Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008
|
|
- Αναστασούλα Τρικούπη
- 6 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 Sügis 2008
2 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub arvuga a
3 Tegurid Kui a b, siis arvu a nimetatakse arvu b teguriks ehk jagajaks arvu b nimetatakse arvu a kordseks Jaguvuse definitsiooni põhjal on arv a arvu b tegur, kui leidub selline täisarv m, et b = am. Igal täisarvul b on vähemalt järgmised tegurid: 1, 1, b, b. Iga täisarvu a korral a 0, vastupidine seos 0 a kehtib parajasti siis, kui a = 0. Seega 0 0. Iga täisarvu b korral 1 b, vastupidine b 1 kehtib parajasti siis, kui b = 1 või b = 1.
4 Jaguvuse lihtsamad omadused Täisarvude hulgal määratud jaguvusrelatsioonil on järgmised omadused. Refleksiivus: iga täisarvu a korral a a. Kui a b ja b a, siis a = b või a = b. Transitiivsus: kui a b ja b c, siis a c. Tõestamiseks kasutada jaguvuse definitsiooni.
5 Jaguvuse seos tehetega Kui a b, siis ±a ±b. Kui a b ja a c, siis suvaliste täisarvude s ja t korral a bs + ct. a b parajasti siis, kui iga täisarvu c korral ac bc. Esimene omadus tähendab, et jaguvuse uurimisel võime piirduda mittenegatiivsete täisarvudega. Teisest omadusest järeldub, et kui arv a jagab arve b ja c, siis jagab ta ka nende arvude summat ja vahet.
6 Jäägiga jagamine Olgu a ja b täisarvud, kusjuures a > 0. Jäägiga jagamine tähendab arvu b esitamist kujul b = aq + r, kus 0 r < a. Siin on b a q r jagatav jagaja jagatis jääk Näiteks kui a = 3 ja b = 17, siis 17 =
7 Negatiivsete arvude jagamine Näiteks kui b = 17 ja a = 3, siis 17 = 3 ( 6) + 1 Jääk on alati mittenegatiivne. Võrduses b = a q + r peab alati kehtima 0 r < a. Arvu b saab alati nii esitada, sest jadas..., 3a, 2a, a,0,a,2a,3a,... saab alati leida kaks järjestikust arvu, mille vahel b asub.
8 Algarv ja kordarv Vaatleme järgnevalt ainult positiivseid täisarve ja nende positiivseid tegureid. Igal positiivsel täisarvul a on kindlasti olemas tegurid 1 ja a. Algarv on selline ühest suurem naturaalarv n, millel pole rohkem positiivseid tegureid kui 1 ja n. Kordarv on selline ühest suurem naturaalarv n, millel on ka muid positiivseid tegureid peale 1 ja n. Arv 1 ei ole ei algarv ega kordarv. Algarvud: 2, 3, 5, 7, 11, 13, 17, 19, 23, 29, 31, 37, 41,... Kordarvud: 4, 6, 8, 9, 10, 12, 14, 15, 16, 18, 20, 21, 22,...
9 Algarvulisuse kontrollimine Kuidas teha kindlaks, kas etteantud naturaalarv n on algarv? Kontrollida läbi kõik arvud 2,..., n 1. Kui n ei jagu ühegagi nendest, siis ta on algarv. Kontrollida läbi kõik arvud 2,..., n. Kui n on kordarv, siis tal leidub tegur ka nende arvude hulgas. Tõenäosuslikud polünomiaalsed meetodid (Rabin-Milleri test). Polünomiaalne algoritm (2002).
10 Algarvude arv Teoreem (Eukleides.) Leidub lõpmata palju algarve. Tõestus. Oletame, et algarve on lõplik hulk: Vaatleme arvu p 1, p 2, p 3,..., p k. n = p 1 p 2 p 3...p k + 1 See ei jagu algarvudega p 1, p 2,..., p k, sest ta annab nendega jagades jäägi 1. Järelikult on n ise algarv või tal leidub algarvuline tegur, mis erineb algarvudest p 1, p 2,..., p n, kummalgi juhul vastuolu.
11 Algarvude arv Tõestus 2. Tõestame, et iga naturaalarvu n jaoks leidub temast suurem algarv. Olgu p arvu n! + 1 vähim ühest erinev tegur. Siis p on algarv, sest kui tal leiduks tegur 1 ja p vahel, siis see tegur oleks ka arvu n! + 1 tegur. p > n, sest n! + 1 ei jagu ühegi arvuga 2, 3,..., n.
12 Eratosthenese sõel Kirjutame välja kõik arvud 1, 2,..., n. Kriipsutame maha arvu 1. Järgmine allesjääv arv on 2; kriipsutame maha kõik arvu 2 kordsed. Järgmine allesjääv arv on 3; kriipsutame maha kõik arvu 3 kordsed. Järgmine allesjääv arv on 5 jne. Algarvud on parajasti need, mis protsessi lõppedes alles jäävad.
13 Näide
14 Näide
15 Näide
16 Näide
17 Näide
18 Algarvude jaotumine Algarvud paiknevad naturaalarvude jadas väga ebaühtlaselt. Kaks algarvu võivad asuda järjest. Ainukesed sellised on 2 ja 3. Kui kaks algarvu erinevad teineteisest kahe võrra, siis nimetatakse neid kaksikalgarvudeks. Näiteks 3557 ja On oletus, et kaksikute paare on lõpmata palju. Leidub kui tahes pikki lõike, milles pole ühtegi algarvu, näiteks n! + 2, n! + 3,..., n! + n on järjestikused kordarvud. Jaotusdiagramm:
19 Algarvufunktsioon Algarvude jaotumist kirjeldab algarvufunktsioon π(n) = algarvude arv hulgas {1, 2,..., n} Esimesed väärtused: π(1) = 0 π(2) = 1 π(3) = 2 π(4) = 2 π(5) = 3 π(6) = 3 π(7) = 4 π(8) = 4
20 Algarvuteoreem Teoreem Kehtib asümptootiline ekvivalents π(n) n ln n Valemi tuletas C. F. Gauss 18. sajandi lõpul algarvude tabeli analüüsimisel. Tõestasid J. Hadamard ja C. de la Vallée Poussin teineteisest sõltumatult aastal On olemas ka täpsemaid empiirilisi valemeid, näiteks π(n) n ln n 1,08366 (Legendre) π(n) n 2 dt ln t (Gauss)
21 Näide Leida, kui suur on 200-kohaliste arvude hulgas algarvude osakaal. 200-kohalisi arve on = kohalisi algarve on ligikaudu π( ) π( ) ln 10 Algarvude osakaal on ligikaudu 1, ln ,
22 Arvu lahutamine algtegurite korrutiseks Kui arv ei ole algarv, siis saab ta esitada kahe väiksema teguri korrutisena. Kui mõni saadud teguritest ei ole algarv, siis saab selle teguri esitada kahe väiksema teguri korrutisena jne. Järelikult saab iga arvu, mis pole algarv, esitada algarvude korrutisena. Kui arv juba on algarv, siis tõlgendame teda korrutisena, kus esineb ainult üks tegur.
23 Aritmeetika põhiteoreem Teoreem Iga ühest suurema naturaalarvu saab parajasti ühel viisil esitada algarvude korrutisena, arvestamata tegurite järjekorda. Tõestuse skeem. Oletame, et leidub naturaalarve, millel on kaks esitust algarvude korrutisena. Olgu n vähim selline naturaalarv. Tõestame, et siis saab leida naturaalarvu n, mis on väiksem kui n ja millel on samuti kaks esitust algarvude korrutisena. Et n juba oli vähim selline arv, siis tähendab see vastuolu.
24 Arvu kanooniline kuju Iga naturaalarvu n saab esitada kujul n = p α 1 1 pα pα k k Siin on p 1, p 2,..., p k kõik algarvud, millega n jagub, ning α 1, α 2,..., α k nende algarvude kordsused. Aritmeetika põhiteoreemist järeldub, et see esitus on ühene. Seda esitust nimetatakse naturaalarvu n kanooniliseks kujuks. Näiteks: 600 = , 35 = 5 7, =
25 Tegurite kanooniline kuju Teoreem Olgu n naturaalarv kanoonilise kujuga n = p α 1 1 pα pα k k Naturaalarv m on arvu n tegur parajasti siis, kui m avaldub kujul m = p β 1 1 pβ pβ k k kus iga i = 1, 2,..., k korral 0 β i α i.
26 Arvu tegurite arv Arvu kanoonilise kuju põhjal saab leida arvu tegurite arvu ilma neid välja kirjutamata. Kui n = p α 1 1 pα pα k k siis arvu n teguris peab algteguri p 1 astendaja olema üks arvudest 0,..., α 1, algteguri p 2 astendaja üks arvudest 0,..., α 2 jne. Tegurite arv on seega (α 1 + 1)(α 2 + 1)... (α k + 1) Näiteks arvul = on (4 + 1)(2 + 1)(3 + 1) = 60 tegurit.
27 Fermat väike teoreem Teoreem Kui p on algarv, siis iga täisarvu a korral, mis ei jagu p-ga, kehtib seos p a p 1 1. Tõestuse skeem. Vaatleme arve Korrutades neid a-ga, saame 1, 2,..., p 1 a, 2a,..., (p 1)a Tõestame, et need arvud annavad p-ga jagades parajasti jäägid 1, 2,..., p 1 mingis järjekorras. Järelikult annavad arvud a 2a (p 1)a ja 1 2 (p 1) jagamisel p-ga sama jäägi ning nende vahe (p 1)!(a p 1) jagub p-ga. Et (p 1)! ei jagu algarvuga p, siis peab a p 1 jaguma p-ga.
28 Teoreemi teine kuju Järeldus Kui p on algarv, siis iga täisarvu a korral p a p a. Tõestus. Kui a ei jagu p-ga, siis teoreemi põhjal p a p 1 1 ja seega p (a p 1 1)a. Kui a jagub p-ga, siis a p ja a annavad p-ga jagamisel mõlemad jäägi 0.
29 Pseudoalgarvud Fermat teoreemi väide võib mõnikord kehtida ka siis, kui p ei ole algarv. Näiteks olgu p = 341 = ning a = = (2 10 ) 34 = annab 341-ga jagamisel jäägi 1, sest 1024 annab jäägi 1. Arv 341 on pseudoalgarv alusel 2. Siiski, 341 ei rahulda Fermat teoreemi väidet, kui aluseks võtta mingi muu arv, nt annab 341-ga jagades jäägi 56.
30 Carmichaeli arvud Paaritu kordarv, mis rahuldab Fermat teoreemi väidet iga aluse korral, mis on selle kordarvuga ühistegurita (st on pseudoalgarv kõigil neil alustel). Näiteks olgu p = 561 = ning SÜT(a,p) = 1. Siis a 560 = (a 2 ) 280 annab 3-ga jagamisel jäägi 1 a 560 = (a 10 ) 56 annab 11-ga jagamisel jäägi 1 a 560 = (a 16 ) 35 annab 17-ga jagamisel jäägi 1 Seega a jagub nii 3-ga, 11-ga kui 17-ga. jada number A002997
31 Suurim ühistegur Naturaalarvude a ja b ühisteguriks nimetatakse iga naturaalarvu, millega jagub nii a kui ka b. Näiteks arvude 36 ja 60 ühistegurid on 1, 2, 3, 4, 6, 12. Naturaalarvude a ja b suurimaks ühisteguriks nimetatakse nende ühistegurite hulgast suurimat. Näiteks arvude 36 ja 60 suurim ühistegur on 12. Suurim ühistegur on alati olemas, sest iga kahe arvu ühistegurite hulk on mittetühi. Analoogiliselt defineeritakse mitme arvu a 1, a 2,..., a n ühistegur ja nende arvude suurim ühistegur.
32 Tähistused Arvude a ja b suurimat ühistegurit tähistatakse: Seega: SÜT(a, b) gcd(a, b) (a, b) SÜT(36,60) = 12 SÜT(8,1) = 1 Mõnikord defineeritakse veel SÜT(a,0) = a iga a korral. Siis näiteks SÜT(3,0) = 3 SÜT(0,0) = 0
33 Ühistegurita arvud Naturaalarve, mille suurim ühistegur on 1, nimetatakse ühistegurita arvudeks. Näiteks 16 ja 25 on ühistegurita, 99 ja 100 on ühistegurita jne. Jagades naturaalarvud a ja b nende suurima ühisteguriga d, jäävad järele ühistegurita arvud: ( a SÜT d, b ) = 1 c Iga kaks naturaalarvu a ja b saab esitada kujul a = a d ja b = b d, kus d on arvude a ja b suurim ühistegur ning a ja b on ühistegurita.
34 Ühistegur kanoonilise kuju järgi Kui ja siis a = p α 1 1 pα pα k k b = p β 1 1 pβ pβ k k SÜT(a,b) = p min(α 1,β 1 ) 1 p min(α 2,β 2 ) 2...p min(α k,β k ) k
35 Ühisteguri teine definitsioon Kanoonilisest kujust järeldub, et arvude a ja b suurim ühistegur jagub arvude a ja b iga ühisteguriga. Antud arvude suurimat ühistegurit võib defineerida ka kui arvu, mis jagub nende arvude iga ühisteguriga. See võimaldab ühisteguri mõistet laiendada ka sellistele hulkadele, kus on määratud jaguvus, aga mitte järjestus (nt polünoomid, Gaussi täisarvud jne). Keerulisemaks muutub suurima ühisteguri olemasolu tõestamine: kõigi ühisteguritega jaguva ühisteguri leidumine pole sellise definitsiooni korral nii vahetult selge.
36 Suurima ühisteguri homogeensus Teoreem Iga naturaalarvu n korral SÜT(na,nb) = n SÜT(a,b) Tõestuse skeem. Olgu d = SÜT(a, b). Tõestame, et 1. nd on arvude na ja nb ühistegur 2. nd on arvude na ja nb ühistegurite hulgas suurim
37 Suurima ühisteguri homogeensus Järeldus Kui c on arvude a ja b ühistegur, siis ( a SÜT c, b ) = SÜT(a,b) c c Tõestus. ( a c SÜT c, b ) = SÜT(a,b) c
38 Ühistegurita arvude omadused Teoreem Kui SÜT(a, b) = 1, siis iga naturaalarvu c korral SÜT(ac,b) = SÜT(c,b). Tõestuse skeem. Tõestame, et 1. arvu SÜT(ac,b) iga tegur on ka arvu SÜT(c,b) tegur 2. arvu SÜT(c,b) iga tegur on ka arvu SÜT(ac,b) tegur Järelikult ühtib arvude ac ja b ühistegurite hulk arvude c ja b ühistegurite hulgaga.
39 Järeldused Kui SÜT(a,c) = 1 ja SÜT(b,c) = 1, siis SÜT(ab,c) = 1 Kui a bc ja SÜT(a,b) = 1, siis a c. Kui a c ja b c ning SÜT(a,b) = 1, siis ab c.
40 Näide Leida SÜT(560,315). SÜT(560,315) = SÜT(5 112,5 63) = 5SÜT(112,63) = 5SÜT(2 4 7,63) = 5SÜT(7,63) = 5 7 = 35
41 Mitme arvu suurim ühistegur Teoreem Arvude a 1, a 2,..., a n suurim ühistegur on SÜT(a 1,a 2,...,a n ) = SÜT(...SÜT(SÜT(a 1,a 2 ),a 3 ),...,a n ) Tõestus. Kui n = 2, siis väide kehtib. Kui n = k + 1, siis tuleb tõestada võrdus SÜT(a 1,a 2,...,a k,a k+1 ) = SÜT(SÜT(a 1,a 2,...,a k ),a k+1 ) See järeldub asjaolust, et suvalise d korral on seosed d a 1, d a 2,..., d a k, d a k+1 samaväärsed seostega d SÜT(a 1,a 2,...,a k ), d a k+1
42 Eukleidese algoritm Algoritm kahe arvu suurima ühisteguri arvutamiseks. Olgu a ja b mittenegatiivsed täisarvud. Kui b = 0, siis lõpetada töö. Leida a jagamisel b-ga tekkiv jääk r. Võtta a uueks väärtuseks b senine väärtus ja b uueks väärtuseks r. Minna tagasi esimesele sammule. Tulemuseks on a väärtus.
43 Näide Olgu a = 2322, b =
44 Näide Olgu a = 2322, b =
45 Näide Olgu a = 2322, b =
46 Näide Olgu a = 2322, b =
47 Näide Olgu a = 2322, b =
48 Näide Olgu a = 2322, b =
49 Näide Olgu a = 2322, b =
50 Näide Olgu a = 2322, b =
51 Näide Olgu a = 2322, b =
52 Näide Olgu a = 2322, b =
53 Näide Olgu a = 2322, b =
54 Näide Olgu a = 2322, b =
55 Näide Olgu a = 2322, b =
56 Näide Olgu a = 2322, b = SÜT(2322,654) = 6
57 Eukleidese algoritmi teooria Kas algoritm lõpetab alati töö? Kas algoritm annab alati vastuseks suurima ühisteguri? Milline on algoritmi efektiivsus?
58 Eukleidese algoritmi peatumine Igal sammul asendatakse arvupaar (a,b) paariga (b,r), kus r on a jagamisel b-ga tekkiv jääk. Järelikult r < b. Samme korrates väheneb vaadeldava arvupaari teine komponent ning saab varem või hiljem nulliks.
59 Eukleidese algoritmi korrektsus Teoreem Kui r on jääk, mis tekib arvu a jagamisel arvuga b, siis SÜT(a,b) = SÜT(b,r). Tõestus. Võrdusest a = bq + r näeme, et 1. kui d a ja d b, siis d r 2. kui d b ja d r, siis d a Järelikult on arvude a ja b ühistegurite hulk sama mis arvude b ja r ühistegurite hulk. Viimasel sammul saame arvud r ja 0, nende suurim ühistegur on r.
60 Eukleidese algoritmi keerukus Teoreem Arvude a ja b (kus a > b) suurima ühisteguri leidmiseks kulub Eukleidese algoritmi puhul ülimalt sammu. 1 + log 2 a + log 2 b Tõestus. Ühe sammuga asendatakse arvupaar (a,b) paariga (b,r). Seejuures br < ab/2 ehk ühel sammul väheneb arvude korrutis vähemalt 2 korda. Kui pärast k sammu on korrutis veel positiivne, siis peab kehtima ab/2 k 1, millest k log 2 (ab) = log 2 a + log 2 b
61 Algoritmi töö algebralisel kujul a = bq 1 + r 1 r 1 avaldub b ja a kaudu b = r 1 q 2 + r 2 r 2 avaldub r 1 ja b kaudu r 1 = r 2 q 3 + r 3 r 3 avaldub r 2 ja r 1 kaudu r k 3 = r k 2 q k 1 + r k 2 r k 1 avaldub r k 2 ja r k 3 kaudu r k 2 = r k 1 q k + r k r k avaldub r k 1 ja r k 2 kaudu r k 1 = r k q k+1 Avaldame eelviimasest seosest r k ja asendame saadud avaldises järk-järgult r k 1, r k 2,... eelnevate seoste põhjal. Järelikult r k avaldub a ja b lineaarkombinatsioonina.
62 Teoreem Naturaalarvude a ja b suurima ühisteguri võib avaldada kujul SÜT(a,b) = as + bt kus s ja t on täisarvud. Näiteks olgu a = 360 ja b = = = = = = = 66 ( ) 2 = = 294 ( 2) = 294 ( 2) + ( ) 9 = = 294 ( 11)
63 Diofantilised võrrandid Lineaarne diofantiline võrrand: ax + by = c kus a, b ja c on antud täisarvud, vaja leida täisarvud x ja y. Kui SÜT(a,b) c, siis saame leida arvud x 0 ja y 0 nii, et ning korrutada tulemust arvuga ax 0 + by 0 = SÜT(a,b) c SÜT(a,b). Kui SÜT(a, b) c, siis võrrandil lahendeid ei leidu.
64 Vähim ühiskordne Naturaalarvude a ja b ühiskordseks nimetatakse iga naturaalarvu, mis jagub nii a-ga kui ka b-ga. Naturaalarvude a ja b vähimaks ühiskordseks nimetatakse nende ühiskordsete hulgast vähimat. Tähised: Näiteks VÜK(a, b) lcm(a, b) [a, b] VÜK(6,4) = 12 VÜK(8,1) = 8 VÜK(24,25) = 600
65 Vähim ühiskordne kanoonilise kuju järgi Kui ja siis a = p α 1 1 pα pα k k b = p β 1 1 pβ pβ k k SÜT(a,b) = p max(α 1,β 1 ) 1 p max(α 2,β 2 ) 2... p max(α k,β k ) k
66 Seos SÜT ja VÜK vahel Teoreem Kehtib võrdus VÜK(a,b)SÜT(a,b) = ab Järeldus Kui SÜT(a,b) = 1, siis VÜK(a,b) = ab. Selle seose tõttu kanduvad mitmed suurima ühisteguri omadused üle vähimale ühiskordsele. Näiteks saab ka vähima ühiskordse arvutamiseks kasutada Eukleidese algoritmi.
67 Vähima ühiskordse seos jaguvusega Järeldus Arvude a ja b vähim ühiskordne on nende arvude iga ühiskordse tegur. Tõestus. Olgu k arvude a ja b mingi ühiskordne. Tõestame, et ( k SÜT a, k ) VÜK(a,b) = k b Tõepoolest, eelmise teoreemi põhjal ( k ab SÜT a, k ) VÜK(a,b) = k SÜT(b,a)VÜK(a,b) = kab b
68 Vähima ühiskordse homogeensus Teoreem Iga naturaalarvu n korral VÜK(na,nb) = n VÜK(a,b) Järeldus Kui c on arvude a ja b ühistegur, siis ( a VÜK c, b ) = VÜK(a,b) c c Samuti kanduvad vähimale ühiskordsele üle ka paljud muud suurima ühisteguri omadused (või nende analoogid).
Kompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότερα1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD
1. Reaalarvud 1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD Arvu mõiste hakkas kujunema aastatuhandeid tagasi, täiustudes ja üldistudes koos inimkonna arenguga. Juba ürgühiskonnas tekkis vajadus teatavaid hulki
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότεραKirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότερα2. HULGATEOORIA ELEMENTE
2. HULGATEOORIA ELEMENTE 2.1. Hulgad, nende esitusviisid. Alamhulgad Hulga mõiste on matemaatika algmõiste ja seda ei saa def ineerida. Me võime vaid selgitada, kuidas seda abstraktset mõistet endale kujundada.
Διαβάστε περισσότερα4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.
Peatükk 4 Tuletise rakendusi 4.1 Funktsiooni lähendamine. Talori polünoom. Mitmetes matemaatika rakendustes on vaja leida keerulistele funktsioonidele lihtsaid lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised
Διαβάστε περισσότεραAlgebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel
Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides Magistritöö Raido Paas Juhendaja: Mart Abel Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Ajalooline sissejuhatus iii v 1 Rühmateooria elemente 1 1.1 Substitutsioonide
Διαβάστε περισσότεραT~oestatavalt korrektne transleerimine
T~oestatavalt korrektne transleerimine Transleerimisel koostatakse lähtekeelsele programmile vastav sihtkeelne programm. Transleerimine on korrektne, kui transleerimisel programmi tähendus säilib. Formaalsemalt:
Διαβάστε περισσότερα3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE
3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE 3.1. Loendamise põhireeglid Kombinatoorika on diskreetse matemaatika osa, mis uurib probleeme, kus on tegemist kas diskreetse hulga mingis mõttes eristatavate osahulkadega
Διαβάστε περισσότεραAvaliku võtmega krüptograafia
Avaliku võtmega krüptograafia Ahto Buldas Motiivid Salajase võtme vahetus on tülikas! Kas ei oleks võimalik salajases võtmes kokku leppida üle avaliku kanali? 2 Probleem piiramatu vastasega! Kui vastane
Διαβάστε περισσότεραKoduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused
Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραYMM3740 Matemaatilne analüüs II
YMM3740 Matemaatilne analüüs II Gert Tamberg Matemaatikainstituut Tallinna Tehnikaülikool gert.tamberg@ttu.ee http://www.ttu.ee/gert-tamberg G. Tamberg (TTÜ) YMM3740 Matemaatilne analüüs II 1 / 29 Sisu
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραFormaalsete keelte teooria. Mati Pentus
Formaalsete keelte teooria Mati Pentus http://lpcs.math.msu.su/~pentus/ftp/fkt/ 2009 13. november 2009. a. Formaalsete keelte teooria 2 Peatükk 1. Keeled ja grammatikad Definitsioon 1.1. Naturaalarvudeks
Διαβάστε περισσότεραEesti LIV matemaatikaolümpiaad
Eesti LIV matemaatikaolümpiaad 31. märts 007 Lõppvoor 9. klass Lahendused 1. Vastus: 43. Ilmselt ei saa see arv sisaldada numbrit 0. Iga vähemalt kahekohaline nõutud omadusega arv sisaldab paarisnumbrit
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραKOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD
KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD Teema 3.1 (Õpiku peatükid 1 ja 3) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Kombinatoorika 1 / 31 Loengu kava 1 Tähistusi 2 Kombinatoorsed
Διαβάστε περισσότεραALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan
ALGEBRA I Kevad 2013 Lektor: Valdis Laan Sisukord 1 Maatriksid 5 1.1 Sissejuhatus....................................... 5 1.2 Maatriksi mõiste.................................... 6 1.3 Reaalarvudest ja
Διαβάστε περισσότεραKATEGOORIATEOORIA. Kevad 2016
KTEGOORITEOORI Kevad 2016 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 1 1. Kategooriad 1.1. Hulgateoreetilistest alustest On hästi teada, et kõigi hulkade hulka ei ole olemas. Samas kategooriateoorias sooviks me
Διαβάστε περισσότεραKATEGOORIATEOORIA. Kevad 2010
KTEGOORITEOORI Kevad 2010 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 1 1. Kategooriad 1.1. Hulgateoreetilistest alustest On hästi teada, et kõigi hulkade hulka ei ole olemas. Samas kategooriateoorias sooviks me
Διαβάστε περισσότεραMudeliteooria. Kursust luges: Kalle Kaarli september a. 1 Käesoleva konspekti on L A TEX-kujule viinud Indrek Zolk.
Mudeliteooria Kursust luges: Kalle Kaarli 1 20. september 2004. a. 1 Käesoleva konspekti on L A TEX-kujule viinud Indrek Zolk. 2 Sisukord 1 Põhimõisted 9 1.1 Signatuur ja struktuur.................. 9
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότερα1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus
Funktsioon, piirväärtus, pidevus. Funktsioon.. Tähistused Arvuhulki tähistatakse üldlevinud viisil: N - naturaalarvude hulk, Z - täisarvude hulk, Q - ratsionaalarvude hulk, R - reaalarvude hulk. Piirkonnaks
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA III VOOR 6. märts 994. a. Lahendused ja vastused IX klass.. Vastus: a) neljapäev; b) teisipäev, kolmapäev, reede või laupäev. a) Et poiste luiskamise
Διαβάστε περισσότεραSuhteline salajasus. Peeter Laud. Tartu Ülikool. peeter TTÜ, p.1/27
Suhteline salajasus Peeter Laud peeter l@ut.ee Tartu Ülikool TTÜ, 11.12.2003 p.1/27 Probleemi olemus salajased sisendid avalikud väljundid Program muud väljundid muud sisendid mittesalajased väljundid
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραKeerukusteooria elemente
Keerukusteooria elemente Teema 5 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Keerukusteooria elemente 1 / 45 Sisukord 1 Algoritmi keerukus 2 Ülesannete keerukusklassid Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Keerukusteooria
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραPunktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist
Loeng 2 Punktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist P2 - tuleb P1 lahendus T P~Q = { x P(x)~Q(x) = t} = = {x P(x)
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) Õppematerjal TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud E. Mitt TARTU 2003 1. LAUSE MÕISTE Matemaatilise loogika ühe osa - lausearvutuse - põhiliseks
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότερα20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1
κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii
Διαβάστε περισσότερα1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud...
Marek Kolk, Tartu Ülikool, 2012 1 Kompleksarvud Tegemist on failiga, kuhu ma olen kogunud enda arvates huvitavat ja esiletõstmist vajavat materjali ning on mõeldud lugeja teadmiste täiendamiseks. Seega
Διαβάστε περισσότερα1 Reaalarvud ja kompleksarvud Reaalarvud Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju... 5
1. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, 2013-14. 1 Reaalarvud ja kompleksarvud Sisukord 1 Reaalarvud ja kompleksarvud 1 1.1 Reaalarvud................................... 2 1.2 Kompleksarvud.................................
Διαβάστε περισσότεραKrüptoloogia II: Sissejuhatus teoreetilisse krüptograafiasse. Ahto Buldas
Krüptoloogia II: Sissejuhatus teoreetilisse krüptograafiasse Ahto Buldas 22. september 2003 2 Sisukord Saateks v 1 Entroopia ja infohulk 1 1.1 Sissejuhatus............................ 1 1.2 Kombinatoorne
Διαβάστε περισσότερα1 Entroopia ja informatsioon
Kirjadus: T.M. Cover, J.A. Thomas "Elemets of iformatio theory", Wiley, 99 ja 2006. Yeug, Raymod W. "A first course of iformatio theory", Kluwer, 2002. Mackay, D. "Iformatio theory, iferece ad learig algorithms",
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραTuletis ja diferentsiaal
Peatükk 3 Tuletis ja diferentsiaal 3.1 Tuletise ja diferentseeruva funktsiooni mõisted. Olgu antud funktsioon f ja kuulugu punkt a selle funktsiooni määramispiirkonda. Tuletis ja diferentseeruv funktsioon.
Διαβάστε περισσότεραSisukord. 3 T~oenäosuse piirteoreemid Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32
Sisukord Sündmused ja t~oenäosused 4. Sündmused................................... 4.2 T~oenäosus.................................... 7.2. T~oenäosuse arvutamise konkreetsed meetodid (üldise definitsiooni
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.2 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 28 Sisukord 1 Pinuautomaadid 2 KV keeled ja pinuautomaadid Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee
Διαβάστε περισσότερα7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85
7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7 Hii-ruut test Üks universaalsemaid ja sagedamini kasutust leidev test on hii-ruut (χ 2 -test, inglise keeles ka chi-square test). Oletame, et sooritataval katsel on k erinevat
Διαβάστε περισσότεραSisukord. 4 Tõenäosuse piirteoreemid 36
Sisukord Sündmused ja tõenäosused 5. Sündmused................................... 5.2 Tõenäosus.................................... 8.2. Tõenäosuse arvutamise konkreetsed meetodid (üldise definitsiooni
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότεραDiskreetne matemaatika 2016/2017. õ. a. Professor Peeter Puusemp
Diskreetne matemaatika 2016/2017. õ. a. Professor Peeter Puusemp http://www.staff.ttu.ee/ puusemp/ Sellel kodulehe aadressil asub alajaotuse Diskreetne matemaatika all elektrooniline õpik ja ülesannete
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότερα6 Mitme muutuja funktsioonid
6 Mitme muutu funktsioonid Reaalarvude järjestatud paaride (x, ) hulga tasandi punktide hulga vahel on üksühene vastavus, st igale paarile vastab üks kindel punkt tasandil igale tasandi punktile vastavad
Διαβάστε περισσότεραAnalüütilise geomeetria praktikum II. L. Tuulmets
Analüütilise geomeetria praktikum II L. Tuulmets Tartu 1985 2 Peatükk 4 Sirge tasandil 1. Sirge tasandil Kui tasandil on antud afiinne reeper, siis iga sirge tasandil on selle reeperi suhtes määratud lineaarvõrrandiga
Διαβάστε περισσότερα4 T~oenäosuse piirteoreemid Tsentraalne piirteoreem Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32
Sisukord 1 Sündmused ja t~oenäosused 4 1.1 Sündmused................................... 4 1.2 T~oenäosus.................................... 7 1.2.1 T~oenäosuse arvutamise konkreetsed meetodid (üldise
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότερα(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33
(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33 Normaallõike tugevusarvutuse alused. Arvutuslikud pinge-deormatsioonidiagrammid Elemendi normaallõige (ristlõige) on elemendi pikiteljega risti olev lõige (s.o.
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs IV praktikumiülesannete kogu a. kevadsemester
Matemaatiline analüüs IV praktikumiülesannete kogu 4. a. kevadsemester . Alamhulgad ruumis R m. Koonduvad jadad. Tõestage, et ruumis R a) iga kera s.o. ring) U r A) sisaldab ruutu keskpunktiga A = a,b),
Διαβάστε περισσότεραAritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid
Marek Kolk, Tartu Ülikool Viimati muudetud : 6.. Aritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid Aritmeetilised operaatorid Need leiab paletilt "Calculator" ja ei vaja eraldi kommenteerimist.
Διαβάστε περισσότεραLexical-Functional Grammar
Lexical-Functional Grammar Süntaksiteooriad ja -mudelid 2005/06 Kaili Müürisep 6. aprill 2006 1 Contents 1 Ülevaade formalismist 1 1.1 Informatsiooni esitus LFG-s..................... 1 1.2 a-struktuur..............................
Διαβάστε περισσότεραVektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise
Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS V teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότεραKontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi
Kontrollijate kommentaarid 2002. a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi tööde kohta Kokkuvõtteks Uuendusena oli tänavusel piirkondlikul olümpiaadil 10.-12. klassides senise 5 asemel 6 ülesannet, millest
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS VII teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότεραExcel Statistilised funktsioonid
Excel2016 - Statistilised funktsioonid Statistilised funktsioonid aitavad meil kiiresti leida kõige väiksemat arvu, keskmist, koguarvu, tühjaks jäänud lahtreid jne jne. Alla on lisatud sellesse gruppi
Διαβάστε περισσότεραFunktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,
Διαβάστε περισσότεραPÕHIKOOLI KORDAMISE TÖÖ I
PÕHIKOOLI KORDAMISE TÖÖ I 0. Arvut vldise,6 4 täpe väärtus. 4 4. Lihtsust vldis. 4 4. Lhed võrrdisüsteem = 4. 4= 4. Mtel mksis 400 krooi. Mtli hid tõusis lgul 0% j seejärel veel %. Kui suur oli lõpuks
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 7. märtsil 2002. a. IX klass Lahendamisaega on 5 tundi. Iga ülesande õige ja ammendavalt põhjendatud lahendus annab 7 punkti.
Διαβάστε περισσότερα1. Paisksalvestuse meetod (hash)
1. Paisksalvestuse meetod (hash) Kas on otsimiseks võimalik leida paremat ajalist keerukust kui O(log n)? Parem saaks olla konstantne keerukus O(1), mis tähendaks seda, et on kohe teada, kust õige kirje
Διαβάστε περισσότεραsin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =
KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS III TRIGONOMEETRIA ) põhiseosed sin α + cos sin cos α =, tanα =, cotα =, cos sin + tan =, tanα cotα = cos ) trigonomeetriliste funktsioonide täpsed väärtused α 5 6 9 sin α cos α
Διαβάστε περισσότεραDeformeeruva keskkonna dünaamika
Peatükk 4 Deformeeruva keskkonna dünaamika 1 Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib materiaalsete keskkondade liikumist välismõjude (välisjõudude) toimel. Uuritavaks materiaalseks keskkonnaks võib olla
Διαβάστε περισσότεραLOOGIKA ELEMENTE MATEMAATIKAS. GEOMEETRIA AKSIOMAATILISEST ÜLESEHITUSEST. Koostanud Hilja Afanasjeva
LOOGIKA ELEMENTE MATEMAATIKAS. GEOMEETRIA AKSIOMAATILISEST ÜLESEHITUSEST EESSÕNA Koostanud Hilja Afanasjeva Enne selle teema käsitlemist avame mõned materjalist arusaamiseks vajalikud mõisted hulgateooriast.
Διαβάστε περισσότεραSkalaar, vektor, tensor
Peatükk 2 Skalaar, vektor, tensor 1 2.1. Sissejuhatus 2-2 2.1 Sissejuhatus Skalaar Üks arv, mille väärtus ei sõltu koordinaatsüsteemi (baasi) valikust Tüüpiline näide temperatuur Vektor Füüsikaline suurus,
Διαβάστε περισσότεραDEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.
Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad
Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6
Διαβάστε περισσότερα1 MTMM Kõrgem matemaatika, eksamiteemad 2014
1 MTMM.00.188 Kõrgem matemaatika, eksamiteemad 2014 Eksamitöö annab kokku 80 punkti ja ülesanded jagunevad järgmisse kuude gruppi: P1 ( 10p ) - ülesanded I kontrolltöö põhiteemade peale; P2 ( 10p ) - ülesanded
Διαβάστε περισσότεραJoonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui
Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.
Διαβάστε περισσότεραSirgete varraste vääne
1 Peatükk 8 Sirgete varraste vääne 8.1. Sissejuhatus ja lahendusmeetod 8-8.1 Sissejuhatus ja lahendusmeetod Käesoleva loengukonspekti alajaotuses.10. käsitleti väändepingete leidmist ümarvarrastes ja alajaotuses.10.3
Διαβάστε περισσότεραDeformatsioon ja olekuvõrrandid
Peatükk 3 Deformatsioon ja olekuvõrrandid 3.. Siire ja deformatsioon 3-2 3. Siire ja deformatsioon 3.. Cauchy seosed Vaatleme deformeeruva keha meelevaldset punkti A. Algolekusontemakoor- dinaadid x, y,
Διαβάστε περισσότεραKrüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD
Krüptoräsid (Hash- funktsioonid) ja autentimine. Kasutatavaimad algoritmid. MD5, SHA-1, SHA-2. Erika Matsak, PhD 1 Nõudmised krüptoräsidele (Hash-funktsionidele) Krüptoräsiks nimetatakse ühesuunaline funktsioon
Διαβάστε περισσότερα; y ) vektori lõpppunkt, siis
III kusus VEKTOR TASANDIL. JOONE VÕRRAND *laia matemaatika teemad. Vektoi mõiste, -koodinaadid ja pikkus: http://www.allaveelmaa.com/ematejalid/vekto-koodinaadid-pikkus.pdf Vektoite lahutamine: http://allaveelmaa.com/ematejalid/lahutaminenull.pdf
Διαβάστε περισσότερα6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad
6.6. Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 263 6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 6.6.1 Silindriline paine Kui ristkülikuline plaat on pika ristküliku kujuline
Διαβάστε περισσότεραGeomeetria põhivara. Jan Willemson. 19. mai 2000.a.
Geomeetria põhivara Jan Willemson 19. mai 2000.a. 1 Kolmnurk Kolmnurgas tasub mõelda järgmistest lõikudest ja sirgetest: kõrgused, nurgapoolitajad, välisnurkade poolitajad, külgede keskristsirged, mediaanid,
Διαβάστε περισσότεραVektorid. A=( A x, A y, A z ) Vektor analüütilises geomeetrias
ektorid Matemaatikas tähistab vektor vektorruumi elementi. ektorruum ja vektor on defineeritud väga laialt, kuid praktikas võime vektorit ette kujutada kui kindla arvu liikmetega järjestatud arvuhulka.
Διαβάστε περισσότεραSkalaar, vektor, tensor
Peatükk 2 Skalaar, vektor, tensor 1 2.1. Sissejuhatus 2-2 2.1 Sissejuhatus Skalaar Üks arv, mille väärtus ei sõltu koordinaatsüsteemi (baasi) valikust Tüüpiline näide temperatuur Vektor Füüsikaline suurus,
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότεραIvar Tammeraid itammeraid/ MATEMAATILINE ANALÜÜS I. Elektrooniline õppevahend
TTÜ Mtemtikinstituut http://www.stff.ttu.ee/ mth/ Ivr Tmmerid http://www.stff.ttu.ee/ itmmerid/ MATEMAATILINE ANALÜÜS I Elektrooniline õppevhend Tllinn, Trükitud versioon: Ivr Tmmerid, Mtemtiline nlüüs
Διαβάστε περισσότεραEesti LV matemaatikaolümpiaad
Eesti LV matemaatikaolümpiaad 2. veebruar 2008 Piirkonnavoor Kommentaarid Kokkuvõtteks Selleaastast komplekti võib paremini õnnestunuks lugeda kui paari viimase aasta omi. Lõppvooru pääsemise piirid protsentides
Διαβάστε περισσότερα2.1. Jõud ja pinged 2-2
1 Peatükk 2 Pinge 2.1. Jõud ja pinged 2-2 2.1 Jõud ja pinged Kehale mõjuvad välisjõud saab jagada kahte rühma. 1. Pindjõud ehk kontaktjõud on põhjustatud keha kontaktist teiste kehade või keskkondadega.
Διαβάστε περισσότεραMathematica kasutamine
mathematica_lyhi_help.nb 1 Mathematica kasutamine 1. Sissejuhatus Programmi Mathematica avanemisel pole programmi tuum - Kernel - vaikimisi käivitatud. Kernel on programmi see osa, mis tegelikult teostab
Διαβάστε περισσότεραI. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Διαβάστε περισσότερα