κ ε ξ α ζ η η ο ε ί θ ν ζ η κ ί α ( 2 1 ) η ν π κ ή λ α Ι ν π λ ί ν π ε κ έ ξ α Π α ξ α ζ θ ε π ή, η ν π έ η
Διαβάστε περισσότεραINVESTEERINGU TASUVUSANALÜÜS. Ene Kolbre
INVESTEERINGU TASUVUSANALÜÜS Ene Kolbre Investeering on majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus saadava kasu nimel. Investeeringut võib käsitleda ka ettemaksuna tulevikus oodatavate
Διαβάστε περισσότεραohutuks koormakinnituseks maanteetranspordil
ohutuks koormakinnituseks maanteetranspordil Kooskõlas standardiga EN 12195-1 : 2010 Käesolev juhend pakub praktilisi juhiseid koormakinnituseks vastavalt Euroopa standardile EN 12195-1:2010. Kõik arvväärtused
Διαβάστε περισσότεραINVESTEERINGU TASUVUSANALÜÜS. Ene Kolbre
INVESTEERINGU TASUVUSANALÜÜS Ene Kolbre Investeering on majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus saadava kasu nimel. Investeeringut võib käsitleda ka ettemaksuna tulevikus oodatavate
Διαβάστε περισσότεραArvutatavad statistikud. Programmi LSTATS kasutamisjuhend
Programmi LSTATS kasutamisjuhend Lokaalstatistikute arvutamise tarkvara LSTATS võimaldab arvutada mitmesuguseid kujutise või kategoorilise pinna lokaalseid omadusi kirjeldavaid statistikuid päiseta binaarsetest
Διαβάστε περισσότερα30 päeva sisuliselt tapmiskatse eest!? Kas see on mingi nali või? on interneti kommentaariumis
OTSEKORRALDUSEGA nüüd üd vaid 2 kuus! Helista kohe 782 1300 Lõuna-Eesti nädalaleht 16LK NELJAPÄEV, 18. august 2011 Nr 32 (429) 0, 59 9 771406 874007 ISSN 1406-8745 Politsei on tabanud 22-aastase mehe,
Διαβάστε περισσότεραKrundi kasutamise sihtotstarve leppemärk selgitus leppemärk. EE elamumaa kahe korteriga elamu. EE2 garaaž eraldiasuval krundil. EEg aiamaja, suvila
DETAILPLANEERINGU VORMISTAMISE TÄPSUSTATUD NÕUDED Katastriüksuse Krundi kasutamise leppemärk selgitus leppemärk selgitus E üksikelamu EE elamumaa kahe korteriga elamu EE2 garaaž eraldiasuval krundil EEg
Διαβάστε περισσότεραKULUVUS GAG PEATREPI JA MUINSUSKAITSE AMETI MAJA TREPI NÄIDETEL SISSEJUHATUS
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM SIIM RAUD 11. KLASS KULUVUS GAG PEATREPI JA MUINSUSKAITSE AMETI MAJA TREPI NÄIDETEL JUHENDAJA ERKKI SOIKA SISSEJUHATUS Gustav Adolfi Gümnaasiumi korruseid ühendab üks aukartust
Διαβάστε περισσότεραMahe- ja tavapiima rasvhappeline koostis
Mahe- ja a rasvhappeline koostis Zarina Skvortsova, Merike Henno, Ragnar Leming Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Paljud viimasel ajal läbiviidud uuringud on püüdnud välja
Διαβάστε περισσότεραSõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 1 NÕUDED ALATES 1. JAANUARIST 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD
Διαβάστε περισσότεραKirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Διαβάστε περισσότερα1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 STEFAN-BOLTZMANNI SEADUS I TÖÖ EESMÄRGID 1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. TÖÖVAHENDID Infrapunase
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραPARNU LINNA UHISVEEVARGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA
PARNU LINNA UHISVEEVARGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2015-2026 Pärnu 2014 2 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS... 7 2 SISUKOKKUVÕTE... 8 2.1 VEEVARUSTUS... 8 2.2 KANALISATSIOON... 11 2.3 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE...
Διαβάστε περισσότερα7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85
7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7 Hii-ruut test Üks universaalsemaid ja sagedamini kasutust leidev test on hii-ruut (χ 2 -test, inglise keeles ka chi-square test). Oletame, et sooritataval katsel on k erinevat
Διαβάστε περισσότεραPiiriülese veevahetuse määramine Eesti põhjaveekihtides
1 Töö tellija: Keskkonnaagentuur Rein Perens Kristiina Kebbinau Piiriülese veevahetuse määramine Eesti põhjaveekihtides Juhatuse liige Aivar Pajupuu Töö finantseeritakse: KIK-i 2015 keskkonnaprogrammi
Διαβάστε περισσότερα