ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL. Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin

Μέγεθος: px
Εμφάνιση ξεκινά από τη σελίδα:

Download "ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL. Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin"

Transcript

1 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja TALLINN 2007

2 SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE LIIKLUSÕNNETUSED PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI? ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE VEREJOOKSUD SISEMINE VEREJOOKS NINAVEREJOOKS LUUMURRUD LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED PÕLETUS KUUMAKAHJUSTUSED PÄIKSEPISTE KÜLMUMINE EHK HÜPOTERMIA KÜLMUMINE PEATRAUMAD SILMAVIGASTUSED RINDKERE VIGASTUSED VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES UPPUMINE VALU SÜDAMES KÕHUÕÕNE ORGANITE VIGASTUSED MÜRGITUSED SÖÖBEAINED ORGAANILISED LAHUSTID MÜRGI SISSEHINGAMINE NARKOMAAN SEENEMÜRGITUS ELEKTRITRAUMA VÄLGULÖÖK ŠOKK EPILEPSIA PUTUKAHAMMUSTUSED MAOHAMMUSTUS TEADVUSETUS ELUSTAMINE KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAŽ MADAL SUHKRUTASE VERES

3 1. ESMAABI EESMÄRGID Elu säilitamine Vigastustest ja haigustest tingitud tüsistuste ärahoidmine Tervistumise soodustamine 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE Jälgige, et Teie jaoks oleks situatsioon ohutu Võimalikud ohutegurid: Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks Ohud välisteguritest Elektriõnnetused Gaas, suits, mürgine udu Tulekahju, varisemisohus olevad objektid 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED Liiklusõnnetused: Kui sa oled sõidukiga siis maanteel jäta sõiduk kindlasti oma sõidu suunda, lülita sisse ohutuled, nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub piiratud nähtavusega kohas, aseta teele ohukolmnurk. Ohutuse kindlustamisele tuleb mõelda eeskätt asulavälisel sõiduteel, kus on tegemist suure sõidukiirusega ja politsei kohaletulekuks võib kuluda rohkem aega. Sündmuskoht on soovitav piirata käepäraste vahenditega. Inimeste olemasolul võib kasutada nende abi lähenevate juhtide hoiatamiseks ja suunamiseks. Hinda olukorda Kutsu juuresolijad appi Hinda kohapeal võimalikud ohud Kaitse ennast ja teisi Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht: 1. Andma abivajajale esmaabi ja kutsuma vajadusel kiirabi (lühinumbril 112). 2. teatama juhtunust politseisse (lühinumbril 110) ja tegutsema vastavalt politsei korraldusele; 3. Kannatanu tohib toimetada omal käel haiglasse ainult erandjuhtudel ja seisundis, kus transportimine pole kannatanule ohtlik. Kuidas aidata liiklusõnnetuse korral? Inimene, kes satub pealt nägema liiklusõnnetust, on tahtmatult saanud enda peale suure vastutuse. Kõigil inimestel on kohustus abistada kannatanuid, kuid kõigil on selleks erinev valmisolek. Ei ole eriti palju neid, kes oskavad anda vajalikku esmaabi, kuid kõik saavad mingilgi määral hakkama abi kutsumisega. Tihti liiguvad inimesed sellistes olukordades õnnetuspaigast mööda nagu poleks midagi märganud, samuti nagu tänaval lamavast inimesest, kus õigustatakse ennast, et niikuinii on purjus ja vedeleb niisama. See on tegelikult väga vale suhtumine.

4 Kui satud kohta, kus on toimunud liiklusõnnetus või toimub see lausa sinu nähes, siis esmalt on õige sinna ligi minna ja sõidukis viibijat või viibijaid kõnetada. Proovi kannatanuga kontakti saada tema kõnetamisega. Sellega on võimalik selgeks teha, kas keegi on saanud kannatada ja kas osalised on teadvusel. Kui autosolijad on suhtlemisvõimelised, siis on mõttekas neilt küsida, kas kõik on terved ja kas on vaja kutsuda kiirabi. Kui kellelgi midagi olulist viga ei ole, siis on õnnetuses osalenute enda otsustada, kas nad soovivad sündmuskohale kutsuda politseid või mitte. Kui aga sulle tundub, et see, kes oli roolis, võib olla tarbinud alkoholi, siis peab tingimata politsei välja kutsuma. Kui selgub aga, et keegi on saanud kannatada, siis tuleb õnnetusest koheselt teatada häirekeskusesse. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politseipatrulli kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki(te) ja esemete asend(id) ning muud jäljed. Liiklusõnnetuses osalenud juhid ei tohi tarvitada alkoholi ega narkootilisi või psühhotroopseid aineid kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL Hinda olukorda Kutsu juuresolijad appi Hinda kohapeal võimalikud ohud Kaitse ennast ja teisi Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi Kiiresti välista ohvrite eluohtlikud seisundid Osuta esmaabi kõigepealt eluohtlike seisundite kõrvaldamiseks Saada kellegi abi järgi kiirabi, politsei jne. 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI? Kiirabi kutsumiseks helista numbrile 112. Kõne on tasuta kõigilt telefonidelt, sh mobiilidelt ja taksofonidest Meditsiinilist abi vajavat kutset tehes räägi võimalikult selgelt ja täpselt - kes vajab abi ABIVAJAJA kohta ütle ta sugu ja vanus (kasvõi umbkaudne) ning kirjelda ta seisundit. Kui olid sündmuskohal juba abivajaduse tekkides, siis räägi ka, mis juhtus. Kui abivajaja on su tuttav ja sa tead, et ta põeb mingeid kroonilisi haigusi või tarvitab ravimeid, siis anna sellestki häirekeskusele teada. MIS JUHTUS? Juhtumi asjaolud (õnnetus, äkkhaigestumine) Kannatanute arv? Kas kannatanu hingab? Kas tema on teadvusel? 4

5 KUHU kiirabi saata - ütle aadress (linn, tänav, maja, trepikoda, korrus). Et kiirabi ei peaks õige tee leidmisele aega kulutama, selgita, kuidas ja kust maja juurde ja majja pääseb. Lukustatud trepikoja puhul garanteeri kiirabitöötajaile sissepääs. Väiksemas maakohas asudes kirjelda täpselt teed ja maja, nimeta maja või koha eritunnuseid. Kui on kedagi abivajaja juurde jätta, tule ise kiirabile uksele või teeotsale vastu. KES helistab - ütle oma nimi, telefon, seotus patsiendiga (näiteks kas ema või lihtsalt möödakäija). Kuula tähelepanelikult, mida häirekeskuse töötaja räägib, käitu vastavalt. Ära katkesta kõnet enne selleks loa saamist. Ära lahku abivajaja juurest. Kui patsiendi seisund muutub, helista 112-le uuesti ja kirjelda muudatusi. Hoia enda telefon vaba, et teel olev kiirabi või häirekeskuse töötaja saaks sulle vajadusel tagasi helistada, näiteks kui ei leia maja üles vmt. Kiirabi töötab eelkõige eluohtlikus seisundis patsientide päästmiseks, vältimatu abi andmiseks. Lihtsamate terviseprobleemidega võiks oma perearsti poole pöörduda. Kroonilistel haigustel ei tasuks lasta nii kaugele areneda, et ühel hetkel on kiirabi kutsumine möödapääsmatu ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE Informatsioon juhtumi kohta Tunnused Sümptoomid Juhul, kui kannatanu on teadvusel Selgita, kus on vigastuse (valu) koht ning alusta ülevaatust nimetatust kohast Küsi, kas miski veel häirib ning veendu, kas vigastust ei varja valu, tuimus või ravimite toime Teadvushäirete korral Esmane ülevaatus Suur väline verejooks? (trauma korral) Teadvus? Hinda üheaegselt Hingamine? Vereringe (pulss)? Teisene ülevaatus Pea Kael (trahhea ja kaelaveenid) Rangluud, käed Rindkere Kõht Vaagen Selg Jalad 5

6 Kõrgemad prioriteedid Lämbumine, hingamisraskus Raske verejooks Teadvusetus Šokk Järgmised prioriteedid Põletused Murrud Seljavigastused Madalad prioriteedid Väikesed murrud Väikesed verejooksud Käitumise probleemid Kui teadvus puudub: Kutsu appi haige juurest lahkumata, või kaalutle lahkumist selleks, et kutsuda abi Ava ülemised hingamisteed võimalusel jättes kannatanut algsesse asendisse o Vaata, kas rindkere liigub o Kuula, kas kostab hingamiskahinat Tunneta, kas hingamisel väljub õhuvool o Vaata, kuula ja tunneta kuni 10 sekundit enne kui järeldad, et hingamine puudub Kui kannatanu hingab (mitte agonaalselt) Aseta kannatanu püsivasse külili asendisse Jätkuvalt kontrolli hingamist Püsiv külili asend Kannatanu peab olema sellises külili asendis, mis tagab vedeliku äravoolu ülemistest hingamisteedest Külili asend peab olema püsiv Väldi survet rindkerele, mis takistab hingamist Jälgi ja hinda ülemiste hingamisteede läbitavust Ole valmis pöörama kannatanut tagasi selili asendisse (arvesta võimaliku kaelatraumaga) Külili asend ei tohi suurendada olemasolevaid vigastusi Kui kannatanu ei hinga Pööra kannatanu selili, kui asend oli teistsugune Eemalda nähtavad võõrkehad kannatanu suust (ka lahtised hambaproteesid) 6

7 Haara hermeetiliselt oma suuga elustatava suu ning tee 2-5 kunstlikku sissehingamist mahuga 10mL/kg ( mL) kestvusega kuni 2 sek hingamise kohta (vt. Elustamine ) Kontrolli, kas kannatanul on vereringe tunnused Vaata, kas kannatanu ennast liigutab, hingab või köhib Kontrolli pulssi suurtel arteritel (juhul, kui oled elukutseline abiosutaja) Kuluta selleks mitte rohkem, kui 10 sekundit 3. VEREJOOKSUD Pildid vaata jooniste lehel Verejooksud jagunevad kolmeks: Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev) Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest) Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega see ei ohusta kellegi elu. Puhastage ja plaasterdage marrastus. Suured arteriaalsed ja ka venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav oma sõrmedega kinni pange kannatanu lamama tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ) tehke haavale rõhkside NB! Zgutti ei soovitata kasutata, kuna 1. arteriaalset zgutti on raske teha 2. ohustatud on terve jäse, kuna hapniku transpord arteriaalse verevoolu takistusel kudedesse puudub ja koed surevad. Tagajärjeks on gangreeni teke ja jäseme amputatsioon 3. Seisev veri jäsemes hüübib zguti eemaldamisel tekib trombi oht kogu organismile. Zgutti kasutage ainult äärmisel juhul kui eelpool antud meetodil ei ole võimalik verejooksu peatada. Välise verejooksu peatamiseks tegutse järgmiselt: 1. Pane kannatanu kiiresti lamama. 2. Tõsta jäse üles. 3. Suru sõrmedega või käelabaga verejooksukoht kinni. 4. Tee haavale tavaline side ja esimesel võimalusel rõhkside. 5. Jälgi kannatanut shokinähtude õigeaegseks avastamiseks. 7

8 RÕHKSIDET TEHES KASUTA TEIST SIDEME RULLI HAAVALE SURVE TEKITAMISEKS KUI KANNATANU ON KAHVATU, SIIS TÕSTA KANNATANU JALAD MAAPINNAST KÕRGEMALE NII TULEB JALGADES OLEV VERI KAITSMA ELUTÄHTSAID ORGANEID MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT 3.1. SISEMINE VEREJOOKS Võib tekkida- murdunud luu kildudest lihaste vahele, vigastatud elunditest kehaõõnde. Verd ei näe (nn. sinikad on ka sisemise verejooksu tunnused, tursed) Teen järeldused kannatanu seisundist 3.2. NINAVEREJOOKS Ninast hakkab verd jooksma kaunis kergesti kuna ninas on äärmiselt tihe pindmine veresoonte võrgustik. Põhjuseks võib olla: nuuskamine kõrge vererõhk ninatrauma Teie: pange kannatanu istuma, pea ettepoole kallutatud suruge sõrmedega kinni ninatiivad pange külm mähis otsmiku ja kukla piirkonda paluge kannatanul hingata läbi suu NB! Keelatud on pead tahapoole kallutada. Nii valgub veri neelu ja neelu kaudu makku ning mõne aja pärast oksendab kannatanu iseenda ja teiste jahmatuseks suure hulga kohvipaksu sarnast sodi. Veri hüübib ja hüübed võivad sattuda pead tahapoole kallutades hingamisteedesse. Kui verejooks poole tunni jooksul ei lakka, pöörduge nina-kõrva-kurgu arsti poole (valvab ööpäevaringselt Mustamäe Haiglas) 4. LUUMURRUD Illustreeriv foto jooniste lehel Luumurde jaotatakse kaheks: kinnine (murdunud jäsemel võib olla ebatavaline kuju) lahtine (murde kohal on haav kust võib olla nähtav luu ots) 8

9 Luumurru korral püüdke kannatanut mitte liigutada. Kui kannatanu lamab maas, siis on lahaseks maapind kõik lahastamist vajavad luumurrud lahastuvad maapinnaga. Ärge palun kasutage lahastamiseks roikaid ja muid käepäraseid vahendeid! Murru kohale võib panna külma, kodustes tingimustes lahastada ei tohi! Lahtise luumurru korral katke (ärge siduge!) haav steriilse sidemega. Kui on tugev verejooks tuleb verejooks peatada. NB! Ja palun ärge tassige luumurruga inimest viiendale korrusele, see tekitab kannatanule lisatraumasid ja keegi peab ta sealt alla tassima! 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI Nikastus Nikastuse korral väljuvad liigest moodustavad luu otsad hetkeks normaalsest asendist, millega kaasneb liigesesidemete väljavenitamine või rebend. Tunnused: Liigeses esineb valu, selle ümbruses valulikkus, turse ja verevalum. Nihestus Nihestuse korral väljub liigest moodustav luu ots oma kohalt ning jääb väärasendisse. Liigese kapsel saab vigastatud ja liigese ümbruses tekib turse. Tunnus: liigeses tekib valu, tursub, ei liigu normaalselt ja liiges jääb väär asendisse. Nihestuse korral teha alati ainult lahas. Nihestunud liigest ei tohi hakata paigaldama. Fikseeri liiges selles asendis, milles ta oli nihestuse tekkimisel. Liigeste vigastustesse suhtume samuti nagu luumurdudesse- kannatanu ootab talle kõige mugavamas asendis kiirabi. Esmaabiks sellistel puhkudel kasutame külma LÜLISAMBA JA VAAGNAVIGASTUSED Lülisamba või vaagna vigastus võib tekkida sukeldumisel pea ees vastu veekogu põhja, autole tagantotsasõidul, kõrgusest seljalekukkumisel. Lülisamba vigastus on väga ohtlik, sest vigastada saab seljaaju, mille tagajärjeks on püsiv halvatus. Oluline pole lülisamba murd vaid lülisamba moodustatud luulises kanalis paiknev seljaaju kahjustuse võimalus. Lülisamba murdu pole võimalik diagnoosida väliolukorras Lülisamba murd Lülisamba murd saab tekkida kui inimkehale toimib suur jõud Liiklusavariid Kõrgelt kukkumine Istmikule kukkumine Pealaele kukkumine Nende traumamehhanismide puhul me ei proovi diagnoosida lülisamba murdu, vaid käsitleme kannatanut kui lülisamba murruga patsienti! 9

10 Lülisamba murru korral esmaabi Juhul kui kahtlustad lülisambamurdu, liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui vähegi võimalik. Oota kiirabi saabumist õnnetuskohale. Kannatanu lamab Asetame kaelalahase Transport ainult kiirabiga Ära sellisel juhul tõsta mitte kunagi kannatanut jalgadest ega peast ja kutsuge kohe kiirabi! Lülisamba kaelaosa murd Lülisamba kaelaosa murru kahtlusel liiguta kannatanut nii vähe ja ettevaatlikult, kui võimalik. Juhul kui ei ole vältimatut vajadust (näiteks väljatoomine põlevast autost või veest päästmine), ära kannatanut liiguta. Oota kiirabi saabumist. Rahusta kannatanut ja keela tal pead kallutada.. Kannatanut transporditakse selili asendis kanderaamil või alusel. Vaagnamurrud vaagnaluumurrukorral võib kaasneda ka kusepõie vigastus, esineb tugev sisemine verejooks, mis viib kuni šoki seisundini. 5. PÕLETUS Põletused tekkivad tavaliselt kokkupuutest lahtise tulega (tulekahjud), kokkupuutest tuliste esemetega (pliit, ahi), tulise vedeliku sattumisel kehale (supp, tee) või päikesepõletus (suvel). Need on termilised põletused. Põletused võivad olla veel keemilised (happed ja alused), ning radioaktiivsed. Põletuse puhul on oluline: Haava sügavus Haava suurus Põletuse sügavus Põletuse sügavus I Aste kahjustatud ainult epidermis, naha alused veresooned laienenud, ohtlik 85% tegu on punetava nahaga II Aste epidermis irdub, veresooned läbilaskvad plasmale tekivad villid, ohtlik 30% III Aste sügav naha kahjustus, pind must või valge, ohtlik 10% IV Aste sügav kudede kahjustus, ohtlik 1% söestunud Kergemate põletuste esmaabivahend on külm vesi. Põletuskohale tuleb lasta joosta minutit külma vett, kuni valu kaob ja põletuskolle väheneb. Kui põletatud koht on kaetud riietega, siis jahutage neid külma vee all ärge eemaldage riiet. 10

11 Väiksemate põletuste puhul tuleb pärast jahutamist panna põlenud pinnale puhas, võimalusel steriilne side. Põletuse korral ei tohi: Hakata põletusville avama. Põlenud pinnale ei tohi määrida salvi, kreemi, vaseliini, hapukoort (see sulgeb naha boorid, mis on vajalikud, et nahk saaks hingata). Niisamuti ei tohi põlenud pinnale raputada pulbrit, talki, puudrit ega söögisoodat. Ei tohi määrida viina, spordisalvi ega teiste soojendavate ainetega. Pöörduda kohe haiglasse, kui: lapsel on põletuspinda üle viie protsendi ehk rohkem kui viis tema peopesa suurust ala. täiskasvanul on põletuspinda üle kaheksa protsendi ehk rohkem kui kaheksa tema kämbla suurust ala. ESMAABIANDJA TEGUTSEMINE PÕLETUSE KORRAL: Kustuta põlevad riided näiteks teki või vaibaga. Kustutamise ajal käsi tal olla pikali, selleks et leegid ei põletaks kaela ega nägu. Juhul kui sinu oma riided põlevad, kustuta need maas pööreldes või leekide summutamisega. Jahuta põlenud piirkonda kohe jooksva vee all või vees hoides. Otsene jahutamine on riiete eemaldamisest tähtsam. Väikesi põletusi võib jahutada pikemat aega, sest see leevendab valu. Tee põletushaavale puhas side. Ära kasuta salve, ära ava ville. Kaitse põlenut mahajahtumise eest (ka suvel). Juhul kui kannatanul on hingamine raskendatud, aseta ta poolistuvasse asendisse. Aseta teadvuse kaotanud kannatanu püsivasse külili asendisse. Kutsu kiirabi 112 Tavalise kodukeemia puhul mis on happeline või aluseline on esmaabiks rohke külm vesi. Eriotstarbeliste kemikaalide omadused mida kasutatakse tööstuses ja sellele vastav esmaabi peab töökohtadel ja töötajatel teada olema! 11

12 5.1. PÄIKESEPÕLETUS NAHATÜÜBID UV-kiirguse toime suhtes Naha tüüp I II III IV Päevitamata naha värv,juuste ja silmade värv Väga hele nahk, sageli tedretäpid, punakad juuksed, sinised silmad. Hele nahk, blondid või helepruunid juuksed, sinised, hallid või rohelised silmad. Normaalne nahk, tumeblondid või pruunid juuksed, hallid või pruunid silmad. Helepruun nahk, tumedad juuksed ja silmad. Tundlikkus UV-kiirguse suhtes Väga tundlik. Väga tundlik. Tundlik. tundlik. V Pruun nahk. Vähetundlik VI Tumepruun või must nahk Mittetundlik Naha reaktsioon UVkiirgusele Kergelt tekkiv põletus, nahk ei pigmenteeru. Parem üldse päikevõtust loobuda. Kergelt tekkiv põletus, nahk päevitub (pigementeerub) minimaalselt. Mõõdukalt päevituv, nahk pigmenteerub järk-järgult (helepruuniks). Minimaalne põletus, nahk pigmenteerub hästi (mõõdukalt pruuniks). Harva tekkiv põletus, nahk pigmenteerub tugevalt (tumepruuniks) Põletust ei teki, nahk pigmenteerub sügavalt (mustaks). KASUTAGE PÄIKESEPÕLETUST ENNETAVAID VAHENDEID!! Naha ehitust illustreeriv pilt jooniste lehel Ulatuslikud põletused kahjustavad kogu organismi elutegevust, eriti närvi- ja vereringesüsteemi funktsioone ning ainevahetust. Põletatud pinnal tekivad valuärritus, närvilõpmete, vere- ja mahlasoonte kahjustus, kudede kärbumine ning infektsioon (pisikute nakkus). Hirm ja valuärritus ulatuslikul põletuspinnal kutsuvad esile neuroreflektoorse šoki (löögi, rabanduse), mille tagajärjel vererõhk langeb ja ringleva vere hulk väheneb, samuti esineb hapniku vaesus organismis. Reflektoorselt tekkinud ainevahetuse ja elutegevuse häired süvendavad vere vedela osa, plasma, kaotust. See raskendab ðokiseisundit ja on seepärast eriti kahjulik organismile. Vereplasma väljub ringlevast verest väikeste veresoonte (juussoonte) seinte suurenenud läbilaskvuse tõttu. See plasma väljub kogu keha ulatuses, eriti intensiivselt väljub plasma põletuse piirkonnas rakkudevahelisse ruumi ja läbi põletuspinna organismist välja. Juba poole tunni möödumisel alates põletuse 12

13 momendist rakkudevahelise vedeliku hulk kahekordistub. Põletuse piirkonnas tekivad turse ja villid. 6. KUUMAKAHJUSTUSED Ameerika haiguste kontrolli keskuse andmetel ohustavad kestvamad kuumalained eelkõige kuni 4-aastasi lapsi ja üle 65 aastaseid. Kuid kuumal päeval kurdavad ka keskealised naised ja mehed, et palavus väsitab. Organism võib üle kuumeneda siis, kui ainevahetuse käigus moodustuva soojuse äraandmine on raskendatud kõrge õhutemperatuuri, suure õhuniiskuse, tuuletuse või liiga sooja rõivastuse tõttu. Ülekuumenemisohtu satub näiteks imik, kes jäetakse magama päikese kätte pargitud autosse, mille aknad on suletud. Keha liigsoojenemist soodustab vee ja mineraalsoolade vähesus, mis on tingitud tugevast higistamisest. Seega on kuuma ilmaga vaja rohkem juua (täiendavalt 0,5 1 liitrit) mahla, morssi, mineraalvett. Suurema ülekuumenemisriski toovad kaasa kroonilised kilpnäärmehaigused; kroonilised südame-veresoonkonna haigused; rasvumine. Nende tõbede esinemisel on kuumalaine ajal mõistlik hoiduda otsesest päikesekiirgusest ja kehaliselt koormavast tegevusest. Kuumuse ohtlikkust suurendavad mõned ravimid, sealhulgas: moodsad rahustid; trankvillisaatorid; psüühilisi talitlusi pärssivad neuroleptikumid; parkinsonismivastased preparaadid, mis häirivad organismi soojusregulatsioonisüsteemi talitlust. Kui õhutemperatuur ületab 35ºC, võib ülekuumenemist põhjustada kehaline pingutus, millega kaasneb tugev higistamine. Tagajärjeks on organismi veetustumine, mis takistab soojusregulatsioonisüsteemi tegevust. Samamoodi veetustuvalt mõjub ka alkoholi tarvitamine. Purjuspäi suvise päikese kätte tukkumajäämine võib lõppeda väga kurvalt. Kuumarabandus on organismi liigsoojenemisest johtuv raske elutegevuse häire, mis võib saada eluohtlikuks. Peamised sümptoomid on mustad täpid silme ees, nõrkus- ja kuumustunne, peapööritus ja peavalu, kohin kõrvades. Nahk muutub kuumaks ja kuivaks, hingamine on algul sügav, hiljem pinnaline ja kiire, pulss sageneb, kehatemperatuur tõuseb kuni 41 43oC. Mõnikord tekib valu seljas ja jalgades. Raskel juhul kaotab haige teadvuse, võivad tekkida krambid. Keskkonnatemperatuuri pidevast muutumisest sõltumata püüab organism säilitada sisetemperatuuri ühtlasena umbes +37 C piires. Sisetemperatuuri tõus üle +42 C põhjustab tõsiseid, sageli surmaga lõppevaid elundikahjustusi. 13

14 Kuumakrambid Kuumakrampe esineb teatud lihaserühmades, näiteks sääremarja-, käe- ja kõhulihastes siis, kui suure vedelikukaotuse (higistamise) korvamiseks kuumade ilmade korral kasutatakse joomiseks ainult vett. Tunnuseks on 1 3 minutit kestev valulik kramp koormatud lihaserühmas. Tegutsemine kuumakrampide puhul: Anna kannatanule juua kergelt soolast (0,1%-list) vett või mahla; soola võta pool teelusikatäit ehk umbes 2 grammi kahe liitri vee kohta. Rasketel juhtudel vii kannatanu haiglasse. Kuumarabandus Kuumarabandus on kõige tõsisem kuumakahjustus. Selle korral ei suuda organism küllaldasel määral ära anda füüsilise koormuse tagajärjel tekkinud või väljastpoolt saadud liigsoojust, mille tõttu tõuseb organismi sisetemperatuur liiga kõrgele. Selle tagajärjel tekivad kiiresti tõsised kahjustused, mis võivad lõppeda surmaga. Kannatanu päästmiseks on vaja talle kiiresti esmaabi anda ja kutsuda kiirabi. Tegutsemine kuumarabanduse korral: Kannatanu prognoos sõltub oluliselt sellest, kui kiiresti tuntakse ära kuumarabandus ja kas hakatakse ilma viivituseta juba õnnetuskohal tema organismi jahutama. Vii kannatanu varjulisse kohta, riieta ta lahti ja aseta püsivasse küliliasendisse. Organismi jahutamise kiirendamiseks tekita tuult näiteks rätiku või mõne riietusesemega. Jälgi kannatanu seisundit. Kutsu kiirabi. Esmaabiks toimeta ülekuumenenu jahedasse kohta ja vabastada pigistavatest rõivastest; teadvusel haige pane lamama kergitatud ülakehaga; teadvusetu aseta küliliasendisse. Esmaabi eesmärk on jahutada kanatanu kehatemperatuur kiiresti 38oC-ni, et ära hoida ajukahjustusi. Kui kannatanu keha on jahtunud, jäetakse ta jahedasse ruumi kuiva lina all lamama ja toimetatakse võimalikult kiiresti haiglasse PÄIKSEPISTE Päikesepiste põhjustab päikesekiirguse otsene mõju katmata peale. See kutsub esile aju ja ajukestade laienemise ning ajuturse. Kerge päikesepiste puhul tekib peapööritus; kohin kõrvades; nõrkus; terav peavalu; silme ees virvendab; mõnikord muutub kannatanu rahutuks. Raskel juhul võivad esineda krambid, nägemishäired, oksendamine; haige kaotab teadvuse; nägu hakkab punetama, pulss ja hingamine kiirenevad; kehatemperatuur võib tõusta 38 39ºC-ni. 14

15 Esmaabiks vii kannatanu jahedasse hämarasse kohta, pea peale aseta külm kompress või jääkott. Kerge päikesepiste möödub tavaliselt ruttu, kuid järelnähuna võib mõnda aega esineda peavalu. Raskekujuline päikesepiste nõuab arstiabi. 7. KÜLMUMINE EHK HÜPOTERMIA (vaegsoojumus, allajahtumine) Hüpotermia riskitegurid Vanus Väliskeskkonna temperatuur Alkohoolne joove, ravimid Trauma Mitmesugused kaasuvad haigused Mõõdukas hüpotermia (36-34 C) Kiire pulss ja hingamine Jahedad nahakatted Külmavärinad Psüühika muutused Keskmise raskusega hüpotermia (34-30 C) Aeglane pulss (südamerütmihäired) Aeglane ja pindmine hingamine Külmavärinate puudumine Teadvushäired Raske hüpotermia (< 30 C) Eluohtlikud südamerütmihäired Madal vererõhk Rasked hingamishäired Rasked teadvushäired (kooma) Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustav vereringe osutub külmas mitteküllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad KÜLMUMINE Nahal on tunda torkeid ja vahel valu. Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana. Vähehaaval kaotab nahk tundlikkuse ja kui esines valu, siis see kaob. Külmumine võib tekkida ka märkamatult ilma nimetamisväärsete tunnusteta. 15

16 Tegutsemine külmumise korral: Soojenda külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe. Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 C. Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. Ära hõõru külmunud piirkonda see võib põhjustada vigastusi. Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. Sügav külmumine Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakas-punaseks. Tegutsemine sügav külmumise korral: Ettevaatlik kannatanu käsitlus Säilitada lamavasend Eemaldada külmad ja niisked riided Peatada edasine allajahtumine Ettevaatlik ülessojendamine (tekid, soe õhk) Kaitse külmunud kehaosa külma eest. Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku. Sügava külmumise korral vajab kannatanu kiiret arstiabi. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda ohustada ka vaegsoojumus ehk kehatemperatuuri alanemine. Külmunut ei tohi panna sauna, kamina juurde jne. kõik mis ületab 37 C. kraadi!!! 8. PEATRAUMAD Peatrauma tekib tavaliselt kukkumisel või mingi kõva esemega vastu pead löömisest. Trauma tagajärjed võivad ilmneda ka järgmisel (vahel ka hiljem) päeval. Kui kannatanu ei tunne peale valu (löögi või kukkumise kohal) midagi, anda talle rahu. Kui kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav, tuleb see siduda. Ajuvapustus Ajuvapustuse tunnused võivad olla mitmesugused: mitmesuguse astmega teadvushäired kuni mööduva teadvusekaotuseni välja, peavalu, iiveldus, nägemis- ja tasakaaluhäired. 16

17 Ajuvapustuse korral esinev teadvusekadu on lühiajaline, kestes kuni pool tundi. Peavalu ja iiveldus võib püsida mitu päeva. Teadvusekaoga kaasneb tavaliselt lühiajaline mälukaotus. Tegutsemine ajuvapustuse korral: juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kas või lühikeseks ajaks: Pane kannatanu lamama küliliasendisse. Kutsu kiirabi. Juhul kui peatraumaga kannatanu ei ole teadvust kaotanud: Jälgi teda ühe ööpäeva jooksul. Kui peavalu ja iiveldus ei kao ning kannatanu muutub uniseks, toimeta ta kiiresti haiglasse. Löögi vastu pead saanud kannatanu tuleb ka öösel mõnetunniste vahedega üles äratada teadvustaseme selgitamiseks. Ajupõrutus Löök vastu pead võib kahjustada ajukudet. Tekkiv teadvusekadu võib kesta tunde, päevi või jäädagi püsima. Pärast teadvuse taastumist võivad jääda ajutalitluse mitmesuguse astmega häireid. Tegutsemine ajupõrutuse korral: Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. Jälgi hingamist ja pulssi. Kontrolli teadvuse taset. Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. Kutsu kiirabi. Kutsu kindlasti kohe kiirabi kui: Jutt on segane Tekivad teadvuse häired Silma pupillid on erineva suurusega Kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku NB! Teadvuse häiretega kannatanu pane lamama külili asendisse. 9. SILMAVIGASTUSED Silmadega juhtuvad õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla nägemishäired või isegi nägemise kaotus. Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad. Silmaliigutused toimuvad üheaegselt ja kui terve silm jätta katmata, hakkab vigastatud silm vaatamise ajal liikuma koos tervega. See võib halvendada vigastatud silma seisundit. Mõlema silma vigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama. 17

18 Puru silmas Silma sattunud puru põhjustab hõõrdumistunde, mille tagajärjel tekib pisaravoolus. Hõõrdumistunne on tugev isegi siis, kui puru on silmas vaevaltmärgatav. Vahel esinevad kaebused isegi tagantjärele. Silma ei tohi hõõruda. Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma. Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru. Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile. Kindlasti eemaldab arst, kui tegu on klaasikildude, metalli puruga jne. Silma pritsinud kemikaal Kõik silma sattunud kemikaalid (happed, leelised, pesemisvahendid jms.) võivad kahjustada silma. Eriotstarbelisi kemikaale kasutatakse sageli mitmete tööde tegemisel ning need võivad tekitada silmavigastusi. Eriotstarbeliste kemikaalide omadused ja sellele vastav esmaabi peab töökohtadel teada olema. Tegutsemine silma sattunud kemikaali korral: Loputa silma kiiresti leige veega minuti jooksul. Vii kannatanu haiglasse ka siis, kui loputamise tulemusena silmaärritus lakkas. Tee transportimise ajaks silmale lõtv side. Silma ehituse pilt lisalehel 10. RINDKERE VIGASTUSED Roiete murrud Üks roie ühest kohast Üks roie mitmest kohast Mitu roiet ühel joonel Segment murd Rinnaku murd Roide murru tunnused Valu rindkeres Valu sõltub hingamisest Õhupuudus, huuled, küüned sinised Hingamishäired Kaela veenid täituvad (kopsuvigastus) Šoki nähud Roide murru puhul esmaabi Kui kannatanu teadvusel pool istuv asend Kui kannatanu teadvuseta külili asend 18

19 Kopsu vigastused ÕHK-VÕI VERIRIND KOPSUVIGASTUS Valu rindkeres Valu sõltub hingamisest Õhupuudus- huuled küüned sinised Hingamishäired Šokinähud Kaela veenid täitunud Veriköha Kopsu vigastuse esmaabi Kata haav kolmest küljest fikseeritud kilega Sulge verejooks Teadvusel poolistuv asend Teadvuseta- küliliasend vigastus allpool Soojalt katta 11. VÕÕRKEHA HINGAMISTEEDES Tunnused/põhjused: Söömine/lapsed Kannatanu haarab käega kõrist Osaline hingamisteede sulgus: kannatanu rahutu, köhib, heliline sissehingamine Täielik hingamisteede sulgus: kannatanu ei suuda kõneleda, hingata, köhida ning kaotab kiiresti teadvuse Nahk ja eriti huuled muutuvad kiiresti sinakaks. Kannatanu kaotab peagi teadvuse. Teutsemine võõrkeha korral: Juhul kui kannatanu on veel teadvusel, sunni teda köhima.. Kui köhimine ei õnnestu, tuleb esmalt proovida abaluude vahele löömist ja seejärel kasutada Heimlichi võtet. Löö käega abaluude vahel mitmelöögiliste seeriatena. Löögid on tõhusamad kui painutada kannatanu ülakeha ette-alla nii, et pea oleks vöökohast madalamal. Aseta oma käed kannatanu seljatagant ümber tema ülakõhu. Suru üks käsi rusikasse ja haara teise käega sellest või käerandmest. Tõmba käsivartega jõuliselt vahelihast taha-üles 2 3 (kuni 6) korda. Tee seda mitu korda. Seda võtet võid kasutada ka selili lamaval teadvuseta inimesel: asetu põlvili üle kannatanu jalgade. Hoia käsivarred sirged ja aseta teineteise peal olevad käelabad kannatanu ülakõhu keskkohta. Suru järsult ja jõuliselt sisse-üles keskjoonesuunas. Tee seda mitu korda. 19

20 NB! VÕTETEID EI OLE SOOVITAV KASUTADA RASEDATEL NAISTEL JA IMIKUTEL! Illustreeriv pilt jooniste lehel Kui laps on võõrkeha sisse hinganud, siis püüda võõrkeha välja saada ja samal ajal kutsuda kiirabi. Võõrkeha eemaldamiseks tõsta laps jalgupidi üles ja kloppida käega tugevasti seljale. Kui sellest pole abi kasutada Heimlichi võtet (abistaja asetab käed patsiendi selja tagant ümber keha risti ülakõhule nabast ülespoole ja tõmbab käsi järsu liigutusega tugevasti üles enda poole, see võte tõstab rõhku kõhus, liigutab diafragmat ülespoole ja surub õhku kopsudest tugeva hooga välja). Kui ka sellest ei aita võib teha suult-suhu hingamist, selle abil võib võõrkeha sügavamale nihkuda või õhk sellest mööda pääseda. Kui võõrkeha ei välju, aga laps suudab vaatamata köhale hingata ja abi on saabunud, siis on kõige tähtsam püüda hingamist säilitada ja laps kiiresti haiglasse toimetada. Kui kannatanu kaotab teadvuse Tee kuni 5 hingamiskatset kahe efektiivse hingamise saavutamiseks Kui ei saavuta kahte efektiivset hingamist 5 katsega alusta kohe südamemassaaži 12. UPPUMINE Eestis upub aastas ~ 170 inimest (lapsi ~ 35) Uppumise põhjused Riskifaktorid: alkohoolne joove (45%), ravimid, epilepsia, veesport Vee allaneelamine, väsimus, tugev veevool, madal vee temperatuur, trauma, veetaimed, desorientatsioon paanika kurnatus uppumine. Tegutsemine uppumise korral: Päästmisel tuleb uppujale läheneda tagant poolt, hoidudes tema haardest. Kui veest väljatoodu on teadvuseta, siis kontrollitakse, kas ta hingab - suure tõenäosusega enam mitte. Soovitav on mõne sekundi jooksul püüda eemaldada uppunu hingamisteedest vesi ja võõrkehad (näiteks veetaimed). Esmalt avatakse uppunu suu ja kallutatakse samaaegselt pea küljele või maapinna poole. Leides uppunu suust võõrkeha, eemaldatakse see sõrmedega. Kannatanu võib asetada seejärel kõhuli rindkere alaosaga üle abistaja põlvest kõverdatud jala reie nii, et pea jääb rindkerest pisut madalamale ja seejärel vajutatakse kergelt survet avaldades uppunu selja ülaosale (rindkerele). Hingamisteedesse jäänud vesi surutakse niiviisi välja. Täiskasvanu jaoks on jõukohane tõsta laps jalgadest hoides hetkeks pea alaspidi vertikaalasendisse. Kergema kehakaaluga täiskasvanu abistamiseks võib võtta kätega kinni ka ümber kannatanu rindkere pigistades ja samaaegselt kallutades kannatanu horisontaalasendisse ja pea rindkerest madalamale. Seejärel asetatakse abivajaja lamama ja kontrollitakse veel kord, kas ta hingab ja kas on tunda pulssi. 20

21 Väikelapse elustamine Väikelaste puhul pead kuklasse ei painutata ja täiskasvanud abistaja puhub õhku samaaegselt nii suhu kui ka ninna, sest täiskasvanu suu katab mõlemad. Imikule ja väikelapsele tehakse kaudset südamemassaaþi 120 korda minutis vajutades rinnakule ühe käe kahe sõrmega või kahe käe pöidlaga. Vettehüppel Ettevaatust, kui vigastada on saadud vettehüppel. Sellisel juhul võib olla tegemist selgroo kaelalülide murruga. Abivajaja kaelale tuleb viivitamatult asetada kaelalahas ja hädavajalik on vältida tema pea kallutamist ja pööramist. Hingamisteede avamiseks tõstetakse sellisel juhul lõug ilma pead kaelast painutamata. Alajahtumine Vees juhtunud õnnetuse korral on uppunu või vigastatu sageli märg ja ilma riieteta, mis soodustab keha allajahtumist ka sooja ilma korral. Seepärast on soovitav esimesel võimalusel katta abivajaja keha alt ja pealt riideesemetega, tekiga või autoapteegist leitava kiletaolise termotekiga. Mõnikord on kannatanu kukkunud vette koos riietega, sellisel juhul tuleb märjad riided eelnevalt eemaldada 13. VALU SÜDAMES Stenokardia Südamelihast varustavad arterid on ahenenud. Südamelihas saab hapnikku vähem kui vaja. Südame haigused INFARKT Südamelihast varustavad arterid on sulgunud. Südamelihas ei saa hapnikku VALU Keset rindkeret rinnaku taga, kiirgub vasakusse kätte, õlga, selga. Pigistab põletab, surub. Ei ole seotud hingamisega, ei ole seotud liigutustega. TEKIB HIRM! Haige välimus Kahvatu-hall Külm higi Hingamine kiire Pulss nõrk, kiire Rahutus, surmahirm Esmaabi! Mugav asend Rahu! Värsket õhku Kiirabi 14. KÕHUÕÕNE ORGANITE VIGASTUSED Kõhuõõne organite vigastuse tunnused Valu (noahoop) kõhus Iiveldus, oksendamine Kõhulihaste pinge 21

22 Sundasend Verejooks (ka kehaõõntest) Šoki nähud Esmaabi Elutähtsad funktsioonid Proovi sulgeda verejooks Jääkott kõhule Kata haav Ära eemalda võõrkeha Selili või külili põlvist kõverdatud jalgadega Kata soojalt 15. MÜRGITUSED Tegutsemine mürgituse korral: Selgita välja, mis on juhtunud. Juhul kui hingamine lakkab või oluliselt nõrgeneb, alusta kunstliiku hingamist. Abistajale on kunstliku hingamise tegemine väga harva ohtlik. Ohtlik on see näiteks tsüaanvesiniku ehk sinihappemürgituse korral. Aseta teadvuseta kannatanu püsivasse külili asendisse. Kui kannatanul on hingamisraskusi, ta on kaotanud teadvuse või on tal krambid, kutsu kiirabi. Haigustunnuste puudumise korral anna kannatanule esmaabi olenevalt mürgituse liigist: Tableti ja muude sisse söödud ainete puhul juua ei tohi anda Vii mürki hinganud kannatanu värske õhu kätte ja aseta ta poolistuvasse asendisse. Kui mürk satub silma, loputa seda kiiresti veega vähemalt 15 minuti jooksul. Nahale sattunud mürk pese ära vee ja seebiga. Oksendamise esilekutsumine on keelatud. Oksendamise esilekutsumine on ohtlik seetõttu, et oksemassid võivad sattuda hingamisteedesse. Sellega kaasneb lämbumis- või ohtliku kopsukahjustuse oht. Seetõttu ei ole tänapäeval oksendamise esilekutsumine esmaabi tavavõte SÖÖBEAINED Juhul kui kannatanu on neelanud sööbeainet, näiteks kanget hapet või leelist, anna talle juua vett sööbeaine lahjendamiseks täiskasvanule klaasitäis (200 ml). Ära ürita sööbeainet keemiliselt neutraliseerida. Juhul kui sööbe- või ärritavat ainet on sattunud silma, loputa see kiiresti välja rohke veega umbes 15 minuti jooksul. Nahale sattunud sööbeaine uhutakse ära leige veega. 22

23 15.2. ORGAANILISED LAHUSTID Juhul kui kannatanu on alla neelanud orgaanilist lahustit, näiteks tärpentini, bensiini või petrooleumi, anna talle rõõska koort või sulatatud jäätist. Oksendamisel võib orgaaniline lahusti sattuda kopsu ning põhjustada eluohtliku kopsuturse MÜRGI SISSEHINGAMINE Juhul kui kannatanu on hinganud sisse hingamisteid ja kopse ärritavaid gaase, tuleb ta viia ohupiirkonnast välja värske õhu kätte ning seada poolistuvasse asendisse. Kutsu kiirabi, kui kannatanul on häiritud hingamine või teadvus. Suits mõjub mitmeti. Ta tekitab hingamisteede ja silmade limaskesta ärritust. Siin aitab veidi jaheda veega loputamine ja rahustavad kompressid. Suits sisaldab ka tahma, mis erinevalt sigaretisuitsust jääbki kopsudesse. Ohtlikum on vingugaasi mõju. Organismis, sealhulgas ajus, tekib hapnikupuudus. Vingugaas ühineb veres oleva hemoglobiiniga ja ei lase hapnikku verre imenduda. Ei aita ka välisõhus olev hapnik, kui seesama õhk sisaldab vingugaasi. Kunagi anti niinimetatud tervisepiima. Piim suitsumürgistust siiski ei ravi, küll aga aitab ennetava abinõuna organismi tugevdada, nii nagu valgud üldse, ka vitamiinid. Vingumürgistuse sümptomid on iiveldus, südame pekslemine, üldine nõrkus, pea käib ringi, tekib õhupuuduse tunne, raskematel juhtudel võib silme eest mustaks minna. Inimene võib olla küll näiliselt teadvusel, kuid hakkab segast juttu ajama. Mida teha? Suitsumürgistuse korral on esimene reegel viia kannatanu suitsust välja, värske õhu kätte. Kui võimalik, siis varjulisse kohta. Panna ta lamavasse asendisse. Katta ta alt ja pealt kinni, selleks sobivad näiteks autoapteegi juurde kuuluvad termokiled, tavalised tekid, ka seljariided. Vähendada igati kuuma toimet juua võimalikult rohkem vedelikku. Helistada hädaabi numbril 112. NB! Kannatanut ei tohi arstiabi saabumiseni üksi jätta! Parem, kui temega kogu aeg rääkida, et kontrollida, kas ta on kontaktivõimeline. Mõnikord eritub tulekahjul peale vingugaasi muudki nagu mitmesuguste kemikaalide põlemisjäätmed, ka tavaliste kilekottide põlemisel eritub mürgiseid gaase. Tavalistel eluruumi tulekahjudel pannakse kannatanutele esialgseks diagnoosiks vingumürgitus, hiljem selgub aga, et tegemist oli teiste, hoopis ohtlikumate ainetega, mis eritusid näiteks põlevast diivanist või tugitoolist. Seetõttu peab igal juhul kutsuma kiirabi, et meedikud kannatanu üle vaataksid NARKOMAAN Tavaliselt kutsutakse narkomaanile kiirabi siis, kui ta on kaotanud teadvuse või ei hinga. (enamik narkootikume pärsib ajus olevat hingamiskeskust). Asetage kannatanu külili asendisse, et oksendamise korral ei satuks oksemassid hingamisteedesse. Hingamisseiskuse korral võib narkomaani päästa ainult suult suule hingamine (vt. elustamine). Kuna narkomaanid põevad sageli nakkushaigusi, tuleb abistajal ennast kindlasti kaitsta, asetades suude vahele mitmekordselt kokkupandud marli või mingi muu tihedast riidest eseme (nt. puhas taskurätik). 23

24 Kiirabi saabudes palun öelge vaikselt mõnele meedikule, mida ta on tarvitanud. Seda varjata ei ole mõtet, nagunii uuritakse see välja. Kurb kui seda tuvastatakse lahkamisel. NB! Kiirabi süstib narkomaanile narkanti. Narkant on narkootikumi vastane antidoot, mis ka suure üledoosi korral taastab hingamise ja teeb kannatanu täiesti selgeks. Tavaliselt leiab siis kannatanu, et temaga on kõik korras ja keeldub haiglasse tulemast. Narkandi toime kestab aga ainult 30 minutit ja kui narkootikumi on organismis suures koguses, võib peale selle aja möödumist hingamine uuesti lakata. Seetõttu tuleb ülestoibutatud narkomaanid viia kindlasti haiglasse jälgimisele. Uimastid tekitavad sõltuvust ja kahjustavad tervist, nende proovimisega kaasneb risk tarvitada keelatud ainet liigannuses. Üledoosi oht on eriti suur esmakordsel tarvitamisel. Narkootikumide regulaarne tarvitamine võibki tulla ilmsiks alles üleannuse korral. Üledoosi sündroomi kujunemist soodustab alkoholi ja narkootikumi üheaegne tarvitamine. Uimastisõltlasel esineb aja jooksul korduvalt üledoseerimist. See on tingitud narkootikumide valmistamise viisi ja narkokaubanduse omapärast. Iga uus annus sisaldab uimastavat ainet erineval määral. Perioodiliste ajavahemike järel esineb piirkonniti samaaegselt palju üledoseerinud tarvitajaid. See annab teada uue uimastipartii turule saabumisest. Erakorraline vältimatu meditsiiniabi on patsiendile tasuta, võõrutusravi mitte. Abivajaja tuleb külili keerata. Liigannuse korral on narkootilise aine tarvitaja sageli teadvuseta. Enamik uimasteid suures annuses pärsib hingamist, hingamine on aeglane, üksikute sügavate tõmmetena. Näojume võib olla nii kahvatu kui ka punetav, hapnikupuuduse kujunemisel sinakas. Noortel on pulss randmel tavaliselt hästi leitav, narkootikumi üledoosi korral on see väga kiire. Kui süda seiskub, siis lämbumise tagajärjel. Narkootikumidel on valuvaigistav toime, mis soodustab teadvusetu püsimist ebaloomulikus asendis. Esmaabiks tuleb jälgida, et teadvusetu hingamisteed oleksid avatud, ja kutsuda viivitamatult kiirabi telefoninumbril 112. Sõltumata sellest, kas abivajaja on teadvuseta või teadvusel, on soovitav pöörata ta küljele. Külgasend väldib hingamisteede ummistumist oksega, mis ohustab kõiki raskes narko- või alkoholijoobes olijaid. Helistades häirekeskusesse numbril 112, tuleb kohe öelda, et kahtlustate narkoüledoosi. Samuti peab ütlema, kas abivajaja on teadvuseta või teadvusel. Kindlasti ei sobi väljend kontaktitu, sest ka teadvusel abivajaja ei pruugi olla kontaktne. Edasiseks tegutsemiseks telefoni teel antavad juhised on teadvusel ja teadvuseta abivajaja puhul oluliselt erinevad. Kõigele ei leidu vastumürki. Kõigi uimastite raviks otsest vastumürki ei ole. Sellised uimastid on amfetamiin, Ecstasy, kokaiin ja hallotsinogeenid. Nende liigannus võib põhjustada raskeid ja eluohtlikke mürgistusi, mistõttu võib olla vajalik vältimatu meditsiiniabi intensiivravi tingimustes. Sagedamini esinevad raske mürgistuse tunnused on süvenevad teadvusehäired, segasusseisund, krambid, südamepekslemine, südamerütmihäire, ülikõrge vererõhk, vererõhu järsk langus, kõrge palavik, vedelikuvaegus, hingamisehäired, äge higistamine. Ecstasy üleannus võib põhjustada aju-, kokaiini üleannus südamerabanduse. Eestis on enamasti doseeritud üle opiaate. Selleks puhuks on kiirabil olemas antidoot naloksoon vastumürk morfiinile, oopiumile, heroiinile ja nendetaolistele narkootilistele 24

25 ainetele. Naloksooni süstitakse veeni ja selle toime saabub minuti jooksul. Abivajaja hakkab hingama, tuleb teadvusele ja püüab sageli põgeneda. Ravimi toime kestab minutit ja väga suure üleannuse korral võib narkootikumi tarvitaja seejärel uuesti teadvuse kaotada. Seetõttu on vaja näiliselt tervenenu haiglasse jälgimisele toimetada. Esmalt kunstlik hingamine. Enne kiirabi saabumist on vaja anda narkouimas viibijale abi. Kui hingamine on täielikult seiskunud, tuleb alustada kunstliku hingamisega. Abivahendite puudumisel võib kasutada taskurätikut või lihtsalt riiet, tehes kunstlikku hingamist läbi riide. Õigeaegse abi korral narkootikumi üledoseerinu süda ei seisku ja sel juhul südamemassaazi ei tehta. Abivajaja tuleb katta nii pealt kui alt teki, termokile või rõivaesemega, kuni saabub abi. Uimasti tarvitamine võib vallandada krambihoo, mis on samuti kiirabi vajav seisund. Kogu keha krambihoo puhul ei tohi abivajajale midagi suhu panna. Enamikul juhtudel, ka epilepsia korral, kestab krambihoog lühikest aega, möödudes ise. Alaealised vajavad abi ka tavalise narkojoobe puhul. Tavaline narkojoove ei vaja vältimatut meditsiiniabi, erandiks on alaealised. Vältimatu abivajaduse kriteerium on abivajaja elutähtsate organite funktsiooni raske häire teadvuse-, hingamishäire, krambid, südamerütmi- või vererõhuhäire jt. Vältimatut meditsiiniabi läheb vaja narkootilise aine toimest vallandunud psühhootilise seisundi puhul, mil inimene võib oma käitumisega ohustada teisi või ennast. Psühhootilise seisundi võivad põhjustada kõik narkootilised ained, samuti muud erilise psüühilise seisundi saavutamiseks kasutatavad ained, sh üleannuses või vastunäidustuste korral tarvitatavad psühhoaktiivsed ravimid.psühhootilisele seisundile viitavad tunnused on ajas ja kohas mitteorienteerumine, millele võib lisanduda sihipäratu liikumine, paaniline põhjendamatu hirm, hallutsinatsioonide nägemine, luulumõtted jm. Narkootikumide üldine toime põhjustab eufooriat, ebaadekvaatset käitumist, tavalisest suuremat ettevõtlikkust, aga vahel ka uimasust ja hallutsinatsioone. Tarvitamise tagajärjel halveneb mälu ja õppimisvõime, võivad tekkida mälulüngad. On äärmiselt ohtlik narkojoobes autot juhtida. Joobele omaselt esinevad koordinatsiooni- ja tajuhäired, väheneb enesekontroll ja -kriitika, hiljem tekib roidumus ja unetaoline seisund. Kestva tarvitamise puhul narkomaan kõhnub, näeb välja kurnatud ja kasimata. Immuunsüsteemi häirete tõttu tekivad süstekohtade mädanikud, nahahaavandid ja suureneb vastuvõtlikkus nakkushaigustele. Sõltuvus võib olla nii vaimne kui ka füüsiline. Sõltuvus ilmneb võõrutusnähtudena, mis kaovad ainult pärast järjekordse annuse tarvitamist. Füüsiline sõltuvus väljendub liigese-, pea- ja kõhuvalu, kõhulahtisuse, sülje- ja pisaratevoolu suurenemise, sügelemise, lihaste või seedeorganite krampide, südamepekslemise, külmatundena. Vaimne sõltuvus meeleolu alanemise, pahuruse, apaatsuse, agressiivsuse, unehäirete, ebastabiilsuse, üldise halva enesetundena. Narkootikumi tarvitamise kahtlus tekib, kui inimene on väliselt joobes, kuid alkoholilõhna pole tunda. Süstivate narkomaanide käte ja jalgade nahal on torkejäljed. Kahtlust peaks äratama ka pulbri või tableti kaasas kandmine. Opiaatide hulka kuuluvat heroiini tarvitatakse nii süstimise kui ka pulbri sissehingamise teel. Unimagunast ehk moonist saadavat oopiumi süüakse, juuakse, suitsetatakse ja süstitakse. Ka morfiin ehk morfium kuulub opiaatide hulka, mida süstitakse. Opiaatide hulka mitte kuuluvat kanepit suitsetatakse. Kanepist saadava marihuaana suits on iseloomuliku magusa lõhnaga. 25

26 Kanepist saadakse ka hašišit, mille suits on ebameeldiva lõhnaga. Kokaiin ei kuulu opiaatide hulka ja selle pulbrit kas hingatakse sisse või süstitakse lahust. Tablettide, kapslite või närimispaberite kujul on tavaliselt sünteetilised uimastid LSD, Ecstasy, amfetamiin SEENEMÜRGITUS Eestis kasvavaist (~4000) seeneliikidest on ligikaudu 150 liiki mürgised. Tapvalt mürgised on neist meie jaoks kaks: valge (roheline) kärbseseen ja punane narmasnutt.oleme kogenud seenetundjad ja käitume arukalt, võtame metsast kaasa vaid kindlalt tuntud seene ja siiski võime saada mürgitatud. Miks? Siin on põhjuseks seente muutunud välimus, muteerumine. On väga keeruline eristada valget kärbseseent (eriti noored seened) arusampinjonist või kitsemampelist. Seega võivad seenemürgituste põhjuseks olla: seente muutunud välimus, vaesus, mis paneb korjama mida iganes, mõnuainena-hallutsinatsioonide esilekutsujana kasutatavate seente (punane kärbseseen) üledoseering. Tuleb eristada: 1. tõelist seenemürgitust jäädavalt mürgiste seentega (teatavasti mõningad seened kaotavad töötlemisel oma mürgisuse) vanade seentega (neis toimuvate lagunemisprotsessides tekkivad mürgised ained) mürgitust seentes akumuleeruvate keskkonnamürkidega 2. ebatõenäolist seenemürgitust mürgituse põhjuseks on riknenud toit jm. 3. unustada ei tohiks ka võimalikku allergilist-ülitundlikkuse reaktsiooni. Seenemürkide toimeaeg ehk mürgituse avaldumise aeg võib olla erinev. Kindlasti on toime käes vähemalt tunni jooksul jumalikke nägemusi ootaval punase kärbseseene tarvitajal. Sama kiirelt võivad iiveldust ja oksendamist ning vaevavat kõhulahtisust põhjustada mõned pilviku ja heiniku liigid. 2-3 tundi kulub omapärase, alkoholi võõrutusravile (antabus) sarnaneva reaktsiooni väljakujunemiseks, kui tarvitatakse viinavõtmisel,,sakusmendina tindikuid (coprinus). Reaktsioon on ebameeldiv, surmahirmu tekitav: pulss on kiire, vaevavad hingeldus ja õhupuudus, nägu punetab. Ettevaatlikult võib arvata, et mida kiiremini mürgitus avaldub, seda mõõdukam on tema ohtlikkus. Raskeks võib siin olukorra teha väga tugev kõhulahtisus, mis põhjustab lõpuks organismis tõsise veekaotuse ja sellest teiste elutähtsate organite töö puudulikkuse. Eriti tõsine on vedeliku kaotuse probleem nn. väikeste pruunide kärbseseente (little brown mushrooms) jt. muskariini sisaldavate seente ehk psühhootiliste seente tarvitamisel. Tekib üleüldine sekretsiooni tõus: süljevool, kõhulahtisus, oksendamine ja bronhide sekretsiooni tõus. Viimane võib sulgeda hingamisteed ja põhjustada uppumist omaenda rögasse. 26

27 Kliiniline pilt meenutab fosfororgaaniliste ainete mürgituse korral (putukamürgid, sõjagaasid) esinevat. Kui ülalpool kirjutatu võis jätta mulje, et hallutsinatsinogeenina kasutatav punane kärbseseen (a.muscaria, ka panter kärbseseen - a.pantherica) on üsna ohutud ja ma agiteerin neid tarvitama, siis on järeldus ekslik. Nimetatud seened on nn. neurotoksilised neis sisalduva iboteenhappe ja muskimooli tõttu. Need põhjustavad lihasvärinaid, tõmblusi ja spasme üheltpoolt ning teisalt on võimalik metsiku deliiriumi (meeltesegasus) teke. Viimane võib saada tarvitajale või ümbritsevatele ohtlikuks. Valge ja roheline kärbseseen (amanita phalloides, virosa) ning mõned sirmiku liigid sisaldavad rakkudele mürgist ainet amatoksiini, mille toime avaldub alles 6-12 tunni (vahel kuni 3 päeva) pärast. Rakkude tapmine võtab aega. Mürgitus algab kõhulahtisuse, kramplike kõhuvalude ja piinava oksendamisega. Surm saabub maksa-, neeru- ja südamepuudulikkuse tõttu (häired töös) mõne päevaga. Sarnase toimeajaga on mõnedes korgitsalistes (Gyromitra) sisalduv monometüülhüdrasin, mis põhjustab hoolisi nn. kõhukrampe, nõrkust. Tekkiv maksapuudulikkus ja vererakkude lagunemine (hemolüüs) mõjub surmavalt. Ajaliselt samadesse piiridesse jääb mõnede mürgiste vöödikute (cortinarius) poolt tekitatav mürgitus.ohtlikuks saab siin neerutorukeste kahjustus, mis lõppeb ägeda neerupuudulikkusega. 16. ELEKTRITRAUMA Voolu parameetrid U-pinge (V), I-voolu tugevus (A), R-takistus (Ω) Amprid ja nendest tingitud voolukahjustused 0,9-1 ma efekt puudub 1-10 ma valu ma käe halvatus ma hingamisseiskus > 75 ma südameseiskus elektritrauma puhul oluline veel: Vooluliik: vahelduvvool (eriti ohtlik), alalisvool Voolu liikumine inimkehas Voolu toimekestvus Voolu sisenemiskoht ja sisenemispind Võimalikud vigastused elektritraumast Südamekahjustus Hingamisseiskus Põletused Lihaste ja skeletivigastused Veresoonte kahjustus Närvisüsteemi kahjustus 27

28 16.1. VÄLGULÖÖK ~ A, kuni 1 biljon V, toimekestvus ,0001 sek USA-s sureb aastas inimest, letaalsus 20-30% Otsene löök Kaudne löök (maavoolust, voolu all olevate objektide kaudu, lööklainest) Välgulöögi kahjustused Südameseiskus Hingamisseiskus Kolju ja lülisamba vigastused Luumurrud Põletused Esmaabi elektritrauma korral Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest. Enesekaitse Kannatanu eemaldamine vooluringist Esmane ülevaatus, esmased elustamisvõtted (vajadusel seljaaju kaitse) Vajadusel lahastamine ja põletuspindade katmine Ohutusnõuded abistajale Ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Appitõttaja peab alati hoolitsema oma ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et: niisked riided, niiske maapind ja keskkond juhivad hästi elektrit, kummikindad ja kummijalatsid on head kaitsevahendid, kuiv puu, kuiv riie ja näiteks kuiv ajaleht on keskmiste omadustega isolaatorid. Kannatanu võib eemale tõmmata ka teda riietest haarates. Vältida kokkupuudet kannatanu katmata kehaosadega.(ei ole soovitatav võte) Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset lauajuppi, keppi jne. 28

29 Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. 17. ŠOKK on kudede vereringe puudulikkus, mis viib hapniku defitsiidile ja rakkude hävingule Šoki põhjused Suur verekaotus (väline või sisemine verejooks) Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Šoki tunnused Teadvushäired Nahanähud (kaamesus) Jäsemed külmad, pulss jäsemetel puudub Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired Janu Iiveldus ja oksendamine Esmaabi Šoki põhjuse kõrvaldamine (verejooksu sulgemine jne.) Kannatanu rahustamine Kannatanu ettevaatlik käsitlus Kaela, rindkere ja kõhu vabastamine pigistavatest riietest Keha soojuskao ennetamine Kannatanu jootmise ja söötmise vältimine Jalad üles Teadvushäirete korral püsiv külili asend 29

30 18. EPILEPSIA Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Epilepsia ei ole pidev seisund. See on haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed krambihoogude perioodid. Epilepsia on haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde. Haigus võib olla väga erineva raskusastmega alates väga sageli esinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsia ei ole üldjuhul päritav. Siiski on mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist. Samuti on kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel. Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat st elanikust 700-l. Epilepsia tekkepõhjused võivad olla erinevad: raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, *kaasasündinud ainevahetushaigused, ' peaajutraumad, ajukasvajad jm ajuhaigused mürgitused jms. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata. Epileptilisi hooge põhjustab peaajus asuv epileptiline kolle, kus tekivad närvirakkudes ülemäärased laengud, mille tõttu tekib närvisüsteemi koordineerimatu erutusseisund, milles aju ei saa lühikese ajavahemiku jooksul normaalselt töötada ja tekib nn epileptiline kramp. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda - iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud. Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki.närvirakkude epileptiline aktiivsus on sellisel juhul aja piirdunud alal. Ulatuslikud hood algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli lõppevad tugevad hood sügava lühiajalise unega. Ulatuslike krampide puhul võib kaduda kontroll päraku sulgurlihase ja põie tüjendamisfunktsiooni üle ning tekib tahtmatu roojamine ja kusemine. Kuna 61%-l juhtudest ei ole epilepsia tekkepõhjused teada, on väga raske anda nõu haiguse ennetamiseks.üheks riskifaktoriks on alkohol. Tõelistel alkohoolikutel on teiste inimestega võrreldes risk saada epileptiline hoog 10-korda suurem. Ka epilepsiat põdev inimene peaks hoogude vältimiseks piirama alkoholi tarbimist, kuid mõõdukas alkoholi tarbimine ei suurenda hoogude hulka. Kindlasti tuleb epileptiliste hoogude vältimiseks korrapäraselt tarvitada epilepsiavastaseid ravimeid. Esmaabi Kui inimest tabab äge epilepsiahoog, tuleb jälgida, et ta ei vigastaks ennast krambi ajal. Liigutusi takistada ei tohi, pea alla võib panna midagi pehmet või hoida pead käte vahel. Tuleks vabastada kaelus, et hingamine oleks vaba ja keerata inimene küljele. Haiget ei tohi 30

31 jätta järelvalveta seni, kuni ta teadvus täielikult taastub. Kiirabi tuleb kutsuda vaid juhul, kui suur hoog kestab üle 10 minuti või kui hood järgnevad üksteisele, ilma et haige vahepeal teadvusele tuleks. 19. PUTUKAHAMMUSTUSED Puuk o Pintsettide või puugitangidega õrnalt puugist kinni võtta ning keerata o Ära kata puuki õli või rasvaga o Naha sisse jäänud pea on ohtlik, nokk mitte Puugiga edasikantavate haiguste oht suureneb sedamööda, mida kauem puuk sees on. Puukentsefaliit ja puukborrelioos Puugid on levitajateks sellistele rasketele nakkushaigustele nagu puuk-entsefaliit ja puukborrelioos e. Lyme' tõbi. Mõlemad tõved kuuluvad looduskoldeliste haiguste rühma ning haiguse tekitajate looduslikuks reservuaariks on pisiimetajad ja linnud ning siirutajaks iksoodpuugid. Nakkusohtlik aeg inimesele on seotud puukide aktiivsusperioodiga looduses, s.o. aprilli keskpaigast kuni oktoobri lõpuni. Entsefaliit algab gripitunnustega ja borrelioos punase laiguna!! Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, siis ilmnevad 1-2 nädala pärast puugi hammustust gripisarnased haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala ja seejärel enamik inimesi tervistub. Ent umbes igal kolmandal nakatunul tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse. See avaldub haiguse ägenemises: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kaelakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine väga halb enesetunne. Sellisel juhul peab viivitamatult arsti poole pöörduma. Nakatunud võivad end lohutada sellega, et haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse, s.t. haigestutakse vaid kord elus. Erinevalt puukentsefaliidist, mille puhul viirus antakse edasi kohe hammustuse hetkel, kulub borrelianakkuse saamiseks enamasti kaks ööpäeva, kuni naha külge kinnitunud puugist borreliapisikud inimesele üle kanduvad. Seetõttu on puugi kiire eemaldamine haiguse vältimise seisukohalt küllalt oluline. Kõige tavalisem borrelianakkuse sümptom on spetsiifiline ringikujuline nahapunetus, Erythema migrans, mis tekib hammustuskohal 1-4 nädala pärast. Tüüpiline on algul paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik, mis pidevalt laieneb. Varem või hiljem punetus kaob. Harvemini tekivad haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või mõnel juhul ka südames. Need sümptonid on märgiks borrelianakkuse levimisest organismis ja neile ei pruugi alati eelneda tüüpilist nahapunetust. Närvisüsteemi sümptomid võivad ilmneda mõne nädala kuni kuu möödudes nakatumisest. Haigusnähud on erinevad: väsimus, peavalu, iiveldus, kehakaalu langus, kerge palavik, valud kätes, jalgades, kuklas või seljas. Mõnikord esineb ühepoolset näonärvi halvatust. Kui kahjustatud on ka liigesed, väljendub see enamsti valuhoogude või paistetusena kas ühes või mitmes liigeses. Enamasti on haaratud põlve-, hüppe-, küünar- või randmeliigesed. Mõnikord tekib mitu aastat pärast borrelioosi 31

32 põdemist lillakas nahakahjustus, mis sarnaneb vanale külmakahjustusele. See tekib enamsati käsivartel või jalgadel. Kahjustuse piirkonnas esineb tuikav valu või tuimustunne. Puugi loomulik suurus Vastne Täiskasvanud isane puuk Nümf Täiskasvanud emane puuk Herilane, mesilane o o Hammustuskohale külma Allergilise reaktsiooni korral järgida šoki esmaabi juhiseid 20. MAOHAMMUSTUS TEGUTSEMINE MAOHAMMUSTUSE KORRAL: Eesti ainuke mürkmadu on rästik Ära tee hammustuskohale sisselõiget, ära ürita mürki välja pigistada või imeda. Võimalusel asetada külma hammustuskohale ja selle ümbrusesse. Vii kannatanu pärast esmaabi andmist haiglsse. NB! Kehtib ainult Eestis rästiku puhul! 32

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}

Διαβάστε περισσότερα

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2 PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused

Διαβάστε περισσότερα

Kompleksarvu algebraline kuju

Kompleksarvu algebraline kuju Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa

Διαβάστε περισσότερα

Lokaalsed ekstreemumid

Lokaalsed ekstreemumid Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,

Διαβάστε περισσότερα

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud

Διαβάστε περισσότερα

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon 2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58

Διαβάστε περισσότερα

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori

Διαβάστε περισσότερα

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass 2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH

Διαβάστε περισσότερα

Taaselustamine kliinilisest surmast. Ravijuhis

Taaselustamine kliinilisest surmast. Ravijuhis Taaselustamine kliinilisest surmast Ravijuhis 1 Eessõna 2005. aastal avaldas Euroopa Elustamisnõukogu, European Resuscitation Council, uued, kaasajastatud taaselustamise ravijuhised (Resuscitation, 2005,

Διαβάστε περισσότερα

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem

Διαβάστε περισσότερα

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Moxogamma 0,2 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Moksonidiin

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Moxogamma 0,2 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Moksonidiin PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Moxogamma 0,2 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Moksonidiin Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti

Διαβάστε περισσότερα

9. AM ja FM detektorid

9. AM ja FM detektorid 1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA AJALUGU MTMM MTMM

MATEMAATIKA AJALUGU MTMM MTMM Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Hindamine:

Διαβάστε περισσότερα

Funktsiooni diferentsiaal

Funktsiooni diferentsiaal Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral

Διαβάστε περισσότερα

Pakendi infoleht: teave patsiendile

Pakendi infoleht: teave patsiendile Pakendi infoleht: teave patsiendile MEDIKINET XL 5 mg, toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid MEDIKINET XL 10 mg, toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid MEDIKINET XL 20 mg, toimeainet

Διαβάστε περισσότερα

Geomeetrilised vektorid

Geomeetrilised vektorid Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse

Διαβάστε περισσότερα

Väikelapse tervisehäired ja kuidas nendega toime tulla

Väikelapse tervisehäired ja kuidas nendega toime tulla Väikelapse tervisehäired ja kuidas nendega toime tulla Juhised lapsevanematele Sisukord: Vigastused ja hädaolukorrad, Anne Ormisson 3 Hädaolukorraks tuleb valmis olla Mis võib juhtuda Hammustused Kukkumine

Διαβάστε περισσότερα

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D

Διαβάστε περισσότερα

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1 laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad

Διαβάστε περισσότερα

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Foradil Aerolizer, 12 mikrogrammi inhalatsioonipulber kõvakapslis Formoteroolfumaraatdihüdraat

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Foradil Aerolizer, 12 mikrogrammi inhalatsioonipulber kõvakapslis Formoteroolfumaraatdihüdraat Pakendi infoleht: teave kasutajale Foradil Aerolizer, 12 mikrogrammi inhalatsioonipulber kõvakapslis Formoteroolfumaraatdihüdraat Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku

Διαβάστε περισσότερα

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,

Διαβάστε περισσότερα

Pakendi infoleht: teave kasutajale. BEROTEC N, 100 mikrogrammi/annuses inhalatsiooniaerosool, lahus Fenoteroolvesinikbromiid

Pakendi infoleht: teave kasutajale. BEROTEC N, 100 mikrogrammi/annuses inhalatsiooniaerosool, lahus Fenoteroolvesinikbromiid Pakendi infoleht: teave kasutajale BEROTEC N, 100 mikrogrammi/annuses inhalatsiooniaerosool, lahus Fenoteroolvesinikbromiid Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku

Διαβάστε περισσότερα

Pesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna

Pesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna ET Kasutusjuhend 2 EL Οδηγίες Χρήσης 17 HU Használati útmutató 34 LV Lietošanas instrukcija 50 Pesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna ZWG 6120K Sisukord Ohutusinfo _ 2 Ohutusjuhised _ 3 Jäätmekäitlus

Διαβάστε περισσότερα

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS

Διαβάστε περισσότερα

KRITON Platon. Siin ja edaspidi tõlkija märkused. Toim. Tõlkinud Jaan Unt

KRITON Platon. Siin ja edaspidi tõlkija märkused. Toim. Tõlkinud Jaan Unt KRITON Platon AKADEEMIA, 1/1994 lk 57 71 Tõlkinud Jaan Unt SOKRATES: Miks sa nii vara siin oled, Kriton? Või polegi enam vara? KRITON: On küll. SOKRATES: Ja kui vara siis? KRITON: Alles ahetab. SOKRATES:

Διαβάστε περισσότερα

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Metformin Sandoz 500 mg, tablett Metformiin

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Metformin Sandoz 500 mg, tablett Metformiin PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Metformin Sandoz 500 mg, tablett Metformiin Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda. - Kui

Διαβάστε περισσότερα

I. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal

I. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6

Διαβάστε περισσότερα

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Calcigran Forte D Lemon, 500 mg/800 RÜ närimistabletid kaltsium/kolekaltsiferool (D 3 -vitamiin)

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Calcigran Forte D Lemon, 500 mg/800 RÜ närimistabletid kaltsium/kolekaltsiferool (D 3 -vitamiin) Pakendi infoleht: teave kasutajale Calcigran Forte D Lemon, 500 mg/800 RÜ närimistabletid kaltsium/kolekaltsiferool (D 3 -vitamiin) Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile

Διαβάστε περισσότερα

Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.

Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade sooendamisel või ahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Sooendamisel vaaminev

Διαβάστε περισσότερα

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a. Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud

Διαβάστε περισσότερα

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil. 8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,

Διαβάστε περισσότερα

Energiabilanss netoenergiavajadus

Energiabilanss netoenergiavajadus Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)

Διαβάστε περισσότερα

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].

Διαβάστε περισσότερα

AEGLASE SÕIDUKI LIIKLUSOHUTUSEST

AEGLASE SÕIDUKI LIIKLUSOHUTUSEST 133 AEGLASE SÕIDUKI LIIKLUSOHUTUSEST Eesti Maaülikool Sissejuhatus Liiklusohutuse teooriast on teada, et liiklusvoolu kiirusest erineva kiirusega sõitvad sõidukid (juhid) satuvad liiklusõnnetustesse sagedamini

Διαβάστε περισσότερα

Ehitusmehaanika harjutus

Ehitusmehaanika harjutus Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative

Διαβάστε περισσότερα

PLASTSED DEFORMATSIOONID

PLASTSED DEFORMATSIOONID PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke

Διαβάστε περισσότερα

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.

Διαβάστε περισσότερα

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Metformin-ratiopharm 500 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Metformin-ratiopharm 850 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Metformiinvesinikkloriid Enne ravimi

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397 Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus

Διαβάστε περισσότερα

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013 55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi

Διαβάστε περισσότερα

Kontekstivabad keeled

Kontekstivabad keeled Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,

Διαβάστε περισσότερα

+32 lk. Teine osa: loodusfoto

+32 lk. Teine osa: loodusfoto +32 lk Tasuta! Teine osa: loodusfoto Kuidas pildistada linde ja loomi? Maastike pildistamine Putukad, lilled ja pisiasjad Mida metsa selga panna? Kuidas loomi varitseda? Millega talvel pildistades arvestada?

Διαβάστε περισσότερα

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika

Διαβάστε περισσότερα

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna

Διαβάστε περισσότερα

ESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41

ESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41 ESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41 2 www.electrolux.com SISUKORD 1. OHUTUSINFO... 3 2. OHUTUSJUHISED...

Διαβάστε περισσότερα

KASUTUSJUHEND. GE2500 Bensiinimootoriga generaator

KASUTUSJUHEND. GE2500 Bensiinimootoriga generaator KASUTUSJUHEND GE2500 Bensiinimootoriga generaator - 2 - Sissejuhatus Täname teid, et olete otsustanud EUROMi generaatori kasuks. Olete teinud hea valiku! Kui kasutate seda generaatorit juhiste järgi, varustab

Διαβάστε περισσότερα

SISSEJUHATUS TEADVUSETEADUSESSE. Teema on niivõrd põnev ja huvitav, JAAN ARU TALIS BACHMANN

SISSEJUHATUS TEADVUSETEADUSESSE. Teema on niivõrd põnev ja huvitav, JAAN ARU TALIS BACHMANN SISSEJUHATUS JAAN ARU TALIS BACHMANN TEADVUSETEADUSESSE Ärgates kerkib me silme ette ümbritsev tuba koos selle ebaõnnestunud tapeedi ja osaliselt õnnestunud mööblivalikuga. Jõuame teadvusele iseendast

Διαβάστε περισσότερα

50 mg kapslid on oranži läbipaistmatu kestaga suurusega 17,7 x 6,4 mm. Kapsli sisuks on kahvatuvalged või kollakad ravimikuulikesed.

50 mg kapslid on oranži läbipaistmatu kestaga suurusega 17,7 x 6,4 mm. Kapsli sisuks on kahvatuvalged või kollakad ravimikuulikesed. RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Saroten Retard, 50 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Saroten Retard 50 mg: üks kapsel

Διαβάστε περισσότερα

Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26

Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26 SISUKORD Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26 Pilvede süstemaatika ajalugu 27 Pilvede nimetamine ja pilvede

Διαβάστε περισσότερα

Pakendi infoleht: teave patsiendile. Dymista 137 mikrogrammi/50 mikrogrammi annuses ninasprei, suspensioon

Pakendi infoleht: teave patsiendile. Dymista 137 mikrogrammi/50 mikrogrammi annuses ninasprei, suspensioon Pakendi infoleht: teave patsiendile Dymista 137 mikrogrammi/50 mikrogrammi annuses ninasprei, suspensioon Aselastiinvesinikkloriid ja flutikasoonpropionaat Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte,

Διαβάστε περισσότερα

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Doxycyclin STADA, 100 mg tabletid Doksütsükliin

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Doxycyclin STADA, 100 mg tabletid Doksütsükliin Pakendi infoleht: teave kasutajale Doxycyclin STADA, 100 mg tabletid Doksütsükliin Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. - Hoidke infoleht alles, et seda

Διαβάστε περισσότερα

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Cardace 2,5 mg, tabletid Cardace 5 mg, tabletid Cardace, 10 mg tabletid Ramipriil

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Cardace 2,5 mg, tabletid Cardace 5 mg, tabletid Cardace, 10 mg tabletid Ramipriil Pakendi infoleht: teave kasutajale Cardace 2,5 mg, tabletid Cardace 5 mg, tabletid Cardace, 10 mg tabletid Ramipriil Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.

Διαβάστε περισσότερα

13 LIIKLUSOHUTUS. Lk 49

13 LIIKLUSOHUTUS. Lk 49 13 LIIKLUSOHUTUS Lk 49 1. 2. Mõisted Käesoleva seaduse tähenduses: 1) anda teed (mitte takistada) on nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Square 43 LED

Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,

Διαβάστε περισσότερα

HULGATEOORIA ELEMENTE

HULGATEOORIA ELEMENTE HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad

Διαβάστε περισσότερα

SISEKAITSEAKADEEMIA OHTLIKUD AINED. Teine, täiendatud trükk ANDRES TALVARI

SISEKAITSEAKADEEMIA OHTLIKUD AINED. Teine, täiendatud trükk ANDRES TALVARI SISEKAITSEAKADEEMIA OHTLIKUD AINED Teine, täiendatud trükk ANDRES TALVARI Tallinn 2006 Õppevahendi 2. trükk on mõeldud kasutamiseks eelkõige Sisekaitseakadeemia päästeteenistuse erialal õppeaine Ohtlikud

Διαβάστε περισσότερα

AS MÕÕTELABOR Tellija:... Tuule 11, Tallinn XXXXXXX Objekt:... ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR.

AS MÕÕTELABOR Tellija:... Tuule 11, Tallinn XXXXXXX Objekt:... ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR. AS Mõõtelabor ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR. Mõõtmised teostati 200 a mõõteriistaga... nr.... (kalibreerimistähtaeg...) pingega V vastavalt EVS-HD 384.6.61 S2:2004 nõuetele. Jaotus- Kontrollitava

Διαβάστε περισσότερα

Podagra Mis see on? Kuidas leevendada?

Podagra Mis see on? Kuidas leevendada? 1 Podagra Mis see on? Kuidas leevendada? 2 Podagra on sage põletikuline liigesehaigus. Podagra korral on tõusnud veres kusihappe sisaldus ja teatud väärtuse juures ladestub kusihape uraatkristallidena

Διαβάστε περισσότερα

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Ipraalox, 20 mg gastroresistentsed tabletid Pantoprasool

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Ipraalox, 20 mg gastroresistentsed tabletid Pantoprasool Pakendi infoleht: teave kasutajale Ipraalox, 20 mg gastroresistentsed tabletid Pantoprasool Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Võtke seda ravimit alati

Διαβάστε περισσότερα

2-, 3- ja 4 - tee ventiilid VZ

2-, 3- ja 4 - tee ventiilid VZ Kirjelus VZ 2 VZ 3 VZ 4 VZ ventiili pakuva kõrgekvaliteeilist ja kulusi kokkuhoivat lahenust kütte- ja/või jahutusvee reguleerimiseks jahutuskassettie (fan-coil), väikeste eelsoojenite ning -jahutite temperatuuri

Διαβάστε περισσότερα

4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD

4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD 4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD Arvatavasti oled sa oma elus kogenud, et kõik mõjud on vastastikused. Teiste sõnadega: igale mõjule on olemas vastumõju. Ega füüsikaski teisiti ole. Füüsikas on kehade vastastikuse

Διαβάστε περισσότερα

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Cardace 2,5 mg, tabletid Cardace 5 mg, tabletid Cardace, 10 mg tabletid Ramipriil

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Cardace 2,5 mg, tabletid Cardace 5 mg, tabletid Cardace, 10 mg tabletid Ramipriil PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Cardace 2,5 mg, tabletid Cardace 5 mg, tabletid Cardace, 10 mg tabletid Ramipriil Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke infoleht alles, et

Διαβάστε περισσότερα

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013 Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,

Διαβάστε περισσότερα

preciz.hu Külmik-sügavkülmuti Ψυγειοκαταψύκτης Hűtő - fagyasztó Ledusskapis ar saldētavu Šaldytuvas-šaldiklis ZRB36101WA ZRB36101XA

preciz.hu Külmik-sügavkülmuti Ψυγειοκαταψύκτης Hűtő - fagyasztó Ledusskapis ar saldētavu Šaldytuvas-šaldiklis ZRB36101WA ZRB36101XA ET EL HU LV LT Kasutusjuhend 2 Οδηγίες Χρήσης 13 Használati útmutató 26 Lietošanas instrukcija 38 Naudojimo instrukcija 50 Külmik-sügavkülmuti Ψυγειοκαταψύκτης Hűtő - fagyasztó Ledusskapis ar saldētavu

Διαβάστε περισσότερα

Kas Androidi ostmiseks on õige aeg? Eesti esimene võrdlustest!

Kas Androidi ostmiseks on õige aeg? Eesti esimene võrdlustest! Uus ipod Nano Nüüd kaamera ja raadioga Pentax K7 Mida arvata järjekordsest kaamerast? Odav ja hea ka Poola värk Poolakate telefoni käib kaks SIM-kaarti Säästuaeg Testis ilma jalata kuvar Kas Androidi ostmiseks

Διαβάστε περισσότερα

5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE

5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE TTÜ EHHTROONKNSTTUUT HE00 - SNTEHNK.5P/ETS 5 - -0-- E, S 5. TUGEVUSRVUTUSE PNELE Staatika üesandes (Toereaktsioonide eidmine) vaadatud näidete ause koostada taade sisejõuepüürid (põikjõud ja paindemoment)

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.

Διαβάστε περισσότερα

Parim odav. nutitelefon

Parim odav. nutitelefon Transformer, väga eriline tahvelarvuti Samsungi relv ipadi vastu 2000 eurot maksev HP sülearvuti Kodune Logitechi helipark Nr 76, august 2011 Hind 2.79 ; 43.65 kr Parim odav Üheksa videokaamerat. Ainult

Διαβάστε περισσότερα

LOFY Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP)

LOFY Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP) LOFY.01.087 Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP) Sissejuhatus... 1 1. Füüsika kui loodusteadus... 2 1.1. Loodus... 2 1.2. Füüsika... 3 1.3. Teaduse meetod... 4 2. Universumiõpetus... 7 3. Liikumine

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti

Διαβάστε περισσότερα

Kontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi

Kontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi Kontrollijate kommentaarid 2002. a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi tööde kohta Kokkuvõtteks Uuendusena oli tänavusel piirkondlikul olümpiaadil 10.-12. klassides senise 5 asemel 6 ülesannet, millest

Διαβάστε περισσότερα

Click to edit Master title style

Click to edit Master title style 1 Welcome English 2 Ecodesign directive EU COMMISSION REGULATION No 1253/2014 Ecodesign requirements for ventilation units Done at Brussels, 7 July 2014. For the Commission The President José Manuel BARROSO

Διαβάστε περισσότερα

Kõrv vastu arvutit: testis 2.1 arvutikõlarid

Kõrv vastu arvutit: testis 2.1 arvutikõlarid Microsofti telefoni- Windows on tagasi Testime Nikoni uut D7000 kaamerat Kinect teeb mängud täitsa uueks Uputame ja togime Samsungi matkafoni Nr 69, jaanuar 2011 Hind 42.90 kr; 2.74 Kõrv vastu arvutit:

Διαβάστε περισσότερα

Kuidas... suures testis. mp3-mängijat

Kuidas... suures testis. mp3-mängijat Nr 39, Hind 39.90 kr riistvara tarkvara fototehnika mobiilid kodutehnika Kuidas...... internetis turvaliselt surfata... faile jäädavalt kustutada... osta mängukonsooli... koju printerit osta... suvistel

Διαβάστε περισσότερα

17.1 Üldisi põhimõtteid ja mõisteid Retseptorrakkude omadused

17.1 Üldisi põhimõtteid ja mõisteid Retseptorrakkude omadused 3 Kõik loomad sõltuvad informatsioonist. Nad peavad leidma toitu ja sookaaslasi; avastama vaenlasi, et neist hoiduda; neil peab olema informatsiooni sise- ja väliskeskkonna tingimuste kohta. Meeleelundid

Διαβάστε περισσότερα

HAPNIKUTARBE INHIBEERIMISE TEST

HAPNIKUTARBE INHIBEERIMISE TEST HAPNIKUTABE INHIBEEIMISE TEST 1. LAHUSED JA KEMIKAALID 1.1 Üldised põhimõtted Lahuste valmistamiseks kasutada analüütiliselt puhtaid kemikaale. Kasutatav vesi peab olema destilleeritud või deioniseeritud

Διαβάστε περισσότερα

TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas

TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas 2 Eessõna Kõik sai alguse sellest, et erinevates foorumites küsivad inimesed

Διαβάστε περισσότερα

Jaanus Kerge Marju Past. Diabeet. I tüüp

Jaanus Kerge Marju Past. Diabeet. I tüüp Jaanus Kerge Marju Past Diabeet I tüüp Eesti Diabeediliit Tallinn 2005 Raamatu koostamisel on kasutatud Soome Diabeediliidu materjale. Skeemid: Ulvi Kuusk Välja antud Soome Diabeediliidu toel Kirjastaja:

Διαβάστε περισσότερα

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Pantoprazole Actavis, 40 mg gastroresistentsed tabletid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Üks gastroresistentne tablett sisaldab 40 mg pantoprasooli

Διαβάστε περισσότερα

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1 κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii

Διαβάστε περισσότερα

TeeLeht OMANIKUJÄRELEVALVE RIIGIST, KOOSTÖÖST JA JUHTIMISEST TAASKASUTATAVATE MATERJALIDE KASUTAMINE TEEDEEHITUSES PUITSILDADE OLUKORD EESTIS

TeeLeht OMANIKUJÄRELEVALVE RIIGIST, KOOSTÖÖST JA JUHTIMISEST TAASKASUTATAVATE MATERJALIDE KASUTAMINE TEEDEEHITUSES PUITSILDADE OLUKORD EESTIS Nr 79 DETSEMBER 2014 OMANIKUJÄRELEVALVE KAS MAANTEEAMET VÕIKS SEDA ISE TEHA? RIIGIST, KOOSTÖÖST JA JUHTIMISEST INTERVJUU PEADIREKTORIGA TAASKASUTATAVATE MATERJALIDE KASUTAMINE TEEDEEHITUSES PUITSILDADE

Διαβάστε περισσότερα

Milline on hea. odav Android? Pane oma failid siia: testime kõvakettaid. [digi] kool: DLNA, AirPlay, Wireless HDMI

Milline on hea. odav Android? Pane oma failid siia: testime kõvakettaid. [digi] kool: DLNA, AirPlay, Wireless HDMI LG tegi imeõhukese kuvari ja me testime Kaamera, mis sobib küünevärviga Lugejate nõudmisel: testis head klapid Katsetame HP kõik ühes arvutit Nr 71, märts 2011 Hind 2.79 ; 43.65 kr Pane oma failid siia:

Διαβάστε περισσότερα

Sõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus

Sõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 1 NÕUDED ALATES 1. JAANUARIST 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD

Διαβάστε περισσότερα

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,

Διαβάστε περισσότερα

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED NOOREMTREENER TASE 4

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED NOOREMTREENER TASE 4 TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED NOOREMTREENER TASE 4 TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED NOOREMTREENER TASE 4 2015 Õpik vastab Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekavadele. Õpik on

Διαβάστε περισσότερα

7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85

7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7 Hii-ruut test Üks universaalsemaid ja sagedamini kasutust leidev test on hii-ruut (χ 2 -test, inglise keeles ka chi-square test). Oletame, et sooritataval katsel on k erinevat

Διαβάστε περισσότερα

Milline navi on Androidi

Milline navi on Androidi Testis HTC uus Sensation Mida teha Windowsitahvelarvutiga? Dell tegi odava suure puutetundliku kuvari Sony Vaio proovib olla MacBook Nr 75, juuli 2011 Hind 2.79 ; 43.65 kr Kellel on Eestis levi? Suur suvine

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse

Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse Prof. Jüri Krustok 1 Elektromagnetlainete skaala 2 Üldised spektroskoopilised meetodid, mis kasutavad elektromagnetlaineid Meetod Kasutatav lainepikkuste vahemik

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning

Διαβάστε περισσότερα

RF võimendite parameetrid

RF võimendite parameetrid RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne

Διαβάστε περισσότερα

Keemiliste elementide perioodilisustabel

Keemiliste elementide perioodilisustabel Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O 2, Si, H 2 ) (HCl) (KOH) (Na 2 SO 4 ) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO 2, CO 2,

Διαβάστε περισσότερα

UNEHÄIRED JA LIIKLUSOHUTUS

UNEHÄIRED JA LIIKLUSOHUTUS UNEHÄIRED JA LIIKLUSOHUTUS Unenäod sünnitavad koletisi. Francisco Goya www.fotoplakat.ee Saateks Olukord Eesti liikluses on muret tekitav: 2007. a 9 kuuga hukkus liiklusõnnetuste taga - järjel 152 inimest

Διαβάστε περισσότερα

Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus

Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina

Διαβάστε περισσότερα

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg düdrogesterooni.

RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg düdrogesterooni. RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Duphaston, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg düdrogesterooni.

Διαβάστε περισσότερα

p A...p D - gaasiliste ainete A...D osarõhud, atm K p ja K c vahel kehtib seos

p A...p D - gaasiliste ainete A...D osarõhud, atm K p ja K c vahel kehtib seos LABO RATOO RNE TÖÖ 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Keemilised rotsessid võib jagada öörduvateks ja öördumatuteks. Pöördumatud rotsessid kulgevad ühes suunas raktiliselt lõuni. Selliste rotsesside

Διαβάστε περισσότερα

Võite registreerida oma toote parema teeninduse saamiseks: www.electrolux.com/productregistration

Võite registreerida oma toote parema teeninduse saamiseks: www.electrolux.com/productregistration EMS20300...... ET MIKROLAINEAHI KASUTUSJUHEND 2 EL ΦΟΎΡΝΟΣ ΜΙΚΡΟΚΥΜΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 16 HU MIKROHULLÁMÚ SÜTŐ HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 32 SK MIKROVLNNÁ RÚRA NÁVOD NA POUŽÍVANIE 47 SL MIKROVALOVNA PEČICA NAVODILA

Διαβάστε περισσότερα