III lisa. Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe vastavate lõikude muudatused
|
|
- Βοανηργες Μανιάκης
- 5 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 III lisa Ravimi maduste kkkuvõtte ja pakendi inflehe vastavate lõikude muudatused Märkus: Käeslevad ravimi maduste kkkuvõtte ja pakendi inflehe lõigud n kstatud esildismenetluse tulemusel. Liikmesriikide pädevad asutused, kstöös referentsliikmesriigiga kaasajastavad ravimiinft vastavalt direktiivi 2001/83/EÜ III ja 4. peatükis sätestatule. 294
2 LISA III.A - klrmadinni sisaldavad kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid 295
3 [Kõigi I lisas letletud klrmadinni sisaldavate ravimite ravimiinft tuleb muuta (vastavalt vajadusele teksti lisamine, asendamine või kustutamine), et see vastaks alltdud kkkulepitud sõnastusele] I Ravimi maduste kkkuvõte [Ravimi maduste kkkuvõtte algusesse tuleb lisada järgmine tekst] Käesleva ravimi suhtes khaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut hutusteavet. Tervishiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltimetest. Kõrvaltimetest teavitamise khta vt lõik 4.8. Lõik Näidustused [Selle lõigu lõppu lisada allpl tdud tekst] [...] [Väljamõeldud nimetus] väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse knkreetsel naisel käesleval hetkel esinevaid riskifaktreid, eriti vensse trmbemblia (VTE) riskifaktreid, ja seda, milline n VTE risk ks [väljamõeldud nimetus] võrreldes teiste kmbineeritud hrmnaalsete kntratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Lõik 4.3 Vastunäidustused [Seda lõiku tuleb täiendada, lisades järgmised vastunäidustused] KHK-sid ei thi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. [...] Vensne trmbemblia (VTE) või selle tekkerisk Vensne trmbemblia - käeslev (antikagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitrmbs või kpsuemblia). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus vensse trmbemblia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktri Leideni mutatsin), antitrmbiin-iii vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus. Suurem kirurgiline prtseduur ks pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). Mitme riskifaktri esinemisest tingitud vensse trmbemblia kõrge risk (vt lõik 4.4). Arteriaalne trmbemblia (ATE) või selle tekkerisk Arteriaalne trmbemblia - käeslev või anamneesis (nt mükardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenkardia). Tserebrvaskulaarne haigus insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). 296
4 [...] Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus arteriaalse trmbemblia tekkeks, nt hüperhmtsüsteineemia ja fsflipiidivastased antikehad (kardilipiinivastased antikehad, luupusantikagulant). Varem esinenud kldeliste neurlgiliste sümptmitega migreen. Kõrge risk arteriaalse trmbemblia tekkeks mitme riskifaktri esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktr näiteks: vaskulaarsete sümptmitega suhkurtõbi; raske hüpertensin; raske düslipprteineemia. Lõik 4.4 Erihiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Hiatused [...] Mis tahes allpl nimetatud seisundi või riskifaktri esinemisel tuleb [väljamõeldud nimetus] sbivust arutada ks naisega. Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktrite ägenemisel või esmakrdsel ilmnemisel tuleb pöörduda ma arsti ple, et teha kindlaks, kas [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb katkestada. Vensse trmbemblia (VTE) risk [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Mis tahes kmbineeritud hrmnaalse kntratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab vensse trmbemblia (VTE) tekkeriski võrreldes mittekasutamisega. Levnrgestreeli, nrgestimaati või nretisterni sisaldavad ravimid n madalaima VTE tekkeriskiga. Veel ei le teada, kui suur n [väljamõeldud nimetus] risk võrreldes nende madalama riskiga preparaatidega. Otsus mis tahes ravimi kasutamise khta, mis ei le teadalevalt madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab KHK-de kasutamisega setud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema lemaslevad riskifaktrid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk n kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On lemas ka mõned tõendid selle khta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei le rasedad, tekib VTE ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel st. Sõltuvalt lemaslevatest riskifaktritest (vt allpl), võib see risk lla individuaalselt ka palju kõrgem. Epidemilgilistes uuringutes naistega, kes kasutasid väikeseannuselisi kmbineeritud suukaudseid kntratseptiive (< 50 μg etünüülöstradili), ilmnes, et VTE tekkis ühe aasta jksul ligikaudu 6 12 naisel st. 297
5 Hinnanguliselt tekib st naisest, kes kasutavad levnrgestreeli sisaldavat KHK-d, ligikaudu kuuel 1 VTE ühe aasta jksul. Veel ei le teada, milline n VTE risk klrmadinni sisaldavate KHK-de kasutamisel, võrrelduna levnrgestreeli sisaldavate KHK-dega. VTE juhtude arv aastas väikeseannuseliste KHK-de kasutamisel n väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel peridil. VTE võib 1 2% juhtudest lõppeda surmaga. [Järgmine sõnastus tuleb vajadusel alles hida/lisada] Väga harva n KHK-de kasutajatel teatatud trmbsi esinemisest teistes veresntes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites. [Järgmine tekst tuleb kustutada (kui khaldub)] Puudub ühtne seisukht selle khta, kas need n setud KHK-de kasutamisega või mitte. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] VTE riskifaktrid KHK kasutajatel võib vensse trmbemblia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktrid, eriti, kui neid n mitu (vt tabel). [Väljamõeldud nimetus] n vastunäidustatud, kui naisel n mitu riskifaktrit, mille tõttu n risk vensse trmbsi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE kguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. VTE riskifaktrid Riskifaktr Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Pikaajaline liikumatus, suurem kirurgiline prtseduur, mis tahes jalgade või vaagnapiirknna peratsin, neurkirurgia või ulatuslik trauma Märkus KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline n seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi riskifaktreid. Nendel juhtudel n svitatav plaastri/pilli/rõnga kasutamine katkestada (plaanilise kirurgilise prtseduuri krral vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne, kui täielikust liikumisvõime taastumisest n möödunud kaks nädalat. Svimatu raseduse vältimiseks tuleb kasutada muud rasestumisvastast vahendit. Kui [väljamõeldud nimetus] kasutamist ei le eelnevalt katkestatud, tuleb kaaluda trmbsivastast ravi. 1 Levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk naiseaasta khta n vahemikus võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3 3,6 mittekasutajatel. 298
6 Märkus: ajutine liikumatus, sh lennureis kestusega üle 4 tunni, võib samuti lla VTE riskifaktriks, eriti naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid Esinemine pereknnas (vensne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Teised VTE-ga setud haigusseisundid Vanuse tõus Päriliku eelsdumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Vähkkasvaja, süsteemne erütematsluupus, hemlüütilis-ureemiline sündrm, krniline põletikuline slehaigus (Crhni tõbi või haavandiline kliit) ja sirprakuline aneemia. Eriti üle 35 aasta. Puudub üksmeel varikssete veenide ja pindmise trmbflebiidi võimaliku rlli khta vensse trmbsi tekkimisel või prgresseerumisel. Arvestada tuleb trmbemblia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise khta vt lõigust 4.6). VTE sümptmid (süvaveenitrmbs ja kpsuemblia) Sümptmite ilmnemisel tuleb svitada naistele khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Süvaveenitrmbsi sümptmid võivad lla: üheplne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni; valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus. Kpsuemblia sümptmid võivad lla: äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine; äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha; terav valu rindkeres; tugev peapööritus või pearinglus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Mõned nendest sümptmitest (nt õhupuudus, köha) n mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused). Veresne sulgusele viitavad teised nähud võivad lla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus. Kui veresne sulgus tekib silmas, võivad sümptmid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskatuseni. Mõnikrd võib nägemiskatus tekkida peaaegu khe. 299
7 Arteriaalse trmbemblia (ATE) risk Epidemilgilised uuringud n sestanud KHK-de kasutamist arteriaalse trmbemblia (mükardiinfarkt) või tserebrvaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trmbemblia võib lõppeda surmaga. ATE riskifaktrid Riskifaktritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trmbemblia tüsistuste või tserebrvaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). [Väljamõeldud nimi] n vastunäidustatud, kui naisel n üks tõsine või mitu ATE riskifaktrit, mille tõttu n tal kõrge risk arteriaalse trmbsi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem, kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE kguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. ATE riskifaktrid Riskifaktr Vanuse tõus Suitsetamine Märkus Eriti üle 35 aasta. Naistel tuleb svitada mitte suitsetada, kui nad svivad kasutada KHK-d. Üle 35-aastastel naistel, kes jätkavad suitsetamist, tuleb tungivalt svitada kasutada mõnda teist rasestumisvastast meetdit. Hüpertensin Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Esinemine pereknnas (arteriaalne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Migreen Teised vaskulaarsete häiretega setud haigusseisundid KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid. Päriliku eelsdumuse kahtluse krral tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Migreeni esinemissageduse või raskusastme suurenemine (mis võib lla tserebrvaskulaarse häire varajaseks sümptmiks) KHK kasutamise ajal võib lla ravimi kasutamise khese katkestamise põhjuseks. Suhkurtõbi, hüperhmtsüsteineemia, südameklapi kahjustus ja kdade virvendus, düslipprteineemia ja süsteemne erütematsluupus. ATE sümptmid Sümptmite ilmnemisel tuleb naistele svitada khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Tserebrvaskulaarse haiguse sümptmid võivad lla: 300
8 äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käsivarres või jalas, eriti ühel kehaplel; äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinihäired; äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus; äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas; äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu; teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Ajutised sümptmid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA). Mükardiinfarkti sümptmid võivad lla: valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all; ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde, kõhtu; täistunne, seedehäired või lämbumistunne; higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus; äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Meditsiiniline läbivaatus/knsultatsin Enne [väljamõeldud nimetus] alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh pereknna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja testada füüsiline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hiatustest (vt lõik 4.4). Oluline n juhtida naise tähelepanu vensse ja arteriaalse trmbsiga setud teabele, sh [väljamõeldud nimetus] riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptmitele, teadalevatele riskifaktritele ja sellele, mida teha trmbsikahtluse krral. Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi inflehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud svituste järgimist. Uuringute sagedus ja lemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb khandada igale naisele eraldi. Naistele tuleb selgitada, et hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS) ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest. [...] Lõik 4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine Rasedus [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Sünnitusjärgsel peridil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse [Väljamõeldud nimetus] kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Lõik 4.8 Kõrvaltimed 301
9 [See lõik peab sisaldama järgmist teksti] Valitud kõrvaltimete kirjeldus KHK-sid kasutavatel naistel n täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venssete trmbtiliste ja trmbembliliste seisundite, sh mükardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, vensse trmbsi ja kpsuemblia tekkeks. Neid seisundeid n põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4. [VTE või ATE tuleb kanda kõrvaltimete tabelisse esinemissageduse harv" alla.] [Siia lisada järgmine lõik, sest need ravimid hakkavad kuuluma täiendava järelevalve alla] Võimalikest kõrvaltimetest teavitamine Ravimi võimalikest kõrvaltimetest n luline teavitada ka pärast ravimi müügila väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis n letletud V lisas*, kaudu. [*Trükitud materjalidele khaldub QRD juhend.] 302
10 II Pakendi infleht [Siia lisada järgmine tekst, sest need ravimid hakkavad kuuluma täiendava järelevalve alla] Käesleva ravimi suhtes khaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut hutusteavet. Te saate sellele kaasa aidata, teavitades ravimi kõigist võimalikest kõrvaltimetest. Kõrvaltimetest teavitamise khta vt lõik 4. [Pakendi inflehe algusesse lisada järgmine tekst] Oluline teave kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite khta Õigesti kasutatuna n need ühed kõige usaldusväärsemad, pöörduva timega rasestumisvastased vahendid. Kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid suurendavad vähesel määral verehüübe tekkeriski veenides ja arterites, eriti esimesel kasutusaastal või uuesti kasutama hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat vaheaega. Pöörake sellele tähelepanu ja knsulteerige ma arstiga, kui arvate, et teil võivad lla verehüübe sümptmid (vt lõik 2 Verehüübed ). Lõik 2. Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Üldised märkused Enne [väljamõeldud nimetus] kasutama hakkamist lugege lõigust 2 teavet verehüüvete khta. Eriti luline n lugeda verehüüvete sümptmite khta, vt lõik 2 Verehüübed. Millal te ei thi [väljamõeldud nimetus] kasutada [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Te ei thi [väljamõeldud nimetus] kasutada, kui teil esineb mis tahes allpl nimetatud seisund. Kui teil n mõni neist seisunditest, peate sellest rääkima ma arstile. Teie arst arutab ks teiega, milline teine rasestumisvastane meetd sbiks teile paremini. Kui teil n (või n kunagi lnud) verehüüve jalgade veresntes (süvaveenitrmbs), kpsudes (kpsuembl) või teistes elundites. Kui te teate, et teil n vere hüübimist mõjutav häire, nt C-valgu või S-valgu vaegus, antitrmbiin-iii vaegus, V faktri Leideni mutatsin või fsflipiidivastased antikehad. Kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik Verehüübed"). Kui teil n kunagi lnud südameinfarkt või insult. 303
11 Kui teil n (või n lnud) stenkardia (seisund, mis põhjustab tugevat valu rindkeres ja võib lla südameinfarkti esimene tunnus) või mööduv isheemiline atakk (mööduvad insuldi sümptmid). Kui teil n mõni järgmistest haigustest (see võib suurendada verehüübe tekkeriski arterites): raske suhkurtõbi ks veresnte kahjustusega; väga kõrge vererõhk; väga suur rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; seisund, mida nimetatakse hüperhmtsüsteineemiaks; kui teil n (või n lnud) teatud tüüpi migreen, mida nimetatakse auraga migreeniks. Eriline ettevaatus n vajalik ravimiga [väljamõeldud nimetus] [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Millal peate pöörduma ma arsti ple? Pöörduge viivitamatult arsti ple - kui te märkate võimalikke verehüübe sümptmeid, mis võib tähendada, et teil n verehüüve jalas (st süvaveenitrmbs), verehüüve kpsus (st kpsuemblia), südameinfarkt või insult (vt alllevat lõiku Verehüübed ). Nende raskete kõrvaltimete sümptmite kirjelduse leiate lõigust Kuidas tunda ära verehüübe tunnuseid. [...] Teatage ma arstile, kui teil esineb ükskõik milline järgmistest seisunditest. Samuti teavitage ma arsti, kui mõni neist seisunditest tekib või muutub ägedamaks [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal. [...] Kui teil n Crhni tõbi või haavandiline kliit (krniline põletikuline slehaigus). Kui teil n süsteemne erütematsluupus (haigus, mis kahjustab teie rganismi lmulikku kaitsevõimet). Kui teil n hemlüütilis-ureemiline sündrm (vere hüübimishäire, mis põhjustab neerupuudulikkust). Kui teil n sirprakuline aneemia (pärilik vere punaliblede haigus). Kui teie vere rasvasisaldus n suurenenud (hüpertriglütserideemia) või kui seda n esinenud teie pereknnas. Hüpertriglütserideemiat sestatakse pankreatiidi (kõhunäärme põletik) suurema tekkeriskiga. Kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik 2 Verehüübed"). 304
12 Kui te lete äsja sünnitanud, n teil suurem ht verehüüvete tekkimiseks. Te peate küsima ma arstilt, kui ruttu pärast sünnitust saate hakata [väljamõeldud nimetus] võtma. Kui teil n nahaaluste veenide põletik (pindmine trmbflebiit). Kui teil n veenilaiendid. VEREHÜÜBED Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite, nagu [väljamõeldud nimetus], kasutamine suurendab verehüüvete tekkimise riski, võrreldes nendega, kes neid ei kasuta. Harvadel juhtudel võib verehüüve veresned ummistada ja põhjustada tõsiseid prbleeme. Verehüübed võivad tekkida: veenides (nimetatakse vensseks trmbsiks, vensseks trmbembliaks või VTE-ks); arterites (nimetatakse arteriaalseks trmbsiks, arteriaalseks trmbembliaks või ATE-ks). Verehüüvetest paranemine ei le alati täielik. Harvadel juhtudel võivad verehüübed tekitada raskeid pikaajalisi tüsistusi, väga harva võivad need lõppeda surmaga. Oluline n meeles pidada, et üldiselt n risk kahjuliku verehüübe tekkimiseks [väljamõeldud nimetus] kasutamisel väike. KUIDAS TUNDA ÄRA VEREHÜÜBE TUNNUSEID Pöörduge viivitamatult arsti ple, kui te märkate mis tahes järgmist nähtu või sümptmit. Kas teil esineb neid nähte? Ühe jala paistetus või paistetus piki jala või jalalaba veeni, eriti juhul, kui sellega kaasneb: valu või hellus jalas, mida võib lla tunda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur; jalanaha värvimuutus, nt kahvatus, punetus või sinakaks värvumine. Millisele haigusele see viitab? Süvaveenitrmbs Teadmata põhjusega, äkki tekkinud õhupuudus või kiire hingamine. Teadmata põhjusega, äkki tekkinud köha (võib kaasneda veriköha). Terav valu rindkeres, mis võib tugevneda sügaval hingamisel. Tugev peapööritus või pearinglus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Tugev kõhuvalu. Kpsuemblia Kui te ei le kindel, pöörduge ma arsti ple, sest sa 305
13 sümptmeid (nt köha või õhupuudus) võivad ekslikult viidata ka vähemtõsistele haigustele nagu nt hingamisteede nakkus (nt külmetushaigus). Enamasti ühes silmas tekkivad sümptmid: khene nägemiskatus või valutu nägemise ähmastumine, mis võib viia nägemiskatuseni. Trmbs silma võrkkesta veenis (verehüüve silmas) Valu, ebamugavus-, surve- või raskustunne rindkeres. Pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all. Täistunne, seedehäired või lämbumistunne. Ebamugavustunne ülakehas, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde ja kõhtu. Higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus. Äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Südameinfarkt Äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käes või jalas, eriti ühel kehaplel. Äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus. Äkki tekkinud ühe või mõlema silma nägemishäired. Äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinikatus. Äkki tekkinud tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu. Teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Insult Mõnikrd võivad insuldi sümptmid lla lühiajalised ning taanduvad peaaegu khe ja täielikult. Te peate siiski pöörduma viivitamatult arsti ple, sest teil võib lla ht teise insuldi tekkeks. Jäsemete paistetamine ja kergelt sinakas värvus. Tugev kõhuvalu (äge kõht). Teisi veresni ummistavad verehüübed VEREHÜÜBED VEENIS Mis võib juhtuda, kui veenis tekib verehüüve? Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist n sestatud verehüüvete tekkeriski suurenemisega veenides (vensne trmbs). Need kõrvaltimed ilmnevad siiski harva. Kõige sagedamini esinevad need kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamise esimesel aastal. 306
14 Kui verehüüve tekib jalas või jalalabas, võib see põhjustada süvaveenitrmbsi. Kui verehüüve liigub jalast kpsu, võib see põhjustada kpsuembliat. Väga harva võib verehüüve tekkida teiste rganite, nt silma veresntes (trmbs silma võrkkesta veenis). Millal n verehüübe tekkimise ht veenis kõige suurem? Verehüübe tekkimise ht veenis n kõige suurem kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi kasutamise esimesel aastal. Risk võib suureneda ka siis, kui hakkate kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit (kas sama või mõnda muud ravimit) uuesti võtma pärast 4-nädalast või pikemat pausi. Pärast esimest aastat jääb risk väiksemaks, kuid see n alati veidi suurem sellest, kui te ei kasutaks kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. Kui te lõpetate [väljamõeldud nimetus] võtmise, langeb verehüübe tekkerisk tavalisele tasemele mõne nädala jksul. Kui suur n verehüübe tekkerisk? Risk sõltub teie individuaalsest riskist VTE tekkeks ja sellest, millist kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit te kasutate. Verehüübe tekkimise risk jalas (süvaveenitrmbs) või kpsus (kpsuemblia) [väljamõeldud nimetus] võtmise ajal n väike. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] - - Naistel, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja ei le rasedad, tekib verehüüve ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel st. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 5 7 naisel st, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Veel ei le teada, milline n verehüübe tekkimise risk [väljamõeldud nimetus] kasutamisel võrrelduna levnrgestreeli sisaldava kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi kasutamisega. - Verehüübe tekkerisk n erinev, see sõltub teie tervislikust seisundist (vt alllevat lõiku Faktrid, mis suurendavad verehüübe tekkimise riski ). -. Verehüübe tekkerisk ühe aasta jksul Naised, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalset pilli/plaastrit/rõngast ja kes ei le rasedad. Naised, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavaid kmbineeritud hrmnaalseid tablette. Ligikaudu kahel naisel st Ligikaudu 5 7 naisel st 307
15 Naised, kes kasutavad [väljamõeldud nimetus]. Veel teadmata. Faktrid, mis suurendavad veenis verehüübe tekkeriski Verehüübe tekkerisk [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väike, kuid mõned seisundid suurendavad seda riski. Teil n suurem risk: kui te lete väga ülekaaluline (kehamassiindeks üle 30 kg/m 2 ); kui kellelgi teie lähisugulastest n nreas eas (nt enne 50. eluaastat) lnud verehüüve jalas, kpsus või mõnes muus elundis. Sel juhul võib teil esineda pärilikku vere hüübimishäiret. kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa kehavigastuse või haiguse tõttu pikka aega liikuda või kui teil n jalg lahases. Vajalikuks võib sutuda [Väljamõeldud nimetus] kasutamise peatamine mitu nädalat enne peratsini või ajaks kui te lete vähem liikuvam. Kui te peate lõpetama [Väljamõeldud nimetus] kasutamise, küsige ma arstilt, millal võite jälle ravimit võtma hakata; vanemaks saades (eriti üle 35. eluaasta); kui te sünnitasite vähem kui mõni nädal tagasi. Mida rhkem n teil neid eespl letletud seisundeid, seda suurem n teie verehüübe tekkerisk. Lennureisid (> 4 tundi) võivad ajutiselt suurendada verehüübe tekkeriski, eriti kui teil esineb ka teisi eelpl letletud riskifaktreid. Oluline n ma arsti teavitada, kui teil esineb mõni nimetatud seisunditest, isegi juhul, kui te ei le selles päris kindel. Teie arst võib tsustada, et [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb lõpetada. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. VEREHÜÜBED ARTERIS Mis võib juhtuda, kui arteris tekib verehüüve? Nagu verehüüve veenis, võib ka verehüüve arteris põhjustada raskeid prbleeme. Nt võib see põhjustada südameatakki või insulti. Faktrid mis suurendavad arteris verehüübe tekkeriski On luline märkida, et südameataki või insuldi ht [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väga väike, kuid see võib suureneda: vanuse suurenedes (üle 35. eluaasta); kui te suitsetate. Kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi nagu [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal n svitatav suitsetamine lõpetada. Kui te ei suuda suitsetamist lõpetada ja lete üle 35-aastane, võib arst teile svitada teist tüüpi rasestumisvastase vahendi kasutamist; kui te lete ülekaaluline; kui teil n kõrge vererõhk; kui kellelgi teie lähisugulastest n lnud nres eas (enne 50. eluaastat) südameatakki või insulti. Sellisel juhul võib teil lla suurem risk südameataki või insuldi tekkeks; 308
16 kui teil või kellelgi teie lähisugulastest n kõrge rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; kui teil esinevad migreenihd, eriti auraga migreen; kui teil n prbleeme südamega (klapirike, südamerütmihäire, mida nimetatakse kdade virvenduseks); kui teil n suhkurtõbi. Kui teil n rhkem kui üks nendest seisunditest või kui mõni neist n eriti tõsine, võib verehüübe tekkimise ht veelgi suureneda. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui te hakkate suitsetama, kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. Lõik 4. Võimalikud kõrvaltimed [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Nagu kõik ravimid, võib ka [väljamõeldud nimetus] põhjustada kõrvaltimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltime, eriti kui see n raske ja püsiv; või kui teil tekib mõni tervisehäire, mis võib lla tingitud [väljamõeldud nimetus] kasutamisest, siis rääkige sellest ma arstile. Kõikidel kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatel naistel suureneb verehüüvete tekkerisk veenides (vensne trmbemblia) või arterites (arteriaalne trmbemblia). Täpsemat teavet kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisega setud erinevate riskide khta vt lõigust 2 Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist. [Siia lisada järgmine sõnastus. Kõrvaltimete esinemissagedused ühtlustada vastavalt ravimi maduste kkkuvõttes tdule] Ohtlikud verehüübed veenis või arteris, nt: jalas või jalalabas (süvaveenitrmbs); kpsus (kpsuemblia); südameatakk; insult; miniinsult või ajutised insuldilaadsed sümptmid, mida nimetatakse mööduvaks isheemiliseks atakiks; verehüübed maksas, mas/slestikud, neerudes või silmas. Verehüüvete tekkerisk võib tõusta, kui teil esineb ka teisi seda riski suurendavaid seisundeid (lisateavet verehüübe tekkeriski suurendavate seisundite ja verehüübe sümptmite khta vt lõigust 2). [Siia lisada järgmine lõik, sest need ravimid hakkavad kuuluma täiendava järelevalve alla] Kõrvaltimetest teavitamine 309
17 Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltime, pidage nõu ma <arsti> <,> <või> <apteekri> <või> meditsiiniõega>. Kõrvaltime võib lla ka selline, mida selles inflehes ei le nimetatud. Kõrvaltimetest võite ka ise teavitada riikliku teavitussüsteemi, mis n letletud V lisas,* kaudu. Teavitades aitate saada rhkem inft ravimi hutusest. [*Trükitud materjalidele khaldub QRD juhend.] 310
18 LISA III.B - desgestreeli sisaldavad kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid 311
19 [Kõigi I lisas letletud desgestreeli sisaldavate ravimite ravimiinft tuleb muuta (vastavalt vajadusele teksti lisamine, asendamine või kustutamine), et see vastaks alltdud kkkulepitud sõnastusele] I Ravimi maduste kkkuvõte Lõik Näidustused [Selle lõigu lõppu lisada allpl tdud tekst] [...] [Väljamõeldud nimetus] väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse knkreetsel naisel käesleval hetkel esinevaid riskifaktreid, eriti vensse trmbemblia (VTE) riskifaktreid, ja seda, milline n VTE risk ks [väljamõeldud nimetus] võrreldes teiste kmbineeritud hrmnaalsete kntratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Lõik Vastunäidustused [Seda lõiku tuleb täiendada, lisades järgmised vastunäidustused] KHK-sid ei thi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. [...] Vensne trmbemblia (VTE) või selle tekkerisk Vensne trmbemblia - käeslev (antikagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitrmbs või kpsuemblia). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus vensse trmbemblia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktri Leideni mutatsin), antitrmbiin-iii vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus. Suurem kirurgiline prtseduur ks pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). Mitme riskifaktri esinemisest tingitud vensse trmbemblia kõrge risk (vt lõik 4.4). Arteriaalne trmbemblia (ATE) või selle tekkerisk Arteriaalne trmbemblia - käeslev või anamneesis (nt mükardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenkardia). Tserebrvaskulaarne haigus insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus arteriaalse trmbemblia tekkeks, nt hüperhmtsüsteineemia ja fsflipiidivastased antikehad (kardilipiinivastased antikehad, luupusantikagulant). Varem esinenud kldeliste neurlgiliste sümptmitega migreen. Kõrge risk arteriaalse trmbemblia tekkeks mitme riskifaktri esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktr näiteks: vaskulaarsete sümptmitega suhkurtõbi; raske hüpertensin; 312
20 [...] raske düslipprteineemia. Lõik 4.4 Erihiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Hiatused [...] Mis tahes allpl nimetatud seisundi või riskifaktri esinemisel tuleb [väljamõeldud nimetus] sbivust arutada ks naisega. Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktrite ägenemisel või esmakrdsel ilmnemisel tuleb pöörduda ma arsti ple, et teha kindlaks, kas [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb katkestada. Vensse trmbemblia (VTE) risk [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Mis tahes kmbineeritud hrmnaalse kntratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab vensse trmbemblia (VTE) tekkeriski, võrreldes mittekasutamisega. Levnrgestreeli, nrgestimaati või nretisterni sisaldavad ravimid n madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nt [väljamõeldud nimetus], võib VTE risk lla kuni kaks krda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise khta, mis ei le madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab [väljamõeldud nimetus] kasutamisega setud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema lemaslevad riskifaktrid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk n kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On lemas ka mõned tõendid selle khta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei le rasedad, tekib VTE ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel st. Sõltuvalt lemaslevatest riskifaktritest (vt allpl), võib see risk lla individuaalselt ka palju kõrgem. Hinnanguliselt 2 tekib VTE ühe aasta jksul 9 12 naisel st, kes kasutavad desgestreeli sisaldavaid KHK-sid; levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate seas n vastav näitaja ligikaudu kuus juhtu 3. VTE juhtude arv aastas n mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel peridil. VTE võib 1 2% juhtudest lõppeda surmaga. 2 Need juhud määratleti epidemilgilise uuringu kõikide andmete alusel, kasutades erinevate ravimite suhtelisi riske võrrelduna levnrgestreeli sisaldavate KHK-dega. 3 Levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk naiseaasta khta n vahemikus võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3 3,6 mittekasutajatel. 313
21 [Siia lisada järgmine jnis] VTE juhtude arv naise khta ühes aastas VTE juhtude arv KHK-de mitte-kasutajad (2 juhtu) Levnrgestreeli sisaldavad KHK-d (5 7 juhtu) Desgestreeli sisaldavad KHK-d (9 12 juhtu) [Järgmine sõnastus tuleb vajadusel alles hida/lisada] Väga harva n KHK-de kasutajatel teatatud trmbsi esinemisest teistes veresntes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites. [Järgmine tekst tuleb kustutada (kui khaldub)] Puudub ühtne seisukht selle khta, kas need n setud KHK-de kasutamisega või mitte. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] VTE riskifaktrid KHK kasutajatel võib vensse trmbemblia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktrid, eriti, kui neid n mitu (vt tabel). [Väljamõeldud nimetus] n vastunäidustatud, kui naisel n mitu riskifaktrit, mille tõttu n risk vensse trmbsi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem, kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE kguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. VTE riskifaktrid Riskifaktr Rasvumine (kehamassiindeks üle Märkus KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. 314
22 30 kg/m²) Pikaajaline liikumatus, suurem kirurgiline prtseduur, mis tahes jalgade või vaagnapiirknna peratsin, neurkirurgia või ulatuslik trauma Eriti luline n seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi riskifaktreid. Nendel juhtudel n svitatav plaastri/pilli/rõnga kasutamine katkestada (plaanilise kirurgilise prtseduuri krral vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne, kui täielikust liikumisvõime taastumisest n möödunud kaks nädalat. Svimatu raseduse vältimiseks tuleb kasutada muud rasestumisvastast vahendit. Kui [väljamõeldud nimetus] kasutamist ei le eelnevalt katkestatud, tuleb kaaluda trmbsivastast ravi. Märkus: ajutine liikumatus, sh lennureis kestvusega üle 4 tunni, võib samuti lla VTE riskifaktriks, eriti naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid Esinemine pereknnas (vensne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Teised VTE-ga setud haigusseisundid Vanuse tõus Päriliku eelsdumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Vähkkasvaja, süsteemne erütematsluupus, hemlüütilis-ureemiline sündrm, krniline põletikuline slehaigus (Crhni tõbi või haavandiline kliit) ja sirprakuline aneemia. Eriti üle 35 aasta. Puudub üksmeel varikssete veenide ja pindmise trmbflebiidi võimaliku rlli khta vensse trmbsi tekkimisel või prgresseerumisel. Arvestada tuleb trmbemblia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise khta vt lõigust 4.6). VTE sümptmid (süvaveenitrmbs ja kpsuemblia) Sümptmite ilmnemisel tuleb svitada naistele khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Süvaveenitrmbsi sümptmid võivad lla: üheplne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni; valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus. Kpsuemblia sümptmid võivad lla: 315
23 äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine; äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha; terav valu rindkeres; tugev peapööritus või pearinglus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Mõned nendest sümptmitest (nt õhupuudus, köha) n mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused). Veresne sulgusele viitavad teised nähud võivad lla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus. Kui veresne sulgus tekib silmas, võivad sümptmid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskatuseni. Mõnikrd võib nägemiskatus tekkida peaaegu khe. Arteriaalse trmbemblia (ATE) risk Epidemilgilised uuringud n sestanud KHK-de kasutamist arteriaalse trmbemblia (mükardiinfarkt) või tserebrvaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trmbemblia võib lõppeda surmaga. ATE riskifaktrid Riskifaktritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trmbemblia tüsistuste või tserebrvaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). [Väljamõeldud nimi] n vastunäidustatud, kui naisel n üks tõsine või mitu ATE riskifaktrit, mille tõttu n tal kõrge risk arteriaalse trmbsi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem, kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE kguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. ATE riskifaktrid Riskifaktr Vanuse tõus Suitsetamine Märkus Eriti üle 35 aasta. Naistel tuleb svitada mitte suitsetada, kui nad svivad kasutada KHK-d. Üle 35-aastastel naistel, kes jätkavad suitsetamist, tuleb tungivalt svitada kasutada mõnda teist rasestumisvastast meetdit. Hüpertensin Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Esinemine pereknnas (arteriaalne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Migreen KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid. Päriliku eelsdumuse kahtluse krral tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Migreeni esinemissageduse või raskusastme 316
24 suurenemine (mis võib lla tserebrvaskulaarse häire varajaseks sümptmiks) KHK kasutamise ajal võib lla ravimi kasutamise khese katkestamise põhjuseks. Teised vaskulaarsete häiretega setud haigusseisundid Suhkurtõbi, hüperhmtsüsteineemia, südameklapi kahjustus ja kdade virvendus, düslipprteineemia ja süsteemne erütematsluupus. ATE sümptmid Sümptmite ilmnemisel tuleb naistele svitada khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Tserebrvaskulaarse haiguse sümptmid võivad lla: äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käsivarres või jalas, eriti ühel kehaplel; äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinihäired; äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus; äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas; äkki tekkinud tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu; teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Ajutised sümptmid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA). Mükardiinfarkti sümptmid võivad lla: valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all; ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde, kõhtu; täistunne, seedehäired või lämbumistunne; higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus; äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Meditsiiniline läbivaatus/knsultatsin Enne [väljamõeldud nimetus] alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh pereknna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja testada füüsiline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hiatustest (vt lõik 4.4). Oluline n juhtida naise tähelepanu vensse ja arteriaalse trmbsiga setud teabele, sh [väljamõeldud nimetus] riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptmitele, teadalevatele riskifaktritele ja sellele, mida teha trmbsikahtluse krral. Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi inflehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud svituste järgimist. Uuringute sagedus ja lemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb khandada igale naisele eraldi. Naistele tuleb selgitada, et hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS) ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest. 317
25 [...] Lõik 4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine Rasedus [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Sünnitusjärgsel peridil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse [Väljamõeldud nimetus] kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Lõik 4.8 Kõrvaltimed [See lõik peab sisaldama järgmist teksti] Valitud kõrvaltimete kirjeldus KHK-sid kasutavatel naistel n täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venssete trmbtiliste ja trmbembliliste seisundite, sh mükardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, vensse trmbsi ja kpsuemblia tekkeks. Neid seisundeid n põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4. [VTE või ATE tuleb kanda kõrvaltimete tabelisse esinemissageduse harv" alla.] 318
26 II Pakendi infleht [Pakendi inflehe algusesse lisada järgmine tekst] Oluline teave kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite khta Õigesti kasutatuna n need ühed kõige usaldusväärsemad, pöörduva timega rasestumisvastased vahendid. Kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid suurendavad vähesel määral verehüübe tekkeriski veenides ja arterites, eriti esimesel kasutusaastal või uuesti kasutama hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat vaheaega. Pöörake sellele tähelepanu ja knsulteerige ma arstiga, kui arvate, et teil võivad lla verehüübe sümptmid (vt lõik 2 Verehüübed ). Lõik 2. Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Üldised märkused Enne [väljamõeldud nimetus] kasutama hakkamist lugege lõigust 2 teavet verehüüvete khta. Eriti luline n lugeda verehüüvete sümptmite khta, vt lõik 2 Verehüübed. Millal te ei thi [väljamõeldud nimetus] kasutada [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Te ei thi [väljamõeldud nimetus] kasutada, kui teil esineb mis tahes allpl nimetatud seisund. Kui teil n mõni neist seisunditest, peate sellest rääkima ma arstile. Teie arst arutab ks teiega, milline teine rasestumisvastane meetd sbiks teile paremini. Kui teil n (või n kunagi lnud) verehüüve jalgade veresntes (süvaveenitrmbs), kpsudes (kpsuembl) või teistes elundites. Kui te teate, et teil n vere hüübimist mõjutav häire, nt C-valgu või S-valgu vaegus, antitrmbiin-iii vaegus, V faktri Leideni mutatsin või fsflipiidivastased antikehad. Kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik Verehüübed"). Kui teil n kunagi lnud südameinfarkt või insult. Kui teil n (või n lnud) stenkardia (seisund, mis põhjustab tugevat valu rindkeres ja võib lla südameinfarkti esimene tunnus) või mööduv isheemiline atakk (mööduvad insuldi sümptmid). Kui teil n mõni järgmistest haigustest (see võib suurendada verehüübe tekkeriski arterites): raske suhkurtõbi ks veresnte kahjustusega; väga kõrge vererõhk; 319
27 väga suur rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; seisund, mida nimetatakse hüperhmtsüsteineemiaks; kui teil n (või n kunagi lnud) teatud tüüpi migreen, mida nimetatakse auraga migreeniks. Eriline ettevaatus n vajalik ravimiga [väljamõeldud nimetus] [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Millal peate pöörduma ma arsti ple? Pöörduge viivitamatult arsti ple - kui te märkate võimalikke verehüübe sümptmeid, mis võib tähendada, et teil n verehüüve jalas (st süvaveenitrmbs), verehüüve kpsus (st kpsuemblia), südameinfarkt või insult (vt alllevat lõiku Verehüübed ). Nende raskete kõrvaltimete sümptmite kirjelduse leiate lõigust Kuidas tunda ära verehüübe tunnuseid. [...] Teatage ma arstile, kui teil esineb ükskõik milline järgmistest seisunditest. Samuti teavitage ma arsti, kui mõni neist seisunditest tekib või muutub ägedamaks [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal. [...] Kui teil n Crhni tõbi või haavandiline kliit (krniline põletikuline slehaigus). Kui teil n süsteemne erütematsluupus (haigus, mis kahjustab teie rganismi lmulikku kaitsevõimet). Kui teil n hemlüütilis-ureemiline sündrm (vere hüübimishäire, mis põhjustab neerupuudulikkust). Kui teil n sirprakuline aneemia (pärilik vere punaliblede haigus). Kui teie vere rasvasisaldus n suurenenud (hüpertriglütserideemia) või kui seda n esinenud teie pereknnas. Hüpertriglütserideemiat sestatakse pankreatiidi (kõhunäärme põletik) suurema tekkeriskiga. Kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik 2 Verehüübed"). Kui te lete äsja sünnitanud, n teil suurem ht verehüüvete tekkimiseks. Te peate küsima ma arstilt, kui ruttu pärast sünnitust saate hakata [väljamõeldud nimetus] võtma. Kui teil n nahaaluste veenide põletik (pindmine trmbflebiit). Kui teil n veenilaiendid. VEREHÜÜBED 320
28 Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite, nagu [väljamõeldud nimetus], kasutamine suurendab verehüüvete tekkimise riski, võrreldes nendega, kes neid ei kasuta. Harvadel juhtudel võib verehüüve veresned ummistada ja põhjustada tõsiseid prbleeme. Verehüübed võivad tekkida: veenides (nimetatakse vensseks trmbsiks, vensseks trmbembliaks või VTE-ks); arterites (nimetatakse arteriaalseks trmbsiks, arteriaalseks trmbembliaks või ATE-ks). Verehüüvetest paranemine ei le alati täielik. Harvadel juhtudel võivad verehüübed tekitada raskeid pikaajalisi tüsistusi, väga harva võivad need lõppeda surmaga. Oluline n meeles pidada, et üldiselt n risk kahjuliku verehüübe tekkimiseks [väljamõeldud nimetus] kasutamisel väike. KUIDAS TUNDA ÄRA VEREHÜÜBE TUNNUSEID Pöörduge viivitamatult arsti ple, kui te märkate mis tahes järgmist nähtu või sümptmit. Kas teil esineb neid nähte? Ühe jala paistetus või paistetus piki jala või jalalaba veeni, eriti juhul, kui sellega kaasneb: valu või hellus jalas, mida võib lla tunda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur; jalanaha värvimuutus, nt kahvatus, punetus või sinakaks värvumine. Millisele haigusele see viitab? Süvaveenitrmbs Teadmata põhjusega, äkki tekkinud õhupuudus või kiire hingamine. Teadmata põhjusega, äkki tekkinud köha (võib kaasneda veriköha). Terav valu rindkeres, mis võib tugevneda sügaval hingamisel. Tugev peapööritus või pearinglus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Tugev kõhuvalu. Kpsuemblia Kui te ei le kindel, pöörduge ma arsti ple, sest sa sümptmeid (nt köha või õhupuudus) võivad ekslikult viidata ka vähemtõsistele haigustele nagu nt hingamisteede nakkus (nt külmetushaigus). Enamasti ühes silmas tekkivad sümptmid: khene nägemiskatus või valutu nägemise ähmastumine, mis võib viia nägemiskatuseni. Trmbs silma võrkkesta veenis (verehüüve silmas) 321
29 Valu, ebamugavus-, surve- või raskustunne rindkeres. Pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all. Täistunne, seedehäired või lämbumistunne. Ebamugavustunne ülakehas, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde ja kõhtu. Higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus. Äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Südameinfarkt Äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käes või jalas, eriti ühel kehaplel. Äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus. Äkki tekkinud ühe või mõlema silma nägemishäired. Äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinikatus. Äkki tekkinud tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu. Teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Insult Mõnikrd võivad insuldi sümptmid lla lühiajalised ning taanduvad peaaegu khe ja täielikult. Te peate siiski pöörduma viivitamatult arsti ple, sest teil võib lla ht teise insuldi tekkeks. Jäsemete paistetamine ja kergelt sinakas värvus. Tugev kõhuvalu (äge kõht). Teisi veresni ummistavad verehüübed VEREHÜÜBED VEENIS Mis võib juhtuda, kui veenis tekib verehüüve? Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist n sestatud verehüüvete tekkeriski suurenemisega veenides (vensne trmbs). Need kõrvaltimed ilmnevad siiski harva. Kõige sagedamini esinevad need kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamise esimesel aastal. Kui verehüüve tekib jalas või jalalabas, võib see põhjustada süvaveenitrmbsi. Kui verehüüve liigub jalast kpsu, võib see põhjustada kpsuembliat. Väga harva võib verehüüve tekkida teiste rganite, nt silma veresntes (trmbs silma võrkkesta veenis). Millal n verehüübe tekkimise ht veenis kõige suurem? 322
30 Verehüübe tekkimise ht veenis n kõige suurem kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi kasutamise esimesel aastal. Risk võib suureneda ka siis, kui hakkate kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit (kas sama või mõnda muud ravimit) uuesti võtma pärast 4-nädalast või pikemat pausi. Pärast esimest aastat jääb risk väiksemaks, kuid see n alati veidi suurem sellest, kui te ei kasutaks kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. Kui te lõpetate [väljamõeldud nimetus] võtmise, langeb verehüübe tekkerisk tavalisele tasemele mõne nädala jksul. Kui suur n verehüübe tekkerisk? Risk sõltub teie individuaalsest riskist VTE tekkeks ja sellest, millist kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit te kasutate. Verehüübe tekkimise risk jalas (süvaveenitrmbs) või kpsus (kpsuemblia) [väljamõeldud nimetus] võtmise ajal n väike. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] - - Naistel, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja ei le rasedad, tekib verehüüve ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel st. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 5 7 naisel st, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 9 12 naisel st, kes kasutavad desgestreeli (sisaldub ka [väljamõeldud nimetus]) sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Verehüübe tekkerisk n erinev, see sõltub teie tervislikust seisundist (vt alllevat lõiku Faktrid, mis suurendavad verehüübe tekkimise riski ). -. Verehüübe tekkerisk ühe aasta jksul Naised, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalset pilli/plaastrit/rõngast ja kes ei le rasedad. Naised, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavaid kmbineeritud hrmnaalseid tablette. Naised, kes kasutavad [väljamõeldud nimetus]. Ligikaudu kahel naisel st Ligikaudu 5 7 naisel st Ligikaudu 9 12 naisel st Faktrid, mis suurendavad veenis verehüübe tekkeriski Verehüübe tekkerisk [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väike, kuid mõned seisundid suurendavad seda riski. Teil n suurem risk: kui te lete väga ülekaaluline (kehamassiindeks üle 30 kg/m 2 ); 323
31 kui kellelgi teie lähisugulastest n nreas eas (nt enne 50. eluaastat) lnud verehüüve jalas, kpsus või mõnes muus elundis. Sel juhul võib teil esineda pärilikku vere hüübimishäiret. kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa kehavigastuse või haiguse tõttu pikka aega liikuda või kui teil n jalg lahases. Vajalikuks võib sutuda [Väljamõeldud nimetus] kasutamise peatamine mitu nädalat enne peratsini või ajaks kui te lete vähem liikuvam. Kui te peate lõpetama [Väljamõeldud nimetus] kasutamise, küsige ma arstilt, millal võite jälle ravimit võtma hakata; vanemaks saades (eriti üle 35. eluaasta); kui te sünnitasite vähem kui mõni nädal tagasi. Mida rhkem n teil neid eespl letletud seisundeid, seda suurem n teie verehüübe tekkerisk. Lennureisid (> 4 tundi) võivad ajutiselt suurendada verehüübe tekkeriski, eriti kui teil esineb ka teisi eelpl letletud riskifaktreid. Oluline n ma arsti teavitada, kui teil esineb mõni nimetatud seisunditest, isegi juhul, kui te ei le selles päris kindel. Teie arst võib tsustada, et [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb lõpetada. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. VEREHÜÜBED ARTERIS Mis võib juhtuda, kui arteris tekib verehüüve? Nagu verehüüve veenis, võib ka verehüüve arteris põhjustada raskeid prbleeme. Nt võib see põhjustada südameatakki või insulti. Faktrid mis suurendavad arteris verehüübe tekkeriski On luline märkida, et südameataki või insuldi ht [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väga väike, kuid see võib suureneda: vanuse suurenedes (üle 35. eluaasta); kui te suitsetate. Kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi nagu [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal n svitatav suitsetamine lõpetada. Kui te ei suuda suitsetamist lõpetada ja lete üle 35-aastane, võib arst teile svitada teist tüüpi rasestumisvastase vahendi kasutamist; kui te lete ülekaaluline; kui teil n kõrge vererõhk; kui kellelgi teie lähisugulastest n lnud nres eas (enne 50. eluaastat) südameatakki või insulti. Sellisel juhul võib teil lla suurem risk südameataki või insuldi tekkeks; kui teil või kellelgi teie lähisugulastest n kõrge rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; kui teil esinevad migreenihd, eriti auraga migreen; kui teil n prbleeme südamega (klapirike, südamerütmihäire, mida nimetatakse kdade virvenduseks); kui teil n suhkurtõbi. Kui teil n rhkem kui üks nendest seisunditest või kui mõni neist n eriti tõsine, võib verehüübe tekkimise ht veelgi suureneda. 324
32 Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui te hakkate suitsetama, kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. Lõik 4. Võimalikud kõrvaltimed [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Nagu kõik ravimid, võib ka [väljamõeldud nimetus] põhjustada kõrvaltimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltime, eriti kui see n raske ja püsiv; või kui teil tekib mõni tervisehäire, mis võib lla tingitud [väljamõeldud nimetus] kasutamisest, siis rääkige sellest ma arstile. Kõikidel kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatel naistel suureneb verehüüvete tekkerisk veenides (vensne trmbemblia) või arterites (arteriaalne trmbemblia). Täpsemat teavet kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisega setud erinevate riskide khta vt lõigust 2 Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist. [Siia lisada järgmine sõnastus. Kõrvaltimete esinemissagedused ühtlustada vastavalt ravimi maduste kkkuvõttes tdule] Ohtlikud verehüübed veenis või arteris, nt: jalas või jalalabas (süvaveenitrmbs); kpsus (kpsuemblia); südameatakk; insult; miniinsult või ajutised insuldilaadsed sümptmid, mida nimetatakse mööduvaks isheemiliseks atakiks; verehüübed maksas, mas/slestikud, neerudes või silmas. Verehüüvete tekkerisk võib tõusta, kui teil esineb ka teisi seda riski suurendavaid seisundeid (lisateavet verehüübe tekkeriski suurendavate seisundite ja verehüübe sümptmite khta vt lõigust 2). 325
33 LISA III.C - diengesti sisaldavad kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid 326
34 [Kõigi lisas I letletud diengesti sisaldavate ravimite ravimiinft tuleb täiendada (vastavalt vajadusele teksti lisamine, asendamine või kustutamine) et see vastaks alltdud kkkulepitud sõnastusele] I Ravimi maduste kkkuvõte Lõik Näidustused [Selle lõigu lõppu lisada allpl tdud tekst] [...] [Väljamõeldud nimetus] väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse knkreetsel naisel käesleval hetkel esinevaid riskifaktreid, eriti vensse trmbemblia (VTE) riskifaktreid, ja seda, milline n VTE risk ks [väljamõeldud nimetus] võrreldes teiste kmbineeritud hrmnaalsete kntratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Lõik Vastunäidustused [Seda lõiku tuleb täiendada, lisades järgmised vastunäidustused] KHK-sid ei thi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. [...] Vensne trmbemblia (VTE) või selle tekkerisk Vensne trmbemblia - käeslev (antikagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitrmbs või kpsuemblia). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus vensse trmbemblia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktri Leideni mutatsin), antitrmbiin-iii vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus. Suurem kirurgiline prtseduur ks pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). Mitme riskifaktri esinemisest tingitud vensse trmbemblia kõrge risk (vt lõik 4.4). Arteriaalne trmbemblia (ATE) või selle tekkerisk Arteriaalne trmbemblia - käeslev või anamneesis (nt mükardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenkardia). Tserebrvaskulaarne haigus insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus arteriaalse trmbemblia tekkeks, nt hüperhmtsüsteineemia ja fsflipiidivastased antikehad (kardilipiinivastased antikehad, luupusantikagulant). Varem esinenud kldeliste neurlgiliste sümptmitega migreen. Suur risk arteriaalse trmbemblia tekkeks mitme riskifaktri esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktr näiteks: vaskulaarsete sümptmitega suhkurtõbi; raske hüpertensin; 327
35 [...] raske düslipprteineemia. Lõik 4.4 Erihiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Hiatused [...] Mis tahes allpl nimetatud seisundi või riskifaktri esinemisel tuleb [väljamõeldud nimetus] sbivust arutada ks naisega. Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktrite ägenemisel või esmakrdsel ilmnemisel tuleb pöörduda ma arsti ple, et teha kindlaks, kas [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb katkestada. Vensse trmbemblia (VTE) risk [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Mis tahes kmbineeritud hrmnaalse kntratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab vensse trmbemblia (VTE) tekkeriski võrreldes mittekasutamisega. Levnrgestreeli, nrgestimaati või nretisterni sisaldavad ravimid n madalaima VTE tekkeriskiga. Veel ei le teada, kui suur n [väljamõeldud nimetus] risk võrreldes nende madalama riskiga preparaatidega. Otsus mis tahes ravimi kasutamise khta, mis ei le teadalevalt madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab KHK-de kasutamisega setud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema lemaslevad riskifaktrid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk n kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On lemas ka mõned tõendid selle khta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi. [diengesti ja väikeses annuses etünüülöstradili (< 50 μg) sisaldavad ravimid] [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei le rasedad, tekib VTE ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel st. Sõltuvalt lemaslevatest riskifaktritest (vt allpl), võib see risk lla individuaalselt ka palju kõrgem. Epidemilgilistes uuringutes naistega, kes kasutasid väikeseannuselisi kmbineeritud suukaudseid kntratseptiive (< 50 μg etünüülöstradili), ilmnes, et VTE tekkis ühe aasta jksul ligikaudu 6 12 naisel st. Hinnanguliselt tekib st naisest, kes kasutavad levnrgestreeli sisaldavat KHK-d ligikaudu kuuel 4 VTE ühe aasta jksul. Piiratud epidemilgilised andmed viitavad sellele, et VTE risk diengesti sisaldavate KHK-de kasutamisel n sarnane levnrgestreeli sisaldavate KHK-dega. Selline VTE juhtude arv aastas n väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel peridil. 4 Levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk naiseaasta khta n vahemikus võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3 3,6 mittekasutajatel. 328
36 VTE võib 1 2% juhtudest lõppeda surmaga. [diengesti ja östradialvaleraati sisaldavad ravimid] [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Naistel, kes ei kasuta KHK-sid ja ei le rasedad, tekib VTE ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel st. Sõltuvalt lemaslevatest riskifaktritest (vt allpl), võib see risk lla individuaalselt ka palju kõrgem. Epidemilgilistes uuringutes naistega, kes kasutasid väikeseannuselisi kmbineeritud suukaudseid kntratseptiive (< 50 μg etünüülöstradili), ilmnes, et VTE tekkis ühe aasta jksul ligikaudu 6 12 naisel st. Hinnanguliselt tekib st naisest, kes kasutavad levnrgestreeli sisaldavat KHK-d ligikaudu kuuel 5 VTE ühe aasta jksul. Veel ei le teada, milline n VTE risk [prgestageeni] ja östradili sisaldavate KHK-de kasutamisel, võrrelduna levnrgestreeli sisaldavate madala-annuseliste KHK-dega. VTE juhtude arv aastas väikeseannuseliste KHK-de kasutamisel n väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel peridil. VTE võib 1 2% juhtudest lõppeda surmaga. [Kõik I lisas letletud diengesti sisaldavad ravimid] [Järgmine sõnastus tuleb vajadusel alles hida/lisada] Väga harva n KHK-de kasutajatel teatatud trmbsi esinemisest teistes veresntes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites. [Järgmine tekst tuleb kustutada (kui khaldub)] Puudub ühtne seisukht selle khta, kas need n setud KHK-de kasutamisega või mitte. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] VTE riskifaktrid KHK kasutajatel võib vensse trmbemblia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktrid, eriti, kui neid n mitu (vt tabel). [Väljamõeldud nimetus] n vastunäidustatud, kui naisel n mitu riskifaktrit, mille tõttu n risk vensse trmbsi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE kguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. VTE riskifaktrid Riskifaktr Rasvumine (kehamassiindeks üle Märkus KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. 5 Levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk naiseaasta khta n vahemikus võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3 3,6 mittekasutajatel. 329
37 30 kg/m²) Pikaajaline liikumatus, suurem kirurgiline prtseduur, mis tahes jalgade või vaagnapiirknna peratsin, neurkirurgia või ulatuslik trauma Eriti luline n seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi riskifaktreid. Nendel juhtudel n svitatav plaastri/pilli/rõnga kasutamine katkestada (plaanilise kirurgilise prtseduuri krral vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne, kui täielikust liikumisvõime taastumisest n möödunud kaks nädalat. Svimatu raseduse vältimiseks tuleb kasutada muud rasestumisvastast vahendit. Kui [väljamõeldud nimetus] kasutamist ei le eelnevalt katkestatud, tuleb kaaluda trmbsivastast ravi. Märkus: ajutine liikumatus, sh lennureis kestusega üle 4 tunni, võib samuti lla VTE riskifaktriks, eriti naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid Esinemine pereknnas (vensne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Teised VTE-ga setud haigusseisundid Vanuse tõus Päriliku eelsdumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Vähkkasvaja, süsteemne erütematsluupus, hemlüütilis-ureemiline sündrm, krniline põletikuline slehaigus (Crhni tõbi või haavandiline kliit) ja sirprakuline aneemia. Eriti üle 35 aasta. Puudub üksmeel varikssete veenide ja pindmise trmbflebiidi võimaliku rlli khta vensse trmbsi tekkimisel või prgresseerumisel. Arvestada tuleb trmbemblia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise khta vt lõigust 4.6). VTE sümptmid (süvaveenitrmbs ja kpsuemblia) Sümptmite ilmnemisel tuleb svitada naistele khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Süvaveenitrmbsi sümptmid võivad lla: üheplne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni; valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus. Kpsuemblia sümptmid võivad lla: 330
38 äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine; äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha; terav valu rindkeres; tugev peapööritus või pearinglus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Mõned nendest sümptmitest (nt õhupuudus, köha) n mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused). Veresne sulgusele viitavad teised nähud võivad lla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus. Kui veresne sulgus tekib silmas, võivad sümptmid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskatuseni. Mõnikrd võib nägemiskatus tekkida peaaegu khe. Arteriaalse trmbemblia (ATE) risk Epidemilgilised uuringud n sestanud KHK-de kasutamist arteriaalse trmbemblia (mükardiinfarkt) või tserebrvaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trmbemblia võib lõppeda surmaga. ATE riskifaktrid Riskifaktritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trmbemblia tüsistuste või tserebrvaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). [Väljamõeldud nimi] n vastunäidustatud, kui naisel n üks tõsine või mitu ATE riskifaktrit, mille tõttu n tal kõrge risk arteriaalse trmbsi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem, kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE kguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. ATE riskifaktrid Riskifaktr Vanuse tõus Suitsetamine Märkus Eriti üle 35 aasta. Naistel tuleb svitada mitte suitsetada, kui nad svivad kasutada KHK-d. Üle 35-aastastel naistel, kes jätkavad suitsetamist, tuleb tungivalt svitada kasutada mõnda teist rasestumisvastast meetdit. Hüpertensin Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Esinemine pereknnas (arteriaalne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Migreen KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid. Päriliku eelsdumuse kahtluse krral tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Migreeni esinemissageduse või raskusastme suurenemine (mis võib lla tserebrvaskulaarse häire varajaseks sümptmiks) KHK kasutamise ajal võib 331
39 lla ravimi kasutamise khese katkestamise põhjuseks. Teised vaskulaarsete häiretega setud haigusseisundid Suhkurtõbi, hüperhmtsüsteineemia, südameklapi kahjustus ja kdade virvendus, düslipprteineemia ja süsteemne erütematsluupus. ATE sümptmid Sümptmite ilmnemisel tuleb naistele svitada khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Tserebrvaskulaarse haiguse sümptmid võivad lla: äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käsivarres või jalas, eriti ühel kehaplel; äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinihäired; äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus; äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas; äkki tekkinud tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu; teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Ajutised sümptmid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA). Mükardiinfarkti sümptmid võivad lla: valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all; ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde, kõhtu; täistunne, seedehäired või lämbumistunne; higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus; äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Meditsiiniline läbivaatus/knsultatsin Enne [väljamõeldud nimetus] alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh pereknna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja testada füüsiline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hiatustest (vt lõik 4.4). Oluline n juhtida naise tähelepanu vensse ja arteriaalse trmbsiga setud teabele, sh [väljamõeldud nimetus] riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptmitele, teadalevatele riskifaktritele ja sellele, mida teha trmbsikahtluse krral. Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi inflehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud svituste järgimist. Uuringute sagedus ja lemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb khandada igale naisele eraldi. Naistele tuleb selgitada, et hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS) ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest. 332
40 [...] Lõik 4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine Rasedus [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Sünnitusjärgsel peridil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse [Väljamõeldud nimetus] kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Lõik 4.8 Kõrvaltimed [See lõik peab sisaldama järgmist teksti] Valitud kõrvaltimete kirjeldus KHK-sid kasutavatel naistel n täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venssete trmbtiliste ja trmbembliliste seisundite, sh mükardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, vensse trmbsi ja kpsuemblia tekkeks. Neid seisundeid n põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4. [VTE või ATE tuleb kanda kõrvaltimete tabelisse esinemissageduse harv" alla.] 333
41 II Pakendi infleht [Pakendi inflehe algusesse lisada järgmine tekst] Oluline teave kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite khta Õigesti kasutatuna n need ühed kõige usaldusväärsemad, pöörduva timega rasestumisvastased vahendid. Kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid suurendavad vähesel määral verehüübe tekkeriski veenides ja arterites, eriti esimesel kasutusaastal või uuesti kasutama hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat vaheaega. Pöörake sellele tähelepanu ja knsulteerige ma arstiga, kui arvate, et teil võivad lla verehüübe sümptmid (vt lõik 2 Verehüübed ). Lõik 2. Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Üldised märkused Enne [väljamõeldud nimetus] kasutama hakkamist lugege lõigust 2 teavet verehüüvete khta. Eriti luline n lugeda verehüüvete sümptmite khta, vt lõik 2 Verehüübed. Millal te ei thi [väljamõeldud nimetus] kasutada [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Te ei thi [väljamõeldud nimetus] kasutada, kui teil esineb mis tahes allpl nimetatud seisund. Kui teil n mõni neist seisunditest, peate sellest rääkima ma arstile. Teie arst arutab ks teiega, milline teine rasestumisvastane meetd sbiks teile paremini. Kui teil n (või n kunagi lnud) verehüüve jalgade veresntes (süvaveenitrmbs), kpsudes (kpsuembl) või teistes elundites. Kui te teate, et teil n vere hüübimist mõjutav häire, nt C-valgu või S-valgu vaegus, antitrmbiin-iii vaegus, V faktri Leideni mutatsin või fsflipiidivastased antikehad. Kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik Verehüübed"). Kui teil n kunagi lnud südameinfarkt või insult. Kui teil n (või n lnud) stenkardia (seisund, mis põhjustab tugevat valu rindkeres ja võib lla südameinfarkti esimene tunnus) või mööduv isheemiline atakk (mööduvad insuldi sümptmid). Kui teil n mõni järgmistest haigustest (see võib suurendada verehüübe tekkeriski arterites): raske suhkurtõbi ks veresnte kahjustusega; väga kõrge vererõhk; 334
42 väga suur rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; seisund, mida nimetatakse hüperhmtsüsteineemiaks; kui teil n (või n lnud) teatud tüüpi migreen, mida nimetatakse auraga migreeniks. Eriline ettevaatus n vajalik ravimiga [väljamõeldud nimetus] [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Millal peate pöörduma ma arsti ple? Pöörduge viivitamatult arsti ple - kui te märkate võimalikke verehüübe sümptmeid, mis võib tähendada, et teil n verehüüve jalas (st süvaveenitrmbs), verehüüve kpsus (st kpsuemblia), südameinfarkt või insult (vt alllevat lõiku Verehüübed ). Nende raskete kõrvaltimete sümptmite kirjelduse leiate lõigust Kuidas tunda ära verehüübe tunnuseid. [...] Teatage ma arstile, kui teil esineb ükskõik milline järgmistest seisunditest. Samuti teavitage ma arsti, kui mõni neist seisunditest tekib või muutub ägedamaks [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal. [...] Kui teil n Crhni tõbi või haavandiline kliit (krniline põletikuline slehaigus). Kui teil n süsteemne erütematsluupus (haigus, mis kahjustab teie rganismi lmulikku kaitsevõimet). Kui teil n hemlüütilis-ureemiline sündrm (vere hüübimishäire, mis põhjustab neerupuudulikkust). Kui teil n sirprakuline aneemia (pärilik vere punaliblede haigus). Kui teie vere rasvasisaldus n suurenenud (hüpertriglütserideemia) või kui seda n esinenud teie pereknnas. Hüpertriglütserideemiat sestatakse pankreatiidi (kõhunäärme põletik) suurema tekkeriskiga. Kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik 2 Verehüübed"). Kui te lete äsja sünnitanud, n teil suurem ht verehüüvete tekkimiseks. Te peate küsima ma arstilt, kui ruttu pärast sünnitust saate hakata [väljamõeldud nimetus] võtma. Kui teil n nahaaluste veenide põletik (pindmine trmbflebiit). Kui teil n veenilaiendid. VEREHÜÜBED 335
43 Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite, nagu [väljamõeldud nimetus], kasutamine suurendab verehüüvete tekkimise riski, võrreldes nendega, kes neid ei kasuta. Harvadel juhtudel võib verehüüve veresned ummistada ja põhjustada tõsiseid prbleeme. Verehüübed võivad tekkida: veenides (nimetatakse vensseks trmbsiks, vensseks trmbembliaks või VTE-ks); arterites (nimetatakse arteriaalseks trmbsiks, arteriaalseks trmbembliaks või ATE-ks). Verehüüvetest paranemine ei le alati täielik. Harvadel juhtudel võivad verehüübed tekitada raskeid pikaajalisi tüsistusi, väga harva võivad need lõppeda surmaga. Oluline n meeles pidada, et üldiselt n risk kahjuliku verehüübe tekkimiseks [väljamõeldud nimetus] kasutamisel väike. KUIDAS TUNDA ÄRA VEREHÜÜBE TUNNUSEID Pöörduge viivitamatult arsti ple, kui te märkate mis tahes järgmist nähtu või sümptmit. Kas teil esineb neid nähte? Ühe jala paistetus või paistetus piki jala või jalalaba veeni, eriti juhul, kui sellega kaasneb: valu või hellus jalas, mida võib lla tunda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur; jalanaha värvimuutus, nt kahvatus, punetus või sinakaks värvumine. Millisele haigusele see viitab? Süvaveenitrmbs Teadmata põhjusega, äkki tekkinud õhupuudus või kiire hingamine. Teadmata põhjusega, äkki tekkinud köha (võib kaasneda veriköha). Terav valu rindkeres, mis võib tugevneda sügaval hingamisel. Tugev peapööritus või pearinglus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Tugev kõhuvalu. Kpsuemblia Kui te ei le kindel, pöörduge ma arsti ple, sest sa sümptmeid (nt köha või õhupuudus) võivad ekslikult viidata ka vähemtõsistele haigustele nagu nt hingamisteede nakkus (nt külmetushaigus). Enamasti ühes silmas tekkivad sümptmid: khene nägemiskatus või valutu nägemise ähmastumine, mis võib viia nägemiskatuseni. Trmbs silma võrkkesta veenis (verehüüve silmas) 336
44 Valu, ebamugavus-, surve- või raskustunne rindkeres. Pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all. Täistunne, seedehäired või lämbumistunne. Ebamugavustunne ülakehas, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde ja kõhtu. Higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus. Äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Südameinfarkt Äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käes või jalas, eriti ühel kehaplel. Äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus. Äkki tekkinud ühe või mõlema silma nägemishäired. Äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinikatus. Äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu. Teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Insult Mõnikrd võivad insuldi sümptmid lla lühiajalised ning taanduvad peaaegu khe ja täielikult. Te peate siiski pöörduma viivitamatult arsti ple, sest teil võib lla ht teise insuldi tekkeks. Jäsemete paistetamine ja kergelt sinakas värvus. Tugev kõhuvalu (äge kõht). Teisi veresni ummistavad verehüübed VEREHÜÜBED VEENIS Mis võib juhtuda, kui veenis tekib verehüüve? Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist n sestatud verehüüvete tekkeriski suurenemisega veenides (vensne trmbs). Need kõrvaltimed ilmnevad siiski harva. Kõige sagedamini esinevad need kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamise esimesel aastal. Kui verehüüve tekib jalas või jalalabas, võib see põhjustada süvaveenitrmbsi. Kui verehüüve liigub jalast kpsu, võib see põhjustada kpsuembliat. Väga harva võib verehüüve tekkida teiste rganite, nt silma veresntes (trmbs silma võrkkesta veenis). Millal n verehüübe tekkimise ht veenis kõige suurem? 337
45 Verehüübe tekkimise ht veenis n kõige suurem kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi kasutamise esimesel aastal. Risk võib suureneda ka siis, kui hakkate kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit (kas sama või mõnda muud ravimit) uuesti võtma pärast 4-nädalast või pikemat pausi. Pärast esimest aastat jääb risk väiksemaks, kuid see n alati veidi suurem sellest, kui te ei kasutaks kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. Kui te lõpetate [väljamõeldud nimetus] võtmise, langeb verehüübe tekkerisk tavalisele tasemele mõne nädala jksul. Kui suur n verehüübe tekkerisk? Risk sõltub teie individuaalsest riskist VTE tekkeks ja sellest, millist kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit te kasutate. Verehüübe tekkimise risk jalas (süvaveenitrmbs) või kpsus (kpsuemblia) [väljamõeldud nimetus] võtmise ajal n väike. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] - - Naistel, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja ei le rasedad, tekib verehüüve ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel st. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 5 7 naisel st, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Veel ei le teada, milline n verehüübe tekkimise risk [väljamõeldud nimetus] kasutamisel võrrelduna levnrgestreeli sisaldava kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi kasutamisega. - Verehüübe tekkerisk n erinev, see sõltub teie tervislikust seisundist (vt alllevat lõiku Faktrid, mis suurendavad verehüübe tekkimise riski ). -. Verehüübe tekkerisk ühe aasta jksul Naised, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalset pilli/plaastrit/rõngast ja kes ei le rasedad. Naised, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavaid kmbineeritud hrmnaalseid tablette. Naised, kes kasutavad [väljamõeldud nimetus]. Ligikaudu kahel naisel st Ligikaudu 5 7 naisel st Veel teadmata. Faktrid, mis suurendavad veenis verehüübe tekkeriski Verehüübe tekkerisk [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väike, kuid mõned seisundid suurendavad seda riski. Teil n suurem risk: 338
46 kui te lete väga ülekaaluline (kehamassiindeks üle 30 kg/m 2 ); kui kellelgi teie lähisugulastest n nreas eas (nt enne 50. eluaastat) lnud verehüüve jalas, kpsus või mõnes muus elundis. Sel juhul võib teil esineda pärilikku vere hüübimishäiret. kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa kehavigastuse või haiguse tõttu pikka aega liikuda või kui teil n jalg lahases. Vajalikuks võib sutuda [Väljamõeldud nimetus] kasutamise peatamine mitu nädalat enne peratsini või ajaks kui te lete vähem liikuvam. Kui te peate lõpetama [Väljamõeldud nimetus] kasutamise, küsige ma arstilt, millal võite jälle ravimit võtma hakata; vanemaks saades (eriti üle 35. eluaasta); kui te sünnitasite vähem kui mõni nädal tagasi. Mida rhkem n teil neid eespl letletud seisundeid, seda suurem n teie verehüübe tekkerisk. Lennureisid (> 4 tundi) võivad ajutiselt suurendada verehüübe tekkeriski, eriti kui teil esineb ka teisi eelpl letletud riskifaktreid. Oluline n ma arsti teavitada, kui teil esineb mõni nimetatud seisunditest, isegi juhul, kui te ei le selles päris kindel. Teie arst võib tsustada, et [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb lõpetada. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. VEREHÜÜBED ARTERIS Mis võib juhtuda, kui arteris tekib verehüüve? Nagu verehüüve veenis, võib ka verehüüve arteris põhjustada raskeid prbleeme. Nt võib see põhjustada südameatakki või insulti. Faktrid mis suurendavad arteris verehüübe tekkeriski On luline märkida, et südameataki või insuldi ht [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väga väike, kuid see võib suureneda: vanuse suurenedes (üle 35. eluaasta); kui te suitsetate. Kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi nagu [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal n svitatav suitsetamine lõpetada. Kui te ei suuda suitsetamist lõpetada ja lete üle 35-aastane, võib arst teile svitada teist tüüpi rasestumisvastase vahendi kasutamist; kui te lete ülekaaluline; kui teil n kõrge vererõhk; kui kellelgi teie lähisugulastest n lnud nres eas (enne 50. eluaastat) südameatakki või insulti. Sellisel juhul võib teil lla suurem risk südameataki või insuldi tekkeks; kui teil või kellelgi teie lähisugulastest n kõrge rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; kui teil esinevad migreenihd, eriti auraga migreen; kui teil n prbleeme südamega (klapirike, südamerütmihäire, mida nimetatakse kdade virvenduseks); kui teil n suhkurtõbi. 339
47 Kui teil n rhkem kui üks nendest seisunditest või kui mõni neist n eriti tõsine, võib verehüübe tekkimise ht veelgi suureneda. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui te hakkate suitsetama, kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. Lõik 4. Võimalikud kõrvaltimed [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Nagu kõik ravimid, võib ka [väljamõeldud nimetus] põhjustada kõrvaltimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltime, eriti kui see n raske ja püsiv; või kui teil tekib mõni tervisehäire, mis võib lla tingitud [väljamõeldud nimetus] kasutamisest, siis rääkige sellest ma arstile. Kõikidel kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatel naistel suureneb verehüüvete tekkerisk veenides (vensne trmbemblia) või arterites (arteriaalne trmbemblia). Täpsemat teavet kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisega setud erinevate riskide khta vt lõigust 2 Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist. [Siia lisada järgmine sõnastus. Kõrvaltimete esinemissagedused ühtlustada vastavalt ravimi maduste kkkuvõttes tdule] Ohtlikud verehüübed veenis või arteris, nt: jalas või jalalabas (süvaveenitrmbs); kpsus (kpsuemblia); südameatakk; insult; miniinsult või ajutised insuldilaadsed sümptmid, mida nimetatakse mööduvaks isheemiliseks atakiks; verehüübed maksas, mas/slestikud, neerudes või silmas. Verehüüvete tekkerisk võib tõusta, kui teil esineb ka teisi seda riski suurendavaid seisundeid (lisateavet verehüübe tekkeriski suurendavate seisundite ja verehüübe sümptmite khta vt lõigust 2). 340
48 LISA III.D - drspirenni sisaldavad kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid 341
49 [Kõigi lisas I letletud drspirenni sisaldavate ravimite ravimiinft tuleb täiendada (vastavalt vajadusele teksti lisamine, asendamine või kustutamine) et see vastaks alltdud kkkulepitud sõnastusele] I Ravimi maduste kkkuvõte Lõik Näidustused [Selle lõigu lõppu lisada allpl tdud tekst] [...] [Väljamõeldud nimetus] väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse knkreetsel naisel käesleval hetkel esinevaid riskifaktreid, eriti vensse trmbemblia (VTE) riskifaktreid, ja seda, milline n VTE risk ks [väljamõeldud nimetus] võrreldes teiste kmbineeritud hrmnaalsete kntratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Lõik Vastunäidustused [Seda lõiku tuleb täiendada, lisades järgmised vastunäidustused] KHK-sid ei thi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. [...] Vensne trmbemblia (VTE) või selle tekkerisk Vensne trmbemblia - käeslev (antikagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitrmbs või kpsuemblia). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus vensse trmbemblia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktri Leideni mutatsin), antitrmbiin-iii vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus. Suurem kirurgiline prtseduur ks pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). Mitme riskifaktri esinemisest tingitud vensse trmbemblia kõrge risk (vt lõik 4.4). Arteriaalne trmbemblia (ATE) või selle tekkerisk Arteriaalne trmbemblia - käeslev või anamneesis (nt mükardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenkardia). Tserebrvaskulaarne haigus insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus arteriaalse trmbemblia tekkeks, nt hüperhmtsüsteineemia ja fsflipiidivastased antikehad (kardilipiinivastased antikehad, luupusantikagulant). Varem esinenud kldeliste neurlgiliste sümptmitega migreen. Kõrge risk arteriaalse trmbemblia tekkeks mitme riskifaktri esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktr näiteks: vaskulaarsete sümptmitega suhkurtõbi; 342
50 raske hüpertensin; [...] raske düslipprteineemia. Lõik 4.4 Erihiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Hiatused [...] Mis tahes allpl nimetatud seisundi või riskifaktri esinemisel tuleb [väljamõeldud nimetus] sbivust arutada ks naisega. Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktrite ägenemisel või esmakrdsel ilmnemisel tuleb pöörduda ma arsti ple, et teha kindlaks, kas [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb katkestada. Vensse trmbemblia (VTE) risk [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Mis tahes kmbineeritud hrmnaalse kntratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab vensse trmbemblia (VTE) tekkeriski võrreldes mittekasutamisega. Levnrgestreeli, nrgestimaati või nretisterni sisaldavad ravimid n madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nt [väljamõeldud nimetus], võib VTE risk lla kuni kaks krda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise khta, mis ei le madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab [väljamõeldud nimetus] kasutamisega setud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema lemaslevad riskifaktrid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk n kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On lemas ka mõned tõendid selle khta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei le rasedad, tekib VTE ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel st. Sõltuvalt lemaslevatest riskifaktritest (vt allpl), võib see risk lla individuaalselt ka palju kõrgem. Hinnanguliselt 6 tekib VTE ühe aasta jksul 9 12 naisel st, kes kasutavad drspirenni sisaldavaid KHK-sid; levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate seas n vastav näitaja ligikaudu kuus juhtu 7. VTE juhtude arv aastas n mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel peridil. VTE võib 1 2% juhtudest lõppeda surmaga. 6 Need juhud määratleti epidemilgilise uuringu kõikide andmete alusel, kasutades erinevate ravimite suhtelisi riske võrrelduna levnrgestreeli sisaldavate KHK-dega. 7 Levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk naiseaasta khta n vahemikus võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3 3,6 mittekasutajatel. 343
51 [Siia lisada järgmine jnis] VTE juhtude arv VTE juhtude arv naise khta ühes aastas KHK-de mitte-kasutajad (2 juhtu) Levnrgestreeli sisaldavad KHK-d (5 7 juhtu) Drspirenni sisaldavad KHK-d (9 12 juhtu) [Järgmine sõnastus tuleb vajadusel alles hida/lisada] Väga harva n KHK-de kasutajatel teatatud trmbsi esinemisest teistes veresntes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites. [Järgmine tekst tuleb kustutada (kui khaldub)] Puudub ühtne seisukht selle khta, kas need n setud KHK-de kasutamisega või mitte. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] VTE riskifaktrid KHK kasutajatel võib vensse trmbemblia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktrid, eriti, kui neid n mitu (vt tabel). [Väljamõeldud nimetus] n vastunäidustatud, kui naisel n mitu riskifaktrit, mille tõttu n risk vensse trmbsi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE kguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. VTE riskifaktrid Riskifaktr Rasvumine (kehamassiindeks üle Märkus KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. 344
52 30 kg/m²) Pikaajaline liikumatus, suurem kirurgiline prtseduur, mis tahes jalgade või vaagnapiirknna peratsin, neurkirurgia või ulatuslik trauma Eriti luline n seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi riskifaktreid. Nendel juhtudel n svitatav plaastri/pilli/rõnga kasutamine katkestada (plaanilise kirurgilise prtseduuri krral vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne, kui täielikust liikumisvõime taastumisest n möödunud kaks nädalat. Svimatu raseduse vältimiseks tuleb kasutada muud rasestumisvastast vahendit. Kui [väljamõeldud nimetus] kasutamist ei le eelnevalt katkestatud, tuleb kaaluda trmbsivastast ravi. Märkus: ajutine liikumatus, sh lennureis kestusega üle 4 tunni, võib samuti lla VTE riskifaktriks, eriti naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid Esinemine pereknnas (vensne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Teised VTE-ga setud haigusseisundid Vanuse tõus Päriliku eelsdumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Vähkkasvaja, süsteemne erütematsluupus, hemlüütilis-ureemiline sündrm, krniline põletikuline slehaigus (Crhni tõbi või haavandiline kliit) ja sirprakuline aneemia. Eriti üle 35 aasta. Puudub üksmeel varikssete veenide ja pindmise trmbflebiidi võimaliku rlli khta vensse trmbsi tekkimisel või prgresseerumisel. Arvestada tuleb trmbemblia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise khta vt lõigust 4.6). VTE sümptmid (süvaveenitrmbs ja kpsuemblia) Sümptmite ilmnemisel tuleb svitada naistele khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Süvaveenitrmbsi sümptmid võivad lla: üheplne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni; valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus. Kpsuemblia sümptmid võivad lla: 345
53 äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine; äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha; terav valu rindkeres; tugev peapööritus või pearinglus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Mõned nendest sümptmitest (nt õhupuudus, köha) n mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused). Veresne sulgusele viitavad teised nähud võivad lla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus. Kui veresne sulgus tekib silmas, võivad sümptmid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskatuseni. Mõnikrd võib nägemiskatus tekkida peaaegu khe. Arteriaalse trmbemblia (ATE) risk Epidemilgilised uuringud n sestanud KHK-de kasutamist arteriaalse trmbemblia (mükardiinfarkt) või tserebrvaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trmbemblia võib lõppeda surmaga. ATE riskifaktrid Riskifaktritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trmbemblia tüsistuste või tserebrvaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). [Väljamõeldud nimi] n vastunäidustatud, kui naisel n üks tõsine või mitu ATE riskifaktrit, mille tõttu n tal kõrge risk arteriaalse trmbsi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem, kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE kguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. ATE riskifaktrid Riskifaktr Vanuse tõus Suitsetamine Märkus Eriti üle 35 aasta. Naistel tuleb svitada mitte suitsetada, kui nad svivad kasutada KHK-d. Üle 35-aastastel naistel, kes jätkavad suitsetamist, tuleb tungivalt svitada kasutada mõnda teist rasestumisvastast meetdit. Hüpertensin Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Esinemine pereknnas (arteriaalne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Migreen KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid. Päriliku eelsdumuse kahtluse krral tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Migreeni esinemissageduse või raskusastme suurenemine (mis võib lla tserebrvaskulaarse häire varajaseks sümptmiks) KHK kasutamise ajal võib 346
54 lla ravimi kasutamise khese katkestamise põhjuseks. Teised vaskulaarsete häiretega setud haigusseisundid Suhkurtõbi, hüperhmtsüsteineemia, südameklapi kahjustus ja kdade virvendus, düslipprteineemia ja süsteemne erütematsluupus. ATE sümptmid Sümptmite ilmnemisel tuleb naistele svitada khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Tserebrvaskulaarse haiguse sümptmid võivad lla: äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käsivarres või jalas, eriti ühel kehaplel; äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinihäired; äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus; äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas; äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu; teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Ajutised sümptmid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA). Mükardiinfarkti sümptmid võivad lla: valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all; ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde, kõhtu; täistunne, seedehäired või lämbumistunne; higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus; äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Meditsiiniline läbivaatus/knsultatsin Enne [väljamõeldud nimetus] alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh pereknna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja testada füüsiline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hiatustest (vt lõik 4.4). Oluline n juhtida naise tähelepanu vensse ja arteriaalse trmbsiga setud teabele, sh [väljamõeldud nimetus] riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptmitele, teadalevatele riskifaktritele ja sellele, mida teha trmbsikahtluse krral. Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi inflehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud svituste järgimist. Uuringute sagedus ja lemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb khandada igale naisele eraldi. 347
55 Naistele tuleb selgitada, et hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS) ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest. [...] Lõik 4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine Rasedus [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Sünnitusjärgsel peridil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse [Väljamõeldud nimetus] kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Lõik 4.8 Kõrvaltimed [See lõik peab sisaldama järgmist teksti] Valitud kõrvaltimete kirjeldus KHK-sid kasutavatel naistel n täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venssete trmbtiliste ja trmbembliliste seisundite, sh mükardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, vensse trmbsi ja kpsuemblia tekkeks. Neid seisundeid n põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4. [VTE või ATE tuleb kanda kõrvaltimete tabelisse esinemissageduse harv" alla.] 348
56 II Pakendi infleht [Pakendi inflehe algusesse lisada järgmine tekst] Oluline teave kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite khta Õigesti kasutatuna n need ühed kõige usaldusväärsemad, pöörduva timega rasestumisvastased vahendid. Kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid suurendavad vähesel määral verehüübe tekkeriski veenides ja arterites, eriti esimesel kasutusaastal või uuesti kasutama hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat vaheaega. Pöörake sellele tähelepanu ja knsulteerige ma arstiga, kui arvate, et teil võivad lla verehüübe sümptmid (vt lõik 2 Verehüübed ). Lõik 2. Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Üldised märkused Enne [väljamõeldud nimetus] kasutama hakkamist lugege lõigust 2 teavet verehüüvete khta. Eriti luline n lugeda verehüüvete sümptmite khta, vt lõik 2 Verehüübed. Millal te ei thi [väljamõeldud nimetus] kasutada [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Te ei thi [väljamõeldud nimetus] kasutada, kui teil esineb mis tahes allpl nimetatud seisund. Kui teil n mõni neist seisunditest, peate sellest rääkima ma arstile. Teie arst arutab ks teiega, milline teine rasestumisvastane meetd sbiks teile paremini. Kui teil n (või n kunagi lnud) verehüüve jalgade veresntes (süvaveenitrmbs), kpsudes (kpsuembl) või teistes elundites. Kui te teate, et teil n vere hüübimist mõjutav häire, nt C-valgu või S-valgu vaegus, antitrmbiin-iii vaegus, V faktri Leideni mutatsin või fsflipiidivastased antikehad. Kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik Verehüübed"). Kui teil n kunagi lnud südameinfarkt või insult. Kui teil n (või n lnud) stenkardia (seisund, mis põhjustab tugevat valu rindkeres ja võib lla südameinfarkti esimene tunnus) või mööduv isheemiline atakk (mööduvad insuldi sümptmid). Kui teil n mõni järgmistest haigustest (see võib suurendada verehüübe tekkeriski arterites): raske suhkurtõbi ks veresnte kahjustusega; 349
57 väga kõrge vererõhk; väga suur rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; seisund, mida nimetatakse hüperhmtsüsteineemiaks; kui teil n (või n kunagi lnud) teatud tüüpi migreen, mida nimetatakse auraga migreeniks. Eriline ettevaatus n vajalik ravimiga [väljamõeldud nimetus] [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Millal peate pöörduma ma arsti ple? Pöörduge viivitamatult arsti ple - kui te märkate võimalikke verehüübe sümptmeid, mis võib tähendada, et teil n verehüüve jalas (st süvaveenitrmbs), verehüüve kpsus (st kpsuemblia), südameinfarkt või insult (vt alllevat lõiku Verehüübed ). Nende raskete kõrvaltimete sümptmite kirjelduse leiate lõigust Kuidas tunda ära verehüübe tunnuseid. [...] Teatage ma arstile, kui teil esineb ükskõik milline järgmistest seisunditest. Samuti teavitage ma arsti, kui mõni neist seisunditest tekib või muutub ägedamaks [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal. [...] Kui teil n Crhni tõbi või haavandiline kliit (krniline põletikuline slehaigus). Kui teil n süsteemne erütematsluupus (haigus, mis kahjustab teie rganismi lmulikku kaitsevõimet). Kui teil n hemlüütilis-ureemiline sündrm (vere hüübimishäire, mis põhjustab neerupuudulikkust). Kui teil n sirprakuline aneemia (pärilik vere punaliblede haigus). Kui teie vere rasvasisaldus n suurenenud (hüpertriglütserideemia) või kui seda n esinenud teie pereknnas. Hüpertriglütserideemiat sestatakse pankreatiidi (kõhunäärme põletik) suurema tekkeriskiga. Kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik 2 Verehüübed"). Kui te lete äsja sünnitanud, n teil suurem ht verehüüvete tekkimiseks. Te peate küsima ma arstilt, kui ruttu pärast sünnitust saate hakata [väljamõeldud nimetus] võtma. Kui teil n nahaaluste veenide põletik (pindmine trmbflebiit). Kui teil n veenilaiendid. 350
58 VEREHÜÜBED Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite, nagu [väljamõeldud nimetus], kasutamine suurendab verehüüvete tekkimise riski, võrreldes nendega, kes neid ei kasuta. Harvadel juhtudel võib verehüüve veresned ummistada ja põhjustada tõsiseid prbleeme. Verehüübed võivad tekkida: veenides (nimetatakse vensseks trmbsiks, vensseks trmbembliaks või VTE-ks); arterites (nimetatakse arteriaalseks trmbsiks, arteriaalseks trmbembliaks või ATE-ks). Verehüüvetest paranemine ei le alati täielik. Harvadel juhtudel võivad verehüübed tekitada raskeid pikaajalisi tüsistusi, väga harva võivad need lõppeda surmaga. Oluline n meeles pidada, et üldiselt n risk kahjuliku verehüübe tekkimiseks [väljamõeldud nimetus] kasutamisel väike. KUIDAS TUNDA ÄRA VEREHÜÜBE TUNNUSEID Pöörduge viivitamatult arsti ple, kui te märkate mis tahes järgmist nähtu või sümptmit. Kas teil esineb neid nähte? Ühe jala paistetus või paistetus piki jala või jalalaba veeni, eriti juhul, kui sellega kaasneb: valu või hellus jalas, mida võib lla tunda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur; jalanaha värvimuutus, nt kahvatus, punetus või sinakaks värvumine. Millisele haigusele see viitab? Süvaveenitrmbs Teadmata põhjusega, äkki tekkinud õhupuudus või kiire hingamine. Teadmata põhjusega, äkki tekkinud köha (võib kaasneda veriköha). Terav valu rindkeres, mis võib tugevneda sügaval hingamisel. Tugev peapööritus või pearinglus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Tugev kõhuvalu. Kpsuemblia Kui te ei le kindel, pöörduge ma arsti ple, sest sa sümptmeid (nt köha või õhupuudus) võivad ekslikult viidata ka vähemtõsistele haigustele nagu nt hingamisteede nakkus (nt külmetushaigus). Enamasti ühes silmas tekkivad sümptmid: khene nägemiskatus või Trmbs silma võrkkesta veenis (verehüüve silmas) 351
59 valutu nägemise ähmastumine, mis võib viia nägemiskatuseni. Valu, ebamugavus-, surve- või raskustunne rindkeres. Pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all. Täistunne, seedehäired või lämbumistunne. Ebamugavustunne ülakehas, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde ja kõhtu. Higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus. Äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Südameinfarkt Äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käes või jalas, eriti ühel kehaplel. Äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus. Äkki tekkinud ühe või mõlema silma nägemishäired. Äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinikatus. Äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu. Teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Insult Mõnikrd võivad insuldi sümptmid lla lühiajalised ning taanduvad peaaegu khe ja täielikult. Te peate siiski pöörduma viivitamatult arsti ple, sest teil võib lla ht teise insuldi tekkeks. Jäsemete paistetamine ja kergelt sinakas värvus. Tugev kõhuvalu (äge kõht). Teisi veresni ummistavad verehüübed VEREHÜÜBED VEENIS Mis võib juhtuda, kui veenis tekib verehüüve? Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist n sestatud verehüüvete tekkeriski suurenemisega veenides (vensne trmbs). Need kõrvaltimed ilmnevad siiski harva. Kõige sagedamini esinevad need kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamise esimesel aastal. Kui verehüüve tekib jalas või jalalabas, võib see põhjustada süvaveenitrmbsi. Kui verehüüve liigub jalast kpsu, võib see põhjustada kpsuembliat. 352
60 Väga harva võib verehüüve tekkida teiste rganite, nt silma veresntes (trmbs silma võrkkesta veenis). Millal n verehüübe tekkimise ht veenis kõige suurem? Verehüübe tekkimise ht veenis n kõige suurem kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi kasutamise esimesel aastal. Risk võib suureneda ka siis, kui hakkate kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit (kas sama või mõnda muud ravimit) uuesti võtma pärast 4-nädalast või pikemat pausi. Pärast esimest aastat jääb risk väiksemaks, kuid see n alati veidi suurem sellest, kui te ei kasutaks kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. Kui te lõpetate [väljamõeldud nimetus] võtmise, langeb verehüübe tekkerisk tavalisele tasemele mõne nädala jksul. Kui suur n verehüübe tekkerisk? Risk sõltub teie individuaalsest riskist VTE tekkeks ja sellest, millist kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit te kasutate. Verehüübe tekkimise risk jalas (süvaveenitrmbs) või kpsus (kpsuemblia) [väljamõeldud nimetus] võtmise ajal n väike. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] - - Naistel, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja ei le rasedad, tekib verehüüve ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel st. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 5 7 naisel st, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 9 12 naisel st, kes kasutavad drspirenni (sisaldub ka [väljamõeldud nimetus]) sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Verehüübe tekkerisk n erinev, see sõltub teie tervislikust seisundist (vt alllevat lõiku Faktrid, mis suurendavad verehüübe tekkimise riski ). -. Verehüübe tekkerisk ühe aasta jksul Naised, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalset pilli/plaastrit/rõngast ja kes ei le rasedad. Naised, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavaid kmbineeritud hrmnaalseid tablette. Naised, kes kasutavad [väljamõeldud nimetus]. Ligikaudu kahel naisel st Ligikaudu 5 7 naisel st Ligikaudu 9 12 naisel st 353
61 Faktrid, mis suurendavad veenis verehüübe tekkeriski Verehüübe tekkerisk [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väike, kuid mõned seisundid suurendavad seda riski. Teil n suurem risk: kui te lete väga ülekaaluline (kehamassiindeks üle 30 kg/m 2 ); kui kellelgi teie lähisugulastest n nreas eas (nt enne 50. eluaastat) lnud verehüüve jalas, kpsus või mõnes muus elundis. Sel juhul võib teil esineda pärilikku vere hüübimishäiret. kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa kehavigastuse või haiguse tõttu pikka aega liikuda või kui teil n jalg lahases. Vajalikuks võib sutuda [Väljamõeldud nimetus] kasutamise peatamine mitu nädalat enne peratsini või ajaks kui te lete vähem liikuvam. Kui te peate lõpetama [Väljamõeldud nimetus] kasutamise, küsige ma arstilt, millal võite jälle ravimit võtma hakata; vanemaks saades (eriti üle 35. eluaasta); kui te sünnitasite vähem kui mõni nädal tagasi. Mida rhkem n teil neid eespl letletud seisundeid, seda suurem n teie verehüübe tekkerisk. Lennureisid (> 4 tundi) võivad ajutiselt suurendada verehüübe tekkeriski, eriti kui teil esineb ka teisi eelpl letletud riskifaktreid. Oluline n ma arsti teavitada, kui teil esineb mõni nimetatud seisunditest, isegi juhul, kui te ei le selles päris kindel. Teie arst võib tsustada, et [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb lõpetada. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. VEREHÜÜBED ARTERIS Mis võib juhtuda, kui arteris tekib verehüüve? Nagu verehüüve veenis, võib ka verehüüve arteris põhjustada raskeid prbleeme. Nt võib see põhjustada südameatakki või insulti. Faktrid mis suurendavad arteris verehüübe tekkeriski On luline märkida, et südameataki või insuldi ht [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väga väike, kuid see võib suureneda: vanuse suurenedes (üle 35. eluaasta); kui te suitsetate. Kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi nagu [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal n svitatav suitsetamine lõpetada. Kui te ei suuda suitsetamist lõpetada ja lete üle 35-aastane, võib arst teile svitada teist tüüpi rasestumisvastase vahendi kasutamist; kui te lete ülekaaluline; kui teil n kõrge vererõhk; kui kellelgi teie lähisugulastest n lnud nres eas (enne 50. eluaastat) südameatakki või insulti. Sellisel juhul võib teil lla suurem risk südameataki või insuldi tekkeks; kui teil või kellelgi teie lähisugulastest n kõrge rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; kui teil esinevad migreenihd, eriti auraga migreen; 354
62 kui teil n prbleeme südamega (klapirike, südamerütmihäire, mida nimetatakse kdade virvenduseks); kui teil n suhkurtõbi. Kui teil n rhkem kui üks nendest seisunditest või kui mõni neist n eriti tõsine, võib verehüübe tekkimise ht veelgi suureneda. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui te hakkate suitsetama, kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. Lõik 4. Võimalikud kõrvaltimed [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Nagu kõik ravimid, võib ka [väljamõeldud nimetus] põhjustada kõrvaltimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltime, eriti kui see n raske ja püsiv; või kui teil tekib mõni tervisehäire, mis võib lla tingitud [väljamõeldud nimetus] kasutamisest, siis rääkige sellest ma arstile. Kõikidel kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatel naistel suureneb verehüüvete tekkerisk veenides (vensne trmbemblia) või arterites (arteriaalne trmbemblia). Täpsemat teavet kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisega setud erinevate riskide khta vt lõigust 2 Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist. [Siia lisada järgmine sõnastus. Kõrvaltimete esinemissagedused ühtlustada vastavalt ravimi maduste kkkuvõttes tdule] Ohtlikud verehüübed veenis või arteris, nt: jalas või jalalabas (süvaveenitrmbs); kpsus (kpsuemblia); südameatakk; insult; miniinsult või ajutised insuldilaadsed sümptmid, mida nimetatakse mööduvaks isheemiliseks atakiks; verehüübed maksas, mas/slestikud, neerudes või silmas. Verehüüvete tekkerisk võib tõusta, kui teil esineb ka teisi seda riski suurendavaid seisundeid (lisateavet verehüübe tekkeriski suurendavate seisundite ja verehüübe sümptmite khta vt lõigust 2). 355
63 LISA III.E - etngestreeli sisaldavad kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid 356
64 [Kõigi I lisas letletud etngestreeli sisaldavate ravimite ravimiinft tuleb muuta (vastavalt vajadusele teksti lisamine, asendamine või kustutamine), et see vastaks alltdud kkkulepitud sõnastusele] I Ravimi maduste kkkuvõte Lõik Näidustused [Selle lõigu lõppu lisada allpl tdud tekst] [...] [Väljamõeldud nimetus] väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse knkreetsel naisel käesleval hetkel esinevaid riskifaktreid, eriti vensse trmbemblia (VTE) riskifaktreid, ja seda, milline n VTE risk ks [väljamõeldud nimetus] võrreldes teiste kmbineeritud hrmnaalsete kntratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Lõik Vastunäidustused [Seda lõiku tuleb täiendada, lisades järgmised vastunäidustused] KHK-sid ei thi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. [...] Vensne trmbemblia (VTE) või selle tekkerisk Vensne trmbemblia - käeslev (antikagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitrmbs või kpsuemblia). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus vensse trmbemblia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktri Leideni mutatsin), antitrmbiin-iii vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus. Suurem kirurgiline prtseduur ks pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). Mitme riskifaktri esinemisest tingitud vensse trmbemblia kõrge risk (vt lõik 4.4). Arteriaalne trmbemblia (ATE) või selle tekkerisk Arteriaalne trmbemblia - käeslev või anamneesis (nt mükardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenkardia). Tserebrvaskulaarne haigus insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus arteriaalse trmbemblia tekkeks, nt hüperhmtsüsteineemia ja fsflipiidivastased antikehad (kardilipiinivastased antikehad, luupusantikagulant). Varem esinenud kldeliste neurlgiliste sümptmitega migreen. Kõrge risk arteriaalse trmbemblia tekkeks mitme riskifaktri esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktr näiteks: 357
65 vaskulaarsete sümptmitega suhkurtõbi; raske hüpertensin; [...] raske düslipprteineemia. Lõik 4.4 Erihiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Hiatused [...] Mis tahes allpl nimetatud seisundi või riskifaktri esinemisel tuleb [väljamõeldud nimetus] sbivust arutada ks naisega. Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktrite ägenemisel või esmakrdsel ilmnemisel tuleb pöörduda ma arsti ple, et teha kindlaks, kas [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb katkestada. Vensse trmbemblia (VTE) risk [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Mis tahes kmbineeritud hrmnaalse kntratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab vensse trmbemblia (VTE) tekkeriski võrreldes mittekasutamisega. Levnrgestreeli, nrgestimaati või nretisterni sisaldavad ravimid n madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nt [väljamõeldud nimetus], võib VTE risk lla kuni kaks krda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise khta, mis ei le madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab [väljamõeldud nimetus] kasutamisega setud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema lemaslevad riskifaktrid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk n kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On lemas ka mõned tõendid selle khta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei le rasedad, tekib VTE ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel st. Sõltuvalt lemaslevatest riskifaktritest (vt allpl), võib see risk lla individuaalselt ka palju kõrgem. Hinnanguliselt tekib st naisest, kes kasutavad väikeses annuses levnrgestreeli sisaldavat KHK-d ligikaudu kuuel 8 VTE ühe aasta jksul. VTE riski võrdlemisel [väljamõeldud nimetus] ja levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutamisel n saadud väga erinevaid andmeid (suhtelise riski mitte-suurenemisest (RR = 0,96) kuni peaaegu 2-krdse suurenemiseni (RR = 1,90). See vastab ligikaudu 6 12 VTE juhule aastas [väljamõeldud nimetus] kasutava naise hulgas. VTE juhtude arv aastas n mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel peridil. 8 Levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk naiseaasta khta n vahemikus võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3 3,6 mittekasutajatel. 358
66 VTE võib 1 2% juhtudest lõppeda surmaga. [Siia lisada järgmine jnis] VTE juhtude arv naise khta ühes aastas VTE juhtude arv KHK-de mitte-kasutajad (2 juhtu) Levnrgestreeli sisaldavad KHK-d (5 7 juhtu) Etngestreeli sisaldavad KHK-d (6 12 juhtu) [Järgmine sõnastus tuleb vajadusel alles hida/lisada] Väga harva n KHK-de kasutajatel teatatud trmbsi esinemisest teistes veresntes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites. [Järgmine tekst tuleb kustutada (kui khaldub)] Puudub ühtne seisukht selle khta, kas need n setud KHK-de kasutamisega või mitte. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] VTE riskifaktrid KHK-de kasutajatel võib vensse trmbemblia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktrid, eriti, kui neid n mitu (vt tabel). [Väljamõeldud nimetus] n vastunäidustatud, kui naisel n mitu riskifaktrit, mille tõttu n risk vensse trmbsi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE kguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. VTE riskifaktrid Riskifaktr Märkus 359
67 Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Pikaajaline liikumatus, suurem kirurgiline prtseduur, mis tahes jalgade või vaagnapiirknna peratsin, neurkirurgia või ulatuslik trauma KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline n seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi riskifaktreid. Nendel juhtudel n svitatav plaastri/pilli/rõnga kasutamine katkestada (plaanilise kirurgilise prtseduuri krral vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne, kui täielikust liikumisvõime taastumisest n möödunud kaks nädalat. Svimatu raseduse vältimiseks tuleb kasutada muud rasestumisvastast vahendit. Kui [väljamõeldud nimetus] kasutamist ei le eelnevalt katkestatud, tuleb kaaluda trmbsivastast ravi. Märkus: ajutine liikumatus, sh lennureis kestusega üle 4 tunni, võib samuti lla VTE riskifaktriks, eriti naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid Esinemine pereknnas (vensne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Teised VTE-ga setud haigusseisundid Vanuse tõus Päriliku eelsdumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Vähkkasvaja, süsteemne erütematsluupus, hemlüütilis-ureemiline sündrm, krniline põletikuline slehaigus (Crhni tõbi või haavandiline kliit) ja sirprakuline aneemia. Eriti üle 35 aasta. Puudub üksmeel varikssete veenide ja pindmise trmbflebiidi võimaliku rlli khta vensse trmbsi tekkimisel või prgresseerumisel. Arvestada tuleb trmbemblia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise khta vt lõigust 4.6). VTE sümptmid (süvaveenitrmbs ja kpsuemblia) Sümptmite ilmnemisel tuleb svitada naistele khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Süvaveenitrmbsi sümptmid võivad lla: üheplne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni; valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus. 360
68 Kpsuemblia sümptmid võivad lla: äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine; äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha; terav valu rindkeres; tugev peapööritus või pearinglus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Mõned nendest sümptmitest (nt õhupuudus, köha) n mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused). Veresne sulgusele viitavad teised nähud võivad lla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus. Kui veresne sulgus tekib silmas, võivad sümptmid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskatuseni. Mõnikrd võib nägemiskatus tekkida peaaegu khe. Arteriaalse trmbemblia (ATE) risk Epidemilgilised uuringud n sestanud KHK-de kasutamist arteriaalse trmbemblia (mükardiinfarkt) või tserebrvaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trmbemblia võib lõppeda surmaga. ATE riskifaktrid Riskifaktritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trmbemblia tüsistuste või tserebrvaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). [Väljamõeldud nimi] n vastunäidustatud, kui naisel n üks tõsine või mitu ATE riskifaktrit, mille tõttu n tal kõrge risk arteriaalse trmbsi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem, kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE kguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. ATE riskifaktrid Riskifaktr Vanuse tõus Suitsetamine Märkus Eriti üle 35 aasta. Naistel tuleb svitada mitte suitsetada, kui nad svivad kasutada KHK-d. Üle 35-aastastel naistel, kes jätkavad suitsetamist, tuleb tungivalt svitada kasutada mõnda teist rasestumisvastast meetdit. Hüpertensin Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Esinemine pereknnas (arteriaalne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid. Päriliku eelsdumuse kahtluse krral tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. 361
69 Migreen Teised vaskulaarsete häiretega setud haigusseisundid Migreeni esinemissageduse või raskusastme suurenemine (mis võib lla tserebrvaskulaarse häire varajaseks sümptmiks) KHK kasutamise ajal võib lla ravimi kasutamise khese katkestamise põhjuseks. Suhkurtõbi, hüperhmtsüsteineemia, südameklapi kahjustus ja kdade virvendus, düslipprteineemia ja süsteemne erütematsluupus. ATE sümptmid Sümptmite ilmnemisel tuleb naistele svitada khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Tserebrvaskulaarse haiguse sümptmid võivad lla: äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käsivarres või jalas, eriti ühel kehaplel; äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinihäired; äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus; äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas; äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu; teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Ajutised sümptmid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA). Mükardiinfarkti sümptmid võivad lla: valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all; ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde, kõhtu; täistunne, seedehäired või lämbumistunne; higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus; äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Meditsiiniline läbivaatus/knsultatsin Enne [väljamõeldud nimetus] alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh pereknna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja testada füüsiline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hiatustest (vt lõik 4.4). Oluline n juhtida naise tähelepanu vensse ja arteriaalse trmbsiga setud teabele, sh [väljamõeldud nimetus] riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptmitele, teadalevatele riskifaktritele ja sellele, mida teha trmbsikahtluse krral. Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi inflehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud svituste järgimist. Uuringute sagedus ja lemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb khandada igale naisele eraldi. 362
70 Naistele tuleb selgitada, et hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS) ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest. [...] Lõik 4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine Rasedus [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Sünnitusjärgsel peridil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse [Väljamõeldud nimetus] kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Lõik 4.8 Kõrvaltimed [See lõik peab sisaldama järgmist teksti] Valitud kõrvaltimete kirjeldus KHK-sid kasutavatel naistel n täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venssete trmbtiliste ja trmbembliliste seisundite, sh mükardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, vensse trmbsi ja kpsuemblia tekkeks. Neid seisundeid n põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4. [VTE või ATE tuleb kanda kõrvaltimete tabelisse esinemissageduse harv" alla.] 363
71 II Pakendi infleht [Pakendi inflehe algusesse lisada järgmine tekst] Oluline teave kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite khta Õigesti kasutatuna n need ühed kõige usaldusväärsemad, pöörduva timega rasestumisvastased vahendid. Kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid suurendavad vähesel määral verehüübe tekkeriski veenides ja arterites, eriti esimesel kasutusaastal või uuesti kasutama hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat vaheaega. Pöörake sellele tähelepanu ja knsulteerige ma arstiga, kui arvate, et teil võivad lla verehüübe sümptmid (vt lõik 2 Verehüübed ). Lõik 2. Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Üldised märkused Enne [väljamõeldud nimetus] kasutama hakkamist lugege lõigust 2 teavet verehüüvete khta. Eriti luline n lugeda verehüüvete sümptmite khta, vt lõik 2 Verehüübed. Millal te ei thi [väljamõeldud nimetus] kasutada [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Te ei thi [väljamõeldud nimetus] kasutada, kui teil esineb mis tahes allpl nimetatud seisund. Kui teil n mõni neist seisunditest, peate sellest rääkima ma arstile. Teie arst arutab ks teiega, milline teine rasestumisvastane meetd sbiks teile paremini. Kui teil n (või n kunagi lnud) verehüüve jalgade veresntes (süvaveenitrmbs), kpsudes (kpsuembl) või teistes elundites. Kui te teate, et teil n vere hüübimist mõjutav häire, nt C-valgu või S-valgu vaegus, antitrmbiin-iii vaegus, V faktri Leideni mutatsin või fsflipiidivastased antikehad. Kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik Verehüübed"). Kui teil n kunagi lnud südameinfarkt või insult. Kui teil n (või n lnud) stenkardia (seisund, mis põhjustab tugevat valu rindkeres ja võib lla südameinfarkti esimene tunnus) või mööduv isheemiline atakk (mööduvad insuldi sümptmid). Kui teil n mõni järgmistest haigustest (see võib suurendada verehüübe tekkeriski arterites): raske suhkurtõbi ks veresnte kahjustusega; väga kõrge vererõhk; 364
72 väga suur rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; seisund, mida nimetatakse hüperhmtsüsteineemiaks; kui teil n (või n lnud) teatud tüüpi migreen, mida nimetatakse auraga migreeniks. Eriline ettevaatus n vajalik ravimiga [väljamõeldud nimetus] [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Millal peate pöörduma ma arsti ple? Pöörduge viivitamatult arsti ple - kui te märkate võimalikke verehüübe sümptmeid, mis võib tähendada, et teil n verehüüve jalas (st süvaveenitrmbs), verehüüve kpsus (st kpsuemblia), südameinfarkt või insult (vt alllevat lõiku Verehüübed ). Nende raskete kõrvaltimete sümptmite kirjelduse leiate lõigust Kuidas tunda ära verehüübe tunnuseid. [...] Teatage ma arstile, kui teil esineb ükskõik milline järgmistest seisunditest. Samuti teavitage ma arsti, kui mõni neist seisunditest tekib või muutub ägedamaks [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal. [...] Kui teil n Crhni tõbi või haavandiline kliit (krniline põletikuline slehaigus). Kui teil n süsteemne erütematsluupus (haigus, mis kahjustab teie rganismi lmulikku kaitsevõimet). Kui teil n hemlüütilis-ureemiline sündrm (vere hüübimishäire, mis põhjustab neerupuudulikkust). Kui teil n sirprakuline aneemia (pärilik vere punaliblede haigus). Kui teie vere rasvasisaldus n suurenenud (hüpertriglütserideemia) või kui seda n esinenud teie pereknnas. Hüpertriglütserideemiat sestatakse pankreatiidi (kõhunäärme põletik) suurema tekkeriskiga. Kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik 2 Verehüübed"). Kui te lete äsja sünnitanud, n teil suurem ht verehüüvete tekkimiseks. Te peate küsima ma arstilt, kui ruttu pärast sünnitust saate hakata [väljamõeldud nimetus] võtma. Kui teil n nahaaluste veenide põletik (pindmine trmbflebiit). Kui teil n veenilaiendid. VEREHÜÜBED 365
73 Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite, nagu [väljamõeldud nimetus], kasutamine suurendab verehüüvete tekkimise riski, võrreldes nendega, kes neid ei kasuta. Harvadel juhtudel võib verehüüve veresned ummistada ja põhjustada tõsiseid prbleeme. Verehüübed võivad tekkida: veenides (nimetatakse vensseks trmbsiks, vensseks trmbembliaks või VTE-ks); arterites (nimetatakse arteriaalseks trmbsiks, arteriaalseks trmbembliaks või ATE-ks). Verehüüvetest paranemine ei le alati täielik. Harvadel juhtudel võivad verehüübed tekitada raskeid pikaajalisi tüsistusi, väga harva võivad need lõppeda surmaga. Oluline n meeles pidada, et üldiselt n risk kahjuliku verehüübe tekkimiseks [väljamõeldud nimetus] kasutamisel väike. KUIDAS TUNDA ÄRA VEREHÜÜBE TUNNUSEID Pöörduge viivitamatult arsti ple, kui te märkate mis tahes järgmist nähtu või sümptmit. Kas teil esineb neid nähte? Ühe jala paistetus või paistetus piki jala või jalalaba veeni, eriti juhul, kui sellega kaasneb: valu või hellus jalas, mida võib lla tunda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur; jalanaha värvimuutus, nt kahvatus, punetus või sinakaks värvumine. Millisele haigusele see viitab? Süvaveenitrmbs Teadmata põhjusega, äkki tekkinud õhupuudus või kiire hingamine. Teadmata põhjusega, äkki tekkinud köha (võib kaasneda veriköha). Terav valu rindkeres, mis võib tugevneda sügaval hingamisel. Tugev peapööritus või pearinglus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Tugev kõhuvalu. Kpsuemblia Kui te ei le kindel, pöörduge ma arsti ple, sest sa sümptmeid (nt köha või õhupuudus) võivad ekslikult viidata ka vähemtõsistele haigustele nagu nt hingamisteede nakkus (nt külmetushaigus). Enamasti ühes silmas tekkivad sümptmid: khene nägemiskatus või valutu nägemise ähmastumine, mis võib viia nägemiskatuseni. Trmbs silma võrkkesta veenis (verehüüve silmas) 366
74 Valu, ebamugavus-, surve- või raskustunne rindkeres. Pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all. Täistunne, seedehäired või lämbumistunne. Ebamugavustunne ülakehas, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde ja kõhtu. Higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus. Äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Südameinfarkt Äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käes või jalas, eriti ühel kehaplel. Äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus. Äkki tekkinud ühe või mõlema silma nägemishäired. Äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinikatus. Äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu. Teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Insult Mõnikrd võivad insuldi sümptmid lla lühiajalised ning taanduvad peaaegu khe ja täielikult. Te peate siiski pöörduma viivitamatult arsti ple, sest teil võib lla ht teise insuldi tekkeks. Jäsemete paistetamine ja kergelt sinakas värvus. Tugev kõhuvalu (äge kõht). Teisi veresni ummistavad verehüübed VEREHÜÜBED VEENIS Mis võib juhtuda, kui veenis tekib verehüüve? Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist n sestatud verehüüvete tekkeriski suurenemisega veenides (vensne trmbs). Need kõrvaltimed ilmnevad siiski harva. Kõige sagedamini esinevad need kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamise esimesel aastal. Kui verehüüve tekib jalas või jalalabas, võib see põhjustada süvaveenitrmbsi. Kui verehüüve liigub jalast kpsu, võib see põhjustada kpsuembliat. Väga harva võib verehüüve tekkida teiste rganite, nt silma veresntes (trmbs silma võrkkesta veenis). 367
75 Millal n verehüübe tekkimise ht veenis kõige suurem? Verehüübe tekkimise ht veenis n kõige suurem kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi kasutamise esimesel aastal. Risk võib suureneda ka siis, kui hakkate kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit (kas sama või mõnda muud ravimit) uuesti võtma pärast 4-nädalast või pikemat pausi. Pärast esimest aastat jääb risk väiksemaks, kuid see n alati veidi suurem sellest, kui te ei kasutaks kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. Kui te lõpetate [väljamõeldud nimetus] võtmise, langeb verehüübe tekkerisk tavalisele tasemele mõne nädala jksul. Kui suur n verehüübe tekkerisk? Risk sõltub teie individuaalsest riskist VTE tekkeks ja sellest, millist kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit te kasutate. Verehüübe tekkimise risk jalas (süvaveenitrmbs) või kpsus (kpsuemblia) [väljamõeldud nimetus] võtmise ajal n väike. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] - - Naistel, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja ei le rasedad, tekib verehüüve ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel st. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 5 7 naisel st, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 6 12 naisel st, kes kasutavad etngestreeli või nrelgestrmiini (nagu [väljamõeldud nimetus]) sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Verehüübe tekkerisk n erinev, see sõltub teie tervislikust seisundist (vt alllevat lõiku Faktrid, mis suurendavad verehüübe tekkimise riski ). - Verehüübe tekkerisk ühe aasta jksul Naised, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalset pilli/plaastrit/rõngast ja kes ei le rasedad. Naised, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavaid kmbineeritud hrmnaalseid tablette. Naised, kes kasutavad [väljamõeldud nimetus]. Ligikaudu kahel naisel st Ligikaudu 5 7 naisel st Ligikaudu 6 12 naisel st Faktrid, mis suurendavad veenis verehüübe tekkeriski Verehüübe tekkerisk [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väike, kuid mõned seisundid suurendavad seda riski. Teil n suurem risk: 368
76 kui te lete väga ülekaaluline (kehamassiindeks üle 30 kg/m 2 ); kui kellelgi teie lähisugulastest n nreas eas (nt enne 50. eluaastat) lnud verehüüve jalas, kpsus või mõnes muus elundis. Sel juhul võib teil esineda pärilikku vere hüübimishäiret. kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa kehavigastuse või haiguse tõttu pikka aega liikuda või kui teil n jalg lahases. Vajalikuks võib sutuda [Väljamõeldud nimetus] kasutamise peatamine mitu nädalat enne peratsini või ajaks kui te lete vähem liikuvam. Kui te peate lõpetama [Väljamõeldud nimetus] kasutamise, küsige ma arstilt, millal võite jälle ravimit võtma hakata; vanemaks saades (eriti üle 35. eluaasta); kui te sünnitasite vähem kui mõni nädal tagasi. Mida rhkem n teil neid eespl letletud seisundeid, seda suurem n teie verehüübe tekkerisk. Lennureisid (> 4 tundi) võivad ajutiselt suurendada verehüübe tekkeriski, eriti kui teil esineb ka teisi eelpl letletud riskifaktreid. Oluline n ma arsti teavitada, kui teil esineb mõni nimetatud seisunditest, isegi juhul, kui te ei le selles päris kindel. Teie arst võib tsustada, et [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb lõpetada. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. VEREHÜÜBED ARTERIS Mis võib juhtuda, kui arteris tekib verehüüve? Nagu verehüüve veenis, võib ka verehüüve arteris põhjustada raskeid prbleeme. Nt võib see põhjustada südameatakki või insulti. Faktrid mis suurendavad arteris verehüübe tekkeriski On luline märkida, et südameataki või insuldi ht [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väga väike, kuid see võib suureneda: vanuse suurenedes (üle 35. eluaasta); kui te suitsetate. Kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi nagu [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal n svitatav suitsetamine lõpetada. Kui te ei suuda suitsetamist lõpetada ja lete üle 35-aastane, võib arst teile svitada teist tüüpi rasestumisvastase vahendi kasutamist; kui te lete ülekaaluline; kui teil n kõrge vererõhk; kui kellelgi teie lähisugulastest n lnud nres eas (enne 50. eluaastat) südameatakki või insulti. Sellisel juhul võib teil lla suurem risk südameataki või insuldi tekkeks; kui teil või kellelgi teie lähisugulastest n kõrge rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; kui teil esinevad migreenihd, eriti auraga migreen; kui teil n prbleeme südamega (klapirike, südamerütmihäire, mida nimetatakse kdade virvenduseks); kui teil n suhkurtõbi. 369
77 Kui teil n rhkem kui üks nendest seisunditest või kui mõni neist n eriti tõsine, võib verehüübe tekkimise ht veelgi suureneda. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui te hakkate suitsetama, kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. Lõik 4. Võimalikud kõrvaltimed [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Nagu kõik ravimid, võib ka [väljamõeldud nimetus] põhjustada kõrvaltimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltime, eriti kui see n raske ja püsiv; või kui teil tekib mõni tervisehäire, mis võib lla tingitud [väljamõeldud nimetus] kasutamisest, siis rääkige sellest ma arstile. Kõikidel kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatel naistel suureneb verehüüvete tekkerisk veenides (vensne trmbemblia) või arterites (arteriaalne trmbemblia). Täpsemat teavet kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisega setud erinevate riskide khta vt lõigust 2 Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist. [Siia lisada järgmine sõnastus. Kõrvaltimete esinemissagedused ühtlustada vastavalt ravimi maduste kkkuvõttes tdule] Ohtlikud verehüübed veenis või arteris, nt: jalas või jalalabas (süvaveenitrmbs); kpsus (kpsuemblia); südameatakk; insult; miniinsult või ajutised insuldilaadsed sümptmid, mida nimetatakse mööduvaks isheemiliseks atakiks; verehüübed maksas, mas/slestikud, neerudes või silmas. Verehüüvete tekkerisk võib tõusta, kui teil esineb ka teisi seda riski suurendavaid seisundeid (lisateavet verehüübe tekkeriski suurendavate seisundite ja verehüübe sümptmite khta vt lõigust 2). 370
78 LISA III.F - gestdeeni sisaldavad kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid 371
79 [Kõigi lisas I letletud gestdeeni sisaldavate ravimite ravimiinft tuleb täiendada (vastavalt vajadusele teksti lisamine, asendamine või kustutamine) et see vastaks alltdud kkkulepitud sõnastusele] I Ravimi maduste kkkuvõte Lõik Näidustused [Selle lõigu lõppu lisada allpl tdud tekst] [...] [Väljamõeldud nimetus] väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse knkreetsel naisel käesleval hetkel esinevaid riskifaktreid, eriti vensse trmbemblia (VTE) riskifaktreid, ja seda, milline n VTE risk ks [väljamõeldud nimetus] võrreldes teiste kmbineeritud hrmnaalsete kntratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Lõik Vastunäidustused [Seda lõiku tuleb täiendada, lisades järgmised vastunäidustused] KHK-sid ei thi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. [...] Vensne trmbemblia (VTE) või selle tekkerisk Vensne trmbemblia - käeslev (antikagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitrmbs või kpsuemblia). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus vensse trmbemblia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktri Leideni mutatsin), antitrmbiin-iii vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus. Suurem kirurgiline prtseduur ks pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). Mitme riskifaktri esinemisest tingitud vensse trmbemblia kõrge risk (vt lõik 4.4). Arteriaalne trmbemblia (ATE) või selle tekkerisk Arteriaalne trmbemblia - käeslev või anamneesis (nt mükardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenkardia). Tserebrvaskulaarne haigus insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus arteriaalse trmbemblia tekkeks, nt hüperhmtsüsteineemia ja fsflipiidivastased antikehad (kardilipiinivastased antikehad, luupusantikagulant). Varem esinenud kldeliste neurlgiliste sümptmitega migreen. Kõrge risk arteriaalse trmbemblia tekkeks mitme riskifaktri esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktr näiteks: vaskulaarsete sümptmitega suhkurtõbi; 372
80 raske hüpertensin; [...] raske düslipprteineemia. Lõik 4.4 Erihiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Hiatused [...] Mis tahes allpl nimetatud seisundi või riskifaktri esinemisel tuleb [väljamõeldud nimetus] sbivust arutada ks naisega. Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktrite ägenemisel või esmakrdsel ilmnemisel tuleb pöörduda ma arsti ple, et teha kindlaks, kas [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb katkestada. Vensse trmbemblia (VTE) risk [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Mis tahes kmbineeritud hrmnaalse kntratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab vensse trmbemblia (VTE) tekkeriski, võrreldes mittekasutamisega. Levnrgestreeli, nrgestimaati või nretisterni sisaldavad ravimid n madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nt [väljamõeldud nimetus], võib VTE risk lla kuni kaks krda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise khta, mis ei le madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab [väljamõeldud nimetus] kasutamisega setud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema lemaslevad riskifaktrid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk n kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On lemas ka mõned tõendid selle khta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei le rasedad, tekib VTE ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel st. Sõltuvalt lemaslevatest riskifaktritest (vt allpl), võib see risk lla individuaalselt ka palju kõrgem. Hinnanguliselt 9 tekib VTE ühe aasta jksul 9 12 naisel st, kes kasutavad gestdeeni sisaldavaid KHK-sid; levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate seas n vastav näitaja ligikaudu kuus juhtu 10. VTE juhtude arv aastas n mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel peridil. VTE võib 1 2% juhtudest lõppeda surmaga. 9 Need juhud määratleti epidemilgilise uuringu kõikide andmete alusel, kasutades erinevate ravimite suhtelisi riske võrrelduna levnrgestreeli sisaldavate KHK-dega. 10 Levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk naiseaasta khta n vahemikus võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3 3,6 mittekasutajatel. 373
81 [Siia lisada järgmine jnis] VTE juhtude arv VTE juhtude arv naise khta ühes aastas KHK-de mitte-kasutajad (2 juhtu) Levnrgestreeli sisaldavad KHK-d (5 7 juhtu) Gestdeeni sisaldavad KHK-d (9 12 juhtu) [Järgmine sõnastus tuleb vajadusel alles hida/lisada] Väga harva n KHK-de kasutajatel teatatud trmbsi esinemisest teistes veresntes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites. [Järgmine tekst tuleb kustutada (kui khaldub)] Puudub ühtne seisukht selle khta, kas need n setud KHK-de kasutamisega või mitte. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] VTE riskifaktrid KHK kasutajatel võib vensse trmbemblia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktrid, eriti, kui neid n mitu (vt tabel). [Väljamõeldud nimetus] n vastunäidustatud, kui naisel n mitu riskifaktrit, mille tõttu n risk vensse trmbsi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE kguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). 374
82 Tabel. VTE riskifaktrid Riskifaktr Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Pikaajaline liikumatus, suurem kirurgiline prtseduur, mis tahes jalgade või vaagnapiirknna peratsin, neurkirurgia või ulatuslik trauma Märkus KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline n seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi riskifaktreid. Nendel juhtudel n svitatav plaastri/pilli/rõnga kasutamine katkestada (plaanilise kirurgilise prtseduuri krral vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne, kui täielikust liikumisvõime taastumisest n möödunud kaks nädalat. Svimatu raseduse vältimiseks tuleb kasutada muud rasestumisvastast vahendit. Kui [väljamõeldud nimetus] kasutamist ei le eelnevalt katkestatud, tuleb kaaluda trmbsivastast ravi. Märkus: ajutine liikumatus, sh lennureis kestusega üle 4 tunni, võib samuti lla VTE riskifaktriks, eriti naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid Esinemine pereknnas (vensne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Teised VTE-ga setud haigusseisundid Vanuse tõus Päriliku eelsdumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Vähkkasvaja, süsteemne erütematsluupus, hemlüütilis-ureemiline sündrm, krniline põletikuline slehaigus (Crhni tõbi või haavandiline kliit) ja sirprakuline aneemia. Eriti üle 35 aasta. Puudub üksmeel varikssete veenide ja pindmise trmbflebiidi võimaliku rlli khta vensse trmbsi tekkimisel või prgresseerumisel. Arvestada tuleb trmbemblia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise khta vt lõigust 4.6). VTE sümptmid (süvaveenitrmbs ja kpsuemblia) Sümptmite ilmnemisel tuleb svitada naistele khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Süvaveenitrmbsi sümptmid võivad lla: üheplne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni; 375
83 valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus. Kpsuemblia sümptmid võivad lla: äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine; äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha; terav valu rindkeres; tugev peapööritus või pearinglus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Mõned nendest sümptmitest (nt õhupuudus, köha) n mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused). Veresne sulgusele viitavad teised nähud võivad lla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus. Kui veresne sulgus tekib silmas, võivad sümptmid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskatuseni. Mõnikrd võib nägemiskatus tekkida peaaegu khe. Arteriaalse trmbemblia (ATE) risk Epidemilgilised uuringud n sestanud KHK-de kasutamist arteriaalse trmbemblia (mükardiinfarkt) või tserebrvaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trmbemblia võib lõppeda surmaga. ATE riskifaktrid Riskifaktritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trmbemblia tüsistuste või tserebrvaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). [Väljamõeldud nimi] n vastunäidustatud, kui naisel n üks tõsine või mitu ATE riskifaktrit, mille tõttu n tal kõrge risk arteriaalse trmbsi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem, kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE kguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. ATE riskifaktrid Riskifaktr Vanuse tõus Suitsetamine Märkus Eriti üle 35 aasta. Naistel tuleb svitada mitte suitsetada, kui nad svivad kasutada KHK-d. Üle 35-aastastel naistel, kes jätkavad suitsetamist, tuleb tungivalt svitada kasutada mõnda teist rasestumisvastast meetdit. Hüpertensin Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Esinemine pereknnas (arteriaalne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid. Päriliku eelsdumuse kahtluse krral tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. 376
84 Migreen Teised vaskulaarsete häiretega setud haigusseisundid Migreeni esinemissageduse või raskusastme suurenemine (mis võib lla tserebrvaskulaarse häire varajaseks sümptmiks) KHK kasutamise ajal võib lla ravimi kasutamise khese katkestamise põhjuseks. Suhkurtõbi, hüperhmtsüsteineemia, südameklapi kahjustus ja kdade virvendus, düslipprteineemia ja süsteemne erütematsluupus. ATE sümptmid Sümptmite ilmnemisel tuleb naistele svitada khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Tserebrvaskulaarse haiguse sümptmid võivad lla: äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käsivarres või jalas, eriti ühel kehaplel; äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinihäired; äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus; äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas; äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu; teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Ajutised sümptmid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA). Mükardiinfarkti sümptmid võivad lla: valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all; ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde, kõhtu; täistunne, seedehäired või lämbumistunne; higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus; äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Meditsiiniline läbivaatus/knsultatsin Enne [väljamõeldud nimetus] alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh pereknna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja testada füüsiline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hiatustest (vt lõik 4.4). Oluline n juhtida naise tähelepanu vensse ja arteriaalse trmbsiga setud teabele, sh [väljamõeldud nimetus] riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptmitele, teadalevatele riskifaktritele ja sellele, mida teha trmbsikahtluse krral. Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi inflehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud svituste järgimist. Uuringute sagedus ja lemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb khandada igale naisele eraldi. 377
85 Naistele tuleb selgitada, et hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS) ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest. [...] Lõik 4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine Rasedus [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Sünnitusjärgsel peridil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse [Väljamõeldud nimetus] kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Lõik 4.8 Kõrvaltimed [See lõik peab sisaldama järgmist teksti] Valitud kõrvaltimete kirjeldus KHK-sid kasutavatel naistel n täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venssete trmbtiliste ja trmbembliliste seisundite, sh mükardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, vensse trmbsi ja kpsuemblia tekkeks. Neid seisundeid n põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4. [VTE või ATE tuleb kanda kõrvaltimete tabelisse esinemissageduse harv" alla.] 378
86 II Pakendi infleht [Pakendi inflehe algusesse lisada järgmine tekst] Oluline teave kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite khta Õigesti kasutatuna n need ühed kõige usaldusväärsemad, pöörduva timega rasestumisvastased vahendid. Kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid suurendavad vähesel määral verehüübe tekkeriski veenides ja arterites, eriti esimesel kasutusaastal või uuesti kasutama hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat vaheaega. Pöörake sellele tähelepanu ja knsulteerige ma arstiga, kui arvate, et teil võivad lla verehüübe sümptmid (vt lõik 2 Verehüübed ). Lõik 2. Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Üldised märkused Enne [väljamõeldud nimetus] kasutama hakkamist lugege lõigust 2 teavet verehüüvete khta. Eriti luline n lugeda verehüüvete sümptmite khta, vt lõik 2 Verehüübed. Millal te ei thi [väljamõeldud nimetus] kasutada [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Te ei thi [väljamõeldud nimetus] kasutada, kui teil esineb mis tahes allpl nimetatud seisund. Kui teil n mõni neist seisunditest, peate sellest rääkima ma arstile. Teie arst arutab ks teiega, milline teine rasestumisvastane meetd sbiks teile paremini. Kui teil n (või n kunagi lnud) verehüüve jalgade veresntes (süvaveenitrmbs), kpsudes (kpsuembl) või teistes elundites. Kui te teate, et teil n vere hüübimist mõjutav häire, nt C-valgu või S-valgu vaegus, antitrmbiin-iii vaegus, V faktri Leideni mutatsin või fsflipiidivastased antikehad. Kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik Verehüübed"). Kui teil n kunagi lnud südameinfarkt või insult. Kui teil n (või n lnud) stenkardia (seisund, mis põhjustab tugevat valu rindkeres ja võib lla südameinfarkti esimene tunnus) või mööduv isheemiline atakk (mööduvad insuldi sümptmid). Kui teil n mõni järgmistest haigustest (see võib suurendada verehüübe tekkeriski arterites): raske suhkurtõbi ks veresnte kahjustusega; väga kõrge vererõhk; 379
87 väga suur rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; seisund, mida nimetatakse hüperhmtsüsteineemiaks; kui teil n (või n lnud) teatud tüüpi migreen, mida nimetatakse auraga migreeniks. Eriline ettevaatus n vajalik ravimiga [väljamõeldud nimetus] [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Millal peate pöörduma ma arsti ple? Pöörduge viivitamatult arsti ple - kui te märkate võimalikke verehüübe sümptmeid, mis võib tähendada, et teil n verehüüve jalas (st süvaveenitrmbs), verehüüve kpsus (st kpsuemblia), südameinfarkt või insult (vt alllevat lõiku Verehüübed ). Nende raskete kõrvaltimete sümptmite kirjelduse leiate lõigust Kuidas tunda ära verehüübe tunnuseid. [...] Teatage ma arstile, kui teil esineb ükskõik milline järgmistest seisunditest. Samuti teavitage ma arsti, kui mõni neist seisunditest tekib või muutub ägedamaks [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal. [...] Kui teil n Crhni tõbi või haavandiline kliit (krniline põletikuline slehaigus). Kui teil n süsteemne erütematsluupus (haigus, mis kahjustab teie rganismi lmulikku kaitsevõimet). Kui teil n hemlüütilis-ureemiline sündrm (vere hüübimishäire, mis põhjustab neerupuudulikkust). Kui teil n sirprakuline aneemia (pärilik vere punaliblede haigus). Kui teie vere rasvasisaldus n suurenenud (hüpertriglütserideemia) või kui seda n esinenud teie pereknnas. Hüpertriglütserideemiat sestatakse pankreatiidi (kõhunäärme põletik) suurema tekkeriskiga. Kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik 2 Verehüübed"). Kui te lete äsja sünnitanud, n teil suurem ht verehüüvete tekkimiseks. Te peate küsima ma arstilt, kui ruttu pärast sünnitust saate hakata [väljamõeldud nimetus] võtma. Kui teil n nahaaluste veenide põletik (pindmine trmbflebiit). Kui teil n veenilaiendid. VEREHÜÜBED 380
88 Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite, nagu [väljamõeldud nimetus], kasutamine suurendab verehüüvete tekkimise riski, võrreldes nendega, kes neid ei kasuta. Harvadel juhtudel võib verehüüve veresned ummistada ja põhjustada tõsiseid prbleeme. Verehüübed võivad tekkida: veenides (nimetatakse vensseks trmbsiks, vensseks trmbembliaks või VTE-ks); arterites (nimetatakse arteriaalseks trmbsiks, arteriaalseks trmbembliaks või ATE-ks). Verehüüvetest paranemine ei le alati täielik. Harvadel juhtudel võivad verehüübed tekitada raskeid pikaajalisi tüsistusi, väga harva võivad need lõppeda surmaga. Oluline n meeles pidada, et üldiselt n risk kahjuliku verehüübe tekkimiseks [väljamõeldud nimetus] kasutamisel väike. KUIDAS TUNDA ÄRA VEREHÜÜBE TUNNUSEID Pöörduge viivitamatult arsti ple, kui te märkate mis tahes järgmist nähtu või sümptmit. Kas teil esineb neid nähte? Ühe jala paistetus või paistetus piki jala või jalalaba veeni, eriti juhul, kui sellega kaasneb: valu või hellus jalas, mida võib lla tunda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur; jalanaha värvimuutus, nt kahvatus, punetus või sinakaks värvumine. Millisele haigusele see viitab? Süvaveenitrmbs Teadmata põhjusega, äkki tekkinud õhupuudus või kiire hingamine. Teadmata põhjusega, äkki tekkinud köha (võib kaasneda veriköha). Terav valu rindkeres, mis võib tugevneda sügaval hingamisel. Tugev peapööritus või pearinglus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Tugev kõhuvalu. Kpsuemblia Kui te ei le kindel, pöörduge ma arsti ple, sest sa sümptmeid (nt köha või õhupuudus) võivad ekslikult viidata ka vähemtõsistele haigustele nagu nt hingamisteede nakkus (nt külmetushaigus). Enamasti ühes silmas tekkivad sümptmid: khene nägemiskatus või valutu nägemise ähmastumine, mis võib viia nägemiskatuseni. Trmbs silma võrkkesta veenis (verehüüve silmas) 381
89 Valu, ebamugavus-, surve- või raskustunne rindkeres. Pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all. Täistunne, seedehäired või lämbumistunne. Ebamugavustunne ülakehas, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde ja kõhtu. Higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus. Äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Südameinfarkt Äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käes või jalas, eriti ühel kehaplel. Äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus. Äkki tekkinud ühe või mõlema silma nägemishäired. Äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinikatus. Äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu. Teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Insult Mõnikrd võivad insuldi sümptmid lla lühiajalised ning taanduvad peaaegu khe ja täielikult. Te peate siiski pöörduma viivitamatult arsti ple, sest teil võib lla ht teise insuldi tekkeks. Jäsemete paistetamine ja kergelt sinakas värvus. Tugev kõhuvalu (äge kõht). Teisi veresni ummistavad verehüübed VEREHÜÜBED VEENIS Mis võib juhtuda, kui veenis tekib verehüüve? Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist n sestatud verehüüvete tekkeriski suurenemisega veenides (vensne trmbs). Need kõrvaltimed ilmnevad siiski harva. Kõige sagedamini esinevad need kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamise esimesel aastal. Kui verehüüve tekib jalas või jalalabas, võib see põhjustada süvaveenitrmbsi. Kui verehüüve liigub jalast kpsu, võib see põhjustada kpsuembliat. Väga harva võib verehüüve tekkida teiste rganite, nt silma veresntes (trmbs silma võrkkesta veenis). 382
90 Millal n verehüübe tekkimise ht veenis kõige suurem? Verehüübe tekkimise ht veenis n kõige suurem kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi kasutamise esimesel aastal. Risk võib suureneda ka siis, kui hakkate kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit (kas sama või mõnda muud ravimit) uuesti võtma pärast 4-nädalast või pikemat pausi. Pärast esimest aastat jääb risk väiksemaks, kuid see n alati veidi suurem sellest, kui te ei kasutaks kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. Kui te lõpetate [väljamõeldud nimetus] võtmise, langeb verehüübe tekkerisk tavalisele tasemele mõne nädala jksul. Kui suur n verehüübe tekkerisk? Risk sõltub teie individuaalsest riskist VTE tekkeks ja sellest, millist kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit te kasutate. Verehüübe tekkimise risk jalas (süvaveenitrmbs) või kpsus (kpsuemblia) [väljamõeldud nimetus] võtmise ajal n väike. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] - - Naistel, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja ei le rasedad, tekib verehüüve ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel st. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 5 7 naisel st, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 9 12 naisel st, kes kasutavad gestdeeni (sisaldub ka [väljamõeldud nimetus]) sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Verehüübe tekkerisk n erinev, see sõltub teie tervislikust seisundist (vt alllevat lõiku Faktrid, mis suurendavad verehüübe tekkimise riski ). -. Verehüübe tekkerisk ühe aasta jksul Naised, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalset pilli/plaastrit/rõngast ja kes ei le rasedad. Naised, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavaid kmbineeritud hrmnaalseid tablette. Naised, kes kasutavad [väljamõeldud nimetus]. Ligikaudu kahel naisel st Ligikaudu 5 7 naisel st Ligikaudu 9 12 naisel st Faktrid, mis suurendavad veenis verehüübe tekkeriski Verehüübe tekkerisk [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väike, kuid mõned seisundid suurendavad seda riski. Teie risk n suurem: 383
91 kui te lete väga ülekaaluline (kehamassiindeks üle 30 kg/m 2 ); kui kellelgi teie lähisugulastest n nreas eas (nt enne 50. eluaastat) lnud verehüüve jalas, kpsus või mõnes muus elundis. Sel juhul võib teil esineda pärilikku vere hüübimishäiret. kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa kehavigastuse või haiguse tõttu pikka aega liikuda või kui teil n jalg lahases. Vajalikuks võib sutuda [Väljamõeldud nimetus] kasutamise peatamine mitu nädalat enne peratsini või ajaks kui te lete vähem liikuvam. Kui te peate lõpetama [Väljamõeldud nimetus] kasutamise, küsige ma arstilt, millal võite jälle ravimit võtma hakata; vanemaks saades (eriti üle 35. eluaasta); kui te sünnitasite vähem kui mõni nädal tagasi. Mida rhkem n teil neid eespl letletud seisundeid, seda suurem n teie verehüübe tekkerisk. Lennureisid (> 4 tundi) võivad ajutiselt suurendada verehüübe tekkeriski, eriti kui teil esineb ka teisi eelpl letletud riskifaktreid. Oluline n ma arsti teavitada, kui teil esineb mõni nimetatud seisunditest, isegi juhul, kui te ei le selles päris kindel. Teie arst võib tsustada, et [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb lõpetada. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. VEREHÜÜBED ARTERIS Mis võib juhtuda, kui arteris tekib verehüüve? Nagu verehüüve veenis, võib ka verehüüve arteris põhjustada raskeid prbleeme. Nt võib see põhjustada südameatakki või insulti. Faktrid mis suurendavad arteris verehüübe tekkeriski On luline märkida, et südameataki või insuldi ht [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väga väike, kuid see võib suureneda: vanuse suurenedes (üle 35. eluaasta); kui te suitsetate. Kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi nagu [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal n svitatav suitsetamine lõpetada. Kui te ei suuda suitsetamist lõpetada ja lete üle 35-aastane, võib arst teile svitada teist tüüpi rasestumisvastase vahendi kasutamist; kui te lete ülekaaluline; kui teil n kõrge vererõhk; kui kellelgi teie lähisugulastest n lnud nres eas (enne 50. eluaastat) südameatakki või insulti. Sellisel juhul võib teil lla suurem risk südameataki või insuldi tekkeks; kui teil või kellelgi teie lähisugulastest n kõrge rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; kui teil esinevad migreenihd, eriti auraga migreen; kui teil n prbleeme südamega (klapirike, südamerütmihäire, mida nimetatakse kdade virvenduseks); 384
92 kui teil n suhkurtõbi. Kui teil n rhkem kui üks nendest seisunditest või kui mõni neist n eriti tõsine, võib verehüübe tekkimise ht veelgi suureneda. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui te hakkate suitsetama, kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. Lõik 4. Võimalikud kõrvaltimed [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Nagu kõik ravimid, võib ka [väljamõeldud nimetus] põhjustada kõrvaltimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltime, eriti kui see n raske ja püsiv; või kui teil tekib mõni tervisehäire, mis võib lla tingitud [väljamõeldud nimetus] kasutamisest, siis rääkige sellest ma arstile. Kõikidel kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatel naistel suureneb verehüüvete tekkerisk veenides (vensne trmbemblia) või arterites (arteriaalne trmbemblia). Täpsemat teavet kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisega setud erinevate riskide khta vt lõigust 2 Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist. [Siia lisada järgmine sõnastus. Kõrvaltimete esinemissagedused ühtlustada vastavalt ravimi maduste kkkuvõttes tdule] Ohtlikud verehüübed veenis või arteris, nt: jalas või jalalabas (süvaveenitrmbs); kpsus (kpsuemblia); südameatakk; insult; miniinsult või ajutised insuldilaadsed sümptmid, mida nimetatakse mööduvaks isheemiliseks atakiks; verehüübed maksas, mas/slestikud, neerudes või silmas. Verehüüvete tekkerisk võib tõusta, kui teil esineb ka teisi seda riski suurendavaid seisundeid (lisateavet verehüübe tekkeriski suurendavate seisundite ja verehüübe sümptmite khta vt lõigust 2). 385
93 LISA III.G - nrgestimaati sisaldavad kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid 386
94 [Kõigi I lisas letletud nrgestimaati sisaldavate ravimite ravimiinft tuleb muuta (vastavalt vajadusele teksti lisamine, asendamine või kustutamine), et see vastaks alltdud kkkulepitud sõnastusele] I Ravimi maduste kkkuvõte Lõik Näidustused [Selle lõigu lõppu lisada allpl tdud tekst] [...] [Väljamõeldud nimetus] väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse knkreetsel naisel käesleval hetkel esinevaid riskifaktreid, eriti vensse trmbemblia (VTE) riskifaktreid, ja seda, milline n VTE risk ks [väljamõeldud nimetus] võrreldes teiste kmbineeritud hrmnaalsete kntratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Lõik Vastunäidustused [Seda lõiku tuleb täiendada, lisades järgmised vastunäidustused] KHK-sid ei thi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. [...] Vensne trmbemblia (VTE) või selle tekkerisk Vensne trmbemblia - käeslev (antikagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitrmbs või kpsuemblia). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus vensse trmbemblia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktri Leideni mutatsin), antitrmbiin-iii vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus. Suurem kirurgiline prtseduur ks pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). Mitme riskifaktri esinemisest tingitud vensse trmbemblia kõrge risk (vt lõik 4.4). Arteriaalne trmbemblia (ATE) või selle tekkerisk Arteriaalne trmbemblia - käeslev või anamneesis (nt mükardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenkardia). Tserebrvaskulaarne haigus insult praegu või anamneesis või selle-eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus arteriaalse trmbemblia tekkeks, nt hüperhmtsüsteineemia ja fsflipiidivastased antikehad (kardilipiinivastased antikehad, luupusantikagulant). Varem esinenud kldeliste neurlgiliste sümptmitega migreen. Kõrge risk arteriaalse trmbemblia tekkeks mitme riskifaktri esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktr näiteks: vaskulaarsete sümptmitega suhkurtõbi; raske hüpertensin; 387
95 [...] raske düslipprteineemia. Lõik 4.4 Erihiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Hiatused [...] Mis tahes allpl nimetatud seisundi või riskifaktri esinemisel tuleb [väljamõeldud nimetus] sbivust arutada ks naisega. Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktrite ägenemisel või esmakrdsel ilmnemisel tuleb pöörduda ma arsti ple, et teha kindlaks, kas [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb katkestada. Vensse trmbemblia (VTE) risk [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Mis tahes kmbineeritud hrmnaalse kntratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab vensse trmbemblia (VTE) tekkeriski, võrreldes mittekasutamisega. Levnrgestreeli, nrgestimaati (sh [väljamõeldud nimetus]) või nretisterni sisaldavad ravimid n madalaima VTE tekkeriskiga. Otsus [väljamõeldud nimetus] kasutamise khta tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab [väljamõeldud nimetus] kasutamisega setud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema lemaslevad riskifaktrid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk n kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On lemas ka mõned tõendid selle khta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei le rasedad, tekib VTE ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel st. Sõltuvalt lemaslevatest riskifaktritest (vt allpl), võib see risk lla individuaalselt ka palju kõrgem. Hinnanguliselt tekib st levnrgestreeli sisaldavat KHK-d kasutavast naisest VTE ühe aasta jksul ligikaudu kuuel 11. Olemaslevate andmete alusel n VTE risk nrgestimaati sisaldavate KHK-de kasutamisel sarnane levnrgestreeli sisaldavate KHK-dega. Selline VTE juhtude arv aastas n väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel peridil. VTE võib 1 2% juhtudest lõppeda surmaga. 11 Levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk naiseaasta khta n vahemikus võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3 3,6 mittekasutajatel. 388
96 [Siia lisada järgmine jnis] VTE juhtude arv naise khta ühes aastas Number VTE juhtude f VTE arv events KHK-de mitte-kasutajad (2 juhtu) Levnrgestreeli sisaldavad KHK-d (5 7 juhtu) Nrgestimaati sisaldavad KHK-d (5 7 juhtu) [Järgmine sõnastus tuleb vajadusel alles hida/lisada] Väga harva n KHK-de kasutajatel teatatud trmbsi esinemisest teistes veresntes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites. [Järgmine tekst tuleb kustutada (kui khaldub)] Puudub ühtne seisukht selle khta, kas need n setud KHK-de kasutamisega või mitte. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] VTE riskifaktrid KHK kasutajatel võib vensse trmbemblia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktrid, eriti, kui neid n mitu (vt tabel). [Väljamõeldud nimetus] n vastunäidustatud, kui naisel n mitu riskifaktrit, mille tõttu n risk vensse trmbsi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE kguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. VTE riskifaktrid Riskifaktr Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Märkus KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline n seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi riskifaktreid. 389
Pakendi infoleht: teave kasutajale. BEROTEC N, 100 mikrogrammi/annuses inhalatsiooniaerosool, lahus Fenoteroolvesinikbromiid
Pakendi infoleht: teave kasutajale BEROTEC N, 100 mikrogrammi/annuses inhalatsiooniaerosool, lahus Fenoteroolvesinikbromiid Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku
Διαβάστε περισσότεραPakendi infoleht: teave kasutajale. Calcigran Forte D Lemon, 500 mg/800 RÜ närimistabletid kaltsium/kolekaltsiferool (D 3 -vitamiin)
Pakendi infoleht: teave kasutajale Calcigran Forte D Lemon, 500 mg/800 RÜ närimistabletid kaltsium/kolekaltsiferool (D 3 -vitamiin) Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile
Διαβάστε περισσότεραPakendi infoleht: teave patsiendile
Pakendi infoleht: teave patsiendile MEDIKINET XL 5 mg, toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid MEDIKINET XL 10 mg, toimeainet modifitseeritult vabastavad kõvakapslid MEDIKINET XL 20 mg, toimeainet
Διαβάστε περισσότεραPakendi infoleht: teave kasutajale. Ipraalox, 20 mg gastroresistentsed tabletid Pantoprasool
Pakendi infoleht: teave kasutajale Ipraalox, 20 mg gastroresistentsed tabletid Pantoprasool Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. Võtke seda ravimit alati
Διαβάστε περισσότεραRAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Livial, 2,5 mg tabletid RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Üks tablett sisaldab 2,5 mg tibolooni. Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1. 3.
Διαβάστε περισσότεραPAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Metformin-ratiopharm 500 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Metformin-ratiopharm 850 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Metformiinvesinikkloriid Enne ravimi
Διαβάστε περισσότεραB. PAKENDI INFOLEHT 29
B. PAKENDI INFOLEHT 29 Pakendi infoleht: teave kasutajale Brilique, 90 mg õhukese polümeerikattega tabletid tikagreloor Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
Διαβάστε περισσότεραPakendi infoleht: teave kasutajale. Cardace 2,5 mg, tabletid Cardace 5 mg, tabletid Cardace, 10 mg tabletid Ramipriil
Pakendi infoleht: teave kasutajale Cardace 2,5 mg, tabletid Cardace 5 mg, tabletid Cardace, 10 mg tabletid Ramipriil Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet.
Διαβάστε περισσότεραPAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Cardace 2,5 mg, tabletid Cardace 5 mg, tabletid Cardace, 10 mg tabletid Ramipriil
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Cardace 2,5 mg, tabletid Cardace 5 mg, tabletid Cardace, 10 mg tabletid Ramipriil Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke infoleht alles, et
Διαβάστε περισσότεραPAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Moxogamma 0,2 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Moksonidiin
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Moxogamma 0,2 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Moksonidiin Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραPakendi infoleht: teave kasutajale. Doxycyclin STADA, 100 mg tabletid Doksütsükliin
Pakendi infoleht: teave kasutajale Doxycyclin STADA, 100 mg tabletid Doksütsükliin Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. - Hoidke infoleht alles, et seda
Διαβάστε περισσότεραPAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Metformin Sandoz 500 mg, tablett Metformiin
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Metformin Sandoz 500 mg, tablett Metformiin Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda. - Kui
Διαβάστε περισσότεραPakendi infoleht: teave kasutajale. Foradil Aerolizer, 12 mikrogrammi inhalatsioonipulber kõvakapslis Formoteroolfumaraatdihüdraat
Pakendi infoleht: teave kasutajale Foradil Aerolizer, 12 mikrogrammi inhalatsioonipulber kõvakapslis Formoteroolfumaraatdihüdraat Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku
Διαβάστε περισσότεραI. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραRAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE. Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg düdrogesterooni.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Duphaston, 10 mg õhukese polümeerikattega tabletid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 10 mg düdrogesterooni.
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραPakendi infoleht: teave patsiendile. Dymista 137 mikrogrammi/50 mikrogrammi annuses ninasprei, suspensioon
Pakendi infoleht: teave patsiendile Dymista 137 mikrogrammi/50 mikrogrammi annuses ninasprei, suspensioon Aselastiinvesinikkloriid ja flutikasoonpropionaat Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte,
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραRAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Pantoprazole Actavis, 40 mg gastroresistentsed tabletid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Üks gastroresistentne tablett sisaldab 40 mg pantoprasooli
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραRAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Ozzion, 40 mg gastroresistentsed tabletid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Üks gastroresistentne tablett sisaldab 40 mg pantoprasooli (vastab
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραPakendi infoleht: teave kasutajale. MEDROL 4 mg tabletid MEDROL 16 mg tabletid Metüülprednisoloon
Pakendi infoleht: teave kasutajale MEDROL 4 mg tabletid MEDROL 16 mg tabletid Metüülprednisoloon Enne ravimi võtmist lugege hoolikalt infolehte, sest siin on teile vajalikku teavet. - Hoidke infoleht alles,
Διαβάστε περισσότεραLISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
LISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. VETERINAARRAVIMI NIMETUS YPOZANE 1,875 mg tabletid koertele YPOZANE 3,75 mg tabletid koertele YPOZANE 7,5 mg tabletid koertele YPOZANE 15 mg tabletid koertele 2. KVALITATIIVNE
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραII lisa. Teaduslikud järeldused ja müügiloa tingimuste muutmise alused
II lisa Teaduslikud järeldused ja müügiloa tingimuste muutmise alused 35 Teaduslikud järeldused Ravimi Seroquel / Seroquel XR ja sarnaste nimetuste (vt I lisa) teadusliku hindamise üldkokkuvõte Kvetiapiin
Διαβάστε περισσότεραRAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Pulmicort Turbuhaler, 100 mikrogrammi/annuses, inhalatsioonipulber Pulmicort Turbuhaler, 200 mikrogrammi/annuses, inhalatsioonipulber 2. KVALITATIIVNE
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραRAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS TOBRADEX 3 mg/g / 1 mg/g silmasalv 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS 1 g salvi sisaldab 3 mg tobramütsiini ja 1 mg deksametasooni. INN. Tobramycinum,
Διαβάστε περισσότεραPROPANORM 150 mg, 150 mg õhukese polümeerikattega tabletid
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS PROPANORM 150 mg, 150 mg õhukese polümeerikattega tabletid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Tablett sisaldab 150 mg propafenoonvesinikkloriidi.
Διαβάστε περισσότεραI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Mirvaso 3 mg/g geel 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Üks gramm geeli sisaldab 3,3 mg brimonidiini, mis vastab 5 mg brimonidiintartraadile.
Διαβάστε περισσότεραI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότεραLisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti
Διαβάστε περισσότεραPAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Opexa 20 mg tabletid Bilastiin
PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE Opexa 20 mg tabletid Bilastiin Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte. Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda. Kui teil on lisaküsimusi,
Διαβάστε περισσότεραLISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE. Ravimil on müügiluba lõppenud
LISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Ablavar 0,25 mmol/ml, süstelahus. 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS 1 ml Ablavari süstelahust sisaldab 244 mg (0,25 mmol) trinaatriumgadofosvesetti,
Διαβάστε περισσότερα50 mg kapslid on oranži läbipaistmatu kestaga suurusega 17,7 x 6,4 mm. Kapsli sisuks on kahvatuvalged või kollakad ravimikuulikesed.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Saroten Retard, 50 mg toimeainet prolongeeritult vabastavad kõvakapslid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Saroten Retard 50 mg: üks kapsel
Διαβάστε περισσότεραLISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
LISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS FORSTEO, 20 mikrogrammi/80 mikroliitris süstelahus eeltäidetud ampullsüstlas 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Iga 80 mikroliitrine
Διαβάστε περισσότεραRAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE Seretide Diskus 100, 50/100 mikrogrammi annustatud inhalatsioonipulber Seretide Diskus 250, 50/250 mikrogrammi annustatud inhalatsioonipulber Seretide
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
Διαβάστε περισσότεραCompress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013
55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud
Διαβάστε περισσότεραRAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE. Valsacombi 80 mg/12,5 mg Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab 80 mg valsartaani ja 12,5 mg hüdroklorotiasiidi.
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Valsacombi, 80 mg/12,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid Valsacombi, 160 mg/12,5 mg õhukese polümeerikattega tabletid Valsacombi, 160 mg/25 mg õhukese
Διαβάστε περισσότεραDoxycyclin STADA, 100 mg tabletid
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Doxycyclin STADA, 100 mg tabletid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS 1 tablett sisaldab 104,1 mg doksütsükliinmonohüdraati, mis on ekvivalentne
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότεραI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest
Διαβάστε περισσότεραEnne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte. Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda.
Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte. Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda. Järgnev informatsioon on mõeldud peamiselt meditsiinipersonalile või tervishoiutöötajale. Kui
Διαβάστε περισσότεραTeaduslikud järeldused
II lisa Teaduslikud järeldused ja ravimite müügilubade tingimuste muutmise või vajaduse korral müügilubade peatamise alused, arvestades iga ravimi heakskiidetud näidustusi 9 Teaduslikud järeldused Nikergoliini
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότεραLISA I RAVIMI NIMETUSTE, RAVIMVORMIDE, TUGEVUSTE, MANUSTAMISVIISIDE, TAOTLEJATE, MÜÜGILOA HOIDJATE LOETELU LIIKMESRIIKIDES 1/44
LISA I RAVIMI NIMETUSTE, RAVIMVORMIDE, TUGEVUSTE, MANUSTAMISVIISIDE, TAOTLEJATE, MÜÜGILOA HOIDJATE LOETELU LIIKMESRIIKIDES 1/44 Liikmesriik Müügiloa hoidja Taotleja Nimetus Tugevus Ravimvorm Manustamisviis
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραRAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Pulmicort, 0,25 mg/ml nebuliseeritav suspensioon 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS 1 ml nebuliseeritavat suspensiooni sisaldab 0,25 mg budesoniidi.
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Vyxeos 44 mg/100 mg infusioonilahuse kontsentraadi pulber. 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Üks viaal sisaldab 44 mg daunorubitsiini
Διαβάστε περισσότεραI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Viramune 200 mg tabletid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Iga tablett sisaldab 200 mg nevirapiini (veevaba). Teadaolevat toimet omav
Διαβάστε περισσότεραRAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE. Kaetud tablett sisaldab 25 mg või 50 mg melperoonvesinikkloriidi. INN. Melperonum
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS BURONIL, 25 mg kaetud tabletid BURONIL, 50 mg kaetud tabletid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Kaetud tablett sisaldab 25 mg või 50 mg melperoonvesinikkloriidi.
Διαβάστε περισσότεραKEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,
Διαβάστε περισσότεραSTM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013
Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,
Διαβάστε περισσότεραESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41
ESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41 2 www.electrolux.com SISUKORD 1. OHUTUSINFO... 3 2. OHUTUSJUHISED...
Διαβάστε περισσότεραÄge neerupuudulikkus nii haigus kui ka tüsistus, kuidas vältida ja ravida. Merike Luman Nefroloogiakeskus
Äge neerupuudulikkus nii haigus kui ka tüsistus, kuidas vältida ja ravida Merike Luman Nefroloogiakeskus Ajalugu Esmakordselt kirjeldati ägedat neerupuudulikkust 1917. aastal sõduritel seoses suurte traumadega.
Διαβάστε περισσότεραJoonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui
Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.
Διαβάστε περισσότεραPodagra Mis see on? Kuidas leevendada?
1 Podagra Mis see on? Kuidas leevendada? 2 Podagra on sage põletikuline liigesehaigus. Podagra korral on tõusnud veres kusihappe sisaldus ja teatud väärtuse juures ladestub kusihape uraatkristallidena
Διαβάστε περισσότεραI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS MULTAQ 400 mg õhukese polümeerikattega tabletid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Iga tablett sisaldab 400 mg dronedarooni (vesinikkloriidina).
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS NeuroBloc 5000 Ü/ml süstelahus. 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS 1 ml sisaldab 5000 Ü Clostridium botulinum i B-tüüpi toksiini. 0,5
Διαβάστε περισσότεραLISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE. Ravimil on müügiluba lõppenud
LISA I RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS VIRACEPT 50 mg/g suukaudne pulber. 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Pudel sisaldab 144 g suukaudset pulbrit. Suukaudse pulbri iga
Διαβάστε περισσότεραI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Fasturtec 1,5 mg/ml infusioonilahuse kontsentraadi pulber ja lahusti 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Fasturtec on rekombinantne
Διαβάστε περισσότεραDEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.
Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka
Διαβάστε περισσότεραI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest
Διαβάστε περισσότεραAS MÕÕTELABOR Tellija:... Tuule 11, Tallinn XXXXXXX Objekt:... ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR.
AS Mõõtelabor ISOLATSIOONITAKISTUSE MÕÕTMISPROTOKOLL NR. Mõõtmised teostati 200 a mõõteriistaga... nr.... (kalibreerimistähtaeg...) pingega V vastavalt EVS-HD 384.6.61 S2:2004 nõuetele. Jaotus- Kontrollitava
Διαβάστε περισσότεραI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Relvar Ellipta 92 mikrogrammi/22 mikrogrammi annustatud inhalatsioonipulber 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Üks inhaleeritav pihustatud
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραLISA I RAVIMITE NIMETUSTE, RAVIMVORMIDE, TUGEVUSTE, MANUSTAMISVIISIDE, MÜÜGILOA HOIDJATE LOETELU LIIKMESRIIKIDES
LISA I RAVIMITE NIMETUSTE, RAVIMVORMIDE, TUGEVUSTE, MANUSTAMISVIISIDE, MÜÜGILOA HOIDJATE LOETELU LIIKMESRIIKIDES 1 Liikmesriik Müügiloa hoidja INN Väljamõeldud nimetus Tugevus Ravimvorm Manustamistee Sisu
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad
Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6
Διαβάστε περισσότεραI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS SUTENT 12,5 mg kõvakapslid SUTENT 25 mg kõvakapslid SUTENT 37,5 mg kõvakapslid SUTENT 50 mg kõvakapslid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE
Διαβάστε περισσότεραI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Prevenar 13 süstesuspensioon Pneumokokkidevastane konjugeeritud polüsahhariidvaktsiin (13-valentne, adsorbeeritud) 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE
Διαβάστε περισσότεραRAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE Käesoleva ravimi suhtes kohaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut ohutusteavet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltoimetest.
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA AJALUGU MTMM MTMM
Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Hindamine:
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) Õppematerjal TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud E. Mitt TARTU 2003 1. LAUSE MÕISTE Matemaatilise loogika ühe osa - lausearvutuse - põhiliseks
Διαβάστε περισσότεραWyeth Lederle Pharma GmbH A-1150 Vienna
PAKENDI INFOLEHT Enne ravimi kasutamist lugege hoolikalt infolehte. - Hoidke infoleht alles, et seda vajadusel uuesti lugeda. - Kui teil on lisaküsimusi, pidage nõu arsti või apteekriga. - Ravim on välja
Διαβάστε περισσότεραI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS VELCADE 1 mg süstelahuse pulber 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS 1 viaal sisaldab 1 mg bortesomiibi (mannitooli boorestrina) (bortezomibum).
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότεραDiabeet raseduse ajal, gestatsioonidiabeet Judith E Brown. Nutrition through the life cycle. Thomson 2004 (tõlge Laine Ottenson)
Diabeet raseduse ajal, gestatsioonidiabeet Judith E Brown. Nutrition through the life cycle. Thomson 2004 (tõlge Laine Ottenson) Diabeet on rasedusaegsetest komplikatsioonidest teisel kohal. Diabeedil
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.
Διαβάστε περισσότεραRAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Calcigran, 500 mg/200 RÜ närimistabletid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Üks tablett sisaldab 500 mg kaltsiumi (kaltsiumkarbonaadina) ja
Διαβάστε περισσότεραVahendid Otsus Analüüs: Analüüsi Riskantseid Otsuseid
Vahendid Otsus Analüüs: Analüüsi Riskantseid Otsuseid Link: http://home.ubalt.edu/ntsbarsh/opre640a/partix.htm Kui sa alustada kindlust, siis lõpetab kahtlusi, kuid kui te tahate sisu alustada kahtlusi,
Διαβάστε περισσότεραJaanus Kerge Marju Past. Diabeet. I tüüp
Jaanus Kerge Marju Past Diabeet I tüüp Eesti Diabeediliit Tallinn 2005 Raamatu koostamisel on kasutatud Soome Diabeediliidu materjale. Skeemid: Ulvi Kuusk Välja antud Soome Diabeediliidu toel Kirjastaja:
Διαβάστε περισσότεραKRITON Platon. Siin ja edaspidi tõlkija märkused. Toim. Tõlkinud Jaan Unt
KRITON Platon AKADEEMIA, 1/1994 lk 57 71 Tõlkinud Jaan Unt SOKRATES: Miks sa nii vara siin oled, Kriton? Või polegi enam vara? KRITON: On küll. SOKRATES: Ja kui vara siis? KRITON: Alles ahetab. SOKRATES:
Διαβάστε περισσότεραI LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE
I LISA RAVIMI OMADUSTE KOKKUVÕTE 1 1. RAVIMPREPARAADI NIMETUS Nexavar 200 mg, õhukese polümeerikattega tabletid 2. KVALITATIIVNE JA KVANTITATIIVNE KOOSTIS Üks õhukese polümeerikattega tablett sisaldab
Διαβάστε περισσότερα