Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26
|
|
- Εἰρήνη Ελευθεριάδης
- 5 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 SISUKORD Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26 Pilvede süstemaatika ajalugu 27 Pilvede nimetamine ja pilvede süsteem 38 Pilvenimetuste loend ja märkusi nimetamise kohta 42 Pilvenimetuste tähendused ja näiteid nende kasutamisest 46 Kui palju üldse on pilveliike ja alamliike? 46 Kuidas eristada pilvede puhul liike ja vorme 51 Pilvede liigid ja erimid 56 Pilveliikide kirjeldus ja iseärasused 56 Pilvede alamliigid, vormid ja erikujud 98 Kuidas puutub ilmarelva teemaga kokku Eesti elanik? 182 Mis on kondensjäljed ja kuidas need tekivad? 184 Muutlik atmosfäär 186 Kas joonpilved on head või halvad? 187 Fumulus ehk korstnapilv (põhivormiks enamasti kihtrünkpilved) 199 Lainelised pilved (undulatus, põhivorm varieeruv) 201 Rullpilv (kuulub tavaliselt Cumulonimbus arcus e juurde) 203 Kaootilis-lainelised kihtrünkpilved (Undulatus asperatus) 205 Kelvini-Helmholtzi lainepilved 206 Seelikuga rünk- või rünksajupilved (Cumulus/Cumulonimbus velum) 207 Kui taevas on mitut liiki pilvi (segataevas) 208 Kiudpilved koos sakmeliste pilvedega 209 Konvektsioonipilvede arengutsükkel 210 Mismoodi tekivad veidra kujuga pilved? 228 Keskatmosfääri pilved 230 Maa keskatmosfäär 230 Helkivad ööpilved ehk polaarmesosfääripilved 231 Vormid ja vaatlemine 236 Pärlmutterpilved ehk polaarstratosfääripilved 240 Eesti pilveatlas 5
2 Pilvede määramine, kui taevas on korraga mitu vormi või erimit 244 Pilvede hulk ja pilvisus 248 Pilved öösel 253 Iseäralikke mõtteid pilvedest 258 Ajaline jaotusviis 258 Konvektsiooniklassid 261 Määramismeetodid 261 Temperatuuripõhine jaotus 262 Pilved ja ilmaprognoos 264 Pilvede vaatlemine ilmamuutuste jälgimiseks 264 Ilmaprognoosid ja Eesti 264 Ilma ennustamine kohalike tunnuste järgi 269 Kuidas aimata hoovihma ja äikese tulekut 270 Järgnevus näitab tulevast ilma 277 Kaheosaline järgnevus 278 Kui järgnevuse osad pole eristatavad 279 Kokkuvõtlikke tähelepanekuid ja märkusi ilma lühiprognoosimisest 282 Jugavoolu-kiudpilved 284 Kiudkihtpilved ja halo 285 Kõrgkihtpilved ja vesine päike või kuu 286 Üleminek kihtsajupilvedeks, sajujooned, hatakpilvede ilmumine 287 Kaootiline (äikese-eelne) taevas 288 Ilm tsükloni soojas sektoris 289 Rünksajupilved ja hoovihmad 290 Punane päikeseloojang 291 Hea ilma rünkpilved 292 Halva ilma rünkpilved 293 Pilved, mis näitavad ilma püsimist 294 Optilised nähtused 295 Halonähtused 296 Muud nähtused 326 Pilved fotodel Karl Ander Adami 331 Kõik algas huvist 345 Mõningaid olulisi eestikeelseid teoseid 350 Mõistete ja terminite seletused Eesti pilveatlas
3 Majesteetlikud rünksajupilved (Cumulonimbus capillatus incus) oma maksimaalse arengu või juba algava hajumise staadiumis: äike hakkab nõrgenema. Ristnas Foto: Päivi Palts EESSÕNA Ilm, ilmastik ja kliima on alati olnud inimese elu üheks põhiliseks osaks, sest need on määranud eluviisi, dikteerides näiteks seda, mida välja minnes selga panna, ja kujundanud isegi ajalugu. Mainigem kasvõi nn jumalikku tuult (神風 kamikaze), mis 13. sajandil säästis Jaapani mongolite vallutusest. Tänapäeva inimesel võib olla tunne, et ta sõltub ilmast vähem, sest meil on ju konditsioneeridega majad, autod ja palju muud sellist, kuid tegelik side ei ole Eesti pilveatlas 7
4 katkenud. Seda näeme kasvõi siis, kui õhtuti kuulatakse ilmateateid, et teada saada, kas tuleb soe ja ilus ilm, nii et saab randa minna, või tabab meid torm, tuues kaasa elektrikatkestusi ja tuule ulgumist ning mõjudes tervisele. Üks ilmaelementidest, pilved, on nii praeguse kui lähituleviku ilmaga tihedasti seotud, sest need peegeldavad atmosfääriseisundit ja selle muutumist. Pilvi võib Eestis pea iga päev taevas näha ja nende tundmine võib osutuda väga kasulikuks ilma lühiprognoosimisel. Sestap peaks käesolev raamat pakkuma väga olulist lugemisvara. Samas kui Eesti inimestele on pilved igapäevased kaaslased, siis kõikjal maailmas pole need sugugi nii tavalised. Olen palju reisinud inimestelt kuulnud, et on paiku, kus ei pruugi ühtki pilve tekkida mitme kuu vältel. Meelde tuleb üks reisiõhtu, kus üks mitu kuud Lähis-Idas elanud eestlane rääkis sellest, et kui mitu kuud oli pilvedeta elatud, tekkis tal neist tugev puudus ja ta ootas nii väga, millal ometi tekib mõni pilv. Viimaks osutuski pilvede puudumine ajendiks, miks ta tuli Eestisse tagasi. Oma huvi tekkimist kirjeldaksin kui mosaiiki või puslet, milles igal killul ja tükil on oma osa lõpptulemuse kujunemisel. Mul tekkis huvi atmosfääri vastu juba lasteaias, kus kasvataja viis meid äikese ajal ikka akna alla ja seletas, mis toimub, või kui tegemist oli mõne ohutuma loodusnähtusega, siis läksime kõik koos õue, et saaksime seda nautida ja tundma õppida. Umbes samal ajal, aasta talvel, olin mõnda aega Haapsalu sanatooriumis. Oli külmalaine ja päevad täis päikest. Iga päev käisin õues koos vanaemaga jalutamas. Sanatooriumi kõrval oli mingi katlamaja, mille korstnast väljuvaid aurupilvi ma kogu aeg vaatasin ja mõtlesin, mismoodi need tekivad ja miks nad just sellise kujuga on. Samuti tekitas huvi see, miks mingi pilveriba teatud kaugusel hajus. Kolmas tükk selles pusles sai paika Kivimäe põhikooli 3. klassis, kui loodusõpetuse õpetaja Mare Põder palus kogu klassil teha nädala jooksul ilmavaatlusi. Kui nädal sai läbi, siis teised õpilased lõpetasid oma vaatlused, kuid mina mõtlesin, miks neid ei võiks jätkata. Ja nii saigi viimaks ühest nädalast kümme aastat: pidevaid ilmavaatlusi tegin Tallinnas aasta veebruarist kuni aasta suve lõpuni. Seejärel need katkesid seoses Tartu Ülikooli astumise ja Tartusse kolimisega aasta oktoobrist alates kogusin ka ajalehtedest ilmateateid ja ilmateemalisi artikleid. Sellesse andis oma panuse ka Mare Põder, kes kinkis mulle hulga aastate ajaleheväljalõikeid. Neljanda pusletüki andis aastal TV1-s näidatud dokfilm Raevutsev taevas, kus räägiti pilvedest, äikesest ja tornaadodest, mis jättis unustamatu mulje ja süvendas mu huvi kõvasti. Tänaseks päevaks on selles filmis sisalduvad teadmised vananenud, sest võrreldes 8 Eesti pilveatlas
5 1995. aastaga, kui film tehti, on märksa targemaks saadud, eriti tänu tornaadouurimisprojektile VORTEX2, mis viidi USA-s läbi aastail 2009 ja Oma osa minu huvi süvenemises oli ka aastal välja antud raamatul Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma (autor Guido Ilves), kus räägiti muu hulgas haaravalt orkaanidest, tornaadodest, äikesest jm ohtlikest atmosfäärinähtustest. Selliseid kilde olen aja jooksul ikka ja jälle avastanud. Hiljem on mu huvi muutunud üldisemaks, kuid endiselt paelub mind meteoroloogia. Lemmikteemadeks on kujunenud äike ja pilved. Pilvede puhul on ehk kõige võluvam asjaolu nende lõputu mitmekesisus, pidev muutumine ning nende omadus peegeldada atmosfääriseisundit ja -protsesse. See raamat, mida on nimetatud isegi lühimonograafiaks, ei pretendeeri punktuaalsele täpsusele ega vaieldamatusele. Eesmärk on laiendada lugejate silmaringi, jutustades neile, mida huvitavat võib pakkuda parasvöötme igapäevane taevas. Ehk leiab nii mõnigi lugeja selle raamatu abil tee meteoroloogia ehk ilmateaduse juurde. Samas rõhutan, et kõigel, mis käesolevas raamatus kirjas on, on minu enda arusaamade, tähelepanekute ja tõlgenduste värving. Raamat on Eesti-keskne, seetõttu on mõned pilvevormid, fenomenid ja nähtused, mis meid puudutavad väga vähe või ei puuduta üldse, välja jäänud või on neid käsitletud ainult minimaalselt mõnes peatükis või kirjelduses (v.a polaarmesosfääri- ehk pärlmutterpilved, mille esinemise kohta Eestis pole midagi kindlat teada, kuid neid võib näha näiteks Skandinaavia mägirajoonides). Varem pilvi põhjalikumalt käsitlevatest raamatutest tuleb nimetada aastal 2007 ilmunud Pilvevaatleja käsiraamatut, mille autor on pilveentusiast Gavin Pretor-Pinney. Selles teoses räägitakse pilvedest mitme vaatenurga alt, näiteks on väga palju tähelepanu pööratud pilvede seostele kultuuriga. Käesolevas raamatus on pea kogu tähelepanu keskendatud pilvedele endile, nende seostele praeguse ja tulevase ilmaga, samuti pilvedele nime andmisele ehk rõhuasetus on loodusteaduslik. Lisaks Pilvevaatleja käsiraamatule on eesti keeles veel mõningaid pilvi käsitlevaid trükiseid ilmunud: Heinrich Aruksaare Väike pilvede atlas (Tartu, 1962) ja Milvi Jürissaare aastal Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel ilmunud Pilveaabits. Eestikeelseid olulisimaid meteoroloogiaalaseid teoseid vt lisaks lk 246. Raamatus on mõned mõisted poolpaksus kirjas. Need esiletoodud mõisted on raamatu lõpus olevas lühisõnastikus lahti seletatud. Vajaduse korral on tekstis siin-seal kasutatud viitamist, kui konkreetses kohas räägitavast saab veel mõnest raamatust või mõnest muust allikast lugeda, selle pilti vaadata või on see kuskil mujal pikemalt lahti seletatud. Eesti pilveatlas 9
6 Raamatus on kasutatud võimalikult palju illustreerivat materjali. Fotode autoriõigused kuuluvad mulle, kui pole märgitud teisiti. Kui see on teada, on lisatud foto tegemise aeg ja koht. Jooniste ja piltskeemide puhul on nende allikas allkirja järele lisatud. Mõned fotod ei pruugi olla kuigi ilmekad, sest pilvede fotografeerimine ei ole mitte kerge tegevus, kümnest liigist ja ligi viiekümnest erimist ei õnnestu mõnda mitte kuidagi pildile saada, nentis kunagi üks meie paremaid pilvede tundjaid meteoroloog Milvi Jürissaar*. Olen väga tänulik ilm.ee-le toetuse eest, abi eest vajalike fotode hankimisel ja organiseerimistöö eest; konsultantidele Ülo Kestlasele ja Ain Kallisele, kes lugesid käsikirja läbi ja parandasid vigu, kui neid silma hakkas, ning andsid näpunäiteid, kuidas midagi saaks teisiti ja paremini teha; Piia Postile, kes oli nõus käsikirja lugemist ja kommenteerimist arutama ja soovitas selle avaldamisega veidi viivitada, et see küpseks; kirjastustele, kes olid nõus kirjastamist arutama ja andsid häid nõuandeid toimetamise ja ülesehituse kohta, Varrakule, kes võttis raamatu kirjastada; Horisondile ja Eesti Loodusele, Kaarel Damian Tamrele ja Pirje Tummile graafika tegemise eest; Marek Karmile ilmakaartide ja jooniste kohendamise eest ning lõpuks fotograafidele Karl Ander Adamile tänu talle ka terve peatüki kirjutamise eest!, Pääro Metsandile, Jan Lepamaale, Kaarel Virrojale, Kairo Kiitsakule, Kalju Kotkasele, Ellu Viburile, Priit Kapstale, Liili Peäskele, Ain Vindile, Lee Nuutrele, Kristel Bankierile, Enely Lehtlale, Rene Liismale, Erik Kraanveltile ja Villu Lükkile. Kasutatud on veel nii internetiallikaid kui ka sõnastikke, käsiraamatuid jmt, et raamat kajastaks ka üldtunnustatud seisukohti, ent kui on vajadust, siis olen kirja pannud ka põhjendatud alternatiivseid arvamusi. Kasutatud ja soovitatavate allikate loendi leiab raamatu lõpust. Autor * See tsitaat on võetud Ain Kallise tervituskõnest Pilved on sageli otse taevalikud! Samas mõned lausa põrgulikud, mille ta pidas ilm.ee Pilvejaht 2011 parimatele pildistajatele auhindade kättejagamise sissejuhatuseks. Milvi Jürissaar on meteoroloog, kes on olnud pikka aega Tartu Lennukolledži õppejõud. Üks tema huvialasid on pilved, mille liikide tutvustused on ta avaldanud ka Eesti Looduses ja kogumikus Universum valguses ja vihmas. Milvi Jürissaar on avaldanud kaks põhjalikku eestikeelset lennundusmeteoroloogiaõpikut ja teda peetakse üheks parimaks pilvede tundjaks Eestis. 10 Eesti pilveatlas
7 MAA ATMOSFÄÄR Maa on üks nendest planeetidest, mida ümbritseb märkimisväärse tiheduse ja ulatusega atmosfäär ehk gaaskest, mida hoiab hajumast Maa külgetõmbejõud (gravitatsiooniväli). Atmosfäär on võrreldes planeetidevahelise gaasiga märkimisväärse tihedusega veel umbes km kaugusel Maa pinnast. Sellisel kõrgusel võib Päikeselt lähtuv osakestevoog juba vastastikmõjustuda atmosfääri koostises olevate gaasimolekulidega, põhjustades virmalisi. Neid on nähtud vähemalt 1200 km kõrgusel. Mingit kindlat piiri siiski atmosfääri ja planeetidevahelise gaasi vahel ei ole üleminek on sujuv ja seetõttu ei saa atmosfääri välist piiri täpselt määratleda. Tavaliselt öeldakse, et Maa atmosfääri gaas ehk õhk on gaaside mehaaniline segu. Võib väita ka alternatiivselt, et tegu on lahusega*, kus lämmastikus hpa hpa hpa hpa hpa hpa hpa Atmosfääri struktuur; kihid, temperatuuri ligikaudne käik, mõned näitajad. PNS Infograafika / Kaarel Damian Tamre * Üldiselt siiski õhku ei peeta lahuseks, sest gaasides ei ole keemilist sidet molekulide vahel, mida enamasti lahuse määratlemisel väga oluliseks peetakse. Eesti pilveatlas 11
8 kõrgus (km) õhurõhk (hpa) 0 o C = 273,15 o K Temperatuuri vertikaalne käik ja selle alusel määratletavad kihid vastavalt standardatmosfäärile. PNS Infograafika / Kaarel Damian Tamre, Wallace ja Hobbs, 1977 järgi. (78 mahuprotsenti) on lahustunud teised gaasid: hapnikku 21 mahuprotsenti, argooni 1 mahuprotsent, süsihappegaasi 0,04 mahuprotsenti, ülejäänuid, nagu neoon, heelium, metaan jm, on juba märksa vähem. Lisaks on õhu koostises alati ka veeauru, mida kogu atmosfääris on vaid 0,4 mahuprotsenti, kuid Maa aluspinna lähedal enamasti 1 4 mahuprotsenti. Erandiks on atmosfäär jääväljade ja mandrite kohal miinuskraadide puhul, kus veeauru on märksa vähem. Veeauru hulk on väga muutlik ja see on ainus gaas, mis võib kondenseeruda ja seetõttu moodustada pilvi ning sadeneda ja sademetena alla sadada. Atmosfääri saab ehituse poolest jaotada mitmel alusel. Tavaliselt võetakse jaotamise aluseks õhutemperatuuri vertikaalne käik. Sellisel juhul on võimalik eraldada 5 kihti ja 4 vahekihti, kusjuures vahekihtide puhul on tegu temperatuuri miinimumide või maksimumidega. Atmosfääri kihid on järgmised. 12 Eesti pilveatlas
9 TROPOSFÄÄR on kõige alumine, pilvede seisukohalt tähtsaim kiht, mis ulatub olenevalt aastaajast ja laiuskraadist 8 18 km kõrgusele, keskmistel laiustel enamasti km kõrgusele. See sisaldab umbes 80% kogu atmosfääri massist ja selles kujuneb meie igapäevane ilm. Kuigi troposfääri tähtsaim tunnus on temperatuuri langemine maa- või veepinnast eemaldudes, on selles siiski sagedased lokaalsed inversioonid ja isotermiad. TROPOPAUS on vahekiht troposfääri ja stratosfääri vahel. See on enamasti pilvede ülemine piir. Vahel võivad ägedaid äikesetorme tekitavad rünksajupilved ulatuda tropopausi või seda läbida. Eestis registreeriti see näiteks , ja (tipp rohkem kui 15 km kõrgusel). Tropopausis väheneb temperatuurigradient järsult ja temperatuur võib ka tõusta. Tropopausi all või alumises osas on teatud kohtades õhujõed jugavoolud, milles õhk võib liikuda kiirusega mitusada km/h. Tropopaus võib olla katkendlik (klimatoloogiliste frontide piirkonnas) või mitmekihiline. Tropopaus on Päikesesüsteemi planeetidest iseloomulik vaid Maa atmosfäärile. STRATOSFÄÄR algab tropopausi kohalt (vahel loetakse ka viimast stratosfääri osaks). Selle alumine osa on väga külm, kuid juba umbes 25 km kõrgusel tõuseb temperatuur kindlalt ja võib saavutada kihi ülemisel piiril 0 C. Soojenemist põhjustab osoon, mis neelab Päikeselt tulevat lühilainelist kiirgust. Osooni tõttu nimetatakse km kõrgusel paiknevat kihti vahel osonosfääriks. Stratosfäär on väga kuiv, seetõttu seal üldjuhul pilvi ei teki. Erandiks on harva tekkivad värviküllased pastelsed polaarstratosfääripilved. STRATOPAUS on vahekiht stratosfääri ja mesosfääri vahel, milles algab temperatuurilangus. Samas on seal tegu temperatuuri maksimumiga. See jääb km kõrgusele. MESOSFÄÄR jääb stratopausi kohale, alates seega km kõrguselt. Kõrguse kasvades temperatuur üha langeb, jõudes C-ni, kuid suvel võib olla märksa madalam. Seega on mesosfääri ülaosa külmim piirkond Maa atmosfääris. Mesosfääris on tugev tsonaalne õhuvool, kuid samuti atmosfääri looded ja lained. Mesosfääri ülaosas ja mesopausis tekivad piisavalt madala temperatuuri korral hõbedased polaarmesosfääripilved, mis on valgete ööde ajal nähtavad. Mesosfääri alaossa ulatuvad ka mõned eksootilised välguvormid, nagu sinijoad ja spraidid. Kuna mesosfäär jääb kõrgemale õhusõidukite lennukõrgusest ja madalamale orbitaaljaamadest, siis on seda kõige raskem uurida ja selle kohta on andmeid vähe. Seetõttu on mesosfäär atmosfäärikiht, millest kõige vähem teatakse. MESOPAUS paikneb mesosfääri kohal ja sealt algab temperatuuri tõus. See jääb enamasti 100 km kõrgusele, kuid suurematel laiustel võib suvel laskuda Eesti pilveatlas 13
10 85 km-ni. Mesopausi lähedale jääb turbopaus, mis eraldab madalamale jääva hästi segunenud atmosfääriosa kõrgemal asuvast ebaühtlaselt segunenud atmosfäärist, kus õhu keemiline koostis kõrgusega muutub. TERMOSFÄÄR jääb mesopausi kohale ja seal temperatuur tõuseb, olles 112 km kõrgusel juba üle 0 C. Ülapiiril võib temperatuur olla C, kuid see sõltub Päikese aktiivsusest mida suurem see on, seda kõrgem temperatuur. Selle põhjuseks on UV-kiirguse üpris tugev neeldumine atomaarse hapniku ja lämmastiku tõttu. Kõrge temperatuur poleks seal aga tajutav ja seda ei saa ka otseselt mõõta, sest gaas on nii hõre, et ei anna efektiivselt oma soojust üle. Gaasi suur hõredus on põhjuseks, miks umbes 160 km-st kõrgemal ei saa heli enam levida. EKSOSFÄÄR paikneb termosfääri kohal, olles atmosfääri ülemiseks piiriks. Seal on tüüpiline, et gaasimolekulid saavutavad kiiruse (200 km kõrgusel on teine kosmiline kiirus 11,01 km/s), mis võimaldab neil gravitatsiooni haardest pääseda. Gaas, mis koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väga hõre, umbes 1000 aatomit kuupkilomeetris, minnes üle planeetidevaheliseks gaasiks. Atmosfääri saab jaotada kihtideks ka teistel põhimõtetel. Kui aluseks võetakse õhu segunemine, siis võib eristada homosfääri, milles õhk on hästi segunenud, ja heterosfääri, kus segunemist ei ole ja gaasid kihistuvad gravitatsiooniliselt. Nende vahele jääb eespool nimetatud turbopaus, mis asub km kõrgusel. Hõõrdejõu mõju järgi saab atmosfääri jagada planetaarseks piirkihiks ja vabaks atmosfääriks. Piirkihis mõjutab hõõrdejõud oluliselt õhu liikumist, põhjustades turbulentsi. Piirkihi paksus muutub iga päev ja oleneb pinnamoest. Kui tegu on tuulevaikse ilmaga näiteks lume- ja jääväljade kohal, võib piirkiht peaaegu puududa, ent kui labiilses õhumassis arenevad tugevad tõusvad õhuvoolud (konvektsioon), siis ulatub piirkiht kuni rünksajupilvede ülemise piirini, sest konvektsioonipilvedes on turbulents tugev. Keskmiselt algab vaba atmosfäär m kõrgusel, kõrgmäestike kohal ulatub see kuni kõrguseni 7 9 km ja merede-ookeanide kohal mõnesaja meetri kõrguseni. Piirkihis on ilmaelementidel ööpäevane käik ja tuul pöördub kõrguse kasvades paremale. Täpsemalt jaguneb piirkiht Ekmani-Åkerblomi kihiks, kus olenevalt kõrgusest tuule suund muutub ja selle kiirus kasvab, ning Maa aluspinna lähedaseks kihiks (kõrgus keskmiselt m), milles tuule suund ei muutu, kuid kiirus kasvab. Kui tekivad kihtpilved, siis piirkiht (täpsemalt Ekmani kiht) ulatub pilvede alumise piirini. 14 Eesti pilveatlas
11 Ioniseerituse järgi jagatakse atmosfäär neutraalseks atmosfääriks (seda nimetatakse ka lihtsalt atmosfääriks) ja ionosfääriks. Ionosfääriks nimetatakse km kõrgusel paiknevat atmosfääriosa, kus gaas on päikesekiirguse tõttu ioniseeritud. Ühtlasi on tegu magnetosfääri sisemise osaga. Ioniseeritus sõltub päikesekiirguse tugevusest, seega muutub see ööpäeva lõikes ning vastavalt aastaaegade ja päikese aktiivsuse vaheldumisele. See on väga oluline raadiolainete kauglevi seisukohast. Sellest lähtudes eristatakse ionosfääris F-, E- ja D-kihti. Paksu F-kihi ülemine osa püsib terve ööpäeva jooksul ja on sellisena peamine raadiolainete peegeldaja. Ka virmalised jäävad sellesse kihti. Mõju järgi kosmose(lennu-)aparaatidele jagatakse atmosfäär tihedateks kihtideks ja Maa-lähedaseks kosmoseruumiks, kuid see on väga tinglik. Tihedates kihtides on õhutakistusel kiirusele suur mõju ja seisatud mootoritega aparaat kaotab kiiresti oma kiiruse. 150 km-st kõrgemal õhutakistus järsult väheneb ja lennu aparaat võib teha vähemalt ühe tiiru ümber Maa väljalülitatud mootoritega. Hilissuvine päikeseloojang mere ääres: alles veel sooja vee kohal on kerged tekkima miraažid, mida fotol on näha; pilvedest on esindatud kihtrünkpilved ja rebenenud rünkpilved (Cumulus fractus) Viimsis. Foto: Päivi Palts Eesti pilveatlas 15
12 PILVEDE OLEMUS, TEKKIMINE JA TÄHTSUS Pilvevaatleja Lätis Eesti piiri lähedal Pilvede definitsioone on vähemalt kaks. (1) Pilv on kolloidne süsteem, mille moodustavad õhus hõljuvad veepiisakesed, jääkristallid või nende segu. (2) Pilv on ükskõik milline aerosooliosakeste kogum õhus, mis on piisavalt tihe, et oleks silmaga nähtav või mõne instrumendiga kindlaks määratav. Nii võib rääkida suitsu-, tolmu- ja tuhapilvedest ning nende hübriididest veeauru kondenseerumise produktidega (Pyrocumulus, Pyrocumulonimbus). Selles raamatus räägitakse pilvedest esimese definitsiooni tähenduses. Kuna pilvi moodustavate veepiisakeste läbimõõt on mõni kuni mõnikümmend mikromeetrit keskmiselt 10 μm, maksimaalselt 200 μm, siis suudavad õhuvoolud neid ülal hoida. Et elektrostaatilised jõud hoiavad tekkinud aerosooli kokkuleppeliselt, n-ö vaikimisi pilvi aerosoolideks küll ei nimetata stabiilse, siis ongi pilved hõljuvas olekus. Varem (ja sageli praegugi) peeti pilve olemasolu määratlemisel väga oluliseks 16 Eesti pilveatlas
13 visuaalselt eristamist kui silmaga polnud midagi näha, siis polnud ka pilve. Tänapäeval peetakse pilveks ka sellist kolloidset süsteemi, mille olemasolu saab kindlaks määrata näiteks üksnes radariga. Seega, pilv ei pruugi tingimata olla inimsilmale nähtav. Näiteks embrüonaalses arengufaasis rünkpilv võib-olla nähtamatu, sest kondenseeruvad veepiisakesed on veel nii tillukesed ja neid on nii hõredalt, et valgus ei haju piisavalt ja inimsilm pilve ei näe. Pilved kui kolloidsed süsteemid eeldavad atmosfääri olemasolu ja neid tekib seega kõikidel planeetidel ja kuudel, kus on atmosfäär ja midagi, mis saab kondenseeruda. Näiteks Marsil on väga hõre atmosfäär ja temperatuur on üldiselt väga madal, mis võimaldab süsihappegaasil ja vähesel veeaurul kondenseeruda. Ainsad pilved peale tolmupilvede, mida Marsi taevas näha saab, on süsihappegaasi- ja jääkristallidest koosnevad kiudpilved. Veenuse atmosfäär on palju tihedam kui Maa oma ja seetõttu on see planeet pidevalt kaetud paksu pilvkattega, mis koosneb väävelhappetilgakestest, sest seal on temperatuur väga kõrge. Saturni kuul Titaanil koosnevad pilved, nii palju kui seni teada, metaanitilgakestest ja seal sajab ka metaanivihma või -lund. Võimas atmosfäär koos võimsate pilvkatetega on Jupiteri tüüpi planeetidel. Selles raamatus räägitakse vaid Maaga seotud pilvedest. Pilvi uurivat meteoroloogia teadusharu nimetatakse nefoloogiaks ehk pilveteaduseks või pilvede füüsikaks. Pilvede tekkimine. Pilved on niisiis kondenseerumisel tekkinud veepiisakeste või jääkristallide kogumid atmosfääris. Veeauru kondenseerumine on meie planeedi atmosfääris võimalik vaid seetõttu, et vee (H 2 O) puhul on kriitiline temperatuur (T kr ) koguni 374 C ja veeauru osarõhk on piisavalt suur, ulatudes niiskes soojas õhumassis kuni 20 hpa-ni*, samas näiteks süsihappegaasi T kr = 31 C, kuid CO 2 osarõhk on kondenseerumiseks liiga väike. Olgu rõhutatud, et veeaur on nähtamatu gaas, seega kui näeme hingeauru, siis on see ikka udu, mitte tõeline veeaur! Selleks, et kondenseerumine ja seega pilved saaks tekkida, peavad olema täidetud järgmised tingimused: õhus peab olema piisavalt veeauru, et kondenseerumine oleks tingimuste (temperatuur, rõhk) mõningase muutumise tagajärjel võimalik; õhus peab olema kondensatsioonituumakesi ehk tihenemispihusid, nagu vanemas kirjanduses neid nimetatakse, millele veeaur saaks kogunema hakata. Tuumakesteks sobivad näiteks tolmuosakesed, soolakübemed, * Maa atmosfääris kõigub õhurõhk Maa aluspinna lähedal enamasti hpa vahel, väiksem või suurem on õhurõhk sellest vahemikust väga harva. Veeauru hulk atmosfääris on äärmiselt muutlik, see võib muutuda maapinna lähedal vahemikus 1 4% ruumalast (kogu atmosfääris ~0,4%). Eesti pilveatlas 17
14 bakterid. Kui neid tuumakesi ei ole, siis võib õhk tugevasti üleküllastuda, see tähendab, et suhteline niiskus võib olla mitusada protsenti, enne kui algab veeauru spontaanne kondenseerumine. Sademete ja pilvetekke seisukohalt on äärmiselt olulised sublimatsiooniehk jäätuumakesed, millele jääkristallid saavad moodustuma hakata. Jäätuumakeste allikaks on näiteks meteoorne ja mineraalne (eelkõige savi-)tolm, samuti juba olemasolevate jääosakeste purunemisel tekkiv jäätolm. Vajalik on jahtumisprotsess, et õhk saavutaks kastepunkti temperatuuri, mille juures on eelnevate tingimuste täidetuse korral kondenseerumine võimalik. Ning on veel üks väga üldine põhjus, mis võimaldab nii pilvedel kui ka muudel nähtustel tekkida ja protsessidel Universumis kulgeda: see on temperatuuride erinevus. Kui kogu Universum oleks termodünaamiliselt soojuslikus tasakaalus (nn soojussurmas), ei saaks mingeid protsesse kulgeda ega nähtusi tekkida. Seega üldises taustsüsteemis on pilvede tekkimiseks vajalikud temperatuurierinevused (tekitades konvektsiooni, fronte, kondenseerumist jne) ja energia muundumised (päikesekiirguse neeldumine, kondenseerumine, latentse soojuse vabanemine jm). PILVEDE TEKKIMISE PÕHJUSED Pilvede teke seisab peamiselt õhutemperatuuri kastepunktini langemise taga, sest üsna harva on piiravateks teguriteks liiga vähene veeauru hulk või kondensatsioonituumakeste puudumine. Seega, kui õhutemperatuur piisavalt ei lange, siis ei teki ka pilvi. Jahtumisprotsessid. Pilvede teke on tavaliselt seotud ühe või korraga mitme (mitmesuguses kombinatsioonis) jahtumisprotsessiga: kiirguslik jahtumine (tavaliselt maapinnal või selle lähedal); jahtumine aurustumise tagajärjel; jahtumine õhu tõusmise tagajärjel (selle punkti puhul on oluline mõiste õhuosake). 18 Eesti pilveatlas
15 Too viimast liiki jahtumine on põhjustatud järgmistest teguritest: maapinna ebaühtlane soojenemine; pinnamood (kõrgustike, eriti aga mäestike tuulepoolsetel külgedel on õhk sunnitud tõusma); õhumasside konvergents (näiteks poolsaare keskel võivad kohtuda briisid); õhumassi tõus seoses frondiga; konvektsioon (tüüpiline labiilses õhumassis). Õhu tõus on tihti mehaaniline, n-ö sunnitud. See võib aset leida mitmel moel: frondiga seotud õhu tõus; õhu tõus tsüklonis (õhk voolab keskele kokku ja on sunnitud tõusma); kohalik õhuringlus; soojuslik labiilsus (õhukiht muutub näiteks Maa aluspinna tugeva soojenemise tõttu kergemaks ja kipub seetõttu kerkima). On veel kaks võimalust jahtumiseks: jahtumine horisontaalse liikumise tagajärjel (näiteks soe õhk jahtub, kui see liigub külma aluspinna kohal); jahtumine õhumasside segunemise tõttu. Äikesehuvilised Läti-Leedu piiri ääres. Eesti pilveatlas 19
16 Pilvede tekkimisel ja arenemisel mängib väga tähtsat rolli atmosfääri tasakaaluolek. Sellest oleneb, kas üldse ja kui, siis millise kujuga, mis liiki ning millal ja kus pilved tekivad. Väga tähtis mõiste on õhuosake (parcel), mis tähendab terviklikku õhukogumit, mille maht on mõni kuni mõnisada kuupmeetrit see pole kokku lepitud, aga see õhukogus on muust keskkonnast mõtteliselt eraldatud. Oluline on teada järgmist: Soe õhk on kergem kui külm või madalama temperatuuriga õhk. Niiske õhk on kergem kui kuiv õhk. Põhjus on selles, et vee molekulkaal (18 g/mol) on väiksem kui õhu keskmine molekulkaal (29 g/mol). Lisaks on looduses seaduspärasus, et kindel kogus gaasi sisaldab jääval temperatuuril ühesuguse arvu molekule. Seda arvu tuntakse Loschmidti* arvuna. Seega, kui veeauru tuleb juurde, siis selles õhukoguses jääb teisi raskemaid molekule sellevõrra vähemaks, nii et see kindel õhukogus läheb veidi kergemaks, kuid molekulide arv jääb samaks. Õhumasse jaotatakse nii nende päritolu (geograafiline klassifikatsioon) kui ka termodünaamiliste omaduste järgi. Viimasel juhul võib õhumass olla kas stabiilne, labiilne (ebastabiilne ehk ebapüsiv) või neutraalne (ükskõikne ehk indiferentne). Kolmandana kasutatakse veel nimetust kohalik õhumass, mis soojal aastaajal on pigem labiilne, külmal aga stabiilne. Kui õhumass on stabiilne, siis liikuma lükatud õhuosake püüab naasta oma esialgse tasakaaluasendi poole (nagu pall lohus). Kui õhumass on labiilne, siis liikuma hakanud õhuosake liigub võimaluse korral oma esialgsest asendist kaugemale ning liikumine võimendub (nagu pallil künkast alla veeredes). Kui õhumass on loid ehk ükskõikne, siis liikuma hakanud õhuosake jääb võimaluse korral oma uuele asukohale (nagu pall tasasel pinnal). Pilved tekivad veeauru kondenseerumisel või sublimeerumisel, kui õhk on tavaliselt selle tõusmise tagajärjel adiabaatiliselt ehk soojusvahetuseta jahtunud kastepunktini. On ka erandeid, näiteks rünksajupilvega seotud pilve erikuju mamma** arvatakse üldiselt tekkivat õhuvoolude laskumise tagajärjel, kui pilve * Rohkem on ehk tuntud Avogadro arv, mis on aineosakeste arv ühemoolises ainehulgas. Loschmidti arv on Avogadro arvuga analoogne suurus, kuid mõeldud on sel juhul aineosakeste arvu ühes kuupsentimeetris. ** Kuigi mammatus on levinum nimetus, on keeleliselt õigem nimekuju mamma, mida peaks eelistama. Mamma võib tekkida ka teiste pilveliikide puhul, nagu kiudpilved, kihtrünkpilved või kõrgkihtpilved. 20 Eesti pilveatlas
17 Õhu jahtumine tõusmisel ja pilvede teke. PNS Infograafika / Kaarel Damian Tamre Eesti pilveatlas 21
Lokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότερα6. ATMOSFÄÄRI JA MERE VERTIKAALNE TASAKAAL 6.1. Atmosfääri vertikaalne tasakaal
9-03-04, 2:6, \\Cumulus\NEDAA\Meri-atm_NEDAA\A-mf-6_Vert_tasak.doc 6. AMOSFÄÄRI JA MERE VERIKAALNE ASAKAAL 6.. Atmosfääri vertikaalne tasakaal Mingi objekt või süsteem võib olla kolmes erinevas tasakaaluolekus:
Διαβάστε περισσότεραAtmosfäär. Troposfäär Stratosfäär Mesosfäär Termosfäär
HÜDROMETEOROLOOGIA Atmosfäär Troposfäär Stratosfäär Mesosfäär Termosfäär Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραLOFY Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP)
LOFY.01.087 Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP) Sissejuhatus... 1 1. Füüsika kui loodusteadus... 2 1.1. Loodus... 2 1.2. Füüsika... 3 1.3. Teaduse meetod... 4 2. Universumiõpetus... 7 3. Liikumine
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA AJALUGU MTMM MTMM
Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Hindamine:
Διαβάστε περισσότεραI. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραTöö nr. 2. Õhurõhu, temperatuuri ja õhuniiskuse määramine.(2013)
Töö nr. 2. Õhurõhu, temperatuuri ja õhuniiskuse määramine.(2013) Maakera ümbritseb õhukiht, mille paksus on umbes 1000 km (poolustel õhem, ekvaatoril paksem). 99% õhust asub 25-km paksuses kihis. Õhk on
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad
Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότεραCompress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013
55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud
Διαβάστε περισσότεραLisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti
Διαβάστε περισσότερα4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD
4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD Arvatavasti oled sa oma elus kogenud, et kõik mõjud on vastastikused. Teiste sõnadega: igale mõjule on olemas vastumõju. Ega füüsikaski teisiti ole. Füüsikas on kehade vastastikuse
Διαβάστε περισσότεραEcophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397
Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότεραTELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas
TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas 2 Eessõna Kõik sai alguse sellest, et erinevates foorumites küsivad inimesed
Διαβάστε περισσότεραKRITON Platon. Siin ja edaspidi tõlkija märkused. Toim. Tõlkinud Jaan Unt
KRITON Platon AKADEEMIA, 1/1994 lk 57 71 Tõlkinud Jaan Unt SOKRATES: Miks sa nii vara siin oled, Kriton? Või polegi enam vara? KRITON: On küll. SOKRATES: Ja kui vara siis? KRITON: Alles ahetab. SOKRATES:
Διαβάστε περισσότεραEcophon Square 43 LED
Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,
Διαβάστε περισσότεραÜlesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus
Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina
Διαβάστε περισσότεραSTM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013
Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραVektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise
Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραKas Androidi ostmiseks on õige aeg? Eesti esimene võrdlustest!
Uus ipod Nano Nüüd kaamera ja raadioga Pentax K7 Mida arvata järjekordsest kaamerast? Odav ja hea ka Poola värk Poolakate telefoni käib kaks SIM-kaarti Säästuaeg Testis ilma jalata kuvar Kas Androidi ostmiseks
Διαβάστε περισσότεραKEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,
Διαβάστε περισσότεραKoduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused
Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότεραKõrv vastu arvutit: testis 2.1 arvutikõlarid
Microsofti telefoni- Windows on tagasi Testime Nikoni uut D7000 kaamerat Kinect teeb mängud täitsa uueks Uputame ja togime Samsungi matkafoni Nr 69, jaanuar 2011 Hind 42.90 kr; 2.74 Kõrv vastu arvutit:
Διαβάστε περισσότεραSmith i diagramm. Peegeldustegur
Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes
Διαβάστε περισσότεραKontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi
Kontrollijate kommentaarid 2002. a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi tööde kohta Kokkuvõtteks Uuendusena oli tänavusel piirkondlikul olümpiaadil 10.-12. klassides senise 5 asemel 6 ülesannet, millest
Διαβάστε περισσότεραMateMaatika õhtuõpik
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline
Διαβάστε περισσότερα+32 lk. Teine osa: loodusfoto
+32 lk Tasuta! Teine osa: loodusfoto Kuidas pildistada linde ja loomi? Maastike pildistamine Putukad, lilled ja pisiasjad Mida metsa selga panna? Kuidas loomi varitseda? Millega talvel pildistades arvestada?
Διαβάστε περισσότεραClick to edit Master title style
1 Welcome English 2 Ecodesign directive EU COMMISSION REGULATION No 1253/2014 Ecodesign requirements for ventilation units Done at Brussels, 7 July 2014. For the Commission The President José Manuel BARROSO
Διαβάστε περισσότεραMetsa kõrguse kaardistamise võimalustest radarkaugseirega. Aire Olesk, Kaupo Voormansik
Metsa kõrguse kaardistamise võimalustest radarkaugseirega Aire Olesk, Kaupo Voormansik ESTGIS Narva-Jõesuu 24. Oktoober 2014 Tehisava-radar (SAR) Radarkaugseire rakendused Muutuste tuvastus Biomass Tormi-
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραParim odav. nutitelefon
Transformer, väga eriline tahvelarvuti Samsungi relv ipadi vastu 2000 eurot maksev HP sülearvuti Kodune Logitechi helipark Nr 76, august 2011 Hind 2.79 ; 43.65 kr Parim odav Üheksa videokaamerat. Ainult
Διαβάστε περισσότερα1. Õppida tundma kalorimeetriliste mõõtmiste põhimõtteid ja kalorimeetri ehitust.
Kaorimeetriised mõõtmised LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 KALORIMEETRILISED MÕÕTMISED TÖÖ EESMÄRGID 1. Õppida tundma aorimeetriiste mõõtmiste põhimõtteid ja aorimeetri ehitust. 2. Määrata jää suamissoojus aorimeetriise
Διαβάστε περισσότεραPunktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist
Loeng 2 Punktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist P2 - tuleb P1 lahendus T P~Q = { x P(x)~Q(x) = t} = = {x P(x)
Διαβάστε περισσότεραE-kursuse "Torujupist raketini: sissejuhatus tehnoloogiateadustesse" materjalid
Viljar Valder (Tartu Ülikool), Jüri Pilm, 2013 E-kursuse "Torujupist raketini: sissejuhatus tehnoloogiateadustesse" materjalid Aine maht 2 EAP Viljar Valder (Tartu Ülikool), Jüri Pilm, 2013 Sissejuhatus
Διαβάστε περισσότεραAinete soojusjuhtivused
Energia Potentsiaalne energia Kineetiline energia Temperatuur Absoluutne null Siseenergia Soojus Erisoojus Soojusmahtuvus Latentne soojus Tajutav soojus Soojusjuhtivus Konvektsioon Advektsioon Energia,
Διαβάστε περισσότεραEesti LV matemaatikaolümpiaad
Eesti LV matemaatikaolümpiaad 2. veebruar 2008 Piirkonnavoor Kommentaarid Kokkuvõtteks Selleaastast komplekti võib paremini õnnestunuks lugeda kui paari viimase aasta omi. Lõppvooru pääsemise piirid protsentides
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) Õppematerjal TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud E. Mitt TARTU 2003 1. LAUSE MÕISTE Matemaatilise loogika ühe osa - lausearvutuse - põhiliseks
Διαβάστε περισσότεραENERGEETIKA KÕIGE TÄHTSAM. Inimkond, üldisemalt kogu elusloodus,
KÕIGE TÄHTSAM ENERGEETIKA ARVI FREIBERG Maailma asju liigutavat kaks jõudu sugutung ja surmahirm. Ehkki mitte täiesti alusetu väide, pole see kaugeltki kogu tõde. Nii üks kui teine muutuvad oluliseks alles
Διαβάστε περισσότεραÜlesanded aines Füüsikaline maailmapilt
Ülesanded aines Füüsikaline maailmapilt 1. Maa diameetri ja ümbermõõdu määras teadaolevalt esimesena Eratosthenes ca 235.a. e.m.a. Ta mõõtis suvise pööripäeva keskpäeval Aleksandrias vertikaalse vaia ning
Διαβάστε περισσότεραEt mingit probleemi hästi uurida, katsuge enne alustamist sellest põhjalikult aru saada!
EESSÕNA Käesolev juhendmaterjal on abiks eelkõige harjutustundides ning laboratoorsete tööde tegemisel. Esimene peatükk sisaldab põhimõisteid ja mõningaid arvutamisjuhiseid, peatüki lõpus on valik anorgaanilise
Διαβάστε περισσότεραI tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt?
I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena
Διαβάστε περισσότεραASTRONOOMIA. põhikooli loodusteaduste õpetajatele. Peeter Tenjes
ASTRONOOMIA põhikooli loodusteaduste õpetajatele Peeter Tenjes Tartu 2008 I osa: Üldine astronoomia 1. Tähistaevas ja taevakehade liikumine 1.1 Meie asend maailmas Universum on kogu ruumi, aja, aine ja
Διαβάστε περισσότεραMilline on hea. odav Android? Pane oma failid siia: testime kõvakettaid. [digi] kool: DLNA, AirPlay, Wireless HDMI
LG tegi imeõhukese kuvari ja me testime Kaamera, mis sobib küünevärviga Lugejate nõudmisel: testis head klapid Katsetame HP kõik ühes arvutit Nr 71, märts 2011 Hind 2.79 ; 43.65 kr Pane oma failid siia:
Διαβάστε περισσότεραSuitsugaasi ärajuhtimise juhised Logamax plus
Gaasi-kondensatsioonikatel 6 720 808 116 (2013/08) EE 6 720 643 912-000.1TD Suitsugaasi ärajuhtimise juhised Logamax plus GB162-15...45 V3 Palun lugege hoolikalt enne paigaldus- ja hooldustöid Sisukord
Διαβάστε περισσότεραhorisont ESTCube-1 ESIMENE TÖÖAASTA Joonpilved: hirmud ja teaduslik vaatenurk KALAHARI KASLASED Eksklusiivne fotovalik
www.horisont.ee horisont I N I M E N E L O O D U S U N I V E R S U M Viljatuse ravi: mida meditsiin ja teadus võimaldavad? 3 / mai 2014 Hind 3.50 ESTCube-1 ESIMENE TÖÖAASTA Eksklusiivne fotovalik KALAHARI
Διαβάστε περισσότερα1 Reaalarvud ja kompleksarvud Reaalarvud Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju... 5
1. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, 2013-14. 1 Reaalarvud ja kompleksarvud Sisukord 1 Reaalarvud ja kompleksarvud 1 1.1 Reaalarvud................................... 2 1.2 Kompleksarvud.................................
Διαβάστε περισσότεραRF võimendite parameetrid
RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne
Διαβάστε περισσότεραMilline navi on Androidi
Testis HTC uus Sensation Mida teha Windowsitahvelarvutiga? Dell tegi odava suure puutetundliku kuvari Sony Vaio proovib olla MacBook Nr 75, juuli 2011 Hind 2.79 ; 43.65 kr Kellel on Eestis levi? Suur suvine
Διαβάστε περισσότεραnr 2/65 viinakuu AD 2015
nr 2/65 viinakuu AD 2015 Maara Vindi illustratsioon 1 2 3 Juhtkiri Jutlus. Usk Kristusesse kuulutab elu võitu surma üle Püha Antonius Suur (251 356 a.d.) Toimetus Jaak Aus Ain P. Leetma 7 12 13 16 18 20
Διαβάστε περισσότεραV.Jaaniso. Pinnasemehaanika. inseneridele
V.Jaaniso Pinnasemehaanika inseneridele 1 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud
Διαβάστε περισσότερα2. HULGATEOORIA ELEMENTE
2. HULGATEOORIA ELEMENTE 2.1. Hulgad, nende esitusviisid. Alamhulgad Hulga mõiste on matemaatika algmõiste ja seda ei saa def ineerida. Me võime vaid selgitada, kuidas seda abstraktset mõistet endale kujundada.
Διαβάστε περισσότεραKauaoodatud Spore [digi] käes testis Ainuraksest kosmosevallutajaks
Muusika! Uued kõrva sisse käivad klapid üllatavad kvaliteediga Uus kaamera Nikon D90: amatöörile parim Soome elab veel! Peaaegu nagu iphone: Nokia E71 on kiire ja mugav On see printer? HP teeb nalja Maailma
Διαβάστε περισσότεραRetoorilised väljendusvahendid ja nende funktsioonid komöödias Aristophanese Herilased näitel
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Klassikalise filoloogia osakond Laura Viidebaum Retoorilised väljendusvahendid ja nende funktsioonid komöödias Aristophanese
Διαβάστε περισσότεραKirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Διαβάστε περισσότεραSISSEJUHATUS TEADVUSETEADUSESSE. Teema on niivõrd põnev ja huvitav, JAAN ARU TALIS BACHMANN
SISSEJUHATUS JAAN ARU TALIS BACHMANN TEADVUSETEADUSESSE Ärgates kerkib me silme ette ümbritsev tuba koos selle ebaõnnestunud tapeedi ja osaliselt õnnestunud mööblivalikuga. Jõuame teadvusele iseendast
Διαβάστε περισσότεραhorisont KLIIMA Võngub või vangub? MAARAHVAS ANDIDE VEEREL SALME MUINASLAEV Vaateaken viikingiaega
horisont 3 / 2015 MAI JUUNI HIND 3.90 TUMEAINE JA TEISED UNIVERSUMID KUIDAS MÕISTA OMA AJU? KLIIMA Võngub või vangub? MAARAHVAS ANDIDE VEEREL SALME MUINASLAEV Vaateaken viikingiaega Darwini teoste vaevarikas
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [6.loeng] 1 Tehiskaaslaste liikumine (1) Kui Maa pinna lähedal, kõrgusel kus atmosfäär on piisavalt hõre,
Διαβάστε περισσότεραLOFY Füüsika kui loodusteadus (2 EAP)
LOFY.01.108 Füüsika kui loodusteadus (2 EAP) 1. Sissejuhatus... 1 I. Teoreetilised alused... 4 2. Mõtlemisviisid... 4 3. Teaduslik mõtlemisviis... 5 4. Loodusteadusliku mõtlemisviisi kujundamine... 6 Kirjandus...
Διαβάστε περισσότερα1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 STEFAN-BOLTZMANNI SEADUS I TÖÖ EESMÄRGID 1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. TÖÖVAHENDID Infrapunase
Διαβάστε περισσότεραKineetiline ja potentsiaalne energia
Kineetiline ja potentsiaalne energia Koostanud: Janno Puks Kui keha on võimeline tegema tööd, siis ta omab energiat. Seetõttu energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Keha poolt tehtud töö ongi energia
Διαβάστε περισσότεραKOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD
KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD Teema 3.1 (Õpiku peatükid 1 ja 3) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Kombinatoorika 1 / 31 Loengu kava 1 Tähistusi 2 Kombinatoorsed
Διαβάστε περισσότεραGeoloogilised uuringud ja nende keskkonnamõju. Erki Niitlaan
Geoloogilised uuringud ja nende keskkonnamõju Erki Niitlaan Ettekande sisu Mõisted Uuringu liigid Uuringu meetodid Eestis kasutavad uuringu meetodid Keskkonnamõju Kokkuvõtte Mõisted Geoloogia - kreeka
Διαβάστε περισσότεραArvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008
Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub
Διαβάστε περισσότεραAEGLASE SÕIDUKI LIIKLUSOHUTUSEST
133 AEGLASE SÕIDUKI LIIKLUSOHUTUSEST Eesti Maaülikool Sissejuhatus Liiklusohutuse teooriast on teada, et liiklusvoolu kiirusest erineva kiirusega sõitvad sõidukid (juhid) satuvad liiklusõnnetustesse sagedamini
Διαβάστε περισσότεραEESTI MEISTRIVÕISTLUSED - TARTU - 7. V 2011
EESTI MEISTRIVÕISTLUSED - TARTU - 7. V 2011 1. 20. sajandi alguses jagunes Vene Keisririigi koosseisus olev Baltikum kuueks kubermanguks. Eesti ja Läti aladel asusid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangud
Διαβάστε περισσότεραKehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade sooendamisel või ahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Sooendamisel vaaminev
Διαβάστε περισσότεραTARTU ÜLIKOOL KESKKONNAFÜÜSIKA INSTITUUT ÜLDMETEOROLOOGIA (ATMOSFÄÄRIFÜÜSIKA) Loengukonspekt II osa. Koostanud H. Ohvril. Detsember 2002.
TARTU ÜLIKOOL KESKKONNAFÜÜSIKA INSTITUUT ÜLDMETEOROLOOGIA (ATMOSFÄÄRIFÜÜSIKA) Loengukonspekt II osa Koostanud H. Ohvril Detsember 2002 Tartu SISUKORD 4. MAA TIIRLEMINE JA PÖÖRLEMINE......... 3 4.1. Astronoomilised
Διαβάστε περισσότεραATMOSFÄÄRI- JA MEREFÜÜSIKA ALUSED. Loengukonspekt. I osa
ARU ÜLIKOOL KESKKONNAFÜÜSIKA INSIUU AMOSFÄÄRI- JA MEREFÜÜSIKA ALUSED Loengukonspekt I osa Koostanud H. Ohvril Aprill 2005 artu Konspekt on koostatud toetamaks Füüsika õppekava magistriõppe loengukursust
Διαβάστε περισσότεραKui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA (kaugõppele). KINEMAATIKA. Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha
Διαβάστε περισσότεραart art 85270
Neljapäev, 8. detsember 2011 nr 42 (187) Tiraaž 25 000 www.tartuekspress.ee PARIMA HINNA JA KVALITEEDI SUHTEGA TALVESAAPAD TAMREXIST! TAMREX WINTER BASIC S3 CI SRC TALVESAAPAD COFRA BARENTS S3 CI SRC TALVESAAPAD
Διαβάστε περισσότεραFotomeetria. Laineoptika
Fotomeetria 1. Päikese ja Maa vaheline kaugus on 1,5 10 8 km. Kui kaua tuleb valgus Päikeselt Maale? (Vastus: 500 s) 2. Fizeau ajaloolises katses valguse kiiruse määramiseks oli 720 hambaga hammasratta
Διαβάστε περισσότεραJuhend. Kuupäev: Teema: Välisõhu ja õhuheidete mõõtmised. 1. Juhendi eesmärk
Juhend Kuupäev: 13.10.2015 Teema: Välisõhu ja õhuheidete mõõtmised 1. Juhendi eesmärk Käesolev juhend on mõeldud abivahendiks välisõhus sisalduvate saasteainete või saasteallikast väljuva saasteaine heite
Διαβάστε περισσότεραVENTILATSIOONI ALUSED FELIKS ANGELSTOK
VENTILATSIOONI ALUSED FELIKS ANGELSTOK Õppevahend on mõeldud kasutamiseks Sisekaitseakadeemia päästeteenistuse eriala rakenduskõrghariduse õppekava järgi õppivatele üliõpilastele samanimelise õppeaine
Διαβάστε περισσότερα