PARNU LINNA UHISVEEVARGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

PARNU LINNA UHISVEEVARGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA 2015-2026 Pärnu 2014

2

SISUKORD 1 SISSEJUHATUS... 7 2 SISUKOKKUVÕTE... 8 2.1 VEEVARUSTUS... 8 2.2 KANALISATSIOON... 11 2.3 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE... 13 2.4 INVESTEERINGUPROJEKTID... 14 2.5 FINANTSANALÜÜSI JÄRELDUSED... 15 3 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED... 16 3.1 ÕIGUSLIK BAAS... 16 3.2 RIIGISISESED ÕIGUSAKTID... 16 3.3 EUROOPA LIIDU DIREKTIIVID... 17 3.4 OMAVALITSUSE ÕIGUSAKTID... 18 3.5 VEEMAJANDUSKAVA... 18 3.6 LÄÄNE EESTI VESIKONNA PÄRNU ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA. 18 3.7 PÄRNU LINNA ARENGUKAVA AASTANI 2025... 19 3.8 PÄRNU LINNA TURISMI ARENGUKAVA 2008-2017... 20 3.9 PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2025... 20 3.10 PÄRNU LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTANI 2025... 20 3.11 PÄRNU LINNA VEEMAJANDUSPROJEKTID... 20 3.12 AS PÄRNU VESI VEE ERIKASUTUSLUBA... 22 3.13 PÕHJAVEEVARUD... 22 4 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS... 24 4.1 ÜLEVAADE... 24 4.2 ELANIKKOND... 24 4.3 LEIBKONNA SISSETULEK JA TEENUSE TASKUKOHASUS... 26 4.4 ETTEVÕTLUS... 27 4.5 TÖÖHÕIVE... 28 4.6 TURISM... 29 4.7 PÄRNU LINNA EELARVE STRATEEEGIA... 29 4.7.1 Pärnu linna põhitegevuse tulud... 29 4.7.2 Pärnu linna põhitegevuse kulud... 29 4.7.3 Pärnu linna investeerimistegevus... 30 4.7.4 Pärnu linna finantseerimistegevus... 30 4.7.5 Kokkuvõte Pärnu linna eelarvestrateegiast... 30 4.8 VEE ETTEVÕTLUS... 30 4.9 TARIIFID... 31 3

5 KESKKONNASEISUND... 32 5.1 ÜLDIST... 32 5.2 REOVEEKOGUMISALA... 32 5.3 GEOLOOGILINE EHITUS... 33 5.4 LOODUSKAITSEOBJEKTID JA KULTUURIMÄLSESTISED... 33 5.5 PINNAVESI... 35 5.5.1 Jõed... 35 5.5.2 Merealad... 35 5.6 PÕHJAVESI... 36 5.6.1 Kvaternaari veekompleks... 36 5.6.2 Kesk-devoni veekiht... 36 5.6.3 Kesk-alamdevon-Siluri ühendatud veekompleks (D2pr-S1)... 36 5.6.4 Ordoviitsium-Kambriumi... 36 5.7 ÜLEUJUTUSOHT... 37 6 VEEVARUSTUS... 39 6.1 VEEETOODANG JA VEETARBIMINE... 39 6.2 PERSPEKTIIVNE VEEVAJADUS... 39 6.3 VEEHAARE... 40 6.3.1 Põhjavee kvaliteet... 41 6.4 VEETÖÖTLUS... 42 6.4.1 Veetöötlusprotsess... 42 6.4.2 Veereservuaarid... 43 6.4.3 II astme... 43 6.5 JOOGIVEE KVALITEET... 43 6.6 LINNA VEEHAARE... 44 6.7 VEEVÕRK... 45 6.8 TULETÕRJE VEEVARUSTUS... 47 6.9 VEEVARUSTUSE PÕHIPROBLEEMID... 48 6.10 VEEVARUSTUSE PÕHIEESMÄRGID... 48 7 KANALISATSIOON... 49 7.1 REOVEE VOOLUHULGAD KÄESOLEVAL AJAL... 49 7.2 PERSPEKTIIVSED PUHASTISSE SUUNATAVAD REOVEE VOOLUHULGAD... 49 7.3 KANALISATSIOONIVÕRK... 50 7.4 KANALISATSIOONI-PUMPLAD... 56 7.5 REOVEEPUHASTUS... 61 7.5.1 Reoveepuhastusprotsessi kirjeldus... 63 7.5.2 Reoveepuhastuse tõhusus... 64 7.6 SETTEKÄITLUS... 67 7.7 KANALISATSIOONI PÕHIPROBLEEMID... 69 4

7.8 KANALISATSIOONI PÕHIEESMÄRGID... 69 8 SADEMEVESI... 70 8.1 ÜLDIST... 70 8.1.1 Sademevee kvaliteet, torustik või kraavitus... 70 8.1.2 Kohapealne käitlemine... 70 8.1.3 Reostuse vähendamise lahendamine... 70 8.1.4 Lume käitlemine... 70 8.2 SADEMEVEESÜSTEEMIDE TÄNANE OLUKORD... 71 8.3 SADEMEVEE SÜSTEEMIDE EDASISE ARENDAMISE ÜLDEESMÄRGID:... 71 8.4 SADEMEVEEGA SEOTUD PÕHIPROBLEEMID... 71 8.4.1 Suundumused... 72 8.4.2 Soovitused... 72 8.5 SADEMEVEEGA SEOTUD EESMÄRGID... 73 9 LÜHIKOKKUVÕTE LÄHIÜMBRUSE VALDADE VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI SÜSTEEMIDEST... 74 9.1 AUDRU VALD... 74 9.2 SINDI LINN... 74 9.3 PAIKUSE VALD... 74 9.4 TAHKURANNA VALD... 75 9.5 SAUGA VALD... 75 10 ARENDUSPIIRKONDADE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON... 76 11 KAVANDATAVATE INVESTEERINGUPROJEKTIDE KIRJELDUS JA MAKSUMUSED. 78 11.1 INVESTEERINGUTE AJAKAVA KOOSTAMISE ALUSED... 78 11.2 INVESTEERINGUD AASTATEKS 2015-2026... 78 11.3 PROJEKT A: VEEHAARE JA VEETOOTMINE... 78 11.4 PROJEKT B: VEEVÕRK... 79 11.5 PROJEKT C: KANALISATSIOONISÜSTEEMID... 80 11.6 PROJEKT D: SADEMEVESI... 81 11.7 PROJEKT E: REOVEEPUHASTUS... 81 11.8 PROJEKT F:SETTEKÄITLUS... 82 11.9 PROJEKT G: MUUD INVESTEERINGUD (LABOR, INFOTEHNOLOOGIA, HOONED, SEPTSMASINAD)... 82 11.10 PÄRNU ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISEKS KAVANDATUD INVESTEERINGUTE KOOND... 83 12 FINANTSANALÜÜS... 85 12.1 EESMÄRK... 85 12.2 FINANTSPROGNOOSI KOOSTAMISE PÕHIEELDUSED... 85 12.2.1 Finantsanalüüsi metoodika... 85 12.2.2 Finantsanalüüsi põhieeldused... 85 12.2.3 Investeeringuprogrammi põhikarakteristikud... 86 5

12.3 TULUD... 86 12.3.1 Müügimahtude prognoos... 86 12.3.2 Tariifid... 90 12.3.3 Tegevustulu... 90 12.3.4 Teenuse kättesaadavus ja taskukohasus... 90 12.4 TEGEVUSKULUD... 91 12.4.1 Muutuvkulud... 91 12.4.2 Püsikulud... 91 12.4.3 Tegevuskulud kokku... 92 12.4.4 Tulud ja tegevuskulud kokku... 92 12.4.5 Investeerimise võimekus... 92 12.5 FINANTSPROGNOOSIDE KOKKUVÕTE... 93 13 KASUTATUD MATERJALID... 94 14 Lisad jooniste nimekiri... 95 6

1 SISSEJUHATUS Käesolev arendamise kava korrektuur on koostatud AS Pärnu Vesi töögrupi poolt, kellele viidatakse töös kui Konsultandile. Töögrupi liikmed ja nende osalus töös oli alljärgnev: Leho Võrk Roman Vaba Mati Juursalu Taimi Vilgas Projektijuhtimine, üldosad, keskkonnaseisundist ülevaate koostamine, töö vormistamine Veevarustuse ja kanalisatsiooni olemasoleva olukorra kirjeldamine Joonised, skeemid, investeeringuprojektide väljatöötamine Sotsiaal-majanduslik üldiseloomustus ja finantsanalüüs, kooskõlastuste hankimine Seoses viimase 10 aasta jooksul toimunud mahukate investeeringutega, oli otstarbekas koostada kvalitatiivselt uus ja kaasajastatud arendamise kava. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat ning üle vaadatud kava tuleb uuesti kinnitada linna volikogu poolt. Enne kinnitamist on ÜVK arendamise kava kooskõlastatud Keskkonnaameti ja Terviseametiga. Pärnu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava koosneb sisukorrast, sissejuhatusest, kokkuvõttest, ühisveevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide hetkeolukorda analüüsivast osast, investeeringuprojektide kirjeldusest ja finantsanalüüsist. ÜVK arendamise kava lõpus on toodud kasutatud materjalide loetelu. ÜVK arendamise kavas käsitletakse ainult ühisveevärgi rajatisi. Kõikvõimalikud erakaevud jmt, mis perspektiivis ei jää ühisveevärgi osaks, ei jää antud töö mahtu. Püütud on koostada realistlik ja linna ning vee ettevõtte eelarve võimalusi arvestav Pärnu linna ÜVK arendamise kava aastateks 2015-2026. Välja on toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest ja Euroopa Liidu direktiividest tulenevate nõuete täitmiseks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mille peab heaks kiitma Pärnu Linnavolikogu ning mille alusel toimub järgneval perioodil plaanipärane ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdkonna arendamine Pärnu linnas. Parema ülevaate saamiseks vajalikest projektidest on tegevused jaotatud kahte etappi: lühiajaline investeeringuprogramm 2015-2018; pikaajaline investeeringuprogramm 2019-2026. Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostati vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskidest, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja looduslikule seisundile. Arendamise kava koostamisel on lähtutud AS Pärnu Vesi ja Pärnu linnavalitsuselt saadud informatsioonist, varem koostatud uuringutest, projektidest ja planeeringutest ning spetsialistide tähelepanekutest. 7

2 SISUKOKKUVÕTE Käesolev ÜVK arendamise kava korrektuur käsitleb Pärnu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist aastatel 2015-2026. Pärnu linnas elab 01.01.2014.a seisuga kokku 41 441 registreerunud inimest, kellest ühisveevärgiga on liitunud 99% ja ühiskanalisatsiooniga 97%. Pärnu linnas on ajalooliselt välja kujunenud kuus linnaosa Vana-Pärnu (Vana-Pärnu elamupiirkond), Ülejõe linnaosa ( Ülejõe elamupiirkond), Rääma linnaosa (Niidu ettevõtluspiirkond ja Rääma elamupiirkond), Tammiste linnaosa (Tammiste puhkepiirkond), Kesklinna linnaosa (Kesklinna teeninduspiirkond, Eeslinna elamupiirkond, Ranna puhkepiirkond, Papiniidu ettevõtluspiirkond, Mai elamupiirkond) ja Raeküla linnaosa (Raeküla elamupiirkond). Joonis 1 Pärnu linna ülevaatekaart (piirkondade jaotus) 2.1 VEEVARUSTUS Vesi veevõrku võetakse Vaskrääma ja Reiu veehaarete puurkaevudest. Põhjavett võetakse peamiselt kesk- ja alam-devoni ning siluri veeladestikust, mis paikneb kesk-devoni Narva lademe veepideme all ning on seotud kesk- ja alam-devoni ning siluri liivakivide, aleuroliitide ja karbonaatkivimitega. Vaba veevaru joogiveeks on kolm korda rohkem kui praegu ja lähitulevikus kasutatakse. Reiu veepuhastusjaama veetöötlusprotsess on lahendatud aeratsiooni ja filtratsiooniga ning desinfitseerimise võimalusega. Veepuhastus tagab nõuetele vastava joogivee saamise. Ühisveevärgi torustikega on kaetud peaaegu kogu linna hoonestatud territoorium. Torustike kogupikkus on üle 229 km. Veevajaduse hindamisel on võetud aluseks 2014. aastal Pärnu Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veemajandusprojektide teostatavusuuringud ja projektid ning olemasoleva olukorra hindamine 2014.a seisuga. Perspektiivsed veekogused on saadud eeldades perspektiivset ühiktarbimist 2026. aastaks keskmiselt 85 l/in/ööpäevas. Tööstuse tarbimise kasvu on arvestatud vastavalt olemasolevatele statistilistele näitajatele ja detailplaneeringutele.

Pärnu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2026 Joonis 2 Pärnu linna veevarustus (väljavõte Pärnu linna üldplaneeringust) Tänasel hetkel puuduvad ühisveevärk endiste suvilate piirkonnas (Ehitajate tee, Kirsi, Savi ja Raba tänavate vaheline ala) ja osaliselt Tallinna mnt, Lille, Raba ja Allika tänavate piirkonnas. Joonis 3 Rääma linnaosas ÜVK-ga katmata alade kaart 9

Tabel 1 Üksikud ühisveevärgiga katmata elamu (enne 1999.a ) kinnistud linna piirkondades Aadress Rajatav torustiku pikkus jm 1 Allika 8A 2 Allika 10 3 Allika 12 4 Jaama tn 17 2,44 km 5 Kauba tn 2 1,36 km, koos Jaama tn 6 Kauba tn 8 torustikuga tekib ringistus 7 Kauba tn 12 8 Kilgi tn 1A 0,04 km 9 Liblika tn 18 0,28 km 10 Lille tn 59 0,14 km 11 Lodja tee 1 1,11 km, koos sellega laheneb ka Paide mnt veevarustus 12 Niidumõisa tn 14 Kinnistud asuvad Niidu 1 DP 13 Niidumõisa tn 16 alas 14 Niidumõisa tn 17 15 Niidupargi tn 2 0,05 km 16 Niidupargi tn 4 17 Nurmenuku tn 14 0,36 km 18 Paide mnt 2 19 Paide mnt 4 Vt Lodja tee 1 20 Paide mnt 6 21 Paide mnt 11 22 Paide mnt 13 23 Paide mnt 15 24 Rähni tn 10 0,04 km 25 Suur-Jõe tn 48A 0,05 km 26 Tammiste tee 2 0,12 km 27 Tammiste tee 7 0,07 km 28 Tammiste tee 8/10 0,12 km 29 Tammiste tee 14 Puudub DP lahendus 30 Tammiste tee 18 0,04 km 31 Vana-Savi tn 1 0,25 km 32 Vana-Savi tn 7 33 Vastla 2A 0,12 km 34 Vastla 9 Kokku 34 kinnistut Tabel 2 Ühisveevärki iseloomustavad indikaatornäitajad Nimetus 2011 2012 2013 2014 Ühisveevärgi pikkus km 211 219 228 230 Sh rekonstrueeritud 140 153 160 162 Veekadu % 18 16 15,5 15,2 Veekadu m³ 420 311 412 410 Arendamise kavas püstitatud eesmärgid veevarustuse teenuse kvaliteedi tagamiseks: 1. Välja ehitada ühisveevärk elamupiirkondades ja üksikutele vanade elamutega (ehitusluba väljastatud enne 22.03.1999.a) kinnistutele, kus see veel puudub, tagamaks kõigile elanikele nõuetekohane joogivesi. 2. Jätkata torustike renoveerimist ca üks km aastas eesmärgiga tagada veevarustuse jätkusuutlikus, torustike tehniliselt hea seisukord ja avariide arv alla 100 aastas; 10

Pärnu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2026 3. Hoida veevõrgu lekete tase alla 15%; 4. Paigaldada renoveerimise käigus kõikide elamukinnistute veega varustamiseks kinnistu piirile nõuetekohased liitumispunktid; 5. Tamponeerida ja likvideerida linna veehaarde puurkaevud ja nende juurde kuuluvad ehitised; 6. Jätkata veehaarete ja veetöötlusjaama seadmete ning rajatiste parendamist ja uuendamist tagamaks varade ja veevarustuse jätkusuutlikus; 7. Uuendada veehaarete ja veetöötlusjaama vahelised torustikud, tagamaks säästlik veeressursi kasutamine ning toorvee kvaliteedi parandamine; 8. Likvideerida ajaloolised amortiseerunud veevõtukohad (püstikud) piirkondades, kus on ühisveevärk välja ehitatud. 2.2 KANALISATSIOON Kogu Pärnu linna territoorium on määratud reoveekogumisalaks. Kuni ühisreoveekanalisatsiooni täieliku väljaehitamiseni on lubatud kasutada reovee kogumismahuteid. Reoveekogumisalal on samuti lubatud eelpuhastite ja tööstusreoveepuhastite kasutamine. Linna eripäraks on see, et ta asub väga tasasel maa-alal, mistõttu on vajadus reovee pumpamiseks. Erandiks ei ole ka mitmekordne (kaskaad) reovee pumpamine. Linnas on üle 60 erineva suurusega reovee. Mõrra reoveepuhastusjaamas puhastatud reovesi juhitakse süvamere väljalasu kaudu Pärnu lahte. Reoveekanalisatsiooni torustikega on kaetud peaaegu kogu linna hoonestatud territoorium. Torustike kogupikkus on üle 361 km. Joonis 4 Pärnu linna reoveekanalisatsioon (väljavõte Pärnu linna üldplaneeringust) Tänasel hetkel puuduvad reoveekanalisatsiooni torustikud endiste suvilate, elamute (Ehitajate tee, Kirsi, Savi ja Raba tänavate vaheline ala) ja osaliselt Tallinna mnt, Lille, Raba ja Allika tänavate piirkonnas. Üksikuid kanaliseerimata kinnistuid on ka teistes linna piirkondades. 11

Tabel 3 Üksikud ühiskanalisatsiooniga katmata elamu (enne 1999a ) kinnistud linna piirkondades Aadress Rajatav torustiku pikkus jm Vajalik jah/ei 1 Jaama tn 5 0,18 km 2 Jaama tn 17 Vajab DP koostamist jah 3 Kase tn 2 0,32 km + Liblika 18 jah 4 Kase tn 4 5 Kase tn 6 6 Kastani tn 8 0,06 km 7 Kastani tn 10 8 Kauba tn 2 Vajab DP koostamist jah 9 Kauba tn 8 10 Kauba tn 12 11 Kilgi tn 1A 0,05 km 12 Kodara tn 12 0,18 km 13 Kodara tn 14 14 Kodara tn 16 15 Liblika tn 18 0,31 km jah 16 Lille tn 59 0,19 km jah 17 Lodja tee 1 Reaalne lahendus puudub 18 Niidumõisa tn 14 Kinnistud asuvad Niidu jah 19 Niidumõisa tn 16 1 DP alas 20 Niidumõisa tn 17 21 Niidupargi tn 2 0,04 km 22 Niidupargi tn 4 23 Niine tn 1 0,21 km, koos Vastla 24 Niine tn 2 tänavaga 25 Nurmenuku tn 14 Vajab DP koostamist 26 Oja tn 75 Kinnistud asuvad Niidu 27 Oja tn 77 1 DP alas 28 Paide mnt 2 0,27 km jah 29 Paide mnt 4 30 Paide mnt 6 31 Paide mnt 11 32 Paide mnt 13 32 Paide mnt 15 1,11 km jah 34 Rähni tn 10 0,02 km 35 Suur-Jõe tn 48A 0,06 km 36 Tammiste tee 2 0,24 km 37 Tammiste tee 2A 38 Tammiste tee 8/10 Vajab DP koostamist jah 39 Tammiste tee 14 40 Tammiste tee 18 41 Vana-Savi tn 1 0,24 km jah 42 Vana-Savi tn 7 43 Vastla tn 2A vt Niine tn 1 ja 2 43 Vastla tn 9 45 Vastla tn 11 46 Videviku tn 4 0,73 km jah Kokku 46 kinnistut 4,21 km 11 t 12

Ühiskanalisatsiooniteenusega on liitunud ligikaudu 97% elanikest. Need, kes ei ole liitunud ühiskanalisatsiooniga, koguvad oma reovee kogumiskaevudesse ja mahutitesse. Hiljem ka nende reovesi kogutakse paakautode abil reoveepuhastusjaama juurde rajatud purgimissõlme. Tabel 4 Ühiskanalisatsiooni iseloomustavad indikaatornäitajad Nimetus 2011 2012 2013 2014 Ühiskanalisatsiooni pikkus km 320 330 359 361 Sh rekonstrueeritud 213 220 244 245 Infiltratsioon % 41 39 25 25 Ummistuste arv 500 166 122 120 Perspektiivne reoveekogus arvutati lähtuvalt ühiskanalisatsiooniga liitunud perspektiivsest elanike arvust, ettevõtete andmetest ja projekteerimise üldistest lähteandmetest. Arendamise kavas püstitatud eesmärgid reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kvaliteedi tagamiseks: 1. Välja ehitada ühiskanalisatsioon elamupiirkondades ja üksikutele vanade elamutega (ehitusluba väljastatud enne 22.03.1999.a.) kinnistutele; 2. Jätkata torustike renoveerimist kuni kaks km aastas eesmärgiga tagada kanalisatsiooni jätkusuutlikus, torustike tehniliselt hea seisukord ja ummistuste arv alla 110 aastas; 3. Jätkata reoveepuhastusjaama ja kanalisatsioonite seadmete ning rajatiste parendamist ja uuendamist tagamaks varade jätkusuutlikus ja keskkonnanõuetele vastavus; 4. Jätkata suurte läbimõõtudega survetorustike ühe niidi (kahest) asendamist tagamaks suurte piirkondade reovee ärajuhtimise jätkusuutlikkus ning minimeerimaks võimalikku suuremahulist keskkonnareostust; 5. Täiendada vajadusel reoveepuhastusjaama tehnoloogiat tagamaks heitvee väljundi vastavus ohtlike ainete osas; 6. Arendada Pärnumaa piirkondliku settekäitluse strateegiat eesmärgiga töödelda reoveesetet Paikuse prügilas või muus alternatiivses kohas, kus keskkonnahäiring elanikkonnale on minimaalne. 2.3 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE Pärnu linnas on viimase 10 aasta jooksul koos veemajanduse arendamisega tehtud väga palju sademevee süsteemide arendamisel. Rajatud on 61 km sademeveetorustikku, korrastatud kraave ning suletud ühisvoolse kanalisatsiooni väljavoolud Pärnu jõkke. 13

Joonis 5 Pärnu linna sademevee kanalisatsioon (väljavõte Pärnu linna üldplaneeringust) Lahkvoolsete sademevee torustike süsteemidega on haaratud tänasel hetkel põhiliselt Kesklinna ja Mai tänava piirkonnad. Osaliselt on sademeveetorustikke rajatud ka teistes linnaosades. Kokku on linnas üle 103 km sademeveetorustikke. Lahkvoolse süsteemi puhul kasutatakse osaliselt ka kraave. Kraavid pikendavad sademevee kokkuvoolu aega, vähendavad sademevee vooluhulkade tippusid, toimivad samal ajal sademevee puhastitena ja reguleerivad pinnavee taset. Sademevee ärajuhtimine kraavide ja ojadega on osaliselt lahendatud Raeküla, Ülejõe, Rääma ja Vana-Pärnu linnaosades. Probleemiks on, et olemasolevad lahtised kraavid ja looduslikud ojad on hooldamata ja omavoliliselt ilma ehitusloa ja projektita mõningal määral torustatud. Arendamise kavas püstitatud üldeesmärgid sademevee kvaliteedi ja ärajuhtimise tagamiseks: 1. Üleujutuste ennetamine; 2. Kuivendamise vajaduse kaardistamine; 3. Κahjulike ainete minimeerimine sademevees; 4. Suublate seisundi säilitamine ja parendamine; 5. Sademevee kui ressurssi taaskasutamine; 6. Sademeveesüsteemide jätkusuutlikkus ja ökonoomsus; 7. Põhjavee loodusliku taseme säilitamine; 8. Ehitustegevusest tingitud negatiivsete mõjude minimeerimine; 2.4 INVESTEERINGUPROJEKTID Vastavalt investeeringuprojektide eesmärkide määratlemisele on investeeringud jagatud kahte ajajärku: lühiajaline investeeringuprogramm (2015-2018); pikaajaline programm (2019-2026). Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostati vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja looduslikule seisundile. 14

Maksumuste hindamisel on kasutatud 2014.a hinnataset Eestis (ilma käibemaksuta). Veetorustike hinnad on arvestatud koos torude maksumuse, sulgarmatuuri ja tuletõrjehüdrantidega. Kanalisatsioonitorustike hinnad - koos torude ja vaatluskaevudega. Investeeringuprojektide finantseerimisallikateks on suuremas osas vee ettevõtja ja juriidiliste isikute rahalised vahendid, lisaks toetatakse investeeringuid struktuurifondidega. Täpsemalt käsitletakse investeeringuallikaid arendamise kava osas Finantsanalüüs. Investeeringuprojektid on tähistatud projekti tüüpide alusel järgnevalt: Projekt A: Veetootmine Projekt B: Veevõrk Projekt C: Kanalisatsioonivõrk Projekt D: Sademevesi Projekt E: Reoveepuhastus Projekt F: Settekäitlus Projekt G: Muud investeeringud (labor, infotehnoloogia, hooned, spetstehnika) 2.5 FINANTSANALÜÜSI JÄRELDUSED Pärnu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava hulka hõlmatud finantsanalüüs peegeldab arengukava lühiajalise programmi elluviimisest tulenevaid mõjusid. Finantsanalüüs on koostatud, hindamaks Pärnu linna ja AS Pärnu Vesi lühiajalise ning pikaajalise investeeringuprogrammi elluviimise otstarbekust ja finantsmajanduslikke mõjusid. Finantsanalüüsi eesmärk on kajastada ka üldisi plaanitavaid finantstulemusi. Elanike vooluhulkade leidmisel on võetud aluseks olemasolev Pärnu linna elanike arvuks 41 400 ja teenuse tarbijate arvu pidev suurenemine. Juriidiliste isikute tarbimismahtude arvestamisel on võetud aluseks 2014.a eelarvestatud maht, mis hinnanguliselt jääb järgnevatel aastatel samaks. Investeeringuprogrammi elluviimine eeldab finantseerimise jagunemist järgmiselt: Lühiajalise ja pikaajalise investeeringuprogrammi elluviimiseks eeldatakse, et vee-ettevõte AS Pärnu Vesi taotleb ja saab rahalist toetust siseriiklikest keskkonnaprogrammidest või Ühtekuuluvusfondist. Omaosalus kaetakse ettevõtte omavahenditest (iga aasta minimaalselt 50% kulumist). Finantsanalüüsis arvestatakse, et omavahenditest suudetakse katta investeeringuprogrammi maksumusest 12,9 miljonit eurot perioodil 2015 kuni 2026. Ühtekuuluvusfondist projekti investeeringute katteks on kavandatud ca 6,6 miljonit eurot Koostöös OÜ-ga Paikre piirkondliku biogaasikompleksi rajamiseks on AS Pärnu Vesi planeerinud toetusi Keskkonnaprogrammist 2,7 miljonit eurot ja omaosalust ca 300 tuhat eurot. Finantsanalüüsid kinnitavad, et AS Pärnu Vesi kuludest Pärnu linna veemajandusvaldkonnale jaotatud kulude ning piirkondlike tulude baasilt arvutatud rahavood on käesolevaga kasutatud eeldustel finantsiliselt jätkusuutlikud. 15

3 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED Pärnu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud ja kirjeldatud õiguslikke akte, kavasid ning planeeringuid. 3.1 ÕIGUSLIK BAAS Alljärgnevalt on loetletud käesoleva arendamise kava koostamise seisukohast põhilised veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist reguleerivad riigisisesed, Euroopa Liidu ja kohaliku omavalitsuse õigusaktid. 3.2 RIIGISISESED ÕIGUSAKTID 02.06.1993 a. Riigikogu seadusega vastu võetud ja viimati 19.02.2014.a muudetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 6 (1) järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib Eestis 10.02.1999 a vastu võetud ja viimati 13.03.2014.a muudetud Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus. Seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee-ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ainult tootmise vajaduseks ettenähtud ühisveevärgile ja - kanalisatsioonile käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab seaduses sätestatud nõudeid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Veeseadus on vastu võetud 11.05.1994.a Riigikogu seadusega ning viimati muudetud 20.06.2014.a. Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist. Lisaks eelnimetatud seadustele reguleerivad veemajandust ka Vabariigi Valitsuse, Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud määrused: Sotsiaalministri määrus nr 82, 31.07.2001.a Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid, viimati muudetud Sotsiaalministri määrusega nr 4 04.01.2013.a. Määrus kehtestab nõuded joogivee kvaliteedile ja kvaliteedi kontrollile ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest; Sotsiaalministri määrus nr 1, 02.01.2003.a Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollnõuded, viimati muudetud Sotsiaalministri määrusega nr 97, 14.12.2009.a; Sotsiaalministri määrus nr 152, 21.12.2001.a Kvaliteedinõuetele mittevastava, kuid tervisele ohutu joogivee müümiseks loa taotlemise, andmise, muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise kord, viimati muudetud määrusega nr 97 14.12.2009.a; Keskkonnaministri määrus nr 18, 26.03.2002.a Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid, viimati muudetud määrusega nr 33 29.10.2012.a;

Keskkonnaministri määrus nr 9, 27.01.2003.a Põhjaveevaru hindamise kord ; Keskkonnaministri määrus nr 60, 17.10.2002.a Põhjaveekomisjoni põhimäärus. Põhjaveekomisjoni üheks ülesandeks on põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse olukorra hindamine ning uuringuvajaduse ja -suundade määramine; Keskkonnaministri määrus nr 37, 29.07.2010.a Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid, viimati muudetud määrusega nr 10 29.02.2012.a; Keskkonnaministri määrus nr 61, 16.12.1996.a Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine, viimati muudetud määrusega nr 23 06.04.2011.a; Vabariigi Valitsuse määrus nr 99, 29.11.2012.a Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed ; Vabariigi Valitsuse määrus nr 171, 16.05.2001.a Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, viimati muudetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 51 15.04.2010.a; Keskkonnaministri määrus nr 76, 16.12.2005.a Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus ; Veeseaduse alusel vastuvõetud määruse kohaselt ei tohi kanalisatsiooniehitisest lähtuv reostuse mõju, mis kahjustab või võib kahjustada inimese tervist või keskkonda, sh põhjustades kahju varale või raskendades või takistades keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul õiguspärasel viisil, ulatuda kaugemale reoveepuhasti kujast. Kui mõju ulatub kujast kaugemale, peab sellise mõju ärahoidmiseks või vähendamiseks rakendama vajalikke meetmeid, sealhulgas reovee puhastamise või reoveesette töötlemise protsessi tehnoloogilise viisi muutmine. Keskkonnaministri määrus nr 57, 19.03.2009.a Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid ; Siseministri määrus nr 37; 18.08.2010.a. Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule Riigikogu seadus Keskkonnatasude seadus, vastu võetud 07.12.2005.a, viimane muudatus vastu võetud 07.12.2012.a. 3.3 EUROOPA LIIDU DIREKTIIVID Asulareovee puhastamise direktiiv 91/271/EMÜ eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula reovee suublasse juhtimisest tulenevate kahjulike mõjude eest, milleks tuleb reovesi reoveekogumisaladel kokku koguda ning seejärel puhastada. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadus, Vabariigi Valitsuse määrus nr 269 Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord ; Nitraadidirektiiv 91/676/EMÜ eesmärgiks on eelkõige piirata põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju pinna- ja põhjaveele. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Vabariigi Valitsuse määrus nr 288 Veekaitsenõuded väetise-ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded ; Joogiveedirektiiv 98/83/EÜ eesmärgiks on kaitsta inimese tervist joogivee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest tagades joogivee tervislikkuse ja puhtuse. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Rahvatervise seadus, Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seadus, Sotsiaalministri määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi-ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ; Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ eesmärgiks on saavutada ja hoida veekogude head seisundit. Direktiivis kehtestatud tegevusraamistik hõlmab kõiki teisi veealaseid direktiive ning seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete (pinnavee sh rannikuvee ja põhjavee) hea seisundi saavutamise aastaks 2015; Põhjaveedirektiiv 2006/118/EÜ; 17

Üleujutuste direktiiv 2007/60/EÜ, käsitleb üleujutuste riski hindamist ja maandamise regulatsiooni; Ohtlike ainete pinnavette juhtimise direktiiv 76/464/EMÜ; Reoveesettedirektiiv 86/278/EMÜ. 3.4 OMAVALITSUSE ÕIGUSAKTID Pärnu linnavolikogu 19. aprill 2001 määrus nr 16 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine ; Pärnu linnavolikogu 17. november 2011 määrus nr 25 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri ; muudetud 18.09.2014 Pärnu linnavalitsuse 20. veebruar 2012 määrus nr 4 Pärnu Linnavalitsuse 22.12.1995 määruse nr 35 muutmine Reostusainete lubatud piirkontsentratsioonid reovees ; Pärnu Linnavolikogu 15.aprill.2010 määrus nr 13 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri. 3.5 VEEMAJANDUSKAVA Valgalapõhine veemajandus tähendab vee kaitse ja kasutamise korraldamist lähtuvalt veekogu seisundiklassist ning valgalalt tulevast reostuskoormusest. Vee kaitse ja kasutamise korraldamisel valgalapõhise põhimõtte rakendamiseks lähtutakse veemajanduskavast. Veemajanduskavad on koostatud kõikide veemajanduspiirkondade ehk vesikondade kohta. Eestis on kolm vesikonda: Ida- Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva. Kehtivad veemajanduskavad kinnitas Vabariigi Valitsus 2010. aasta aprillis. Veemajanduskava eesmärk on voolu-, seisu-, ranniku- ja põhjavee seisundi parandamine ning veekogude hoidmine looduslikena. Paljude jõgede ja järvede vee kvaliteet ning rannikuvee looduslik seisund ei ole hea. Vee kvaliteeti ja looduslikku seisundit halvendavad peamiselt asulate reovesi, põllumajanduslik hajukoormus ja vooluveekogude tõkestamine. Põhieesmärgid, mis tuleb saavutada 2015. aastaks, on järgmised: Loodusliku pinnavee hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamine ja hoidmine. Tugevasti muudetud veekogude ja tehisveekogude hea ökoloogilise potentsiaali ja hea keemilise seisundi saavutamine ja hoidmine. Põhjavee hea keemilise ja koguselise seisundi saavutamine ja hoidmine. Kõikide kehtestatud kaitse-eesmärkide saavutamine veekogudel või veekogudega seotud kaitset vajavatel aladel. 3.6 LÄÄNE EESTI VESIKONNA PÄRNU ALAMVESIKONNA VEEMAJANDUSKAVA Veeseaduse alusel kavandatakse vee kasutamise ja kaitse meetmeid vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas. Vabariigi Valitsuse määruse alusel on Eesti määratletud kolme vesikonnana, mis on jaotatud kokku üheksaks alamvesikonnaks. Pärnu linn paikneb Pärnu alamvesikonnas, Pärnu jõe kallastel. Alamvesikonna veemajanduskava koostamisel teostatud analüüsid Pärnu jões näitavad, et üldine olukord orgaanilise reostusega on hea, kuid Pärnu jõe alamjooks on siiski orgaanilistest ainetest reostunud. Pärnu jõgi kuulub ka keskkonnaministri määrusega nr 58 kinnitatud loetelusse Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri. Eesti alamvesikondade asukoha skeem on esitatud alloleval joonisel 18

Joonis 6 Eesti alamvesikondade kaart Vabariigi valitsuse määruse kohaselt on Eesti territoorium jagatud kolmeks vesikonnaks - Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Iga vesikond koosneb alamvesikondadest. Kokku on 8 alamvesikonda, Pärnu alamvesikond on osa Lääne-Eesti vesikonnast. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava valmis 2003.a algul ning kinnitati keskkonnaministri 10.03.2005 käskkirja nr 254. Pärnu alamvesikonna veemajanduskava sisaldab informatsiooni järgmiste valdkondade kohta: alamvesikonna üldandmed sh administratiivne jaotus ja asustus, infrastruktuur, hüdroenergeetika, geoloogiline ehitus, kliima, vetevõrk, pinnaveekogude liigitus ja kategooriad, majandus, maakasutus ja -parandus; oluline inimmõju veele sh veevõtt, -tarbimine ja -heide, reostuskoormus, veekvaliteet pinnaveekogudes; kaitstavad alad sh olemasolevad ja rajatavad alad, lõhilaste ja karplaste jõed, suplusalad, nitraaditundlikud alad; keskkonnaeesmärgid; meetmed veevarustuse parandamiseks ja vee kaitseks; majandusanalüüs investeeringute ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste kohta; institutsionaalne korraldus; pinna-, põhja- ja merevee seire. Samuti on kava lisas ära toodud investeeringute tabelid, millest on näha, kus, millal ja mille inventeerimine, ehitamine, rekonstrueerimine või likvideerimine peaks aset leidma. Veemajanduskava, selles määratletud kohustusi, ülesandeid ja eesmärke, tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel. Seega puudutab veemajanduskava kõiki, kes sellel territooriumil elavad ja töötavad. 3.7 PÄRNU LINNA ARENGUKAVA AASTANI 2025 Pärnu linna arengukava on kinnitatud linnavolikogu poolt 15.09.2011. Vastavalt seadusele on igal aastal arengukava täiendatud ja täpsustatud. Hetkel linna kodulehel kättesaadav dokument on muudetud Pärnu Linnavolikogu 19.09.2013 määrusega nr 19.Pärnu linna arengukava aastani 2025 on raamkava, mille ülesandeks on pakkuda linna kui terviku arengu seisukohalt parim lahendus 19

tulevikuseisundi ehk visiooni saavutamiseks. Arengukava lähtealuseks on Pärnu linna olukorra analüüs (linna probleemide ja vajaduste väljaselgitamine). Arengukavas määratletakse viis, kuidas kasutada ja kaasata ressursse (finants-, inim- ja loodusressursse) võimalikult optimaalselt linna arengu heaks. Käesolev dokument vastab Pärnu linna arengukavale, mille kohaselt on üheks linna üldeesmärgiks tervislikuks ja keskkonnateadlikuks linnaks. Arengusuundadeks on elamuskuurordi arendamine, mis põhineb elanikusõbralikul linnakeskkonnal. Keskkonnanõuetes pööratakse tähelepanu joogivee, õhu ja müra näitajate vastavusele nõuetele. 3.8 PÄRNU LINNA TURISMI ARENGUKAVA 2008-2017 Pärnu linna turismi arengukava kohaselt on muude arengu eesmärkide kõrval arengueesmärgiks Pärnus tervikliku looduskeskkonna loomine, mille tegevussuunaks on jäätmekorraldussüsteemi korrastamine ja õhu puhtuse normidele vastavuse tagamine (Pärnu linna turismi arengukava 2008-2017, Pärnu linnavolikogu 16.12.2010). 3.9 PÄRNU LINNA ÜLDPLANEERING AASTANI 2025 Planeeringu eesmärk on Pärnu linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ja säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine. Üldplaneeringuga hõlmatav territoorium on Pärnu linn, pindalaga 32,22 km². Üldplaneeringuga on maakasutust planeeritud funktsionaalsete tsoonide kaupa, mis tagavad üldplaneeringukohase järjepideva arengu rõhuasetusega ruumilise keskkonna kvaliteedil. Uues menetletavas Pärnu linna üldplaneeringus on senisest enam on tähelepanu pööratud terviklikule ruumilisele visioonile. Planeeringus on välja toodud linna ruumilise arengu põhimõtted, visioon ja eesmärgid. Üldplaneering on rõhuasetusega kesklinnale, mille arengu põhieesmärgiks on linnakeskuse positsiooni taastamine atraktiivse äri-, elu- ja investeerimiskohana. Üldplaneeringus on määratud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengusuunad ja eesmärk ÜVK arendamise eesmargiks on veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemide jätkusuutlikkuse tagamine ja lokaalsete süsteemide osatähtsuse vähendamine. Rajada puuduvad veetorustikud endiste suvilate (Ehitajate tee, Kirsi, Savi ja Raba tänavate vaheline ala) ja Tallinna mnt, Lille, Raba ja Allika tänavate piirkonnas. Välja arendada ühisveevärk olemasolevas (Savi tänaval Raba tänavast kuni Tallinna mnt-ni) ja perspektiivses Loode-Pärnu tööstuspiirkonnas ning telemasti ümbruses. Kogu linna kanalisatsioonisüsteem rajada üldisel põhimõttel, eraldi reo- ja sademevee kanalisatsioonisüsteemid (lahkvoolsed süsteemid). Vähendada reoveesüsteemi sattuva sademevee ning muu pinnase ja pinnavee hulka. Rajada puuduolevad reoveekanalisatsiooni torustikud endiste suvilate piirkonnas (Ehitajate tee, Kirsi, Savi ja Raba tänavate vaheline ala) ja Tallinna mnt, Lille, Raba ja Allika tänavate piirkonnas. Välja arendada ühiskanalisatsioon perspektiivses Loode-Pärnu tööstuspiirkonnas ja telemasti ümbruses. Käesolev üldplaneering teeb ettepaneku Pärnu linna sademeveesüsteemide korrastamiseks ja väljaarendamiseks algatada vastavasisuline arendamise strateegia. Arendamise strateegia on aluseks sademeveega seotud projektidele. Antud strateegiaga tuleb lahendada ka sademevees sisalduvate ohtlike ainete probleem. 3.10 PÄRNU LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTANI 2025 Arengukava on kinnitatud Pärnu Linnavolikogu poolt 15.02.2007 ja täpsustatud 19.01.2012. Arengukava vajab uuendamist seoses viimase 10 aasta jooksul teostatud investeeringutega ning Pärnu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni olukorra muutustega. 3.11 PÄRNU LINNA VEEMAJANDUSPROJEKTID Viimase kümne aasta jooksul on teostatud mahukad investeeringud Pärnu linna veemajanduse arendamisse eesmärgiga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisvõimaluste loomine 98% elanikest, ühisvoolsete väljalaskude sulgemine,veekadude vähendamine 16% ni, lahkvoolse kanalisatsiooni arendamine kesklinna piirkonnas ning kaitsmata põhjavee reostuse vähendamiseks ühiskanalisatsiooni infiltratsioonivee vähendamine 40% ni. Tänaseks on need eesmärgid saavutatud ja 2015. aasta lõpuks 20

Pärnu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2026 ehitatakse välja ühisveevärk ja -kanalisatsioon kogu Pärnu tiheasutusalade piirkondades. Allpool informatsioon kahest Ühtekuuluvusfondi kaasrahastatud projektist. Tabel 5 Ühtekuuluvusfondist rahastatud projektid 2004-2014 Projekti nimetus Ehitusaastad Vana-Pärnu ja Raeküla, Pärnu jõe düükrid 2004-2008 Pärnu Kesklinna, Ülejõe ja Rääma linnaosade ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine 2009-2014 Maksumus kokku 11,7 miljonit eurot 24,8 miljonit eurot Joonis 7 Ühtekuuluvusfondi projektid 2004-2015 Tabel 6 Ühtekuuluvusfondi projektide ehitusmahud 2005-2014 Nimetus UUSI LIITUMISPUNKTE vesi tk kanalisatsioon tk EHITATUD MAHUD vesi, km reoveekanalisatsioon, km jõealused düükrid, km sademeveekanalisatsioon, km reoveed, tk suletud ühisvoolsed väljalasud, tk ÜF I ÜF II Kokku 1035 1565 433 800 1468 2365 22,6 32,6 3,4 0,0 11 0 54,1 66,9 0,0 42,4 10 14 76,7 99,5 3,4 42,4 21 14 21

Projektide tulemusena on saavutatud lekete tase alla 16%, 98% Pärnu linna elanikest on tagatud puhas joogivesi ning 98% keskkonnasõbralik reovee ärajuhtimine ja puhastamine. Kesklinna kanalisatsioonisüsteemis paigaldati eraldi torustikud sademe- ja reoveele. Kanalisatsiooni arendusega kaotati ühisvoolsed reovee väljalasud ja seega ei teki suurvee ajal enam olukorda, kus Pärnu lahte või jõkke satub puhastamata reovesi. 3.12 AS PÄRNU VESI VEE ERIKASUTUSLUBA AS-ile Pärnu Vesi on Keskkonnaameti poolt välja antud vee erikasutusluba nr L.VV/321614 kehtivusega 01.07.2012 kuni 30.06.2017. Vee erikasutusloas on fikseeritud alljärgnevad piirnormid Tabel 7 Veevõtt veehaaretest loaga L.VV/321614 Tegevus Objekti nimi Loaga seatud piirnorm m³ Lubatud veevõtt Reiu veehaare Pärnu 1 068 704 Reiu veehaare Tahkuranna 751 296 Vaskrääma veehaare 3 660 000 Tabel 8 Heitvee väljalaskude piirnormid loaga L.VV/321614 Tegevus Lubatud saasteainete kogused Objekti nimi Sademevee väljalasud Mõrra reoveepuhasti Loaga seatud norm Saasteaine mg/l Tonni aastas Heljum 40 Nafta 5 BHT 7 15 137 Heljum 15 137 P üld 0,5 4,56 N üld 10 91 KHT 125 1140 Ühealuselise fenoolid 0,1 0,91 Kahealuselised fenoolid 15 136 Hg 0,05 0,45 Cd 0,2 1,8 Cr 0,5 0,45 Cu 2 18,25 Pb 0,5 4,5 Ni 1 9,1 Zn 2 18,25 As 0,2 1,82 Nafta 1 9,1 3.13 PÕHJAVEEVARUD Pärnu linna ja lähivaldade joogivee tarbeks võetakse põhjavett peamiselt kesk-alamdevoni-siluri veeladestikust, mis paikneb keskdevoni Narva lademe veepideme all ning on seotud kesk-alamdevonisiluri liivakivide, aleuroliitide ja karbonaatkivimitega. Veeladestiku põhjavesi on valdavalt HCO3-Ca- Mg või Mg-Ca tüüpi mineralisatsiooniga 0,45-0,55 g/l. Pärnu linna veevõrku suunatava vee allikaks on Reiu ja Vaskrääma veehaaretest väljapumbatud vesi. 22

Keskkonnaministri käskkirjaga 24.04.2006 nr 396 ja 08.06.2009 nr 925 on Pärnu põhjaveemaardlale kinnitatud põhjaveeressurss alljärgnevalt: Tabel 9 Põhjavee kinnitatud varud Põhjavee maardla Põhjavee maardla piirkond Veekihi geoloogiline indeks Põhjaveevaru m³ ööpäevas Varu kategooria ja otstarve Kasutusaeg Vaskrääma D2-1-S 10 000 T 1 joogivesi Kuni 2037 Pärnu Reiu D2-1-S 3 000 T 1 joogivesi Kuni 2024 Reiu D2-1-S 2 000 T 2 joogivesi Kuni 2024 Varu kategooriad: T 1- tagatud põhjaveevaru, T 2 hinnatud põhjavee tarbevaru Vaba veevaru joogiveeks on umbes 3 korda rohkem kui praegu ja lähitulevikus kasutatakse. Vastavalt kehtivale vee erikasutusloale on Reiu veehaardest lubatud veevõtt on 5 000 m 3 /d, Vaskrääma veehaardest 10 000 m 3 /d, mida on küllaldaselt tagamaks ka tulevikus Pärnu linna ja lähivaldade arenemise võimalused. 2014. aasta seisuga on Vaskrääma veehaarde kinnitatud põhjaveevaru 2037. aastani 10 000 m 3 /d ning Reiu veehaarde kinnitatud põhjaveevaru on 5 000 m 3 /d aastani 2024. Hinnanguliselt on joogiveeressurssi Pärnu linna ja selle lähiümbruse vajaduste rahuldamiseks vähemalt 25 aastaks. 23

4 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS 4.1 ÜLEVAADE Pärnu linn asub Eesti edelaosas, Läänemere kaldal Pärnu lahe ääres. Linna läbib Eesti üks suuremaid jõgesid - Pärnu jõgi. Pärnu jõe suudmes asub regionaalse tähtsusega Pärnu sadam. Linna piiril asub lennuväli. Pärnu kaugus maanteed mööda Tallinnast on 129 km, Riiast 181 km. Pärnu linna üldpindala 32,2 km² jagunemine vastavalt üldplaneeringule maakasutuse järgi on näidatud allolevas tabelis. Vastavalt Pärnu linna andmetele (Pärnu arvudes 2012) on linnas 8438 kinnisturaamatusse kantud katastriüksust, kokku on katastrisse kantud kruntide pindala 2126 ha. Munitsipaalomandis on 1177 kinnistut. Tabel 10 Pärnu linna tänane maakasutus otstarbe järgi Maakasutusvaldkond Pindala, ha Osatähtsus üldisest, % Elamumaa 708,5 19,9 Ärimaa 228 6,4 Tootmismaa 354 9,9 Sotsiaalmaa, sh 1294 36,4 ühiskondlike hoonete maa 93 2,6 üldmaa 1201 33,8 Veekogude maa 216 6,1 Transpordimaa 354 9,9 Jäätmehoidlate maa* 34,4* 1,0 Riigikaitsemaa 7,4 0,2 Kaitsealune maa 361 10,2 Kokku 3557,3 100 4.2 ELANIKKOND Pärnu linnas elas Pärnu linnavalitsuse andmetel 01. jaanuaril 2014.a 41 528 inimest. Alates 2010. aastast on elanike arv vähenenud ca 2083 inimese võrra ehk 4,8%. Viimastel aastatel on elanikkonna arv stabiliseerunud. Iive on olnud väikeses miinuses. Graafik 1 Pärnu linna elanike arv 2010-2014

Tabel 11 Pärnu linna elanike arv 2010 2014 Aasta 01.01.2010 01.01.2011 01.01.2012 01.01.2013 01.01.2014 Elanike arv 43 545 42 937 42 433 42 036 41 528 Muutus (arvuline) +108-674 -504-397 -508 Muutus (%) +2,4-1,5-1,2-0,9-1,2 Allikas Rahvastikuregister Tabel 12 Pärnu linna elanike vanuseline ja sooline koosseis aastal 2013 Vanus Mehed Naised Kokku Eagrupp Osakaal 100+ 0 8 8 95-99 7 35 42 90-94 35 188 223 85-89 148 563 711 80-84 378 1071 1449 Vanaduspensionärid 21% 75-79 588 1319 1907 70-74 785 1560 2345 65-69 823 1361 2184 60-64 1012 1501 2513 55-59 1222 1526 2748 50-54 1262 1509 2771 45-49 1212 1437 2649 40-44 1361 1557 2918 Tööealised 59% 35-39 1232 1357 2589 30-34 1274 1323 2597 25-29 1498 1471 2969 20-24 1480 1479 2969 15-19 1005 963 1968 10-14 952 954 1906 5-9 1090 1117 2207 Lapsed 20% 0-4 1239 1134 2373 KOKKU 18603 23433 42036 100% 01.01.2013.a seisuga elas Pärnu linnas 42 036 inimest, kellest 56% on naised ja 44% mehed. Pärnu linna rahvastiku osakaal riigi rahvastikust on rahvastikuregistri andmetel ca 3,1% ja osatähtsus on viimase kümne aastaga vähenenud 0,1% võrra. Eesti linnarahvastikust moodustavad Pärnu elanikud ca 5%. Pärnu elanikest 20% on vanuses 0-19, 59% vanuses 20-64 ja 21% pensioniealised (65+). Naiste osakaal suureneb märgatavamalt alates 40-44-aastaste vanusegrupist. Vanusegrupis 70-74 on naisi poole rohkem kui vastavas vanuses mehi. Ülalpeetavate määr on 55,3%. Suurimateks vanusegruppideks on noored vanuses 20-29 ja elanikud vanuses 40-59 aastat. Pärnu rahvastikku iseloomustab vananemine. Lähiaastatel jõuab pensioniikka suur osa (12,3%) rahvastikust. Pärnu tööturusurve indeks on madal -0,71, mille kohaselt on ühe tööturult lahkuja kohta 0,7 tööturule sisenejat. Samal ajal on positiivne, et viimastel aastatel on kasvanud 0-4-aastase laste arv. Sündimuskordaja on viimasel kümnendil tõusnud 2,3 promilli, vastavad tasemed 2000. aastal 9,8 ja 2010. aastal 10,1 promilli. Stabiilseks rahvastiku arengu tagamiseks oleks vajalik sündimuskordaja väärtuses 13-14 sündi 1000 elaniku kohta. Ülalpeetavate määr 2011. aastal oli Pärnus 55,5%, mis on ligi 8% kõrgem kui kogu Eestis tervikuna ja 8,7 % kõrgem kui Tallinnas. Viimaste aastate rändesaldo on olnud kõikuv. Pärnu linna elanikkond on rände tulemusena vähenenud 271 inimese võrra (0,6%). Aastatel 2005, 2006 ja 2009 oli rändesaldo positiivne, keskmiselt suurenes 25

nendel aastatel elanike arv rände tulemusena 420 inimese võrra. Aastatel 2007 ja 2008 oli rändesaldo negatiivne, kokku vähenes nendel aastatel elanike arv 116 inimese võrra. Summaarne rändesaldo langes märkimisväärselt 2010. aastal, mil sisseränne, võrreldes viie eelneva aastaga, vähenes ¼ võrra, samal ajal kui väljaränne suurenes. Väljarändajad olid põhiliselt noored pered, kes asusid elama linna lähialale. 2010. aastal vähenes linna elanike arv rände tulemusena 584 inimese võrra. Väljarände tulemusena on Pärnu linna elanikkond ka vananenud. Kuna lahkujateks on noored, siis kaotab Pärnu sünnituseas rahvastikku, mis veelgi nõrgestab linna rahvastikutaastet. Surve Pärnu ümbruse eeslinnastumisele on jätkuv. Selle intensiivsus sõltub suuresti majandusolude paranemisest ja laenupoliitikast kinnisvara soetamiseks. Samuti võib arvata, et jätkub noorte ja tööealiste inimeste väljaränne Tallinnasse. 2003. aastal koostatud Pärnu linna rahvastikuprognoosi tõenäoseima variandi realiseerudes väheneks Pärnu elanikkond aastatel 2000-2025 kokku 6 400 inimese võrra ehk 14%. Tõenäoseim stsenaarium näitab rahvastiku vananemise süvenemist ning noorte ja tööealiste inimeste arvu vähenemist. Üle 65 aastaste inimeste osakaal tõuseks 2025. aastaks 21,2%-ni ja tööealiste inimeste osakaal väheneks 1,2%. Kokkuvõtteks saame tõdeda, et Pärnu on väheneva ja vananeva elanikkonnaga linn. Meetmed suunata ennekõike lastega perede toetamisele ja noorte ligimeelitamisele. Oluline on panustada rahvatervise edendamisse, et pikendada tervena elatud aastate arvu, mis ühtlasi võimaldab hoida inimesi kauem aktiivsena tööturul. Võttes arvesse, et Pärnu moodustab koos naaberomavalitsustega ühise tööjõuareaali, on linnal otstarbekas teha nendega ühist haridus-, transpordi-, sotsiaal- ja elamupoliitikat. Linnarahvastik moodustab Pärnu maakonna rahvastikust 65%, sellest omakorda 79% elab maakonnakeskuses Pärnus. Pärnu rahvaarv on vähenenud negatiivse loomuliku iibe tõttu. Viimastel aastatel on loomulik iive olnud negatiivne nii Pärnumaal tervikuna, kui eraldi linna- ja maarahvastiku osas. Ainsa erandi moodustavad Pärnu lähiümbruse vallad, kus esmakordselt 1996. aastal oli loomulik iive positiivne: +5. Negatiivset loomulikku iivet kompenseerib ametliku statistika põhjal valdavalt positiivne rändesaldo (sisseränne on väljarändest suurem). 2013. aasta 01. jaanuariks oli elanike arv võrreldes 01.01.2004.a seisuga vähenenud kokku 1801 inimese võrra. Käesolevas töös on prognoositud tasakaaluliseks elanike arvuks 41 400. 4.3 LEIBKONNA SISSETULEK JA TEENUSE TASKUKOHASUS Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osakaal keskmisest leibkonna sissetulekust ei tohiks ületada 4%. Lisaks tuleb arvesse võtta kas sotsiaalselt vähemkindlustatud (paljulapselised pered, pensionärid, töötud jne) elanike gruppide võimalust tarbida vee- ja kanalisatsiooniteenust normaaltasemel. Alljärgnevas tabelis on toodud keskmine kogu Eesti keskmine leibkonnaliikme netosissetulek kuus, Pärnu maakonna keskmine leibkonnaliikme netosissetulek kuus Tabel 13 Keskmine netosissetulek Pärnu maakonnas aastatel 2005-2012 (EUR) 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Eesti keskmine 222 278 338 420 394 380 415 458 Pärnumaa 211 262 320 349 347 348 355 381 Pärnumaa ja Eesti keskmine erinevus, Pärnumaa ja Eesti keskmine erinevus, % Pärnumaa osakaal Eesti keskmisest Allikas Statistikaamet 11 15 18 71 47 33 59 78 5% 5% 5% 17% 12% 9% 14% 17% 95% 95% 95% 83% 88% 91% 86% 83% 26

Tabelist lähtub, Pärnumaa leibkonnaliikme netosissetulekud moodustavad keskmiselt 83% kogu Eesti keskmisest leibkonnaliikme sissetulekust. Seega on Pärnu maakonna keskmine sissetulek 17% väiksem kogu Eesti keskmise leibkonnaliikme sissetulekuga. Alljärgnevas tabelis on toodud vee- ja kanalisatsiooniteenuse osakaal keskmisest leibkonna sissetulekust Pärnu linnas prognoositud tarbimisemahu juures. Tabel 14 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste osakaal keskmisest leibkonna sissetulekust 2013 2014 2015 2016 2023 2026 Prognoositud tarbimisel 1,18% 1,11% 1,2% 1,14% 0,97% 0,96% Allikas Majandus ja finantsanalüüs Keskkonnakonsultatsioonid OÜ 2014 Teenuse kulukus tõuseb maksimaalselt 1,2%-ini leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust. Kiirem tariifitõus seaks vähemkindlustatud elanikkonna (pensionärid, töötud jne) liiga suure hinnasurve alla ning mõjutaks oluliselt tarbimisharjumusi ja vähendaks seeläbi elukvaliteeti. Samuti saab hinnatõus baseeruda ainult väga põhjendatud hinnataotlusel Konkurentsiametis, mis ei luba monopoolsel ettevõttel rohkem tulu teenida kui kehtestatud maksimaalne tulunorm vee-ettevõtetele. 4.4 ETTEVÕTLUS Pärnu linna oluliseks majandussektoriks on turismi- ja puhkemajandus, samas on Pärnu siiski polüfunktsionaalse majandusega linn. Siin on esindatud peaaegu kõik majandusharud. Töötlev tööstus oma juhtivate tootmisharude puidu- ja mööblitootmise, tekstiili-, toiduainete-, naha- ja metallitööstusega on koondunud peamiselt omaette piirkonda (nn Ehitajate tee piirkonda ja Loode- Pärnusse). Seetõttu pole Pärnu linna külalisel ega linnaelanikulgi tihti aimu tööstuse olemasolust. Kogu Pärnu linna tootmisstruktuur on keskkonnasõbralik. Pärnu on suuremate maanteede ristumiskoht, millele lisaks on olemas raudtee, lennuväli ja meresadam. Pärnu konkurentsieelis on pakkuda võimalusi kombineeritud transpordiks. Pärnu linna väliskaubanduse bilanss on positiivne, ekspordimaht kasvab aasta-aastalt. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 01.01.2013 Pärnu linnas registreeritud: 2 792 aktiivselt tegutsevat ettevõtet; 1 010 füüsilisest isikust ettevõtjat. Ettevõtete arv on olnud pidevas kasvutrendis. Samas, töökohtade arv on varasematel aastatel vähenenud. Nimetatud asjaolu viitab väikeettevõtete arvu suurenemisele. Tööga hõivatute arv on viimasel kahel aastal suurenenud, mil keskmine hõivatute arv 2012. aastal oli 20 194 ning 2013. aastal 20 281. Keskmine palk 2012. aastal oli 753 (2011. aastal 716 ). Tabel 15 Aktiivselt tegutsevate ettevõtete jagunemine majandusharude järgi (Maksu- ja Tolliamet) Tegevusvaldkond 2012 2013 Töötajate Osakaal Töötajate Osakaal arv arv Töötlev tööstus 5 358 26,5% 5421 26,7% Majutus ja toitlustus 2 397 11,9% 2518 12,4% Tervishoid ja 2 149 10,6% 2281 11,2% sotsiaalhoolekanne Hulgi-ja jaekaubandus 2 404 11,9% 2227 11,0% Ehitus 2 297 11,4% 2130 10,5% Kinnisvaraalane tegevus 1 051 5,2% 1003 4,9% Veondus ja laondus 972 4,8% 947 4,7% Muud teenindavad tegevused 604 3,0% 686 3,4% 27

Tegevusvaldkond 2012 2013 Töötajate Osakaal Töötajate Osakaal arv arv Kutse-, teadus- ja 608 3,0% 637 3,1% tehnikaalane tegevus Haldus- ja abitegevus 596 3,0% 514 2,5% Kunst, meelelahutus ja vaba 253 1,3% 486 2,4% aeg Põllumajandus, 479 2,4% 436 2,1% metsamajandus ja kalandus Haridus 384 1,9% 305 1,5% Mäetööstus 202 1,0% 236 1,2% Veevarustus, kanalisatsioon, 143 0,7% 136 0,7% jäätme- ja saastekäitlus Avalik haldus ja riigikaitse, 85 0,4% 124 0,6% kohustuslik sotsiaalkindlustus Info ja side 104 0,5% 94 0,5% Finants- ja kindlustustegevus 108 0,5% 88 0,4% Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 0 0,0% 12 0,1% Tabel 16 Suurimat tööhõivet pakkunud ettevõtted Pärnu linnas seisuga 01.01.2013 (Maksu- ja Tolliamet) Nr Ettevõte 1 SA Pärnu Haigla 2 Wendre AS 3 Scánfil OÜ 4 Sanatoorium Tervis AS 5 Skano Group AS 6 AS Protex Balti 7 OÜ Tervise Paradiis 8 AS Taastusravikeskus Estonia 9 Rapala Eesti AS 10 Note Pärnu OÜ 4.5 TÖÖHÕIVE Töötajate arvu vähenemine on toimunud kõigis suuremat tööhõivet pakkuvates majandusharudes. Samas on tööhõive osakaal suurenenud töötlevas tööstuses, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas ja põllu ning metsamajanduses. Registreeritud töötute arv aastate lõikes on toodud allolevas tabelis. Tabel 17 Registreeritud töötute arv 2007-2012 Pärnu linnas Kuupäev Töötute arv 31.12.2007 378 31.12.2008 1004 31.12.2009 3244 31.12.2010 2100 31.12.2011 1614 31.12.2012 1348 28

4.6 TURISM Pärnu on üldtunnustatud turismi ja kuurortlinn, mis tähistas 2013. aastal kuurordi 175 aastapäeva. Hinnanguliselt külastab linna suveperioodil 258 kuni 285 tuhat inimest, seda eelkõige SPA ja lõõgastusteenuste kasutamiseks. 2010. aastal ööbis linna majutusasutuste 94 000 külastajat, neist siseturiste 22 000 ja välisturiste 42 000. ( Suvekülaline 2010 Pärnu Linnavalitsus arenguteenistus). Pärnu linna turismi arengukava kohaselt on muude arengu eesmärkide kõrval arengueesmärgiks Pärnus tervikliku looduskeskkonna loomine, mille tegevussuunaks on jäätmekorraldussüsteemi korrastamine ja õhu puhtuse normidele vastavuse tagamine (Pärnu linna turismi arengukava 2008-2017). Kokku on linnas ca 4000 majutus-voodikohta, mille keskmine täituvus on suveperioodil 65-70%, seega võib arvutuslikult prognoosida, et suvekuudel lisandub linnas keskmiselt ca 3000-4000 vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijat, mis suurendab puhastamisele suunatud reovee kogust. Üsna oluline osa turistidest (linnakülalistest) omab Pärnus, eelkõige kesklinna piirkonnas, ka kinnisvara (kortereid), mida nad kasutavad ainult suveperioodil. 4.7 PÄRNU LINNA EELARVE STRATEEEGIA Pärnu Linnavolikogu poolt 19.09.2013 määrusega nr 20 vastu võetud Pärnu linna eelarvestrateegia aastateks 2014-2018 on finantsjuhtimise tööriist, mille abil planeeritakse linna arengukavas püstitatud eesmärkide täitmiseks vajalikud finantsressursid. Linna eelarvestrateegia koostamise eesmärgiks on luua keskpikas perspektiivis jätkusuutlik eelarvepoliitika, mis omakorda toetab linnaterviklikku ja tasakaalustatud arengut. Arvestades linna majandustegevuse suurt sõltuvust väliskeskkonna mõjudest, uuendatakse strateegiat iga-aastaselt, täpsustades nelja eelseisva aasta kavasid ning seades plaanid viiendaks aastaks. 4.7.1 Pärnu linna põhitegevuse tulud Pärnu linna põhitegevuse tulud koosnevad maksutuludest, saadud toetustest, linnaasutuste tegevuse tulemusena teenitavatest omatuludest ja muudest tuludest (üürid, trahvid jms). Linna tuludest suurima osa moodustavad maksutulud, millest omakorda enamus laekub eraldistena riiklikest maksudest (füüsilise isiku tulumaks ja maamaks). 4.7.2 Pärnu linna põhitegevuse kulud Põhitegevuse kulud moodustuvad personalikuludest, majanduskuludest, eraldistest ja muudest kuludest, sealhulgas suurima osa neist moodustavad personalikulud ja neist omakorda suurima osatähtsusega on lasteaedade ja koolide personalikulud. Põhitegevuse kulude hulka ei arvata kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt investeeringuid ja laenude tagasimakseid ning intressikulusid. Graafik 2 Pärnu linna põhitegevuse tulud ja kulud 2014-2018 (Pärnu linna eelarvestrateegia 2014-2018) 29

4.7.3 Pärnu linna investeerimistegevus Pärnu linna investeerimisvõimekuse nurgakivi on välisfinantseerimise kaasamine ja selleks omafinantseerimise vahendite kavandamine. Pärnu linna eelarvestrateegias ei ole planeeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise investeeringuid. 4.7.4 Pärnu linna finantseerimistegevus Linna finantseerimistegevus peab võimaldama põhitegevuse ning investeerimis- ja arendustegevuse häireteta rahastamise püsides kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise seaduses sätestatud netovõlakoormuse piirmääras ja täites maksekohustusi tähtaegselt. Pärnu linn ei ole ajavahemikul 2009-2012 püsinud netovõlakoormuse piirmääras, seetõttu on strateegias kavandatud 2013. aastaks Pärnu linna jõudmise kehtestatud piirmäära sisse. Pärnu linna laenude võtmist reguleerivad kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ning kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadus. Selle kohaselt peab Pärnu linn tagama iga-aastaselt positiivse põhitegevuse tulemi ning hoidma netovõlakoormuse (kohustuste ja likviidsete varade vahe) individuaalse piirmäära raames. Individuaalne piirmäär sõltub finantsvõimekusest ning võib olla vahemikus 60-100% põhitegevuse tuludest. Vastavalt riigi eelarvestrateegiale 2013-2016 on kuni 2016. aasta lõpuni edasi lükatud netovõlakoormuse suurendamine üle 60%, isegi kui individuaalne piirmäär seda võimaldaks. Pärnu linn on võtnud eesmärgiks aastaks 2018 saavutada netovõlakoormus 44,7% (2013. aasta tegelik netovõlakoormus 52 %). 4.7.5 Kokkuvõte Pärnu linna eelarvestrateegiast Pärnu linna eelarvestrateegia kinnitab, et Pärnu linn on suuteline võetud kohustusi täitma, ilma selleks laenukoormuse kasvu või riigipoolset erakorralist abi (nn saneerimistoetust) taotlemata. 4.8 VEE ETTEVÕTLUS Vee- ja kanalisatsiooniteenust Pärnu linnas osutab AS Pärnu Vesi, äriregistri kood 10120395, Vingi 13, 80010 Pärnu. AS Pärnu Vesi on loodud Pärnu Linnavolikogu otsusega nr 115, 15.12. 1994. a ning alustas oma tegevust 1. jaanuaril 1995. aastal. AS Pärnu Vesi 100% aktsiate omanikuks on Pärnu linn, aktsiakapital seltsi loomisel oli 22,2 mln krooni (31.12.2013.a 9 566,7 tuhat eurot) ning see moodustus Eesti Vabariigi poolt Pärnu linnale antud varadest seoses RE Eesti Vesi likvideerimisega. Üleantavate varade haldajaks enne üleandmist oli RE Eesti Vesi Pärnu Veevõrk, kelle järglaseks Pärnus sai AS Pärnu Vesi koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega. AS-i Pärnu Vesi põhiturg on Pärnu linn ja temaga piirnevad haldusüksused ning klientideks on alaliselt või ajutiselt vee- ja kanalisatsiooniteenuseid vajavad füüsilised ning juriidilised isikud. AS Pärnu Vesi on ainus üldkasutatavate vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutaja Pärnu linnas. Reovett võetakse vastu Pärnu linna, Paikuse, Audru ja Tahkuranna valla elanikelt ning asutustelt ja AS-ilt Sauga Varahaldus, OÜ-lt Sindi Vesi ja OÜ-lt Vesoka. Joogivett edastatakse Pärnu linna, Paikuse ja Audru valla tarbijatele ning OÜ-le Sindi Vesi ja AS-ile Sauga Varahaldus. AS Pärnu Vesi töökorralduse aluseks on aktsiaseltsi põhikiri. Ettevõtte tegevust planeerib ja juhtimist korraldab nõukogu, mis koosneb 5 liikmest, kes määratakse Pärnu Linnavalitsuse määrusega, ettevõtte üldjuhtimist korraldab üheliikmeline juhatus. AS Pärnu Vesi tegevusalad on järgmised: veevarustus; reovee ärajuhtimine; reovee puhastamine; vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine ja hooldus; vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ning nende elementide paigaldus; vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rikete ning avariide kõrvaldamine; joogi- ja heitveeanalüüsid; 30

vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimine ja konsultatsioonid; liitumislepingute sõlmimine; muud põhitegevusega seotud tooted ja teenused. 4.9 TARIIFID Vee- ja kanalisatsiooni tariifid peavad katma ettevõtte opereerimis- ja tegevuskulukulud, amortisatsiooni ja intressikulud ning sisaldama mõistlikku kasumit. Sellise hinnakujunduse korral tagatakse ettevõtte jätkusuutlikkus. Alates 2011. aastast reguleerib üle 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisaladel ja nendega seotud asulatest moodustuvates vee-ettevõtluspiirkondades vee- ja kanalisatsiooniteenuste hindu Konkurentsiamet. Konkurentsiamet on kooskõlastanud Pärnu linnas vee- ja kanalisatsiooniteenuste tariifid (vastavalt 15.08.2014 nr 9.1-3/14-015otsusele), kehtivusega alates 01.10.2014 a. Tabel 18 Pärnu linna veeteenuse tariifid Teenus Hind /m³ (ilma käibemaksuta) Tasu võetud vee eest 0,875 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest I hinnagrupp 1,375 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest II hinnagrupp 1,600 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest III hinnagrupp 1,700 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest IV hinnagrupp 1,800 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest V hinnagrupp 1,900 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest VI hinnagrupp 2,000 31

5 KESKKONNASEISUND 5.1 ÜLDIST Pärnu linna üldine keskkonnaseisund on hea. Ligikaudu viiendik (6,5 km 2 ) linnast on kaetud parkide, metsade ja teiste rohealadega. Linnas puuduvad märkimisväärsed tööstuslikud õhu- ja muud reostusallikad. Aastal 2000 anti käiku uus kõigile nõuetele vastav reoveepuhasti. Pärnu linna tabas 2005.a jaanuari algul tugev üleujutus, mis tõi kaasa olulise keskkonnakahju ülemise põhjaveekihi ning madalate puurkaevude ja salvkaevude vee reostuse. Vana Pärnu (Rääma) prügila on suletud, alates 2007. aastast ladustatakse olmejäätmeid uude Paikuse regionaalsesse prügilasse. Samal aastal rajati Pärnusse jäätmete sorteerimisjaam ning kavas on rajada mitmeid jäätmete kogumiskeskusi. Paikuse prügila on kogu Pärnu maakonda teenindav keskkonnanõuetele vastav jäätmekäitluskeskus. 98% Pärnu linnast on kaetud ühiskanalisatsiooniga. Kõikidel kinnistuomanikel on võimalus transportida kinnistul tekitatud ja kogutud reovett Mõrra 29 reoveepuhastusjaama 2009. aastal rajatud kaasaegsesse purgimissõlme. 5.2 REOVEEKOGUMISALA Reoveekogumisala on piirkond, kus elanikkond ja/või majanduslik tegevus on piisav asula reovee kogumiseks ja reoveepuhastisse juhtimiseks või keskkonda heitmiseks. Reoveekogumisalade moodustamise eesmärk on määrata alad, kus lähtuvalt asustuse tihedusest, sellega seotud reostuskoormuse suurusest ning põhjavee kaitstusest on keskkonnakaitse eesmärkide tagamiseks tarvis reovesi kokku koguda ja puhastada. Reoveekogumisalade määramise kohustus tuleneb asulareovee puhastamise direktiivist (91/271/EMÜ, 21. mai 1991). Pärnu linna reoveekogumisala üle 2000 ie on kinnitatud Keskkonnaministri 02.07.2009.a käskkirjaga nr 1079. Tabel 19 Pärnu reoveekogumisala põhiandmed Kogumisala nimetus: Pärnu Pindala: 2780 ha Registrikood: RKA0670295 Koormus: 100000 Tüüp: Üle 2000 ie Asukoht: Pärnumaa, Audru vald, Papsaare küla; Pärnumaa, Pärnu linn; Pärnumaa, Sauga vald, Eametsa küla; Pärnumaa, Sauga vald, Kilksama küla; Pärnumaa, Sauga vald, Sauga alevik; Pärnumaa, Sauga vald, Tammiste küla; Pärnumaa, Tahkuranna vald, Reiu küla

Joonis 8 Pärnu reoveekogumisala kaart 5.3 GEOLOOGILINE EHITUS Pärnu linn paikneb nii Alamsiluri kui Keskdevoni avamusalal. Pärnu jõgi on piiriks avamusalade levikule, jagades linna kagu- ja lõunaosa Keskdevoni ning põhja- ja loodepiirkonna Alamsiluri avamusaladeks. Alamsiluri lasund koosneb lubjakividest ja dolomiitidest jäädes Pärnu alamvesikonna lõunaosale iseloomulikku platvormsete riffide ja biohermide vööndisse. Erinevalt Pandivere kõrgustikule iseloomulikust arvukatest karstilõhedest ja lehtritest täidetud lubjakivilasundist on Pärnu piirkonna enamasti platvormne ja vähem lõheline karbonaatkivimite lasund oma ehituse tõttu hüdrogeoloogiliselt veevaesem. Lõuna pool (kagu pool) Pärnu jõge katavad Alamsiluri lubjakivi- ja dolomiidilasundit Keskdevoni liivakivid, aleuroliidid ja savid. Pärnu linna kagupiirkonnas, kus paiknevad ka linna veehaarded: Vaskrääma ja Reiu, on Alamsiluri ja Keskdevoni lasunditel hüdrauliline side ning veekihti loetakse ühtseks Kesk-Alamdevoni - Siluri veekompleksiks (D 2pr -S 1 ). Pärnu linna piirkonna pinnakate ehk Kvaternaari lasund koosneb allosas õhukesest saviliivmoreeni kihist, mida katab piirkonnale iseloomulik paksem (>10 m paksune) viirsavi ja seda kohati leviv väga õhuke (< 0,5 m) mereliivakiht. Kvaternaari setete kogupaksus Pärnu linnas on vahemikus ligikaudu 15-20 m. Pinnakate jälgib täielikult aluspõhja pinnavorme, kuna viimane on Pärnu piirkonnas jäänud mandrijäätumisest suuresti mõjutamata. 5.4 LOODUSKAITSEOBJEKTID JA KULTUURIMÄLSESTISED Pärnu linn paikneb Pärnu alamvesikonnas, Pärnu jõe kallastel. Pärnu jõgi kuulub ka Keskkonnaministri määrusega nr 58 kinnitatud loetelusse Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri Natura 2000 alade hulka on nimetatud Pärnu jõe loodushoiuala ja Pärnu lahe linnuhoiuala. Linnas asub ka rida looduskaitsealuseid objekte parke, haljasalasid, puiesteid, puid. Allpool tabelites on välja toodud informatsioon Pärnu linna kaitsealuste maade ja objektide kohta. 33

Tabel 20 Pärnu kaitsealase maa jaotus kaitserežiimide vahel PÄRNU üldpindala ha 3 313 Kaitse all, ha 641 Kaitse all, % 19,3 Loodusreservaadi, ha 0 Loodusreservaadi, % 0 Sihtkaitsevööndi, ha 301 Sihtkaitsevööndi, % 47 Piiranguvööndi, ha 146 Piiranguvööndi, % 22,8 Hoiuala, ha 194 Hoiuala, % 30,2 Kaitsealuste liikide arv 37 Kaitsealuste liikide leiukohti 213 Allikas EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur Tabel 21 Pärnu linna kaitsealused objektid Kaitsealuse objekti nimi Objekti tüüp pindala (ha) Annemõisa park kaitsealune park 2,3 Kuninga tn puiestee kaitsealune puistu 0,6 Lydia Koidula park kaitsealune park 1,9 Munamäe park kaitsealune park 1,9 Niidu maastikukaitseala maastikukaitseala 84,9 Peksumänd kaitstav looduse üksikobjekt 0,8 Pärn kaitstav looduse üksikobjekt 0,8 Pärnad (2) kaitstav looduse üksikobjekt 0,8 Pärnu jõe hoiuala (Pärnu) hoiuala 187,8 Pärnu lahe hoiuala hoiuala 2,2 Pärnu maastikukaitseala maastikukaitseala 0,2 Pärnu rannaniidu looduskaitseala looduskaitseala 291,1 Pärnu rannapark kaitsealune park 48,6 Pärnu Vanapark kaitsealune park 3,8 Reiu jõe hoiuala hoiuala 3,7 Tamm kaitstav looduse üksikobjekt 0,8 Tamm kaitstav looduse üksikobjekt 0,8 Tamm kaitstav looduse üksikobjekt 0,8 Tammed (5) kaitstav looduse üksikobjekt 0,8 Vabaduse (Võidu) park kaitsealune park 0,7 Valli park kaitsealune park 6 Vanapargi (Revolutsiooni) tänava puiestee kaitsealune park 0,7 Allikas EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur 34

5.5 PINNAVESI 5.5.1 Jõed Pärnu linn paikneb Eesti ühe pikima: Pärnu jõe suudmes. Pärnu jõe pikkus on 144 km. Reljeefi omapära tõttu on Pärnu jõe valgala lehvikukujuline. Valgala kogupindala on 6920 km 2, mille järgi kuulub Pärnu jõgi suurte jõgede hulka (valgala pindala vahemikus 1000 10 000 km 2 ). Jõe keskmine vooluhulk jääb vahemikku 50-65 m 3 /s (Eesti jõed, 2001). Pärnu jõe lang on kokku 78 m ning keskmine lang moodustab 0,54 m/km. Teised Pärnu linna piiresse jäävad jõed: Sauga ja Reiu on Pärnu lisajõed. Sauga jõe pikkus on 77 km, valgala pindala 570 km 2 ning Reiu jõe pikkus 73 km, valgala pindala 917 km 2. Sauga ja Reiu jõed kuuluvad tüübilt keskmise suurusega valgaladega jõgede hulka. Keskmised vooluhulgad on vastavalt Sauga jõel 5,1 m 3 /s ja Reiu jõel 7,8 m 3 /s (Eesti jõed, 2001). Kõik kolm Pärnu linna läbivat jõge kuuluvad madaliku lubjarikka pinnaveekogu tüüpi, olles vastavalt suured (Pärnu) ja keskmised lubjarikka (kareda) veega (Sauga, Reiu) vooluveekogud. Peamised probleemid pinnaveekvaliteediga tulenevad orgaanilisest reostusest, heitvee ebapiisavast töötlemisest (põhiliselt Pärnu jõe ülemjooksul) ning kõige enam raskesti tuvastatavast hajureostusest. Vee troofsuse ehk toitelisuse taset hinnatakse fosfori ja lämmastiku sisalduse alusel. Üldfosfori sisaldus Pärnu jões (Oore) 0,044 mgp/l ja ammooniumlämmastiku sisaldus 0,044 mgnh 4 /l (Eesti keskkonnaseire 2013). Jõgede veekvaliteedi hindamisel on kasutatud TTÜ Keskkonnatehnika Instituudi Eesti Riikliku Keskkonnaseire Eesti jõgede hüdrokeemilise seire 2013 aasta aruannet(tallinn 2014). Keskkonnaagentuuri poolt 2014.aastal väljaantud Keskkonnaülevaade 2013 andmetel on Pärnu ja Sauga jõe ökoloogilise seisundi koondhinnanguks kesine. Ühe põhjusena on toodud paisude ja maaparanduse negatiivset mõju. Pärnu Linnavalitsuse tellimusel teostatakse regulaarselt juba aastakümneid Pärnu linna jõe ja merevee seiret, mille abil on võimalik jälgida vee kvaliteedi muutumist Pärnu ja Sauga jõe suudmes ning Pärnu lahes. Keskkonnaministri määrusega nr 58 on kinnitatud Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad. Vastavalt määrusele on selliseks jõeks kehtestatud ka Pärnu jõgi. 5.5.2 Merealad Merealasid käsitletakse vastavalt merealapiiride seadusele. Rannikumerd vaadeldakse osana pinnaveest, kusjuures rannikuveena käsitletakse rannikumere veekogusid ühe meremiili ulatuses maismaa joonest, millest mõõdetakse territoriaalset laiust. Pärnu rannikumere alaks on Pärnu laht. Madalad merelahed on tundlikud maismaalt lähtuva eutrofeerumise suhtes, iseloomulik on nimetatud tunnus ka Pärnu lahele. Merelahe ja rannikumere isepuhastus aeglane. Pärnu laht on suhteliselt madal laht ning seetõttu on see tuulte poolt kergesti mõjutatav. Tugevad tuuled tekitavad lainetuse, mis keerutavad põhjasetteid üles, mistõttu vee kvaliteet halveneb. Seega mõjutavad käesoleval ajal vee kvaliteeti nii varasematel aastakümnetel jõeveega lahte kantud ja põhjasetetesse ladestunud biogeenid ja orgaanika kui ka käesoleval ajal jõeveega lahte kanduvad reoained, mille kontsentratsioon on küll oluliselt vähenenud, kuid siiski märkimisväärne. Pärnu lahe rannikuvee ökoloogiline seisund on Keskkonnaülevaade 2013.a. andmetel sarnaselt Eesti rannikumere üldisele seisundile kesine. Kuna viimased viis aastat on olnud keskmisest sademeterikkamad, on jõgedega rannikumerre kantud enam toitaineid, eriti lämmastikku. Pärnu lahes on lämmastikusisaldus olnud stabiilne ning 1990.aastate fosforisisalduse langus on viimasel kümnendil peatunud. Veekvaliteedi kriteeriumite: fütoplanktoni, klorofüll α sisalduse ja biomassi (mõõdetud maksimumväärtused) ning vetika õitsengu iseloomu järgi pole Pärnu laht heas seisundis. Siselahe põhjaloomade ja taimestiku seisundit hinnatakse heaks.

5.6 PÕHJAVESI 5.6.1 Kvaternaari veekompleks Kvaternaari veekompleks on Pärnu linna piires veevaene ning ühisveevarustuses kasutamist ei leia. Samas on linna piires märkimisväärselt kõrge põhjaveetase, olles vahemikus 0-1 m maapinnast. Veerohkel aastaajal tõuseb põhjaveetase mereäärsetes piirkondades kohati kuni maapinnani. Linna kõrgemast kirdeosast, kus põhjaveetase on maapinnast ligikaudu 1 m toimub vee liikumine mere suunas. Tingituna kõrgest looduslikust pinnaseveetasemest, pinnase nõrgast vee vastuvõtuvõimest (viirsavi), mere ja jõe lähedusest, on Pärnu linn pidevalt ohustatud üleujutustest. Viimane suur üleujutus leidis aset 2005.a 9. jaanuaril, mil tugeva meretuulega kaasnes merevee tõus kuni 2,6 m tavapärasega võrreldes. Üleujutus põhjustas märkimisväärset kahju nii elamutele, muudele hoonetele kui tehnovõrkudele. Mereäärsetes piirkondades ujutati üle ka madalad puurkaevud ning salvkaevud, mistõttu vesi neis muutus joogikõlbmatuks. Suuresti oli reostuse põhjuseks reovee väljavool ühisvoolsetest kanalisatsioonitorustikest. 5.6.2 Kesk-devoni veekiht Kesk devoni veekiht asub Pärnu lademes ning levib Pärnu jõest lõuna pool. Veekihiks on erineva tsementeeritusega peeneteraline liivakivi. Veekihi üldpaksus Pärnu linna piires on kuni ligikaudu 30 m. Põhjavesi on linna enamuses osas surveline, minnes lahe ja jõesuudme ümbruses järk-järgult üle surveta põhjaveeks. Veekihi ülemiseks veepidemeks on enamasti Narva lademe setted, mis aga Pärnu linna piires ei ole levinud. Pärnu linna piires on lokaalseks vettpidavaks lasumiks Kvaternaari saviliivmoreen ja seda kattev viirsavi. Põhjavesi on mage, üldmineralisatsiooniga 0,3-0,45 mg/l. Veekihi keskmine filtratsioonikoefitsient on 4-6 m/d. Pärnu ühisveevarustuses on kasutusel Kesk- Alamdevoni-Alamsiluri ühendatud veekompleks, seetõttu eraldi antud veekihti avavad puurkaevud ühisveevärgisüsteemis puuduvad. 5.6.3 Kesk-alamdevon-Siluri ühendatud veekompleks (D2pr-S1) Kesk-alamdevon Siluri ühendatud veekompleks on regionaalse iseloomuga, põhjavesi levib lõhelistes karbonaatkivimites kuni 250 m sügavuseni. Põhilise osa antud veekompleksist Alamsiluri horisondi saab omakorda jagada kaheks: ülemiseks Jaagarahu-Jaani veekihiks ja alumiseks Adavere-Raikküla veekihiks. Neid eraldab suhteline veepide, mis koosneb Jaani ja Adavere lademete merglist ja savikast dolomiidist (domeriidist). Siluri veekompleksi ülemise osa paksus ulatub kuni 33 meetrini ning sügavus 40 kuni 70-75 meetrini. Põhjavesi on surveline. Vettsisaldavaks osaks on dolomiit, mis on kavernoosne, kuid muutub sügavuse suurenedes savikaks. Veekihi lasumiks on Kvaternaari setted ja Devoni levikulal Pärnu lademe liivakivid. Filtratsioonikoefitsient oleneb kivimite lõhelisusest ning ulatub Pärnu piirkonnas 10-20 m/d. Puurkaevude deebitid küünivad Pärnu Vaskrääma veehaardes kuni 14 l/s (50 m 3 /h). Vesi on suhteliselt mage, üldmineralisatsiooniga 0,3-0,6 g/l ning on sobiv kasutamiseks joogiveeallikana. Siluri veekompleksi alumine Adavere-Raikküla veekiht ulatub Pärnu piires kuni 200 m sügavuseni, veekihi paksus kuni 120 meetrini. Põhjavesi on surveline. Veekihi lasumiks on eelpoolmainitud Jaani ja Adavere lademete merglid ja savikad dolomiidid. Lamamiks ehk alumiseks veepidemeks on Juuru lademe savikas lubjakivi. Veekihi filtratsioonikoefitsient ulatub linna piires kuni 8 m/d. Puurkaevude deebitid Pärnu linna veehaaretes (hetkel kaevud kasutusest väljas liigse kloriidide sisalduse tõttu) ulatuvad 8 l/s (~30 m 3 /h). Põhjavesi on soolakas, üldmineralisatsiooniga Pärnu linna piires kuni 0,95 g/l. Varasematel aastatel kasutati veekihi vett ka Pärnu linna ühisveevarustuses, mis tõi kaasa probleeme ülemäärase soolsusega tarbijate kraanivees. Pärast Vaskrääma veehaarde ja Reiu veetöötluskompleksi käikuandmist 1998. aastal on kõik alumist Siluri veekihti avavad puurkaevud suletud. 5.6.4 Ordoviitsium-Kambriumi Ordoviitsium Kambriumi veekompleks asub 200 m sügavusel Alam-Ordoviitsiumi Pakerordi lademes ja Kambriumi Tiskre kihistus, mis litoloogiliselt koosnevad peeneteralistest liivakividest harvade 36

aleuroliidi vahekihtidega. Ülemiseks veepidemeks on Ordoviitsiumi ja Siluri savikad karbonaatkivimid. Põhjavesi on tugevalt surveline. Puurkaevude deebit ulatub 2-14 l/s. Tulenevalt vee soolsusest: kuni 1,6 g/l, seda joogiveena ei kasutata. Veekompleks leiab kasutamist Ikla ja Häädemeeste leiukohtades mineraalvee ammutamiseks. Kambrium-Vendi veekompleks on Pärnu piirkonnas väga sügaval: üle 300 m ning vesi on soolane. Ühisveevarustuses ega muul otstarbel veekompleksi vett piirkonnas ei kasutata. 5.7 ÜLEUJUTUSOHT Keskkonnaministri poolt 17. jaanuari 2012.a käskkirjaga nr 75 on kinnitatud Üleujutusohutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu kinnitamine Keskkonnaministeerium kaardistas 2010.a Eestis läbi aegade toimunud üleujutused. Kaardistamise käigus kogutud andemete põhjal tuvastati 69 üleujutuse kirjeldust, sealhulgas ühe suurimana Pärnu linnas 08.01.2005.a alanud mereveetaseme tõus, mis mõjutas 12 835 elanikku. Toimunud üleujutus liigitati kahjuliku mõjuga üleujutuseks, kuna see vastas vähemalt ühele järgmistest tingimustest: üleujutus takistab operatiivteenistuste (politsei, kiirabi, tuletõrje), haiglate, lasteaedade, koolide ja avalik-õiguslike hoonete tööd - oluline on tagada omavalitsuse peamiste struktuuride toimimine, mis toetab kaudselt või otseselt muid struktuure; üleujutus ohustab keskkonnakompleksloa kohuslast käitist või üle 2000 ie-ga reoveepuhastit - need on ettevõtted, mille avarii võib avaldada olulist negatiivset mõju keskkonnale. Muude ettevõtete puhul on üleujutuse tõttu laialiuhutavad saasteainete kogused eeldatavasti piisavalt väikesed, et mitte avaldada püsivat olulist negatiivset mõju; üleujutus vähendab I või II kaitsekategooria liigi levikut tuvastatud elukohal, avaldab olulist negatiivset mõju Natura 2000 alale - looduslikult üleujutatavatel aladel kasvavad need kaitsealused taimed, mis on sellise režiimiga harjunud. Sellistes kohtades niiskusrežiimi muutmine (üleujutuste eest kaitserajatiste ehitamine) toob endaga kaasa taimede hävimise. Seega kehtib see vaid piirkondades, kus inimese põhjustatud üleujutus tungib kooslustele, mis on üleujutuse tõttu otseses hävimisohus; üleujutus hävitab või oluliselt kahjustab kultuuriväärtust peamisteks ohuobjektideks on puitehitised, mis peavad üleujutustele vähem vastu kui kiviehitised; üleujutus esineb planeeringuga määratud tiheasustusalal - oluline on tagada keskustes elu toimimine; üleujutus seab reaalsesse ohtu inimese elu; üleujutus takistab liiklemist põhimaanteedel või tugimaanteedel - oluline on tagada liiklemisvõimekus peamistel teedel. Üleujutusohuga seotud oluliseks riskipiirkonnaks määrati alad, mis asuvad tiheasutusalal ja varem toimunud üleujutuste kahjulik mõju vastab vähemalt ühele olulise üleujutusohuga seotud riski definitsioonile. Töö alusel valmisid üleujutusohu riskide hinnangud ja üleujutusohuga piirkondade kaardid. Foto 1 Üleujutus Pärnus 9 jaanuaril 2005 37

Joonis 9 Pärnu linna üleujutusohu kaart Üleujutusena ei käsitleta intensiivsetest valinguvihmadest põhjustatud lühiaegseid tänavate ja kinnistute uputusi, mille põhjuseks on kas sademevee süsteemide puudumine või normidest lähtuvalt dimensioneeritud väiksemad sademevee ärajuhtimise süsteemide mahud. Süsteemide dimensioneerimisel arvestatakse vastavalt piirkonnale, kas kahe aastase (äärealad) või viie aastase (kesklinn) tõenäosusega toimuvate valingvihmade vooluhulkasid. 38

6 VEEVARUSTUS 6.1 VEEETOODANG JA VEETARBIMINE Kuna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ja sellest tulenev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava käsitleb eelkõige elanikkonnale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse tagamist, siis kavas investeeringuid otseselt tööstuspiirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks ette ei ole nähtud. Küll aga peab hoolitsema linn nende piirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni põhivõrgu ja eelvoolude arendamise eest. Linn peab veeressursside ja reoveepuhastusvõimsuste planeerimisel arvestama tööstuse vajadusega ja suunama süsteemi põhiehitiste dimensioneerimist sellele vastavalt. Ühisveevärgi laiendamise vajadus linnas on seotud eelkõige detailplaneeringutega ja ühisveevärgiga seni ühendamata elanikkonnaga. Veetoodangu ja tarbimise keskmised näitajad AS Pärnu Vesi tegevuspiirkonnas aastal 2011-2013 on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 22 2011-2013 veetoomise ja joogivee tarbimise vooluhulgad 2011 2012 2013 Elanike arv 42 937 42 433 42 036 Veega liidetud elanike, % 95 97 98 Elanike tarbimine, l/in/päevas 75 72 71 Elanike veetarbimine, 1000 m³ 1118,9 1069,3 1061,0 Asutuste ja ettevõtete veetarbimine, 1000 m³ 650,0 746,0 760,5 Paikuse, Sindi, Audru, Sauga Veetarbimine, 1000 m³ 374,0 378,0 425,3 Pärnu Linna ühisveevärk veetarbimine kokku, 1000 m³ 2142,9 2193,3 2246,8 Veekaod ja mittearvestuslik vesi, % 18 16 16 Veetootmine kokku, 1000 m³ 2613,3 2611,1 2674,7 Allikas: Teostatavusuuring OÜ Keskkonnaprojekt Veetoodang on saadud puurkaevudele paigaldatud veemõõtjate andmete põhjal. Samuti on vee tarbimine saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Tabeli põhjal arvutati, et keskmine ühiktarbimine elaniku kohta Pärnus oli 2013. aastal 71 l/d. 6.2 PERSPEKTIIVNE VEEVAJADUS Veevajaduse hindamisel on võetud aluseks 2014. aastal koostatud Pärnu linna üldplaneering, Pärnu linna arengukava, AS Pärnu Vesi Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veemajandusprojektide teostatavusuuringud ja projektid ning olemasoleva olukorra hindamine 2013. a seisuga. Veetoodang leitakse puurkaevude veemõõtjate näitude alusel. Tarbitud vesi arvutatakse tarbijate veemõõtjanäitude alusel. Arvestamata vesi leitakse toodangu ja realisatsiooni vahena ning see sisaldab järgmisi komponente: veelekked; omatarve; veemõõtjate vead; illegaalsed veeühendused; avalik veevõtt; tulekustutusvesi. 39

Pärnu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2026 Allolevas tabeli on näidatud prognoositav Pärnu linna elanike arv ja prognoositavad veetoomise, ning joogivee tarbimise vooluhulgad Pärnu linnas 2014-2026. Tabel 23 Prognoositavad veetoomise ja joogivee tarbimise vooluhulgad 2014 Elanike arv 2015 2016 2018 2023 2026 41527 41402 41400 41400 41400 41400 Veega liidetud elanike, % 99 99 99 99 99 99 Elanike tarbimine, l/in/päevas 71 72 73 75 80 85 Elanike veetarbimine, 1000 m3 1062,5 1078,6 1094,8 1127,2 1208,8 1289,8 Asutuste ja ettevõtete veetarbimine, 1000 m3 760,0 750,0 750,0 750,0 750,0 750,0 Paikuse, Sindi, Audru veetarbimine, 1000 m3 425,0 425,0 425,0 425,0 425,0 425,0 Pärnu linna ühisveevärk veetarbimine kokku, 1000 m3 2247,5 2253,6 2269,8 2302,2 2383,8 2464,8 Veekaod ja mittearvestuslik vesi, % 16 16 16 16 16 16 2675,6 2682,9 2702,1 2740,7 2837,8 2934,3 Veetootmine kokku, 1000 m3 Veetoodang on saadud puurkaevsse paigaldatud veemõõtja andmete põhjal. Vee tarbimine on saadud klientidele paigaldatud veemõõtjate näitude põhjal. Veemõõtjate osakaal Pärnu linnas ühisveevarustussüsteemis on 100%. Keskmine ühiktarbimine elaniku kohta oli 2013 a 71 l/d, perspektiivne ühiktarbimine on 86 l/d. 6.3 VEEHAARE Pärnu linna ja lähipiirkondade joogivesi ammutakse kahest veehaardest Reiu ja Vaskrääma. Foto 2 Puurkaev Vaskrääma veehaardes 40

Reiu veehaare paikneb linna kaguosas ja töötab 1968. aastast alates, kasutuses on praegu 8 puurkaevu. Vaskrääma veehaare asub Pärnu linnast 5,5 km kagu poole, Paikuse valla territooriumil. Veehaare koosneb 10 puurkaevust. Tabel 24 Veehaarete veetoodang miljonit m³ 2011 2012 2013 Reiu 0,85 0,73 0,79 32 % 29 % 29 % Vaskrääma 1,83 1,82 1,91 68 % 71 % 71 % KOKKU 2,68 2,55 2,71 6.3.1 Põhjavee kvaliteet Joogivee tootmiseks kasutatavat Reiu ja Vaskrääma puurkaevude põhjavett kontrollitakse vastavalt Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003.a määruse nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded kohaselt. Põhjavee kvaliteedi näitajad vastavad Sotsiaalministri määruse nr 1 põhjavee kvaliteediklassi I nõuetele Tabel 25 Põhjavee kvaliteedi näitajad 2013 Reiu V Reiu VI Reiu VIII Reiu IX Reiu XII Reiu XIII Vaskrääma I Vaskrääma II Vaskrääma III Vaskrääma IV Vaskrääma V Vaskrääma VI Vaskrääma VII Vaskrääma VIII Vaskrääma IX Vaskrääma X Lõhn palli 2 2 2 1 1 2 3 3 2 2 1 1 2 2 2 1 Maitse palli 2 2 2 1 1 1 2 2 1 1 1 1 2 1 1 1 Värvus mgpt/l 5 6 8 13 14 10 5 7 6 9 8 7 5 <3 <3 4 Hägusus NHÜ <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 5,8 <0,5 <0,5 <0,5 4,2 <0,5 1,6 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 <0,5 Raud mg/l 0,11 0,08 0,04 0,15 0,41 0,07 0,05 0,03 0,14 0,05 0,07 0,02 0,02 0,11 0,04 0,02 Kol.arv PMÜ1 ml-s 2 1 1 2 1 0 12 1 3 5 3 2 4 4 3 3 Coli-l PMÜ 100ml-s 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 E.coli PMÜ 100ml-s 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Fek.ent.PMÜ 100ml-s 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ph 7,82 7,81 7,57 7,54 7,46 7,43 7,51 7,5 7,48 7,41 7,5 7,64 7,62 7,74 7,62 7,68 el.juht ms/cm 953 1013 1554 1369 1063 732 690 716 728 780 771 697 645 645 616 507 NO - 2 mg/l 0,003 <0,003 <0,003 <0,003 0,003 <0,003 <0,003 <0,003 <0,003 <0,003 <0,003 <0,003 <0,003 <0,003 <0,003 <0,003 NH 4 + mg/l 0,36 0,4 0,53 0,71 0,64 0,51 0,28 0,48 0,47 0,34 0,27 0,26 0,28 0,24 0,27 0,26 Cl - mg/l 130 149 323 244 138 20 27 31 26 27 27 39 34 43 41 43 SO 4 2- mg/l <2 11 23 26 8 2 12 10 <2 33 31 32 40 17 7 43 F - mg/l 1,18 1,22 0,97 0,85 0,76 0,65 0,81 0,7 0,76 0,78 0,84 0,99 0,91 1,2 1,12 1,08 PHT mgo 2/l 4,2 3,4 4,6 6,4 7 6,4 4 4 3,7 4,5 4 3,2 2,7 0,7 1,1 2,4 Leelisus mgekv/l 6,1 5,7 5,1 5,7 6,5 7,1 6,2 6,8 6,6 6 3,8 5,9 5,6 5,8 5,7 5,4 Karedus mgekv/l 4,1 4,5 5,7 6,1 5,7 5,2 4 4,4 5,1 5,7 5,5 4,4 3,9 4,8 4,9 3 Ca 2+ mgekv/l 1,8 3,3 2,6 3 5,2 2,8 2,8 2,5 3,8 2,9 2,8 3 1,9 2 2,1 1,6 Mn 2+ mg/l 0,023 0,024 0,035 0,056 0,041 0,036 0,028 0,023 0,036 0,045 0,036 0,032 0,023 0,016 0,019 0,012 H 2S mg/l 524 557 855 753 585 401 380 394 400 429 424 383 355 420 398 279 Kuivjääk mg/l <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 <0,2 NO - 3 mg/l 0,38 0,585 0,493 0,283 0,376 0,423 0,47 0,415 0,38 0,369 0,437 0,426 0,023 0,438 0,46 0,012 B mg/l <0,005 <0,005 <0,005 <0,005 0,042 <0,005 <0,005 <0,005 0,013 <0,005 <0,005 <0,005 <0,005 <0,005 <0,005 <0,005 Cu mg/l 112 121 172 131 92 49 92 88 83 76 78 83 82 54 57 87 41

Pärnu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2026 6.4 VEETÖÖTLUS Reiu ja Vaskrääma veehaaretest välja pumbatav vesi puhastatakse enne tarbijatele juhtimist Reiu Veetöötlusjaamas kõigile joogivee nõuetele vastavaks alates 1998. aastast. Puhastamise protsessis vähendatakse raua, mangaani, ammooniumi, väävelvesiniku ja süsihappegaasi sisaldust. 6.4.1 Veetöötlusprotsess Veetöötlusprotsess Reius on lahendatud järgmiselt: Aeratsioon isevoolne veejaotus läbi 5 võre koormusega kuni 76 m³/h/m² koos mehaanilise õhutamisega õhu/vee suhtega kuni 20. Filtratsioon lahtine kiirfiltratsioon läbi 1,5 m paksuse kvartsliivakihi kiirusega 7,6 m/h (liiv Foto 3 Filtri hoone Veetöötlusjaamas ühefraktsiooniline, teralisusega cá 1,0 mm). Desinfitseerimine erandolukorras on võimalik lisada kloori. Puhastatud joogivesi vastab kõigile Sotsiaalministri Määruse nr 82 nõuetele. Reiu veehaare 8 Puurkaevu 2000 m³/ööpäevas Filtreerimine Vee resevuaarid 4 mahutit Veevaru 2800 m³ 1,5 m kvartsliivakiht 7,6m/h Aereerimine 5 võret 76m³/h/m² Vaskrääma veehaare 10 Puurkaevu 5000 m³/ööpäevas II astme 3 pumpa Väljundsurve 3,8 baari VEEVÕRKU 7000 m³ /ööpäevas Joonis 10 Veetöötluse kokkuvõtlik skeem 42

6.4.2 Veereservuaarid Reiu veetöötluskompleks on varustatud kolme veereservuaariga kogumahuga 2800 m 3 mis tagab ca 6 tunnise maksimum vooluhulga (veevaru) olemasolu. Tabel 26 Veetöötlusjaam veereservuaarid Reservuaari Maht m³ nimetus NR 1 400 NR 2 400 NR 3 1 000 NR 4 1 000 KOKKU 2 800 6.4.3 II astme II astme pumbad tagavad linna pideva 3,8 baarilise surve, mis tagab linnas nõuetele vastava veerõhu. Tabel 27 Veetöötlusjaama II astme pumbad Pumba mark Tootlikus m³/h (ABS) Tüüp BA 250/200-43 700 (ABS) Tüüp BA 250/200-43 700 (ABS) Tüüp NB 125/100-20 MKB 03 250 KOKKU 1650 Korraga töötab üks pump 700m³/h päeval ja 250 m³/h alates kella 01:00 kuni 06:00, pumpade töörežiim on automatiseeritud, pumbad on varustatud sagedusmuunduritega ning elektrivarustus on kahepoolne. Veetöötlusrajatiste tehniline seisukord on hea ning ei nõua suuremahulisi asendusinvesteeringuid. Planeeritud lühiajalises plaanis veehaarde ja veetöötlusjaama torustike rekonstrueerimine eesmärgiga vähendada toorvee kadu ning veekvaliteedi halvenemist vee transportimisel torustikes. 6.5 JOOGIVEE KVALITEET Reiu Veetöötlusjaamas puhastatud vee kvaliteeti kontrollitakse enne selle suunamist linna ühisveevärki ning regulaarselt vastavalt Terviseametiga kooskõlastatud joogiveekontrollikavale ka linna veevõrgust. Pärnu linna joogivee kvaliteet on väga hea (Terviseameti hinnang vastav). Tabel 28 Joogivee kvaliteedi näitajad Näitaja 2013 a keskmine Lõhn palli 1 Maitse palli 1 Värvus mgpt/l 7 Hägusus NHÜ 0,5 Raud mg/l 0,031 43

Näitaja 2013 a keskmine Kol.arv PMÜ1 ml-s 3 Coli-l PMÜ 100ml-s 0 E.coli PMÜ 100ml-s 0 Fek.ent.PMÜ 100ml-s 0 ph 7,90 el.juht ms/cm 805 NO 2- mg/l 0,003 NH + 4 mg/l 0,204 Cl - mg/l 82 SO 2-4 mg/l 24 F - mg/l 1,03 PHT mgo 2 /l 3,9 Leelisus mgekv/l 6,1 Karedus mgekv/l 5,0 Ca 2+ mgekv/l 2,4 Mn 2+ mg/l 0,020 H 2 S mg/l 0 Kuivjääk mg/l 477 NO - 3 mg/l 0,365 B mg/l 0,427 Cu mg/l 0,005 Na mg/l 85 6.6 LINNA VEEHAARE Linna veehaare on kõige vanem ja selle moodustavad linnas hajutatult, reeglina tarbija lähedal paiknevad puurkaevud: Jannseni, Kommunaari, Merimetsa, Mõrra ja Oja puurkaevud. Puurkaevud ei oma täna ühisveevarustuse seisukohast tähtsust, puurkaevud on kas tamponeeritud või konserveeritud ning neil puudub toruühendus ühisveevärgiga. Allolevas tabelis on kirjeldatud mitte kasutusel olevate Linna veehaarde puurkaevude olemasolev olukord. Tabel 29 linna veehaarde puurkaevud Nimetus/ aadress Puurkaevu katastri nr Puurkaevu olek Mõrra 4474 Tamponeeritud Jannseni 4328 Konserveeritud Kommunaar, Vana-Sauga 38a 4389 Konserveeritud Maa omanik Pump Elektriühendus Ühisveevärgiga ühendus Pealisehitus Märkused Riik Ei Ei Ei Jah Hoone halvas seisukorras, puudub sanitaarkaitseala Riik Ei Jah Ei Jah Hoone normaalses seisukorras, sanitaarkaitseala 50 m ASPV 131 m² Ei Jah Ei Jah Hoone normaalses seisukorras, 44

Oja-Tähe, Tähe 5b Merimetsa, Merimetsa 9b A-2164- M Konserveeritud 4301 Konserveeritud ASPV 107 m² poolenisti aiaga piiratud, sanitaarkaitseala 50 m Ei Jah Ei Jah Hoone normaalses seisukorras Riik Ei Ei Ei Jah Hoone halvas seisukorras, sanitaarkaitseala 50 m 6.7 VEEVÕRK Pärnu linna ühisveevärk saab alguse Reiu Veetöötlusjaamast. Sealt juhitakse vesi linna kahe magistraaltorustiku kaudu, mis edaspidi hargnevad linna vasakkalda veevarustuseks ning linna paremkalda veevarustuseks. Ühisveevärgi torustikega on kaetud peaaegu kogu linna hoonestatud territoorium. Torustike kogupikkus on ca 230 km. Tänasel hetkel puuduvad veetorustikud endiste suvilate, elamute piirkonnas (Ehitajate tee, Kirsi, Savi ja Raba tänavate vaheline ala) ja osaliselt Tallinna mnt, Lille, Raba ja Allika tänavate piirkonnas. Üksikuid veega varustamata kinnistuid on ka teistes linna piirkondades. Tabel 30 Pärnu linna ühisveevärgi torustike üksikasjalised tehnilised andmed Toru materjal TERAS PLAST Toru läbimõõt mm 1960 kuni 1969 46 kuni 55 aastat 1970 kuni 1979 36 kuni 45 aastat Veetorustiku ehitusaastad ja vanus 1980 kuni 1990 kuni 1989 1999 26 kuni 35 15 kuni 25 aastat aastat Torustiku pikkus km 2000 kuni 2009 6 kuni 14 aasta 2010 ja uuemad 0 kuni 5 aastat Kokku 0,14 0,68 6,48 7,30 32 0,03 0,03 50 0,04 0,04 100 0,07 0,28 0,35 200 0,01 0,01 300 0,02 0,02 325 0,37 0,37 400 0,03 0,08 0,12 500 0,99 0,99 530 2,18 2,18 800 3,20 3,20 Kokku 0,01 8,51 66,81 54,35 129,6 8 20 0,03 0,00 0,03 25 0,01 0,00 0,01 0,02 32 2,04 11,25 8,97 22,27 40 0,37 2,62 0,66 3,65 50 0,18 1,30 1,25 2,73 63 0,51 7,46 6,44 14,41 65 0,01 0,15 0,16 75 0,13 0,06 0,19 90 0,12 0,20 0,32 100 0,28 0,21 0,49 110 1,15 23,28 24,19 48,62 KOKKU 45

Toru materjal ASB O MALM Toru läbimõõt mm 1960 kuni 1969 46 kuni 55 aastat 1970 kuni 1979 36 kuni 45 aastat Veetorustiku ehitusaastad ja vanus 1980 kuni 1990 kuni 1989 1999 26 kuni 35 15 kuni 25 aastat aastat Torustiku pikkus km 2000 kuni 2009 6 kuni 14 aasta 2010 ja uuemad 0 kuni 5 aastat 125 0,06 0,06 150 0,25 0,01 0,26 160 0,69 10,27 3,86 14,83 200 0,01 1,71 2,57 4,30 225 0,95 5,11 3,81 9,87 250 1,69 1,69 280 0,32 0,32 315 2,05 0,52 1,96 4,54 400 0,93 0,93 Kokku 0,21 0,21 150 0,21 0,21 Kokku 33,41 26,63 17,57 13,67 1,44 92,72 50 0,86 2,49 0,59 0,01 3,95 65 0,50 3,12 2,35 0,53 0,02 6,52 100 11,70 13,10 6,49 4,38 0,01 35,68 150 6,03 4,80 5,98 1,74 0,96 19,50 200 6,05 1,09 1,62 0,14 8,90 225 0,12 0,12 250 0,23 0,54 0,77 300 2,55 1,26 0,86 0,78 5,45 350 3,29 0,80 0,67 4,75 400 2,21 1,05 0,21 3,42 6,89 500 0,18 0,18 KOKKU 33,75 27,31 17,58 28,66 68,25 54,35 229,9 Osakaal 15% 12% 8 % 12% 30 % 23 % KOKKU Veetorustikest on 65 % ehk 151 km uuemad kui 25 aastat ning 27 % ehk 61 km vanemad kui 36 aastat. Graafik 3 Veetorustikud ehitusaastate järgi 46

57% veetorustikest on materjalidena kasutatud plasti,40 % malmi, ning 3% terast. Graafik 4 Veetorustikud materjali järgi Aastatel 2000 kuni 2014 on rajatud ja rekonstrueeritud 123 km veetorustikke Tabel 31 Ühisveevärki iseloomustavad indikaatornäitajad 2011 2012 2013 2014 Ühisveevärgi pikkus km 211 219 228 230 Sh rekonstrueeritud 140 153 160 162 Veekadu % 18 16 15,5 15,2 Veekadu m³ 420 311 412 410 Veetorustike tehnilist seisukorra indikaatoriteks on torustike keskmine vanus 19,6 aastat, avariide arv ca 110 tk aastas ning veekadu 15,5% 2013. aastal. Veetorustike tehnilist seisukorda võib hinnata heaks. 6.8 TULETÕRJE VEEVARUSTUS Pärnu linna tuletõrje veevarustus on lahendatud tuletõrjehüdrantidega, tuletõrjevett praegu mitteomavates piirkondades lahendatakse tuletõrjevee saamine koos uute rajatavate veetrassidega või olemasolevate rekonstrueerimisega. Tabel 32 Pärnu linnas paigaldatud tuletõrjehüdrandid Jrk nr Hüdrandi tüüp Hüdrantide ehitusaastad ja vanus 2010 ja uuemad 2000 kuni 2009 0-5 aastat 6 kuni 14 aastat KOKKU Hüdrantide arv 1 M 1 1 2 T maa-alune 153 309 462 3 T maapealne 28 28 4 Euro maapealne 48 8 56 KOKKU 202 345 547 M- Moskva tüüp; T-Eesti standardile EVS 620-3:1996 vastav tuletõrjehüdrant ; E-Euroopa standarditele vastav tuletõrjehüdrandi tüüp 47

Tuletõrjehüdrante on torustikule paigaldatud kokku 547 tk, kõik paigaldatud hüdrandid vastavad nõuetele ja on töökorras. Torustike edaspidisel rekonstrueerimistel tuleb lähtuda lisaks joogivee kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamisele ka kehtivatest tuletõrjeveevarustuse eeskirjadest. Tuletõrjehüdrantide vahelised kaugused ühisveevärgi jaotustorustikul ei tohi ületada 200 m, arvestusega, et kõik hooned ja rajatised, mille puhul on nõutud välimine kustutusvesi, ei tohi olla kaugemal kui 100 m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast. Nõutavad vooluhulgad korruselamute, ühiskondlike hoonete ja äri-/tootmishoonete piirkonnas 15 l/s;1-2 korruseliste elamute piirkonnas 10 l/s. Minimaalne rõhk kustutusveevõtu kohas on maksimaalse tarbimistunni ajal 10mvs 6.9 VEEVARUSTUSE PÕHIPROBLEEMID 1. Rekonstrueerimata veevõrgul puuduvad nõuetekohased liitumispunktid; 2. Ehitajate tee, Kirsi, Savi ja Raba tänavate vahelisel alal ja Tallinna mnt, Lille, Raba ja Allika tänavate piirkonnas üksikutel kinnistutel puudub ühisveevärk; 3. Mittekasutusel olevate linna veehaarete rajatised on halvas seisukorras ning vee-ettevõtja ei ole kinnistute omanik. 6.10 VEEVARUSTUSE PÕHIEESMÄRGID 1. Välja ehitada ühisveevärk elamupiirkondades ja üksikutele vanade elamutega kinnistutele, kus see veel puudub; tagamaks kõigile elanikele nõuetele vastav joogivesi 2. Jätkata torustike renoveerimist minimaalselt üks km aastas eesmärgiga tagada veevarustuse jätkusuutlikus, torustike tehniliselt hea seisukord ja avariide arv alla 100 aastas; 3. Hoida veevõrgu lekete tase alla 15%; 4. Torustike renoveerimise käigus paigaldada kõikide elamukinnistute veega varustamiseks kinnistu piirile nõuetekohased liitumispunktid; 5. Tamponeerida ja likvideerida linna veehaarde puurkaevud ja nende juurde kuuluvad ehitised; 6. Jätkate veehaarete ja veetöötlusjaama seadmete ning rajatiste parendamist ja uuendamist tagamaks varade ja veevarustuse jätkusuutlikus; 7. Uuendada veehaarete ja veetöötlusjaama vahelised torustikud tagamaks säästlik veeressursi kasutamine ning toorvee kvaliteedi parandamine. 48

7 KANALISATSIOON 7.1 REOVEE VOOLUHULGAD KÄESOLEVAL AJAL Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus ja sellest tulenev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava käsitleb eelkõige elanikkonnale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse tagamist. Arengukavas investeeringuid otseselt tööstuspiirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks ette ei ole nähtud. Küll aga peab hoolitsema linn nende piirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni põhivõrgu ja eelvoolude arendamise eest. Linn peab reoveepuhastusvõimsuste planeerimisel arvestama tööstuse vajadusega ja suunama süsteemi põhiehitiste dimensioneerimist sellele vastavalt. Ühisveevärgi laiendamise vajadus linnas on seotud eelkõige detailplaneeringutega ja ühisveevärgiga seni ühendamata elanikkonnaga. Reovee puhastamise ja tarbimise keskmised näitajad AS Pärnu Vesi tegevuspiirkonnas aastal 2011-2013 on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 33 2011-2013 reovee puhastamise ja kanalisatsiooni teenuse tarbimise vooluhulgad 2011 2012 2013 Elanike arv 42 937 42 433 42 036 Kanalisatsiooniga liidetud elanike, % 91 93 94 Elanike joogivee tarbimine, 75 72 71 l/in/päevas Elanike kanalisatsiooni tarbimine, 1072,6 1025,6 1018,3 1000 m³ Asutuste ja ettevõtete kanali 620,0 659,0 686,0 tarbimine, 1000 m³ Paikuse, Sindi, Audru, Sauga kanali 537,0 537,0 493,7 tarbimine, 1000m³ Pärnu linna ühisveevärgi kanali 2229,6 2221,6 2198,1 tarbimine kokku, 1000 m³ Kanalisatsiooni infiltratsioon, % 46 39 34 Puhastile suunatud reovesi kokku, 1000 m³ 4128,8 3642,0 3330,4 Perspektiivne reoveekogus arvutati lähtuvalt ühiskanalisatsiooniga liitunud perspektiivsest elanike arvust, ettevõtete andmetest ja üldistest lähteandmetest. 7.2 PERSPEKTIIVSED PUHASTISSE SUUNATAVAD REOVEE VOOLUHULGAD Perspektiivne reoveekogus arvutati lähtuvalt ühiskanalisatsiooniga liitunud perspektiivsest elanike arvust, ettevõtete andmetest ja üldistest lähteandmetest. Tabel 34 Perspektiivsed puhastisse juhitavad reoveekogused 2014 2015 2016 2018 2023 2026 Elanike arv 41527 41402 41400 41400 41400 41400 Kanalisatsiooniga liidetud elanike, % 97 97 97 98 99 99 Elanike joogivee tarbimine, l/in/päevas 71 72 73 75 80 85 Elanike kanalisatsiooni tarbimine, 1000 m³ 1041,3 1057,7 1074,2 1090,7 1190,9 1272,8 Asutuste ja ettevõtete kanali 670,0 650,0 650,0 650,0 650,0 650,0

2014 2015 2016 2018 2023 2026 tarbimine, 1000 m³ Paikuse, Sindi, Audru, Sauga kanali tarbimine, 1000m³ 500,0 504,5 525,3 528,0 536,5 536,5 Pärnu Linna ühisveevärk kanali tarbimine kokku, 1000 m³ 2211,3 2212,2 2249,5 2268,7 2377,4 2377,4 Kanalisatsiooni infiltratsioon, % 25 25 25 25 25 25 Puhastile suunatud reovesi kokku, 1000 m³ 2948,4 2949,640 2999,3 3025,0 3169,8 3278,9 Puhastile suunatud perspektiivsed reoveekogused on väiksemad kui puhasti projekteeritud võimsus. Tabel 35 Mõrra reoveepuhasti suutlikus Projektvõimsus 2026 perspektiivne Vooluhulk, m³/d 20 000 10 000 Maksimaalne vooluhulk, m³/h 2 100 1 200 Keskmine vooluhulk, m³/h 1 800 600 BHT 7 koormus, kg/d 7 500 4 600 Üldlämmastiku koormus, kg/d 650 500 7.3 KANALISATSIOONIVÕRK Pärnu linna ühiskanalisatsioonivõrk on heas seisukorras tänu viimasel kümnel aastal teostatud investeeringutele. Reoveekanalisatsiooni torustikega on kaetud peaaegu kogu linna hoonestatud territoorium. Torustike kogupikkus on üle 361 km (k.a sademevee kanalisatsioon). Tänasel hetkel puuduvad reoveekanalisatsiooni torustikud Rääma asumis (Ehitajate tee, Kirsi, Savi ja Raba tänavate vaheline ala) ja osaliselt Tallinna mnt, Lille, Raba ja Allika tänavate piirkonnas. Üksikuid kanaliseerimata kinnistuid on ka teistes linna piirkondades. Aastatel 2000 kuni 2014 on rajatud ja rekonstrueeritud 203 km torustikke. Joonis 11 Reovee ärajuhtimise põhimõtteline skeem 50

Tabel 36 Pärnu linna ühiskanalisatsiooni isevoolsete torustike üksikasjalised tehnilised andmed PLAST KERAAAMIKA TERAS Toru materjal Toru läbimõõt mm Isevoolse kanalitorustiku ehitusaastad ja vanus 1930 kuni 1939 1940 kuni 1949 1950 kuni 1959 1960 kuni 1969 1970 kuni 1979 1980 kuni 1989 1990 kuni 1999 2000 kuni 2009 2010 ja uuemad 76 kuni 85 aasta 66 kuni 75 aastat 56 kuni 65 aastat 46 kuni 55 aastat 36 kuni 45 aastat 26 kuni 35 aastat 15 kuni 25 aastat 6 kuni 14 aasta 0 kuni 5 aastat Torustiku pikkus km Kokku 0,30 0,10 0,39 213 0,20 0,20 325 0,02 0,02 400 0,02 0,02 800 0,09 0,09 1000 0,06 0,01 0,07 Kokku 2,16 0,29 0,73 7,14 5,55 0,85 0,02 16,73 100 0,01 0,01 150 0,29 1,85 0,20 2,34 200 0,81 0,13 0,38 3,34 3,05 0,64 0,02 8,38 230 0,13 0,13 250 0,21 0,16 2,69 0,50 3,56 300 1,13 0,21 0,53 0,15 2,02 350 0,11 0,11 400 0,14 0,04 0,19 Kokku 0,25 0,05 0,31 8,54 95,09 97,79 202,04 32 0,00 0,00 50 0,02 0,02 63 0,01 0,01 80 0,30 0,47 0,77 100 0,01 0,01 110 0,04 0,01 0,10 0,02 0,17 150 0,01 0,01 160 0,03 4,96 60,31 45,78 111,07 200 0,25 0,05 0,25 1,35 18,00 22,03 41,93 215 0,11 0,11 220 0,56 0,56 225 0,16 0,16 250 0,14 3,04 8,17 11,34 300 0,46 0,46 315 0,08 5,67 8,18 13,93 350 0,73 0,02 0,75 400 0,74 0,95 1,69 450 0,17 1,20 5,20 6,57 452 0,10 0,10 458 0,92 0,92 465 0,62 0,62 500 0,01 0,48 0,18 0,67 KOKKU 51

540 0,19 0,19 560 0,09 1,95 2,81 4,85 565 0,70 0,70 573 0,36 0,36 580 0,48 0,48 600 0,14 0,27 0,41 670 0,34 0,76 1,10 700 0,18 0,18 701 0,16 0,16 790 0,30 0,22 0,52 900 0,26 0,08 0,34 919 0,13 0,13 1000 0,06 0,06 1125 0,04 0,04 1145 0,13 0,13 1350 0,55 0,55 Kokku 0,26 7,69 24,68 15,15 9,07 56,84 100 0,07 0,07 150 0,01 1,10 5,17 2,79 2,12 11,20 160 0,03 0,03 200 0,18 3,33 12,83 7,75 3,23 27,31 250 0,22 4,19 1,77 0,47 6,66 300 0,07 1,79 2,01 2,62 2,25 8,73 350 1,14 0,17 0,09 1,40 400 0,11 0,25 0,12 0,97 1,45 Kokku 3,94 0,48 0,32 12,99 15,76 6,23 2,03 41,75 150 0,29 0,00 0,07 2,39 1,20 0,05 0,02 4,04 200 0,36 0,24 1,92 0,05 1,03 0,29 3,88 250 0,88 0,23 2,09 0,30 3,50 300 1,00 0,05 1,48 3,82 0,04 0,26 6,64 350 0,41 0,66 0,25 1,33 400 0,15 1,17 6,39 0,10 7,80 450 0,66 0,66 500 0,20 0,03 2,87 2,61 3,53 0,71 9,95 600 1,21 0,03 0,67 0,51 0,06 2,49 700 0,07 0,07 1000 0,71 0,69 1,40 Kokku 0,01 0,40 0,11 0,53 100 0,01 0,01 200 0,10 0,10 225 0,25 0,25 300 0,05 0,05 400 0,11 0,11 KOKKU 6,34 0,77 1,31 27,89 45,99 23,24 19,77 95,19 97,79 318,28 Osakaal 2,0% 0,2% 0,4% 8,8% 14,4% 7,3% 6,2% 29,9% 30,7% 100,0% ASBOTSEMENT BETOON MALM 52

Graafik 5 Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud ehitusaastate järgi Graafik 6 Isevoolsed kanalisatsioonitorustikud materjali järgi Lisaks isevoolsetele kanalisatsioonitorustikele on Pärnu linnas 43 km reovee kanalisatsiooni survetorustike, mis tagavad kanalisatsiooni te korrapärase töö ning reovee ärajuhtimise. Tabel 37 Pärnu linna ühiskanalisatsiooni survetorustike üksikasjalised tehnilised andmed Toru materjal TERAS PLAS T Toru läbimõõt mm Kanalisatsiooni survetorustikud ehitusaatad ja vanus 1970 kuni 1979 1980 kuni 1989 1990 kuni 1999 2000 kuni 2009 2010 ja uuemad 36 kuni 45 aastat 26 kuni 35 aastat 15 kuni 25 aastat 6 kuni 14 aasta 0 kuni 5 aastat Torustiku pikkus km KOKKU Kokku 1,0 0,7 1,7 200 0,4 0,4 219 0,7 0,7 300 0,7 0,7 Kokku 1,3 8,4 7,3 3,1 20,1 32 0,0 0,0 63 0,2 0,2 53

Toru materjal ASBO BETOON MALM Toru läbimõõt mm Kanalisatsiooni survetorustikud ehitusaatad ja vanus 1970 kuni 1979 1980 kuni 1989 1990 kuni 1999 2000 kuni 2009 2010 ja uuemad 36 kuni 45 aastat 26 kuni 35 aastat 15 kuni 25 aastat 6 kuni 14 aasta 0 kuni 5 aastat Torustiku pikkus km KOKKU 75 0,1 0,1 90 0,6 0,1 0,7 1,4 110 1,3 0,6 4,0 1,2 7,1 160 0,6 1,1 0,2 1,9 200 0,0 0,0 220 0,6 0,6 225 0,0 0,0 280 0,1 0,1 315 0,2 0,2 400 1,9 0,4 2,2 450 0,9 0,9 500 2,0 2,0 530 0,1 0,1 560 1,0 1,0 2,0 630 1,1 0,1 1,2 Kokku 1,2 1,2 250 1,2 1,2 Kokku 7,5 0,8 8,4 500 4,3 0,8 5,1 600 0,3 0,3 700 3,0 3,0 Kokku 0,2 2,4 9,3 11,9 100 0,2 0,0 0,2 150 0,6 0,6 200 2,2 3,2 5,3 250 0,0 0,2 0,2 300 0,2 4,3 4,5 400 1,0 1,0 KOKKU 7,8 6,7 18,4 7,3 3,1 43,3 Osakaal 18% 16% 42% 17% 7% 100% 54

Survekanalisatsioonitorustik ehitusaastate järgi Graafik 7 Kanalisatsiooni survetorustikud ehitusaastate järgi Graafik 8 Kanalisatsiooni survetorustikud materjali järgi Tabel 38 Ühiskanalisatsiooni iseloomustavad indikaatornäitajad Nimetus 2011 2012 2013 2014 Ühiskanalisatsiooni pikkus km 320 330 359 361 Sh rekonstrueeritud 213 220 244 245 Infiltratsioon % 41 39 25 25 Ummistuste arv 500 166 122 120 Kanalisatsiooni torustike tehnilise seisukorra indikaatoriteks on torustike keskmine vanus 19 aastat, ummistuste arv ca 120 ummistust aastas ning arvestuslik infiltratsioon 25% 2013. aastal. Ühiskanalisatsiooni torustike tehnilist seisukorda võib hinnata heaks. 55

7.4 KANALISATSIOONI-PUMPLAD Pärnu linna eripäraks on see, et ta asub väga tasasel maal. Kõrguste vahe madalaima ja kõrgeima punktivahel on ainult 7 meetrit, mille tõttu on vajalik reovett üles tõsta. See tingib võrreldes teiste piirkondadega suure hulga kanalisatsioonite olemasolu. Esimesed d reovee ülepumpamiseks ehitati 1966.a Side tänavale (täna Papli sademevee pumbajaam) ja Mere puiesteele. Viimase kümne aastaga on AS-i Pärnu Vesi reoveete arv mitmekordistunud. Hetkel on Pärnu linna ühiskanalisatsioonis 61 reoveet ja 1 sademevee. AS Pärnu Vesi d on suures osas rekonstrueeritud, täisautomaatsed ja juhitavad ning jälgitavad kaugvalve abil. Pumplate tehnilist seisukorda iseloomustab alljärgnevtabel Tabel 39 Kanalisatsioonid Foto 4 Mere pst pea Kanalisatsioonid Aasta Pumpade tehnilised andmed Hinnang tehnilisele seisukorrale Jrk nr Pumpla nimetus Pumpla otstarve Pealisehitus Jah/Ei Ehitus-aasta Rekonstrueerimise aasta Pumpade arv s Pumba võimsus kwh Pumba tootlikus l/s Pump Tehnoloogilised seadmed (klapid, rehad, torud jne ) Elekter - automaatika Rajatis /ehitis NR MERE PST Pea Jah 1966 2013 3 75 192 Hea 160 432 Hea 160 432 Hea Hea Hea Hea NR 1 SIDE Jah 1966 1972 3 11 25 Rahuldav 11 25 Rahuldav 22 46 Rahuldav Rahuldav Rahuldav Hea 13,5 28 Hea NR 2 VINGI Jah 1974 2010 3 13,5 28 Hea 13,5 28 Hea Hea Rahuldav Hea NR 3 MASEKO Jah 1976 3 30 64,7 Halb 30 64,7 Halb 30 64,7 Halb Rahuldav Rahuldav Rahuldav NR 4 VIKERO Jah 1982 2 40 82 Hea 40 82 Hea Hea Hea Hea NR 5 ALLIKA Pea Jah 1981 3 160 292 Rahuldav 110 205 Rahuldav Rahuldav Rahuldav Rahuldav 56

Kanalisatsioonid Aasta Pumpade tehnilised andmed Hinnang tehnilisele seisukorrale Jrk nr Pumpla nimetus Pumpla otstarve Pealisehitus Jah/Ei Ehitus-aasta Rekonstrueerimise aasta Pumpade arv s Pumba võimsus kwh Pumba tootlikus l/s Pump Tehnoloogilised seadmed (klapid, rehad, torud jne ) Elekter - automaatika Rajatis /ehitis 160 292 Rahuldav NR 6 NIIDU Jah 1982 2 9 19 Rahuldav 9 19 Rahuldav Rahuldav Hea Rahuldav NR 7 NR 8 LILLE PIIRI 3,1 6,7 Rahuldav Ei 1991 2 3,1 6,7 Rahuldav Rahuldav Rahuldav Hea Ei 2013 2 3,0 4,5 Hea Hea Hea Hea 3,0 4,5 Hea NR 9 NR 10 RANNA KOIDULA 54 105 Rahuldav Jah 1973 2 30 91? 54 105 Halb Halb Rahuldav Halb Ei 2013 2 1,3 9,1 Hea Hea Hea Hea 1,3 9,1 Hea NR 11 VANA PÄRNU Jah 1974 2 40 76 Rahuldav 40 76 Rahuldav Halb Rahuldav Rahuldav NR 12 NR 13 PARMU PILLI 1,3 3,6 Hea Ei 2009 2 1,3 3,6 Hea Hea Hea Hea Ei 2013 2 2,4 4,7 Hea Hea Hea Hea 2,4 4,7 Hea NR 14 SUUR- JÕEKALDA Ei 2013 2 2,2 9,0 Hea Hea Hea 2,2 9,0 Hea Hea NR 15 UKU Ei 1982 2010 2 43 87 Hea 43 87 Hea Hea Hea Hea NR 16 TERVIS Jah 1982 2 15 29 Hea 15 29 Hea Hea Hea Rahuldav NR 17 LIIVA Ei 1992 2 3,1 6,7 Hea 3,1 6,7 Hea Rahuldav Rahuldav Rahuldav NR 18 VÄIKE -JÕE Ei 1982 2 15 32 Halb 15 32 Halb Halb Rahuldav Halb NR 19 RELDOR Ei 1995 2 3,1 6,7 Hea 3,1 6,7 Hea Rahuldav Rahuldav Rahuldav NR 21 VEE Ei 1995 2 1,3 3,1 Rahuldav 1,3 3,1 Rahuldav Halb Rahuldav Rahuldav NR 22 PARGI Ei 1993 2 1,3 3,6 Hea 1,3 3,6 Hea Rahuldav Rahuldav Rahuldav NR 23 NIIDU- Ei 1989 2010 2 2,4 4,7 Hea Hea Hea Rahuldav 57

Kanalisatsioonid Aasta Pumpade tehnilised andmed Hinnang tehnilisele seisukorrale Jrk nr Pumpla nimetus Pumpla otstarve Pealisehitus Jah/Ei Ehitus-aasta Rekonstrueerimise aasta Pumpade arv s Pumba võimsus kwh Pumba tootlikus l/s Pump Tehnoloogilised seadmed (klapid, rehad, torud jne ) Elekter - automaatika Rajatis /ehitis PARK 2,4 4,7 Hea NR 24 NIINE Ei 1991 2 0,8? 2,1 Rahuldav 0,8? 2,1 Rahuldav Rahuldav Rahuldav Rahuldav NR 25 PÕLLU Ei 1996 2 1,2 2,6 Rahuldav 1,2 2,6 Rahuldav Rahuldav Rahuldav Rahuldav NR 26 SIIMU Ei 1993 2011 2 1,5 4 Hea 1,5 4 Hea Hea Hea Hea NR 27 KADRI Ei 1995 2 1,2 2,6 Rahuldav 1,2 2,5 Rahuldav Rahuldav Rahuldav Rahuldav NR 28 SAVI Ei 1996 2 3,1 6,7 Rahuldav 3,1 6,7 Rahuldav Rahuldav Hea Hea NR 29 SUUR- TOOME Ei 2003 2011 2 2 4,8 Hea 2 4,8 Hea Hea Hea Hea NR 30 MERE- KALDA Ei 2003 2 2,4 4,7 Halb 2,4 4,7 Halb Halb Rahuldav Rahuldav NR 31 JAKOBI Ei 2004 2 1,2 2,8 Rahuldav 1,2 2,8 Rahuldav Halb Hea Hea NR 32 PAPINIIDU Ei 1996 2 2 4,8 Rahuldav 2 4,8 Rahuldav Rahuldav Hea Hea NR 33 SUUR-SEPA Ei 1994 2 2 4,6 Rahuldav 2 4,6 Rahuldav Rahuldav Hea Hea NR 34 JAAMA Jah 1974 2003 2 4 9,4 Hea 4 9,4 Hea Hea Hea Rahuldav NR 35 VIKER- KAARE Ei 2004 2 1,3 3,2 Hea 1,3 3,2 Hea Hea Hea Hea NR 36 PAPI- NIIDU 2 Ei 2007 2 1,7 3,8 Hea 1,7 3,8 Hea Hea Hea Hea NR 37 LEPIKU Ei 2006 2 3,1 6,7 Hea 3,1 6,7 Hea Hea Hea Hea NR 38 KUUSE Ei 1997 2 0,9 2,6 Rahuldav 0,9 2,6 Rahuldav Rahuldav Hea Hea NR 39 METSA Ei 2003 2 1,3 3,1 Rahuldav 1,3 3,1 Rahuldav Rahuldav Rahuldav Rahuldav NR 40 RÄÄMA Ei 2007 2 2,2 6 Hea 2,2 6 Hea Hea Hea Hea NR 42 TAMMISTE Ei 2009 2 2,4 5,3 Hea Hea Hea Hea 58

Kanalisatsioonid Aasta Pumpade tehnilised andmed Hinnang tehnilisele seisukorrale Jrk nr Pumpla nimetus Pumpla otstarve Pealisehitus Jah/Ei Ehitus-aasta Rekonstrueerimise aasta Pumpade arv s Pumba võimsus kwh Pumba tootlikus l/s Pump Tehnoloogilised seadmed (klapid, rehad, torud jne ) Elekter - automaatika Rajatis /ehitis 2,4 5,3 Hea NR 43 EMAJÕE Ei 2007 2 1,3 3,6 Hea 1,3 3,6 Hea Hea Hea Rahuldav NR 44 LINA Ei 2008 2 1,3 3,7 Hea 1,3 3,7 Hea Hea Hea Hea NR 45 LAO Ei 2009 2 4,2 8,5 Rahuldav 4,2 8,5 Rahuldav Hea Hea Hea NR 46 KÄNNU Ei 2008 2 1,1 3,1 Hea 1,1 3,1 Hea Hea Hea Hea NR 47 MÄNNIKU Ei 2008 2 1,5 3,8 Hea 1,5 3,8 Hea Hea Hea Hea NR 48 RAJA Ei 2008 2 2 4,9 Hea 2 4,9 Hea Hea Hea Hea NR 49 KALEVI Ei 2010 2 2,2 5,1 Hea 2,2 5,1 Hea Hea Hea Hea NR 50 TORMI Ei 2010 2 5,5 13,8 Hea 5,5 13,8 Hea Hea Hea Hea NR 51 VAMBOLA Ei 2010 2 5,5 13,8 Hea 5,5 13,8 Hea Hea Hea Hea NR 52 HIRVE Ei 2010 2 4 10,2 Hea 4 10,2 Hea Hea Hea Hea NR 53 LAANE Ei 2010 2 4 10,2 Hea 4 10,2 Hea Hea Hea Hea NR 54 MÄNNI- METSA Ei 2010 2 0,9 2,8 Hea 0,9 2,8 Hea Hea Hea Hea NR 55 RANNA- METSA Ei 2010 2 2 5 Hea 2 5 Hea Hea Hea Hea NR 57 KUU Ei 2011 2 2,2 5,3 Hea 2,2 5,3 Hea Hea Hea Hea NR 58 PIRNI Ei 2007 2 1,3 3,5 Hea 1,3 3,5 Hea Hea Hea Hea NR 59 RÕUGU Ei 2011 2 1,3 3,5 Hea 1,3 3,5 Hea Hea Hea Hea NR 60 VOORI- MEHE Ei 2011 2 2,2 5,3 Hea 2,2 5,3 Hea Hea Hea Hea NR 61 JAANI Ei 2011 2 1,8 6,5 Hea Hea Hea Rahuldav 59

Kanalisatsioonid Aasta Pumpade tehnilised andmed Hinnang tehnilisele seisukorrale Jrk nr Pumpla nimetus Pumpla otstarve Pealisehitus Jah/Ei Ehitus-aasta Rekonstrueerimise aasta Pumpade arv s Pumba võimsus kwh Pumba tootlikus l/s Pump Tehnoloogilised seadmed (klapid, rehad, torud jne ) Elekter - automaatika Rajatis /ehitis 1,8 6,5 Hea NR 62 OJA Ei 2012 2 2 4,8 Hea 2 4,8 Hea Hea Hea Hea NR S1 PAPLI Jah 1982 2 9 11,5 Rahuldav 22 42,3 Rahuldav Rahuldav Rahuldav Rahuldav Kanalisatsioonitest kokkuvõtvalt. Tabel 40 Kanalisatsioonid kokku Kokkuvõte Arv Ehitusaasta Arv Osakaal Pumplaid kokku 61 Vanemad kui 1969 2 3% Peaid kokku 2 1970-1979 5 8% Lokaalseid id kokku 59 1980-1989 7 11% Sh pealisehitustega id 12 1990-1999 14 23% Pakettid 49 2000-2009 14 23% Pumpade arv kokku 127 2010-2014 19 31% sh peates 6 sh lokaalsetes tes 121 Kanalisatsioonite tehnilise seisukorra hinnangute kokkuvõte. Tabel 41 Kokkuvõte Kanalisatsioonite tehnilisest seisukorrast Hinnang Pumbad Tehnoloogilised seadmed Elekterautomaatika Rajatis/ Ehitis Hea 82 65% 38 62% 43 70% 40 66% Rahuldav 37 29% 17 28% 18 30% 19 31% Halb 8 6% 6 10% 0 0% 2 3% Üle 2/3 kanalisatsioonite tehniline seisukord on väga hea, ca 1/3 te on hinnang rahuldav. Aastatel 2015 kuni 2018 on vajalik viia tehniline seisukord halb heaks alljärgnevates tes Asendada amortiseerunud pumbad Maseko, Ranna ja Merekalda tes, Uuendada tehnoloogilisi seadmeid Ranna, Vana-Pärnu; Väike-Jõe; Vee, Merekalda ja Jakobi tes, Renoveerida hoone osa Ranna ja Väike- Jõe tes Pikemajaliselt aastaks 2026 on eesmärk viia te tehniline seisukord hinnangult rahuldav heaks kõikides tes. 60

7.5 REOVEEPUHASTUS Pärnu linna ja lähivaldade reovesi juhitakse torustike kaudu Vana Pärnu linnaosas asuvasse Mõrra reoveepuhastisse. Reovee puhastamine on projekteeritud klassikalise skeemi alusel. Puhastussüsteem koosneb võredest, liivapüünistest, esimese astme settebasseinidest, aeratsioonikambrist, teise astme settebasseinidest. Reovesi suunatakse pärast mehaanilist puhastust bioloogilisse puhastusse, kus toimub lahustunud orgaanilise reostuse, fosfori ja lämmastiku ärastamine. Puhastatud vesi suunatakse 3,5-kilomeetrise merrelasu kaudu 5 meetri sügavusele merre. Foto 5 Pärnu reoveepuhastusjaam Joonis 12 Pärnu reoveepuhastusjaama plaan Pärnu linna reovee puhastusseadmed on rajatud 1980. aastal mehaaniliste puhastusseadmetena, hõlmates vaid tahkete ainete osalist kõrvaldamist reoveest ja sette tahendamist. Hiljem on puhastusseadmeid täiendatud, rajatud bioloogiline ja keemiline puhastus ning täna vastavad kõik väljundparameetrid (va Zn ja Cu) nõuetele. 61

Tabel 42 Mõrra reoveepuhastusjaama projektvõimsused Sisend Ühik Projekteeritud võimsus Vooluhulk m³/d 20 000 Maksimaalne vooluhulk m³/h 2 100 Keskmine vooluhulk m³/h 1 800 Arvestuslik vooluhulk m³/h 1 200 biopuhastile BHT 7 Kg/d 7 500 Heljum Kg/d 5 000 Üldlämmastik Kg/d 650 Üldfosfor Kg/d 120 Mõrra reoveepuhastusjaama rajatised on rahuldavas seisukorras, kuid seadmed (pumbad, kompressorid, siibrid jne) vajavad lähiaastatel uuendamist. Tabel 43 Mõrra reoveepuhastusseadmete tehnilised andmed Puhastus protsess Rajatised seadmed Tehnilised parameetrid Tehniline seisukord Ehitusa asta Märkused MEHAANI- LINE PUHASTUS Akumulatsioonitankid BIOLOOGI- LINE PUHASTUS SETTE- KÄITLUS MUU Võred 2x3mm, Meva RS18-80-3 halb 2000 Liivapüünised 3x3x11x2 m rahuldav 2000 2 x 1800m³ hea 2000 Eelsetitid: 4 x d24m x 450m² hea 2000 Aerotankid 4 x 5700m³, sealhulgas: rahuldav anaeroobne maht 2 x 2500 m³ anoksiline maht 2 x 2500 m³ aeroobne maht 4 x 3200 m³ rahuldav rahuldav rahuldav 1990 Järelsetitid 2 x d40m x 1250 m² rahuldav 1990 Mudatihendusbasseinid Tsentrifuugid 2 x d24m x 450m²; rahuldav 1990 2 x Andritz CP3034 + 2 x Humboldt S3 halb 2002 SCADA halb 1997 Betoonelemendi ja plaatsiibrite korrastamine ja vahetus vajalik Betoonelementi-de parendamine vajalik Betoonelementi-de parendamine vajalik 2 tsentripressi vahetus vajalik Elekter hea 2000 Alajaamad uuendatud Ehitised, hooned rahuldav 2000 Olmeruumide seisukord halb 62

7.5.1 Reoveepuhastusprotsessi kirjeldus Võredel peetakse kinni jäme ujuvpraht ja kivid. Võrevarbade vahe on 3mm.Võrepraht transporditakse koos muude olmejäätmetega Paikre prügilasse. Liivapüünistes eraldatakse veest raskem abrasiivne materjal, mis muidu kulutaks pumpasid, ummistaks torustikke ning võiks häirida järgnevate puhastusetappide talitlust. Liivapüünised on ristkülikukujulise plaaniga 1,5 m sügavused basseinid, mille põhjas liigub kaabits, mis lükkab väljasettinud sette liivapüünise alguses asuvasse süvendisse. Sealt pumbatakse sete liivaseparaatoritele, kus toimub sette tahendamine. Tahendatud sete kompostitakse koos puhastus seadme jääkmudaga. Akumulatsioonitankides toimub reovee juurdetuleku ühtlustamine. Sinna kogutakse liigne sademeja reovesi, et vältida järgnevate puhastusseadmete ajutist ülekoormamist. Madalama koormusega ajal pumbatakse akumuleeritud reovesi tagasi puhastusprotsessi. Akumulatsioonitankid on pikad, kitsad, vaheseinaga 4m sügavused basseinid, mille põhjal asuvate propellersegistitega hoitakse reovesi ringliikumises. Eelsetitites eemaldatakse suurem osa reovees sisalduvast tahkest ainest, samuti eelmistest puhastusetappidest läbi pääsenud pinnale tõusvad ja põhja settivad ained. Eelsetitid on ringikujulise plaaniga 24 m läbimõõduga ja 3 m sügavused mahutid. Iga setiti on varustatud pöörleva kraabiga, mille abil setitite põhjale langenud toorsete setitite keskosas asuvatesse süvenditesse suunatakse. Aerotankid on bioloogiliste puhastusseadmete kõige olulisem sõlm, kus eemaldatakse põhiline osa orgaanilisest reostusest, samuti lämmastiku-ja fosforiühendid. Reostuse kõrvaldamine toimub reovees elunevate mikroorganismide ehk aktiivmuda toimel, kelle jaoks reovees sisalduv orgaaniline reostus ning lämmastiku- ja fosforiühendid on toiduks. Puhastusprotsessi efektiivseks toimimiseks luuakse aktiivmudale vajalikud elutingimused, milleks on: hapnikusisaldus aerotankides, segunemine puhastatava reoveega, viibimisaeg aerotankides, aktiivmuda koguse ja toitainete vahekord. Piisava hapnikusisalduse hoidmiseks pumbatakse aerotankidesse läbi nende põhjale paigaldatud pihustite ehk aeraatorite õhku.muude tingimuste järgimiseks rakendatakse reovee jaotamist aerotankide erinevate sektsioonide vahel ja aktiivmuda koguse reguleerimist. Aerotankid läbinud reovee ja aktiivmuda segu juhitakse järelsetititesse,kus toimub aktiivmuda eraldamine puhastatud reoveest ehk reovee lõplik selitamine.aktiivmuda pumbatakse tagasi aerotankidesse,puhastatud reovesi ehk heitvesi juhitakse 3,5 km pikkuse toru kaudu Pärnu lahte. Puhastusprotsessi käigus aerotankides aktiivmuda kogus kasvab seoses mikroorganismide paljunemisega. Selleks et säilitada normaalselt aktiivmuda ja toitainete vahekorda,toimub pidevalt osa aktiivmuda ehk jääkmuda eemaldamine protsessist. Biogeenide ärastus reoveest toimub bioloogilis-keemiliselt. Lämmastikuühendid kõrvaldatakse nitrifikatsiooni-denitrifikatsioonimeetodil, fosforiühendid - osalt bioloogiliselt, samuti lisatakse fosforiärastuse tõhustamiseks ennem järelselitamist sadestuskemikaali raud (III) sulfaadi näol. 63

Pärnu linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2015-2026 Täpsem ülevaade reovee puhastamise protsessist on toodud alloleval skeemil. Joonis 13Mõrra reoveepuhastusjaam tehnoloogiline skeem 7.5.2 Reoveepuhastuse tõhusus AS Pärnu Vesi teeb pidevat laboratoorset kontrolli, et tagada operatiivne puhastusseadmete töö juhtimine ning keskkonda juhitavate reostuskoguste kontroll. Reoveepuhasti üldine reostuskoormus on aastast aastasse vähenenud seoses elanike arvu ja tööstuslike saastajate vähenemisega. Graafik 9 Reoveepuhasti reostuskoormus inimekvivalentides 1992-2013 Samas on seoses lahkvoolse kanalisatsiooni väljaarendamisega suurenenud sissetuleva reovee saasteainete kontsentratsioonid, mida iseloomustab allolev tabel. Puhastusefektiivsus ning puhastatud heitvesi vastavad vaatamata kontsentratsioonide suurenemisele kõikidele nõuetele ning puhastusseadmete laiendamine uute puhastusprotsesside lisamise või projektvõimsuste suurendamisega ei ole pikas perspektiivis vajalik. 64

Tabel 44 Mõrra reoveepuhastuse tõhusus, siseneva reovee keskmised kontsentratsioonid ja väljuva heitvee kvaliteet Aasta Q (m3/d) BHT7 sisenev (mg/l) BHT7 väljuv (mg/l) BHT7 Efektiivsus (%) P sisenev (mg/l) P väljuv (mg/l) P Efektiivsus (%) N sisenev (mg/l) N väljuv (mg/l) N Efektiivsus (%) 1992 14 758 352 10 97 6,5 2,2 66 32,5 7,9 66 1997 14 965 423 8 98 8,8 1,1 88 39,4 4 90 2002 14 927 425 9 98 13,3 0,5 96 50,3 4,3 91 2007 13 439 342 7 98 12,1 0,7 94 47,1 6,0 87 2011 12 200 272 5 98 9,1 0,8 92 47,2 9,6 80 2012 13 037 275 4 99 8,4 0,8 90 47,3 9,3 80 2013 9 477 434 9 98 12,3 0,44 96 65,9 9,4 86 Nõue 15 90 0,5 80 10 70-80 Ohtlikud ained Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed, vastu võetud 01.01.2013.a, lõppeb uutele piirmääradele üleminekuaeg alates 01.01.2015.a. Uute piirmääradega karmistuvad ohtlike ainete nõuded kuni 400 korda. Tabel 45 Ohtlike ainete piirmäärade võrdlus Aine nimetus 2014 piirmäärad µg/l 2015 piirmäärad µg/l Vahe kordades Märkus Elavhõbe (Hg) 50 0,07 714 Tsink (Zn) 2 000 5,0 400 Plii (Pb) 500 7,2 69 aasta keskmine Kaadmium (Cd) 200 1,5 133 min <0,45 max 1,5 sõltub vee karedusest Kroom (Cr) 500 5,0 100 Nikkel (Ni) 1 000 20,0 50 aasta keskmine Arseen (As) 200 10,0 20 Vask (Cu) 2 000 5,0 400 AS Pärnu Vesi teostas 2014. aasta kevad-suveperioodil Mõrra reoveepuhastuse heitveest ohtlikest ainetest analüüsid, mille alusel saab kahjuks tõdeda, et tsingi (Zn) ja vase (Cu) parameetrid ületavad uusi alates 01.01.2015.a kehtima hakkavaid piirnorme. Lisaks ületab kaadmium (Cd) periooditi avastamispiiri, mis ei ole nõuetele vastav. Tabel 46 Puhastatud heitvee ohtlike ainete sisaldus, analüüsid võetud mai, juuni 2014 Aine nimetus 2015 piirmäärad µg/l 2014 Mai tegelik µg/l 2014 Juuni tegelik µg/l KESK- MINE µg/l Vahe normiga µg/l Elavhõbe (Hg) 0,07 0,081 0,015 0,048-0,0 Tsink (Zn) 5,0 13 12 12,5 7,5 Plii (Pb) 7,2 0,45 0,41 0,43-6,8 Kaadmium (Cd) 0 0,17 0,05 0,11 0,11 65

Aine nimetus 2015 piirmäärad µg/l 2014 Mai tegelik µg/l 2014 Juuni tegelik µg/l KESK- MINE µg/l Vahe normiga µg/l Kroom (Cr) 5,0 1,1 1 1,05-4,0 Nikkel (Ni) 20,0 1,5 8,7 5,1-14,9 Arseen (As) 10,0 0,89 0,91 0,9-9,1 Vask (Cu) 5,0 7,3 6,1 6,7 1,7 Ettevõtte tellis uute nõuete valguses töö segunemispiirkonna määramiseks, koostas tegevuskava ning esitas põhjenduse, miks nõuete kohene täitmine ei ole sotsiaal-majanduslikel põhjustel võimalik. Segunemispiirkonna määramise ja põhjenduste aktsepteerimise puhul kehtib üleminekuaeg 3 või 10 aastat. Tegevuskava Vabariigi Valitsuse Määruse nr 99 täitmiseks eeldatava 10 aasta ülemineku ajal 2015-2025 Seire teostamine vastavalt vee-erikasutusloale ja segunemispiirkonna seirekavale. AS Pärnu Vesi viib ka edaspidi läbi pidevat seiret, et jälgida ohtlike ainete kontsentratsiooni heitvees ning võtab tarvitusele kõik mõistlikud meetmed, et ohtlikke aineid suublasse juhitavas vees vähendada. Seire eesmärk on tuvastada, et heitvee juhtimise mõju ei ulatu nimetatud ohtlike ainete segunemispiirkonnast kaugemale. 2015-2018 Koostöö Eesti Vee ettevõtete Liidu (EVEL) reoveepuhastuse kompetentsi töörühmaga leidmaks sobivaid ja efektiivseid tehnoloogilisi lahendusi ohtlike ainete sisalduste vähendamiseks. Koostöö EVEL-i seadusloometöörühmaga, mille ülesanne on vaadata üle ning teha ettepanekuid Vabariigi Valitsuse määruse nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed ja Keskkonnaministri määruse nr 75 Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta. Seire Pärnu linna reoveekogumisalal tuvastamaks ohtlike ainete võimalikke allikaid. See võimaldab määrata, kas tegemist on punkt- või hajusreostusega. Lisaks tuvastada hajusreostuse osakaal Pärnu reoveekogumisalal Kogutud seire andmete analüüs ning järelduste tegemine. Võimalusel punktreostuste monitoorimine, reostajate -klientide nõustamine, eelpuhastite projekteerimiste nõustamine 2019-2021 Eelprojekti tehnilise ülesande koostamine, rahastamisallika leidmine, vajalike hangete läbiviimine, eelprojektide tellimine võimalikele tehnoloogilistele lahendustele, valitud lahenduste alternatiivile põhi- ja tööprojekti koostamine. Pilootseadmel katsetused ja tulemuste analüüs 2022-2025 Tehnoloogilise seadme ehitamine, käivitamine ja katsetamine. 2026 AS Pärnu Vesi juhib suublasse läbi heitvee väljalasu heitvett, mis vastab leevendusmeetmena taotletud segunemispiirkonna ohtlike ainete piirkontsentratsioonidele, mis on kehtestatud kehtiva seadusandlusega. 66

7.6 SETTEKÄITLUS Reoveepuhastis puhastatakse aastas kuni 5 miljonit m 3 reovett. Reovee puhastusprotsessi tulemusena tekib 4000 m 3 ja perspektiivis kuni 5000 m 3 tahendatud 20%-lise kuivainesisaldusega reoveesetet aastas. Vastavad näitajad on 2009.a 3436 m 3, 2010.a 3228 m 3, 2011.a 3874 m 3, 2012.a 3820 m 3 ja 2013.aastal 4713 m³ reoveesetet. Kuna reoveesette käitlemiseks kasutatakse avatud aunkompostimise tehnoloogiat, siis sellega seoses tekivad probleemid. Avatud aunkompostimise tehnoloogiaga kaasneb sõltuvalt ilmastikuoludest ja Foto 6 Reoveepuhastusjaama kompostiplats opereerimise tingimustest igal juhul haisu teke ja levik. Kas hais on intensiivne ja kui suures ulatuses levib elamurajoonidele, see kõik sõltub ilmastikutingimustest nii aunade segamise päeval kui ka eelneval perioodil pikemalt domineerinud klimaatilistest tingimustest. Aunkompostimist saab Eesti tingimustes efektiivselt teostada vaid kevad-suvi-sügis perioodil. Talvel ladustatud reoveesette komposteerimise alustamine kevadel on üks intensiivsema haisu levikuga perioode avatud aunkompostimise juures, kuid seda ei ole võimalik vältida. Samamoodi on selle tehnoloogia puhul küsitav vastavus Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded esitatud temperatuuri saavutamise nõuetele kompostimise protsessis, mille puhul loetakse reoveesete stabiliseerituks. Reoveesette kompostimise tehnoloogial laiemalt on praeguses energia ja toorainete hindade tõusu keskkonnas veel üks suur puudus - kompostimise protsess nõuab täiendavat energia lisamist protsessi ja tugiainete sisendit (keskmistatud reoveesete: aheraine osakaal 1:1-1:2) ning lõpp-produktil ehk reoveesette kompostil puudub turuväärtus. Tugiained, mida siiani on käsitletud kui jäätmeid ja mida on kompostimiseks saadud tasuta või vaid transpordi kuluga, omavad tänaseks päevaks juba turuhinda ja see on ajas vaid tõusev. Olemasolevat avatud aunkompostimise tehnoloogiat efektiivsemaks muuta on suhteliselt keeruline. Kompostimise protsessi optimeerimine (reoveesette ja tugiaine suhte muutmine, tihedam segamine jne) sisulist tulemust ei anna. Mida rohkem segada, seda suuremad on opereerimiskulud. Haisu probleem samuti seeläbi ei vähene ja see jääb endiselt sõltuma ilmastikuoludest. Tuleb täiendavalt rõhutada, et töötlemata reoveesette kompostimist avatud tingimustes ilma haisu levikuta teostada ei olegi võimalik. Pärnu reoveepuhasti paikneb linna läänepiiril, elurajoonide vahetus läheduses. Pärnus on valitsevaks tuulesuunaks lõuna - läänekaar. Ebameeldiva haisu probleemile on oma Keskkonnaametile ja Keskkonnainspektsioonile saadetud kirjades juhtinud tähelepanu nii Pärnu linna, kui ka reoveepuhastiga külgneva Audru valla elanikud. Teema on korduvat kajastamist leidnud ka meedias. Sellest tulenevalt on AS Pärnu Vesi motiveeritud reoveesette käitlemise tehnoloogia kaasajastamisest või settekäitlemise teostamise piirkonnas, kus keskkonnahäiringud ei mõjuta elanikkonna igapäevast elu. Samas on settekäitluse arendamise eesmärgiks võimalikult väike opereerimiskulu ja maksimaalne ressursi taaskasutus. AS Pärnu Vesi esitas 2013. aastal Keskkonnainvesteeringute Keskusele rahastamistaotluse settekäitluse moderniseerimiseks millele rahastamist ei saadud. Projektina valiti neljast alternatiivist välja anaeroobne käitlemine ja kuivatamine. Investeeringute kogumaksumuseks arvestati 5,2 miljonit eurot, millest ettevõtte omaosalus oli 16,4% ehk 849 tuhat eurot. Peale settekäitluse väljaehitamist oleks lisandunud iga aastane opereerimiskulu 160 tuhat eurot. Samas on tegemist väga kaasaegse tehnoloogiaga. Tehnoloogia üheks olulisemaks eeliseks tuleb pidada seda, et kuivatatud reoveesetet saadakse arvutuslikult vaid 1700 m 3 /a, mis on cá 5x vähem, kui teostatavusuuringus käsitletud alternatiivides juhtudel. Tekkinud produkti ei ole vaja täiendavalt käidelda. Kuivatatud sete on inertne 67