Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad

Μέγεθος: px
Εμφάνιση ξεκινά από τη σελίδα:

Download "Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad"

Transcript

1 Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on klasside olümpiaadi I osa (testi) ning kõikide ülejäänud ülesannete hindamisjuhised esitatud erinevalt. Testide iga küsimuse jaoks on eraldi loetletud või kirjeldatud vastused, mille eest tuleks anda vastavalt kaks punkti või üks punkt (s.t. vastavaid punkte ühe küsimuse piires ei tule liita). Seevastu kõigi teiste ülesannete lahendused on jaotatud võimalust mööda osadeks (etappideks) ning näidatud lahenduse iga osa eest antav punktide arv (s.t. ühe ülesande eest antava punktisumma saamiseks tuleb lahenduse erinevate osade eest antud punktid liita). 2. Enamiku ülesannete korral (v.a. testid ja tõestusülesanded) on hindamisjuhiste lõpus näidatud, mitu punkti anda ainult õige vastuse eest. See hinne on mõeldud juhuks, kui puhtandis on antud ainult ülesande vastus ning mustand (üldse või selle ülesande kohta) puudub. Mustandi olemasolul tuleks hindamisel arvestada ka seal kirjapandut. 3. Mõnede ülesannete kohta, mida saab lahendada mitmel oluliselt erineval viisil, anname eraldi hindamisskeemid erinevate lahendusviiside jaoks. Rõhutame, et iga konkreetset mittetäielikku lahendust tuleb hinnata ainult ühe sellise skeemi järgi (selle, mille kohaselt ta saaks kõige rohkem punkte). 4. Kahtlemata esineb õpilaste töödes ka mõttekäike, mis ei mahu meie poolt pakutud skeemidesse. Selliste lahenduste hindamisel tuleb lähtuda sellest, kui suur osa antud ülesandest on õpilasel lahendatud, kasutades lahenduse üksikute osade kaalu määramisel võimaluse korral võrdluseks punktide jaotust meie pakutud hindamisskeemides. 5. Mistahes täieliku ja matemaatiliselt korrektse lahenduse eest tuleb igal juhul anda maksimumpunktid, sõltumata selle lahenduse pikkusest või otstarbekusest võrreldes teiste lahendusviisidega. 1

2 VII klass, I osa. 1. Antud õige vastus 9: 2 p. Antud vastuseks a = 1 ja b = 10, summa leidmata: 1 p. 2. Antud õige vastus (või 3 2 või 1,5): 2 p. Antud vastuseks või 3 2 või 1,5): 1 p. 3. Antud õige vastus 502: 2 p. Antud vastuseks 501: 1 p. 4. Antud õige vastus 12: 2 p. Antud vastuseks 15 (loetud ka üht värvi pallide komplektid): 1 p. 5. Antud õige vastus 13: 2 p. Antud vastuseks õige jagatis : 1 p. 6. Antud õige vastus (või ): p. Antud vastuseks 2,26 või 2,27 või täpsem lähisväärtus: 1 p. 7. Antud õige vastus 15 (või π ): 2 p. 12 Antud vastuseks arv 15 ilma kraadimärgita: 1 p. 8. Antud õige vastus 3 π (või 0,75π): 4 2 p. Antud vastuseks 2,35 või 2,36 või täpsem lähisväärtus: 1 p. 9. Antud õige vastus 15 cm: 2 p. Antud vastuseks arv 15 ilma ühikuta või vale ühikuga: 1 p. 10. Näidatud pinnalaotusel õige murdjoon: 2 p. 2

3 VII klass, II osa. 1. Kahe järjestikuse kohtumise vahelise päevade arvu leidmise eest: 3 p. Järgmise kohtumise nädalapäeva leidmise eest: 2 p. Järgmise kohtumise kuupäeva leidmise eest: 2 p. Kui mingi osa kohta on antud ainult õige vastus ilma selgitusteta, anda selle osa eest 1 punkt. Täieliku õige vastuse eest (kõik kolm osa) ilma selgitusteta anda 2 punkti. Kui järgmise kohtumise kuupäev on leitud valesti ainult sellepärast, et on eksitud päevade arvuga jaanuaris ja/või veebruaris, anda selle osa eest 1 punkt. 2. Selle ülesande kohta esitame neli hindamisskeemi vastavalt sellele, kas lahenduses kasutatakse kujundi täiendamist ruuduks ja seda, et iga vaadeldav kolmnurk moodustab poole vastavast ristkülikust või ruudust, või kasutatakse erinevate kolmnurkade pindalade võrdsust, või leitakse antud kolmnurkade pindalade kaudu kõigepealt ristküliku ABCD küljepikkused, või avaldatakse kolmnurkade pindalad antud ristküliku küljepikkuste vm. sobivate suuruste kaudu. Lahendus ristkülikute abil (žürii lahendus 1): Joonise täiendamise eest ruuduks, millest kolmnurk EDC moodustab poole (ka siis, kui pole mainitud, et saadav ristkülik on ruut): 2 p. Tähelepaneku eest, et iga vaadeldav kolmnurk (EDC, BCD ja ABE) moodustab poole vastava ristküliku pindalast: á 1 p. Lahenduse lõpuleviimise eest: 2 p. Lahendus võrdpindsete kolmnurkade abil (žürii lahendused 2 ja 3): Tähelepaneku eest, et kolmnurgad ABD ja BCD on võrdse pindalaga: 1 p. Tähelepaneku eest, et kolmnurgad EDB ja EDC (või kolmnurgad BCD ja BCE) on võrdse pindalaga: 3 p. Lahenduse lõpuleviimise eest: 3 p. 3

4 Lahendus ristküliku ABCD küljepikkuste leidmise abil (žürii lahendus 4): Ristküliku pikema külje pikkuse leidmise eest kolmnurga EDC pindalast: 2 p. Ristküliku lühema külje pikkuse leidmise eest kolmnurga BCD pindalast: 2 p. Kolmnurga ABE lühema kaateti pikkuse ja pindala leidmise eest: 3 p. Lahendus kolmnurkade pindalade avaldamise abil (žürii lahendus 5): Ühe kolmnurga (EDC, BCD või ABE) pindala avaldamise eest sobivate lõikude pikkuste kaudu: 2 p. Teise kolmnurga pindala avaldamise eest samade lõikude pikkuste kaudu: 2 p. Kolmanda kolmnurga pindala avaldamise eest samade lõikude pikkuste kaudu: 1 p. Lõppvastuse leidmise eest: 2 p. Ainult õige vastuse eest ilma selgitusteta anda 1 punkt. 3. Selle ülesande kohta esitame kaks hindamisskeemi vastavalt sellele, kas lahenduses arvutatakse välja iga paki hind ja küpsiste kogus või leitakse küpsiste 1 kg hinnad ilma pakkide hindu ja küpsiste koguseid välja arvutamata (nagu žürii lahenduses 2). Lahendus pakkide hindade ja koguste väljaarvutamise abil: Küpsiste koguse leidmise eest punases ja rohelises pakis: 2 p. Punase ja rohelise paki hinna leidmise eest: 2 p. Erinevate pakkide küpsiste 1 kg hinna leidmise või sobiva hindamise ning õige lõppjärelduse tegemise eest: 3 p. Lahendus pakkide hindu ja koguseid välja arvutamata: Rohelise paki küpsiste õige 1 kg hinna leidmise eest: 3 p. Punase paki küpsiste õige 1 kg hinna leidmise või hindamise (nagu on tehtud žürii lahenduses 2) eest: 3 p. Õige lõppjärelduse tegemise eest: 1 p. 4

5 Ainult õige vastuse eest ( punases pakis ) ilma selgitusteta anda 0 punkti. VIII klass, I osa. 1. Antud õige vastus 2: 2 p. 2. Antud õige vastus 1: 2 p. 3. Antud õige vastus 333: 2 p. Antud vastuseks 334: 1 p. 4. Antud õige vastus 25: 2 p. Antud vastuseks 24: 1 p. 5. Antud õige vastus 72: 2 p. Antud vastuseks arvud 72 ja 27 või ainult arv 27: 1 p. 6. Näidatud punktide B, C ja D õige paigutus: 2 p. Näidatud punktide B, C ja D selline paigutus, mis rahuldab tingimusi AB = 2, CD = 1 ja BC = 4, kuid üks või mõlemad punktidest B, D ei paikne lõigul AC: 1 p. 7. Antud õige vastus 20 (või 20 ): 2 p. 8. Antud õige vastus 17 cm: 2 p. Antud vastuseks arv 17 ilma ühikuta või vale ühikuga: 1 p. 9. Antud õige vastus 3 16 a2 (või 0,1875 a 2 ): 2 p. Antud vastuseks arv 3 või 0,1875: 16 1 p. 10. Näidatud pinnalaotusel õige murdjoon: 2 p. VIII klass, II osa. 1. Näitamise eest, et kolme järjestikuse naturaalarvu summana esituvad parajasti 3-ga jaguvad arvud: 2 p. 5

6 Näitamise eest, et viie järjestikuse naturaalarvu summana esituvad parajasti 5-ga jaguvad arvud: 2 p. Nende tähelepanekute alusel otsitavate arvude leidmise eest: 3 p. Kui esimeses kahes lõigus toodud väited on esitatud ilma põhjenduseta, anda nende eest á 1 punkt. Kui vastuses on antud ka arv 0, anda 1 punkt vähem. Ainult õige vastuse eest (kõik kuus õiget arvu) ilma selgitusteta anda 2 punkti. Kui on antud ka nende arvude esitused 3 ja 5 järjestikuse naturaalarvu summana, ent pole selgitatud, kuidas need arvud leiti või miks selliseid arve rohkem pole, siis anda 4 punkti. Kui vastuseks on antud neli või viis õiget arvu või lisaks õigetele arvudele ka üksikuid mittesobivaid arve, anda 1 punkt (kui on antud ka nende arvude esitused summadena, siis 2 punkti). 2. Idee eest avaldada kolmnurga pindala rööpküliku pindala ja ülejäänud kolme kolmnurga pindalade vahena: 1 p. Ülejäänud kolme kolmnurga pindalade avaldamise eest rööpküliku pindala kaudu: 4 p. Lahenduse lõpuleviimise ja õige lõppvastuse saamise eest: 2 p. Kui lahenduses on vaadeldud mingit erijuhtu (nt. ristkülikut, rombi või ruutu) ning lahenduskäik kasutab oluliselt tehtud lisaeeldusi, siis anda mitte üle 4 punkti. Kui lahenduskäik tehtud lisaeeldusi ei kasuta ja on mainitud, et sama arutlus sobib ka üldjuhul, siis erijuhu vaatlemise eest punkte mitte maha võtta; kui seda mainitud ei ole, anda 1 punkt vähem. Ainult õige vastuse eest ilma selgitusteta anda 1 punkt. 3. Selle ülesande lahendamisel arutletakse tõenäoliselt väga erinevatel viisidel. Mittetäielike lahenduste hindamisel tuleks järgnevat hindamisskeemi, mis põhineb ühel võimalikul arutlusel, kasutada võrdluseks arutluse üksikute etappide osakaalu määramisel. Edasi-tagasi lennule koos vahepeatusega linnas B kulunud aja leidmise eest: 1 p. Ainult edasi-tagasi lennule (arvestamata vahepeatust linnas B) kulunud aja leidmise eest: 1 p. 6

7 Ühes suunas lennule (linnast A linna B või linnast B linna A) kulunud aja leidmise eest: 2 p. Linnast B väljalennu kellaaja leidmise eest linna A kohaliku aja järgi: 1 p. Linnade A ja B ajavahe ning lõppvastuse leidmise eest: 2 p. Ainult õige vastuse eest ilma selgitusteta anda 1 punkt. IX klass, I osa. 1. Antud õige vastus 5: 2 p. 2. Antud õige vastus 2 2 (või 32): p. Antud vastuseks 2,13 või 2,14 või täpsem lähisväärtus: 1 p. 3. Antud õige vastus 252: 2 p. Antud vastuseks 251: 1 p. 4. Antud õige vastus 8: 2 p. Antud vastuseks arvud 7 ja 8 või ainult arv 7: 1 p. 5. Antud õige vastus 45: 2 p. Antud vastuseks õige korrutis : 1 p. 6. Märgitud sirgel mõlemad sobivad punktid: 2 p. Märgitud sirgel üks sobiv punkt (teine punkt märkimata või valesti märgitud): 1 p. 7. Antud õige vastus 45 (või π ): 2 p. 4 Antud vastuseks arv 45 ilma kraadimärgita: 1 p. 8. Antud õige vastus 1440 (või 8π): 2 p. Antud vastuseks arv 1440 ilma kraadimärgita: 1 p. 9. Antud õige vastus ab b 2 (või sellega võrdne avaldis): 2 p. 7

8 10. Näidatud pinnalaotusel õige murdjoon: 2 p. IX klass, II osa. 1. Murdude õige viimise eest ühisele nimetajale: 2 p. Saadud murru lugeja ja/või nimetaja sobiva teisendamise eest näitamaks, et need on teineteisest saadavad märkide muutmisega: 5 p. 2. Kolmnurga CAK võrdhaarsuse ärakasutamise eest: 2 p. Kolmnurga LBC võrdhaarsuse ärakasutamise eest: 2 p. Lahenduse lõpuleviimise eest: 3 p. Ainult õige vastuse eest ilma selgitusteta anda 1 punkt. 3. Osa a) lahenduse eest kokku: 4 p. Näitamise eest, et kolme järjestikuse naturaalarvu summana esituvad parajasti 3-ga jaguvad arvud: 2 p. Tähelepaneku eest, et arvu ruut jagub 3-ga parajasti siis, kui arv ise jagub 3-ga: 1 p. Selle alusel a) osa õige vastuse leidmise eest: 1 p. Osa b) lahenduse eest kokku: 3 p. Tähelepaneku eest, et nelja järjestikuse naturaalarvu summana annab 4-ga jagamisel jäägi 2: 1 p. Selle alusel näitamise eest, et naturaalarvu ruut ei esitu nelja järjestikuse naturaalarvu summana: 2 p. Kui a) osas väide, et kolme järjestikuse naturaalarvu summana esituvad parajasti 3-ga jaguvad arvud, on esitatud ilma põhjenduseta, anda selle eest 1 punkt. Kui sobivaks arvuks on loetud ka 0 ja seetõttu saadud vale vastus, anda 1 punkt vähem. Ainult a) osa õige vastuse eest ilma selgitusteta anda 1 punkt, b) osa õige vastuse eest ilma selgitusteta anda 0 punkti. 4. Selle ülesande lahendamisel arutletakse tõenäoliselt väga erinevalt. Alltoodud hindamisskeemi, mis põhineb küll ühel võimalikul arutlusel, tuleks ka teistsuguste mittetäielike lahenduste hindamise juures 8

9 kasutada võrdluseks arutluse üksikute etappide osakaalu määramisel. Idee eest loendada diagonaali üleminekuid ühest kuubist teise: 1 p. Sobiva loendamisstrateegia määratlemise eest (žürii lahenduses risttahuka tahkudega paralleelsed tasandid): 2 p. Sellel strateegial põhineva arutluse eest, mis tõestab, et diagonaali üleminekuid ühest kuubist teise on ülimalt 9: 2 p. Põhjenduse eest, miks neid üleminekuid on täpselt 9 (žürii lahenduses: diagonaal ei lõika mitut tasandit korraga): 2 p. Kui selle, miks diagonaali üleminekuid ühest kuubist teise on täpselt 9, või ekvivalentse väite põhjendamisel on mainitud asjaolu, et arvud 3, 4 ja 5 on ühistegurita, siis anda selle osa eest vähemalt 1 punkt. Ainult õige vastuse eest ilma selgitusteta anda 1 punkt. X klass 1. Jagatava teisendamise eest harilikuks murruks: 2 p. Jagaja teisendamise eest harilikuks murruks: 2 p. Õige jagatise leidmise eest hariliku murruna: 1 p. Jagatise teisendamise eest lõpmatuks perioodiliseks kümnendmurruks: 2 p. Ainult lõpmatu perioodilise kümnendmurruna antud õige vastuse eest ilma selgitusteta anda 2 punkti, hariliku murruna antud vastuse eest ilma selgitusteta anda 1 punkt. 2. Determinantide õige lahtikirjutamise eest: 2 p. Ainult x ja ainult y sisaldavate ruutvõrrandite saamise eest: 3 p. Nende ruutvõrrandite lahendamise ja õige lõppvastuse leidmise eest: 2 p. Ainult õige vastuse eest ilma selgitusteta anda 2 punkti, kui on leitud kõik 4 lahendit; 2 või 3 lahendi eest anda 1 punkt, 1 lahendi eest 0 punkti. 9

10 3. Näite eest a) osa jaoks: 2 p. Põhjenduse eest, miks b) osa jaoks sobivat kolmnurka ei leidu: 2 p. Näidete eest c) ja d) osa jaoks: 3 p. Kui on toodud näide ainult c) osa või ainult d) osa jaoks ja teine näide puudub või on väidetud, et selliste küljepikkustega kolmnurka ei leidu, siis anda viimase lõigu eest 1 punkt. Ainult kõigi nelja osa õigete vastuste eest ilma selgitusteta anda 1 punkt. Kui mõne osa vastus puudub või on vale, siis selgituste puudumisel anda 0 punkti. 4. Näitamise eest, et nurk AOB (või nurk AMB) on 120 : 2 p. Kolmnurga BM O võrdkülgsuse näitamise eest: 2 p. Kolmnurga BRO võrdkülgsuse näitamise eest: 2 p. Lõppjärelduse tegemise eest: 1 p. 5. Tähelepaneku eest, et c < a + b: 1 p. Võrratuse b 502 kehtivuse näitamise eest: 2 p. Võrratuse b 999 kehtivuse näitamise eest: 2 p. Näite eest, et b = 502 on võimalik: 1 p. Näite eest, et b = 999 on võimalik: 1 p. Kui on saadud võrratus b 501 või b 1000 ja pole kontrollitud, kas sellise b jaoks sobivaid kolmnurki leidub, anda vastava osa eest 1 punkt. Kui on saadud selline võrratus ja on põhjendatud, et sellise b jaoks sobivat kolmnurka siiski ei leidu, siis lugeda see võrdväärseks vastavalt võrratuse b 502 või b 999 tõestamisega. Ainult õige vastuse (mõlemad arvud 502 ja 999) eest ilma selgitusteta ja näideteta anda 1 punkt, ühe õige arvu eest anda 0 punkti. 6. Idee eest vaadelda ruudustiku 4 keskmist ruutu: 2 p. Tähelepaneku eest, et tahvlid küljepikkustega üle 50 katavad igal juhul kõik need ruudud: 2 p. Tähelepaneku eest, et tahvel küljepikkusega 50 katab igal juhul ühe neist ruutudest: 2 p. Lõppjärelduse tegemise eest: 1 p. 10

11 XI klass 1. Võrrandi teisendamise eest kujule P (x) = Q(x), kus P (x) ja Q(x) on polünoomid: 2 p. Võrrandi 4x 3 + 6x 2 = 0 (või sellega ekvivalentse) saamise eest: 2 p. Lahendite x = 0 ja x = 3 leidmise eest: 2 2 p. Kontrolli eest, et mõlemad lahendid sobivad: 1 p. Kontrolli eest 1 punkti andmiseks lugeda piisavaks, kui on mainitud, et mõlema lahendi korral on esialgse võrrandi murdude nimetajad erinevad nullist (või on tehtud arvutused, kust see on näha). Ainult õige vastuse (mõlemad lahendid) eest ilma selgitusteta ja sobivuse kontrollita anda 1 punkt, ainult ühe lahendi eest 0 punkti. Kui lahendite sobivust on kontrollitud, aga nende leidmise kohta selgitused puuduvad, anda mõlema lahendi eest 2 punkti ja ühe lahendi eest 1 punkt. 2. Esimesel sammul (graafiku nihutamise järel) saadava funktsiooni õige leidmise eest: 2 p. Teisel sammul (graafiku peegeldamise järel) saadava funktsiooni õige leidmise eest: 3 p. Saadud funktsiooni määramispiirkonna leidmise eest: 1 p. Saadud funktsiooni muutumispiirkonna leidmise eest: 1 p. Kui esimese sammu tõlgendamisel on tehtud viga, aga teisel sammul on seda funktsiooni edasi teisendatud õigesti, anda teise sammu eest 2 punkti. Kui leitud funktsioon ei ole küll õige, kuid õige funktsiooniga sarnase kujuga ning selle määramis- ja/või muutumispiirkond on leitud õigesti, siis anda neist kummagi leidmise eest ikkagi 1 punkt. Ainult õige vastuse eest (funktsioon y = x + 3 koos õige määramis- ja muutumispiirkonnaga) ilma selgitusteta anda 2 punkti. Ainult õige funktsiooni eest anda 1 punkt. 3. Sobivate võrrandite kirjapaneku eest, kust on võimalik leida järgmise ruudu küljepikkus 4: 2 p. Järgmise ruudu küljepikkuse 4 tegeliku leidmise eest koostatud võrranditest: 1 p. 11

12 Sobivate võrrandite kirjapaneku eest, kust on võimalik leida ülejäänud ruutude küljepikkused: 2 p. Ülejäänud ruutude küljepikkuste leidmise eest: 2 p. Kui on kirja pandud keeruline paljude võrranditega süsteem, kuid selle lahendamisega pole kuhugi jõutud, anda maksimaalselt 2 punkti (seda ka ainult juhul, kui süsteem on õige ja põhimõtteliselt lahendi leidmiseks piisav). Ainult õige vastuse eest (kõikide ülejäänud ruutude küljepikkused) ilma selgitusteta anda 2 punkti; 6 või 7 õige küljepikkuse eest anda 1 punkt, vähem kui 6 õige küljepikkuse eest 0 punkti. 4. Võrduse saamise eest, mis seob aluse pikkust, haara pikkust ning nende lõikude pikkusi, milleks haarale tõmmatud kõrguse aluspunkt jaotab haara: 2 p. Arusaamise eest, et on kaks võimalikku juhtu: 1 p. Aluse ja haara (või haara ja aluse) suhte jaoks võrrandi saamise eest kummalgi juhul: á 1 p. Nendest võrranditest haara ja aluse suhte võimalike väärtuste leidmise eest: á 1 p. Vastavalt ülaltoodud hindamisskeemile võib lahendus, kus on vaadeldud ainult ühte kahest võimalikust juhust, saada maksimaalselt 4 punkti. Ainult õige vastuse eest (mõlemad võimalikud suhted) ilma selgitusteta anda 2 punkti; ainult ühe õige suhte eest anda 1 punkt. 5. Selle ülesande kohta esitame kaks hindamisskeemi vastavalt sellele, kas lahenduses kasutatakse avaldise (n + 1) n 1 teguriteks lahutust (žürii lahendus 1) või binoomvalemit (žürii lahendus 2). Lahendus avaldise (n + 1) n 1 teguriteks lahutuse abil: Avaldise (n + 1) n 1 teguriteks lahutamise eest: 2 p. Tähelepaneku eest, et üks teguritest on n: 1 p. Põhjendamise eest, miks teine tegur jagub n-ga: 4 p. Lahendus binoomvalemi abil: Binoomvalemi õige rakendamise eest: 3 p. 12

13 ( ) n Tähelepaneku eest, et = n ning üks liidetav tuleb parajasti n 2 : 2 1 p. Tähelepaneku eest, et pärast 1 ja 1 koondamist kõik ülejäänud liidetavad jaguvad n 2 -ga: 2 p. 6. Tähelepaneku eest, et igal sammul üks piraat saab täpselt 9 münti juurde ja igaüks ülejäänutest kaotab 1 mündi: 2 p. Järelduse eest, et müntide arvude vahe mistahes kahes kuhjas jääb alati samaks modulo 10 (või et see kas jääb samaks või muutub täpselt 10 võrra): 2 p. Järelduse eest, et kapteni ja pootsmani kuhjas olevate müntide arvud ei saa kunagi võrdseks: 3 p. Teises alalõigus mainitud 2 punkti saamiseks piisab ka sellest, kui vastav järeldus on sõnastatud ainult kapteni ja pootsmani kuhjade jaoks. Ainult õige vastuse ei eest ilma selgitusteta anda 0 punkti. XII klass 1. Arusaamise eest, et punkti C z-koordinaat on 0: 1 p. Kolmnurga võrdhaarsusest võrduse x = y saamise eest: 2 p. Kolmnurga täisnurksusest ruutvõrrandi saamise eest x või y jaoks: 2 p. Võrrandi lahendamise ja õige lõppvastuse leidmise eest: 2 p. Ainult õige vastuse (mõlemad sobivad punktid) ilma selgitusteta anda 2 punkti, ainult ühe sobiva punkti eest anda 1 punkt. 2. Selle ülesande kohta esitame kaks hindamisskeemi vastavalt sellele, kas lahenduses kasutatakse paraboole määravate funktsioonide tuletiste võrdsust puutepunktis (žürii lahendus 1) või seda, et paraboolide ainus ühine punkt on nende puutepunkt (žürii lahendus 2). Lahendus tuletiste võrdsustamise abil: Arusaamise eest, et puutepunkt on punkt, kus langevad kokku nii paraboole määravate funktsioonide kui ka nende tuletiste väärtused: 2 p. 13

14 Nende tingimuste kirjapaneku eest võrranditena x ja a suhtes: 1 p. Saadud võrrandisüsteemi lahendamise eest, arvestades a positiivsuse nõuet: 2 p. Puutepunkti y-koordinaadi leidmise eest: 1 p. Paraboolide ühise puutuja tõusu leidmise eest: 1 p. Lahendus paraboolide ainsa ühise punkti leidmise abil: Arusaamise eest, et paraboolide ainus ühine punkt on nende puutepunkt: 1 p. Selle tingimuse esitamise eest kujul D = 0, kus D on vastava ruutvõrrandi diskriminant: 2 p. Sellest tingimusest väärtuse a = 2 leidmise eest (arvestades positiivsust): 1 p. Puutepunkti x-koordinaadi leidmise eest: 1 p. Puutepunkti y-koordinaadi leidmise eest: 1 p. Paraboolide ühise puutuja tõusu leidmise eest: 1 p. Ainult täieliku õige vastuse eest ( a väärtus, puutepunkti koordinaadid ja puutuja tõus) ilma selgitusteta anda 2 punkti. Kui vastus sisaldab kolmest komponendist õigesti kaks, anda 1 punkt, ainult ühe õige komponendi eest 0 punkti. 3. Selle ülesande kohta esitame kaks hindamisskeemi vastavalt sellele, kas lahenduses kasutatakse nurga A XB poolitamist (žürii lahendus 1) või koosinusteoreemi (žürii lahendus 2). Lahendus nurga A XB poolitamise abil: Lõigu A X või B X pikkuse leidmise eest: 2 p. Nurga A XB 2 siinuse või koosinuse leidmise eest: 2 p. Lahenduse lõpuleviimise eest: 3 p. Lahendus koosinusteoreemi abil: Lõigu A X või B X pikkuse leidmise eest: 2 p. Idee eest kasutada koosinusteoreemi kolmnurgas A XB : 2 p. 14

15 Lahenduse lõpuleviimise eest: 3 p. Ainult õige vastuse eest ilma selgitusteta anda 1 punkt. 4. Tähelepaneku eest, et mistahes 6-st järjestikusest naturaalarvust täpselt kaks jaguvad 3-ga: 2 p. Järelduse eest, et siis peaksid arvudest a, b, c ja d vähemalt kolm jaguma 3-ga: 2 p. Järelduse eest, et siis peaksid nende suurimatest ühisteguritest vähemalt kolm jaguma 3-ga: 2 p. Saadud vastuolu põhjal õige lõppjärelduse tegemise eest: 1 p. Ainult õige vastuse ei leidu eest ilma selgitusteta anda 0 punkti. 5. Osa a) lahenduse eest kokku: 4 p. Näitamise eest, et antud võrdus on samaväärne võrdusega a i 1 2a i + a i+1 = 0: 1 p. Selle võrduse esitamise eest kujul a i a i 1 = a i+1 a i : 1 p. Siit järeldamise eest, et jada on aritmeetiline: 2 p. Osa b) lahenduse eest kokku: 3 p. Tähelepaneku eest, et nelja esimese liikme väärtused võime valida suvaliselt: 1 p. Siit järelduse tegemise eest, et jada ei tarvitse olla aritmeetiline: 2 p. 6. Osa a) lahenduse eest: 3 p. Osa b) lahenduse eest: 4 p. Kui on tõestatud, et keskmises ruudus peab alati olema 0, kuid ei ole sellest järeldatud, et juhul b) ei ole soovitud tulemuse saamine alati võimalik, siis anda selle eest 3 punkti. Osa b) lahenduseks piisab ka konkreetsest kontranäitest peab olema põhjendatud, miks selliste arvude korral ülejäänud ruute soovitud viisil täita ei saa, kuid seejuures ei tarvitse olla jõutud tulemuseni, et keskmises ruudus peab kindlasti olema 0. Ainult õige vastuse ( jah ja ei ) eest ilma selgitusteta anda 0 punkti. 15

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi

Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning

Διαβάστε περισσότερα

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad

Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA III VOOR 6. märts 994. a. Lahendused ja vastused IX klass.. Vastus: a) neljapäev; b) teisipäev, kolmapäev, reede või laupäev. a) Et poiste luiskamise

Διαβάστε περισσότερα

Kompleksarvu algebraline kuju

Kompleksarvu algebraline kuju Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa

Διαβάστε περισσότερα

Kontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi

Kontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi Kontrollijate kommentaarid 2002. a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi tööde kohta Kokkuvõtteks Uuendusena oli tänavusel piirkondlikul olümpiaadil 10.-12. klassides senise 5 asemel 6 ülesannet, millest

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58

Διαβάστε περισσότερα

Eesti LIV matemaatikaolümpiaad

Eesti LIV matemaatikaolümpiaad Eesti LIV matemaatikaolümpiaad 31. märts 007 Lõppvoor 9. klass Lahendused 1. Vastus: 43. Ilmselt ei saa see arv sisaldada numbrit 0. Iga vähemalt kahekohaline nõutud omadusega arv sisaldab paarisnumbrit

Διαβάστε περισσότερα

Geomeetrilised vektorid

Geomeetrilised vektorid Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse

Διαβάστε περισσότερα

Lokaalsed ekstreemumid

Lokaalsed ekstreemumid Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,

Διαβάστε περισσότερα

,millest avaldub 21) 23)

,millest avaldub 21) 23) II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke

Διαβάστε περισσότερα

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D

Διαβάστε περισσότερα

Funktsiooni diferentsiaal

Funktsiooni diferentsiaal Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral

Διαβάστε περισσότερα

sin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =

sin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α = KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS III TRIGONOMEETRIA ) põhiseosed sin α + cos sin cos α =, tanα =, cotα =, cos sin + tan =, tanα cotα = cos ) trigonomeetriliste funktsioonide täpsed väärtused α 5 6 9 sin α cos α

Διαβάστε περισσότερα

Eesti LV matemaatikaolümpiaad

Eesti LV matemaatikaolümpiaad Eesti LV matemaatikaolümpiaad 2. veebruar 2008 Piirkonnavoor Kommentaarid Kokkuvõtteks Selleaastast komplekti võib paremini õnnestunuks lugeda kui paari viimase aasta omi. Lõppvooru pääsemise piirid protsentides

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad

Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. VII klass I osa: Lahendamiseks on aega 40 minutit. Sellele lehele kirjuta ainult vastused, lahendamiseks

Διαβάστε περισσότερα

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2 PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused

Διαβάστε περισσότερα

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008 Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub

Διαβάστε περισσότερα

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused

Koduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna

Διαβάστε περισσότερα

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon 2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides

Διαβάστε περισσότερα

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}

Διαβάστε περισσότερα

Ehitusmehaanika harjutus

Ehitusmehaanika harjutus Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative

Διαβάστε περισσότερα

DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.

DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka

Διαβάστε περισσότερα

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid. KORDMINE RIIGIEKSMIKS VII teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks

Διαβάστε περισσότερα

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika

Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika

Διαβάστε περισσότερα

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.

KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid. KORDMINE RIIGIEKSMIKS V teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks

Διαβάστε περισσότερα

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1 laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad

Διαβάστε περισσότερα

1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD

1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD 1. Reaalarvud 1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD Arvu mõiste hakkas kujunema aastatuhandeid tagasi, täiustudes ja üldistudes koos inimkonna arenguga. Juba ürgühiskonnas tekkis vajadus teatavaid hulki

Διαβάστε περισσότερα

HULGATEOORIA ELEMENTE

HULGATEOORIA ELEMENTE HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad

Διαβάστε περισσότερα

9. AM ja FM detektorid

9. AM ja FM detektorid 1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid

Διαβάστε περισσότερα

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses

Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,

Διαβάστε περισσότερα

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1

20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1 κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii

Διαβάστε περισσότερα

4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.

4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom. Peatükk 4 Tuletise rakendusi 4.1 Funktsiooni lähendamine. Talori polünoom. Mitmetes matemaatika rakendustes on vaja leida keerulistele funktsioonidele lihtsaid lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised

Διαβάστε περισσότερα

Analüütilise geomeetria praktikum II. L. Tuulmets

Analüütilise geomeetria praktikum II. L. Tuulmets Analüütilise geomeetria praktikum II L. Tuulmets Tartu 1985 2 Peatükk 4 Sirge tasandil 1. Sirge tasandil Kui tasandil on antud afiinne reeper, siis iga sirge tasandil on selle reeperi suhtes määratud lineaarvõrrandiga

Διαβάστε περισσότερα

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem

Διαβάστε περισσότερα

Ülesannete numbrid on võetud ülesannete kogust L.Lepmann jt. Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika lõpueksamiks valmistumisel Tln Ül.

Ülesannete numbrid on võetud ülesannete kogust L.Lepmann jt. Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika lõpueksamiks valmistumisel Tln Ül. Ülesannete numbrid on võetud ülesannete kogust L.Lepmann jt. Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika lõpueksamiks valmistumisel Tln.6 I kursus NÄIDISTÖÖ nr.: Astmed.. Arvutada avaldise täpne väärtus. 8 * (,8)

Διαβάστε περισσότερα

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass 2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH

Διαβάστε περισσότερα

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaadi

Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaadi Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 7. märtsil 2002. a. IX klass Lahendamisaega on 5 tundi. Iga ülesande õige ja ammendavalt põhjendatud lahendus annab 7 punkti.

Διαβάστε περισσότερα

KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD

KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD Teema 3.1 (Õpiku peatükid 1 ja 3) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Kombinatoorika 1 / 31 Loengu kava 1 Tähistusi 2 Kombinatoorsed

Διαβάστε περισσότερα

1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus

1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus Funktsioon, piirväärtus, pidevus. Funktsioon.. Tähistused Arvuhulki tähistatakse üldlevinud viisil: N - naturaalarvude hulk, Z - täisarvude hulk, Q - ratsionaalarvude hulk, R - reaalarvude hulk. Piirkonnaks

Διαβάστε περισσότερα

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS

Διαβάστε περισσότερα

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G

HSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud

Διαβάστε περισσότερα

3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE

3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE 3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE 3.1. Loendamise põhireeglid Kombinatoorika on diskreetse matemaatika osa, mis uurib probleeme, kus on tegemist kas diskreetse hulga mingis mõttes eristatavate osahulkadega

Διαβάστε περισσότερα

PLASTSED DEFORMATSIOONID

PLASTSED DEFORMATSIOONID PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6

Διαβάστε περισσότερα

Aritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid

Aritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid Marek Kolk, Tartu Ülikool Viimati muudetud : 6.. Aritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid Aritmeetilised operaatorid Need leiab paletilt "Calculator" ja ei vaja eraldi kommenteerimist.

Διαβάστε περισσότερα

Geomeetria põhivara. Jan Willemson. 19. mai 2000.a.

Geomeetria põhivara. Jan Willemson. 19. mai 2000.a. Geomeetria põhivara Jan Willemson 19. mai 2000.a. 1 Kolmnurk Kolmnurgas tasub mõelda järgmistest lõikudest ja sirgetest: kõrgused, nurgapoolitajad, välisnurkade poolitajad, külgede keskristsirged, mediaanid,

Διαβάστε περισσότερα

; y ) vektori lõpppunkt, siis

; y ) vektori lõpppunkt, siis III kusus VEKTOR TASANDIL. JOONE VÕRRAND *laia matemaatika teemad. Vektoi mõiste, -koodinaadid ja pikkus: http://www.allaveelmaa.com/ematejalid/vekto-koodinaadid-pikkus.pdf Vektoite lahutamine: http://allaveelmaa.com/ematejalid/lahutaminenull.pdf

Διαβάστε περισσότερα

LOOGIKA ELEMENTE MATEMAATIKAS. GEOMEETRIA AKSIOMAATILISEST ÜLESEHITUSEST. Koostanud Hilja Afanasjeva

LOOGIKA ELEMENTE MATEMAATIKAS. GEOMEETRIA AKSIOMAATILISEST ÜLESEHITUSEST. Koostanud Hilja Afanasjeva LOOGIKA ELEMENTE MATEMAATIKAS. GEOMEETRIA AKSIOMAATILISEST ÜLESEHITUSEST EESSÕNA Koostanud Hilja Afanasjeva Enne selle teema käsitlemist avame mõned materjalist arusaamiseks vajalikud mõisted hulgateooriast.

Διαβάστε περισσότερα

Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel

Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides Magistritöö Raido Paas Juhendaja: Mart Abel Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Ajalooline sissejuhatus iii v 1 Rühmateooria elemente 1 1.1 Substitutsioonide

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti

Διαβάστε περισσότερα

Mathematica kasutamine

Mathematica kasutamine mathematica_lyhi_help.nb 1 Mathematica kasutamine 1. Sissejuhatus Programmi Mathematica avanemisel pole programmi tuum - Kernel - vaikimisi käivitatud. Kernel on programmi see osa, mis tegelikult teostab

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397 Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus

Διαβάστε περισσότερα

Kontekstivabad keeled

Kontekstivabad keeled Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,

Διαβάστε περισσότερα

T~oestatavalt korrektne transleerimine

T~oestatavalt korrektne transleerimine T~oestatavalt korrektne transleerimine Transleerimisel koostatakse lähtekeelsele programmile vastav sihtkeelne programm. Transleerimine on korrektne, kui transleerimisel programmi tähendus säilib. Formaalsemalt:

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika KLASS 11 TUNDIDE ARV 35

Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid. Sündmus. Sündmuste liigid. Klassikaline tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus. Sündmuste liigid: sõltuvad ja

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA KITSA JA LAIA KURSUSE RIIGIEKSAM

MATEMAATIKA KITSA JA LAIA KURSUSE RIIGIEKSAM Lea Lepmann Tiit Lepmann MATEMAATIKA KITSA JA LAIA KURSUSE RIIGIEKSAM Ülesanded, lahendused, kommentaarid ja soovitused Kõigi käesolevas kogumikus kasutatud riigi- ja katseeksamite ülesannete autoriõigused

Διαβάστε περισσότερα

Vektori u skalaarkorrutist iseendaga nimetatakse selle vektori skalaarruuduks ja tähistatakse (u ) 2 või u 2 u. u v cos α = u 2 + v 2 PQ 2

Vektori u skalaarkorrutist iseendaga nimetatakse selle vektori skalaarruuduks ja tähistatakse (u ) 2 või u 2 u. u v cos α = u 2 + v 2 PQ 2 Vektorite sklrkorrutis Vtleme füüsikkursusest tuntud olukord, kus kehle mõjub jõud F r j keh teeb selle jõu mõjul nihke s Konkreetsuse huvides olgu kehks rööbsteel liikuv vgun Jõud F r mõjugu vgunile rööbstee

Διαβάστε περισσότερα

Excel Statistilised funktsioonid

Excel Statistilised funktsioonid Excel2016 - Statistilised funktsioonid Statistilised funktsioonid aitavad meil kiiresti leida kõige väiksemat arvu, keskmist, koguarvu, tühjaks jäänud lahtreid jne jne. Alla on lisatud sellesse gruppi

Διαβάστε περισσότερα

7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85

7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7 Hii-ruut test Üks universaalsemaid ja sagedamini kasutust leidev test on hii-ruut (χ 2 -test, inglise keeles ka chi-square test). Oletame, et sooritataval katsel on k erinevat

Διαβάστε περισσότερα

5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE

5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE TTÜ EHHTROONKNSTTUUT HE00 - SNTEHNK.5P/ETS 5 - -0-- E, S 5. TUGEVUSRVUTUSE PNELE Staatika üesandes (Toereaktsioonide eidmine) vaadatud näidete ause koostada taade sisejõuepüürid (põikjõud ja paindemoment)

Διαβάστε περισσότερα

Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria.

Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria. Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria. Hele Kiisel, Hugo Treffneri Gümnaasium Analüütilise geomeetria teemad on gümnaasiumi matemaatikakursuses jaotatud kaheks osaks: analüütiline geomeetria tasandil,

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid

Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid Alustame nüüd Exceli põhiliste töövahenditega - funktsioonidega. Võtame esimesena sihikule Matemaatilised ja trigonomeetrilised funktsioonid. Kuigi kogu

Διαβάστε περισσότερα

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.

Διαβάστε περισσότερα

6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad

6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad 6.6. Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 263 6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 6.6.1 Silindriline paine Kui ristkülikuline plaat on pika ristküliku kujuline

Διαβάστε περισσότερα

Mitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine

Mitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKAINSTITUUT Dünaamika kodutöö nr. 1 Mitmest lülist koosnea mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine ariant ZZ Lahendusnäide Üliõpilane: Xxx Yyy Üliõpilase kood:

Διαβάστε περισσότερα

ALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan

ALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan ALGEBRA I Kevad 2013 Lektor: Valdis Laan Sisukord 1 Maatriksid 5 1.1 Sissejuhatus....................................... 5 1.2 Maatriksi mõiste.................................... 6 1.3 Reaalarvudest ja

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)

MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) TARTU ÜLIKOOL Teaduskool MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) Õppematerjal TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud E. Mitt TARTU 2003 1. LAUSE MÕISTE Matemaatilise loogika ühe osa - lausearvutuse - põhiliseks

Διαβάστε περισσότερα

=217 kj/mol (1) m Ühe mooli glükoosi sünteesil lihtainetest vabaneb footoneid: Δ H f, glükoos n (glükoos) =5,89 mol (1) E (footon)

=217 kj/mol (1) m Ühe mooli glükoosi sünteesil lihtainetest vabaneb footoneid: Δ H f, glükoos n (glükoos) =5,89 mol (1) E (footon) KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Vanem rühm (11. ja 12. klass) Kohtla-Järve, Kuressaare, Narva, Pärnu, Tallinn ja Tartu 6. oktoober 2018 1. a) 1 p iga õige ühendi eest. (4) b) Võrrandist ():

Διαβάστε περισσότερα

IKT vahendite kasutamisest gümnaasiumi matemaatikakursuste õpetamisel

IKT vahendite kasutamisest gümnaasiumi matemaatikakursuste õpetamisel IKT vahendite kasutamisest gümnaasiumi matemaatikakursuste õpetamisel Allar Veelmaa, Loo Keskkool Gümnaasiumi riiklik õppekava 1 (edaspidi GRÕK) järgi võib õpilane valida kitsa ja laia matemaatikakursuse

Διαβάστε περισσότερα

Suhteline salajasus. Peeter Laud. Tartu Ülikool. peeter TTÜ, p.1/27

Suhteline salajasus. Peeter Laud. Tartu Ülikool. peeter TTÜ, p.1/27 Suhteline salajasus Peeter Laud peeter l@ut.ee Tartu Ülikool TTÜ, 11.12.2003 p.1/27 Probleemi olemus salajased sisendid avalikud väljundid Program muud väljundid muud sisendid mittesalajased väljundid

Διαβάστε περισσότερα

1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud...

1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud... Marek Kolk, Tartu Ülikool, 2012 1 Kompleksarvud Tegemist on failiga, kuhu ma olen kogunud enda arvates huvitavat ja esiletõstmist vajavat materjali ning on mõeldud lugeja teadmiste täiendamiseks. Seega

Διαβάστε περισσότερα

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013 55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte 58. füüsikaolümpiaad

Eesti koolinoorte 58. füüsikaolümpiaad Eesti koolinoorte 58. füüsikaolümpiaad 29. jaanuar 2011. a. Piirkondlik voor. Gümnaasiumi ülesannete lahendused Eessõna Allpool on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik (mõnel juhul ka enam. Kõik alternatiivsed

Διαβάστε περισσότερα

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,

Διαβάστε περισσότερα

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused klass

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused klass 217/218. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 11. 12. klass 1. a) Vee temperatuur ei muutu. (1) b) A gaasiline, B tahke, C vedel Kõik õiged (2), üks õige (1) c) ja d) Joone õige asukoht

Διαβάστε περισσότερα

6 Mitme muutuja funktsioonid

6 Mitme muutuja funktsioonid 6 Mitme muutu funktsioonid Reaalarvude järjestatud paaride (x, ) hulga tasandi punktide hulga vahel on üksühene vastavus, st igale paarile vastab üks kindel punkt tasandil igale tasandi punktile vastavad

Διαβάστε περισσότερα

Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD

Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD 1 Nõudmised krüptoräsidele (Hash-funktsionidele) Krüptoräsiks nimetatakse ühesuunaline funktsioon

Διαβάστε περισσότερα

Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults

Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on

Διαβάστε περισσότερα

PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL. 5.1 Koormuse iseloom. 5.2 Koormuse paiknemine

PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL. 5.1 Koormuse iseloom. 5.2 Koormuse paiknemine PEATÜKK 5 LUMEKOORMUS KATUSEL 5.1 Koormuse iseloom (1) P Projekt peab arvestama asjaolu, et lumi võib katustele sadestuda paljude erinevate mudelite kohaselt. (2) Erinevate mudelite rakendumise põhjuseks

Διαβάστε περισσότερα

Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus

Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti

Διαβάστε περισσότερα

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja

Διαβάστε περισσότερα

2. HULGATEOORIA ELEMENTE

2. HULGATEOORIA ELEMENTE 2. HULGATEOORIA ELEMENTE 2.1. Hulgad, nende esitusviisid. Alamhulgad Hulga mõiste on matemaatika algmõiste ja seda ei saa def ineerida. Me võime vaid selgitada, kuidas seda abstraktset mõistet endale kujundada.

Διαβάστε περισσότερα

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui

Joonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.

Διαβάστε περισσότερα

Ainevaldkond Matemaatika

Ainevaldkond Matemaatika Ainevaldkond Matemaatika 1 Matemaatikapädevus Matemaatika õpetamise eesmärk gümnaasiumis on matemaatikapädevuse kujundamine, see tähendab suutlikkust tunda matemaatiliste mõistete ja seoste süsteemsust;

Διαβάστε περισσότερα

Ecophon Square 43 LED

Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,

Διαβάστε περισσότερα

1 Reaalarvud ja kompleksarvud Reaalarvud Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju... 5

1 Reaalarvud ja kompleksarvud Reaalarvud Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju... 5 1. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, 2013-14. 1 Reaalarvud ja kompleksarvud Sisukord 1 Reaalarvud ja kompleksarvud 1 1.1 Reaalarvud................................... 2 1.2 Kompleksarvud.................................

Διαβάστε περισσότερα

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a. Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud

Διαβάστε περισσότερα

(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33

(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33 (Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33 Normaallõike tugevusarvutuse alused. Arvutuslikud pinge-deormatsioonidiagrammid Elemendi normaallõige (ristlõige) on elemendi pikiteljega risti olev lõige (s.o.

Διαβάστε περισσότερα

Kitsas matemaatika-3 tundi nädalas

Kitsas matemaatika-3 tundi nädalas Kitsas matemaatika-3 tundi nädalas Õpitulemused I kursus-arvuhulgad. Avaldised. Võrrand, võrratus. 1) eristab ratsionaal-, irratsionaal- ja reaalarve; 2) eristab võrdust, samasust, võrrandit ja võrratust;

Διαβάστε περισσότερα

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2016

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2016 KTEGOORITEOORI Kevad 2016 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 1 1. Kategooriad 1.1. Hulgateoreetilistest alustest On hästi teada, et kõigi hulkade hulka ei ole olemas. Samas kategooriateoorias sooviks me

Διαβάστε περισσότερα

REAALAINETE KESKUS JAAK SÄRAK

REAALAINETE KESKUS JAAK SÄRAK REAALAINETE KESKUS JAAK SÄRAK TALLINN 2006 1 DESCRIPTIVE GEOMETRY Study aid for daily and distance learning courses Compiler Jaak Särak Edited by Tallinn College of Engineering This publication is meant

Διαβάστε περισσότερα

Eesti koolinoorte 26. füüsika lahtine võistlus

Eesti koolinoorte 26. füüsika lahtine võistlus Eesti koolinoorte 6. füüsika lahtine võistlus 8. november 05. a. Vanema rühma ülesannete lahendused. (RONGIVILE) Tähistagu L veduri kaugust jaamaülemast hetkel, mil vedurijuht alustab vile laskmisega.

Διαβάστε περισσότερα

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013

STM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013 Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,

Διαβάστε περισσότερα

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2010

KATEGOORIATEOORIA. Kevad 2010 KTEGOORITEOORI Kevad 2010 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 1 1. Kategooriad 1.1. Hulgateoreetilistest alustest On hästi teada, et kõigi hulkade hulka ei ole olemas. Samas kategooriateoorias sooviks me

Διαβάστε περισσότερα

Algoritmid ja andmestruktuurid Ülesannete kogu

Algoritmid ja andmestruktuurid Ülesannete kogu TARTU ÜLIKOOL ARVUTITEADUSE INSTITUUT Algoritmid ja andmestruktuurid Ülesannete kogu Versioon 1.0 5. juuli 2016. a. 17:06 Koostajad: Ahti Peder Jüri Kiho Härmel Nestra Tartu 2016 Käesoleva õppevahendi

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus. Kinemaatika

Sissejuhatus. Kinemaatika Sissejuhatus Enamuse füüsika ülesannete lahendamine taandub tegelikult suhteliselt äikese hulga ideede rakendamisele (öeldu kehtib ka teiste aldkondade, näiteks matemaatika kohta). Seega on aja õppida

Διαβάστε περισσότερα