kevad 2013 hind 1,60 Söömishäire psüühiline haigus, mis mõjutab kehalist tervist Kodused mürgistusohud ja esmaabi Miks juuksed välja langevad? Jalad kevadeks korda!
Toimetuse info Väljaandja Ülikooli Apteek Yliopiston Apteekki OÜ Saku 8, Tallinn Teostus Celsius Healthcare OÜ Olevimägi 16, Tallinn Toimetus Reet Teng (Ülikooli Apteek) Agne Adamson (Celsius Healthcare OÜ) Fotod istockphoto Projektijuht Eeva-Liisa Piibeman E-post: eevaliisa@celsius.ee Reet Teng Ülikooli Apteegi juhataja proviisor P raeguse üldise rahulolematuse üks läbivaid termineid on muutused. See on üks vägagi huvitav sõna tegelikult ju ei selgugi, kes, mida ja kuidas peaks muutma ning mida (reaalset) täpselt saavutada soovitakse. Mina aga tahaksin rääkida muutmisest just seda oleme Ülikooli Apteegis viimastel aastatel üha rohkem teinud. Muutusi ootamata oleme keskendunud tegevustele, mille parendamine on meie võimuses. Ühe näitena tooksin apteekrite koolitamise. Professionaalne apteeker on suurepäraste teadmistega ning omab seejuures väga head suhtlemisoskust. Pidevate koolitustega ja kasvava tootevaliku tulemusena tahame muuta oma apteegid veelgi kliendisõbralikumaks. Meie eesmärk on olla iga päev üha parem apteek oma klientide jaoks. Hea Ülikooli Apteegi klient, ma väga loodan, et Ülikooli Apteek on juba muutund Teie jaoks kohaks, kuhu soovite alati tagasi tulla. Samuti, et Te ei kõhkle Ülikooli Apteeke soovitamast ka teistele. Muutusi oodates otsigem ka enda tegemistes võimalusi millegi paremaks muutmises sest vastasel juhul võime muutusi ootama jäädagi. Reklaamiinfo Piret Rand Telefon 669 1380 E-post: piret.rand@ya.ee
kevad 2013 Söömishäire psüühiline haigus, mis mõjutab kehalist tervist 4 Ühel inimesel võib olla mitu söömishäiret järjestikku. Ligi pooled anoreksia juhtumid lähevad üle buliimiaks ja võib tekkida ka liigsöömishäire. Nendel haigustel ei pruugi olla väga erinevad tekkepõhjused, vaid üks haigus võib teiseks üle minna või uuesti korduda. Kodused mürgistusohud ja esmaabi 8 Mürgitusinfoliini statistika järgi on üle poolte mürgistustest põhjustatud erinevatest olmekemikaalidest. Eriti ohustatud on alla 3aastased lapsed, kelle jaoks kõik on uus ja huvitav ning kes tahavad kõiki uusi asju ka maitsta. Striiade ravi on aeganõudev ja kulukas 18 Naistel on striiade esinemine võrreldes meestega kuus korda sagedasem. Striiad on pigem kosmeetiline probleem, kuid sõltuvalt nende sügavusest ja ulatusest võivad need oluliselt mõjutada inimese elukvaliteeti. Kui kõht on korrast ära 21 Kõhukinnisus ja kõhulahtisus on sümptomid, mida kõik inimesed mingil eluepisoodil kogenud. Enamasti ei ole tegu iseseisva haigusega, need sümptomid võivad esineda ka täiesti tervetel inimestel. Persoon Toomas Raju 2 Söömishäire psüühiline haigus, mis mõjutab kehalist tervist Sisukord 4 Kodused mürgistusohud ja esmaabi 8 Miks juuksed välja langevad? 13 Striiade ravi on aeganõudev ja kulukas 18 Kui kõht on korrast ära 21 Jalad kevadeks korda! 25 Sissekasvanud varbaküüs 29 Sissekasvanud varbaküüs 29 Kõige sagedamini soodustavad varbaküüne sissekasvu halvasti valitud jalatsid, vale küünehooldus ning traumad.
Persoon Tallinnas Graniidi tänaval asub stuudio Tasapisitasakaal. Toomas Raju on massöör, kes tööpuuduse üle ei kurda. Ta on massöör, kelle üks meeldivamaid tegevusvaldkondi on rasedate Tai massaaž. Agne Adamson ootava ema jaoks on massaaž meeldiv, kasulik Last ja igati soovitatav, ütleb Toomas Raju. Ta soovitab kindlasti enne massaaži tulekut konsulteerida arstiga, sest kõikidele see siiski ei sobi. Põhiliselt on massaaži eesmärgiks keha vormis hoida, ennetada jalgade turseid, öiseid jalakrampe, seljavalusid ning leevendada kõhukinnisust ja iiveldust, kirjeldab massöör Tai massaaži toimet. Massaaž valmistab keha ette sünnituseks, leevendades ühtlasi rasedusaegseid vaevusi. Pehmed, silitavad liigutused lõdvestavad pingeid, mõjuvad stressi vähendavalt ning suurendavad nii ka heaoluhormoonide (endorfiinide ja serotoniinide) eritumist. Tasapisitasakaalu massaaži tutvustav sait lubab ühtlasi, et massaažikuuri läbinud tulevastel emadel on vaagnapõhjalihased lõdvestunud ning tänu sellele kulgeb sünnitus kergemini. Raseda naise emotsionaalne tasakaal on kõikuv, mis tuleneb ka sellest, et kehal on suur koormus. Tai massaž keskendub hingamistehnikale, mis Meelespea Massaaži on kasulik võtta kuurina. Konsulteeri massööriga, milline sagedus on just sulle personaalselt sobivaim. toetab närvisüsteemi. Tai massaaž, eriti kui seda võtta kuuridena, annab just vajaliku mõõduka füüsilise koormuse. Tai massaaži taustast Tai massaaž tähendab sisuliselt võimlemist. Kontseptsiooni rajaja on India arst dr Shivago. Selle massaaži juured peituvad budistlikus kultuuris. Tai massaaž eeldab partnerlust ja dialoogi. Eestis on idamaa ravivõtted hästi omaks võetud. Ida meditsiin on miskipärast meile lähedane. Toomas Raju õppis Tai massaaži tehnikat Lahemaa tervisekoolis, tuntud ka kui Krautmani Massaažija Terviseakadeemia. Selle kooli läbinute tunnistusel on väärtus ka Tai Kuningriigis, kus siinset õpet samuti tunnustatakse. 2 Milles Tai massaaži õpe täpsemalt seisneb? Peamiselt on Toomas Raju sõnul tegemist kolme osaga: massaaživõtete õppimine, praktiline osa ja teooria. Lisaks veel inimese anatoomia ja haigusõpetus. Täisõpe on kokku 1000 tundi. Õppe läbinute oskuseid tunnustatakse Euroopa Liidus. Toomas Raju selgitab, et nn Tai üldmassaaž jaguneb omakorda põhja ja lõuna stiiliks. Põhiliselt kasutatakse Tervis apteegist
Persoon põhja stiili, mille originaalnimi on Noad bo-rarn. Lõuna stiili nimetatakse Mamanit, mis on selle massaažiliigi pehmem versioon. Massaaži teostatakse erinevatele kehaosadele: kätele, jalgadele, kõhule. Massaažiliikidest saab nimetatud ka Luk Pra Kob ehk Tai kuumade taimepallidega kompressmassaaž. Kasutatakse tihti teiste massaažide juures. Kuidas teostatakse raseda massaaži? Massaažile tulles soovitatakse selga panna lihtsad, mugavad riided. Massaaži teostatakse läbi riiete ja vähese õliga, et leevendada rasedusaegseid vaevusi, turseid, väsimust. Need, kes kogenud, tunnistavad, et heaoluhormoonide suurenemine kehas on tuntav. Eluloolist Toomas Raju sündis 10. augustil 1969. aastal Tartus. On lõpetanud Miina Härma gümnaasiumi ning õppinud Tartu Ülikoolis geograafiat. Massaažiga hakkas tegelema 2009. aastal enne neljanda lapse sündi, kui asus õppima Krautmani Massaažija Terviseakadeemiasse, keskendudes Tai ja teistele idamaistele massaažidele. Aastatel 2012 2013 jätkas õpinguid Vana-Eesti klassikalise massaaži ehk soonetasumise kutseõppes. Stuudios Tasapisitasakaal töötab aastast 2012. -mõjutusi. Kasutatakse neutraalset õli. Massaaži ajal on palju asendimuutusi, et klient ei väsiks (selili, kükitades, istudes matil ja toolil ning käpuli). Kasutatakse palju tekke, rätikuid, patju. Kogu seanss vältab ligikaudu tunni. Vastavalt enesetundele võiks määrata koos massaažide sageduse. Praktika näitab, et massaažist on kasu eelkõige raseduse teises pooles. Mida suurem rasedus, seda tuntavam on massaaži mõju, ütleb Toomas Raju. Üldiselt on nii, et igale lahendusele on õiged kasutajad, arvab Toomas Raju vastuseks küsimusele, kuidas teda üles leitakse. Eks see teave levib nii rahvaluule vormis ikka. Kuna massaaž on inimestele vajalik, siis hoitakse ka hinnaklassi sellisena, et oleks kättesaadav ja iga naise õigus. Sagedasemad vaevused, mida saab massaažiga leevendada Kerged seljavalud Raskustunne alaseljas, puusades ja jalgades Selja väsimine Jalgade krambid ja tursed Õlavöötme ja kaela pinged Käte suremine Psüühiline pinge, depressioon Unehäired Ilma arsti kirjaliku loata ei ole massaaž lubatud, kui: ema vanus on alla 18 ja üle 35 eluaasta tegemist on mitmike rasedusega eelmine rasedus on katkenud või on esinenud varasemaid probleeme emakakaela probleemide korral loote südamelöögi sageduses on kõrvalekaldeid normist loote liigutused on vähenenud või puuduvad tegemist on emakasisese arengupeetusega oletatav Rh-konflikt või muu geneetiline probleem madal kaaluiive Samuti ei ole Tai massaaž näidustatud krooniliste haiguste puhul, nagu astma, diabeet, südamehaigus, kõrge vererõhk, aneemia, epilepsia, kopsu- või maksahaigus. Üldiselt ei nõua Tai raseda massaaž mingit eelnevat kogemust või ettevalmistust. Toomas Raju mainib siiski, et varasem massaažikogemus aitab kaasa, sest keha on sellise asjaga harjunud. Massaaž on aga oma olemuselt nõrk silumine, ei toimi punktivajutusi ega kevad 2013 Tai massaaž asendab raseduse ajal treeninguid Raseduse ajal on mõõdukas füüsiline koormus kasulik. Kui tavalisi treeninguid enam harrastada ei ole võimalik, siis saab rasedusaegse massaaži käigus anda lihastele passiivset koormust ning tõhustada sellega ka vere- ja lümfiringet. 3
Söömishäired Tartu Ülikooli Kliinikumi söömishäirete keskuse psühhiaater Anu Järv ütleb, et kogu maailmas suureneb söömishäirete arv, eriti buliimia ja liigsöömise juhtumite arv. Samuti ei ole söömishäired enam ainult noorte naiste haigus, ka meestel ja vanemas eas naistel esineb neid. Eeva-Liisa Piibeman 4 Mis on söömishäired? Mis iseloomustab anoreksiat, buliimiat, liigsöömishäiret? Söömishäirete alla kuulub kolm suuremat gruppi: anorexia nervosa, bulimia nervosa ja liigsöömishäire. Tegemist on psüühiliste haigustega, mis mõjutavad kehalist tervist. Anoreksia on haigus, kus hoitakse oma kehakaalu madalamal, kui see normaalselt olema peaks. Selle tingib kehataju häire, mis tekib inimesel mingil perioodil. Ta tunneb ennast suurena, võibolla isegi paksuna, ja tekib hirm kehakaalu suurenemise ees, mis hakkab väga palju mõjutama enesehinnangut. Tahtmine kaalust alla võtta parandab mingil määral enesehinnangut ning sellest tekib soov veelgi kehakaalu kaotada. Alakaalulisena tekivad inimesel nälgimise tagajärjed, nagu näiteks menstruatsiooni kadumine, hormonaalsed muutused, luude muutused jne. Buliimia puhul esinevad vaheldumisi dieedi- ja ülesöömisperioodid. Reeglina on buliimiahaiged tervisliku kehakaaluga või vahel natukene ülekaalulised, aga nende mõtted on pidevalt hõivatud toitumisest, kehakaalust, välimusest ja kaloritest. Nende enesehinnang sõltub väga palju sellest, millised nad välja näevad. Nad piiravad periooditi oma toitumist ning see tekitab neil ülesöömishooge. Ülesöömishoog on episood, kus inimene tarbib lühikese aja jooksul väga suure hulga toitu ning tavaliselt keelatud toitu ehk asju, mida ta tavaliselt endale ei luba. On buliimiahaigeid, kes liigsöömise hoogude ajal väljutavad oma toitu, ning on ka neid, kes seda ei tee. Liigsöömishäire puhul käivad inimesel liigsöömishood, millel kompenseerivat käitumist tavaliselt ei ole. Liigsöömishäire all kannatajal on toitumine muutunud esmaseks vahendiks emotsionaalsel toimetulekul, näiteks kui tekivad stressiolukorrad või ka positiivsed emotsioonid. Selle tagajärjel suureneb kehakaal, areneb ülekaal ning inimene hakkab otsima kõikvõimalikke meetodeid kaalu langetamiseks käiakse erinevates dieediprogrammides, kuid tavaliselt need ebaõnnestuvad. See viib meeleolu alla, alandab enesehinnangut ning tekitab n-ö dieedidepressiooni. Liigsöömine on tegelikult peegeldus emotsionaalsele toimetulekule. Millised tegurid mõjutavad söömishäirete teket? Haiguste teket mõjutavaid faktoreid on mitmeid: bioloogilised, geneetilised, hormonaalsed, psühholoogilised, perekondlikud, sotsiokultuurilised. Sageli ei pruugi inimesel, kellel paljud riskifaktorid olemas, söömishäiret tekkida. Riski võib näiteks tõsta see, kui perekonnas on kellelgi olnud söömishäire. Ka tavapärasest suurem hõivatus välimusest ning tulemuslikkusest kasvatab söömishäirete tekkimise Tervis apteegist
tõenäosust, või kui perekonnas on väga palju varjatud teemasid ja emotsioonide peitmist ning vähe avameelseid kõnelusi. Samuti võib mõjutada see, kui toitmisharjumused on halvad, perekonnas esineb rasvumist, alkoholisõltuvust. Need kõik on soodustavad faktorid, kuid ei ole alati absoluutsed. Olemas on ka käimapanev faktor, milleks võib sageli olla olulise inimese märkus kehakaalu või välimuse kohta. Söömishäirete tekkel mängivad rolli ka isikuomadused, milles on märgatav perfektsionism inimene teeb kõiki asju väga põhjalikult ja täiuslikult. Eks meelekindlust peab olema, muidu ei õnnestuks selline äärmuslik enda keha muutmine. Ühel inimesel võib olla mitu söömishäiret järjestikku. Ligi pooled anoreksia juhtumid lähevad üle buliimiaks ja võib tekkida ka liigsöömishäire. Nendel haigustel ei pruugi olla väga erinevad tekkepõhjused, vaid üks haigus võib teiseks üle minna või uuesti korduda. Keda söömishäired enim puudutavad? Kogu maailmas suureneb söömishäirete arv, eriti buliimia ja liigsöömise juhtumite arv. Võib oletada, et põhjustajaks on ühiskondlik surve või meedia, aga kindlasti ei ole see alati ainus tegur. Söömishäireid on diagnoositud rohkem noortel naistel ja uuritud enam noorte, 15 25aastaste naiste seas. Viimase aja märgatavad suunad on noorenemise suunas, aga ka vanemas eas esineb neid haigusi. Neid ei ole küll nii palju uuritud ja diagnoositud, kuid kliinilises praktikas võib seda märgata. Ja ka meestel esineb neid haigusi. Põhjused on ikka need samas, mida juba eelnevalt nimetasin, aga võibolla on oma osa ka sellel, et varem mehi ja vanemaid inimesi nii palju ei märgatud. Vanemas eas on teatud ohud söömishäire tekkeks näiteks menopausis naistel, kui keha hakkab muutuma, kaal tõusma, sest organismis toimuvad hormonaalsed muutused. On ka teatud elukutsed, mille puhul võib olla soodustatud söömishäirete esinemine elukutsed, kus demonstreeritakse palju oma keha, või ka sportlased, kelle kehale esitatakse väga suuri nõudmisi. Kuidas käitub söömishäirega inimene ning kuidas suunata ta abi saama? Kui rääkida tüüpilisest anorexia nervosa st, siis algstaadiumis inimene Söömishäired Söömishäirete patsientide arv kasvab kogu maailmas Levimus elu jooksul naiste seas: anoreksia 0,5 3,7% buliimia 1,1 4,2% Meeste ja naiste suhe 1 : 6 kuni 1 : 10 Söömishäiretesse suremus on 5 20% Haigusest on võimalik paraneda Anoreksiast paraneb 44% inimestest Buliimiast paraneb 75% inimestest eitab oma haigust. Haigel on kehakaalus juurde võtmise ees väga suur hirm ning ta peab oma kaalu kontrollimist ja madalat kaalunumbrit nii suureks saavutuseks, et selle äravõtmine väljastpoolt on küllaltki keeruline. Isegi siis, kui organismile on tekkinud juba tõsised tüsistused, ei tunne inimene ennast haigena. Vastupidi, madal kehakaal võib anda positiivse jõu ja hea meeleolu mingiks lühikeseks perioodiks. Reeglina on siis inimesed füüsiliselt väga aktiivsed ja treenivad ülemäära palju. kevad 2013 5
Söömishäired ollakse õnnelikum. Selline mõtlemine on iseloomulik kõikidele söömishäiretele. 6 Sellel hetkel on päris keeruline suunata teda ravile, kuigi teised juba märkavad, et inimene on muutunud ega söö enam teistega koos, on kehakaalus alla võtnud, hoidub rohkem omaette ning keskendub enam trennile. Sellel hetkel võib ravile suunamine tekitada inimeses suurt vastupanu, peresiseselt võivad tekkida konfliktid. Aga ometi peaks just siis suunama ta ravile. Kiire abisaamine oleks küllaltki hea pääsetee anoreksiast. See eeldab motiveeritud kõnelusi teiste poolt ja mitte probleemi eitamist, sest kui ka ülejäänud hakkavad probleemi eitama, venib ravile minek edasi. Oleks hea, kui lähedased või sõbrad, kes märkavad probleemi, annavad inimesele teada, et nad näevad, et temaga on toimunud muutus ning see teeb neile muret. See ei pruugi kohe viia haiget teadmisele, et ta peab minema ravile, aga ta hakkab mõtlema selle üle. Tuleb rääkida asja tõsidusest ehk nälgimise ohtudest tervisele. Vahel on lihtsam nii, kui omaksed eristavad haigust inimesest ning näevad, et see, kes nendega räägib, ei ole inimene, vaid tema haigus. Buliimiapatsiendid pöörduvad tavaliselt ise ravile. Nad on väsinud oma haigusest, neil võib tekkida lisaks buliimiale ka depressioon või muud häired ja see sunnib neid arstile pöörduma. Väga tihti buliimiahaiged häbenevad ja varjavad oma haigust ega pea seda nii tõsiseks haiguseks, kui see tegelikult on seepärast lükatakse arstile minekut suure häbitunde tõttu edasi. Siiski jõuavad nad ise mingil määral sellele järeldusele, et neil on ravi vaja. Ka liigsöömise häire all kannatajad pöörduvad tavaliselt ise arsti poole. Tihti otsivad nad esialgu abi pigem kaalualandamise programmidest kui psühhiaatri juurest, sest nende eesmärk on alati kaalu langetada. Selle haiguse põhjus on aga psüühiline ning tegelikult oleks vaja söömishäire raviga tegeleda. Liigsöömishäirega inimesel on ikkagi enesehinnang seotud kehakaaluga ning neil on kalduvus mõelda, et kui nende kehakaal on madalam, siis Milline on söömishäirete ravi? Kui inimesel on anoreksia vähe arenenud ja lühikest aega kestnud ning tema kaalulangus ei ole väga tõsine, siis piisab ka ambulatoorsest ravist pöörduma peaks söömishäiretega tegeleva psühhiaatri või psühholoogi poole. Rasketel juhtudel, kui kehakaal on väga palju ja kiiresti langenud ning tervisenäitajad halvenenud, on otstarbekas haiglas alustada, sest ambulatoorselt on väga keeruline toidukordi ise reguleerida. Vahel on see isegi ohtlik, kui hakata anoreksia puhul ise rohkem sööma, kuna see on liiga suur koormus organismile. Toitumise taastamine peaks toimuma ikkagi arstliku kontrolli all. Anoreksia puhul on oluline üle saada haiguse eitamise faasist ning jõuda nii kaugele, et inimene nõustub kaasa töötama ja on motiveeritud oma tervise parandamisest. Alustada tuleb ikkagi toitumise reguleerimisega ning seda tuleb teha koostöös arstiga ja tasapisi. Hiljem, kui kehakaal on juba paranenud, tuleb raviprogrammi lülitada psühhoteraapia. Ravi juures on psühholoogiline töö väga oluline. Buliimia puhul alustavad vahel oma ravi haiglast patsiendid, kellel on tekkinud ka kehalised tagajärjed seoses väljutamistega, kellel on raske toitumist ise reguleerida ning kellel esinevad kaasuvad psüühilised häired. Buliimia ravi üks osa on söömistreening ehk õpitakse normaalset toitumist ning saadakse julgust seda hiljem jätkata. Buliimiahaigele antakse kõikvõimalikku informatsiooni toitumise ja keha kohta, kuna söömishäiretega inimestel on sellega seoses väga palju ebaratsionaalseid mõtteid. Söömistreening kergendab paljusid probleeme Tervis apteegist
Söömishäired ning haige mõistab, et tavapärases toitumises midagi ohtlikku ei ole. Edasi järgneb buliimia puhul ka psühhoteraapia. Anoreksia puhul on psühhoteraapia alati pikem ning võib võtta aega aasta kuni paar. See ei tähenda muidugi, et inimene peab kogu aeg haiglas olema. Buliimiast paranemine, kui haigus on vähe kestnud ja arsti ning patsiendi vahel on hea koostöö, võib toimuda 5 6 kuuga. Liigsöömise ravi on üsna sarnane buliimia ravile, kuid ravisse on lülitatud ka füüsiline aktiivsus. Kui anoreksia ja buliimia puhul me piirame füüsilist aktiivsust, siis liigsöömise ravis me soodustame seda. Kui hästi patsiendid söömishäirete ravile alluvad? Kas sind ohustab söömishäire? 1. Kas sul esineb süütunne täiskõhu järgselt? 2. Kas sa muretsed kontrolli kaotamise pärast söögi üle? 3. Kas sa oled viimase kolme kuu jooksul kaotanud kaalust üle 6,3 kg? 4. Kas sa usud, et oled paks, kui teised väidavad, et sa oled liialt kõhn? 5. Kas toit valitseb sinu elu üle? Iga küsimus annab 1 punkti, 2 punkti anoreksia või buliimia Anoreksia patsientidest umbes 44% paranevad, aga kahjuks on anoreksia üks kõige suurema suremusega psüühiline haigus, millel on kehalised tagajärjed. Anoreksia on tegelikult väga ohtlik haigus see on võrreldav pahaloomuliste onkoloogiliste haigustega. Õnneks on nendel, kes paranevad, taastunud normaalne kehakaal, menstruatsioon, vähenenud hormonaalsed nihked ja paranenud üldine kehaline ja psüühiline tervis ning nad elavad edukalt edasi. Võib öelda, et inimesed, kes söömishäirest ükskord välja tulevad, on tavaliselt isegi tugevamad, kui need, kes ei ole seda kunagi põdenud. Küll aga võib jääda teatav ettevaatlik hoiak seoses söömisega, aga see ei pruugi elu enam nii palju segada. Buliimiast, kui ravi on järjekindel ja koostöö hea ning inimesel on motivatsioon olemas, paraneb umbes 75% haigetest. Liigsöömise paranemise protsent võib olla sarnane. Haiguse kordumist esineb patsientidel üsna sageli. Et ära hoida söömishäirete taasägenemist ja kordumist, on väga oluline ravi kogu pikkuses läbi teha. Tihti patsiendid lõpetavad oma ravi liiga vara ära ning järjepidevus katkeb. ELA VALUTA! Magnetteraapia on turvaline, mitteinvasiivne (midagi ei lõigata ega kuhugi ei torgata) meetod magnetväljade kohaldamisel kehal vaeguste vähendamise eesmärgil. BS-magnettugi vähendab turseid, lõdvestab lihaseid ja leevendab valu. Magnetid on paigutatud toodetesse nii, et need mõjutavad keha akupunkte, vallandades pärsitud energia. Tavaliselt on esimeseks tähelepanekuks magnettugede kasutamisel valude märkamatu kadumine, teiseks paranenud energiatase ning üldine parem enesetunne. Suurim kasu saadakse toodete järjepideval kasutamisel- vähemalt 20 minutit iga päev. Maailma eri paigus on miljoneid rahulolevaid magnettugitoodete kasutajaid. Koge sinagi! Kõik BS tooted toetavad loomulikku paranemist, sobivad valu, nihestuste, venituste ja reumaatiliste sümptomite leevendamiseks ning tursete alandamiseks. Pikaajalisel kasutamisel on täheldatud ka selliste krooniliste haiguste leevendumist, nagu diabeet, radikuliit, reuma, nahahaigused (ka psoriaas), ägedad lihas- ja liigeshaigused. Kasutada ei tohi raseduse ajal või südamestimulaatorit omavad inimesed. Soovitatav on lasta arstil aeg-ajalt oma tervislikku seisundit kontrollida- võib juhtuda, et peab vähendama manustatavate arstimite kogust. Tooted on juba müügil Tallinnas Kristiine, Kaubamaja ja Rocca Al Mare ning Kuressaares Ülikooli Apteekides. kevad 2013 7
Mürgistuste esmaabi Alates 2008. aastast töötab Eestis mürgistusinfoliin 16662, kuhu helistades võivad nii tervishoiutöötajad kui elanikkond saada nõu ja juhiseid ägedate mürgistusseisundite korral. Ruth Kastanje Mürgistusteabekeskuse peaspetsialist 8 Elanikkonna nõustamine telefoni teel on eriti vajalik, sest enamik mürgistusi juhtub kodudes. Erinevalt paljude ettekujutusest, et igasuguse mürgistuse korral peab kõigepealt tulema kiirabi, andma vastumürki ja viima haiglasse, on paljudel juhtudel määravaks hoopis kohapeal osutatud kiire ja õige esmaabi, mis võib tervisekahjustust leevendada või selle tekkimise hoopis ära hoida. Infoliini statistika järgi on üle poolte mürgistustest põhjustatud erinevatest olmekemikaalidest, kas siis nende ettevaatamatul käitlemisel või eksikombel allaneelamisel. Eriti ohustatud on alla 3aastased lapsed, kelle jaoks kõik on uus ja huvitav ning kes tahavad kõiki uusi asju ka maitsta. Lastega juhtusid eelmisel aastal pea pooled (43%) kemikaalimürgistustest. Kemikaali sattumine nahale, silma, hingamisteedesse Kui õnnetus kemikaaliga on juhtunud, tuleb abistajatel või kannatanul endal kohe tegutsema asuda. Parimad abilised seejuures on puhas joogivesi ja värske õhk. Juhul kui kemikaal sattus nahale, tuleb koheselt eemaldada saastunud riided ja loputada kahjustatud kohta voolava veega vähemalt 15 minutit. Kui aine oli originaalpakendis, tuleks pakendilt kontrollida toote phd: ph alla 2 on söövitav hape ja ph üle 12 on söövitav alus. Sinna vahele jäävad väärtused on nahka ja limaskesti ärritava toimega. Täpsemate juhiste saamiseks helistada 16662, võttes telefoni juurde kaasa toote pakendi. Kui tekkinud on põletushaavad või valu ei möödu, tuleks pöörduda arsti poole. Kemikaali sattumisel silma tuleb silma koheselt voolava veega loputama asuda. Silma loputatakse vähemalt 15 minutit, söövitava aine puhul kindlasti 30 minutit. Sellest sõltub silmas kahjustuse väljakujunemine. NB! Silma loputamist ei tohi edasi lükata ka mitte arsti juurde sõitmiseks või kiirabisse helistamiseks sel juhul jääb silmaarstil üle ravida juba keemilise põletusega silma. Kui järgnevate tundide jooksul tekivad siiski väljendunud põletikunähud, valu ja pisaravool tuleb pöörduda silmaarsti poole. Kemikaali sissehingamisel on oluline viia kannatanu kohe värske õhu kätte, hoidudes ise mürgist ainet sisse hingamast. Kui halb enesetunne värskes õhus ei möödu, vaid lisanduvad muud kaebused köha, surve rinnus, õhupuudus, helistada 16662. Tähele tasuks panna, et kemikaali sissehingamisest tekkivaid tervisekaebusi ei pea kartma mitte ainult mürkidega (näiteks putukatõrjevahendid) Tervis apteegist
Mürgistuste esmaabi Terviseameti Mürgistusinfoliin 16662 töötab ööpäevaringselt seitse päeva nädalas. Helistamine on anonüümne ja tavatariifiga. töötades, vaid ka tavaliste puhastusvahenditega vannituba koristades tuleb silmas pidada, et ruumis oleks siiski korralik ventilatsioon ja uksed koristamise ajal avatud. Mürgise aine allaneelamine Mürgise aine allaneelamisel tuleb kõigepealt suu korralikult loputada, teralised ained nahalt lahti pesta, eemaldada ka riided, mis võivad olla kemikaaliga saastunud. Suu loputamise käigus kontrollida ka suu limaskesta: kas on näha punaseid või valkjaid põletuskohti. Seejärel asuda allaneelatud kemikaali lahjendama, andes kannatanule juua. Joota tuleb korraga väikestes kogustes, et vältida oksele ajamist: täiskasvanule maksimaalselt 240 ml, lapsele 15 ml kehakaalu kg kohta. Lastele võib anda mitte ainult vett, vaid ka mahla või midagi muud maitsvat peaasi, et laps nõustub jooma. Ebameeldiva maitse kõrvaldamiseks võib ka täiskasvanud inimene võtta mõne lusikatäie jogurtit, suutäie banaani või mõnda muud hästi maitseid siduvat toiduainet. Vältima peab ainult gaseeritud jooke, sest süsihappegaas transpordib mürgi kiiremini organismi laiali ja venitab ka mao seina, pingutades sellega niigi kahjustatud kudesid ja suurendades perforatsiooni võimalust. Vältida tuleb oksendamist, ükskõik kas koduse maoloputuse kujul või lihtsalt suure koguse vee joomisel, sest oksendamisel läbib ärritav aine uuesti söögitoru ja süvendab selle kahjustust, samuti tekib oht, et oksendav kannatanu võib aspireerida mürgiga segatud oksemassi hingamisteedesse. Eriti ohtlik on igasugune haiglaväline maoloputus väikelastele, sest vastupunnivale lapsele vägisi näppe kurku surudes võime last vigastada, samuti puudub niisugusel juhul igasugune kontroll lapse vedelikubilansi üle ja teadmata koguses makku valatud ning sinna jäänud vesi võib tekitada veemürgistuse, mis viib väga tõsiste tagajärgedeni. Mingil juhul ei tohi hakata sissejoodud ainet koduste vahenditega neutraliseerima. Aluse ja happe reaktsioonil muutub küll aine omadustelt neutraalsemaks, kuid meeles tuleb pidada, et tekkiv keemiline reaktsioon toimub elusorganismis ning vabanev soojus ja süsihappegaas ärritavad ja venitavad magu, süvendades sellega kahjustust ning võivad esile kutsuda oksendamise. Kui suu ja nahk on loputatud, patsiendile juua antud, võtta jällegi kaasa toote pakend ja helistada 16662, kus konsultant saab andmebaasist kontrollida, kas antud aine sellises koguses on üldse ohtlik, ja annab juhised edasiseks tegutsemiseks. kevad 2013 9
Mürgistuste esmaabi Jäta meelde Paljusid aineid on võimalik seedetraktist siduda aktiveeritud söe manustamisega, aga enne kui seda kodus teha, tuleks kindlasti mürgistusinfoliinilt küsida, kas süsi ikka antud konkreetset ainet seob ja kui palju seda patsiendile anda. Näiteks ei seo süsi alkohole, petrooleumitooteid, happeid ega aluseid. Mürgistuse raviks ei piisa kindlasti paarist tabletist. Et aktiveeritud söe manustamine oleks efektiivne, tuleb täiskasvanule anda 50 g, lapsele 0,5 1,0 g kehakaalu kg kohta sütt. See on suur hulk tablette ja nende mugavama neelamise ja parema toimimise huvides peaks tabletid eelnevalt peenestama ja saadud pulbri vedelikuga lahjendama. Haiglates kasutatakse tänapäeval juba spetsiaalset pulbrilist aktiivsütt, mis on pakendatud plastpudelisse, kuhu on jäetud ruumi ka vee lisamiseks. Lastele võib söe neelamise mõnusamaks teha, segades seda näiteks limonaadi, jogurti või kasvõi jäätisega. Juhul kui kemikaal sattus nahale, tuleb koheselt eemaldada saastunud riided ja loputada kahjustatud kohta voolava veega vähemalt 15 minutit. Kemikaali sattumisel silma tuleb silma koheselt voolava veega loputama asuda. Kemikaali sissehingamisel on oluline viia kannatanu kohe värske õhu kätte, hoidudes ise mürgist ainet sisse hingamast. Mürgise aine allaneelamisel tuleb kõigepealt suu korralikult loputada, teralised ained nahalt lahti pesta, eemaldada ka riided, mis võivad olla kemikaaliga saastunud. Nikotiin kui aine on närvisüsteemi ja südamesse mõjuv kiiretoimeline mürk, mille üledoos põhjustab rütmihäireid, teadvusetust ja krampe. Juba üks ära söödud sigaret, kolm koni või üks sigarikoni võib väikelapsele olla surmav. Uue taime soetamisel peaks kohe poes uurima, mis juhtub selle maitsmisel või nahale määrimisel või milliseid toimeid peale lihtsalt ilus olemise taimel veel teada on, ning ohtlikud taimed pigem ostmata jätta, kui loota, et äkki laps neid ei puutu. Ravimimürgistuste korral tuleks kõigepealt teha kindlaks, millist ravimit ja kui palju on manustatud ning kui palju on juhtunust aega möödunud. Laste puhul tasub vaadata, kas suus on näha tabletipuru ja kui palju ravimit on sattunud riietele, põrandale või hoopis diivani alla ja seejärel püüda meenutada, kui palju ravimit oli pakendist enne kasutatud. Õnneks on enamik mürgistusi kodukeemiatoodetega kerged ja õigete esmaabivõtete rakendamisel piirduvad ärritusnähtudega nahal või seedetraktis. Kuni viimaste aastateni juhtisid raskete kodukeemia mürgistuste tekitajate edetabelit söövitavate omadustega ained: ahjupuhastusvahendid, torupuhastajad, plekieemalduskontsentraadid, mille ohtlikkus oli teada ja mida karta osati. Mõne viimase aastaga on sellesse ritta Euroopas ja Ameerikas tõusnud uus tegija : geelkapslites pesuvahendid. Kuigi aine põhikoostis on sama, mis kõigil pesugeelidel, põhjustavad ilusad värvilisi komme või mänguasju meenutavad kapslid raskemaid mürgistusi, kui teised pesuvahendid. Mõned väikelapsed on ajutiselt vajanud isegi juhitavale hingamisele viimist. Esinenud on silmakahjustusi ja nahapõletusi. Probleem on selles, et kapslis sisalduv aine on kontsentreeritum kui teised pesuvahendid. Kapslit on erinevalt pesupulbrist mugav suhu pista ja neelata sellega satub organismi suurem kogus ainet. Ka sisaldavad pesukapslid kuni 25% erinevaid alkohole, millega seostataksegi teadvus- ja hingamishäirete teket väikelastel. Sigaretid ja tubakas Kemikaalid pole sugugi ainus kodudes varitsev oht. Isegi kui oma teada on kõik keemiatooted kõrgele riiulisse ja ravimid luku taha ära pandud, piisab külalise poolt esikukapile jäetud käekotist, et laps leiaks palju uusi ja huvitavaid ohtlikke mänguasju. Inimestel leidub kottides sageli erinevaid ravimeid ja tubakatooteid. Viimaseid ei osata tihti piisavalt karta. Sigarettide kahjulik toime seondub tavainimesele ikka pigem suitsu pikaajalise kantserogeense toimega ja täielikult jäetakse tähelepanuta, et nikotiin kui aine on närvisüsteemi ja südamesse mõjuv kiiretoimeline mürk, 10 Tervis apteegist
mille üledoos põhjustab rütmihäireid, teadvusetust ja krampe. Juba üks ära söödud sigaret, kolm koni või üks sigarikoni võib väikelapsele olla surmav. Kuna tegemist on kiiresti imenduva ainega, on nikotiin üks neid mürke, mille jaoks aktiivsüsi peaks olema koduses apteegis valmis. Uued tooted, mille ohtlikkust endale ei teadvustata, on nikotiiniga närimiskummid, mis olenevalt kogusest võivad samuti lapsele eluohtlikuks osutuda. Enamasti puudub inimestel teadlikkus e-sigarettide mürgisusest. Nii mõnigi arvab, et need ei sisalda nikotiini või et ilma suitsuta nikotiin pole ohtlik. Tegelikult sisaldavad e-sigaretid nikotiini sama palju kui tavalised sigaretid ja lisaks veel mitmesuguseid tootja poolt täpselt määratlemata kemikaale. Eelmisel aastal Prantsusmaal läbiviidud uuring näitas ka, et paljudel juhtudel sisaldas e-sigareti täitevedelik nikotiini rohkem, kui tootja poolt deklareeritud. Juba tuntum, kuid samuti paljude poolt süütuks lõbuks peetav toode on vesipiip. Hoolimata linnalegendist ei pea vesi mürke kinni ja ühe tunniajalise vesipiibuseansiga saavad osalejad sama palju nikotiini kui sajast sigaretist. Noorte seas populaarne snus ehk huuletubakas kätkeb endas veel täiendavaid ohte, sest parema imendumise huvides on pakikesele sageli lisatud peent klaasipuru, mis vigastab suu limaskesta ning põhjustab põletikke. Ka on nii mõneski koolis kuulda põsetubaka taaskäitlemisest: kasutatud pakikesed kuivatatakse ahjus uuesti ära ja müüakse noorematele ja rumalamatele edasi, soodustades sellega nakkuste levikut. Toataimed ja maitseained Kui majas on lapsi, ükskõik kas väikseid või teismelisi, tuleb kriitilise pilguga üle vaadata ka toalilled. Uue taime soetamisel peaks kohe poes Mürgistuste esmaabi uurima, mis juhtub selle maitsmisel või nahale määrimisel või milliseid toimeid peale lihtsalt ilus olemise taimel veel teada on, ning ohtlikud taimed pigem ostmata jätta, kui loota, et äkki laps neid ei puutu. Paljud populaarsed toataimed sisaldavad erinevaid ärritavaid või mürgiseid aineid. Naha ja limaskestade ärritust tekitavad alpikann, havisaba, priimulad ja jõulutäht, vaasililledest tulbid ja nartsissid. Monstera lehe närimise järgselt tekib aga tunne, nagu oleks söödud klaasvilla taim ei ole küll mürgine, kuid sisaldab imepeeni vees mittelahustuvaid oksalaadikristalle, mis vigastavad suud nagu klaasipuru. Ettevaatlik tuleb olla diffenbahhia liikidega, mis on väga tugevalt ärritavad ning närimisel võivad tekitada neelus turse, mis võib hakata takistama nii neelamist kui hingamist. Kindlasti ei tohiks lastega majapidamises ega lasteasutuses olla kohta riitsinusel, Daily Elixir Vitamiinide ja ürdiekstraktide eliksiir igapäevaseks kasutamiseks Vitamiinid C, B 2, B 6, B 12, foolhape, niatsiin aitavad vähendada väsimust ja kurnatust. Vitamiini C, foolhape, ning tsink ja seleen on vajalikud immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Pantoteenhape aitab kaasa normaalsele vaimsele jõudlusele ning vitamiinid B 1, B 2, B 6, B 12, niatsiin ja biotiin aitavad kaasa kesknärvisüsteemi normaalsele talitlusele. Gerimax Daily Elixir on väärtuslik sõõm energiat, mis varustab organismi 11 vajaliku vitamiini, mineraalaine ja antioksüdandiga. Sisaldab ka viinamarja seemnete- ja ingveri ekstrakte ning tuhandeid aastaid Idamaades kasutatavat lisaenergia allikat ženženni. Meeldiv kirsi ja vanilli maitse muudab eliksiiri igapäevase võtmise nauditavaks. kevad 2013 11
12 Mürgistuste esmaabi mille ilusad kirjud oad näevad ahvatlevad välja, kuid mis sisaldab tugevat rakumürki ritsiini. Juba üks uba võib põhjustada ohtliku mürgistuse. Riitsinuse ubade maitsmise kahtluse korral tuleks kannatanule koheselt manustada aktiivsütt ja toimetada ta jälgimiseks haiglasse. Veel üks riskantne toataim on inglitrompet ehk lõhnav ogaõun, mis sisaldab mitmeid ohtlikke alkaloide põhjustades häireid nii kardiovaskulaar- kui närvisüsteemis. Selle ilusa lille vastu tunnevad sageli ebatervet huvi just teismelised, sest paljud internetisaidid kirjeldavad inglitrompeti hallutsinogeenseid omadusi ja noortele tundub, et selline puhas ja looduslik asi ei saa ometi väga ohtlik olla. Kuigi ringleb mitmeid juhiseid, kui mitme õie söömine on veel ohutu, on tegelikult piir hallutsinogeenset ja eluohtlikku mürgistust põhjustava koguse vahel õhkõrn. Asjata ei ole erinevad ogaõuna liigid kõige rohkem mürgistusjuhtumeid põhjustavad taimed Euroopas. On ka teisi igapäevaselt tuttavaid taimseid saadusi, mille väärkasutamine on internetist julgustust saades moodi läinud. Nii kasutatakse hallutsinogeense efekti saamiseks näiteks muskaatpähklit, mis üledoseerimisel tekitab soovitud eufooria asemel hoopis paanikatunde, vererõhulanguse ja seedehäired, kusjuures selline seisund võib kesta mitu päeva. Seejuures tuleb silmas pidada, et internetis selliste vahendite kohta leviv info on sageli väga kaugel tõesest. Nii sattus haiglasse tütarlaps, kes soovis mõne lihtsa ja ohutu vahendiga leevendada eksamiärevust. Kui piparmünditee ei mõjunud, küsis ta jututoas nõu ja talle soovitati muskaatpähklit kui rahustavat vahendit. Tulemus oli loomulikult vastupidine. Uus internetis leviv nähtus on nn cinnamon challenge. Inimesed üritavad võtta sisse supilusukatäie kaneelipulbrit ilma sellele peale joomata, kusjuures sageli oma üritust filmitakse, et klipp hiljem teistele vaatamiseks üles panna. Sellise tegevusega pidavat kaasnema kuum ja huvitav tunne. Pahatihti kaasneb ka kaneelipulbri sattumine hingamisteedesse ja sellest tingitud hingamishäire. Ameerika selle aasta mürgistusteabekeskuste ja kliinilise toksikoloogia kongressil esitleti näidisjuhtumit keskealisest naisterahvast, kes cinnamon challenge it sooritades hingas sisse sellise koguse kaneeli, et saabus haiglasse raske hingamispuudulikkusega ja tuli mitmeks päevaks viia juhitavale hingamisele. Bronhoskoobis võis näha tema hingamisteede sisepinda katvat tihket kaneelivärvi eritist. Ravimimürgitused Ravimimürgistuste korral tuleks kõigepealt teha kindlaks, millist ravimit ja kui palju on manustatud ning kui palju on juhtunust aega möödunud. Laste puhul tasub vaadata, kas suus on näha tabletipuru ja kui palju ravimit on sattunud riietele, põrandale või hoopis diivani alla ja seejärel püüda meenutada, kui palju ravimit oli pakendist enne kasutatud. Seejärel helistada 16662, kus kõnele vastaja arvutab välja, kui palju on manustatud kogus kehakaalu kg kohta ja kontrollib andmebaasist koguse toksilisust. Eriti oluline on see laste puhul, sest laste peal ravimuuringuid ei tehta ja informatsioon toksiliste dooside kohta kogunebki mürgistusjuhtumite dokumenteerimisel ja analüüsimisel. Samuti saab andmebaasi abil hinnata, millises faasis on mürgistus: kas ravimi toime pole veel alanud ja seda saaks aktiivsöe andmisega ära hoida, kas toime on juba maksimumi saavutanud, või on ravimi poolestusaeg juba möödunud ning uusi kaebusi enam ei lisandu. Selline info võib olla elupäästva tähtsusega, sest kui kiiretoimelist ravimit on manustatud eluohtlikus koguses, võib häirekeskuse päästekorraldaja küll kiirabi välja saata, kuid kaugemas maakohas ei pruugi see õigeks ajaks kohale jõuda. Sellepärast on oluline piisava koguse aktiivsöe olemasolu koduses apteegis. Tervis apteegist
Alopteesia Juuksed torkavad oma asukoha tõttu kergesti silma ning seetõttu pööratakse neile paljudes kultuurides ka erilist tähelepanu: neid kärbitakse, eemaldatakse, värvitakse ja seatakse erilistesse soengutesse. Ene Pärna Tartu Ülikooli Kliinikumi nahaarst Ilusate juustega on iga inimene rahul ja õnnelik. Kui aga avastatakse, et juuksed langevad välja, siis ollakse ahastuses. Paratamatult tulevad pähe küsimused: miks just mina ja mida teha? Selle teada saamiseks tuleb aga alustada mitteväljalangevatest juustest ehk sellest, mis toimub meie juustega igapäevaselt. Juuksed on inimese üheks väga oluliseks välimuse karakteristikuks. See, kuidas välja näeme, mõjutab meie suhtlemist, emotsionaalset enesetunnet, elukvaliteeti. Juuste värv, maksimaalne jämedus, juuksekarva läbimõõt ja juuste maksimaalne võimalik pikkus on iga inimese puhul geneetiliselt kindlaks määratud. Juuste tihedus ja pikkus sõltuvad ka juuste kasvufaasi pikkusest. Samas, juuste tihedus ühe ruutsentimeetri kohta peanahal on määratud pärilike eelduste poolt. Juuksekarv koosneb juuksesibulast ja surnud keratiiniseerunud rakkudest moodustunud juuksekarvast. Juuksed kasvavad umbes 1 sentimeeter kuus. Füsioloogiline ehk normaalne juuste vahetumine on 60 150 juuksekarva päevas ja 300 karva ühel pesemisel. Karvanääpsul on elutsüklid kevad 2013 Peanahal on ligikaudu 100 000 150 000 juuksekarva, millest igaüks on parasjagu oma elutsüklis. Ühe juuksejuure karvatsüklite arv on geneetiliselt kindlaks määratud üks juuksejuur teeb keskmiselt läbi 25 tsüklit. Kui kasvufaas on optimaalse pikkusega, siis on piisav juuksetihedus tagatud elu lõpuni. Kuid leidub rida faktoreid, mis elutsükleid mõjutavad: juuksejuurte kapillaarse verevarustuse häire, haiguslikud muutused ainevahetuses, toitumisest tingitud ainevahetushäire, ravimid ja hormonaalsed muutused lühendavad kasvuperioodi ja see omakorda toob varasemaks ka järgnevad arengutsüklid. Nii saavutab juuksejuur oma maksimaalse eluea varem. Bioloogiliselt on juuksekarvad üksteisest sõltumatud, kuid juuksejuurte verevarustuse ja hormoonretseptorite kaudu võivad neid eespool nimetatud faktorid sünkroonselt mõjutada. Järgnevalt on kirjeldatud kahte tüüpi juuste väljalanemist: androgeene ehk meestüüpi juustekadu ning puhkefaasi väljalangemine. Androgeenne alopeetsia Androgeenne alopeetsia ehk meestüüpi juustekadu on päriliku eelsoodumusega, androgeensõltuv, progresseeruv juuste kadu. Põhjuseks on suurenenud tundlikkus ühe meessuguhormooni vormi, dihüdrotestosterooni (DHT), suhtes. Viimast leidub erinevates keha kudedes, sealhulgas ka peanahas. Arvatakse, et DHT põhjustab kasvu- 13
Alopteesia faasi lühenemist ja selle tulemusena järk-järgult karvad õhenevad. Meestüüpi juuksekadu progresseerub järk-järgult. Alguses karvad õhenevad, kuid hiljem võib märgata suurenevat väljalangemist ja juusteta laikude teket. Meestel algab juuste väljalangemine enamasti peale puberteeti. Juba varases staadiumis on märgata järk-järgulist juustejoone taandumist otsmiku piirkonnas ja oimu piirkonnas. Edasi ka hõrenemine pealael. Naistel hakkavad probleemid juustega tekkima või oluliselt halvenema menopausis, kuid sageli ka 20. 40. eluaasta vahel. Enamikel juhtudel tekib ühtlane juuste hõrenemine pealae piirkonnas, pealae külgmised ja eesmised osad ei ole haaratud. Androgeenset juustekadu tuleb eristada puhkefaasi juustekaost. Puhkefaasi juuste väljalangemine Puhkefaasi juuste väljalangemine on olukord, kus mingi ajal vältel langeb normist enam juukseid välja ja peanahale tekib nähtav juuste hõrenemine, kuid juusteta laike ei teki. Niisuguse juuste väljalangemise korral on suurenenud puhkefaasis olevate karvafolliikulite arv ja karvatsükli faaside suhted on muutunud. Kulu järgi saab eristada ägedat ja kroonilist väljalangemist. Äge puhkefaasi väljalangemine tekib ootamatult, 2 3 kuud peale toimivat tegurit. Teguriteks võivad olla kirurgiline trauma/lõikus, sünnitus, tugev verejooks, nälgimine, palavikuline seisund, ravimite kasutamine jne. Tähelepanuta ei maksa jätta fakti, et umbes 33%l juhtudest jääb põhjus selgusetuks. Karvade kasv taastub iseenesest 3 6 kuu jooksul. Krooniline ulatuslik puhkefaasi väljalangemine tähendab kauem kui kuue kuu vältel juuste väljalangemist. Täpsed tekkepõhjused ei ole selged. Põhjused võivad olla mitmesugused: kilpnäärmehaigused, rauavaegusaneemia, tugev valguvaegus, rasked maksa- ja neeruhaigused, ülemäärane dieet, krooniline nälgimine, liigne A-vitamiini tarbimine. Ka võivad puhkefaasi väljalangemisi põhjustada mõned sidekoehaigused ja mõnede ravimite tarvitamine, mille kõrvaltoimeks on juuste väljalange- BABE on Hispaanias toodetud tõhus apteegikosmeetika sari, mis lahendab peamised nahaprobleemid. Tooted on kliiniliselt ja dermatoloogiliselt testitud, mitteärritavad ja hüpoallergeenilised. Kogu tootesari on parabeenide vaba ja sisaldab parima kvaliteediga aktiivseid koostisosi. Ei ole katsetatud loomade peal! www.laboratoriosbabe.com 14 Tervis apteegist
Alopteesia Karvanääpsu elutsükli võib jagada neljaks 1. KASVUFAAS, mis kestab 3 6 (10) aastat ja selles faasis toimub karva kasv. Keskmiselt 80 90% karvafolliikulitest on kasvufaasis. 2. LÜHIAJALINE ÜLEMINEKUFAAS, mis kujutab endast taandarengufaasi ja kestab 1 2 nädalat. Selles faasis on 1 3% karvafolliikulistest. Karv kaotab oma pigmendi, karvaroog keratiniseerub. 3. PUHKEFAAS, mis kestab 2 4 kuud ja karva allosas ainevahetus puudub. Selles faasis on umbes 15% karvafolliikulitest. 4. KARVA ERALDUMISE FAAS, mis kestab 4 6 nädalat. Selles faasis hakkab samast juuksejuurest kasvama uus karv ning vana lükatakse karvafolliikulist välja. mine. Viimasel juhul ravimi võtmise lõpetamisel väljalangemine lõpeb ja juustekasv taastub. 30 50aastastel naistel võib esineda kroonilist puhkefaasi väljalangemist kestuvsega kuid ja aastaid. Vahepeal probleem laheneb ja siis süveneb taas. Protsess on seotud kasvufaasi lühenemisega teadmata põhjustel. Niisuguse probleemiga kimpus olevad naised kirjeldavad, et nooruses olid juuksed nii tihedad ja juuksekasv kiire, kuid nüüd on juukseid poole vähem, patsgi poole õhem. Kas väljalangemist saab takistada? Kui probleem on käes, siis kerkib alati küsimus, kas kuidagi on võimalik juuste väljalangemist takistada? Intensiivse väljalangemise faasis ei ole võimalik n-ö programmeeritud juuksejuurte väljalangemist peatada. Alles umbes kolm kuud peale tekkepõhjuse kõrvaldamist, kui on võimalik tekkepõhjus leida, ja sobiva ravi alustamist võib protsess peatuda. Sel ajal ei aita pesemisest ja kammimisest või harjamisest loobumine. Kahjustatud juuksed langevad ikkagi välja. Juuksekosmeetilised abinõud, nagu värvimine, lokid või juukselõikus ei ole vastunäidustatud, kui seda tehakse korrektselt. Sobilik soeng aitab probleemi varjata. kevad 2013 Juustekadu meestel ja naistel erinevates staadiumites Ravi eesmärgiks androgeense juuksekao puhul on peatada haiguse progresseerumine ja stimuleerida terminaalsete karvade kasvu. Üks võimalikest lokaalsetest vahenditest on 2%line minoksidiili lahus, mis parandab peanaha vereavarustust ja pikendab kasvufaasi. Ravi on väga pikaajaline, sageli eluaegne. Võimalik on ka juuste siirdamine või hea enesetunde säilitamiseks paruka kandmine. Puhkefaasis juuste väljalanguse korral tekkepõhjuslikku ravi ei ole. Kasutatakse samuti 2%list või 5%list minoksidiili lahust kasvufaasi pikendamiseks. Apteegis pakutavatest vahenditest šampoonid, vedelikud on täiendav abi, kuna need annavad juustele tervema välimuse. Alati on soovitatav probleemi tekkimisel külastada nahaarsti, kes annab juuste olukorrale hinnangu, vajadusel teeb lisauuringuid ja määrab ravi. 15
Unetus Unetus on üks levinumaid psüühikahäireid. Unetu patsient on kaotanud kontrolli võime üle magada. Unetust iseloomustavad kurnatud olek, survetunne peas, liiva täis silmad, südamekloppimine, huvitus hobide ning pereliikmete elu vastu. Soov väsimuse tõttu edasi lükata töökohustusi ja pääseda puhkama panevad lootma, et uni järgneval ööl kindlasti tuleb. Tuuliki Hion Tartu Ülikooli kliinikumi unehäirete keskuse vanemarst-õppejõud Depressiooni, bipolaarse häire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning teiste psüühikahäirete puhul on unetus või liigunisus tavaline nähtus. Unetus võib viia ka depressioonini. Pikkade tööpäevade ja vabade päevade kiirel vaheldumisel või nädalakaupa töövahetusi muutes kannatab uni ning uinumine võib olla võimatu ajal, kui seda oodatakse. Ravilt oodatakse, et see aitaks kohe ega põhjustaks sõltuvust. Millisele unetule võiks sobida pimedusehormoon melatoniin? Une-ärkvelolekurütm Keha ärkvelolekurütm sõltub valgusest, tegelikust ärkveloleku ajast ja ka muudest mõjutajatest. Ajus nägemisnärvide ristumiskohas asub oluline tuum, mis on keha ööpäevaste rütmide kooskõlastuse ja sobituse koht. Keha erksuse rütmiga on lähedas seoses kehatemperatuuri tõusu ja languse rütm. Melatoniini eritumine aju käbikehast toimub öisel ajal. Ere valgus peatab melatoniini eritumise. Melatoniini toime pole täpselt teada, kuid tundub, et see vähendab suprakiasmaatilisest tuumast lähtuvat erksuse tungi. Sissevõetuna on melatoniini und soodustav toime tugevaim päevasel ajal, kui melatoniini seerumitase on madal. Unestaadiume melatoniin ei muuda, kuid osal juhtudel teeb une kosutavamaks, suurendab REM-une ehk kevad 2013 unenägude une hulka. Melatoniinil on uneaega ette või taha nihutav toime, mis sõltub sissevõtmise kellaajast. Melatoniin toimib antioksüdandi, immuunsuse stimulaatori ning neuroprotektorina, tal on nõrk vererõhku ja kehatemperatuuri alandav toime. Melatoniini kasutusalad Soovitud toime saamiseks tuleks arvestada, et see sõltub palju kellaajast, seetõttu võib osa häirete ravi vajada nõustamist unekeskuses. Vahetustega töö puhune unehäire. Kuna melatoniini uinumist soodustav toime on kõige märgatavam valgel ajal, võiks see kõige enam sobida vahetustega töötajatele, kes vajavad öise vahetuse järel päevasel ajal uinumist. Lennuravim. Tänu lühikesele toimeajale ja päevast und soodustavale toimele sobib melatoniin uinumiseks lennu ajal. Leevendamaks Jet lag'i ehk ajavööndivahetuse sündroomi, soovitatakse melatoniini võtta enne reisi 3 4 päeval reisisihtkoha uinumisajal või vältimaks päevast unisust, ööseks. Sihtkohta jõudnuna soovitatakse 3 4 päeval melatoniini kasutada enne voodisseminekut. Hilise ja varase uneaja sündroom. Melatoniinist võib abi olla inimestel, kelle loomulik magamise aeg on tavapärasest palju hilisem või varasem ning kellel on seetõttu probleeme töös, õpingutes ja isiklikus elus. Kõrgvererõhktõbi. On leitud, et melatoniin lühendab une saabumist kõrgvererõhupatsientidel. Kõrgvererõhktõve korral on teisigi und häirivaid tegureid peale võimaliku melatoniinitootmise alanemise. Unetus. Une saabumist ja püsimist soodustavat toimet on täheldatud unetutel ja eakamatel, kelle melatoniini tase on alanenud. Depressioon. Depressiooni puhul on une-ärkvelolekusüsteemi töö sageli häiritud ning rütm nihkunud varasemaks. On võimalik, et melatoniin aitab reguleerida une-ärkvelolekurütmi depressiooni korral. Melatoniini saab kombineerida antidepressiivse raviga. Kesknärvisüsteemi kahjustus. Häirete puhul, kus kesknärvisüsteem hävib, nagu neurodegeneratiivsed haigused, dementsus, ajutraumad, võib kahjustuda ka und reguleeriv süsteem. Melatoniin võib soodustada enam öisel ajal magamist. Unehäiretel on mitmeid kehalisi põhjusi, mis vajavad uuringuid ja erinevat ravi. Pikemat aega püsinud unehäirete korral tuleks abi otsida perearstilt ja tema suunamisel unearsti juurest. Unetuse ravis võib püsiva tulemuse saavutamiseks olla vaja kasutada mitmeid unerežiimi muutusi. Seetõttu ei peaks omal käel jätkama kuuri üle paari kuu. 17
Striiad Striiad on naha sügavamas kihis paiknevad armid, mis tekivad kollageenkiudude liigsest venitusest ja nende rebenemisest. Marge Tampere Viljandi Haigla nahaarst Striiad tekivad kõige sagedamini teismeeas, kui keha kiiresti arenema ja kasvama hakkab, ning raseduse ajal. Seda mõjutavad hormonaalsed muutused puberteedieas, raseduse ajal ja hormoonasendusravi. Striiasid tekib 90% rasedatel, 70% teismelistel tüdrukutel ja 40% noormeestel, eriti neil, kes tegelevad kulturismi ja lihasmassi suurendavate spordialadega. Naistel on striiade esinemine võrreldes meestega kuus korda sagedasem. Striiad on pigem kosmeetiline probleem, kuid sõltuvalt nende sügavusest ja ulatusest võivad need oluliselt mõjutada inimese elukvaliteeti. Tekkepõhjused Striiad tekivad nendesse keha piirkondadesse, kus naha vastupidavus venitamisele on langenud ja kuhu ladestub rohkem rasvkudet. Naistel on need kohad puusad, reied, tuharad, kõht ja rinnad. Meestel tekivad striiad rohkem seljale, selja nimmeossa ja reite välimistele külgedele. Tekkides on striiad punakad või punakas-lillad lineaarsed jutid, mis on ümbritsevast nahast erineva tekstuuriga, veidi lohkus ja kortsus. Striiad võivad olla tervest nahapinnast madalamad (enamik striiadest), terve nahaga ühel tasapinnal või nahapinnast kõrgemad. Aja jooksul muutuvad striiad heledamaks nahaga ühte värvi või nahast heledamaks. Striiad võivad olla nii vertikaalsed kui horisontaalsed. Meestel esinevad sagedamini horisontaalsed striiad, mis on seotud kiire kasvuga pikkusesse. Ravi Meditsiinilisest küljest ei ole striiad kuidagi ohtlikud ja otseselt ravi ei vaja. Kosmeetiliselt on probleem väga häiriv ning efektiivseid ravimeid ja protseduure striiade ravimiseks on vähe. Paremate tulemuste saamiseks tuleb ravi alustada algfaasis, kui Kõige sagedasemad striiade põhjused 1. Rasedus 2. Perekondlik eelsoodumus sidekoe nõrkusele 3. Rasvumine 4. Hormonaalne ravi 18 Striiade teket mõjutavad ka elukondlikud tingimused: toitumine elustiil sportimine (nt atleetidel kiirete kehamuutuste teke) hormoonide tarbimine (anaboolsed steroidid, ka hormonaalsed rasestumisvastased vahendid) Tervis apteegist