datu Raylegh vaumtega kanal: uhulk ampltuud a aa tme levteega edatukanal tu levteed: vaumte tekkepõhu onoää- võ topolevl põhnevad dekanald oldekanald eldame et puudu otenähtavu aata a vatuvõta vahel ugune olukod on kanal töökndlue uhte halvm Vaumtega kanal mudel Olgu aata välundgnaal T ( t) ( t) co( π t) ku (t) on madalagedulk põhagnaal tame (t) ühe tntevall ketel ku ± / T ku tku on palu väkem ku kanda agedu: << c Vaumtega kanal koal õua vatuvõtae enevad levted pd aauvate gnaalde umma: ( t) ( t) ( tt) α co( πc( tt ) ku α on -nda levtee võmendutegu a t gnaal vde antud levteel c Vaumtega kanal mudel Üldelt muutuvad α a t aa uhulkult tngtuna oonde lkumet vatuvõta lkumet maade vahel ne. Jägneva teeme lhtutava eeldue et need paameetd e muutu olulelt ühe tntevall ketel toome e paameet t m välenda -nda teega eotud levaa enevut teatud kekmet levaat t d t d väätu on avee võetud vatuvõta ünkoneeme kägu endel eeldutel avaldu vatuvõetud gnaal ( t) ( t) αco( πct πc t ) ( t) αco( πct θ) Vaumtega kanal mudel (t) on madalagedulk gnaal eega võme n kautada aendut (t) (t- t ) una t on uuuägu / c võme eeldada et uhulk aa θ on ühtlaelt aotunud vahemku [ π] Vatuvõetud gnaal aame nüüd etada kuul ( t) ( t) ( ) α coθ coπct + α nθ n( πct) Tähtame uhulkud muutuad αcoθ a αnθ vatavalt n a n ku tähta vaum nng a amaaa- a kvadatuukomponent Vaumtega kanal mudel eldame et umuvu a vde teatud levteel e õltu teneteet tattlelt a amut on need enevatel levteedel ükteet tattlelt õltumatud Samut eeldame et levteede av on uu a eega võme kautada tentaalet pteoeem mlle äg on n a n nulle kekväätuega a dpeoonga nomaalaotuega mttekoeleetud muutuad a eega ka tattlelt õltumatud Lt-aotuunktoon σ σ ( n ) ( ) ( ) n n n
Vaumtega kanal mudel Vatuvõetud gnaal on eega ( t) ( t) n co ( πct) + n n( πct) t [ αcoπct θ ] [ ] ( ) ( ) ku uhulke muutuate α n a + n θ actan( n / n ) aotueadued on θ( θ) ( ühtlane aotu) π α σ α( α) e u( α) ( Raylegh' aotu) σ α õte Raylegh vaumne tulene vatuvõetud gnaal mähoone ülaltoodud avaldega määatud aotuet Raylegh vaumega kanal koal moonutu lak vatuvõetud gnaal ampltuudle ka elle aa eepäat on edatuel loomulk kautada S gnaal BS a mttekoheente vatuvõtuga datatud gnaal on ( t) / T co / T co a vatuvõetud gnaal ( t) / T αco / T αco ( πt) ( π t) vatuvõta e tea vatuvõetud gnaal uhulkku ampltuud α a aa θ edatat edatat ( πt θ) t ( ) ( π tθ) t ( ) edatat edatat BS a mttekoheente vatuvõtuga Vatuvõetud gnaal võ etada kuul n / Tco( πt) + 444 43 φ ( t) + n / Tn( πt) 44 443 φ ( t) ( t) n / Tco( πt) + 4444 3 φ ( t) + n / Tn( πt) 444 43 φ ( t) n a n välendavad vaume mõu w(t) müakomponent BS a mttekoheente vatuvõtuga Optmaale vatuvõta välatöötamel võtame avee et vatuvõetud gnaal pakne alat aaunktoondega φ ( t) φ ( t) φ ( t) a φ ( t) määatud gnaaluum. Vatuvõetud gnaal poektoond nendele aaunktoondele annavad pava otututattkate kogum: ) datat : ) datat : w w n n w w n n BS a mttekoheente vatuvõtuga ooumüaga eotud paameetd w ku ka vaumet tulenevad uuued n a n on tattlelt õltumatud nulle kekväätuega a nomaalaotuega uuued üakomponentde dpeoon on / a vaumega eotud paameette n a n dpeoon on σ / [ ] σ α kanal umuvue uutkekmne väätu tamek pavad tattkad on eega amut tattlelt õltumatud nulle kekväätuega a nomaalaotuega uuued mlle dpeoon on ka / võ σ / + õltuvalt / ellet ka edatat võ a mllt tattkat paaagu vaatleme Otututattkate enevue vatavalt ellele ka edatat võ määa vatuvõetud gnaal võmu võmuet lähtumne on ottaeka kuna ampltuud- a aano on moonutatud BS a mttekoheente vatuvõtuga Tõepäauhte ( ) ( ) aluel võme kutada otutueegl > + + <
BS a mttekoheente vatuvõtuga Saadud avald on dentne eoega optmaale mttekoheente uhulku aaga BS vatuvõta aok a eega on optmaale vatuvõta tuktuu amaugune: Btvgau BS a Raylegh kanal koal Sümmeetlue omaduet tulenevalt P vga P vga [ ] P vga [ ] avutamek aame otutueegl aluel eoe vga [ ] P[ + + ] p Loeme umma + võdek R -ga avutame tnglku tõenäoue P[ + R + R] a kekmtame eda tõenäout üle kõg võmalke R väätute võ amavääelt üle kõg väätute vatuvõetud gnaal ampltuud α e mõuta optmaale vatuvõta teotut kud avalda väga uut mõu tvgauele Btvgau BS a Raylegh kanal koal Btvgau BS a Raylegh kanal koal P [ + R + R] on aotuega o määatud uumala pkonna Z eega võme elle avutada eoega ( ) [ + R + R] P Z π e π λ ρ R + ρe π d d ρ dρdλ e + Veatõenäoue kekmtamel üle kõg võmalke a väätute nng avetade et a on tattlelt õltumatud nulle kekväätuega a nomaalaotuega uhulkud muutuad dpeoonga σ / aame tvgaue avaldek / + P + + vga e e ( ) uuu σ välenda vatuvõetud gnaal enegat ühe t kohta d d +σ / Btvgaue õltuvu häeuhtet Veatõenäoue ük olulm omadu on elle õltuvu häeuhtet SR elnevalt vaadeldud kanaltüüpde a modulatoonmeetodte koal keht üldne eadupäau SR P vga ~ e Raylegh kanal koal on analooglne õltuvu kuul P vga ~/ SR tvgau kahane häeuhte kavul olulelt aeglaemalt uue häeuhte koal on häekndlue kõve peaaegu goon tõuuga - Joon kuuta tvgaue õltuvut häeuhtet t kohta enevate edatumeetodte koal Võelde BS mttekoheente demoduleemega vatuvõttu - uhulku aaga a - Raylegh vaumtega kanal koal koo tvgauega -3 vaatake ama tvgaue tagamek Raylegh vaumtega kanal koal 9 db võa uuemat häeuhet (vatuvõetud gnaal võmut) Btvgaue õltuvu häeuhtet 3
datu lä patud alauega kanal tamne uuma tõepäaga ada otnguga Sümolnteeent mõu vähendamne Patud alauega kanal koal on vaa avetada ümolnteeent tekkme võmaluega Sümolnteeent kõvaldamek võ elle mõu vähendamek on kolm põhlt võmalut: Sümolnteeent täelk kõvaldamne yqut kteeum avetamne gnaalkuu valkul ümolnteeent täelkult kõvaldavate ekvalaete kautamne (zeo-ocng equalze) Sümolnteeent mttetäelk kõvaldamne väkema uutkekme veaga ekvalaed Sümolnteeent mõu avetamne edatatud ümolada hndamne uuma tõepäaga ada kteeum aluel kvalaete puudu uuendavad müataet Sümolada hndamne uuma tõepäa kteeum aluel Jägnevalt vaatleme kolmandat meetodt e. etamt ümolnteeent mõu avetamega Vte algotm nätel datuel kautatake kahe nvooga polaaet mpul-gnaal (tedatu) datuüteem paameetd odulaato (lnkood) tüüp RZ-L Btku /T (p) datukanalt mudeldava madalpäält aakontant τ RC on ama uuuägu tntevallga T datukanal ku madalpäälte moonuta gnaal e- a tagaond kuu mpulde ada edatuel tek ümolnteeent Sümolnteeent Suuma tõepäaga ada aluel etamne LS (axmum Lkelhood Sequence tmaton) Vaatleme võdtõenäoet kahendümolt kooneva ada edatut lä patud alauega kanal ada lkmed k ±; k - edatu alga hetkel t a lõpe hetkel t T 4
Suuma tõepäaga ada aluel etamne Vaadeldava ümolnteeentga deüteem plokkkeem h(t) on kogu ahela ummaane mpulkaa Lähtume lhtutavat eelduet et mpulkaa on nullt uuem lõplku aa LT ketel (L ) ümolnteeent põhutavate komponentde av on L- tt kooneva ada edatu una edatatake tt õua vatuvõtae ük võmalkut gnaalt k k ( t) h( tkt ) mllele on landunud müakomponent w(t) Püüame väkema veatõenäoue kteeum aluel hnnata mllne tada edatat datatud tada hndamne Avutame ülalkeldatud gnaal aok Gam-Schmdt poteduu al otonomaalete aaunktoonde kogum m eta gnaale täpelt Leame otonomaalete unktoonde hulga φ ( t) φ( t) ku datatud gnaald avalduvad aaunktoonde a nende kodaate kaudu: ku ( t) φ( t) ( t) φ( t) dt datatud tada hndamne - otutumuutuad Pava uuuega otutumuutuate kogum aamek avutame vatuvõetud gnaal (t) (t) (t) poektoond otonomaalele aale ( t) φ( t) dt [ ( t) t ( )] φ( t) dt [ ( t) t ( )] φ( t) dt - otutumuutua on nomaalaotuega kekväätuega a dpeoonga / datatud tada hndamne Leame edatatud ada väkema veatõenäouega hndame eegl elduel et kõk tadad on võde tõenäouega aame lhta otutueegl: avuta vatuvõetud gnaal aok avutatud otutumuutuate kogum tnglkud tõenäoued kõg gnaal koal ( ( t) ) a val gnaal (a vatav tada) (t) mlle koal on tnglk tõenäou uum datatud tada hndamne Otutumuutuate tnglk aotu [ ] ( ( t) ) exp( ) π / Otutueegl aamek avutame antud eoe natuaallogatm ätte avetamata kontand ln/ π : + a valme gnaal (a ada) mlle koal on avalde väätu uum ( ) 5
datatud tada hndamne - otutueegel mene ldetav e õltu -t a elle võme ätta avetamata Tene ldetav välenda vatuvõetud gnaal (t) a -nda tüüpgnaal (t) koeleetut olma ldetav eta -nda gnaal enegat Saame otutueegl: avuta γ ( t) ( t) dt ( t) dt a val uumale γ -le vatav tada datatud tada hndamne üteem mpulkaa mõu Otutueegl üteem mpulkaa h(t) mõu avetamek etame gnaald (t) mpulkaa kaudu: k k ( t) h( tkt ) Saame otutueegl: avuta otutumuutuad γ k ( t) h( tkt) k h( tkt) h( t T) k k a val uumale γ -le vatav tada dt dt datatud tada hndamne üteem mpulkaa mõu ntegaal h( tkt) h( tt) dt on üteem mpulkaa h(t) autokoelatoonunktoon olgu elle väätued h k- ntegaal ( t) h( tkt) dt ( t) h( tτ) dt τ kt võme vaadelda mpulkaaga h(-t) lt hetkedel t kt dkeedtud välundgnaal ku lt endgnaalk on (t) Otutueegl tene kuu Otutueegl võme nüüd etada lt dkeedtud välund k a autokoelatoonkodaate h k- kaudu n e ole k -d võded gnaalde poektoonkodaatega otonomaalele aale Otutueegel: avuta γ kk k hk k k a val uum väätu Otutueegl tene kuu Ülaltoodud otutueegel võmalda valda edatatud ada väkema veatõenäouega kud väätu tee elle eegl kautame eaottaekak u ada pkku on nt. 5 tt on vaa avutada 5 6 otutumuutuat 6