merenakatab Pärnu haigla sai 3D ultraheliaparaadi Käekiri on inimese sees

Transcript

1 Pakkumised kehtivad Reede nr 4 (398) tasuta nädalaleht ilmub reedeti Nõo LT keeduvorst Doktori naturaalses sooles suitsutatud, kg Kalev apelsinimaitseline marmelaadikompvek Anna, 175 g 8 50 (48.57/kg) Serla Tualettpaber, 2-kihiline, 6 rulli/pk 16 Järve Selver - Pärnu mnt 238; Tondi Selver - Tammsaare tee 62; Pirita Selver - Rummu tee 4; Kadaka Selver - Kadaka tee 56A; Merimetsa Selver - Paldiski mnt 56; Punane Selver - Punane 46; Torupilli Selver - Vesivärava 37; Pelgulinna Selver - Sõle 51; Mustakivi Selver - Mustakivi tee 3A; Suurejõe Selver - Pärnu, Suur-Jõe 57; Mai Selver - Pärnu, Papiniidu 42; Krooni Selver - Rakvere, F.G.Adoffi 11; Männimäe Selver - Viljandi, Riia mnt 35; Vilja Selver - Võru, Vilja tn 6; Jõhvi Selver - Jõhvi, Narva mnt 8; Valga Selver - Valga, Raja 5; Saare Selver - Kuressaare, Tallinna tn 67; Anne Selver - Tartu, Kalda tee 43; Ringtee Selver - Tartu, Ringtee 78; Sõbra Selver - Tartu, Sõbra 56; Veeriku Selver - Tartu, Vitamiini 1. Fotodel on illustreeriv tähendus. Pakkumised kehtivad kuni kaupa jätkub. ilm täna R päeval -6 1 öösel homme L päeval -2-9 öösel -2-9 ülehomme P päeval -7 1 öösel (2.82/rull) Fo to: Priit Simson / Eesti Päevaleht Foto: Rauno Volmar / Eesti Päevaleht Tõnu Kaljuste Pärnu haigla sai 3D ultraheliaparaadi Naistekliiniku personal õpib masinaga tegema ka veel sündimata beebist näopilti. lk 4 Käekiri on inimese sees lk B2 merenakatab Dirigendist vändatud film Vastutuulesaal tuu saal toob vaataja et te Nais saa re le ker ki nud Nargen Opera saamisloo. Külmaga maitseb nii kuum kui jahe jook lk 8 9 lk 2 3

2 2 tähtis inimene toimetaja Evelin Nõmmik linnaleht reede, 26. jaanuar 2007 Frakiga dirigendist värske road-movie peategelaseks Dirigent Tõnu Kaljuste rajas Naissaarele ooperimaja, mille saamisloost dokumentaal- film pajatabki. Mit te kõik fil mid ei sün ni lä bi mõel dud filmiideest. Mitte kõik ettevõtmised ei ole loo gi li sed. Kau gelt ki mit te kõik inimesed ei pelga astuda vastutuult. Eile esilinastus pealinnas Ve ne Teat ris di ri gent Tõnu Kaljustest vändatud dokumentaalfilm Vas tutuu le saal, mis toob vaa ta ja ette tunnise matka viie aastaga Naissaarele kerkinud Nargen Opera saamislukku. On üs na kõ ne kas, et tu handete asjaolude kiuste püstitas Kaljuste oma ooperisaali just sin na, kus enam kui sa jand tagasi sündinud ja tegutsenud leiu ta ja Bern hardt Sch midt konstrueeris oma kuulsa vastutuulelaeva, mis kasutas tuuleenergiat selleks, et topeltjõuga edasi liikuda. Sa ma su gu se to pelt jõu ga vas tu tuult lii ku ja na näi tab film nüüd Kal jus tet, ja sun nib mõ tisk le ma psüh ho loo gi de ammu avastatud tõsiasja üle, miks inimesed tavaliselt kasuta vad oma vaim se test või ke halis test või me test ai nult mur d- osa. Linnaleht uuris dokumentaal fil mi tel gi ta gust pro dutsent Artur Talviku ja režissöör Priit Valk na käest. Kui das tek kis fil mi idee? Ar tur: Film sai te ge li kult alguse juba viis aastat tagasi, kuid siis me veel ei tead nud, et teeme filmi. Kaljuste tuli minu juur de, üt les, et hak kab Naissaa re le oo pe ri ma ja te ge ma, ning kutsus seda arhiveerima. Ma siis võt sin kaa me ra ja läksin, aga asi muu tus põ ne vaks ja areneski filmiks. Kaljuste ise algul vist üldse ei arvanud, et sel lest võib film tul la aasta sügisel tegime esimesed võtted, režis söör Priit Valk na ühines fil mi mees kon na ga al les kaks ja pool aas tat ta ga si. Tõnu Kaljuste on vä ga si hikin del ja häs ti jonnakas mees, arvab Artur Talvik. Kui suur oli mees kond ja töömaht? A: Dok fil mi koh ta sai teh tud ebatavaliselt palju võttepäevi. Film on 56 mi nu tit pikk, ma terja li oli meil aga üle 60 tun ni. Mees kond oli vä ga väi ke, enamasti käisime Naissaarel kahekesi. Abilistest tuleks mainida And ri Luu pi, Mar gus Mal mi, Rein Kotovit ning monteerija Tambet Tasujat. Priit: Tegelikult oli abilisi siiski roh kem, sest tih ti tu li oo tamatult võttele minna ja leida kaasa mõni operaator. Põhiliselt kükitasime seal siiski Arturiga kahekesi, varbad niiskes mullas, ja ootasime teadmatuses, kuhupoole vanker tüürib. Mi nu jaoks oli see tõ si ne proovikivi hoida üht fil mi oma peas nii pik ka ae ga. A: Pikkade asjadega kipub nii-öelda vedru maha jooksma. Sel le loo pu hul aga se da pol nud, min gi pin ge oli ko gu aeg üleval. Just Kaljuste ise tegi meie elu huvitavaks, filmistki on nä ha, et va he peal oli ta sü gavas mõõ nas ja siis äk ki hak kasid asjad jälle suure hooga liikuma. Mis mees see Tõ nu Kal jus te on? A: Vä ga si hi kin del ja häs ti jon na kas mees. Meie fil mis iseloomustab teda see, kuidas Jaan Kross rää gib Bern hard Schmidtist. Samad asjad võiks üle kanda Tõnule. Oma eesmärkide saavutamiseks võib ta väga jõulisi käike teha, aga ta ees mär gid on ala ti ül lad ja põnevad. Mulle meeldib tema puhul see, et ta ei ole re sig nee ru nud, na gu meil üle viie küm ne sed mehed tavaliselt on. Ka tema oleks ju või nud mõ nu salt edasi elada ja koori juhatada. Aga siis võ tab ta et te to taal se vastu tuult mi ne ku. See oma dus meeldib mulle tema juures kõige enam.

3 reede, 26. jaanuar 2007 linnaleht toimetaja Evelin Nõmmik tähtis inimene 3 Fotodel: kaadrid filmist Vastutuulesaal P: Tema põhiloomus on loominguline, seda pole kaasajooksikutel kerge alla neelata. Tõnu poeg Andres Kaljuste on öel nud, et se da filmi vaadates ta õp pis uues ti tund ma oma isa, kes töö tab idee de maailmas, kus po le ini me si. Oma ideid peab ta aga pa ratamatult realiseerima inimeste maail mas. Siin jook se vadki hoia kud ja oo tu sed suur de konflikti. Vaataja peab ise otsustama, kummal poolel on õigus, kas sel lel, kes nõuab, et iga täh tis paber oleks mustvalgel viimase peal õi ges ti teh tud, või sellel, kes tahab kuhugi kaugemale välja jõuda, jättes mõningad sammud vahele. A: Tõ nul on latt meel di valt kõrgele seatud, ta ei taha selle alt lä bi joos ta. Te ma juu res meel dib ka see, et ta on rahvusvaheline tüüp, inimene üle pii ri de, kes suu dab end täh tede juur de tõm ma ta ja ka sealtpoolt alla vaadata. Kas Kal jus te on na gu Sch midt, kel le koh ta Jaan Kross üt leb, et too on kius lik, käib omaet te ja vastutuult? P: Iga looja ongi paratamatult omaette kõndija, looja ei saa kar ja ga kaa sas käia. See on alati vastuvoolu ja teises suunas minemine. Sellistel puhkudel inimene jääbki tavaliselt üksi. Kü si mus on sel les, kas ta ta lub ük sin dust ja viib oma mõt te siis ki el lu või siis leiab, et ker gem on al la an da ja las ta end vooluga kaasa viia. A: Kes ta hab te ha suu ri as ju, see peab minema vastuvoolu, ja sa ge li ei pai ta ta sel le eest inimese pead. Kas filmiga avanes mõni uus Kaljuste tahk? A: Sellesama jonnakuse kõrge as te võib-ol la. P: Tõ nu ei jää filmis frakiga dirigendiks. Me oleme leidnud inimese, kes tunneb kurbust, va lu, ka het sust ja uh kust, mis on iseloomulikud igale inimesele. Dokfilm on gi sel leks, et näidata inimest, milline ta on. Tõnu tiitlitele pole me aega kulutanud, seda võib igaüks Internetist vaadata. A: See on oma moo di portreefilm, kus portreteeritav ei rää gi en dast, vaid la seb en nast port re tee ri da ühe te ge vu se kaudu. P: Se da võiks ni me ta da road-movie ks. Mis on filmi õnnestumine? A: Sel le filmi väga kõva sõna on mon taaž. P: Meie fil mil puu dub üks episood, mille peale võiks rajada ko gu fil mi. Puu dub üks episood, mi da vaa da tes ku kud pikali. Paljudel dokfilmidel on tagataskus üks kaader, mõni või gas pal jas tus, int riig või midagi sellist, aga selles fil mis pole neid lahendusi. Pigem iseloomustab seda filmi pidev kulgemine. Konflikt pole siis filmis oluline? A: See ei ole meie fil mi eesmärk. Filmi proloogis on viide sellele, et Kaljuste lahkus koori juurest. P: Il ma sel le ta ei tun duks tegevus nii suure riskiga. Kaljus te oleks või nud oma kuulsust ja väljakujunenud rutiini edasi nautida, aga ta võtab end sel lest kõi gest lah ti ja võ tab ette tee teadmatusse. Kooriinimesed on öelnud, et Kaljuste ei ole semutseja ega anekdootide rääkija, vaid püüab ka proovides pinget säilitada. Praktika näitavat, et parim etendus saadakse just siis, kui vii ma ne proov ei ku ku hiilgavalt välja. A: Pub lik saab ala ti aru, kas show on tehtud pingestatusega. Sa ma keh tib filmi kohta. P: Me anname filmis inimestele võimaluse mõelda mitut pidi. Igale vaatajale on eraldi lu gu. Tõ nu ju hib se da kõi ke na gu di ri gent. Ja filmitegijad ei ole kusagile külge pannud silte, et siin on nii ja seal on naa. Vaatajast endast sõltub, kelle poole le ta asub, kas ta an nab oma poo le hoiu Tõ nu le või te ma oponentidele. A: Meie film on õnnestunud siis, kui vä he malt küm me vaata jat leiab, et saab fil mist in nustust luua mi da gi uut ning as tuda kas või kor raks oma sis se talla tud ra jalt väl ja. Kuidas film teid mõjutas? A: Mõ nes mõt tes ole me ise merenakatuse saanud. Minul olid paadijuhi load juba varem, kuid just filmimise ajal ostsin ka endale paadi, natuke hiljem os tis Priit paa di ja lõ puks os tis paa di ka meie ope raa tor Margus Palm. P: Mina olen ennast harinud mit mest kül jest. Olen tut vunud sellise loovisikuga nagu Tõnu Kaljuste, olen hakanud uu ri ma aja loo li si ma ter ja le Kontserdimajja kinno Di ri gent Tõ nu Kal jus test vändatud dokumentaalfilm Vastutuulesaal toob vaataja ette tunnise matka viie aastaga Naissaarele kerkinud Nargen Opera saamislukku. Vastutuulesaal linastub Pärnu kontserdimaja väikeses saa lis 27, 28, 29, 30. jaa nua ril ja 3. veeb rua ril kell 19. Autorid: Priit Valk na, Ar tur Talvik Režissöör: Priit Valk na Monteerija: Tambet Tasuja Muusikaline kujundus: Priit Valkna Operaatorid: Margus Malm, Rein Kotov, Tauno Sirel. LL Bernhard Schmidti kohta, hakkasin huvi tundma teleskoopide vas tu, siis veel Kros si lu gema ning lõpuks tegin endale ka laevajuhipaberid. A: Rääkimata tohutust hulgast muu si kast, mis nüüd meie üm ber ko gu aeg keer leb. Vii ma sel ajal on Priit su kel dunud fo no tee ki, kust te da on raske väl ja saa da. Mihkel Niglas mihkel.niglas@linnaleht.ee

4 4 LÜHIDALT uudised toimetaja Anu Villmann Fo to: Ter je Lepp / Ees ti Päe va leht Pärnu otsib linna aukodanikku ja vapimärgi Ku ni 25. jaa nua ri ni saa vad soovijad üles seada kandidaate Pärnu linna autasudele Pärnu Aukodanik, Pärnu Vapimärk ja Pärnu teenetemärk. Pärnu linnavolikogu esime he Ah ti Kõo sõ nul an tak se aukodaniku, vapimärgi ja teenetemärgi nimetus füüsilisele isikule erilise austusavaldusena Pärnu linnale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest. Esitajal tuleb lisada ka põhjendus ning viia et te pa nek Pär nu linnavalitsuse kantseleisse. Tunnusmärgid antakse üle 23. veeb rua ril Pär nu kont ser dimajas. LL Foto: Kristo Nurmis / Eesti Päevaleht 8000 ton ni linnaleht reede, 26. jaanuar 2007 tagastasid tarbijad möödunud aastal joogipakendeid. Mullu kogus Eesti Pandipakend ja suunas taaskasutusse 5086 tonni plas tik pu de leid, 728 ton ni joo gi pur ke ja 2651 ton ni pan di mär gi ga klaaspakendeid. Eesti Pandipakendi Pakendiregistris on registreeritud kokku 2700 erinevat pandimärgiga joogipakendit. Tänaseks osaleb pandipakendi süsteemis aktiivselt ligi 1400 tagastuskohta. LL Kohus jättis Soosaare kaebuse uue hotelli osas ra hul damata Halduskohus lükkas tagasi Mark Soosaare esitatud tühistamiskaebuse YIT Ehi tu se poolt Pär nu randa rajatava hotell September ehitusloale. Halduskohus leidis, et Mark Soosaarel (pil dil) puudub kaebuses viidatud kaebeõigus, kirjutas Eesti Päevaleht. Olematut kaebeõigust ei aita põhistada ka viited riigikohtu lahenditele, mis kinnitavad vastupidiselt kaebaja väidetele seda, et isi kul on õi gus nõu da haldusakti tühistamist sel ju hul, kui see ri kub te ma õigusi. Antud juhul Mark Soosaare õiguste rikkumist ei tuvastatud. LL Pärnu hakkab ruuporiga inimesi hoiatama Pärnu linnavalitsusel on kavas linnaelanike teavitamise tõhustamiseks kriisiperioodidel varustada Pärnu linna territoorium elektrilise ruuporsignalisatsiooni alusel toimiva autonoomse hoiatussüsteemiga. Turvalisuse eest vastutava linnavalitsuse liikme Sim mo Saa re sõ nul soovitakse uue süsteemiga tagada kriisiperioodidel linnaelanike kiire ja tõhus teavitamine, teatas Raadio Pärnu. Linn soo vib mää ra ta ruuporite asukohad ning panna paika hoiatussüsteemi tsentraalse juhtimise tehnilised küljed. LL Naistekliinik sai uudse ultraheliaparaadi Jaanuaris jõu dis Pär nu haiglasse 3D ultraheliaparaat, mis võimaldab teha senisest tõhusamaid diagnostilisi analüüse nii naistehaiguste avastamisel kui ka raseduse jälgimisel. Te ge mist on apa raa di ga, millega saab teha kõiki naisteja lastekliinikule vajalikke naisteuuringuid. Olulisim on loomulikult raseduse uurimine, mi da saa me nüüd pal ju pa remini jälgida, näiteks kuklavoldi mõõtmisel ja 20. rasedusnädala skriiningul, rää kis Pär nu naiste- ja lastekliiniku juhataja Kadri-Liina Vahula. 3D ult ra he lia pa raa di abil saab jäädvustada mälupulgale esi me sed üles võt ted ema kõhus olevast lootest. Talletada võib ka lii ku vat pil ti näiteks loote südamelööke ning saame teha kolmemõõtmelisi pil te loo te näost, mär kis Va hula. Viimase valmimine võtab pisut enam aega kui tavaline ultraheli analüüs, sest nõuab PRÜGIST NÄITUS Pärnu haigla naiste- ja lastekliiniku arst Galina Helemäe kontrollib, kas loote anatoomiaga on kõik korras. Foto: Silvia Sool ars ti delt head ar vu tig raa fika tundmist. Pildi saamine nõuab toht ri telt ka kan na tust ning oskusi, mille täiendamisega meie nais tears tid ka het kel tegelevad, selgitas Vahula. Samas suudab masin erinevalt eelkäijatest avastada lootel näo pehmete kudede anomaaliaid huu le- või suu lae lõ hesid. Kõi ki prot se duu re saab patsient samal ajal talle suunatud aparaadist ise jälgida, ka sellist võimalust Pärnu haigla naistekliinikul varem polnud. Anu Vill mann anu.villmann@linnaleht.ee Eile avati Pärnu keskraamatukogu lasteosakonnas lõbus näitus laste tehtud töödest, kus taieste valmistamiseks on kasutatud jäätmeid. Foto: Silvia Sool Kommentaar Lihtsalt kultuuripornost... Kunst on modelleeriva tegevuse üks erikuju. Sellega võiks nüüd alustada ja samas ka lõpetada ja edasi polegi mõtet kirjutada, kui vaid ei eksisteeriks kultuuripedesid, kes ennast pudelitega pähe taovad. Meie uue pornokultuuri parimad pojad on suutnud jällegi avalikkust ärritada oma fantastilise modelleeriva tegevusega, milleks siis on pudelite pähe purukslöömine, keerulisem ja peenem nimetus Tsivilisatsioonide kokkupõrge. Oo Sa muel P. Hun ting ton, sa ei oleks pidanud laskma oma raamatut eesti keelde tõlkida! Toomas F. Aru Pärnu avatud noortekeskuse juhataja Ini me se na on mul suht su va, kui min gid neu roo ti li sed idioodid tahavad ennast pudelitega peksta, seda juhtub meie kodumaal igas su va li ses kõrt sis. Ei är ri ta mind ka see, et se da pa kutakse kultuuri pähe ja et KULKA selle jama kinni maksab. Är ri tab mind see, et ilm selt muu tub see nüüd meie ametlikuks kultuuripoliitikaks, kui Pärnu-suuruses linnas üldse mingit kultuuripoliitikat eksisteerib. Lahkub ju etableerunud Chaplin ja selle kompenseerimiseks avati kunstnike maja, mis on heaks kasvulavaks lisaks asjalikele tegelastele ka mittesoovitud akadeemikutele, kes pornokultuuri viljeledes tahavad kogu maailma oma ekskrementidega katta. Per vert mi nus on mui du gi vä ga ra hul, et pis si, ka ka ja vä givallamängud on muutunud meie ametliku kultuuripoliitika osaks. Kuid kuhu jääb traditsiooniline kultuur? LINNAS RÄÄGITAKSE Jumal on eestlane Hommikul bussiga tööle sõites võib kuulda kahe keskealise meesterahva kõnelust: Lund on ikka päris kõvasti sadanud, alustab üks meestest juttu. No see vanajumal on ikka eestlane, rõõmustab teine mees. On ikka jah, ma ütlesin ju koguaeg, et ega tali taeva jää. Ja vaat, jumal hoiab meid, Otepää karikaetapi ajaks lasi lumel maha tulla. Jah, see oli täitsa uskumatu juba, aga näed, hakkama saime. Eks need vanajumala teod ole ikka ettearvamatud olnud, kord uputab, kord külmetab. Hea tõdeda, et prioriteedid on tal siiski paigas, olgu jõuludega kuidas on, aga suusasõit Otepääl olgu olla! Pealt kuulas Greete Kasevõsa

5 reede, 26. jaanuar 2007 linnaleht toimetaja Anu Villmann uudised 5 Fo to: Sil via Sool Öösel paukus kõva pakane Ilmajaam ennustas eilseks ööks kuni 27-külmakraadist pa kast, soojaks ei lähe niipea. Ööl vas tu hom set võib kraa diklaas langeda 20, ööl vastu pühapäeva 25 külmakraadini. Päe val on sa mal ajal kül ma vas ta valt 6-13 ja 4-12 kraa di. Päeval peaks õhutemperatuur jääma 9 külmakraadi ja 1 soojakraadi va he le, kirjutas Postimees. Homme on pilves selgimistega ilm, mit mel pool sa jab lund, võib ker gelt tui sa ta. Lõu na tuul pöör dub öö jook sul loo des se, puhudes 4-10, hom mi kul ja päeval rannikul puhanguti kuni meet rit se kun dis. LL Fo to: Priit Sim son / Ees ti Päe va leht Toa soo ja eest peab vä hem maks ma Selle aasta algusest pidi soojuse hind tarbijatele tõusma 561 kroonilt 587 kroonini megavatt tun nist, kuid ku na õli hind ala nes polnud hinnatõusu vaja, jättis AS Pärnu Soojus toasooja hinna tõstmata. AS Pärnu Soojuse müügijuht Hillar Nuut ütles Raadio Pärnule, et kui gi nad ei jõud nud tar bi jaid ette teavitada, et toasoe ei kalline, on kõi gil meel div või ma lus näha seda oma küttearvelt. Nuudi sõnul ei kesta aga selline olu kord enam kaua, sest ju ba selle aasta maist tõuseb gaasi hind võrdsele tasemele õli hinnaga. LL Fo to: Priit Sim son / Ees ti Päe va leht Jõulumägi hädas huligaanidega Jõulumäe tervisekeskusele on probleemiks kelgutajad, kes keelust hoolimata kelgutavad suusarajal, mille sisseajamine on kül lalt ku lu kas. Jõu lu mäe ter vi se kes ku se juhataja Enn Tasalain ütles Raadio Pärnule, et kuigi Jõulumäel on kelgutajatele eraldatud kokku kolm mä ge, ki pu vad kel gutajad korda rikkuma ning liugle vad ka suu sa ra jal, mis on Jõulumäel ainuke. Üllatuslikult jättis nädalavahetuse lumesadu puutumata Jõu lu mäe, ja kui Pär nus sa das lund, siis Jõu lu mäel tu li lu me asemel vihma. Hetkel peavad suusatajad arvestama, et rajad on jäi sed. LL Vana Silla restoran ootab tormi Üle nädala avatud olnud Vana Silla restoranis saab mõnusa eine kõrvale nautida suurepärast vaadet jõele. Foto: Silvia Sool KÕ HU TÄIS JÕEL Legendaarse kesklinna silla kõrval asuval valgel ujuvrestoranil avas eelmisel nädalal uksed uus toitlustuskoht Vana Silla restoran. OÜ Brand vah ta te gev juht Andrus Niitepõllu sõnul oli aas tal oman da tud alus aas taid ka su tu se ta seis nud ning kehvas olu kor ras si seseinad mahalammutatud ning maja räämas. Ärilist perspektii vi nä gin lae vas aga ko he, sest asu koht on sel ju ideaal ne üle silla sõitmata Pärnusse ei saa, seega ei jää ka alus kel lel gi märkamata, rääkis Niitepõld. Suured interjöörimuudatused läbi teinud restorani osas on istekohti kuuekümnele inimesele. Sisekujunduse autorluse au kuulub Niitepõllule endale, kes on oma kä te ga val mis tanud suu re osa 110-ruut meet rise restorani mööblist. Mere- ja laevasõidu temaati kast ins pi rat sioo ni saa nud sügavsinises restoranis serveeri tav me nüü on mit me kesk ne, ulatudes kergematest roogadest toekamate praadideni. Su veks te eme aluse ette vä li koh vi ku, sest siia pais tab ke na park ning siis on ini mestel rataslaevale minnes ja sealt tulles midagi teha istuda kohvikus ning nautida vaadet jõele ja pargile, ütles Niitepõld. Praegu, talvel, oodatakse jõele tugevat jääd, mille Niitepõld uisusõpradele puhtaks lubab lükata. Ja siis need, kes uisutami sest vä si nud on, tul gu Va na Silla restorani kuuma jooki rüüpama, kutsus Niitepõld. Tormituult ja rajuilma vesisel pin nal asu va alu se omanikud ei karda, pigem tuleb maruilm äritegevusele kasuks. Vii ma se tor mi ajal, kui me veel ametlikult avatudki polnud, oli meil res to ran rah vast pungil, sõnas Niitepõld. Anu Vill mann ÜKS KÜSIMUS Fo to: Rauno Volmar / EPL Kas li saks Eu roo pa ra vikindlustuskaardile on vaja teha ka reisikindlustus? Vastab Avely Raid-Lelov: Eesti Haigekassa Pärnu osakonna klienditeeninduse büroo juhataja Ko hus tus lik see ei ole, kuid haigekassa soovitab sõlmida ka reisikindlustuse. Üldjuhul tasub reisikindlustus omavastutustasude ja riikidevahelise transpordi eest. Mõlemad kulud võivad ulatuda tuhandetesse ja kümnetesse tuhandetesse kroonidesse. Sa mas ei pruu gi po liis ala ti aidata nagu näiteks krooniliste haigete ja rasedate puhul. Seetõttu on ka Euroopa ravikindlustuskaart vajalik. Rei si kind lus tu se soo vi tan teha neil inimestel, kes reisivad riikidesse, mis ei kuulu Euroopa Liidu koosseisu.

6 toimetaja Evelin Nõmmik Mees ronis koerakuuti linnaleht reede, 26. jaanuar 2007 Mart Laar saab hak ka ma arvamus VAAT MIS JUHTUS Esmaspäeval pärastlõunal ronis Põlvamaal Lut su kü las üks mees koe ra kuu ti ja keel dus sealt väl ju mast. Kodakondsete poolt appi palutud politseinikud leidis eest joo bes 65-aas ta se mehe, kes oli juba hommikul koerakuuti roninud ja ei tulnud sealt enam väl ja, kir ju tas SL Õh tu leht. Po litseinike abi ga saadi mees siis ki kuu dist väl ja. VAAT KUS ÜTLES Mart Laa ri ar va tes võiks Ees ti rii gi stii liks ol la see, et pea mi nis ter os kab elus ka mi da gi muud te ha, kui vaid rii ki juh ti da. See on vi lets ja man ne tu mees, kes ei suu da pä rast pea mi nist ri too lil is tu mist enam mil le ga gi hak ka ma saa da, ütles ekspeaminister Kroonikale ning lisas, et tema sotsiaalset koogutamist ei vaja. Mul pole hakkamasaamisega probleeme, leidis ta. TOIMETAJA VEERG Kui tahaks midagi vastu Evelin Nõmmik Valimised on tulemas ning pakkumised, mis sellega kaa sas käi vad, on vä ga ahvatlevad. Sest valimisi ju tulebki võt ta kui suurt pak ku mis te rallit, nagu kaubamaja allahindlust või Stockmanni hulle päevi. Mis te ha, era kond ning te ma poliitilised eelistused on tänapäeval samasugune kaup kui viiner või ananass poeletil. Valiku teeb lõpuks ikkagi tarbija ning valimisedki maksab kinni tavaline kodanik. Ka rek laam on vii ne ril ning erakonnal samasugune, teles jooksevad klipid, tänavad on täis kleebitud kaubaartiklite pilte, ku luaa ri des aru ta tak se, kes või mis on pa rem ning ilu sam. Kui elu hea ning tar bi jal jak su roh kem ehk rii gi kas sa se koon dub jär jest enam ra ha, laie neb ka era kon da de va lik. Igal erakonnal on oma tooteeripära, kes lõhnab raudtee, kes beebide, kes rohelise muru järgi, vali aga endale oma vajadustest lähtuvalt sobiv. Kuid poliitikud peavad arvestama, et tänane valija ehk tarbi ja po le enam min gi mok ka Inimesed küsivad valima minnes üha enam, mi da ma oma hää le eest vastu saan? maas hoidev allaheitlik tegela ne, kes iga too te ga le pib ning kõik seedimata alla neelab. Paraku, inimesed küsivad valima minnes üha enam, mi da ma oma hää le eest te gelikult vastu saan? Loomulikult loo dab üks po lii tik, et inimesed annaksid hääle tingimusteta. Valimisplatvorm küll on, kuid ega see siis mingi leping ole, seda annab pärast alati muuta, ümber vahetada. Kuid erinevalt kauplustest poliitik riknenud või ebakvaliteetse kau ba eest tar bi ja le ra ha ehk häält ei ta gas ta. Kui po lii tik lu ba du si ei täi da või neid rin gi va he tab, ei saa kodanikulegi pahaks panna, kui ta midagi vastu tahab või näiteks suuremate toetuste nimel end Pärnu asemel Tartusse sisse kirjutab. Häid pakkumisi kasutatakse ju ikka ära. Kui valija midagi vastu küsib, võivad poliitikud nimetada seda külmaks ja ebaeetiliseks kalkuleerimiseks. Kuid kalkuleerimist tuleb elus teha kõigil, nii kodanikel kui poliitikutel. Lõpeks, eetiline või mitte, inimesed tahavad üsna tihti oma tegude eest midagi vastu saada. Poliitik häält, valija lubatut. ELEKTRIKIIRABI Ruumipuudus Haig la ümb ru ses ei jätku parkimiskohti Pärnu kesklinna kimbutavast parkimiskohtade puudusest on jut tu teh tud enam kui küll, aga mul le tun dub, et ruumi kit si kus on kum mi ta mas juba ka Pärnu linna äärealasid. Jutt siis Pär nu haig la park last, kus tööpäeviti kella kaheksast hommikul õhtul nelja-viieni on tihti lausa võimatu autole vaba parkimiskohta leida. Olen kuul nud iroo ni list märkust, et uue Pär nu haig la par kimisala on tehtud haigla enese personalile ning patsientidele paraku enam ruumi pole. Haigla külastajana jääb küll paraku mulje, et patsiendid vaadaku ise, ku hu oma au to jä ta vad. Ruumi haigla ümber jätkub, ehk an naks vi ga pa ran da da ning loodetavasti võtavad linnaruumi planeerijad edaspidi ar ves se, et sõi duau to de arv Eestis langustendentsi ei ilmuta. Ülo V. Probleem Veelgi vähem palka? Tööandjad on sel nädalal hakanud rääkima sellest, et inime sed võik sid osa sot siaal maksust ise maks ta, sest tööand jal on mak sud nii gi kõr ged. Kui ma oma pal galt, mis on pool amet lik ku kesk mist, veel sotsiaalmaksu peaksin maha ar vu ta ma, siis ma ei saaks nii pal ju gi ra ha, et ära ela da. Tööandjale võib tunduda, et pool sotsiaalmaksust on väike summa. Aga lihtsale inimesele on see just ra ha, mil le ga maksta näi teks elekt riar ve. Või os ta mitu korda poest süüa. Lihtsa töö tegija sissetulekut vähendab iga maks. Fo to: Mar ko Mumm / EPL Ettevõtjad kurdavad, et neil on ras ke ja riik rõ hub. Ta va li si inimesi rõhub tööandja ka, tööpäe vad on pi kad, palk ni gel. Kui pal ga tõu su kü sid, siis öeldak se, et mi ne siis mi ne ma, meie roh kem maks ta ei jõua. Ku hu sa hing ik ka lä hed, noortel on töökohti valida, vanematel ini mes tel enam ei ole. Tööandjad võiksid enne ikka mõelda ka väiksema palga saaja te pea le, ning siis al les nõu da, et kõigi maksukoormat suurendataks. Elvi (46) Fo to: Too mas Vol mer / Ees ti Päe va leht Raha raiskamine Milleks maksta? Viimastel aastatel on Eesti telekanalites sagenenud mõttemall vaataja maksku oma vaa ta mi se eest pea le ehk tei sisõnu kutsutakse televaatajat osalema saates läbi lühisõnumite saatmise. SMS-id, mida kanalid oma saadetesse ootavad, mak sa vad loo mu li kult märksa rohkem kui tavalised sõnumid, mida inimesed üksteisele lähetavad. Liht ne ning ta ga si hoid lik kalkulatsioon näitab, et juba mõ ne sa ja küm nek roo ni se SMS-i pealt tee nib saa de tubli li sa tu lu, mil le eest võib te lekanal vahel vaatajat nänniga motiveerida, ent tihtilugu ei anta midagi vastu. Ole vaid tubli, agar telesõber ning maksa oma saate vaatamisele kulutatud minutitele peale! Masendav, et raha priiskami se pro pa gee ri mi sest po le puutumatuks jäänud ka riiklik televisioon, mille ülalpidamiskulude eest maksumaksja ometi igakuiselt hoolt kannab. Mõis tak sin veel se da, kui te gemist on mõne poliitikasaate gallupi või põneva arvamusküsitlusega, kus uuring vaatajate seas saatele mingit lisaväärtust an naks, kuid pa ra ku val dav enamus SMS hääletusele üleskutsuvaid saateid eelpool maini tut ju ei si sal da. Mart M. Väljaandja: AS Linnaleht Aadress: Hommiku 1, Pärnu Faks: Trükk: AS Kroonpress Trükiarv: Kojukanne: Express Post Toi me tus: Evelin Nõmmik, peatoimetaja, , evelin.nommik@linnaleht.ee Anu Villmann, toimetaja, anu.villmann@linnaleht.ee Rek laam: Katrin Bauvald, müügijuht, , katrin.bauvald@linnaleht.ee Kujundus: Pille Paalam, , pillep@linnaleht.ee Tellimine: Postkontoritest, tellimiskeskuse telefonil Kirjuta toimetusele Kirjuta toimetusele, kui tunned, et sinu arvamus on oluline. Mida lühemalt ja selgemalt kirjutad, seda kiiremini pääseb sinu arvamus ajaleheveergu dele. Toimetusel on õigus kirju lühendada. Kirjutada võib ka varjunime all, kuid toimetusel peavad olema autori õige nimi ja kontaktandmed. Lugeja kirjade eest toimetus honorari ei maksa. Saada oma arvamus kas Linnalehe aadressil Hommiku 1, Pärnu, faksile või aadressile: evelin.nommik@linnaleht.ee

7 reede, 26. jaanuar 2007 linnaleht reklaam B1

8 kolm linna toimetaja Tiina Ansip Veebruar algab barokkmuusikafestivaliga Tänavune barokkmuusikafestival toimub veebruarini korraga Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Festivali avakontsertidel musitseerivad Eesti riiklik sümfooniaorkester, Eesti filharmoonia kammerkoor ning solistid Kädy Plaas, Helen Lokuta, Mati Turi ja Priit Volmer. Dirigeerib festivali kunstiline juht Andres Mustonen. Kavas on Georg Friedrich Händeli, Johann Sebastian Ba chi ja Marc-Antoine Charpentier looming. Festivali raames saab kuulata ka islami kerjusmunkade muusikat ehk Usbekistani sufide ansamblit. LL Foto: EPL Soomlane üllitas SMS-romaani Soomes ilmus äsja romaan, mis koosneb tervenisti mobiiltelefoni lühisõnumitest ehk SMS-idest. Romaan Viimased sõnumid jutustab IT-spetsialistist, kes võtab end ametist lahti ja läheb maailma rändama, pidades kodustega ühendust vaid tekstisõnumite abil, vahendas STT. linnaleht reede, 26. jaanuar 2007 Hannu Luntiala 332-leheküljeliseks raamatuks trükitud sõnumid kubisevad kirjavigadest ja lühenditest, mis on lühisõnumitele iseloomulikud. STT nentis ka, et lühisõnumite saatmine on soomlaslik, kuna nad armastavad kõiksugu elektroonikavidinaid sama kirglikult kui jaapanlased. LL Käekiri on pea sees Viktoria töö juures on kõige olulisem füüsiline laitmatu nägemine, ehkki abiks on ka luubid, mikroskoobid, fototehnika ning ultraviolettvalgus. Foto: Albert Truuväärt Isegi trauma järel varvaste abil kirjutama õppinud inimeste jalakirjas esineb nende kunagise käekirjaga olulisi sarnasusi, räägib käekirjaekspert. Detektiivromaanides ja krimiseepides tuleb nii mõnigi kord kindlaks teha salapäraste kirjakeste päritolu või kontrollida allkirja ehtsust miljonärist esivanema testamendil. Seal saab sellega hakkama muidugi geniaalse mõttelennuga uurijast peategelane, päriselus tegeleb sarnaste juhtumitega aga ekspert. Ka Eesti politseipraktikas esineb juhtumeid, kus mängu peab astuma käekirjaekspert. Neid pole Eestis palju. Kui ühega neist intervjuud kokku leppides politsei pressiesindajalt eksperdi nime küsin, muutub too salapäraseks. Temast ei tohigi tegelikult eriti palju rääkida. Nimetame teda esialgu lihtsalt Viktoriaks. Ja pildistades ei tohi tema nägu näha olla, hoiatab ta. Kiri ei sõltu asendist Tegelikult on Viktoria blond õbluke naisterahvas, kes on juba 18 aastat kuriteopaikadelt kogutud jälgi uurinud. Viktoria töötab hämaras ruumis, mis täis igasuguseid aparaate. Põhiliselt kasutab ta neid pisikeste detailide lähemaks vaatlemiseks ja uurimiseks. Ehkki käekirjaekspertiis on Viktoria vaieldamatu lemmik, ei saa ta ainult sellega tegelda. Ta võrdleb ka kuriteopaigalt leitud jala- või sõrmejälgede sarnasust andmebaasis olevatega ning teeb muid suurt täpsust nõudvaid uuringuid. Käekirjaekspertiisi ei lähe nii palju vaja, kindlasti mitte nii sageli kui jala- või sõrmejälgede uurimist, tunnistab ta. Tema igapäevatöö osa on ka aeg-ajalt kuriteopaikadel käimine. Mulle meeldib käekirjaekspertiis väga sellepärast, et sellega pole kiiret ning saab rahulikult mõelda. See on raske, aga huvitav. Käekirja peab tunnetama, räägib Viktoria entusiastlikult. Muidugi on käekirjade võrdlemiseks ja hindamiseks olemas ka tabelid, aga põhitöö käib siiski spetsialisti peas. Viktoria räägib, et enne mingile järeldusele jõudmist mõtleb ta kaua ja põhjalikult, paneb töömaterjali sahtlisse ning võtab selle uuesti uurimiseks välja ega saa isegi koduteel töömõtteid peast. Tänapäeval käib kirjutamine põhiliselt arvuti abil, kas seetõttu on ka tööd vähemaks jäänud, uurin eksperdilt. Viktoria pole sellist tendentsi küll märganud allkirjade ehtsust ning võltsdokumente tuleb tuvastada sama palju kui kümme aastat tagasi. Teine eksiarvamus on, et ühel inimesel võib olla mitu täiesti eripalgelist käekirja. Leidub näiteks inimesi, kes S- või R-tähte isegi samas sõnas erinevalt kirjutavad ning igaüks teab ilmselt omast käest, kui erinev võib kiiresti üles kritseldatu hoolikalt maalitust välja näha. Asjatundja jaoks on see vaid pealiskaudne erinevus. Käekiri on inimese ajukoore sees. Ükskõik, kas kirjutada püsti või istudes, kiiresti või aeglaselt, purjus või kaine peaga põhilised jooned jäävad ikka samaks, räägib ta. Isegi trauma järel varvaste abil kirjutama õppinud inimeste jalakirjas esineb nende kunagise käekirjaga olulisi sarnasusi. Kirjutatut uurides võib ta öelda, millises emotsionaalses seisundis kirjutaja oli, ehkki see pole lihtne. Kusjuures ekspert ei vaata ainult kirjatehnikat. Sama inimene teeb kirjutades ikka samu grammatilisi vigu, teab Viktoria. Kirjutaja isikut reedab ka vormistus. Ekspertidest on puudus Ekspert saab kohtus anda neli hinnangut tõendi identsuse kohta: kategooriline jah, kategooriline ei, tõenäoline jah ja tõenäoline ei, selgitab ta. Sõna tõenäoline konkreetsust armastavatele kohtukullidele eriti ei meeldi, nemad eelistaksid selgelt jaatavat või eitavat vastust, see pole aga alati võimalik. Muidugi on ette tulnud ka seda, et ekspert eksib. Aga kõik eksivad, arvab Viktoria. Kõige raskemad on tema jaoks suuremahulised tööd, kus ta paljude dokumentide sarnasust peab võrdlema. Vanasti pidi ta võrdlema ka masinakirju, nüüd on ajad muutunud ning Viktoria võib üsna täpselt väita, millisest printerist mõni paber välja on lastud ning millises tehnilises seisus masin tol hetkel oli. Korrakaitses on daam tööl olnud alates miilitsakooli lõpetamisest. Peente detailide uurimine köitis teda algusest peale. Aga Põhja prefektuuris olen mina ainuke käekirjaekspert, räägib ta, oletades, et Eestis annab neid sõrmedel kokku lugeda. Uusi tegijaid ma ka tulemas ei näe, eelkõige ehk sellepärast, et seda ei saa kusagil õppida. Nii et kellel tulevikuplaanid hägused, sai ehk mõne mõtte juurde. Malle Koido UUS Vana Silla restoran pakub einet vee peal Pärnus, Vana silla juures, aastaid kai ää res val va nud alu sel avas uk sed uus res to ran, mis on ainus omataoline Eestis Vana Silla nime kandev toitlustuskoht jõe ja maa ühinemispiiril. Pikki aastaid tühjalt seisnud alu se le uue elu sis se pu hu nud OÜ Brandvahta tegevjuht Andrus Niitepõllu sõnul ei jää vastavatud merehõnguline restoran alusel ainsaks üllatuseks vee ja maa puu te ko has kevadel valmib aluse ees kail välikohvik, mis on mõnusaks oote- ja söögipaigaks neile, kel plaanis jõele Pärnu Printsessiga lõbusõitu tegema. Tumesinise, laevasõidu temaatikat rõhutava, restorani hubases interjööris leiab rohkesti kuurortlinna hästi sobituvaid detaile. Samast ideest lähtu vad ka me nüüs olevate roogade ni med, mil le hul gas leiab nii Merineitsi salati, Jõehundi ampsu ja Paadimehe lõu na söö gi. On ka eral di menüü lastele. Ja kui klient soo vib kom bineerida üht rooga teisega ehk asendada ahjukartulit riisiga või ka la wo ki ga, siis on ka see võimalik, rääkis Niitepõld. Õi ge pea saab Va na Sil la restoranis lõunasel ajal keha kinnitada eriti taskukohase raha eest, sest toidukavva lisanduvad päevapakkumised. Tormituristide rõõ muks ei sule restoran uk si ka kõi ge rajumate ilmade ajal. Ka kõik need, kel soo vi vee peal konverentsi või mõnd muud üri tust pidada ning selle kõrvale mõnusat kõhutäidet nautida, on Vana Silla restorani pardale oodatud. Tere tulemast Vana Silla restorani! Leiad meid Va na sil la kõr valt, Laia tä na va kai ää rest E N, P 11 22, R L telefon

9 reede, 26. jaanuar 2007 linnaleht Mida olete leidnud allahindlustelt? Ave (28): Käisin Tallinnas Armani ja Nude i poes, kus oli kuni 50-protsendiline allahindlus. Ega ma mingi kaubamärgifänn üldiselt ei ole tahtsin lihtsalt näha, ega Victoria Beckhami teksad pole alla hinnatud. Ei olnud, maksid ikka üle 7000 krooni. Merle (42): Läksin Stockmanni süüa ostma ja mind haaras ka ostukirg. Ostsin lapsele järgmiseks aastaks kõik talveriided, endale mitu paari tosse ja muidugi ka asju, mida mul tegelikult nii väga vaja polnud. Ma hoidsin ikka väga palju kokku. Rainer (22): Käisin jõulujärgse osturallina reklaamitud kruiisiga Stockholmis ja ostsin sealt velvetpüksid, mis maksid Eesti rahas 175 krooni. Lihtsalt vaatasin, et jõle odav, kuigi suht ilmetud püksid on. Raha oli kah laialt käes parasjagu ja olin nats purjus ka. toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee Anna-Liisa (23): Käisin ABC-s ja nägin seal hästi ilusaid saapaid, mis olid ligi poole võrra alla hinnatud. Kahjuks polnud ühed neist jalas piisavalt mugavad ja teisi polnud enam minu numbrit alles. Väga kahju. kolm linna B3 Riivo (37): Lugesin lehest suurt allahindluse kuulutust ja tormasin poodi. Sain viis pornovideot 400 krooni eest. Muidu oleks vist üle tuhande krooni pidanud maksma. Siis ostsin naisele veel paar paari ilusaid aluspükse ka. Tore nädalavahetus oli. Jenkki kadumine ÜKS KÜSIMUS Miks R-Kioskis enam vana head Jenkki nätsu ei müüda? R-Kioskite müügipind on väga piiratud ja ilmselgelt kõiki Eesti turul olevaid tugevaid bränditooteid me müüa ei saa. Kaubavaliku koostamisel on veel tähtis toote tarnijapoolne turundustugi. Koostöös Jenkki tarnijaga Leaf Baltics otsustati, et sel aastal Jenkki R-Kioskite sortimenti ei kuulu. Mart Rammo, R Kiosk Eesti AS-i turundusjuht Ristsõnad võistlustules Laupäeval toimuvad Tallinnas tehnikaülikooli energeetikamajas Eesti meistrivõistlused ristsõnade lahendamises. Osalejad peavad parima väljaselgitamiseks lahendama aja peale kuus A4 formaadis ristsõna. LL Igaüks saab endale Louis Vuittoni märsi teha KÄSITÖÖ Louis Vuitton reklaamib sel hooajal hiiglaslikke turukotte, mida saab ka koduste vahenditega järele teha. Maailma ihaldatumaid ja kallimad kotte tootev moefirma Louis Vuitton on turule tulnud uue moeröögatusega, mille hind jääb krooni kanti. Soovijatest on maailma luksuspoodides juba moodustunud ootejärjekorrad. Selle hooaja kohustuslik kott ristiti East-West Shopperiks ning tegemist on pesuehtsa vanaema turukoti nahkvariandiga, millel ilutseb hiiglaslik Louis Vuittoni logo.briti tabloid The Sun aga õpetab, kuidas krooni maksvat moeaaret mõnekümnekroonise eelarvega järele teha. Selleks on vaja kõigest kotti, tähešablooni, suurt ja väikest taldrikut ning musta markerit. Esmalt tuleb koti alumisse vasakusse nurka tõmmata suurem ja väiksem ring. Seejärel ringide vahele maalida Louis Vuitton Trunks & Bags, väiksema ringi sisse aga kohanimed. Vuittoni disainerid valisid Tokyo ja Pariisi, aga miks mitte otsustada Kilingi- Nõmme, Lasnamäe ja Valga kasuks? Vuittoni värskeim leiutis näitab parajas annuses eneseirooniat, sest just kott on ju rikaste maailmas põhiline staatusesümbol. Iga asi sobib, kuni see õige firma logo kannab. East-West Shopperiga näeb sel aastal kindlasti mööda maailma suurlinnu ringi lippamas Victoria Beckhamit ja Kate Mossi. Malle Koido Naised peavad 31 aastat dieeti Suurbritannias tehtud uuring näitas, et naised peavad elu jooksul keskmiselt 31 aastat dieeti. Foto: Bulls Uuring näitas, et kõige sagedamini alustavad naised dieedi pidamist pärast jõulu- ja aastavahetuspidusid ning enne rannahooaega, kirjutas The Sun. Ligi pool vastanutest tunnistas, et hakkab rannahooajaks valmistuma juba märtsis ning tervisespordi asemel eelistab dieeti pidada. Aastavahetuse pidustuste järel dieeti pidama hakanutest ei suutnud üle poole ranget toitumisrežiimi üle kahe nädala järgida. Dietoloogide arvates vähendavad paljud dieedipidajad oma toidukogust ja koostist liiga järsult. Organism ei talu söömisharjumustes suuri muutusi. Dieedi pidamist tuleks alustada järk-järgult. Kiiresti seda tehes võetakse küll kiiresti kaalust alla, kuid tavapärase toidu juurde tagasi pöördudes tulevad kilod kiiresti tagasi, sõnas toitumisspetsialist. PM Online / LL Intelligentne kaitse intelligentsele inimesele Seleen vajalik organismi immuunsüsteemi toimimiseks muudab kahjutuks vabade radikaalide liia organismis kaitseb organismi rakke võimalike kahjustuste eest kaitseb enneaegse vananemise eest Uuringud kinnitavad, et optimaalne vereseerumi seleeni tase on 120 μg/l, mis tagab immuunsüsteemi efektiivse funktsioneerimise kaitstes organismi rakke võimalike kahjustuste eest, mis võivad olla haigusi vallandavaks teguriks.* Eestis on keskmine vereseerumis seleeni tase oluliselt madalam: meestel 62 μg/l ja naistel 67 μg/l.** Bio-Selenium+Zinc sisaldab 100 mikrogrammile orgaanilisele seleenile lisaks veel orgaanilist tsinki ning antioksüdantseid vitamiine A, B 6, C ja E. SelenoPrecise on puhas seleenipreparaat, mis sisaldab 100 mikrogrammi orgaanilist seleeni. Erinevalt anorgaanilisest seleenist tagab orgaaniline seleen selle maksimaalse biosaadavuse organismis ning tõhusa kaitsetoime. Bio-Selenium+Zinc ja SelenoPrecise on toidulisandid ning müügil apteekides. Päevane annus 1 tablett. Tabletid võtta koos söögiga. * Selenium in global food system, BJN 2001, 85, ** Merelahe Perearstikeskuse andmed 2006 EE_SelenZink_Ad_Linnaleht_0107 Taani kvaliteettoode firmalt

10 B4 kolm linna toimetaja Tiina Ansip linnaleht reede, 26. jaanuar 2007 Hilinemistasu ajab ujujad närvi Basseinisõpru ajab segadusse see, et osa ujulaid nõuab väljumisel piletiga lunastatud külastusaja ületamise eest lisatasu. Pooleteise tunniga aga korralikult ujutud-saunatatud ei saa. Võib-olla oleks siis ausam kohe alguses kokku leppida, et välja tulles niipalju kroone maksad, kuipalju minuteid ujulas veetsid. Foto: Joosep Martinson / EPL Tallinnas Kalev SPA-s, Nõmme, Tabasalu ja Laagri ujulas ning Pärnu Tervise Paradiisis maksab üle ettemääratud aja ujulas viibimine minutis ühe krooni. Kalev SPA-s hakati lisatasu küsima kuu aja eest. Lisaminut oli planeeritud juba veekeskuse avamisest alates, kuid on viibinud meie IT-teenust pakkuva koostööpartneri tõttu, ütleb Kalev SPA veekeskuse direktor Jüri Kulbin ja põhjendab üleajatasu vajalikkust: Kahjuks kasutasid väga paljud meie heasoovlikkust kurjasti ära ostsid 1,5-tunnise pileti ja veetsid aega oluliselt rohkem, isegi kuni terve päeva. Samas on ujujad Linnalehele rääkinud, kuidas lisatasu küsimine paneb neid närviliselt kella jälgima, järjekordades seisma ja aja vähesuse tõttu rüselevaid inimesi taluma. Iseenesest ei ole see ju midagi imelikku, kui klient ostab teadlikult 1,5 tunni pileti ja peab jälgima, et ta ajast üle ei lähe kinos ei lasta ju ka veel teist filmi vaatama jääda, kuigi kino kulud sellega ei suurene ja saalis vabu kohti on, toob Kulbin näite. Kui klient ei ole huvitatud aja vaatamisest, siis peaks ta ostma pikemaajalise pileti. Tegelikult on lisaaja arvestamise tagamaad kaugemad ja strateegilisemad: üldjuhul on 1,5-tunnise piletiga 3 15 tundi veekeskuses istuvad kliendid ujulajuhtide sõnul üleolevad, ei mõtle teiste peale ning tihti tarbivad ka alkoholi see on tõenäoliselt tingitud mõttemallist mina võin, mina julgen veekeskust petta. Meie eesmärk on siiski tagada püsiklientidele kord ja maksimaalne heaolu, kinnitab Kulbin. Kui ujulast väljumisel on järjekorrad, siis ei arvestata kogu üleaega, vaid lahutatakse sellest järjekorra pikkust arvestades 5 15 minutit maha, ütleb ta ning lisab, et järjekordade lühendamiseks lisandub ujulasse lähiajal veel üks kassakoht. Tempokas treening Mis saab aga siis, kui üle aja ujulas olnud inimesel pole lahkudes lisaraha maksta? Kas ta peab siis äkki ujula tualetti küürima? Oleme palunud kutsuda kellegi, kes raha tooks, või siis raha järgmisel korral kaasa võtta sõltub, kas tegu on püsikliendi või tavalise külastajaga, räägib Kulbin. Ka Nõmme, Tabasalu ja Laagri ujulast ning Pärnu Tervise Paradiisist kinnitati, et raha püütakse ikka sisse kasseerida, ehkki on tulnud ette olukordi, kus kliendil lubatakse niisama ära minna. Laagri ujula müügijuht Tiina Soe kinnitab, et kui hilineja pole just krooniline, saab ta lihtsalt hoiatuse. Kui seda on aga ennegi ette tulnud, tuleb ikka trahvi maksta. Enamik inimesi ei tee seda meelega, aga eks igasuguseid üritajaid on. Mingi hoiatusmeetod peab olema. On juhuseid, kus uus ujuja tuleb, aga inimesed lihtsalt istuvad ja istuvad vees ja ta ei saagi ujuma minna, tõdeb Tiina Soe. Jüri Kulbin näeb ajalise piirangu seadmises ka kliendi jaoks plusse. Paljud lapsevanemad on kiitnud, et siis vähemalt jõuavad lapsed õigeks ajaks koju ja jõuavad ka õppida, varem veetsid nad On juhuseid, kus uus ujuja tuleb, aga inimesed lihtsalt istuvad vees ega mõtlegi talle ruumi teha. veekeskuses aega selle sulgemiseni. Samuti on täiskasvanud kiitnud, et see motiveeribki tempokalt treenima. Ilma on stressivabam Hilinemistasu ei küsita Viimsi, Pirita TOP-i ja Laulasmaa spaas ning Tartus Aura veekeskuses. Ka Keila tervisekeskus on lisatasu küsimisest loobunud. Nüüd sõltub meie piletihind ostuajast. Enam ujulas viibimisele ajalist piirangut pole, inimesed võivad siin päev otsa olla, käia jõusaalis, ujumas ja aeroobikas, räägib tervisekeskuse müügijuht Tiina Sei. See süsteem on kliendile stressivabam. Meil käivad paljud inimesed lastega neil peab olema aega, et end rahulikult kuivatada ja riidesse panna, põhjendab ta hilinemistasust loobumist. Üldjuhul on inimesed ujulas ikka oma aja ja seda on raske minutitega mõõta. Lisaks tekitab hilinemistasu küsimine palju pahameelt, lisab Tiina Sei. Tartu Aura veekeskuse juhataja Tiia Teppani sõnul pole veekeskus soovinud tekitada kliendile lisakohustust, et ta peaks kella jälgima ja sellega piirama oma sportliku tegevuse või lõõgastavate saunaprotseduuride toimimist. Oleme arvamusel, et sportimine ja ka saunatamine on väga individuaalne tegevus ning klientidel on erinevad harjumused ja kombed. Viimsi ning Pirita TOP SPA-st kinnitati Linnalehele, et lisatasu ei võeta, kuna nad pole täheldanud, et keegi päev otsa vees liguneks. Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee Hinnasilt ei tohi kaupa rikkuda ega olulist teavet varjata TARBIJAKAITSEAMET Tootele kinnitatud hinnakleeps annab mõnele kauplejale ainest pisipettuseks, mis aga seaduse järgi on karistatav. Võib juhtuda, et välismaa päritolu toote puhul on kleeps eestikeelse teabega kleebitud pakendil just sinna, kus on kirjas ingliskeelne põhjalikum teave. Tarbijakaitseseadus ütleb, et kauba märgistusel olevat algupärast teavet ei tohi täiendava teabe, pildi või kleebisega kinni katta. Tarbijal peab alati olema võimalus võrrelda tõlget tootja originaaltekstiga, kinnitab tarbijakaitseameti avalike suhete spetsialist Evelin Koppel. See nõue kaitseb tarbijat just selle eest, kui kaupleja on tootja antud teavet omavoliliselt lühendanud ning ostja jaoks olulise osa tõlkimata jätnud. Kes midagi sellist avastab, võiks oma leiust ka tarbijakaitseametit teavitada. Müüja eemaldagu silt ise Osa kaupmehi, peamiselt küll väikepoed, kasutavad endiselt vana tuntud võtet varjamaks seda, et pika säilivusajaga toidukaup on tähtajast veidi üle läinud. See on lihtne: aegumistähtaja peale kleebitakse hinnasilt. Ka see teguviis pole seadusega lubatud. Vastavalt toiduseadusele ja pakendatud toidukaupade märgistamise määrusele ei tohi märgistusel esitatud teave olla ühelgi viisil peidetud, varjatud ega katkestatud teiste kirjade ja piltidega. Tarbijale müüdav toit peab olema märgistatud viisil, mis tagab toidu kohta vajaliku teabe saamise, märgib Koppel. Hinnasildiga peidetud realiseerimistähtaeg on kindlasti tarbija eksitamine ja olulise teabe varjamine. Kui toode on realiseerimistähtaja ületanud ja seda püütakse varjata, käsitletakse seda tarbija petmisena, lisab ta. Mõni hinnakleeps, mis on küll kleebitud õigesse kohta, ei taha jälle tootelt kuidagi ära tulla. Eriti tülikas on lugu siis, kui tegu on kingituseks mõeldud tootega. Ka müüja võib käsi laiutada ja vabandust paluda kahju küll, aga mina ei saa siin midagi teha. Paraku on ta selleks siiski kohustatud. Tarbijakaitseseaduse järgi peab kauba hinnasilti saama eemaldada kaupa kahjustamata, ütleb Koppel. LL Veebruarist muutuvad dokumendifoto nõuded Alates 1. veebruarist hakkavad kõikide kodakondsus- ja migratsiooniameti (KMA) väljastatavate dokumentide fotodele kehtima uued nõuded. Foto ei tohi olla tehtud varem kui kuus kuud enne ametile esitamist ning selle alusel peab olema võimalik isikut üheselt tuvastada. Uuenenud kvaliteedinõudeid on vajalik teada, et vältida olukorda, kus esitatud foto ei sobi dokumendi trükkimiseks. Uuenenud nõuded on suuremas osas tehnilist laadi ja oluline on fotograafide teadlikkus, samas peavad ka inimesed ise veenduma, et saavad fotograa- Foto: Priit Simson / Eesti Päevaleht filt nõuetekohase foto, ütles KMA Põhja regionaalosakonna juhataja Ulvi Sööl. Foto taust peab olema helehall või helebeež. KMA on kirja teel teavitanud ka fotograafe. LL HUMANA Ostes meilt......säästad loodust, jaanuar -50% Al. 29. jaanuar allahindlused jätkuvad KAUPLUSED Tallinnas: Tallinna Kaubamaja 0-korrusel, E-P 9-21, tel , Tartu mnt 29, E-R 10-20, L-P 10-17, tel , Pärnu mnt 67b, E-R 10-19, L-P 10-16, tel , Mustamäe tee 18, E-R 10-19, L 10-17, P 11-16, tel , Õismäe tee 107, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel , Jaama 2 (Nõmme), E-R 10-20, L 10-18, P 10-16, tel , Vikerlase 19, E-L 10-20, P 10-18, tel , Kotzebue 27, E-R 10-20, L 10-17, P 10-15, tel , Pallasti 1, E-R 10-20, L 10-17, P 10-15, tel Pärnus: Metsa 13, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel , Jannseni 2a, E-R 9-19, L 9-17, P 10-15, tel Tartus: Kompanii 1c, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel , Kuperjanovi 20, E-R 10-19, L-P 10-16, tel HULGIMÜÜK Betooni põik 8, Tallinn, kl 8-16 tel , raha,...oled isikupärane OOTAME KÜLASTAJAID! Kuuluta Linnalehes teisipäevast reedeni. Kuulutuste vastuvõtt ka internetis kuulutus.linnaleht.ee Kõik ilmumisele eelneva päeva kella 12-ks sisestatud ja tasutud kuulutused ilmuvad järgmise päeva lehes. Reedel Linnalehte jõudnud kuulutus ilmub teisipäevases lehes. Info tel

11 reede, 26. jaanuar 2007 linnaleht toimetaja Evelin Nõmmik töö ja raha 7 Fo to: arhiiv CV keskus meelitab inimesi autodega Töö por taal CV Kes kus alus tas sel nädalal Eesti tööturul ainulaadset tööotsijate värbamiskampaaniat nimega Sõbramäng, mille peaauhindadeks on kolme Toyota Corolla kasutusõigus. Tavaolukorras lisandub iganädalaselt meie tööportaali ligikaudu 1000 uut CV-d, nüüd oo ta me selle arvu kolme-kuni viiekordistumist. Tahame rõhutada ideed, et CV töö por taa lis ei tä hen da automaatselt töövahetamisvajadust, vaid võimaldab olla avatud uutele pakkumistele ning end tööe lu ga kur sis hoi da, sel gi tas män gu ideed CV Kes ku se äri juht Kadri Johanson. LL Maksuamet tõlgendab dividende palgana Maksuamet tõlgendab omanikele ja töötajatele makstavat dividendi varjatud töötasuna ning on otsustanud dividendide pealt sis se nõu da sot siaalmaksu. Se da siis ki vaid ju hul, kui ju hatuse liikmele ei maksta tasu või töötajale töölepinguga tööta su, või maks tak se vä ga vä he, kirjutas Ärileht. Maksuhaldur selgitab välja, kui pal ju ana loog se töö eest tegevjuhile palka makstakse ja käsitleb vastavat osa dividendidest pal ga na, tõi mak sua me ti pressiesindaja Liis Plakk näite. LL Viis nip pi uue ja hea töö leid mi seks KUI OT SID TÖÖD Tööle naasmine pärast aastavahetust on sama lihtne kui taasalustada treeningutega või lõpetada pooleliolev remont/diplomitöö. Pühade joovastav mõju on lahtunud ning kohustused tuletavad ennast meelde. CV Kes ku se töö por taa li küsitluse andmetel plaanivad pal jud oma elus muu da tu si: 25 protsenti vastanutest kavatseb vahetada töökohta, üle 20 protsendi võtab end kokku, et alustada või lõpetada õpingud või min na tren ni. Käes on just õi ge aeg, et sea da uu si (tööa laseid) ees mär ke! Siin on viis nippi, mille järgimine aitab leida endale uue töö ning saavutada edu. Püstita selge eesmärk Vaa ta rin gi ja tut vu või ma lustega. Seejärel mõtle välja lühija pikaajalised eesmärgid, mis ai ta vad sul lii ku da soo vi tud tulemuse suunas. Mõtle endale eesmärki seades, kuidas sa tahad järgmist aastat alustada. Millise kogemuse peaksid omandama, et seda saavutada? Näi teks lu ba en da le, et vaatad üle oma CV ja kaa lud edutamis- või täiendkoolitusele mi ne mi se väl ja vaa teid. Leia kas või kord kuus vei di ae ga enda tööelu edendamiseks ja lii gu samm haa val ees mär gi suunas. Ära lepi esimese ettejuhtuva töö ga Tööotsija on praegu eelista tud sei sus, sest töö ko had on kättesaadavamad kui iial va rem. Töö leiab igaüks, kel selleks vähimgi soov ja valmisolek olemas. Uut tööd otsides tuleb algatuseks seada kin- del ees märk ja hoi da end kur sis töö tu rul toimuvaga. Fo to: Pil le-riin Pre gel / Ees ti Päe va leht Analüüsi oma võimalusi ja väärtust tööturul ning otsusta, kas soo vid täis- või osa li se ajaga tööd, kas muu dad töö kohta olude sunnil (elukoha muutus), kas soo vid roh kem vae va näha kõrgema palga nimel või tahad sa valida meeldivama tegevusala. Kui oled ame ti või vald konna välja valinud, pole vaja teha muud, kui ka su ta da õi geid ka na leid. Kü sit le tut ta vaid, kohtu karjäärinõustajaga, uuri ajalehekuulutusi, tutvu fir made käekäiguga. Hinda edusamme Kasuta ka tööportaalide võimalusi. Hoia oma valdkonna tööpakkumistel silm peal, tellides endale uued tööpakkumi sed mei li le või jäl gi des RSS uudisvoogu. Kui lisad oma CV tööportaali, oled võimalikule tööandjale aktiivse tööotsijana kättesaadav. Kui korralik CV koostatud ja tööportaalidesse tööotsijana end kirja pandud, on eel töö teh tud. Nüüd tuleb sobivatele töökohtadele kandideerides end tööandjale tutvustada. Kui sul ei lä he töövestlusel nii, na gu oled loot nud, siis peak sid leidma vastused järgmistele küsimus te le. Kas si nu ko ge mused ja oskused vastavad ikka eesmärkidele, mille poole sa püüd led? Kui ei, siis kas oleksid nõus alustama madalamalt ametikohalt või investeerima aega ja ressursse täiendkoolitusse, et omandada nõutavad oskused? Kas oled tut vu nud fir ma te ge vu sa la ga ja koos ta nud oma kaaskirja/avalduse sellest lähtuvalt? Analüüsi oma tegevust. Võ ta ühen dust ka nen de firmadega, kes on sinu CV vastu hu vi tund nud. Olga Möll, CV Keskuse sisujuht Nestorinurgake Töölähetusel on tähtis kindlustus Kui näi teks amet ni ku ga juhtub välislähetuse ajal konverentsil olles õn ne tus, siis kes kan nab kulud? Kui teleoperaator kukub filmides aknast al la? Aga kui ope raa tor on FIE (ena mik Ees ti te leo peraatoreid seda on)? Siin on kü si mu si pä ris mi tu. Tähtis pole see, kas teleoperaator on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), vaid see, kas ta on ravikindlustatud. Erinevalt töötajatest, kelle kindlustamise kohustus langeb tööandjale, tuleb FIE-del ennast ise kindlustada ravikindlustuse seaduses sätestatud korras. Väga palju sõltub sellest, millises välisriigis haigestumine või õnnetus juhtub. Euroopa Liidu liikmesriikides viibides saavad Eestis ravikindlustatud inimesed arstiabi võrdsetel alustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Euroopa Liidu õigusaktid ja praktika on selline, et arstiabi vajadus peab olema tekkinud välislähetuse ajal. Kui nüüd ravikindlustatud FIE-ga toimub Euroopa Liidu liikmesriigis õnnetus, siis katab ravikulud meie haigekassa ja teeb seda nii, nagu õnnetusjuhtumi toimumise riigis kehtivad seadused seda ette näevad. See osa, mida tuleb kohalikul FIE-st ravikindlustatud teleoperaatoril endal maksta, tuleb ka siit lähetusse saadetul endal tasuda. Siia alla kuuluvad näiteks visiiditasu ja haiglas võetav voodipäevatasu. Ka võimalikud transpordikulud õnnetuse toimumise riigist Eestisse nende kulude hulka ei kuulu. Siit ka vajadus reisikindlustuse omamiseks, milles tavaliselt need kulud kuuluvad katmisele. Väljaspool Euroopa Liitu asuvatesse riikidesse lähetuste korral on kord teistsugune ja sõltub sellest, kas Eestil on vastava riigiga vastavasisuline leping sõlmitud. Peale Ukraina ei meenu mulle küll mitte ühtegi riiki, kellega Eestil oleks õnnestunud lepingut sõlmida. Teiste riikide puhul tuleb aga kõik endal või siis reisikindlustusel kinni maksta. Eiki Nestor, riigikoguliige Fo to: Terje Lepp / Ees ti Päe va leht Järgmine töö ja raha juba tuleval reedel Tööpakkumised Sindi linnas: värvija, villa ja lõnga värvimine, kuivatamine, tasu kr/h + lisatasu abitööline, sepa abistamine, väljaõpe kohapeal, tööaeg 8-17, tasu katseajal alates 30 kr/h lasteaia tervishoiutöötaja, (laste)arst-(laste) õde, tööülesanded määratud tööjuhendis, nõutav haridust tõendavad dokumendid, soovitus eelmisest töökohast, tasu kokkuleppel trikootoodete õmbleja, nõutav õmbluskogemus: overlock-, liht-, kate-, nööp- ja nööpaugumasinate tundmine, tasu tükitöö alusel viimistlusseadmete operaator, trikotaažkanga kuivatamine ja lõppviimistlemine, väljaõpe kohapeal, tasu 28 kuni 40 kr/h + lisatasud Konsumi müüja, klientide teenindamine letis ja kassas, kaupade kontroll ja väljapanek müügisaalis, tasu 5000 kr kirjakandja, 0,8 ja 0,9 koormusega, postisaadetiste kojukanne, nõutav eesti keele oskus suhtlustasandil, kohusetunne, tasu tükitöö alusel, keskmiselt 5500 kr kätte tekstiiliseadmete operaator, elastikniidi tootmine vastavalt klientide tellimustele, toodangu vastavuse jälgimine kvaliteedinõuetele, nõutav valmisolek meeskonnatööks, valmisolek vahetustega tööks, eesti keele oskus suhtlustasandil, õpihimuline, sõbralik, tasu 30 kuni 45 kr/h + lisatasu müüja-kassapidaja, klientide teenindamine, töö kassas, soovitavalt eelnev müüjana töötamise kogemus, tasu 4000 kr kuduja-kontrolör, trikotaažkanga kudumine kudumismasinatel ja kanga praakimine, väljaõpe kohapeal, tasu 7000 kr + lisatasu Tööpakkumised Sauga vald: pakkija, sae- ja höövelmaterjali sorteerimine ning pakkimine, väljaõpe kohapeal, tasu alates 35 kr/h + kvartali preemia raamatupidaja, nõutav eelnev töökogemus raamatupidajana, hea arvuti kasutamise oskus, vajalik auto olemasolu töökoht asub Pärnust 10 km kaugusel, eesti keele valdamine, soovitavalt vene ja inglise keele oskus, tasu alates 6000 kätte Tööturuameti Pärnumaa osakonna vastuvõtuajad: E,K,N 9-16, T 9-17, R 9-13 Telefonid: info karjäärinõustaja, koolituskonsultant tööandjate konsultant EURES spetsialist parnu@tta.ee AS Rakvere Lihakombinaat on Eesti suurim toiduainetetööstus. Oleme turuliider liha- ja lihatoodete müügis. Meie missioon on pakkuda miljonitele inimestele naudingut ja rahulolu heast ja maitsvast toidust, kasutades selleks oma teadmisi, oskusi ja kodumaiseid kvaliteetseid tooraineid. AS Rakvere Lihakombinaat võtab tööle LIHALETI TÖÖTAJA Pärnu Töö kirjeldus: kauba tellimine, vastuvõtt ja väljapanek, lihatoodete grillimine. Ootame sind, et saaksid pakkuda miljonitele inimestele maitsvaid kodumaiseid lihatooteid stabiilset ja motiveerivat töötasu Tule tööle, kui tahad teha tööd graafiku alusel oled positiivse ellusuhtumisega oled õppimisvõimeline Kõigil huvilistel palun saata CV koos palgasooviga meiliaadressile personal@rlk.ee hiljemalt 9. veebruariks. Märgusõna: Lihameister PRN. Lisainfo tel

12 8 kuum & külm toimetaja Anu Villmann Fo to: Eli sa Taim re / Ees ti Päe va leht Suurbritannias korjati plahvatavad smuutid müügilt Suurbritannias korjati müügilt pudelit Innocent fir ma toodetud smuutit, kuna need hakkasid plahvatama. Firma esindaja sõnul tekitasid banaani- ja maasikamaitseliste jookide plahvatamise käärimisprotsess, vahendas tarbija24.ee. Cheltenhamis poodi pidav Roger Sutton ütles, et tema kaupluses olnud plastikpudelid lõhkesid, paisates joogi kuni kolme meetri kõrgusele. Käärimise tõttu tekkis pu de li tes rõhk ja see viis plahvatuseni. Tegeleme probleemiga ja püüame kõik mittekvaliteetset jooki sisaldavad pudelid ära korjata, sõ nas In no cen ti esin da ja. LL Fo to: Eli sa Taim re / Ees ti Päe va leht Kohv võib ai da ta kii la ne mi se vas tu Koh vi joo mi ne võib ai da ta ra vida kii las päi sust, ku na ko feiin blokeerib juukseid kahjustava aine negatiivse toime. To bias Fisc her Je na üli koo list võttis 14 kiilanemise algstaadiumis me helt pea na ha koep roo vid. Ta eraldas karvanääpsud ja paigutas need katseklaasidesse, mis linnaleht reede, 26. jaanuar 2007 sisaldasid erineva kofeiinisisaldusega lahuseid, vahendas tarbija24.ee veebisaiti Earthtimes.org. Kaheksa päeva jooksul oli kofeiin suurendanud karvade pik kust prot sen ti. Ko feiin mõjutavat juuk se rak ke nii, et nad on suu te li sed vas tu seis ma kii lanemist tekitavatele mõjudele. LL Põnev rüübe Külma ilmaga turgutab soojaks aetud õlu suhkruga Kui mõ ni mees te rah vas arvab, et kes ikka vabatahtlikult soo ja õlut joob, liia ti gi veel suhkruga, siis arvaku uuesti. Selline jook kõlbab külmaga nahasoojendajaks väga hästi, kinnitab Sauga Gril li üks oma nik ke Meeme Veis son (pildil). Esmalt tuleb loomulikult välja valida õlu, millest jooki valmistada. Meeme eelistab Pärnus valmistatavat tumedat Pul si. Meil on ju Pär nu värk, eks, vas tab ta kü si muse le, miks just Puls. Eda si on lu gu liht ne, kal lad aga õl le pot ti, ajad kuu maks ning li sad paar lu si kat suhk rut. Li saks võib õl les se pan na veel eri ne vaid mait seai ned, kel le le meel dib ka neel, kel lele ingver, võivad seda julgesti lisada. Sellist õlle valmistamise viisi kasutas Meeme esimest korda ülikooli ajal, kui peale talvepäevi oli tudengitel õhtul kavas ka väike naljategemine. Kuskilt raamatust, minu mäletamist mööda Eesti kirjandusest, lugesin, et keegi jõi soojaks aetud õlut suhk ru ga. Al gu ses naer sid kõik mind väl ja, kui ma gaa sipliidi peal õlut soojaks ajasin, meenutas Meeme. Aga nii sel kui ka järg mis tel kor da del läks soe õlu kau baks ka Mee me sõprade hulgas ning nii selline rüübe Meeme menüüsse jäänud on gi. Se da on liht salt vä ga mõ nus juua, li sas Mee me. Sooja õlle juures mainib Meeme, et kui näiteks kenal talveõhtul tulla suusatamast või lund rookimast, siis külma õlle rüüpamine ei tule kõne alla. Vähemalt minul jääb kurk haigeks, li sab Mee me. Kuigi õlu suhkruga tekitab võõristust, on Meeme sõnutsi palju kinni mõtlemises. Meeme sõnutsi pole maitsestatud õlle üle vaja sugugi imestada, näiteks Saksamaal on ingveri mekiga õlu üsna levinud. Lisaks on Meeme sel maal proovinud rohelist Tarhuni limonaadi meenutavat õlut, mida pakuti jalaga klaasist, klaasi äär oli suhkruga kaunistatud ning jooki serveeriti koos kõrrega. Seega ei peaks õllest sugugi traditsiooniliselt mõtlema. Ja pealegi, mõ ne de ar va tes on näiteks tee joo mi ne pii ma ga tee eheda maitse rikkumine, aga inglaste jaoks on see klassika. Meeme toob kohe teise näite, kuidas Brasiilias kohviistandus tes käies soo vis ta seal piir kon nas ol les maits ta ka se da õiget kohvi. Kuid seal pakutav hommikune oajook oli eestlase jaoks suisa arusaamatu, tegemist oli nimelt läbipaistva pruuni tulimagusa rüüpega. Seega kõik on suhteline, muigab Meeme magusat ja auravat õlut mekkides. Evelin Nõmmik Fo to: Sil via Sool Mõnusad kokteilid loovad meeleolu ÕDUS OLE MI NE Talvekuul sobib soojas toas li saks kuu ma le tee le või maits va le koh vi le rüübata ka mahedamaitselisi kokteile, mis muudavad iga õh tu mee leo lu kaks. Küllusliku värviga pikad joogid annavad kvaliteetsetest toorainetest valmistatult ka maitsee la mu si, mis ei peaks vaid soo ja suvega käsikäes käima. Tuntumaid kokteile on iseenesest lihtsad valmistada, järgida tuleb vaid reeglit, et kokteil saab just nii hea, kui võrd kvaliteetsed on tema koostisained, mis siis kas se ga tak se või šeigitakse mõnusaks rüüpeks. Eel mi sel nädala Hommiku tänaval asu va Lime Lounge i baa ridaami Teele Raami sõnutsi al gab kokteili tegemine kva li teet sest jääst, sa mu ti tuleb mitmete kok tei li de jaoks jääd pu rusta da ning jääk li bu peaks jääma ühtlane. Osa de kok tei lide valmistamiseks on jää kuu bi kuid va ja pan na vaid šeikerisse, seal on jää ülesandeks kokteili vahustamine. Nüansid loevad Esi me ne samm on gi see, et võ tad šeikeri, paned sinna kolm-ne li jääkuubikut ning hakkad sellele kokteili üles ehitama, selgitas baaridaam. Kokteilidel on sõltuvalt kasutatud koostisosadest vägagi erinev mait se, ning kui gi mu jal võidakse jooki pakkuda veidi teise mekiga, ongi igal kokteili te gi jal oma pä ra ne käe ki ri, mida kliendid tavaliselt ka hindama õpivad. Näiteks populaarse kokteili Cosmopolitani värv on juhul, kui selles kasutada ehtsatest jõhvikatest pressitud mahla, märksa intensiivsem kui pakimahlast valmistatuna. Apple Martini nimelisse kokteili tuleks aga siiski lisada just rohelise õuna tükke, sibulaõun või muu ubin võib joogi suisa teiseks muu ta. Koh vi kus on ka baaridaaminimeline Teele kokteil, mille koostisesse kuulub mit meid ma he daid al go si. Tee le ise üt leb, et tel li sid sel list jooki korra sõbrannaga peol käies ning mait se ma see hakkas ki. Ta näeb väl ja na gu jää tise kok teil, mait selt on ta ma gus ja mahe, kirjeldas Teele. Uus trendijook Moijto on kahtlemata praeguse aja trendijook, mida mitmel pool pealinna nooblites kohtades pakutakse. Jooki kuulub ohtralt värskeid piparmündilehti, mida eelnevalt klaasis peeneks uhmerdatakse ning loomulikult lisatakse purustatud jääd just nii palju, et sel lest te kiks klaasile väike kuhi pea le. Ilm selt sel le pä rast Meel div uudis on, et Moij tot pakutakse Lime Lounge is ka al ko holivabana. Väga meeldib uue ko ha külasta ja te le Mai Tai nimeline kokteil, rää kis baa ri daam. Loomulikult on tähtis ka joogi serveerimine, pal ju del joo ki del on olemas spetsiaalsed klaa sid, il ma mil le ta po leks jook enam see. Mõ ned kok tei lid võib aga va la da just en da le meeldivasse klaasi ning kaunistada sõltuvalt aastaajast ananassi, apelsini või värskete suveküpsete maasikatega. Evelin Nõmmik. Paar retsepti Apple Martini Martini klaasi pane esmalt jääkuubikud, et klaas maha jahtuks. Šeikerisse lõikuda roheline õun väikesteks tükkideks, laim lõigata pooleks, pigistada selle mahl šeikerisse, seejärel lisada üks cl suhkrusiirupit, tampida segu kergelt puunuiaga läbi. Panna kolm-neli jääkuubikut šeikerisse, lisada 3 cl viina, 3 cl App le Sour i ja 4 cl õu namahla. Segu šeikida ja loksutada klaasi ning kaunistada õunatükkidega. Teele kokteil Pane šeikerisse jääkuubi kud, 8 cl Bai leys t, 2 cl Tul la mo re vis kit ja 8 cl ananassimahla. Šeigi tugevalt, vala klaasi ja kaunista ananassiviiluga. Moijto Võta kokteiliklaas, pane sel le põh ja 1 tl De me ra ra suhkrut, värsked piparmündile hed, poo le lai mi tü kid ning tambi koostisained klaasis puunuiaga läbi. Lisa purustatud jääd poo le klaa si ni, seejä rel li sa 4 cl rum mi ja se ga lusikaga. Seejärel lisa purusta tud jää ku ni klaa si ää re ni ja pi ken da joo ki soo da vee ga ning kaunista piparmündioksaga. Mai Tai Pane šeikerisse jääkuubikud, 2 cl Ba car di Su pe rio ri, 2 cl Ba car di Black i, 2 cl Ama rettot, 1 cl Grenadine siirupit, 3 cl ananassimahla, 3 cl apelsinimahla, 2 cl jõhvikamahla, šeigi, vala jalaga klaasi ning lisa purustatud jää. Kaunistada võib apelsini või ananassiviiluga ja kokteilkirsiga. Austatud terved pärnumalased, tulge ja loovutage verd SA Pärnu Haigla Veretalituses Metsa tn.1 Teie abi on hindamatu väärtusega. Päästetud inimesed vastavad teile sügava lugupidamise ja tänuga. Ootame Teid E, K, R kell 8-13; T ja N kell 13-16

13 reede, 26. jaanuar 2007 linnaleht toimetaja Anu Villmann kuum & külm 9 Fo to: Priit Sim son / Ees ti Päe va leht Uu ri mus ni me tas õl le ter vi se joo giks Suurbritannia Cambridge`i ülikooli teadlase Jonathan Powelli sõnul on õlu tervisejook ja selle mõõdukas tarbimine aitab ennetada südame- ja veresoonkonna- ning luuhaigusi. Powell uuris heleda ja vähese alkoholisisaldusega õl le de tar bi mist ja ta jõu dis jä rel du se le, et need joogid aitasid tasakaalustada ka teist tüüpi suhkruhaiguse põdejate tervist, vahendas tarbija24.ee Taloussanomaid. LL Piccadilly veinikohviku ettekandja Maarja Saar pakub kuuma jooki. Fo to: Sil via Sool Porgandimahl annab hea tervise Värsketest porganditest valmistatud porgandimahl on kõige tervislikum, kirjutas Virumaa Teataja. Klaas porgandimahla või mehu sisaldab biobaktereid, mis ergutavad seedimist ja annavad näole päevitunud jume. Lisaks biobakteritele on porgandimahlas vereloomet parandavat rauda, kaltsiumi ja beetakaroteeni. Sisaldades rohkesti A- ja D-grupi vitamiine, aitab see ennetada rahhiiti ja osteoporoosi ning parandada nägemist. LL Kuumad joogid turgutavad hinge Pi me dal ja kül mal ajal, kui päike ei soojenda ja tehislikud energiaallikad ei suuda inimhingi piisavalt ergutada, tuleb kuumatekita ja viia ene se sis se. Pa rim viis tal veõh tul lõõgastuda, on keeta endale korralik külmaravim. Tuline tee võib as ja täit sa ära aja da, kuid need, kes keeva vee mõnudele lisa ihkavad, kasutavad taimede abi. Talvejookide valmistamisel ei saa kuidagi hakkama ilma maitsetaimede ja vürtsideta. Populaarseimad on kaneel Paar mõ nu sat tal vist joo ki Chai Latte 180 ml pii ma 1 tl mus ta teed Paar viilu värs ket koorimata ingverit Mõ ned nelgiterad Veidi kaneeli, kardemoni ning musta pipart Kuumuta piim keemiseni, li sa tee ja kõik mait seai ned. Lase tasasel tulel mõni minut keeda, seejärel kurna saadud jook tassi. Kaunista kaneelikoore (mida mõningal juhul saab kasutada ka kõrrena) ning kardemoniga. Maiasmokad võivad lisada mett! Fo to: Rau no Vol mar / Ees ti Päe va leht Hea-une tee 2 tl puu vil ja teed 8cl täid last pu nast vei ni mõned nelgiterad vei di mett Val mis ta tas si täis kuu ma puuviljateed, lisa vein ja nelgiterad. Joogi magusamaks muut mi seks ka su ta mett. Naudi kamina ees! Kuum kalvadosejook 150 ml õu na mah la 3 cl noort ja värs ket kal va dosi 1 tl fariinisuhkrut Mõned kaneelikoored Veidi kuivatatud õunakuubikuid Kuumuta õunamahl keemiseni, lisa kaneelikoor ja suhkur. Keeda tasasel tulel neli minutit. Vala klaasi kalvados ja lisa kuum õunajook. ja nelk, ing ver ja kar de mon, pipar ja vanilje. Julgemad kasutavad veel chillipipart, koriandrit ja kõiksugu ürdileotisi. Vürtsid sobivad nii maitsestamiseks kui ka joogi serveerimisel esteetilise naudingu pakkumiseks. Loomulikult on paljude retseptide lahutamatu koostiso sa me si kõi ge maits vam ja kasulikum magusaine. Kohustuslikuks talvejoogiks on ka pu na vein. Mi da täid lasem ja vürt si sem, se da pa rem! Sa mu ti hõõg vein ja glögi. Kiire elutempoga inimesed ostavad poest valmisjoogi, gurmaanid ja kat se ta jad aga kee da vad endale tulise veini ise ja ikka na tu raal sest vii na mar ja veinist. Õhtusöögi lõpetamiseks või jä rel roa nau ti mi seks pas sib end kostitada klaasikese portvei ni ga. Kel hi mu kan ge ma kraami järele, proovigu mõnda vanemat kalvadosi või küpsemat konjakit. Segujookide val mis ta mi sel ka su ta ge ik ka noort ja särtsakat alkoholi, mille värske maitse tuleb kokteilis enam esi le. Ivo Luik, Piccadilly veinikohviku juhataja Kaunista kuivatatud õunakuubikutega. Caffe Piccadilly 180 ml pii ma 2 cl šo ko laa disiirupit 1 esp res so (2,5-3,5 cl kanget kuuma koh vi) Vala šokolaadisiirup läbipaistva klaasi põhja. Kuumu ta ja va hus ta piim ning vala see lusika abi kasutades klaa si nii, et šo ko laad ja piim ei seguneks. Seejärel lisa espresso. Saadud kihiline jook kaunista riivitud šokolaadi või kaneelipuruga. PAAR NIPPI Kuu ma joo gi valmistamise A ja O Sel leks, et kohv, tee või kakao valmiks võimalikult mait sev, tu leks sil mas pidada, kuidas kuuma joo ki kee ta ning mil li ses anumas kohviube või teed säilitada. Kohv Portselanist kohvikann on en di selt kõi ge pa rem anum, milles kohvi valmistada. Kohviube säilitatakse hästi suletavas klaas-, portselan- või selleks sobivas plekkpurgis. Kohvi tuleks hoi da kui vas ja ja he das kohas. Seisnud kohviube võib värskendada, kui need panna 10 minutiks kül ma vet te ning pä rast seda praeahjus kuivatada. Praetud kohviube tuleb jahvatada vahetult enne koh vi keet mist, siis on kohv aromaatsem. Kui lisada kohvile enne kannu va la mist te rake soo la, saame aromaatsema kohvi. Tee Teed tuleb säilitada hermeetiliselt suletavas klaaspurgis. Tee muutub aromaatsemaks, kui karpi on asetatud kuivatatud sidruni- või apelsinikoort. Val mis teed ei ole soo vi tav enam kee ta. Tee muu tub küll kan ge maks, kuid maitse ja aroom kao vad. Kakao Et ka kao keet mi sel tük ki ei läheks, tuleb kakaopulbrit algul hõõruda suhkruga, siis vähese koguse külma piimaga. Pärast seda lahjendada segu maitse järgi vajaliku koguse kuuma piima ja veega ning lasta keema. Allikas: UUS Ripsmepikendused pi sed annavad na hirvesilmad Pi kad ja ti he dad rips med muu da vad iga nai se vaa te lummavaks ja sensuaalseks, andes nai se näoil me le juur de sä ra ja sarmi. Kui loo dus naist aga pik ka de ripsmetega õnnistanud ei ole, saab abi spet siaal se test kaua püsivatest ripsmepikendustest. Pikenduste eelis on, et peale nende panemist ei ole enam vaja kulutata aega ega raha ripsmetuššidele. Teie silmad on alati kaunid nii õhtul magama min nes kui ka hom mi kul är gates. Soovikorral võib ripsmepikendusi alati värvida, kuid selleks ei ole vajadust. Ripsmed, mida Simonee ilusalong pakub, on valmistatud eht sast sii dist, mis tõt tu on need sama peened nagu inimese enda ripsmed. Spetsiaalne liim ei põhjusta paigaldamisel allergiat (välja arvatud erandjuhtudel, kui põhjuseks on individuaalne ülitundlikkus). Lii mil on kait se UV-kiir te eest, nad on vee kind lad ja ühen duskohtade vastupidavus. Kunstripsmete paigaldamisel puhastatakse eelnevalt ripsmed kosmeetiliselt ja seejärel värvitakse keemiliselt. Enne alustamist eraldatakse üle mi sed ja alu mi sed rips med teineteisest ja kammitakse hoolikalt läbi. Vastavalt sobivusele valitakse välja õige pikkusega rips med ning neid ha ka tak se paigaldama silma välisnurgast alates. Kunstripsmekarv paigalda tak se 0, 2 mm kau gu se le silmalau pinnast, kusjuures kunst rip se ei häi ri oma ripsme loomulikku kasvutsüklit. Protseduuri lõppedes võib ripsmeid koo lu ta des an da nei le kaunima kuju. Kosmeetiku juures tuleks käia ripsmeid hooldamas kahe kuni nelja nädala tagant, kuna kunstripsmed kukuvad ära koos päris ripsmetega, mille külge need on kinnitatud. Oma ripsmete väljalangemine on loo mu lik, sest igal ripsmel on oma kol me ku ni viie nädala pikkune elutsükkel. Pikendatud ripsmed on väga kaunid ning loomulikud ega vead teid alt ka vä ga eri ne va tes olukordades. Simonee ilusalong Hospidali 3, Pärnu Telefon

14 toimetaja Pille Paalam linnaleht reede, 26. jaanuar 2007 vaba aeg Kas ole te kunagi Interneti teel os te teinud? Eda-Ines Et ti: Ei tule meelde küll, et oleksin. Kunagi tahtsin osta Abercrombie & Fitc hi rõi vaid, aga siis hakkasin mõtlema, et see on häs ti kee ru li ne ja äk ki ei saa õi get suurust kät te. Nii jäi gi ost tegemata. Priit Pa ju saar: Ku nagi tellisime ühe mööblitüki, hakkas meeldima ning mu gav on: kaup tuuakse koduukse taha ning ise ei pea ku hu gi minema. Kartsin küll igasugu probleeme, aga vedas. Tulevikus plaanin kind las ti veel mi dagi Internetist osta. Marju Länik: Ma ei tea gi, miks, aga kui mul mi da gi va ja on, siis lä hen ik ka pä ris kaubamajja. Ma küll tean, et Internetis on müü gil as ju, mi da Ees ti kaubandusvõrgust ei leia, aga se ni olen ik ka päris kaubamaju eelistanud. Dilaila jutunurk Bakenbardid on out! Nii pal ju kui on ini me si, on ka eri ne vaid ar va mu si, vist. Käisin eelmisel laupäeval Tallinnas suurhallis vaatamas verele ja siniseks löödud kulme, vigastatud põl vi ja mit meid knockout e lühidalt: tegu oli võitluskunstide show ga. Õhk oli tes tos te roo nist paks. Kui me siis tsikkidega ürituse lõppedes kontsade klõbinal autosse ja bensukasse kabanossi ostma läksime, hakkasime muidugi meestest rääkima. Täpsemalt nende välimusest. Ideaalmeeste osas läksid meie arvamused üldiselt lahku, ent kui rää ki si me sel lest, mi da üks mees kan da ei to hiks, siis nimetasime kõik samu asju. Eriti out on ruudulised flanellsärgid, nahkvestid ja paksust ning jäigast materjalist eelmise sajandi teksad, mida tänapäevalgi veel kahjuks kohtab. Mi na isik li kult praa gin kõr va le ka kõik me hed, kel lel on üma ra ni na ga või ku lu nud kin gad, vunt sid või hii gel suured ba ken bar did. No tões ti, me hed, mis teil ome ti arus on?! Tädipoeg üt les, et ta ei tea ühtegi meest, kel le le võrksukad meeldiksid. Ka väga liibuvad stretšpluusid on koledad, ükskõik, kui musklis mees ise ka po leks. Ühi selt leidsime, et enesekindlate ja kenadena mõjuvad need isased, kes julgevad värvidega katsetada. Lahkarvamused tekkisid aga sel les osas, kas mees tel võivad olla kaelaketid kaelas või mit te. Kui vaid lus ju ba taevani tõusis, rääkis sõbrants meile ühest musklimäest, kellel olevat isegi nabarõngas. Viisin meeste hulgas ka väikese küsitluse läbi ja uurisin, mis nei le turn off ina mõjub. Esimesena mainisid nad kohe neid villaseid kampsuneid, mida eidekesed turistidele müüvad need te ge vat iga nai se va nae maks. Paar kut ti üt le sid just kui ühest suust, et nad ei kan na ta ab so luut selt leo pardi-, tiig ri- ega muud sar nast urr-urr-must ri list riie tust. Mu tädipoeg ütles, et ta ei tea ühtegi meest, kellele võrksukad meeldiksid. Uskumatu, eksole? Kaubanduses tehakse ju naistele ajupesu, et need asjad on nii trendiseksikad. Üks naistemehe kuulsusega tüüp tunnistas, et ta jalad ei allu enam kontrollile, kui ta näeb kuskil pikkade saabaste ja mummulise (!) seelikuga tibi ta hakkavat naisel salaja järel käima. Ah jaa, tüd ru kud kui poes on müü gil suus ki või siis hoopis surnususse meenutavaid kingi, ei tähenda, et need on moes ja te näe te nen des head väl ja. Ree de, 26. jaa nuar Endla teater kell 19 ees ti klas si ka Kau ka Ju mal (suur saal) Lau päev, 27. jaa nuar Endla teater kell 19 ko möö dia Koduabiline (suur saal), noorte näidend Sõbrapäev, viimaseid kordi (Küün) Pühapäev, 28. jaanuar Endla teater kell 18 Ve ne Teat ri etendus Tu lus amet (suur saal) Esmaspäev, 29. jaanuar Endla teater kell 19 Lin na teat ri etendus Ees ti teat ri lau lud (suur saal) Kilingi-Nõmme kultuurimaja kell 19 Vana Baskini Teatri etendus Pentsik pere Kolmapäev, 31. jaanuar Endla teater kell 19 poee ti li ne draama Lib li kas ja pee gel (Küün) VAT teatri etendus Klammi sõda käsitleb õpe- taja-õpilase suhteid. Pärnu kontserdimaja kell 19 VAT Teatri etendus Klammi sõda Neljapäev, 1. veebruar Endla teater kell 12 Uga la teat ri etendus lastele Kes päästab koletise? (suur saal), kell 19 Uga la teat ri eten dus Saa tevi ga (suur saal) Ree de, 26. jaa nuar Foto: VAT teater Vanalinna põhikoolis kell 18 PL muusikute toetusfond esitleb: Meistrite Akadeemia Rene Soom (bariton), Piia Pae mur ru (kla ver), ka vas: F. Shu bert Endla teater kell 19 Sä si Lau ri Saatpa lu ja Pee ter Re ba se kont sert (Küün) Endla teater kell 21 In Graa fi ka ja Pärnu nüüdismuusika päevad 2007 kont sert: Ansambel U: 100% eksperimentaalne, TASUTA (Küün) Laupäev, 27. jaanuar Endla teater kell 21 In Graafika ja Pärnu nüüdismuusika päevad 2007 kontsert: CRWTH-ensemble: Juuda evangeelium, TASUTA (Küün) Pühapäev, 28. jaanuar Pärnu kontserdimaja kell 17 Wolfgang Baumgratz (orel, Saksamaa) Kolmapäev, 31. jaanuar Endla Teatrikohvik kell 20 Endla jazz i-klubi Tiit Paulus ja Andre Maaker Ree de, 26. jaanuar Alex Maja kell Raadio Pärnu linnapeade klubi, kell 19 jazz i-õhtu - klahvpillidel Feliks ja bass Silver Tervise kultuurikeskus kell kontsert, sõjameeste ühenduse Pärnu meeskoor, dirigent Helle Kullamaa. Tantsuks mängib Mix Trahter Postipoiss kell 21 Ly Kättmann Pärnu Kuursaal kell 21 Kihnu Poisid Klubi Mirage kell 22 Free, DJ Erkki Sarapuu Klubi Sunset kell 22 Sunset Party Nights! DJ Finito Klubi Bravo kell 22 Captain Morgan Dance Club, Bad Angels tantsutüdrukud, DJ Erki Ohmann (Uuno Raadio) Klubi Str& kell 23 Intense Party Night, DJ Aivar Havi Lau päev, 27. jaanuar Alex Maja kell 20 tantsuõhtu, Jüri ja Jaan Tervise kultuurikeskus kell tantsuõhtu, Pentti Kumpulainen Soomest Café Campa kell 20 DJ Janar: jazz, disko ja Brasiilia rütmid Trahter Postipoiss kell 21 Mosquito Pärnu Kuursaal kell 22 RetroPIDU! DJ-d Elmu Sadulsepp & Enno Lohu Klubi Mirage kell 22 Poison - linna parim 90-ndate pidu! Go-go göörlid, DJ-d Reio Tilk & Rivo Tettermann Klubi Sunset kell 22 Absoluutsed 90 taas Sunsetis DJ-d Mike Sun & Marko Kiljak Klubi Bravo kell 22 videodisko, Bad Angels tantsutüdrukud, DJ Vardo Rohtmets Klubi Str& kell 22 Enjoyable Feeling s, DJ Kristo Klemm Pühapäev, 28. jaanuar Alex Maja kell perepäev Muinasjutt ja muud põnevat, juhendaja on Tormi Kevvai Tervise kultuurikeskuse baar kell tantsuõhtu Esmaspäev, 29. jaanuar Tervise kultuurikeskuses lau- lab Peeter Kaljumäe. Tervise kultuurikeskus kell kauneid operetiviise ja salongimuusikat salongimuusika ansambel ja Peeter Kaljumäe. Tantsuks mängib Treffunks Teisipäev, 30. jaanuar Tervise kultuurikeskus kell Vanu Vene romansse ja mustlasviise Svetlana Bulõgina ja duo Klassik Tallinnast. Tantsuks mängib Kikilips Klubi Mirage kell 22 Mirage FM, DJ Reio Tilk Kolmapäev, 31. jaanuar Tervise kultuurikeskus kell rahvalik õhtu, ingeri-soome seltsi folkloorirühmad Kullero ja Mummod. Tantsuks mängib Harmoonik-2 Pärnu Kuursaal kell 22 ParaOke 2 Blondi Ette Klubi Mirage kell 22 Club Disco - asi on maitses! DJ Rivo Tettermann Neljapäev, 1. veebruar Tervise kultuurikeskus kell Foto: arhiiv kontsert, M. Lüdigi nimeline mees- ja poistekoor. Tantsuks mängib Jüri ja Jaan Pärnu Kuursaal kell 22 Kuumad 90 ndad! DJ Rivo Tettermann Klubi Mirage kell 22 Retrostar, DJ Elmu Sadulsepp Klubi Str& kell 22 Temptation Disco Fever, DJ Kristo Klemm, reserveeritud Reede, 26. jaanuar Endla teatri ärklisaal kell 11 In Graafika ja Pärnu nüüdismuusika päevad 2007 sümpoosion: Performance & time loeng: Mart Humal Barbara von Tisenhusen: ooper ja libreto ; kell 12 loeng: Al Paldrok performance i mõiste määratlusest; kell 15 loeng: Laur Järv aja mõiste määratlusest; kell 16 ümarlaud; kell 19 tutvumine teosega: Tarmo Johannes tutvustab Fausto Romitelli ( ) video-ooperit Index of Metals (2003) Endla Teatrikohvik kell 17 kohtumine näitleja Andrus Vaarikuga Laupäev, 27. jaanuar Endla teatri ärklisaal kell 11 In Graafika ja Pärnu nüüdismuusika päevad 2007 sümpoosion: Performance & time loeng: Tiina Koivisto Temporaalsusest atonaalses muusikas: Brian Ferneyhough rütmikasutuse aspekte ; kell 12 loeng: Björn Heile Mauricio Kageli instrumentaalteatrist; kell 15 loeng: NN; kell 16 ümarlaud; kell 19 tutvumine teosega: François Sarhan tutvustab oma kammerooperit Kyrielle du Sentiment des Choses (Lugulaul asjade olemusest, ) Pühapäev, 28. jaanuar Pärnu hotell Victoria Café Grand kell 11 In Graafika ja Pärnu nüüdismuusika päevad 2007 kokkuvõtted: Pärnu Nüüdismuusika Päevad ja In Graafika 2007 Pärnu kolledži auditooriumis 115 kell Toomas Alatalu poliitikakool. Nooruse Maja kell 18 tantsuklubi, õpitakse vanu seltskondlikke rahvatantse, juhendaja Olavi Kõrre ja Siim Sarv. Sissepääs TASUTA! Esmaspäev, 29. jaanuar Nooruse Maja kell 18 seltskonnatant- Sudoku Jaapanlased on tuntud nuputajad. Üheks nende lemmikmänguks on sudoku, mis lööb laineid kogu maailmas. Sudokusõltuvusse jäämisest piisab vaid ühe mängu lahendamisest. Üks ja ainus sudoku reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1 9 nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid. Hakka nüüd nuputama! Laguun Bulls 19. jaanuari Linnalehes ilmunud sudoku üks õige lahendus. Bulls Titetants Bulls

15 reede, 26. jaanuar 2007 linnaleht toimetaja Pille Paalam vaba aeg 11 su kursused algajatele, samba Kolmapäev, 31. jaanuar Nooruse Maja kell line-tantsu kursused keskastmele, kell algajatele, juhendaja Kaie Seger Foto: Rauno Volmar / Eesti Päevaleht Neljapäev, 1. veebruar Nooruse Majas saab õppida aeglast valssi. Nooruse Maja kell 18 seltskonnatantsu kursused algajatele, kell 20 edasijõudnutele, aeglane valss Viimane võimalus Pühapäevani saab erinevater kunstigaleriides vaadata In Graafika 2007 näitusi. Pärnu linnagalerii (Aida 4. Avatud T R 12 19, L 12 16) Pühapäevani on avatud In Graafika ja Pärnu nüüdismuusika päevad 2007 näitus Marko Kekishev Estonian Contemporary Poster ; Siram & Kormashov Soviet Poster ; Milius & Blumbergs Latvian Soviet Poster ; Ilya Trushevsky Russian Soviet Poster ; Urmas Viik ja Eesti kunstiakadeemia Õnn ; Eesti vabagraafikute ühendus: Sovietiaegne Autoriplakat. Endla teatrigalerii (Keskväljak 1. Avatud E L 14 18) Pühapäevani on avatud In Graafika ja Pärnu nüüdismuusika päevad 2007 näitus Rhys Wootton (Suurbritannia) British Rock Artists Group ; Jaak Visnap Lithography Poster - Sport & Circus ; Rodrig Kokla & PNP & ING Staatstheater interactive Pärnu kunstnike majas (Nikolai 27. Avatud K R 12 18, L 12 16) Pühapäevani on avatud In Graafika ja Pärnu nüüdismuusika päevad 2007 näitus Anonymous Boh (Eesti) Street Poster International ; Kim Kang (Korea) Asian Political Poster ; Talo + Guido Casanova Solar Malinowski (Tsiili) Latino Political Poster ; SP-38 (Berliin-Pariis) European Political Poster ; NONGRATA (Eesti) Performance Poster ; Grand Prix 2006: Toomas Kuusing ; Kenneth Goldsmith (New York, USA): Street Poets & Visionaries. Ville-Karel Geto Speiss (Riia mnt 61-1) Pühapäevani on avatud In Graafika ja Pärnu nüüdismuusika päevad 2007 näitus Randver Kanad On Tagasi ; F.L.Ü Kosmos Kohiseb Pärnu uue kunsti muuseum (Esplanaadi 10. Avatud E P 9 21) Jüri Arraku juubelinäitus Elu on võitlus, elu on püha, Valgevene kunstniku Vladimir Sutjagini fotonäitus Kõndides mööda vett ja Peeter Vissaku loodusfotode näitus. Eesti litograafiakeskus (Kuninga 17. Avatud E R 11 18, L 12 18) Pühapäevani on avatud In Graafika ja Pärnu nüüdismuusika päevad 2007 näitus Zoova ja Visnap Vaimsuse barrikaadidel. TÜ Pärnu kolledž (Ringi 35.) IN Graafika ja Pärnu nüüdismuusika päevad 2007 Eesti kunstiakadeemia graafikaosakonna arhiivi materjalide põhjal koostatud plakatinäitus Õnn. Keskraamatukogu (Akadeemia 3. Avatud E R 10 19, L 10 17) Perioodikasaali galeriis: muusikaosakonna noodikogu tutvustav näitus Avatud noodiraamat ; trepigaleriis: Hanno Pangsepa fotonäitust Looduspildid Islandilt ; laenutusosakonnas: Lindude ja loomade maailm ; Eesti ulmekirjandus ; lasteosakonnas: raamatunäitus Printsuss, dondid lumeröökija ja teised Henno Käo raamatutegelased, Pärnu linna lasteaiaõpetajate keskkonnakasvatuse aineühendus näitab: Jääkmaterjalid laste loomingus ; lugemissaalis: Enesest ja teistest: kirjanike mälestusi ; muusikaosakonnas: Uuel aastal uued plaadid ; saksa lugemissaalis: Schriftsteller Günter Grass. Rääma raamatukogu (Kaevu 27. Avatud T R 11 18, L 10 16) Uudiskirjandus. Ranna raamatukogu (Papiniidu 50. Avatud T R 11 18, L 10 16) Millise loomaga sarnaned sina? ; Tervitus notsuaastale 60 põrsast. Ülejõe raamatukogus (Jannseni 39. Avatud T R 11 18, L 10 16) Eesti ulmekirjandus. Pärnu muuseum (Aia tn 4. Avatud T L 10 18) Püsiekspositsioon käsitleb Pärnu linna ja maakonna minevikku ja tänapäeva. L. Koidula memoriaalmuuseum (Jannseni 37. Avatud T L 10 17) Püsiekspositsioon annab ülevaate J. V. Jannseni ja L. Koidula elust ja tegevusest. C. R. Jakobsoni talumuuseum (Kurgja, Vändra vald. Avatud E R 10 16) Püsiekspositsioon annab ülevaate Eesti ärkamisaja suurkuju C. R. Jakobsoni elust ja tegevusest. Mini Zoo (Akadeemia 1. Avatud E R 10 18, L P 11 16) Eesti suurim roomajate kollektsioon. Port Artur 1 kohvikus Treffpunkt (Hommiku 2. Avatud E R 10-20, L P 10 18) Pärnu väikese vabakooli näitusmüük Nõiamägi 2006: Tähed Ammande Villa (Mere pst 7.) Margus Rumpi maalide näitusmüük Kahekesi ühes paadis. Vuhti Gallery (Ringi 40. Avatud T L 11 18) Keraamikatoodete ja kodutekstiilide näitusmüük. Nooruse Maja (Roheline 1b. Avatud E R 10 19) Fuajees Pärnu rahvaülikooli maalistuudio lõputööde näitus, alates 1. veebruarist Pärnu rahvaülikooli fotograafia kursusetööde näitus; akendel A.R.S kunstistuudio laste klaasitööde näitusmüük; kohvikus portselanmaali näitusmüük. Picadilly veinikohvik (Pühavaimu 15. E N 11 23, R L 11 24, P 11 18) Eero Alevi sürrealistlike graafikatööde näitus. Mai kino Inimlapsed kell 16 (v.a ja 29.01) ja kell 21 (v.a 29.01) Kaitseingel kell (v.a 29.01) Foto: Ruut Pärnu kontserdimaja kammersaal Kontserdimajas näeb dokumentaalfilmi, mis jälgib diri- gent Tõnu Kaljustet teostamas ideed rajada Naissaarele oope- risaal. Laupäevast teisipäevani kell 19 linastub dokumentaalfilm Tõnu Kaljustest Vastutuulesaal. Pärnu uue kunsti muuseum Laulev revolutsioon reedel ja laupäeval kell 18 ja 20, pühapäeval kell 16 Filmid lastest ja lastele: Tsirkus põõsastes (Holland) laupäeval kell 11, tasuta. Pärnu kunstnike maja Hullumaja Puhveti kinoprogramm Drole de Felix/Felixi seiklused (Prantsusmaa, 2000), kolmapäeval kell 19, tasuta. HOROSKOOP Jäär Olete suuremeelses ning optimistlikus meeleolus. Oskate luua enda ümber kena ning elegantse keskkonna. Olete taktitundeline ning maitsekas. Sõnn Võimalikud kokkupuuted võõraste kultuuride või keeltega. Aktuaalseks muutuvad välismaaga seon du vad tee mad. Hea aeg oma huvide laiendamiseks. Kaksikud Hea tegutseda valdkondades, kus peaks vaja minema intuitsiooni. Teie tun ne tus on prae gu eri ti ak tiivne ja peen. Esi le ker ki vad filosoofi lised tee mad. Vähk Olete sotsiaalselt aktiivne. Sood ne aeg uue le töö ko ha le asu da, uusi ettevõtmisi alustada ja oma prestiiži tõsta. Olge aktiivne ja ärge õnnehetke mööda laske. Lõvi Meeleolud muudavad teid ägedaloomuliseks ja isegi agressiivseks. See võib aval du da nii sõ na des kui ka tegudes. Püüdke tegeleda spordiga. Neitsi Oma vabameelse ning humoorika olemisega saavutate kergesti populaarsust inimeste hulgas, kes ta va li selt on teie suh tes ja he dad olnud. Kaalud Hea aeg kõikvõimalike ürituste korraldamiseks, külla minemiseks ja suht le mi seks. Teie vaim on val mis uuteks kogemusteks. Loomingulised mõjud. Skorpion Kipute liiga palju minevikule mõtlema. Tekivad raskused praktilistele tegevustele keskendumisel ning oma emotsioonide taltsutamisel. Ambur Te ki vad uued suh ted ja sõb rad. Samas ideaalide ja lootuste haihtumine ning ootamatud muutused teie kavatsustes. Võimalik on romantilise suhte tekkimine. Kaljukits Teie el lu võib tul la ini me si, kelle käitumine nõuab teilt tugevat enesevalitsust. Samas on hea aeg isiklike asjade korrastamisel. Veevalaja Teil on hea fan taa sia lend ja palju uusi ideid. Kui suudate aktiveeri da sa mal ajal ka oma prak ti li sust, siis võite saavutada häid tulemusi. Kalad Omate head ülevaadet oma plaa ni dest, kuid reaal sed ja prak tilised tulemused saate vaid siis, kui püüate seda ka teistele konkreetselt edasi. Delfi Kuu on Sõn nis. Planeediseisud pakuvad jätkuvalt häid võimalusi igasuguste tööde ja ülesannetega toime tulemiseks. Kui ennast vähegi liigutate, olete igas praktilises valdkonnas edukas ning tasakaalukas ja enesekindel. Hea aeg tulevikuplaanide koostamiseks ja muutuste tegemiseks, aga ka romantiliste suhete loomiseks ja nende värvikamaks muutmiseks. Võimalik, et saate mõne üllatusliku pakkumise, mis avab teie ees uued pers pek tii vid. Eri ti soodsad seisud on Sõnnidele, Amburitele, Veevalajatele ja Kaladele. Vana Baskini Teater TIPSUTAJAD Telli reklaam Norm Foster Linnalehte MARIKA KOROLEV, KADRI ADAMSON, ANNE PALUVER, VELLO JANSON, LEINO REI veebruar Pärnu teater ENDLA

16 MÜÜK * Müüa kuivad kütteklotsid ja kaminapuud 40-l võrkkottides, transpordiga. Tel ; KINNISVARA MÜÜK turistidele. EstCott OÜ, tel või , e-post:info@estcott.com, AUTO * Müüa baarilett, so bib nii ko ju kui ka väiksemasse kohvikusse. Hind Täp sem in fo tel TEENUS * Kolimine, töömehed! , Enn Laarmann kraanad 70T, 50T, 28T, 25T, 20T. Korvtõstuk 32m ja 40m. Tel * Võlgade sissenõudmine. Tel * KAAR DID EN NUS TA VAD Tel H, h 17 kr /min ÄRITEENUS * Anname tagatiseta laenu. In fo ta suta tel 1334, TERVIS * Meditsiiniliste verekaanide müük. Tel PAKUN TÖÖD Barona Eesti OÜ otsib Kesk-Soome METALLI MANUAAL FREESIJAT. Vajalik soome keele oskus ja tehasetöö kogemus. CV saata olavi.kiristaja@barona.fi, info Olavi. Müüa uued korterid, 3-korruselises majas, Hirvepargi elamurajoonis, Pärnu linna servas Saugas. Kivimaja kaetud puitvoodriga. Korteritel suured aknad, prantsuse rõdudega, mis muudavad korteri avaraks ja valgusküllaseks. Korteri viimistlus: välisuks puituks, helikindlus 32dB; siseuksed siledad tahveluksed; aknad valged plastik pakettaknad; põrandad tubades tamme laminaatparkett, vannitoas keraamiline plaat (valikuline); laed tubades viimistletud paneel, vannitoas niiskuskindel ripplagi; seinad esikus ja tubades värvitud, vannitoas keraamiline plaat (valikuline); nõrkvool Interneti, kaabeltelevisiooni ja telefoni kaabeldus tehtud; terrass, rõdu puit. Maja rahulikus ja ilusas elamurajoonis. Korterile on võimalus juurde osta panipaik suurusega 2,7-3,7m2, mis asub trepikojas, korteri välisukse läheduses. Maja ees igale korterile kindel parkimiskoht. Läheduses lasteaed, kool ja bussipeatus, bussiühendus hea. Hinnad alates Täpsem info: Tel , , A&A Kinnisvara, Liisi Holter. * Müüa Ford Escort, luukpära, sportvariant. Tel , Siiditrükk: Arvutitööd: info@siidivennad.ee * Laen sularahas kätte 3 minutiga! Pan ti da saab enam jaolt kõi ke. Riia mnt 21, tel , nug rupp.ee KINNISVARA OST * Võtame müüki omanikult KORTERI, MA JA, MAA või ÄRI PIN NA. Tel Meie pak ku mi sed leia te: * HEAD MÜÜGIPAKKUMISED LEIATE VÕ TAN REND LE * Otsime suveperioodiks 2 4-toalisi mugavustega kortereid, suvilaid, puhkemaju lühiajaliseks rentimiseks kuulutused reakuulutus 1 rida 17.70, raam läbi veeru kõrgusega 1 cm (45x10 mm) 76.70, logo või pildi lisamine Hinnad sisaldavad käibemaksu. Kuulutuste vastuvõtt: Internetis kuulutus.linnaleht.ee, toimetuses Hommiku 1 E-R Kõik ilmumiseelse nädala kolmapäeva kell 16 edastatud kuulutused ilmuvad reedeses lehes.