1 SISSEJUHATUS ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED... 9

Transcript

1 1 SISSEJUHATUS ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED Õiguslik baas Riigisisesed õigusaktid Euroopa Liidu direktiivid Omavalitsuse olulisemad õigusaktid Vesikonna veemajanduskavad Kadrina valla üldplaneering Kadrina valla arengukava aastateks Kadrina valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava aastateks Olulisemad detailplaneeringud Kadrina valla veemajandusprojektid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ( ) Keskkonnaprogrammist rahastatud ja teostatud projektid Vee erikasutusload SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS Ülevaade Elanikkond Leibkonna sissetulek ja maksevõime Leibkonnaliikme sissetulek Tariifide jõukohasus ja taluvusanalüüs Ettevõtlus Vee-ettevõtlus Tariifid Kadrina valla eelarve ja laenukohustused Kadrina valla finantsvõimekuse analüüs KESKKONNASEISUND Reoveekogumisalad Geoloogiline ehitus Pinnavesi Põhjavesi Kinnitatud põhjaveevarud Kaitstavad objektid ÜHISVEEVARUSTUS Vee toodang ja veetarbimine Veevõrk ja puurkaevpumplad Hulja alevik Kadrina alevik Kihlevere küla Kiku küla Leikude küla

2 5.2.6 Neeruti küla Ridaküla küla Salda küla Viitna küla Vohnja küla Tuletõrje veevarustus Hulja alevik Kadrina alevik Kihlevere küla Kiku küla Leikude küla Neeruti küla Ridaküla küla Salda küla Viitna küla Vohnja küla Veekvaliteet Puurkaevuvee kvaliteet Joogivee kvaliteet Veevarustuse põhiprobleemid ÜHISKANALISATSIOON Ülevaade Reovee vooluhulgad käesoleval ajal ja perspektiivis Kanalisatsioonivõrk ja reoveepumplad Hulja alevik Kadrina alevik Kihlevere küla Kiku küla Leikude küla Neeruti küla Ridaküla küla Salda küla Viitna küla Vohnja küla Reoveepuhastid Hulja alevik Kadrina alevik Kihlevere küla Kiku küla Leikude küla Neeruti küla Ridaküla küla Salda küla

3 6.4.9 Viitna küla Vohnja küla Kanalisatsiooni põhiprobleemid SADEMEVEE KANALISATSIOON Sademevee süsteeme reguleerivad tähtsaimad põhimõtted HELCOM soovitused Sademeveesüsteemide kirjeldus ja tegevused Kadrina alevik Sademevee süsteemide arendamine Sademeveesüsteemide põhiprobleemid INVESTEERINGUPROJEKTID Eesmärgid Investeeringuprojektide lahendusalternatiivid Ühisveevärk Ühiskanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Investeeringuprojektide prioritiseerimine Investeeringuprojektide kirjeldused Investeeringuprojektide liigitus Investeeringuprojektide orienteeruv maksumus FINANTSANALÜÜS Eesmärk Finantsprognoosi koostamise põhieeldused Finantsanalüüsi metoodika Finantsanalüüsi põhieeldused Investeeringuprogrammi põhikarakteristikud Nõudlusanalüüs Muutused vee- ja kanalisatsiooniteenuste realisatsioonis (vee ja kanalisatsiooni vooluhulgad) Mõjud tuludele Opereerimiskulude eeldused Tootmismahtudest sõltuvad opereerimiskulud (muutuvkulud) Opereerimiskulud, mis ei muutu koos tootmismahtudega (fikseeritud kulud) Mõjud opereerimistegevusele ja kuludele Tulubaasi adekvaatsus ja teenuse taskukohasus Tulude eeldused Finantsprognooside tulemused Finantsprojektsioonid KASUTATUD MATERJALID LISAD Lisa 1 Joonised Lisa 2 Investeeringute mahud

4 Jooniste nimekiri JOONIS 2.1 EESTI VESIKONNAD JA ALAMVESIKONNAD JOONIS 3.1 KADRINA VALLA RAHVASTIKU PÜRAMIID (1. JAANUAR 2014) JOONIS 4.1 HULJA REOVEEKOGUMISALA JOONIS 4.2 KADRINA REOVEEKOGUMISALA JOONIS 4.3 KIHLEVERE REOVEEKOGUMISALA JOONIS 4.4 VIITNA REOVEEKOGUMISALA JOONIS 4.5 VOHNJA REOVEEKOGUMISALA JOONIS 4.6 PERSPEKTIIVNE KADRINA REOVEEKOGUMISALA JOONIS 4.7 KADRINA VALLA PÕHJAVEE KAITSTUSE KAART Fotode nimekiri FOTO 5.1 PUURKAEVPUMPLA PK-1 VÄLIS JA SISEVAADE (PUURKAEVU PÄIS) FOTO 5.2 II ASTME PUMPLA HOONE JA II ASTME PUMBAD FOTO 5.3 II ASTME PUMPLA HÜDROFOORID JA TULETÕRJEOTSIK FOTO 5.4 PUURKAEVPUMPLA PK-2 PUMBAHOONE JA VEEMAHUTITE NING PUURKAEVU VÄLISVAADE FOTO 5.5 PUURKAEVPUMPLA PK-2 HOONE SISEVAADE (VEETÖÖTLUS JA II ASTME PUMBAD) FOTO 5.6 UJULA PUURKAEVPUMPLA VÄLIS- JA SISEVAADE (PUURKAEVUPÄIS) FOTO 5.7 TEHNIKA PUURKAEVPUMPLA VÄLISVAADE JA TULETÕRJEVEEMAHUTI FOTO 5.8 TEHNIKA PUURKAEVPUMPLA SISEVAADE FOTO 5.9 PK-3 VÄLISVAADE FOTO 5.10 PÕLLU RESERVPUURKAEVPUMPLA VÄLISVAADE FOTO 5.11 KADAPIKU PUURKAEVPUMPLA VÄLIS- JA SISEVAADE FOTO 5.12 VIRU PUURKAEVPUMPLA VÄLIS- JA SISEVAADE FOTO 5.13 KIHLEVERE PUURKAEVPUMPLA VÄLIS- JA SISEVAADE (VEETÖÖTLUSSEADMED) FOTO 5.14 KIKU PUURKAEVPUMPLA VÄLIS- JA SISEVAADE (HÜDROFOOR, PUURKAEVU PÄIS) FOTO 5.15 LEIKUDE PUURKAEVPUMPLA VÄLISVAADE JA MAA-ALUNE PUURKAEVPUMPLA FOTO 5.16 NEERUTI PUURKAEVPUMPLA VÄLIS- JA SISEVAADE (VEETÖÖTLUSSEADMED) FOTO 5.17 RIDAKÜLA PUURKAEVPUMPLA VÄLIS- JA SISEVAADE (PUURKAEVU PÄIS, HÜDROFOOR) FOTO 5.18 SALDA PUURKAEVPUMPLA VÄLIS- JA SISEVAADE (PUURKAEVU PÄIS) FOTO 5.19 SALDA PUURKAEVPUMPLA ÕHUKUIVATI JA RAUAERALDUSSEADMED FOTO 5.20 VIITNA PUURKAEVPUMPLA VÄLIS- JA SISEVAADE (VEETÖÖTLUSSEADMED) FOTO 5.21 VIITNA PUURKAEVPUMPLA PUURKAEVU PÄIS FOTO 5.22 VOHNJA KÜLA PUURKAEVPUMPLA VÄLIS- JA SISEVAADE (VEETÖÖTLUSSEADMED) FOTO 6.1 HULJA REOVEEPUHASTI VÄLISVAADE FOTO 6.2 HULJA REOVEEPUHASTI SISEVAADE VÕRESEADE JA PUHUR NING MUDAMAHUTI TEENINDUSAVA FOTO 6.3 HULJA REOVEEPUHASTI SISEVAADE ÕHUTUSKAMBER JA JÄRELSETITI FOTO 6.4 KADRINA REOVEEPUHASTI HOONE JA PURGIMISSÕLM FOTO 6.5 KADRINA REOVEEPUHASTI PROTSESSITANKIDE PLOKK FOTO 6.6 KADRINA REOVEEPUHASTI MUDAPRESS JA ÕHUPUHURID FOTO 6.7 KIHLEVERE REOVEEPUHASTI VÄLISVAADE JA SISEVAADE FOTO 6.8 RIDAKÜLA KÜLA REOVEEPUHASTI KÄSIVÕRE JA BIOREAKTOR FOTO 6.9 RIDAKÜLA KÜLA REOVEEPUHASTI JÄRELSETITI JA BIOREAKTOR MULDES JA JÄRELSETITI SISEVAADE FOTO 6.10 SALDA KÜLA REOVEEPUHASTI VÄLISVAADE JA KÄSIVÕRE FOTO 6.11 SALDA KÜLA REOVEEPUHASTI UPUTATUD KULUMÕÕTJA JA REOVEEPUHASTI SUUBLA FOTO 6.12 VIITNA REOVEEPUHASTI VÄLISVAADE JA SISEVAADE FOTO 6.13 VOHNJA LOODUSLÄHEDASE REOVEEPUHASTI EELSETITI JA KOGUMISTIIGID FOTO 6.14 VOHNJA REOVEEPUHASTI VÄLISVAADE FOTO 6.15 VOHNJA REOVEEPUHASTI VÕRESEADE KOOS KÄSIVÕREDEGA JA PUHURID

5 Tabelite nimekiri TABEL 2.1 KADRINA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENGUKAVA AASTATEKS INVESTEERINGU PROJEKTID TABEL 2.2 KESKKONNAPROGRAMMI RAAMES TEOSTATUD PROJEKTID AASTATEL TABEL 2.3 VEE ERIKASUTUSLOAD TABEL 3.1 LÄÄNE-VIRU MAAKONNA LEIBKONNALIIKME SISSETULEK TABEL 3.2 VEE- JA KANALISATSIOONITEENUSTE KESKMINE ARVE JA SISSETULEKU SUHE KADRINA ALEVIKUS 22 TABEL 3.3 KADRINA VALLA SUUREMAD ETTEVÕTTED JA TÖÖSTUSED AASTAL TABEL 3.4 KADRINA VALLA EELARVE TABEL 3.5 KADRINA VALLA NETOVÕLAKOORMUSE JA VABA LAENUVÕIME ARVUTUS EELARVESTRATEEGIA PÕHJAL TABEL 4.1 REOVEEKOGUMISALAD TABEL 4.2 ALLIKAD TABEL 4.3 JÕED TABEL 4.4 KRAAVID TABEL 4.5 LOODUSLIKUD JÄRVED TABEL 4.6 OJAD TABEL 4. 7 PAISJÄRVED TABEL 4. 8 PEAKRAAVID TABEL 4. 9 TEHISJÄRVED TABEL 4.10 PÕHJAVEEVARUD KADRINA PIIRKONNAS TABEL 4.11 LOODUSKAITSEALAD JA OBJEKTID KÄSITLETAVATES PIIRKONDADES TABEL 5.1 OLEMASOLEVAD JA PERSPEKTIIVSED VEETOOTMISE JA TARBIMISE KOGUSED TABEL 5.2 KADRINA VALLA SUURIMAD ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONITEENUSE TARBIJAD TABEL 5.3 ÜHISVEEVARUSTUSE PUURKAEVUDE NIMEKIRI JA VEEVÕTT TABEL 5.4 PUURKAEVUDE KONSTRUKTSIOON TABEL 5.5 PUURKAEVUDE PROOVIPUMPAMISE ANDMED TABEL 5.6 PUURKAEVUPUMBA ANDMED TABEL 5.7 VEETÖÖTLUSSEADME ANDMED TABEL 5.8 II ASTME PUMPADE ANDMED TABEL 5.9 VARUMAHUTITE ANDMED TABEL 5.10 TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD HULJA ALEVIKUS TABEL 5.11 TULETÕRJE VEEVÕTUKOHAD KADRINA ALEVIKUS TABEL 5.12 PÕHJAVEE KVALITEET TABEL 5.13 JOOGIVEE KVALITEET TABEL 6.1 VEE ERIKASUTUSLOAGA HEITVEE VÄLJALASKMETELE KEHTESTATUD NÕUDED TABEL 6.2 OLEMASOLEVAD JA PERSPEKTIIVSED VEETOOTMISE JA TARBIMISE KOGUSED TABEL 6.3 KADRINA VALLA SUURIMAD ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONITEENUSE TARBIJAD TABEL 6.4 REOVEEPUHASTITE TEHNILISED NÄITAJAD TABEL 8.1 VEE- JA KANALISATSIOONISÜSTEEMIDE INVESTEERINGUTE KOONDMAHUD JA AJALINE JAOTUS TABEL 8.2 LÜHIAJALISE INVESTEERINGUTE PROGRAMMI AJALINE JAOTUS TABEL 9.1 MAKROMAJANDUSLIKE INDIKAATORITE DÜNAAMIKA TABEL 9.2 INVESTEERINGUPROGRAMMI MAKSUMUSED ( ) TABEL 9.3 MAJAPIDAMISTE VEETARBE DÜNAAMIKA (LIITRIT 1 ELANIKU KOHTA PÄEVAS) TABEL 9.4 VEETEENUSTE TARBIJASKOND AS KADRINA SOOJUS OPEREERIMISE PIIRKONDADES TABEL 9.5 ARVELDAMATA VEE OSAKAAL JA INFILTRATSIOON TABEL 9.6 FINANTSEERIMISE ALLIKAD JA RAHALINE JÄTKUSUUTLIKUS

6 6

7 1 SISSEJUHATUS Käesolev ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava on koostatud töögrupi poolt, kellele viidatakse töös kui Konsultandile. Töögrupi liikmed ja nende osalus töös oli alljärgnev: Liisi Pekri Kertu Nurklik Nevel Jõgi Projektijuhtimine, veevarustuse, kanalisatsiooni, sademeveekanalisatsiooni ja tuletõrjeveevarustuse jooniste, skeemide koostamine, olemasoleva olukorra kirjeldamine ja investeeringuprojektide väljatöötamine. Veekvaliteedi teksti osa. Sotsiaalmajanduslik üldiseloomustus ja finantsanalüüs. Töö teostamise aluseks oli Kadrina Vallavalituse ja vaheline leping , a - Kadrina valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava ajakohastamine. Leping nägi ette olemasolevate ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemide olukorra kirjeldamise ja analüüsi, veemajanduslike probleemide ja nendest tulenevate eesmärkide määratlemise, investeeringuprojektide hindamise lühi- ja pikaajalises perspektiivis. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse. Seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava tuleb uuesti kinnitada vallavolikogu poolt. Enne kinnitamist on vaja arendamise kava kooskõlastada Keskkonnaameti ja Terviseametiga. Töö eesmärgiks on kaasajastada ja täiendada varem koostatud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukava. Kadrina valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava koosneb sissejuhatusest, ühisveevarustuse, kanalisatsioonisüsteemide ja sademeveekanalisatsiooni hetkeolukorda analüüsivast osast, investeeringuprojektide kirjeldusest ja finantsanalüüsist. Käesolev arendamise kava hõlmab Kadrina valla järgmiseid asumeid: Hulja alevik; Kadrina alevik; Kihlevere küla; Kiku küla; Leikude küla; Neeruti küla; Ridaküla; Salda küla; Viitna küla; Vohnja küla. Käesolevas arengukavas ei käsitleta enam Udriku küla ja Undla küla, kuna külas ei osutata ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenust. Vastavalt lähteülesandele koostatakse realistlik, valla eelarve võimalusi, valla ja veeettevõtjate vahelisi opereerimislepinguid ning halduslepinguid arvestav Kadrina valla ÜVK arendamise kava aastateks Samas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest ja Euroopa Liidu direktiividest tulenevate nõuete täitmiseks. 7

8 Parema ülevaate saamiseks vajalikest projektidest, on tegevused jaotatud kahte etappi: lühiajaline investeeringuprogramm ; pikaajaline investeeringuprogramm Projektide jaotamine lühi- ja pikaajalisse programmi teostatakse vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ja looduslikule seisundile. Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni arendamise kava on dokument, mille peab heaks kiitma Kadrina Vallavolikogu ning mille alusel toimub edaspidi valdkonna arendamine Kadrina vallas. Arengukava koostamisel on lähtutud AS-lt Kadrina Soojus ja Kadrina Vallavalitsuselt saadud informatsioonist, varem koostatud uuringutest, projektidest ja planeeringutest ning Konsultandi isiklikest tähelepanekutest. 8

9 2 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED Kadrina valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamisel on kasutatud allpoolnimetatud ja kirjeldatud õiguslikke akte, kavasid ning planeeringuid. 2.1 ÕIGUSLIK BAAS Alljärgnevalt on loetletud käesoleva arendamise kava koostamise seisukohast põhilised veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist reguleerivad riigisisesed, Euroopa Liidu ja kohaliku omavalitsuse õigusaktid Riigisisesed õigusaktid a vastu võetud Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 6 (1) järgi on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja - teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava koostamist reguleerib Eestis a vastu võetud Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus (viimati muudetud ). Seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, veeettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Ainult tootmise vajaduseks ettenähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile käesoleva seaduse sätteid ei kohaldata. Ühisveevärk ja - kanalisatsioon rajatakse kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab seaduses sätestatud nõudeid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus. Veeseadus on vastu võetud a seadusega ning viimati muudetud Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid ning avalike veekogude ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogude kasutamist. Keskkonnatasude seadus on vastu võetud a, viimane muudatus vastu võetud a. Lisaks eelnimetatud seadustele reguleerivad veemajandust järgmised Vabariigi Valitsuse, Sotsiaalministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi poolt kehtestatud määrused ja käskkirjad: Sotsiaalministri a määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid, viimati muudetud Sotsiaalministri a. määrusega nr 4. Määrus kehtestab nõuded joogivee kvaliteedile ja kvaliteedi kontrollile ning joogivee proovide analüüsimeetodid eesmärgiga kaitsta inimese tervist joogivee saastumise kahjulike mõjude eest; Sotsiaalministri a määrus nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded, viimati muudetud Sotsiaalministri a määrusega nr 97; Keskkonnaministri a määrus nr 18 Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks 9

10 vajalike materjalide loetelu ja loa vormid, viimati muudetud a määrusega nr 16; Keskkonnaministri a määrus nr 9 Põhjaveevaru hindamise kord ; Keskkonnaministri a määrus nr 60 Põhjaveekomisjoni põhimäärus. Põhjaveekomisjoni üheks ülesandeks on põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse olukorra hindamine ning uuringuvajaduse ja -suundade määramine; Keskkonnaministri a määrus nr 37 Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid, viimati muudetud a määrusega nr 10; Keskkonnaministri a määrus nr 61 Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord ning sanitaarkaitsealata veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks, viimati muudetud a määrusega nr 23; Vabariigi Valitsuse a määrus nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1, viimati muudetud Vabariigi Valitsuse a määrusega nr 87; Vabariigi Valitsuse a määrus nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, viimati muudetud Vabariigi Valitsuse a määrusega nr 51; Keskkonnaministri a määrus nr 76 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus ; Keskkonnaministri a määrus nr 57 Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid ; Keskkonnaministri a määrus nr 58 Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad, viimati muudetud a määrusega nr 48. Keskkonnaministri a määrus nr 78 Reoveesette põllumajanduses, haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamise nõuded1, viimati muudetud a määrusega nr 71; Keskkonnaministri a määrus nr 32 Veekeskkonnale ohtlike ainete ja ainerühmade nimistud 1 ja 2 ning prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja nende ainete rühmade nimekirjad1 ; Keskkonnaministri a määrus nr 49 Pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtused ja nende kohaldamise meetodid ning keskkonna kvaliteedi piirväärtused vee-elustikus, viimati muudetud a määrusega nr 72; Keskkonnaministri a määrus nr 39 Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused Euroopa Liidu direktiivid Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ eesmärgiks on saavutada ja hoida veekogude head seisundit. Direktiivis kehtestatud tegevusraamistik hõlmab kõiki teisi veealaseid direktiive ning seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete (pinnavee sh rannikuvee ja põhjavee) hea seisundi saavutamise aastaks 2015; Asulareovee puhastamise direktiiv 91/271/EMÜ eesmärgiks on kaitsta keskkonda asula reovee suublasse juhtimisest tulenevate kahjulike mõjude eest, milleks 10

11 tuleb reovesi reoveekogumisaladel kokku koguda ning seejärel puhastada. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: veeseadus, ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadus, Vabariigi Valitsuse a määrus nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1 ; Nitraadidirektiiv 91/676/EMÜ eesmärgiks on eelkõige piirata põllumajandustootmisest pärineva reostuse mõju pinna- ja põhjaveele. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Vabariigi Valitsuse a määrus nr 288 Veekaitsenõuded väetise-ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja sõnniku, silomahla ja muude väetiste kasutamise ja hoidmise nõuded ; Joogiveedirektiiv 98/83/EÜ eesmärgiks on kaitsta inimese tervist joogivee mistahes saastatusest tulenevate kahjulike mõjude eest tagades joogivee tervislikkuse ja puhtuse. Vastavad Eesti Vabariigi õigusaktid: Veeseadus, Rahvatervise seadus, Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni seadus, sotsiaalministri a määrus nr 82 Joogivee kvaliteedi-ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ; Põhjaveedirektiiv 2006/118/EÜ; Üleujutuste direktiiv 2007/60/EÜ, käsitleb üleujutuste riski hindamist ja maandamise regulatsiooni; Ohtlike ainete pinnavette juhtimise direktiiv 76/464/EMÜ; Reoveesette direktiiv 86/278/EMÜ Omavalitsuse olulisemad õigusaktid Kadrina alevikus ja vallas on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga seonduv lisaks ülevabariigilistele õigusaktidele reguleeritud järgmiste õigusaktidega: Kadrina Vallavolikogu a määrus nr 15 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirja kinnitamine ; Kadrina Vallavolikogu a määrus nr 16 Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kinnitamine ; Kadrina Vallavolikogu a määrus nr 51 Valla vee-ettevõtja määramine ; Kadrina Vallavolikogu a määrus nr 73 Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise korra kehtestamine ; 2.2 VESIKONNA VEEMAJANDUSKAVAD Veeseaduse kohaselt planeeritakse vee kaitse ja kasutamise abinõud vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas. Lääne-Eesti vesikonna 1, Ida-Eesti vesikonna 2 ja Koiva vesikonna veemajanduskavad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse a korraldusega nr 118. Kadrina vald jääb peamiselt Pandivere põhjavee ja Viru alamvesikonna piiresse, väike osa Harju alamvesikonda. Käesoleva arendamise kava koostamisel on arvestatud veemajanduskavades määratletud meetmetega (veemajanduskava kehtib ). 1 Eesti+vesikonna+veemajanduskava.pdf

12 Käesoleva ÜVK arendamise kava käigus käsitletavad külad kuuluvad järgnevatesse alamvesikondadesse: Pandivere põhjavee alamvesikond, Harju alamvesikond ja Viru alamvesikond. Arengukava koostamise hetkel on koostamisel uus veemajanduskava perioodiks Joonis 2.1 Eesti vesikonnad ja alamvesikonnad Kokkuvõte koormuse kontrolli meetmetest Reoveesüsteemide korrastamine: Põhimeetmed katavad Eesti õigusaktide nõuete täitmise. KOV-id peavad oma reoveekäitluse vastavusse viimise õigusaktide nõuetega kajastama ÜVK arengukavades. EL Ühtekuuluvusfondi ja omaosaluse toel viiakse ellu ligikaudu pool põhimeetmetest. Investeeringute järjestamise hõlbustamiseks on määratud reoveekogumisalad. Lisameetmed. Lisameetmeteks on hajaasustuse kanalisatsioonilahenduste toetamine, sademeveesüsteemi rajamine, täiendav fosfori- ja lämmastikuärastus, mis tuleneb Läänemere tegevuskavast, kogumiskaevude vee kogumise ja puhastamise tagamine. Kokkuvõte pinna- põhjaveekogumite seisundi hoiu ja parandamise meetmetest Põhjaveekogumid: Veekogumite seisundit mõjutavate objektide korrastamise meetmed on samad nii põhjaveele kui pinnaveele. Põhjaveehoiu seisukohalt on olulisemad meetmed reostunud alade korrastamine, põllumajandusliku hajukoormuse piiramine ning maavarade põhjavett säästev kaevandamine. Neile meetmetele lisanduvad põhimeetmetena: ühisveevärgi veehaarete kaitse tagamine; põhjaveekogumite järelevalve ja kaitsemeetmed; kasutuseta seisvate puurkaevude inventariseerimine, likvideerimine või konserveerimine. Kinnitatud põhjavee varuga põhjavee leiukohtade kaitse tagamiseks tuleb keskkonnaregistrisse kanda põhjavee leiukohtade (maardlate) piirid ja kehtestada neis 12

13 piires vajalikud maakasutuse kitsendused põhjavee reostumise ja liigvähendamise eest. Maapinnalähedase veekihi kaitse on vajalik ka eelkõige aladel, kus maapinnalähedane põhjavesi on üksiktarbijate veevarustuse allikaks. Eelnimetatud aladel tuleb veehaarde reostumise ohu või saasteaine kontsentratsiooni püsival kasvamisel 75%-le põhjavee kvaliteedinormidest rakendada täiendavad keskkonnakaitsenõuded reostusohtlikele objektidele ja maakasutusele kasvutendentsi langusele pööramiseks. Tuleb tagada põhjavee kaitse ohtlike ainetega reostumise eest, potentsiaalselt keskkonnaohtlikud objektid tuleb viia vastavusse keskkonnanõuetega või likvideerida. Reostunud alad tuleb kaardistada ja esmalt likvideerida aladelt kasutuseta keskkonnaohtlikud ehitised, mis võivad põhjustada täiendava pinnase, pinnaveekogu või põhjavee reostumise. Teise etapina tuleb reostunud aladel hinnata reostunud pinnase ja põhjavee mahud ja keskkonnaohu korral viia läbi pinnase puhastustööd. Oluline on tagada kõikidel reostunud aladel ja potentsiaalselt reostunud aladel (alad, kus minevikus on toimunud majandustegevus, mis võis põhjustada pinnasereostust) regulaarne seire ja järelvalve. Tiheasustusalal on oluline välja ehitatud vettpidava olmereovee ja tööstusalade sademevee kanalisatsiooni olemasolu. Heitvee juhtimisel pinnasesse ei tohi kahjustada põhjavee kvaliteeti. Lisameetmeteks on: ohustatud põhjavee uuringud ja veekaitsemeetmete väljatöötamine (põlevkivienergeetika, Tallinna linna kvaternaari põhjavesi, karjäärid põllumajandus, Vasavere põhjaveevaru, põhjavee kaitstuse kaardid); maapinnalähedase veekihi kasutamise toetamine, sealhulgas tehniliseks otstarbeks; allikate ja karstialade registri täiendamine ja kaitse korraldamine; koolitus- ja infoseminaride korraldamine. Allikad ja karstialad tuleb säilitada võimalikult looduslikena. Neile tuleb tagada juurdepääs. Tuleb täiendada olemasolevat andmestikku allikate ja karstialade kohta. Erilist tähelepanu tuleb pöörata seni peaaegu inimtegevusest mõjutamata allikate säilitamisele looduslikuna. Maavarade kaevandamisel tuleb järgida põhjavett võimalikult säästvat tehnoloogiat kaevandamisel ja karjääride rekultiveerimisel. Kahjustatud veevõtukohad tuleb asendada. 2.3 KADRINA VALLA ÜLDPLANEERING Kadrina Vallavolikogu a määrusega nr 38 kehtestati Kadrina valla üldplaneering. Kadrina valla üldplaneering on dokument, mille eesmärgiks on omavalitsuse tasakaalustatud arengu kavandamine pikemaks perioodiks, valla arengusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamine ning maa- ja veealade kasutamise planeerimiseks. Üldplaneering tugineb valla arengukavale. Üldplaneering kujutab endast eelkõige kokkuleppeid, mille saavutamisel vähendatakse erinevate planeeritaval maa-alal tegutsevate huvigruppide vahelisi pingeid. Vastuvõetud üldplaneering on aluseks tulevastele detailplaneeringutele ning maakorraldusele. 13

14 2.4 KADRINA VALLA ARENGUKAVA AASTATEKS Kadrina Vallavolikogu a võeti vastu määrusega nr 75 Kadrina valla arengukava aastateks Kadrina valla arengukava aastateks on dokument, mille eesmärgiks on tasakaalustatud arengu kavandamine ning valla konkurentsivõime tagamine pikemaajalisel perioodil, kuhu jääb ka Euroopa Liidu struktuurfondide periood Arengukavas on välja toodud järgmised eesmärgid elukeskkonna arendamiseks: planeerimistegevuse muutmine efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks; energiatõhususe suurendamise soodustamine; ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tagamine; kaugkütte piirkondade säilitamine; kõnniteede võrgustiku laiendamine; välisvalgustuse rekonstrueerimine, energiatõhususe suurendamine; teede korrashoiu tagamine; parkide ja haljasalade heakorra tagamine; Kadrina vallas asuvate veekogude olukorra parandamine; toimiv jäätmekäitlussüsteem; ühistranspordi teenuse kättesaadavuse parandamine; puhas elu- ja looduskeskkond. 2.5 KADRINA VALLA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENGUKAVA AASTATEKS Kadrina valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava aastateks koostati a poolt ja kehtestati Kadrina Vallavolikogu a määrusega nr 6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas on kirjeldatud olemasolevate veevarustuse ja kanalisatsiooni rajatiste seisukorda asulate kaupa ning on toodud välja ka vajalikud arendusmeetmed ja nende hinnanguline maksumus. ÜVK arendamise kavas kirjeldatud olulisemad ühisveevärgi ja kanalisatsiooni investeeringu projektid: Tabel 2.1 Kadrina valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava aastateks investeeringu projektid Asula Tegevus Toimingud Lühiajaline programm aastatel Hulja alevik Projekt A1.1-1 Puurkaevpumpla rekonstrueerimine teostamata Projekt A1.2-1 Puurkaevpumpla rekonstrueerimine/veetöötlus teostatud Projekt B1-1 Veevõrgu rekonstrueerimine teostatud Projekt B2-1 Veevõrgu rajamine teostatud osaliselt Projekt C1-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine teostatud Projekt C2-1 Kanalisatsioonivõrgu rajamine teostatud osaliselt Projekt D1-1 Reoveepuhasti likvideerimine teostatud Projekt D2-1 Reoveepuhasti rajamine/asendamine teostatud Kadrina alevik Projekt B2-1 Veevõrgu rajamine teostatud osaliselt Projekt C1-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine teostatud osaliselt 14

15 Asula Tegevus Toimingud Projekt C2-1 Kanalisatsioonivõrgu rajamine teostatud Projekt E2-1 Sademevee- ja drenaažisüsteemide rajamine teostamata Kihlevere küla Projekt A1.1-1 Puurkaevpumpla rekonstrueerimine/veetöötlus teostatud Projekt B1-1 Veevõrgu rekonstrueerimine teostatud Projekt C1-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine teostatud Projekt D1-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine teostatud Kiku küla Projekt A1.1-1 Puurkaevpumpla rekonstrueerimine/veetöötlus teostamata Projekt B1-1 Veevõrgu rekonstrueerimine teostamata Projekt C1-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine teostamata Projekt C2-1 Kanalisatsioonivõrgu rajamine teostamata Projekt D2-1 Reoveepuhasti rajamine teostamata Leikude küla Projekt A1.1-1 Puurkaevpumpla rekonstrueerimine/veetöötlus teostamata Projekt B1-1 Veevõrgu rekonstrueerimine teostamata Projekt C2-1 Kanalisatsioonivõrgu rajamine teostamata Projekt D2-1 Reoveepuhasti rajamine teostamata Neeruti küla Projekt A1.1-1 Puurkaevpumpla rekonstrueerimine/veetöötlus teostatud Projekt B1-1 Veevõrgu rekonstrueerimine teostatud Ridaküla küla Projekt A1.1-1 Puurkaevpumpla rekonstrueerimine teostamata Projekt B1-1 Veevõrgu rekonstrueerimine teostamata Vohnja küla Projekt A1.1-1 Puurkaevpumpla rekonstrueerimine/veetöötlus teostatud Projekt B1-1 Veevõrgu rekonstrueerimine lühiajalises teostatud Projekt C1-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine teostatud Projekt D1-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine teostatud Viitna küla Projekt A1.1-1 Puurkaevpumpla rekonstrueerimine/veetöötlus teostatud Projekt B1-1 Veevõrgu rekonstrueerimine teostatud Projekt B2-1 Veevõrgu rajamine teostamata Projekt C1-1 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine teostatud Projekt D1-1 Reoveepuhasti rekonstrueerimine teostatud Pikaajaline programm aastatel Kadrina alevik Projekt B1-2 Veevõrgu rekonstrueerimine teostamata Projekt B2-2 Veevõrgu rajamine teostamata Projekt C1-2 Kanalisatsioonivõrgu rekonstrueerimine teostamata Projekt E2-2 Sademevee- ja drenaažisüsteemide rajamine teostamata 2.6 OLULISEMAD DETAILPLANEERINGUD Olulise mõjuga detailplaneering Kadrina vallas on Vohnja arendusala detailplaneering. Arendusalale on planeeritud rajada ühepereelamuid, korterelamu 18 korteriga, korruselamu 27 korteriga, lasteaed, äri-teenindusasutused, kaubanduskeskus, hotell, golfi- ja spordikeskus. 15

16 2.7 KADRINA VALLA VEEMAJANDUSPROJEKTID Kadrina valla veemajandusprojektide eesmärk on võimaldada saavutada vastavus Eesti seaduste ja Euroopa Liidu direktiividega, mis reguleerivad reoveekogumist ja puhastust, põhjavee kaitset ja joogivee kvaliteeti. Vajalikud investeeringud ületavad omavalitsuse rahalisi võimalusi, mistõttu on taotletud toetusi Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja kohalikust Keskkonnaprogrammist. Kadrina vallas on viimastel aastatel läbi viidud järgmised veemajandusprojektid: Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ( ) Kadrina aleviku veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine Projekti nimetus: Kadrina aleviku veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine KIK taotluse rahuldamise otsuse kuupäev ja nr: nr 1-25/30 Struktuuritoetuse riikliku registri (SFOS) nr: Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev: ÜF toetuse maksimumsumma: Toetuse saaja: Projekti piirkond: ,96 eurot Kadrina Soojus AS Kadrina aleviku reoveekogumisala Projekti eesmärk oli reoveekäitluse väljaarendamine Kadrina aleviku reoveekogumisalal, mille tulemusena paranes aleviku pinnaveekogude veekvaliteet. Projekti elluviimine avaldas otseselt mõju veevõrgu lekete vähendamisele ning lisavee koguse vähendamisele ühiskanalisatsioonis. Reoveepuhasti rekonstrueerimisega tagatakse puhasti töökindlus järgmiseks 30-ks aastaks. Joogiveevarustussüsteemi lekked vähenevad 28%-lt 20%-ni. Infiltratsioon reoveetorustikesse väheneb 33%-lt 20%-ni. Projekti tulemusena vähenevad veelekked torustikust, mistõttu kasutatakse põhjavee varu säästlikumalt. Infiltratsioon reoveetorustikesse väheneb, mistõttu väheneb pumplatesse ja puhastisse juhitav reovee kogus. Vee pumpamiseks kulub vähem elektrienergiat ning reoveepuhasti töötab efektiivsemalt. Reoveepuhasti rekonstrueerimisega vähendatakse oluliselt puhasti rikke riski, vähendades Loobu jõe reostuskoormust. Kadrina aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni nõuetega vastavusse viimiseks vajas rekonstrueerimist ca 480 m veetorustikke, 2,2 km kanalisatsioonitorustikke, üks reoveepumpla (reoveepuhasti laiendamise käigus muudeti asukohta), kolm puurkaevpumplat ning täielikul määral aleviku reoveepuhasti. Lisaks rajati 350 m kanalisatsioonitorustikke Kadrina valla veemajandusprojekt Projekti nimetus: KIK taotluse rahuldamise otsuse kuupäev ja nr: Kadrina valla veemajandusprojekt Struktuuritoetuse riikliku registri (SFOS) nr: Projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev: ÜF toetuse maksimumsumma: Toetuse saaja: Projekti piirkond: a nr 1-25/48; otsuse muudatused nr 1-25/53, nr 1-25/ ,33 eurot Kadrina Soojus AS Lääne-Virumaa, Kadrina vald 16

17 Projekti eesmärgiks oli viia Kadrina valla Hulja, Kihlevere, Vohnja ja Viitna asulate ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni teenused vastavusse kehtivate nõuetega. Projekti elluviimine avaldab otseselt mõju veevõrgu lekete vähendamisele ning lisavee koguse vähenemisele ühiskanalisatsioonis. Reoveepuhastite rekonstrueerimisega/asendamisega tagatakse puhastite vajalik töökindlus. Puurkaevpumplate ning veetöötluse rekonstrueerimisega tagatakse elanikele puhas joogivesi. Projekti tulemusena teostatakse järgmised tööd: Rajatakse: kanalisatsioonitorustikud 865 jm reoveepuhastid 1 tk veevarustustorustikud 2335 jm veetöötlusjaamad 4 tk puurkaevude tamponeerimine 3 tk II astme pumplad 1 tk Rekonstrueeritakse: kanalisatsioonitorustikud 2974 jm reoveepumplad 1 tk reoveepuhastid 3 tk veevarustustorustikud 5570 jm puurkaevpumplad 4 tk Keskkonnaprogrammist rahastatud ja teostatud projektid Tabel 2.2 Keskkonnaprogrammi raames teostatud projektid aastatel Alamprogramm Projekti nimetus Toetuse saaja 2010 Reoveekäitlus Reoveekäitlus Joogiveevarustus 2009 Reoveekäitlus Joogiveevarustus 2008 Reoveekäitlus Joogiveevarustus Undla küla kanalisatsioonitrasside ja reoveepuhasti rajamine Hulja aleviku vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamise III etapp Neeruti küla veevarustuse rekonstrueerimine Salda küla kanalisatsioonitrassi rekonstrueerimine ja reoveepuhasti rajamine Hulja aleviku vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimise II etapp Hulja vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine Salda küla elanike kvaliteetse ja tervisele ohutu joogivee tagamine Kadrina Vallavalitsus Kadrina Vallavalitsus Kadrina Vallavalitsus Kadrina Vallavalitsus Kadrina Vallavalitsus Kadrina Vallavalitsus Kadrina Vallavalitsus Projekti maksumus (EEK) VEE ERIKASUTUSLOAD Keskkonnaameti Viru regioon poolt AS-le Kadrina Soojus väljastatud vee erikasutuslubade L.VV/ ja L.VV/

18 Tabel 2.3 Vee erikasutusload Veehaare; asukoht Puurkaevu katastri number Lubatud veevõtt m3/a L.VV/ (kehtib ) Hulja alevik Veekiht Hulja elamu-kvartali O-C Hulja aleviku O-C Kadrina alevik Ujula nr O Reoveepuhasti väljalaskme nimetus; kood; suubla nimetus Hulja; LV401; Selja jõgi Lubatud vooluhulk, m3/a Saasteaine BHT7 25 Heljum 35 KHT 125 ph Püld 2 Nüld 60 SO4 1 BHT7 15 Tehnika nr O-C Heljum 25 Tehnika nr O Kadrina; KHT 125 LV181; Põllu nr O-C Loobu jõgi Püld 1.5 Kadapiku nr O-C Nüld 1 Viru nr O-C SO4 1 Kihlevere küla Kihlevere C-V Neeruti küla Neeruti O-C - Ridaküla Ridaküla O Salda küla Salda O Viitna küla Viitna O-C Kihlevere; LV183; Loobu jõgi Ridaküla; LV185; Koplimetsa peakraav Salda; LV186; pinnas Viitna; LV182; pinnas BHT7 40 Heljum 35 KHT 150 ph Püld 1 Nüld 1 SO4 1 BHT7 15 Heljum 25 KHT 125 Püld 2 Nüld 1 SO4 1 BHT7 25 Heljum 35 KHT 125 Püld 1 Nüld 1 SO4 1 BHT7 40 Heljum 35 KHT 150 ph Püld 1 Nüld 1 Suurim lubatud sisaldus (mg/l) 18

19 Veehaare; asukoht Puurkaevu katastri number Lubatud veevõtt m3/a L.VV/ (kehtib ) Vohnja küla Vohnja O Veekiht Reoveepuhasti väljalaskme nimetus; kood; suubla nimetus Vohnja reoveepuhasti; LV184; pinnas Vohnja reoveepuhasti ; LV184; Vohnja peakraav Lubatud vooluhulk, m3/a Saasteaine SO4 1 BHT7 35 Heljum 25 KHT 125 Püld 1 Nüld 1 SO4 1 BHT7 40 Heljum 35 KHT 150 ph Püld 1 Nüld 1 SO4 1 Suurim lubatud sisaldus (mg/l) Allikas: Keskkonnaregister Märkus: * O - Ordoviitsiumi veekompleks, O-C Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks, C-V Kambrium-Vendi veekompleks, 1- saasteaine, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse 19

20 20

21 3 SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ÜLDISELOOMUSTUS Peatükis antakse ülevaade elanikkonna arvu muutustest lähiminevikus, momendi olukorrast ning esitatakse tuleviku nägemus, võttes aluseks elamuehituse, tootmis-kaubandussfääri, turismi ja muude elualade edasise arengu plaanid. Kirjeldatakse ka piirkonna veeettevõtjaid koos nende üldiseloomustusega. 3.1 ÜLEVAADE Kadrina vald asub Põhja-Eestis Lääne-Viru maakonna keskosas. Vald piirneb Tapa, Rakvere, Haljala ja Vihula vallaga Lääne-Virumaal ning Kuusalu vallaga Harjumaal. Kadrina valla pindala on 355 km². Haldusjaotuse kohaselt on vallas 37 küla ja kaks alevikku. Suuremad keskused on Kadrina ja Hulja alevik ning Kihlevere, Vohnja ja Viitna küla. Valla põhjapiiril on Lahemaa rahvuspargi lõunapiir. Kadrina vald hõlmab umbes 10% Lääne-Virumaa pindalast. Valda läbib Tallinn-Narva (1; E-20) ja Pärnu-Sõmeru (5) põhimaantee ning Loobu-Tapa (24) tugimaantee ja Tallinn-Narva raudtee. 3.2 ELANIKKOND Joonis 3.1 Kadrina valla rahvastiku püramiid (1. Jaanuar 2014) Allikas: Statistikaamet 21

22 3.3 LEIBKONNA SISSETULEK JA MAKSEVÕIME Leibkonnaliikme sissetulek Vee- ja kanalisatsiooniteenused peavad olema kättesaadavad jõukohase hinnaga. Rahvusvaheliste standartide järgi vee- ja kanalisatsiooniteenuste arve ei peaks ületama 4% leibkonnaliikme netosissetulekust. Eesti oludes on see piir 2% ringis, mille põhjuseks on Eesti tarbijate suurem hinnatundlikkus, kus hinna tõstmise korral tarbimine langeb. Leibkonnaliikme netosissetulek on oluliseks indikaatoriks vee- ja kanalisatsioonitariifide taseme prognoosimisel. Eestis puudub statistika leibkonnaliikme netosissetuleku kohta valdade kaupa. Leibkonnaliikme keskmine kuu netosissetulek maakonna Lääne-Viru osas - on kajastatud tabelis 3.1. Tabel 3.1 Lääne-Viru maakonna leibkonnaliikme sissetulek Leibkonnaliikme netosissetulek kuus, Lääne-Viru maakond ,1 312,4 345,2 387,5 Eesti keskmine ,2 380,4 414,5 457,2 Lääne-Viru näitaja osakaal Eesti keskmisest Allikas: Statistikaamet Tariifide jõukohasus ja taluvusanalüüs 79% 82% 82% 83% 85% Tabel 2 näitab majapidamiste vee- ja kanalisatsiooniteenuste kulutuse suhet leibkonnaliikme keskmisesse netosissetulekusse. Keskmiseks leibkonna suuruseks Lääne- Viru maakonnas on 2,3 inimest. Hetkel kehtivad tariifid jäävad rahvusvaheliselt aktsepteeritud taluvuspiiri (4%) piiridesse. Tabel 3.2 Vee- ja kanalisatsiooniteenuste keskmine arve ja sissetuleku suhe Kadrina alevikus Piirkond Veetariif KM-ta Kanalisatsioonitariif KM-ta Abonent-tasu, taandatuna m 3 -le Elanike ühiktarbimine Veeteenuste kulutus leibkonnaliikme kohta Veeteenuste kulukuse määr /m 3 /m 3 /m 3 l/el/päev /kuus % Kadrina alevik 0,80 1,60 0, ,05 1,51% Allikas: AS Kadrina Soojus Märkused: Hinnad ei sisalda käibemaksu 3.4 ETTEVÕTLUS Kadrina valla ettevõtlust ilmestavad tööstuslik tootmine, põllumajandus ja metsandus, teeninduse valdkonnas kaubandus ning vähemal määral puhkemajandus. Vallas tegeletakse enam hulgi- ja jaekaubandusega. Järgnevad töötleva tööstuse, kinnisvara, veonduse ja ehituse valdkonnad. Vähe äriühinguid tegeleb hotellinduse, muu ühiskonnateeninduse, tervishoiu, finantsvahenduse ja veevarustuse valdkondadega. Kalapüügi, mäetööstuse ja hariduse valdkonnaga ei tegele ükski äriühing. Tööstuslik tootmine paikneb Kadrinas, Huljal, vähem Vohnjas ja Kihleveres. Üksikuid väikeettevõtteid ja nn tegijaid asub ka mujal külades. Tööstuses on esikohal puitu ja metalli töötlevad ettevõtted. Põllumajanduslik tootmine on hajutatud üle valla territooriumi. Toomine on aktiivne eelkõige teraviljakasvatuse, veise- ja seakasvatuse alal. Puhkemajanduse võib siduda vallas eelkõige Viitna, Neeruti, Ohepalu ning ka teiste maastikuliste nn miljööväärtuslike piirkondadega. Teenindus- ja kaubandusvaldkondades on oluline, et esmavajalikud teenused oleksid kättesaadavad kõigile valla elanikele. Käesoleval 22

23 ajal on teenuste olemasolu parem keskustes ja paremini kättesaadav nendes piirkondades, kus on paremad liiklusolud (sh ühistransport). Kadrina valla olulisemad ettevõtted on ära nimetatud allolevas tabelis. Tabel 3.3 Kadrina valla suuremad ettevõtted ja tööstused aastal 2014 Ettevõtte nimi Aru Grupp AS AS Reiden Plaat Flexa Eesti AS OÜ HaKa Plast OÜ HeTi Pere OÜ Inmet OÜ Kadrina Sport OÜ PiXner Pomemet OÜ Tegevusala Puidutööstus- aknad, uksed, moodulmajad Ehitusmaterjal/soojustusmaterjal Mööbel/mööblidetailid Ehitusmaterjal (Vee- ja kanalisatsiooni plasttorustikud) Keevitus ja konstrueerimistööd Metallitööd Rekreatsioon/majutus Mööblitööstus Metallitööd Allikas: Kadrina Vallavalitsus Kadrina ettevõtlusala paikneb kompaktselt 21,5 ha suurusel alal Kadrina aleviku kirde osas. Tegutsevatele ettevõtetele kuulub 7 kinnistut. Riigi omandis on 2 kinnistut. Territooriumil on head juurdepääsuvõimalused ning korralikud siseteed. Vald ootab ettevõtlusalale eelkõige puidutootmise ja metallitöötlemise ettevõtteid. 3.5 VEE-ETTEVÕTLUS Kadrina vallas osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust AS Kadrina Soojus. AS Kadrina Soojus on Kadrina Vallavalitsusele 100%-liselt kuuluv ettevõte. AS Kadrina Soojuse põhitegevusalad: soojusenergia tootmine ja müük; veevarustuse- ja kanalisatsioonialaste teenuste osutamine; soojusenergia, veevärgi ja kanalisatsiooni jaotusvõrkude teenindamine; kütte- ja tarbeveesüsteemide teenindamine; transporditeenuste osutamine (Eesti Vabariigi piires). 3.6 TARIIFID Teenuste tariifid on kehtestatud vastavalt Konkurentsiameti otsusele nr 9.1-3/ AS Kadrina Soojus poolt teenindatavale piirkonnale alljärgnevalt: Hinnad käibemaksuta: veevarustus - 0,8 EUR/m 3 kanalisatsioon - 1,6 EUR/m 3 Hinnad on kõikides tegevuspiirkondades samad nii füüsilistele kui ka juuriidilistele isikutele. 3.7 KADRINA VALLA EELARVE JA LAENUKOHUSTUSED Kadrina valla a eelarve tulude maht on 4,8 miljonit eurot. Suuremateks tuluartikliteks on üksikisiku tulumaks ning toetused. Kulude maht a on 4,4 miljonit eurot. 23

24 Tabel 3.4 Kadrina valla eelarve 2013 eelarve täitmine 2014 eelarve Tulud Maksud Kaupade ja teenuste müük Toetused Muud tegevustulud Põhitegevuse kulud kokku Antavad toetused tegevuskuludeks Muud tegevuskulud sh personalikulud sh majandamiskulud sh muud kulud Allikas: Rahandusministeerium 3.8 KADRINA VALLA FINANTSVÕIMEKUSE ANALÜÜS Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse 32. Finantsdistsipliini tagamise meetmed lõike (1) punkti 2 kohaselt peavad kohaliku omavalitsuse üksused kinni pidama kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse arvestusüksuse netovõlakoormuse ülemmäärast seaduse 34 tähenduses. Netovõlakoormus on võlakohustuste suuruse ja käesoleva seaduse -s 36 nimetatud likviidsete varade kogusumma vahe. Netovõlakoormuse arvestuses võetakse võlakohustustena arvesse bilansis kajastatud järgmised kohustused: 1) võetud laenud; 2) kapitalirendi- ja faktooringukohustused; 3) emiteeritud võlakirjad; 4) tasumise tähtajaks täitmata jäänud kohustused; 5) tagastamisele kuuluvad sihtfinantseerimisena ja kaasfinantseerimisena saadud ettemaksed; 6) pikaajalised võlad tarnijatele; 7) teenuste kontsessioonikokkuleppest tekkivad kohustused; 8) muud pikaajalised kohustused, mis nõuavad tulevikus raha väljamaksmist. Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel arvutatud põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. Netovõlakoormus võib ületada käesoleva paragrahvi lõigetega 3 ja 4 kehtestatud netovõlakoormuse mahu ülemmäära toetuste sildfinantseerimiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra. Netovõlakoormus võib ületada käesoleva paragrahvi lõigetega 3 ja 4 kehtestatud netovõlakoormuse mahu ülemmäära perioodil aasta 1. jaanuarist kuni aasta 31. detsembrini nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, , lk 40 52) ja nõukogu direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, , lk 32 54) nõuete täitmiseks elluviidavate projektide omaosaluse katmiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra, juhul kui nendeks projektideks annab laenu 24

25 keskkonnatasude seaduse 56 lõikes 1 nimetatud isik omavahendite arvelt valitsussektori võlakoormust suurendamata. [RT I, , 1 - jõust ] Tabel 3.5 Kadrina valla netovõlakoormuse ja vaba laenuvõime arvutus eelarvestrateegia põhjal Indikaator 2014, EUR 2015, EUR 2016, EUR 2017, EUR Põhitegevuse tulud Põhitegevuse kulud Põhitegevuse tulude ja kulude kuuekordne vahe Võlakohustuste kogusumma Likviidsete varade kogusumma Netovõlakoormus Aktsepteeritav netovõlakoormuse ülemmäär Vaba netovõlakoormus Allikas: Rahandusministeerium Tabel 3.5 käsitleb Kadrina valla netovõlakoormuse ning vaba laenuvõime arvutusi, tulenevalt Kohaliku Omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses käsitletud netovõlakoormuse ülemmäära arvutuse põhimõtetest. Tabelist järeldub, et Kadrina valla eelarvestrateegia põhjal 2014 seisuga on vaba netovõlakoormus 1 mln eurot. Eelnevat kokku võttes järeldub, et Kadrina vallal on jõukohane finantseerida Kadrina valla ÜVK arendamise kava investeeringuprogrammi elluviimist ja selle nõutavat omaosaluse kaasfinantseerimist kuni 1 mln euro ulatuses. Tegelik finantseerimine sõltub siinjuures Kadrina valla soovist ja valmidusest kasutada finantseerimiseks (panga)-laenu, samuti laenu võtmise otstarbega seotud võimalikest seadusega seatud piirangutest ning sõltub ka Kadrina valla valdkondlikest prioriteetidest. 25

26 26

27 4 KESKKONNASEISUND 4.1 REOVEEKOGUMISALAD Vastavalt Keskkonnaministri a käskkirjale nr 1079 Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie on Kadrina vallas kinnitatud Kadrina aleviku reoveekogumisala. Vastavalt Keskkonnaministri a käskkirjale nr 1080 Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie on Kadrina vallas kinnitatud Vohnja, Viitna, Kihlevere ja Hulja reoveekogumisalad. Tabel 4.1 Reoveekogumisalad Kogumisala nimetus Registrikood Asukoht Pindala, ha Koormus, ie Hulja RKA Tirbiku küla, Hulja alevik Kadrina RKA Kadapiku küla, Kadrina alevik Kihlevere RKA Kihlevere küla Viitna RKA Viitna küla Vohnja RKA Vohnja küla 9 95 Allikas: Keskkonnaregister Joonis 4.1 Hulja reoveekogumisala 27

28 Joonis 4.2 Kadrina reoveekogumisala Joonis 4.3 Kihlevere reoveekogumisala 28

29 Joonis 4.4 Viitna reoveekogumisala Joonis 4.5 Vohnja reoveekogumisala 29

30 Seoses Kadrina alevikku ja aleviku juurde tekkinud uute tiheasutuspiirkondadega teeb Konsultant ettepaneku laiendada reoveekogumisala, katmaks uusi arenduspiirkondi. Joonis 4.6 Perspektiivne Kadrina reoveekogumisala Uus reoveekogumisala vastab Vabariigi Valitsuse määrusele nr 57, Reoveekogumisalade määramise kriteeriumid. Kadrina aleviku reoveekogumisala hakkab hõlmama Kadrina alevikku ja Kadapiku küla hoonestusalasid. Uue reoveekogumisala pindalaks hakkab olema 150 ha. 4.2 GEOLOOGILINE EHITUS Kadrina vald paikneb Balti kilbi lõunanõlval, mis määrab ka geoloogilise ehituse põhijooned. Geomorfoloogiliselt jääb ala Põhja-Eesti platoo Pandivere kõrgustiku loodenõlvale, mida läbib Loobu jõgi ja Loobu mattunud ürgorg. Aleviku ja ümbruse geoloogiline läbilõige koosneb tugevalt dislotseeritud aluskorrast ja selle peal mitteühilduvalt lasuvatest aluspõhja settekivimitest paksusega kuni 258 m. Settekivimid koosnevad Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Kvaternaari ladestust. Monoklinaalselt lasuvaid aluspõhja settekivimeid liigestavad tektoonilised rikked, lokaalsed struktuurid, kivimite lõhelisus ja karstumine. Regionaalseid tektoonilisi rikkeid alale ei ulatu, esinevad vaid tektoonilised rikketsoonid. Enamus neist on kirde-edelasuunalised, erandina on loode-kagusuunaline Undla-Kadila tsoon. 3 3 Allikas: Kadrina aleviku põhjaveevaru ümberhinnang, Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn,

31 4.3 PINNAVESI Kadrina valda läbib kagust loodesse ligi 50 km ulatuses Loobu jõgi. Jõgi saab alguse Jõepere allikatest. Üldse on Loobu jõe kallastel kogu jõe ulatuses rohkesti allikaid, nõnda näiteks ainult Hõbeda küla kohal on Arumäe, Luguse, Matsu-Miku, Soodoma ja Ülejõe allikad ja nende vahel veel hulk nimeta allikaid. Kõige tuntumad, ligipääsetavamad ja huvitavamad Kadrina valla järved on Viitna Linajärv ja Viitna Pikkjärv, eriti viimane oma kaunite kallaste, kahe saare, esmaklassilise supelranna, väga selge vee, haruldaste veetaimede ja mitmete muistenditega. Kadrina alevikus asetseb Kadrina paisjärv suurusega 35 ha. Tuntuselt teisel kohal seisab Kalevipoja muistenditega ja muude pärimustega põnevust pakkuv Neeruti Eesjärv. Samuti on omad võlud hea suplemiskohaga Neeruti Tagajärvel, mõnusa kalajärvena tuntud Orajärvel ja Neeruti safiiril Sinijärvel. Sageli tehakse väljasõite Eeriku külast põhjapoole Tapa-Loobu maantee lääneküljele kõrge oosi jalamile Kõverjärve äärde. Valla edelaserval raba üksinduses asub Ohepalu järv, mis on suurim Lääne-Virumaal. Tabel 4.2 Allikad Veekogu nimetus Registrikood Asukoht (nimi teadmata) VEE Võduvere küla (nimi teadmata) VEE Kadapiku küla (nimi teadmata) VEE Mõndavere küla (nimi teadmata) VEE Hõbeda küla (nimi teadmata) VEE Kadapiku küla (nimi teadmata) VEE Võduvere küla Kolu allikad VEE Vaiatu küla Kolu allikad VEE Vaiatu küla Veskiallikad VEE Jõepere küla Allikas: Keskkonnaregister Tabel 4.3 Jõed Veekogu nimetus Registrikood Asukoht Pikkus, km Loobu jõgi Läsna jõgi (Nõmmoja) VEE VEE Hõbeda küla, Arbavere küla, Ama küla, Kallukse küla, Uku küla, Vohnja küla, Vihula vald Kõrveküla küla, Mõndavere küla, Uku küla, Läsna küla, Loobu küla 67,9 16,9 Selja jõgi VEE Hulja alevik, Tirbiku küla 47,6 Valgejõgi VEE Ridaküla küla 104,2 Allikas: Keskkonnaregister Tabel 4.4 Kraavid Veekogu nimetus Registrikood Asukoht Pikkus, km Põima kraav VEE Ohepalu küla, Ridaküla küla 6,3 Treiali kraav VEE Tirbiku küla, Lante küla 1,5 Allikas: Keskkonnaregister 31

32 Tabel 4.5 Looduslikud järved Veekogu nimetus Registrikood Asukoht Veepeegli pindala, ha Eesjärv (Neeruti Eesjärv) (Karisööda VEE Võduvere küla 2,5 järv) Kõverjärv (Vatku Kõverjärv) (Vohnja VEE Kadapiku küla 2,8 Kõverjärv) Linajärv (Viitna Linajärv) (Väike Viitna järv) VEE Neeruti küla 4,2 Lossijärv VEE Uku küla 1 Mädajärv (Udriku Mädajärv) Nabudi järv (Nasudi järv) Ohepalu järv (Ohepalu Suurjärv) Orajärv (Neeruti Orajärv) (Neeruti järv) Pikkjärv (Viitna Pikkjärv) (Suur Viitna järv, Suurjärv) Sinijärv (Neeruti Sinijärv) Suurjärv (Udriku Suurjärv) (Suur Udrikjärv) Tagajärv (Neeruti Tagajärv) (Lusthoone järv) VEE Viitna küla 4,4 VEE Arbavere küla 0,6 VEE Kõrveküla küla 67,9 VEE Viitna küla 2,6 VEE Ohepalu küla 16,1 VEE Võduvere küla, Neeruti küla 1,1 VEE Viitna küla; Viitna küla 23,7 VEE Neeruti küla 3,3 Udriku laugas VEE Kõrveküla küla 2,2 Valgma järv (Pundi järv) Väikejärv (Udriku Väikejärv) (Väike Udrikjärv) Allikas: Keskkonnaregister Tabel 4.6 Ojad VEE Neeruti küla 0,3 VEE Kõrveküla küla 14,3 Veekogu nimetus Registrikood Asukoht Pikkus, km Arbavere oja (Liivoja) VEE Arbavere küla 3,4 Areda oja VEE Rõmeda küla, Viitna küla 7,3 Hulja oja VEE Kadapiku küla, Lante küla, Tirbiku küla Juuru oja VEE Jõepere küla, Neeruti küla 2,2 Kõnnu oja VEE Kõrveküla küla, Mõndavere küla, 5,6 Kääbaste oja VEE Leikude küla, Põima küla, Vaiatu küla Mustoja VEE Võipere küla, 28 Oraoja VEE Võduvere küla, Neeruti küla 2,3 Udriku oja VEE Kiku küla, Mäo küla, Salda küla, Udriku küla, Undla küla Välinurme oja VEE Kõrveküla küla 1,5 Allikas: Keskkonnaregister Tabel 4. 7 Paisjärved 9,1 2,2 11,1 Veekogu nimetus Registrikood Asukoht Veepeegli pindala, ha Jõepere järv (Jõepere allikajärv) VEE Jõepere küla 3 32

33 Veekogu nimetus Registrikood Asukoht Veepeegli pindala, ha Kadrina paisjärv Loobu järv (Loobu paisjärv) Udriku järv (Udriku tiik, Udriku viinavabriku pais, Udriku pais) VEE Võduvere küla, Jõetaguse küla, Kadrina alevik 11,1 VEE Loobu küla, Loobu küla 2,8 VEE Udriku küla 2 Undla veskijärv VEE Kadapiku küla, Undla küla 0,8 Allikas: Keskkonnaregister Tabel 4. 8 Peakraavid Veekogu nimetus Registrikood Asukoht Pikkus, km Auküla peakraav VEE Tirbiku küla 4,2 Kihlevere peakraav VEE Võipere küla, Hõbeda küla, Kihlevere küla Koplimetsa peakraav VEE Ridaküla küla 5,2 Pakitu peakraav Vohnja peakraav Allikas: Keskkonnaregister Tabel 4. 9 Tehisjärved VEE VEE Leikude küla, Mäo küla, Undla küla, Vaiatu küla Vohnja küla, Vaiatu küla, Hõbeda küla 7,4 6,3 6,4 Veekogu nimetus Registrikood Asukoht Veepeegli pindala, ha Vohnja tiigid VEE Vohnja küla, Vaiatu küla 0,6 Vohnja tiigid VEE Vohnja küla 1,3 Allikas: Keskkonnaregister 4.4 PÕHJAVESI Kadrina vald paikneb Pandivere kõrgustiku põhjaosas Põhja-Eesti lubjakiviplatoo kõrgeimas piirkonnas. Hüdrogeoloogiliselt jääb Kadrina vald Balti arteesiabasseini põhjaossa. Läbilõikes esinevad ülevalt alla Kvaternaari, Ordoviitsiumi, Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleks. Ordoviitsiumi veekompleksi peal lasuvad Kvaternaari ladestu setted on väikese paksusega (kuni 5 m) ja veeandvusega, mille tõttu nad ei oma veevarustusallikana olulist tähtsust. Kvaternaari ladestu setted ei kindlusta väikese paksuse tõttu ka all-lasuvale Ordoviitsiumi veekompleksile piisavat looduslikku kaitset reostuse eest. Piirkonnas võib eristada nelja põhjaveekompleksi: Kvaternaari veekompleks lasub Ordoviitsiumi veekompleksi peal ja on viimasega hüdrauliliselt seotud. Kvaternaari lasundi paksus piirkonnas on 5-10 meetrit. Ordoviitsiumi veekompleks levib kogu aleviku territooriumil. Lasumiks on Kvaternaari ladestu setted, alumiseks veepidemeks Alam-Ordoviitsiumi glaukoniitsavi ja diktüoneemakilt. Veekompleksi vettandvateks kivimiteks on lõheline lubjakivi, dolomiit ja mergel, mille paksus on keskmiselt 80 m. Ordoviitsiumi veekompleks koosneb kolmest veekihist: Nabala Rakvere, Keila Kukruse ning Lasnamäe-Kunda. Maapinnalt esimene Nabala-Rakvere veekihti paksus on keskmiselt 15 m. Veekiht on eraldatud all-lasuvast Keila-Kukruse veekihist Oandu lademe savika lubjakiviga. Nabala- 2- Rakvere veekihi põhjavesi on surveta. Vees on suhteliselt suur SO 4 sisaldus ( mg/l). Nõrga loodusliku kaitstuse tõttu on veekihi põhjavesi ebastabiilse kvaliteediga ning seetõttu ei sobi ühisveevarustuse allikana kasutamiseks. 33

34 Sügavuselt järgmine Keila-Kukruse veekiht on eraldatud all-lasuvast Lasnamäe-Kunda veekihist Uhaku lademe mergliga. Vettandvateks kivimiteks on Keila, Jõhvi, Idavere ja Kukruse lademe savikas lubjakivi, mille paksus on keskmiselt m ja mis suureneb lõuna suunas. Puurkaevude sügavused Kadrina alevikus m. Põhjavesi on surveline, veetaseme sügavus maapinnast on m. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO 3 -Cl-Ca-Mgtüüpi mineraalsusega 0,4-0,5 g/l. Veekiht toitub sademeveest läbi ülemise veekihi. Veekihi vett kasutatakse üksikute puurkaevudega. Lasnamäe-Kunda veekiht on Ordoviitsiumi veekompleksi alumine veekiht, mida eraldab lamamis Pakerordi lademe glaukoniitsavi ja diktüoneemakilt. Veekihi paksus onkuni 20 m. Vesi on surveline. Veevõtt Lasnamäe-Kunda veekihist oli Kadrina alevikus maksimaalseim aastatel ja ulatus m 3 /d. Keemiliselt koostiselt on veekihi vesi stabiilne, mis viitab Uhaku lademe savi ja mergli headele kaitseomadustele. Põhjavesi on keskmise karedusega, HCO 3 -Cl-SO 4 -Ca-Mg-Natüüpi, mineraalsusega 0,3-0,6 mg/l. Iseloomulik on suhteliselt suur SO 4 sisaldus, mis 2- tõenäoliselt on seotud lubjakivis ja dolomiidis esinevate püriidistunud fossiilidega. Viimasel ajal on väikese veevõtu tingimustes vesi kohati ka väävelvesiniku lõhnaga. Mikrokomponentide sisaldus on madal, erandiks on siin As 3+ suur sisaldus, mis ületab joogiveele kehtestatud piirsisalduse. Suur As 3+ - sisaldus on tõenäoliselt seotud Kirde-Eestis levivate kivimite polümetalse anomaaliaga. Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi moodustavad Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Pakerordi lademe ja Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistu nõrgalt tsementeerunud liivakivi ja aleuroliit paksusega m. Veekompleks levib Kadrinas maapinnast 91 kuni 120 m sügavusel. Lamamisse jäävast Kambrium-Vendi veekompleks eraldab veekompleksi Lontova savi, mille paksus on Kadrinas 60 meetrit. Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi põhjavesi on surveline. Veekompleksi veeandvus on suhteliselt väike, puurkaevude tootlikkused ulatuvad 1,11 kuni 3,52 l/s veetaseme alanemisel 8,7 kuni 14,0 m. Veekompleksi vesi on hüdrauliliselt seotud Ordoviitsiumi veekompleksi põhjaveega. Veekompleksi toitumine toimub mattunud ürgorgude ja tektooniliste rikete kaudu. Põhjaveevoolu suund on kirdest edelasse, kuid Kadrinas ka veetaseme alanemislehtri keskme suunas. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi põhjavesi on stabiilse keemilise koostisega. Hüdrokeemiliselt koostiselt on vesi väikese karedusega peamiselt HCO 3 -Cl-Na- 2- Ca- või Na-Mg-tüüpi mineraalsusega 0,3-0,4 mg/l. Erandlikult suur SO 4 - sisaldus põhjavees on tõenäoliselt samuti seotud Kirde-Eestis levivate kivimite polümetalse anomaaliaga, kus kivimites esineb ka püriiti aastal koostati Eesti Geoloogiakeskuse poolt uuring Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi põhjavee radionukliidide sisalduse määramine. Uuringu tulemusena selgus, et Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi radioloogilised näitajad on valdavalt alla piirsisaldust ja veekihi kasutamine joogiveeallikana ei tekita probleeme. Kambrium-Vendi veekompleks levib nõrgalttsementeerunud liivakivides ja aleuroliitides, mille paksus on m. Lamamiks on kristalse aluskorra pealispind. Veekompleks on looduslikult väga hästi kaitstud m paksuse Lontova sinisavi kihiga. Vesi on surveline, piesomeetriline tase on 3-30 m allpool merepinda, maapinnast on piesomeetriline tase m sügavusel. Keemiliselt koostiselt on vesi Cl-HCO 3 -Na-Ca-Mg-tüüpi mineralisatsiooniga 0,4-0,5 g/l. Ühisveevarustuses kasutatakse põhiliselt Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi ja Kesk- Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett. Kadrina vald jääb Harju ja Viru alamvesikonda ning valla lõunaosa ka Pandivere põhjavee alamvesikonda. Pandivere põhjavee alamvesikonna põhjaosa piir kattub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala piiriga, mis kulgeb Tapalt alates mööda Tallinn- Narva raudteed kuni Kadrina alevikuni ja siit edasi mööda Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt kuni valla piirini. Sellest piirist lõunapoole jäävad alad asuvad Pandivere ja Adavere-Põltsamaa 34

35 nitraaditundlikul alal, kus esineb hulgaliselt karstiväljasid ja põhjavee suhtes kaitsmata alasid. Inimtegevus Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala piirkonnas on piiratud kaitse-eeskirjadega. Probleemiks on kasutusest välja jäänud puurkaevude ja geoloogiliste uuringute jaoks puuritud puuraugud, mille olemasolust ei olda üldiselt teadlikud (isegi hoone või krundi omanikud). Enamuses on need puurijate poolt jäetud tamponeerimata ja nende lahtiste puuraukude kaudu võib reostus sattuda põhjavette. Kadrina vald asub enamuses kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, vaid üksikutes punktides on põhjavesi keskmiselt kaitstud, vt põhjavee kaitstuse kaarti. Joonis 4.7 Kadrina valla põhjavee kaitstuse kaart Kinnitatud põhjaveevarud Keskkonnaministri a käskkiri nr 408 Lääne-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine on nimetatud Kadrina piirkonna põhjaveevarud. 4 Allikas: 35

36 Tabel 4.10 Põhjaveevarud Kadrina piirkonnas Kadrina Põhjaveemaardla piirkond Veekihi geoloogiline indeks Põhjaveemaardla Põhjaveevaru, m³/d Varu kategooria ja otstarve Kasutusaeg Kadrina veehaare O 400 T 2 joogivesi Kuni 2025 Kadrina veehaare O-C 700 T 1 joogivesi Kuni 2025 Allikas: Keskkonnaministri käskkiri nr KAITSTAVAD OBJEKTID Looduskaitseseaduse kohaselt jagunevad kaitstavad loodusobjektid kaitsealadeks, hoiualadeks, kaitsealusteks liikideks, püsielupaikadeks, kaitstavateks üksikobjektideks ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavateks loodusobjektideks. Kadrina vallas paiknevad looduskaitsealad on esitatud nimekirjana allpool. Tabel 4.11 Looduskaitsealad ja objektid käsitletavates piirkondades Nimetus Registrikood Tüüp HULJA - KADRINA - KIHLEVERE - KIKU Neeruti maastikukaitseala KLO maastikukaitseala 1278,3 Neeruti maastikukaitseala PLO maastikukaitseala 1301,9 Neeruti loodusala RAH Natura (loodusala) 1278,3 LEIKUDE - NEERUTI Neeruti maastikukaitseala KLO maastikukaitseala 1278,3 Neeruti maastikukaitseala PLO maastikukaitseala 1301,9 Neeruti mõisa park KLO kaitsealune park 3,7 Neeruti loodusala RAH Natura (loodusala) 1278,3 RIDAKÜLA Ohepalu looduskaitseala KLO looduskaitseala 5934,6 Ohepalu linnuala RAH Natura (linnuala) 5929 Ohepalu loodusala RAH Natura (loodusala) 5929 SALDA - VIITNA Viitna kadakas KLO puu ja puudegrupid 311,6 Viitna maastikukaitseala KLO maastikukaitseala 311,6 Viitna maastikukaitseala PLO maastikukaitseala 311,6 Viitna loodusala RAH Natura (loodusala) 313,3 VOHNJA Vohnja mõisa park KLO kaitsealune park 10,5 Allikas. Pindala kokku, ha Kadrina valla territooriumil on kaitse alla võetud 64 arheoloogiamälestist, 45 ehitismälestist ja 5 ajaloomälestist. Näiteks Kadrina kirikuaed ja kalmistu, II maailmasõjas hukkunute ühishaud, Viitna kõrtsihoone, erinevad mõisad ja kultuskivid jne. 36

37 5 ÜHISVEEVARUSTUS Käesolevas peatükis käsitletakse Kadrina valla olemasolevate ühisveevarustussüsteemide seisukorda ning hinnatakse vee koguseid ja kvaliteeti. Andmed Kadrina valla veevarustussüsteemi olemasoleva seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad eelmise perioodi ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavast, AS-lt Kadrina Soojus ja Kadrina Vallavalitsuselt. 5.1 VEE TOODANG JA VEETARBIMINE Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus ja sellest tulenev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava käsitleb eelkõige elanikkonnale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse tagamist, siis kavas investeeringuid otseselt tööstuspiirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks ette ei ole nähtud. Küll aga peab hoolitsema vald nende piirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni põhivõrgu ja eelvoolude arendamise eest. Vald peab veeressursside ja reoveepuhastusvõimsuste planeerimisel arvestama tööstuse vajadusega ja suunama süsteemi põhiehitiste dimensioneerimist sellele vastavalt. Olemasoleva olukorra aastate info pärineb AS Kadrina Soojuselt ja Kadrina Vallavalitsuselt. Perspektiiv on hinnatud vastavalt Konsultandi arvutustele ja investeeringuprogrammis teostatavatele tegevustele. Elanike arvude juures on aluseks võetud Kadrina vallast saadud info külaelanike arvude kohta, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 5.1 Olemasolevad ja perspektiivsed veetootmise ja tarbimise kogused Näitaja Ühik Asulad kokku VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi tuh m3 156,3 129,7 125,9 120,9 126,3 Arvestamata vesi tuh m3 51,4 29,2 28,2 16,8 11,5 Arvestamata vesi % 33% 23% 22% 14% 10% Veevarustuse tarbimine kokku tuh m3 104,9 100,5 97,7 104,2 113,3 Elanike veetarbimine tuh m3 74,489 75,6 74,6 81,1 90,3 Ettevõtete veetarbimine tuh m3 30,425 24,9 23,1 23,1 23,1 Elaniku ühiktarbimine l/päevas Veevarustusega liitunud elanikke Veevarustusega liitunud elanikke % 80% 82% 84% 87% 89% Veevarustusega liitunud leibkondi Elanike arv kokku Hulja alevik VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi tuh m3 27,3 26,2 21,0 16,7 18,3 Arvestamata vesi tuh m3 7,9 10,2 6,8 1,7 1,6 Arvestamata vesi % 29% 39% 33% 10% 10% Veevarustuse tarbimine kokku tuh m3 19,4 16,0 14,1 15,0 16,5 Elanike veetarbimine tuh m3 11,2 10,4 10,3 11,2 12,7 Ettevõtete veetarbimine tuh m3 8,1 5,6 3,8 3,8 3,8 Elaniku ühiktarbimine l/päevas Veevarustusega liitunud elanikke Veevarustusega liitunud elanikke % 88% 92% 92% 95% 100% Veevarustusega liitunud leibkondi Elanike arv kokku Kadrina alevik, sh Kadapiku küla 37

38 Näitaja Ühik VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi tuh m3 100,8 78,8 83,5 87,3 89,3 Arvestamata vesi tuh m3 30,6 8,5 13,2 13,1 8,0 Arvestamata vesi % 30% 11% 16% 15% 10% Veevarustuse tarbimine kokku tuh m3 70,2 70,4 70,3 74,2 80,4 Elanike veetarbimine tuh m3 51,6 54,1 53,8 57,7 63,8 Ettevõtete veetarbimine tuh m3 18,6 16,3 16,5 16,5 16,5 Elaniku ühiktarbimine l/päevas Veevarustusega liitunud elanikke Veevarustusega liitunud elanikke % 87% 88% 90% 94% 97% Veevarustusega liitunud leibkondi Elanike arv kokku Kihlevere küla VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi tuh m3 12,0 10,7 9,4 4,6 4,7 Arvestamata vesi tuh m3 7,8 6,4 5,4 0,5 0,4 Arvestamata vesi % 65% 60% 57% 10% 10% Veevarustuse tarbimine kokku tuh m3 4,2 4,3 4,0 4,1 4,2 Elanike veetarbimine tuh m3 3,6 3,6 3,4 3,5 3,6 Ettevõtete veetarbimine tuh m3 0,6 0,7 0,6 0,6 0,6 Elaniku ühiktarbimine l/päevas Veevarustusega liitunud elanikke Veevarustusega liitunud elanikke % 76% 76% 81% 81% 81% Veevarustusega liitunud leibkondi Elanike arv kokku Kiku küla VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi tuh m3 0,8 0,6 0,539 0,8 0,9 Arvestamata vesi tuh m3 0,4 0,2 0,2 0,1 0,1 Arvestamata vesi % 48% 37% 28% 10% 10% Veevarustuse tarbimine kokku tuh m3 0,4 0,4 0,4 0,7 0,8 Elanike veetarbimine tuh m3 0,4 0,4 0,4 0,735 0,849 Ettevõtete veetarbimine tuh m3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Elaniku ühiktarbimine l/päevas Veevarustusega liitunud elanikke Veevarustusega liitunud elanikke % 28% 29% 29% 29% 30% Veevarustusega liitunud leibkondi Elanike arv kokku Leikude küla VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi tuh m3 0,3 0,4 0,327 0,6 1,0 Arvestamata vesi tuh m3 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 Arvestamata vesi % 0% 0% 0% 10% 10% Veevarustuse tarbimine kokku tuh m3 0,3 0,4 0,3 0,6 0,9 Elanike veetarbimine tuh m3 0,3 0,4 0,3 0,584 0,903 Ettevõtete veetarbimine tuh m3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Elaniku ühiktarbimine l/päevas Veevarustusega liitunud elanikke Veevarustusega liitunud elanikke % 33% 35% 35% 40% 43% Veevarustusega liitunud leibkondi

39 Näitaja Ühik Elanike arv kokku Neeruti küla VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi tuh m3 2,8 1,6 1,657 1,2 1,3 Arvestamata vesi tuh m3 1,3 0,8 0,9 0,4 0,3 Arvestamata vesi % 48% 50% 53% 35% 35% Veevarustuse tarbimine kokku tuh m3 1,5 0,8 0,8 0,8 0,8 Elanike veetarbimine tuh m3 0,6 0,6 0,6 0,617 0,657 Ettevõtete veetarbimine tuh m3 0,8 0,2 0,2 0,2 0,2 Elaniku ühiktarbimine l/päevas Veevarustusega liitunud elanikke Veevarustusega liitunud elanikke % 46% 50% 63% 64% 62% Veevarustusega liitunud leibkondi Elanike arv kokku Ridaküla küla VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi tuh m3 1,7 1,6 1,5 1,3 1,5 Arvestamata vesi tuh m3 0,5 0,6 0,5 0,1 0,1 Arvestamata vesi % 29% 34% 34% 10% 10% Veevarustuse tarbimine kokku tuh m3 1,2 1,1 1,0 1,2 1,4 Elanike veetarbimine tuh m3 1,2 1,1 1,0 1,2 1,4 Ettevõtete veetarbimine tuh m3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Elaniku ühiktarbimine l/päevas Veevarustusega liitunud elanikke Veevarustusega liitunud elanikke % 38% 39% 39% 39% 39% Veevarustusega liitunud leibkondi Elanike arv kokku Salda küla VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi tuh m3 1,4 1,3 1,2 1,4 1,6 Arvestamata vesi tuh m3 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 Arvestamata vesi % 0% 0% -4% 10% 10% Veevarustuse tarbimine kokku tuh m3 1,4 1,3 1,2 1,3 1,5 Elanike veetarbimine tuh m3 1,4 1,3 1,2 1,3 1,5 Ettevõtete veetarbimine tuh m3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Elaniku ühiktarbimine l/päevas Veevarustusega liitunud elanikke Veevarustusega liitunud elanikke % 69% 71% 76% 76% 77% Veevarustusega liitunud leibkondi Elanike arv kokku Viitna küla VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi tuh m3 5,0 3,7 3,2 3,6 4,0 Arvestamata vesi tuh m3 1,6 0,7 0,2 0,4 0,4 Arvestamata vesi % 31% 18% 6% 10% 10% Veevarustuse tarbimine kokku tuh m3 3,4 3,1 3,0 3,2 3,6 Elanike veetarbimine tuh m3 1,3 1,1 1,1 1,3 1,6 Ettevõtete veetarbimine tuh m3 2,2 2,0 1,9 1,9 1,9 Elaniku ühiktarbimine l/päevas Veevarustusega liitunud elanikke

40 Näitaja Ühik Veevarustusega liitunud elanikke % 77% 83% 83% 83% 95% Veevarustusega liitunud leibkondi Elanike arv kokku Vohnja küla VEEVARUSTUS Väljapumbatud põhjavesi tuh m3 4,2 4,7 3,7 3,3 3,7 Arvestamata vesi tuh m3 1,2 1,9 1,1 0,3 0,3 Arvestamata vesi % 29% 41% 29% 10% 10% Veevarustuse tarbimine kokku tuh m3 3,0 2,8 2,6 3,0 3,3 Elanike veetarbimine tuh m3 2,8 2,7 2,6 3,0 3,3 Ettevõtete veetarbimine tuh m3 0,2 0,1 0,0 0,0 0,0 Elaniku ühiktarbimine l/päevas Veevarustusega liitunud elanikke Veevarustusega liitunud elanikke % 88% 90% 92% 92% 92% Veevarustusega liitunud leibkondi Elanike arv kokku Tabel 5.2 Kadrina valla suurimad ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad Jrk. Nr. Ettevõtte/asutuse nimi 2011 m³/a 2012 m³/a 2013 m³/a vesi kanal vesi kanal vesi kanal 1 Heti Pere OÜ Flexa Eesti AS Reidenplaat AS HakaPlast OÜ Järva TY Kadrina Sport OÜ Lasteaed Sipsik Kadrina Kekkool Aru Grupp OÜ Hulja Hulja lasteaed Murumägi OÜ Hulja Matsi Tõnu OÜ Hulja Rainer Grupp OÜ Hulja Temper OÜ Vohnja Vohnja lasteaed algkool Forming OÜ Kihlevere Tapapunkt Kihlevere V.V.V Tehnik Kihlevere Metallituba OÜ Kihlevere Viitna kõrts Allikas: AS Kadrina Soojus; Kadrina Vallavalitsus 5.2 VEEVÕRK JA PUURKAEVPUMPLAD Olemasolev ühisveevarustuse süsteem Kadrina vallas baseerub Ordoviitsiumi ja Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi põhjaveel. Alljärgnevates tabelites on toodud ära puurkaevpumplate andmed. 40

41 Puurkaevu nimi Katastri nr Asukoht Passi nr Puurimise aasta Veekiht Sügavus [m] Deebit [m 3 /h] Vee erikasutusloaga lubatud veevõtt aastal [m3/d] Tegelik veevõtt aastal 2013, [m3/d] Sanitaarkaitseala- ulatus, m Kadrina valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks Tabel 5.3 Ühisveevarustuse puurkaevude nimekiri ja veevõtt PK-1 Aleviku (reservis) 2537 Hulja alevik A-817-M 1962 O-C / PK-2 Elamukvartali 2562 Hulja alevik O-C / PK-1 Ujula 2538 Kadrina alevik A-69-M 1954 O PK-2 Tehnika 2546 Kadrina alevik O-C PK-3 (reservis) 2557 Kadrina alevik O PK-4 Põllu (reservis) 2820 Kadrina alevik O-C PK-6 Kadapiku 2973 Kadrina alevik O-C PK-7 Viru 3114 Kadrina alevik O-C , PK-Kihlevere Kihlevere küla O-C PK-Kiku 2779 Kiku küla O PK-Leikude 2800 Leikude küla O PK-Neeruti Neeruti küla O-C ,54 30 PK-Ridaküla Ridaküla O PK-Salda 2807 Salda küla O PK-Viitna Viitna küla O-C PK-Vohnja Vohnja küla O Allikas: Keskkonnaamet, eelis.ee Märkus: 1-andmed puuduvad 2- puudub puurkaevu pump, reservis aasta kohta aasta kohta 5- vee erikasutusluba ei ole vajalik kuna veevõtt on alla 5 m 3 /d Tabel 5.4 Puurkaevude konstruktsioon Puurkaevu nimi Katastri nr PK-1 Aleviku (reservis) 2537 PK-2 Elamukvartali 2562 PK-1 Ujula 2538 PK-2 Tehnika 2546 PK-3 (reservis) 2557 Manteltoru diameeter, mm Algus, m ,65-0, ,5 56,2-0,35 0,6 102,5-0,3 62,1 Lõpp, m 24, ,3 3, , ,1 95 Pikkus, m Filtri tüüp 25 78,35 filtrita (140mm) 87,8 3, ,7 23,8 10,35 103,4 28,5 62,4 32,9 Filtri paigaldussügavus, m 24,65-103m perfofilter (168 mm) 88,3-110m filtrita (140mm) 56,2-80m perfofilter (114 mm) m Filtrita (190mm) 62,1-95m 41

42 Puurkaevu nimi Katastri nr PK-4 Põllu (reservis) 2820 PK-6 Kadapiku 2973 PK-7 Viru 3114 PK-Kihlevere PK-Kiku 2779 PK-Leikude 2800 PK-Neeruti PK-Ridaküla PK-Salda 2807 PK-Viitna Manteltoru diameeter, mm Algus, m -0,5-0,2 94,5-0,5-0,2 87,4-0,4-0,3 86-0,1-0,3-0,2 0 21,8-0,3 22,65 Lõpp, m 56 11, ,2 7, , ,15 21, ,65 85 Pikkus, m 56,5 11, ,7 8 27,6 91, Filtri tüüp Filtri paigaldussügavus, m perfofilter (114 mm) m perfofilter (127 mm) 93,4-115m perfofilter (114 mm) m 9,1 43,3 Filtrita (112mm) m 8,35 21,8 filtrita 38,2 (140mm) 21,8-60m 22,95 Filtrita 62,35 (140mm) 22,65-85m 140-0,5 14,5 15 filtrita (115mm) 14,5-60m , , ,3 filtrita (140mm) 30-60m ,4-0,3 31,9-0,3-0,1 31, ,1 32,3 13,3 48,1 filtrita (140mm) 31,9-80m 52,3 16,1 filtrita (112mm) 52-75m PK-Vohnja Allikas: Keskkonnaamet, eelis.ee ,3-0, ,3 9,1 filtrita (190mm) (112mm) 9-50m 50-75m Tabel 5.5 Puurkaevude proovipumpamise andmed Puurkaevu nimi Katastri nr PK-1 Aleviku (reservis) PK-2 Elamukvartali Pumpamise aeg Pumpamise kestus, h Staatiline veetase, m Deebit, l/s Veetaseme alanemine, m Erideebit, l/s *m , , ,277 PK-1 Ujula ,05 3,6 8,7 0,414 PK-2 Tehnika ,3 1,11 8,7 0,128 PK-3 (reservis) , ,013 PK-4 Põllu (reservis) ,94 8 0,242 PK-6 Kadapiku ,11 8 0,264 PK-7 Viru ,02 13,5 0,224 PK-Kihlevere ,9 3,1 18,1 0,171 PK-Kiku ,81 2 2,405 PK-Leikude ,5 2,46 23,5 0,105 PK-Neeruti ,8 1,3 4,2 0,31 PK-Ridaküla ,5 1 4,5 0,222 PK-Salda ,7 12 0,142 PK-Viitna ,5 4,5 11 0,409 PK-Vohnja ,7 1,53 30,8 0,05 Allikas: Keskkonnaamet, eelis.ee Märkus:1- andmed puuduvad 42

43 Tabel 5.6 Puurkaevupumba andmed Puurkaevu nimi Katastri nr Paigaldamise aeg PK-1 Aleviku (reservis) Paigalda-tud pump Grundfos SP- 14A-10 Pumba asetussügavus, m Pumba tootlikkus m3/h Tõstekõrgus, m Võimsus, kw PK-2 Elamukvartali PK-1 Ujula ECV PK-2 Tehnika PK-3 (reservis) 2557 puudub pump PK-4 Põllu (reservis) 2820 puudub pump Grundfos SP8A PK-6 Kadapiku Grundfos SP8A PK-7 Viru Grundfos SP14A , PK-Kihlevere PK-Kiku PK-Leikude PK-Neeruti Ebara 4N ,1 PK-Ridaküla PK-Salda PK-Viitna PK-Vohnja Allikas: Kadrina Soojus Märkus: 1- andmed puuduvad Tabel 5.7 Veetöötlusseadme andmed Puurkaevu nimi Katastri nr Seadme tüüp Töö kirjeldus PK-1 Aleviku 2537 veetöötlusseadmed puuduvad PK-2 Elamukvartali 2562 ARS 800 Duplex raua- ja mangaaniühendite ning väävelvesiniku eraldamiseks PK-1 Ujula 2538 veetöötlusseadmed puuduvad raua- ja mangaaniühendite PK-2 Tehnika 2546 ARS 800 ning väävelvesiniku eraldamiseks PK-3 (reservis) 2557 veetöötlusseadmed puuduvad PK-4 Põllu (reservis) 2820 veetöötlusseadmed puuduvad raua- ja mangaaniühendite PK-6 Kadapiku 2973 ARS 800 ning väävelvesiniku eraldamiseks raua- ja mangaaniühendite PK-7 Viru 3114 ARS 1250 ning väävelvesiniku eraldamiseks raua- ja mangaaniühendite PK-Kihlevere ARS 750 Duplex ning väävelvesiniku eraldamiseks PK-Kiku 2779 veetöötlusseadmed puuduvad PK-Leikude 2800 veetöötlusseadmed puuduvad PK-Neeruti LS 21D PK-Ridaküla veetöötlusseadmed puuduvad PK-Salda 2807 Paarissurvefilter 202 PDA vee aereerimiseks ja raua oksüdeerimiseks vee aereerimiseks ja raua oksüdeerimiseks Tootlikkus, m 3 /h , ,4 43

44 Pumpade arv Tootlikkus, m 3 /h Tõstekõrgus, m Elektriline võimsus, kw Pumba liik (tava/ tuletõrje) Kadrina valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks Puurkaevu nimi Katastri nr Seadme tüüp Töö kirjeldus PK-Viitna ARS 500 Duplex PK-Vohnja ARS 500 Duplex Allikas: Kadrina Soojus raua- ja mangaaniühendite ning väävelvesiniku eraldamiseks raua- ja mangaaniühendite ning väävelvesiniku eraldamiseks Tootlikkus, m 3 /h 5 5 Tabel 5.8 II astme pumpade andmed Puurkaevu nimi Katastri nr Pumba mark PK-1 Aleviku PK-2 Elamukvartali PK-1 Ujula 2538 II astme pumbad puuduvad PK-2 Tehnika 2546 Grundfos CR 15-4 Grundfos CR 20-2 Grundfos CR 64-1 PK-3 (reservis) 2557 II astme pumbad puuduvad võrgupumpa 1 tuletõrjepump 1 reservpump pesupump 2 võrgupumpa 1 tuletõrjepump PK-4 Põllu (reservis) 2820 II astme pumbad puuduvad PK-6 Kadapiku 2973 PK-7 Viru 3114 Grundfos CR 15-4 Grundfos CR 20-2 Grundfos CR 15-4 Grundfos CR 32-2 PK-Kihlevere II astme pumbad puuduvad PK-Kiku 2779 II astme pumbad puuduvad PK-Leikude 2800 II astme pumbad puuduvad PK-Neeruti II astme pumbad puuduvad PK-Ridaküla II astme pumbad puuduvad PK-Salda 2807 II astme pumbad puuduvad PK-Viitna II astme pumbad puuduvad PK-Vohnja II astme pumbad puuduvad Allikas: Kadrina Soojus Märkus: 1- andmed puuduvad võrgupumpa 1 pesupump võrgupumpa 1 pesupump Tabel 5.9 Varumahutite andmed Puurkaevu nimi Katastri nr Materjal Maht, m 3 PK-1 Aleviku itud terasmahuti 25 PK-2 Elamukvartali 2562 raudbetoon 2x54 PK-1 Ujula 2538 mahutid puuduvad PK-2 Tehnika 2546 raudbetoon 2x20 PK-3 (reservis) 2557 mahutid puuduvad PK-4 Põllu (reservis) 2820 mahutid puuduvad PK-6 Kadapiku 2973 raudbetoon 2x20 PK-7 Viru 3114 raudbetoon 2x25 PK-Kihlevere mahutid puuduvad PK-Kiku 2779 mahutid puuduvad 44

45 Puurkaevu nimi Katastri nr Materjal Maht, m 3 PK-Leikude 2800 mahutid puuduvad PK-Neeruti mahutid puuduvad PK-Ridaküla mahutid puuduvad PK-Salda 2807 mahutid puuduvad PK-Viitna mahutid puuduvad PK-Vohnja mahutid puuduvad Allikas: Kadrina Soojus Hulja alevik Hulja aleviku veetorustikke on rekonstrueeritud ja laiendatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi ja kohaliku Keskkonnaprogrammi kaasrahastamise programmidega. Hulja aleviku veevõrk on välja arendatud hargvõrguna. Torustiku üldpikkus on 4,7 km, põhiliselt kasutatud materjal on plastik. Peatorustiku läbimõõdud on vahemikus De110 De63. Hulja aleviku ühisveevarustuses kasutatakse joogiveeallikatena kahte puurkaevu PK-2 Elamukvartali (nr. 2562) ja PK-1 Aleviku (nr. 2537), mis käesoleval hetkel on reservis. PK-1 Aleviku puurkaev vajab rekonstrueerimist. II-astme pumplaid on alevikus kaks, mõlema puurkaevpumpla juures. PK-1 Aleviku juures asuv II-astme pumpla on amortiseerunud. PK- 2 Elamukvartali puurkaev rekonstrueeriti aastal 2013 ning puurkaevu juurde rajati uus II astme pumpla. Põhiliseks joogiveeallikaks alevikus on Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi põhjavesi PK-1 Aleviku (katastri nr. 2537) aastal puuritud puurkaevu sügavus on 103 m. Puurkaevu avab Ordoviitsium- Kambriumi veekompleksi m sügavusel, kaevu töötav osa on manteldamata. Puurkaevu tootlikkus on kuni 18 m 3 /h veetaseme alanemisel 14 m. Puurkaev asub pumplahoone sees. Puurkaevu suue jääb pumpla põrandast 0,5 m kõrgusele, suudme tugiplaadis on veetaseme mõõtmisava. Puurkaev on varustatud veemõõtjaga ja veeproovi võtmiseks kraaniga. Veetootmisel on kasutusel kaheastmeline süsteem puurkaevust pumbatakse vesi 25 m 3 mahuga reservuaari ja sealt rõhutõstepumpade abil veevõrku. Puurkaevu hoone (3,1x3,6 m) silikaattellistest seinad on nii seest- kui väljastpoolt üle krohvitud. Hoonel on soojustatud plekk-katus, katuslaes on luuk puurkaevu teenindamiseks, lagi on kaetud puitlaudisega. Soojustamata hoonel on metalluks, põrand on betoonkattega. Hoone kütmiseks on seinale paigaldatud elektriradiaator. Puurkaevpumpla torustik, puurkaevu päis ja armatuur on amortiseerunud. Puurkaevu terastorustik on aastal asendatud PE-torustikuga ja paigaldatud uus pump (Grundfos SP-14A-10). Hoones asub veemõõdusõlm. Puurkaevu ümber on moodustatud sanitaarkaitseala 30 m ulatuses. Liikumise piiramiseks sanitaarkaitsealal piirdeaeda rajatud ei ole. Puurkaevu teenindamiseks on rajatud killustikkattega teenindustee ja plats, mille seisukord on kehv. 45

46 Foto 5.1 Puurkaevpumpla PK-1 välis ja sisevaade (puurkaevu päis) Puurkaevpumpla ja II astme pumpla asuvad Rakvere tee 11 (KÜ: 27305:002:0050) kinnistul. Sealjuures omaette hoones asuvad nii puurkaev, II-astme pumbad ja hüdrofoor ning reservuaar. II-astme pumpla hoone (3,6 x 10,6 m) seinad on telliskivist ja seest krohvitud, soojustatud katus on kaetud plekiga. Põrand betoonkattega, metalluks, hoone on soojustamata. Hoones asuvad II-astme pumbad (2 tk) ja kaks hüdrofoori (10 m 3 ja 6 m 3 ). Pumplasisesed torustikud on 2004.a. asendatud PE torustikega ning paigaldatud uued pumbad (Bn 50/160-3/2). Reservuaar asub omaette hoones (3,9x7 m), mis asub II-astme hoone taga. Mahuti ülaosa on varustatud düüsidega gaaside eraldamiseks puurkaevust pumbatavast veest. Hoone seinad on silikaattellistest, katus on kaetud eterniidiga, põrand betoonkattega, paigaldatud on uus metalluks. Reservuaar on 25 m 3 itud terasmahuti. Foto 5.2 II astme pumpla hoone ja II astme pumbad 46

47 Foto 5.3 II astme pumpla hüdrofoorid ja tuletõrjeotsik PK-2 Elamukvartali (katastri nr. 2562) Puurkaevpumpla asub Tõnismäe tee 21a kinnistul (KÜ 27305:002:0790). Puurkaev on puuritud aastal 1982 ning sügavuseks on 110 m. Puurkaev avab Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi m sügavusel, kaevu töötavasse ossa on paigaldatud perfotoru. Puurkaevu tootlikkus on kuni 10 m 3 /h veetaseme alanemisel 10 m aastal rekonstrueeriti puurkaevpumpla. Olemasolev pumplahoone lammutati. Üheastmelise puurkaevpumpla kõrvale rajati kaheastmeline pumpla. Pumplahoone on ristkülikukujulise põhiplaaniga 5,24x6,96 m ehitis. Pumbaruumi osale rajati viilkatus kaldega 25 o. Seinad on kergplokist, väljast kaetud profiilplekiga. Katusekatteks on profiilplekk. Pumplal on betoonpõrand, aknad puuduvad, välisuks on metallist. Paigaldatud on elektriradiaatorid. Hoones on loomulik ventilatsioon. Samuti laiendati puurkaevpumpla teenidusplatsi ning rajati uus piirdeaed. Puurkaevust tulev vesi juhitakse läbi rauaeemaldusfiltrite kahte veereservuaari. Võrguvee ja tuletõrjevee tagamiseks paigaldatakse neli võrgupumpa. Filtrite pesu toimub võrgupumpadega reservuaarides paikneva töödeldud veega. Tipptunni veetarbimise ja tuletõrje veevaru säilitamiseks ehitati hoone kõrvale kaks veemahutit, mõlemad suurusega 54 m 3. Veemahuti ehitati raudbetoonist ning soojustati vahtpolüstüreeniga, väljast on kaetud profiilplekiga. Veemahuti osale rajati viilkatus kaldega 25 o. Veereservuaarides oleva õhu vahetamiseks rajati ventilatsioonitorud ja paigaldati õhufilter. Veetöötlussüsteem koosneb kahest kompaktsest täisautomaatsest survefiltrist ARS 800 Duplex, kompressorist, aeratsiooni-paagistst, torustikust ning juhtimisplokist. Paigaldatud on uus kummimembraaniga 100 liitrise mahuga mebraanhüdrofoor. Puurkaevust tulevale ja pumplast väljuvale torule on paigaldatud impulssveemõõtjad. Veetöötlusseadmed on raua- ja mangaaniühendite ning väävelvesiniku eraldamiseks. Tegemist on täielikult keemiavabade filtritega. Raua- ja mangaaniühendite ning väävelvesiniku oksüdatsiooniprotsess ja sadestamine, toimub õhuhapniku vette lisamise teel, milleks kasutatakse õlivaba kompressorit. Aeratsiooniks vajalik õhk juhitakse filtripaakide ees paiknevasse aeratsioonimahutisse, kus toimub õhu ja vee segamine. Filtrite uhtevee suunamiseks ühiskanalisatsiooni rajati reoveepumpla ja survetorustik. Hulja aleviku II-astme pumplasse paigaldati neli rööpselt ühendatud vertikaalset tsentrifugaalpumpa. Võrgupumbad peavad tagama minimaalse ja maksimaalse tarbimiseks vajaliku veehulga võrku ning lisaks tuletõrjevee 10 l/s. Pumpla hoonesse rajati desinfektsioonisüsteem. Torustike ja reservuaaride profülaktiline desinfitseerimine toimub naatriumhüpokloriti (NaOCl) 15%-se lahusega. Doseerimispunkte 47

48 on kokku kaks. Doseerimine toimub vahetult enne rauaeemaldusfiltreid või pärast rauaeemaldusfiltreid. Püsivat doseerimist aset ei leia. Kemikaali hoidmine ja doseerimine toimub samas ruumis. Kemikaalimahuti täitmist kohapeal ei toimu, juhul kui kemikaal hakkab otsa saama, tuuakse uus anum koos naatriumhüpokloriti lahusega kohale. Puurkaevu sanitaarkaitseala raadius on 30 m. Puurkaevu hoone on ümbritsetud piirdeaiaga. Puurkaevpumpla ja II astme pumpla asuvad Tõnismäe tee 21a (KÜ: 27305:002:0790) kinnistul. Foto 5.4 Puurkaevpumpla PK-2 pumbahoone ja veemahutite ning puurkaevu välisvaade Foto 5.5 Puurkaevpumpla PK-2 hoone sisevaade (veetöötlus ja II astme pumbad) Kadrina alevik Kadrina aleviku ühisveetorustiku kogupikkus on ca 18,8 km. Enamus torustikest on ehitatud plastist läbimõõduga De32 kuni De110. Teatud kohtades vajavad veel vanad 1970 aastal rajatud malmtorud rekonstrueerimist. Torustikud on amortiseerunud ning esineb lekkeid ja veeavariisid. Lisaks on vajalik tuletõrjeveevarustuse tagamiseks teostada veevõrgu ringistamist. Enamik veetorustikke rekonstrueeriti ja rajati 2011 aastal Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamise toel. Kadrina aleviku ühisveevarustus põhineb põhjaveel. Põhiliseks joogiveeallikaks Kadrina alevikus on Ordoviitsium- Kambriumi veekompleksi põhjavesi, reservpuurkaevud kasutavad ka Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett. 48

49 Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamise toel (I taotlusvooru põhiselt) rekonstrueeriti kolm puukaevpumplat PK-2 Tehnika, PK-6 Kadapiku ja PK-7 Viru. Alates 2011 aastast töötab peamiselt kolm rekonstrueeritud puurkaevpumplat, mis rahuldavad käesoleval ajal aleviku veevajaduse. Reservpuurkaevudena on kasutuses PK-1 Ujula, PK-3 Tehnika ja PK-4 Põllu. Puurkaevud on ühendatud ühtsesse veevõrku PK-1 Ujula (katastri nr. 2538) Puurkaevpumpla nr 1 asub Kadrina aleviku kirdeosas. Puurkaev rajati 1954 aastal aastate lõpus rajati puurkaevust vaid 5 m kaugusele ujula, mis sai selle puurkaevu vee peamiseks tarbijaks. Puurkaev on 80 m sügavune ja avab Ordoviitsiumi ladestu Lasnamäe- Kunda veekihi m sügavusel. Puurkaevu tootlikkus on 13 m 3 /h veetaseme alanemisel 8,7 m. Sügavveepumba tööd juhib rõhurelee. Puurkaevu suue asub maa-aluses 3 m läbimõõduga betoonrõngastega kindlustatud süvises, mille sügavus on 1,9 m. Puurkaevu suue asub süvise põrandast 0,65 m kõrgemal. Puurkaevu suudme manteltoru ots on kaetud tugiplaadiga, milles on ava veetaseme mõõtmiseks. Veeproovi võtmiseks on paigaldatud kraan, veemõõtja asub hüdrofoori ruumis. Maa peale ulatuv betoonrõngas on tihedalt suletud metallist luugiga, mis on maapinnaga tasa. Alates aastast toimub veevõtt erandkorras veevõrgu avarii korral, pumba vahetuse ajal mõnes teises pumplas või ujula pesu tarbeks. Ujula pesu korral pannakse puurkaev tööle käsitsi, muul ajal toimub pumbalülitus rõhurelee pealt. 10 m 3 mahuga hüdrofoor asub majas sees eraldi ruumis. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on ainult 5 m. Puurkaevpumpla asub kinnistul Rakvere tee 14 (KÜ 27304:002:0034). Kaev on rekonstrueerimata ning seisab reservis. Foto 5.6 Ujula puurkaevpumpla välis- ja sisevaade (puurkaevupäis) PK-2 Tehnika (katastri nr. 2546) Puurkaev on puuritud aastal ja asub 40 m kaugusel puurkaevust nr 2557 (PK-3). Puurkaev on 131 m sügavune ja avab Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi, kaevu töötavasse ossa on paigaldatud perfofilter. Puurkaevu tootlikkus on 4 m 3 /h veetaseme alanemise 8,7 m juures. Puurkaev on varustatud veemõõtjaga ja veeproovi võtmiseks kraaniga. Puurkaev rekonstrueeriti 2011 aastal. Olemasolevale kaevule on rajatud uus soojustatud pealisehitis. Manteltoru on tõstetud maapinnast 30 cm kõrgemale ja paigaldatud on uus päis. Tööde käigus paigaldati uus sukelpump Q= 6 m 3 /h, H= 82 m (Grundfos SP8A-18). Pump on paigaldatud 52 m sügavusele ning töötab sagedusmuunduriga. Veetöötlussüsteem koosneb täisautomaatsest survefiltrist ARS 800, aeraator-degasaatorist (Mazzei 1583 PVDF 6 m 3 /h), torustikust ning juhtimisplokist. Välja on ehitatud filtri pesusüsteem, mis koosneb kahest raudbetoon veereservuaarist, kumbki mahuga 20 m 3. 49

50 Filtreeritud vesi suunatakse kahte veereservuaari ja sealt pumbatakse edasi ühisveevõrku. Vajadusel on võimalik desinfitseerimiseks doseerida NaOCl lahust vahetult enne vee reservuaare või otse võrku. Veereservuaarist võtavad vee kaks võrgupumpa ning pesupump: võrgupumbad Grundfos CR 15-4 tootlikkusega 20 m 3 /h; pesupump Grundfos CR 20-2 tootlikkusega m 3 /h. Kinnistul asub samuti tuletõrjeveemahuti mahuga 240m 3. Tuletõrjepumbana on kasutusel Grundfos CR 64-1 tootlikkusega 54 m 3 /h. Puurkaevu sanitaarkaitseala raadius on 30 m. Puurkaevu hoone ja mahutid on ümbritsetud piirdeaiaga. Puurkaevpumpla asub kinnistul Tehnika tn 6 (KÜ 27304:002:0088). Foto 5.7 Tehnika puurkaevpumpla välisvaade ja tuletõrjeveemahuti Foto 5.8 Tehnika puurkaevpumpla sisevaade 50

51 PK-3 Tehnika (katastri nr. 2557) Puurkaevpumpla nr. 3 asub Kadrina aleviku keskosas Tehnika tn juures puurkaevpumpla nr. 2 (2546) läheduses. Puurkaev rajati aastal Tehnika tänava laste mänguväljaku äärde. Puurkaev on 95 m sügavune ja avab Ordoviitsiumi veekompleksi Lasnamäe-Kunda veekihi. Töötav osa vahemikus m on manteldamata. Puurkaevu tootlikkus on kuni 12 m 3 /h veetaseme alanemisel 25 m. Puurkaev asub silikaattellistest pumplahoones. Suudme manteltoru ots on põrandast 0,2 m kõrgusel ning on kaetud tugiplaadiga, millesse on veetaseme mõõtmiseks tehtud ava. Puurkaevu vett kasutati ühisveevarustuses alates aastast kuni aasta lõpuni. Sellest ajast alates on puurkaev reservis. Hoone katuslagi on raudbetoonpaneelidest, varustatud montaažiava-puitluugiga. Hoone põrand on betoonkattega, aknad on kinni müüritud, uks on välja vahetatud. Puurkaevpumpla torustik ja armatuur on amortiseerunud, puurkaevus puudub puurkaevupump. Puurkaevu ümber on sanitaarkaitseala 30 m ulatuses, piirdeaed puudub. Puurkaevpumpla asub kinnistul Tehnika tn 4 (KÜ 27304:002:0087). Kaev on rekonstrueerimata ning seisab reservis. Foto 5.9 PK-3 välisvaade PK-4 Põllu (katastri nr. 2820) Puurkaevpumpla nr 4 asub Kadrina aleviku keskosas, Tööstuse ja Põllu tn nurgal Tööstuse tn 12 kinnistul (KÜ: 27303:002:0124). Puurkaev on puuritud 1985 aastal elumajade varustamiseks veega. Puurkaev on 80 m sügavune ja avab Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi m sügavusel, töötav osa on varustatud perfofiltriga. Puurkaevu tootlikkus on kuni 7 m 3 /h veetaseme alanemisel 8 m. Puurkaevu optimaalne tootlikkus on 140 m 3 /d. Alates aastast on puurkaev reservis. Puurkaevust mõne meetri kaugusel on suletud kaanega šurf, milles on 80 m sügavune puurkaev. Puurkaevu nr 2820 puurimisel toimus 101 m sügavusel avarii puur ja puurvardad kukkusid sisse. Puurkaevu (nr 2820) alumine osa tamponeeriti ja jäeti 80 m sügavuseks, et vajadusel võtta puurkaevust tehnilist vett. Puurkaev manteldati vaid 10 m ulatuses, seega avab kogu Ordoviitsiumi veekompleksi kolm veekihti. Puurkaevu tootlikkuseks saadi proovipumpamisel 10 m 3 /h. Selle puurkaevu kõrvale tehti uus puurkaev (2820), mis jäi esialgse numbriga. Puurkaev asub tellistest hoones. Puurkaevu suue jääb pumbamaja põrandast 0,4 m kõrgemale ja on käesoleval ajal suletud, puurkaevupumpa paigaldatud ei ole. Puurkaevu hoone rekonstrueeriti aastal 2011, mille käigus hoone soojustati ja välissein kaeti plekiga. 51

52 Puurkaevpumpla juures on teenindusplats ja juurdesõidutee, mis on ajajooksul ära lagunenud. Kehtestatud sanitaarkaitseala 30 m on tagatud. Puurkaevpumpla on ümbritsetud traataiaga. Foto 5.10 Põllu reservpuurkaevpumpla välisvaade PK-6 Kadapiku (katastri nr. 2973) Puurkaev on puuritud aastal ning puurkaev on 115 m sügavune ja avab Ordoviitsium- Kambriumi veekompleksi, kaevu töötavasse ossa on paigaldatud perfofilter. Puurkaevu tootlikkus on 7,6 m 3 /h veetaseme alanemise 8 m juures. Puurkaev on varustatud veemõõtjaga ja veeproovi võtmiseks kraaniga. Puurkaev rekonstrueeriti 2011 aastal. Vana hoone asemel on rajatud uus hoone. Manteltoru on tõstetud maapinnast 50 cm kõrgemale ja paigaldatud on uus päis. Töödekäigus paigaldati uus sukelpump Q= 7 m 3 /h, H= 85 m (Grundfos SP8A-21). Pump on paigaldatud 53 m sügavusele ning töötab sagedusmuunduriga. Veetöötlussüsteem koosneb täisautomaatsest survefiltrist ARS 800, aeraator-degasaatorist (Mazzei 1583 PVDF 6 m 3 /h), torustikust ning juhtimisplokist. Välja on ehitatud filtri pesusüsteem, mis koosneb kahest raudbetoon veereservuaarist, kumbki mahuga 20 m 3. Filtreeritud vesi suunatakse kahte veereservuaari ja sealt pumbatakse edasi ühisveevõrku. Vajadusel on võimalik desinfitseerimiseks doseerida NaOCl lahust vahetult enne vee reservuaare või otse võrku. Veereservuaarist võtavad vee kaks võrgupumpa ning pesupump: võrgupumbad Grundfos CR 15-4 tootlikkusega 12 m 3 /h; pesupump Grundfos CR 20-2 tootlikkusega m 3 /h. Puurkaevu sanitaarkaitseala raadius on 30 m. Puurkaevu hoone ja mahutid on ümbritsetud piirdeaiaga. Puurkaevpumpla asub kinnistul Aasa tn 36a (KÜ 27303:002:0125). Puurkaevust ligikaudu 20 m kaugusele põhja suunas jääb aastal puuritud vaatluskaev nr 1018A (katastri nr 5753), mis on 120 m sügavune ja avab Ordoviitsium- Kambriumi veekompleksi m sügavusel. Põhjaveeseire vaatlusi tehti ja aastal. 52

53 Foto 5.11 Kadapiku puurkaevpumpla välis- ja sisevaade PK-7 Viru (katastri nr. 3114) Puurkaev on puuritud aastal ning puurkaev on 120 m sügavune ja avab Ordoviitsium- Kambriumi veekompleksi, kaevu töötavasse ossa on paigaldatud perfofilter. Puurkaevu tootlikkus on 10.9 m 3 /h veetaseme alanemise 13.5 m juures. Puurkaev on varustatud veemõõtjaga ja veeproovi võtmiseks kraaniga. Puurkaev rekonstrueeriti 2011 aastal. Vana hoone asemel on rajatud uus hoone. Manteltoru on tõstetud maapinnast 50 cm kõrgemale ja paigaldatud on uus päis. Töödekäigus paigaldati uus sukelpump Q= 12.7 m 3 /h, H= 86 m (Grundfos SP14A-18). Pump on paigaldatud 53 m sügavusele ning töötab sagedusmuunduriga. Veetöötlussüsteem koosneb täisautomaatsest survefiltrist ARS 1250, aeraator-degasaatorist (Mazzei 1584 PVDF 13 m 3 /h), torustikust ning juhtimisplokist. Välja on ehitatud filtri pesusüsteem, mis koosneb kahest raudbetoon veereservuaarist, kumbki mahuga 25 m 3. Filtreeritud vesi suunatakse kahte veereservuaari ja sealt pumbatakse edasi ühisveevõrku. Vajadusel on võimalik desinfitseerimiseks doseerida NaOCl lahust vahetult enne vee reservuaare või otse võrku. Veereservuaarist võtavad vee kaks võrgupumpa ning pesupump: võrgupumbad Grundfos CR 15-4 tootlikkusega 18 m 3 /h; Pesupump Grundfos CR 32-2 tootlikkusega m 3 /h. 53

54 Puurkaevu sanitaarkaitseala raadius on 30 m. Puurkaevu hoone ja mahutid on ümbritsetud piirdeaiaga. Puurkaevpumpla asub kinnistul Viru tn 2a (KÜ 27304:002:0089). Foto 5.12 Viru puurkaevpumpla välis- ja sisevaade Kihlevere küla Küla veevõrk on välja arendatud hargvõrguna. Torustiku üldpikkus on 2,99 km, põhiliselt kasutatud materjali on PE toru. Peatorustiku läbimõõdud on vahemikus De50 De110. Küla veetorustikud ja puurkaev pumpla rekonstrueeriti 2013 aastal Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamise toel. Joogiveeallikaks Kihlevere külas on Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi põhjavesi. Aastal 2013 rajati uus puurkaevpumpla katastri nr Olemasolev puurkaevpumpla katastri nr hoone lammutati ja puurkaev tamponeeriti PK-Kihlevere (katastri nr ) Uus puurkaevpumpla asub Kuivati kinnistul (KÜ 27303:002:0004). Kinnistu kuulub eraomandusse. Pumpla alusele maale on kehtestatud servituut. Puurkaevu sügavus on 100 m. Puurkaevu tootlikkus on kuni 11,1 m 3 /h veetaseme alanemisel 11 m. Puurkaevule on rajatud päis. Päis on tõstetud 30 cm kõrgusele hoone põrandast. Puurkaev on varustatud veemõõtjaga ja veeproovi võtmiseks kraaniga. Pumbamaja on ristkülikukujulise põhiplaaniga 5,32x3,82 m ehitis. Hoone on ühekaldelise katusega. Seinad on kergplokist, väljast kaetud profiilplekiga. Katusekatteks on profiilplekk. 54

55 Pumplal on betoonpõrand, aknad puuduvad, välisuks on metallist. Paigaldatud on elektriradiaator. Hoones on loomulik ventilatsioon. Puurkaevpumpla on üheastmeline. Veetöötlussüsteem koosneb kahest kompaktsest täisautomaatsest survefiltrist ARS 750 Duplex, kompressorist, aeratsiooni-paagist, torustikust ning juhtimisplokist. Paigaldatud on uus kummimembraaniga 50 liitrise mahuga mebraanhüdrofoor. Puurkaevust tulevale ja pumplast väljuvale torule paigaldati impulssveemõõtjad. Filtrite pesuvesi immutatakse pinnasesse imbtunneliga. Veetöötlusseadmed on raua- ja mangaaniühendite ning väävelvesiniku eraldamiseks. Tegemist on täielikult keemiavabade filtritega. Raua- ja mangaaniühendite ning väävelvesiniku oksüdatsiooniprotsess ja sadestamine, toimub õhuhapniku vette lisamise teel, milleks kasutatakse õlivaba kompressorit. Aeratsiooniks vajalik õhk juhitakse filtripaakide ees paiknevasse aeratsioonimahutisse, kus toimub õhu ja vee segamine. Puurkaevu sanitaarkaitseala raadius on 50 m. Puurkaevu hoone on ümbritsetud piirdeaiaga. Foto 5.13 Kihlevere puurkaevpumpla välis- ja sisevaade (veetöötlusseadmed) Kiku küla Olemasolev veetorustik on rajatud hargvõrguna. Torustiku üldpikkus on ca 120 m ning materjal ja torustiku asukoht on teadmata. Torustikud ei kuulu AS Kadrina Soojusele. Kadrina Soojus tegeleb torustike haldamisega. Torustikud on amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. Ühisveevarustuse joogiveeallikaks on Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavesi. Külas on kasutusel üks puurkaev nr 2779, mis varustab veega ühte korterelamut ja ühte eramut (ca 20 elanikku). Küla ülejäänud elanikud saavad vee oma puur- ja salvkaevudest. Kiku küla puurkaevu veevõtt ei ületa vee 5 m 3 /d ning seetõttu vee erikasutusluba ei ole vajalik. Kadrina Soojus haldab praegu Kiku küla ühisveevärgi rajatisi, kuid puurkaevpumpla kuulub kinnistu omanikule. Puurkaevpumpla on amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist PK-Kiku (katastri nr. 2779) aastal puuritud puurkaevu sügavus on 60 m. Maa-aluses betoonrõngastest šahtis paiknev puurkaev avab Ordoviitsiumi veekompleksi m sügavusel, kaevu töötav osa on manteldamata. Puurkaevu tootlikkus on kuni 17 m 3 /h veetaseme alanemisel 2 m. Puurkaevu šahtis on tagasilöögiklapp, hüdrofoor, veemõõtja ja veeproovide võtmise kraan. 55

56 Künka sees paiknevas pumplas on vanad torustikud osaliselt plasttorustike vastu välja vahetatud, puurkaevu päis on amortiseerunud. Kõrge pinnasevee seisu korral tungib vesi pumplasse ja on oht puurkaevu suue üle ujutada. Pumpla suue on kaetud lukustatava plaadiga. Puurkaev on kindlustatud nõuetekohase sanitaarkaitsealaga, mille raadius on 50 m. Puurkaevu sanitaarkaitsealal on heinamaa, pumpla ei ole ümbritsetud piirdeaiaga. Puurkaevpumpla asub kinnistul Tõnikse (KÜ 71601:002:0922), mis kuulub eraomandisse. Lahendamata on puurkaevpumpla omandi küsimused. Foto 5.14 Kiku puurkaevpumpla välis- ja sisevaade (hüdrofoor, puurkaevu päis) Leikude küla Küla veevõrk on välja arendatud hargvõrguna. Leikude küla veetorustikud on rajatud rohkem kui 20 aastat tagasi põhiliselt malm ja polüetüleentorudest diameetriga DN50. Torustike pikkus on ca 100m. Torustikud on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist. Ühisveevarustuse joogiveeallikaks Leikude külas on Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavesi. Leikude külas asuv ühisveevarustuse puurkaev võtab vett ordoviitsiumi veehorisondist. Perspektiivis on plaanis puukaevpumpla rekonstrueerida PK-Leikude (katastri nr. 2800) aastal puuritud puurkaevu sügavus on 85 m. Maa-aluses 1,2 m läbimõõduga betoonrõngastest šahtis paiknev puurkaev avab Ordoviitsiumi veekompleksi m sügavusel, kaevu töötav osa on manteldamata. Puurkaevu pumpamisel tootlikkusega 9 m 3 /h tekib veetaseme alanemine 24 m, pump tuleb sel juhul paigaldada puurkaevu manteldamata ossa. Puurkaevu šahtis paikneb ka 1,5 m 3 mahuga hüdrofoor ja veeautomaat puurkaevust vee pumpamiseks, veemõõtja, veeproovide võtmise kraan peale hüdrofoori ning torustikud. Puurkaevu suue on ilma päiseta. Puurkaevpumpla torustik ja armatuur on amortiseerunud. Kõrge pinnasevee seisu korral on oht puurkaevu suue üle ujutada. Maa-aluse pumpla sissepääs on kaetud lukustamata luugiga. Puurkaevu sanitaarkaitseala raadius on 50 m. Puurkaevpumpla asub kinnistul Kaevu (KÜ 27302:002:0116). Sanitaarkaitse alas asuvad kaks puukuuri. Puurkaevu sanitaarkaitsealal on niitmata kõrge hein, pumpla ei ole ümbritsetud piirdeaiaga. Puurkaevpumplal puudub juurdepääsu tee ja teenindusplats. 56

57 Foto 5.15 Leikude puurkaevpumpla välisvaade ja maa-alune puurkaevpumpla Neeruti küla Veetorustikud rekonstrueeriti aastal. Torustiku läbimõõdud on vahemikus De110 kuni De32 ning materjaliks PE. Torustike pikkus on ca 770 m. Küla veevõrk on välja arendatud hargvõrguna. Veetorustikud ja puurkaevpumpla on rekonstrueeritud ja laiendatud kohaliku Keskkonnaprogrammi kaasrahastamise programmidega. Ühisveevarustuse joogiveeallikaks Neeruti külas on Ordoviitsium-Kambriumi veekompleksi põhjavesi. Aastal 2011 rajati uus puurkaevpumpla katastri nr Olemasolev puurkaevpumpla likvideeriti PK-Neeruti (katastri nr ) Aastal 2011 rajati uus puurkaevpumpla, teenindushoone ning paigaldati veetöötlusseadmed. Puurkaevu sügavus on 60 m. Puurkaevu tootlikkus on kuni 4,8 m 3 /h veetaseme alanemisel 4,2 m. Puurkaev on varustatud veemõõtjaga ja veeproovi võtmiseks kraaniga. Uue puurkaevu kohale on rajatud viilkatusega ühekorruseline hoone 9 m 2 suuruse ruumiga, mis on ette nähtud tehniliste seadmete paigutamiseks. Rajatud pumpla on üheastmeline. Teenindushoonesse on paigaldatud veetöötlusseadmed üleliigse raua eraldamiseks joogiveest. Filtrite uhtevee jaoks on rajatud imbväljak. Puurkaev on kindlustatud nõuetekohase sanitaarkaitsealaga, mille raadius on 30 m. Puurkaevu on ümbritsetud piirdeaiaga ning rajatud on juurdepääsutee. Puurkaevpumpla asub kinnistul Allee (KÜ 27305:003:1780). Foto 5.16 Neeruti puurkaevpumpla välis- ja sisevaade (veetöötlusseadmed) 57

58 5.2.7 Ridaküla küla Küla veevõrk on välja arendatud hargvõrguna. Veetorustikud on rajatud rohkem kui 20 aastat tagasi põhiliselt malm ja plastik torudest diameetriga DN50. Torustike umbkaudne pikkus on ca 130 m. Torustikud on amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist. Joogiveeallikaks Ridaküla külas on Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavesi. Ühisveevarustuse puurkaev nr on AS Kadrina Soojus valduses alates aastast. Perspektiivis on plaanis puukaevpumpla rekonstrueerida PK-Ridaküla (katastri nr ) aastal puuritud puurkaevu sügavus on 60 m. Maa-aluses betoonrõngastest šahtis paiknev puurkaev avab Ordoviitsiumi veekompleksi m sügavusel, kaevu töötav osa on manteldamata. Puurkaevu tootlikkus on kuni 3,9 m 3 /h veetaseme alanemisel 5,0 m. Puurkaev on varustatud veemõõtjaga ja veeproovi võtmiseks kraaniga. Veetootmisel on kasutusel üheastmeline süsteem puurkaevust pumbatakse vesi otse veevõrku. Pumplasisene armatuur ning automaatikaseadmed on amortiseerunud, torustikud on välja vahetatud. Maa-aluses pumplas on 500 liitrise mahuga hüdrofoor. Puurkaev on kindlustatud nõuetekohase sanitaarkaitsealaga, mille raadius on 30 m. Puurkaevu sanitaarkaitseala ei ole ümbritsetud piirdeaiaga. Puurkaevpumpla asub kinnistul Kaevu (KÜ 27302:003:0035). Foto 5.17 Ridaküla puurkaevpumpla välis- ja sisevaade (puurkaevu päis, hüdrofoor) Salda küla Veetorustikud rekonstrueeriti aastal. Torustiku materjaliks on PE ja läbimõõduks De63. Küla veevõrk on välja arendatud hargvõrguna. Torustike pikkus on ca 165 m. Peatorustiku läbimõõt on De63. Ühisveevarustuse joogiveeallikaks on Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavesi. Ülejäänud küla elanikud saavad vee oma puur- ja salvkaevudest. Puurkaevpumpla on rekonstrueeritud kohaliku Keskkonnaprogrammi kaasrahastamise programmiga PK-Salda (katastri nr. 2807) aastal puuritud puurkaevu sügavus on 80 m. Pumplahoones paiknev puurkaev avab Ordoviitsiumi veekompleksi m sügavusel, kaevu töötav osa on manteldamata. Puurkaevu tootlikkus on kuni 6,2 m 3 /h veetaseme alanemisel 12 m. Puurkaev on varustatud veemõõtjaga ja veeproovi võtmiseks kraaniga. Puurkaevu suudme ots on põrandast 0,8 m kõrgusel. Pumplahoone koos sisseseadega on rekonstrueeritud aastal. Pumbamaja on ristkülikukujulise põhiplaaniga 4,69x3,69 m ehitis. Hoone on kahepoolse kaldega madala viilkatusega. Seinad on Aeroc-plokkidest, väljast kaetud seinaplekiga. Katusekatteks on 58

59 katuseplekk. Pumplal on betoonpõrand, aknad puuduvad, välisuks on metallist. Paigaldatud on elektriradiaator. Hoones on loomulik ventilatsioon. Veetöötlussüsteem koosneb kahest kompaktsest täisautomaatsest survefiltrist, kompressorist vee aereerimiseks ja raua oksüdeerimiseks, torustikust ning juhtimisplokist. Paigaldatud on uus kummimembraaniga 500 liitrise mahuga hüdrofoor. Paigaldatud on uus elektrikilp. Puurkaevu sanitaarkaitse ala raadius on 30 m. Pumplahoone ümber piirdeaeda ei ole. Puurkaevu ja pumbamaja teenindamiseks on rajatud killustikukattega juurdesõidutee ja teenindusplats. Puurkaevpumpla asub kinnistul Puurkaevu (KÜ 71601:002:0067). Foto 5.18 Salda puurkaevpumpla välis- ja sisevaade (puurkaevu päis) Foto 5.19 Salda puurkaevpumpla õhukuivati ja rauaeraldusseadmed Viitna küla Küla veevõrk on välja arendatud hargvõrguna. Torustiku kogupikkuseks on ca 0,79 km. Peatorustiku läbimõõdud on vahemikus De63 De90. Küla veetorustikud rekonstrueeriti 2013 aastal Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamise toel. Põhiliseks joogiveeallikaks Viitna külas on Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksi põhjavesi. Aastal 2013 rajati uus puurkaevpumpla katastri nr Olemasolev puurkaevpumpla katastri nr likvideeriti. 59

60 PK-Viitna (katastri nr ) aastal puuritud puurkaevu sügavus on 75 m. Puurkaevu tootlikkus on kuni 16,2 m 3 /h veetaseme alanemisel 11 m. Puurkaev on varustatud veemõõtjaga ja veeproovi võtmiseks kraaniga. Pumbamaja on ristkülikukujulise põhiplaaniga 5,32x3,57 m ehitis. Hoone on ühekaldelise katusega. Seinad on kergplokist, väljast kaetud profiilplekiga. Katusekatteks on profiilplekk. Pumplal on betoonpõrand, aknad puuduvad, välisuks on metallist. Paigaldatud on elektriradiaator. Hoones on loomulik ventilatsioon. Puurkaevpumpla on üheastmeline. Veetöötlussüsteem koosneb kahest kompaktsest täisautomaatsest survefiltrist ARS 500 Duplex, kompressorist, aeratsiooni-paagistst, torustikust ning juhtimisplokist. Paigaldatud on uus kummimembraaniga 50 liitrise mahuga mebraanhüdrofoor. Puurkaevust tulevale ja pumplast väljuvale torule paigaldati impulssveemõõtjad. Veetöötlusseadmed on raua- ja mangaaniühendite ning väävelvesiniku eraldamiseks. Tegemist on täielikult keemiavabade filtritega. Raua- ja mangaaniühendite ning väävelvesiniku oksüdatsiooniprotsess ja sadestamine, toimub õhuhapniku vette lisamise teel, milleks kasutatakse õlivaba kompressorit. Aeratsiooniks vajalik õhk juhitakse filtripaakide ees paiknevasse aeratsioonimahutisse, kus toimub õhu ja vee segamine. Filtripesuvesi suunatakse ühiskanalisatsiooni. Puurkaevu sanitaarkaitseala raadius on 10 m. Puurkaevu hoone on ümbritsetud piirdeaiaga. Puurkaevpumpla asub kinnistul Puurkaevu (KÜ 27301:002:0238). Foto 5.20 Viitna puurkaevpumpla välis- ja sisevaade (veetöötlusseadmed) Foto 5.21 Viitna puurkaevpumpla puurkaevu päis 60

61 Vohnja küla Küla veevõrk on välja arendatud hargvõrguna. Torustiku kogupikkuseks on ca 1,19 km. Peatorustiku läbimõõdud on vahemikus De63 De110. Küla veetorustikud rekonstrueeriti 2013 aastal Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamise toel. Joogiveeallikaks Vohnja külas on Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavesi. Aastal 2013 rajati uus puurkaevpumpla katastri nr Olemasolev puurkaevpumpla katastri nr likvideeriti PK-Vohnja (katastri nr ) Vohnja ja Viitna küla puurkaevpumpla hooned ja veetöötlus on rajatud sarnase projekti alusel aastal puuritud puurkaevu sügavus on 75 m. Puurkaevu tootlikkus on kuni 5,5 m 3 /h veetaseme alanemisel 30,8 m. Puurkaev on varustatud veemõõtjaga ja veeproovi võtmiseks kraaniga. Pumbamaja on ristkülikukujulise põhiplaaniga 5,32x3,57 m ehitis. Hoone on ühekaldelise katusega. Seinad on kergplokist, väljast kaetud profiilplekiga. Katusekatteks on profiilplekk. Pumplal on betoonpõrand, aknad puuduvad, välisuks on metallist. Paigaldatud on elektriradiaator. Hoones on loomulik ventilatsioon. Puurkaevpumpla on üheastmeline. Veetöötlussüsteem koosneb kahest kompaktsest täisautomaatsest survefiltrist ARS 500 Duplex, kompressorist, aeratsiooni-paagist, torustikust ning juhtimisplokist. Paigaldatud on uus kummimembraaniga 50 liitrise mahuga mebraanhüdrofoor. Puurkaevust tulevale ja pumplast väljuvale torule paigaldatakse impulssveemõõtjad. Filtripesuvesi suunatakse ühiskanalisatsiooni. Puurkaevu sanitaarkaitseala raadius on 30 m. Puurkaevu hoone on ümbritsetud piirdeaiaga. Puurkaevpumpla juurde rajati juurdepääsu tee ja teenindusplats. Puurkaevpumpla asub kinnistul Männi tee 2 (KÜ 27302:001:0115). Foto 5.22 Vohnja küla puurkaevpumpla välis- ja sisevaade (veetöötlusseadmed) 5.3 TULETÕRJE VEEVARUSTUS Põhiline normdokument, millest tuletõrjeveevarustuse juures tuleb lähtuda on standard EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus, osa 6: Tuletõrje veevarustus ning Tuleohutuse seadus vastu võetud (muudetud ). Tuleohutuse seadus sätestab füüsiliste ja juriidiliste isikute ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite kohustused, õigused ja vastutuse tuleohutuse tagamisel ning riikliku järelevalve teostamise. 61

62 Tuletõrje veevarustus on tehniliste vahendite ja rajatiste kogum, mis tagab kustutusvee saamise ja andmise tulekahju puhkemisel. Veevarustuse all käsitatakse: ühisveevärk koos tuletõrjehüdrantidega; tehisveekogud ja tuletõrjeveereservuaarid; looduslikud veekogud. Tuletõrje veevõtukoht on aastaringselt kasutatav tuletõrjehüdrant või muu rajatis veemahuti, loodusliku või tehisveekogu juures, mille kaudu saab auto- või mootorpumpade abil kustutusvett. Tuletõrje veevõtukohale peab olema tagatud: aastaringne juurdepääs ning kasutamise valmidus; tulekahju kustutamiseks vajalik veekogus või vooluhulk; tähistatus vastavalt tehnilisele normile või õigusaktile. Veevärgi rajatiste projekteerimisel, ehitamisel ja ekspluateerimisel tuleb arvestada, et tulekahju korral on ühisveevärgi ülesandeks üldjuhul ka varustamine kustutusveega. Ühisveevärgi kasutamist kustutusvee allikana tuleb põhjalikult kaaluda, arvestades veevõrgu hüdraulilist režiimi, veetarbimist ja alternatiivsete veeallikate kasutamise võimalusi. Juhul kui vooluhulgad on kustutusvee jaoks väga suured (võrreldes igapäevase veevajadusega), tuleb kaaluda muid võimalikke lahendusi, arvestades standardi EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus, osa 6: Tuletõrje veevarustus tingimusi. Väikeasulates, kus, tuletõrjeveevarustuse tagamine ei ole optimaalne hüdrantide baasil tuleb rajada piisav hulk tuletõrjeveemahuteid. Välise tuletõrjeveevärgi projekteerimisel tuleb arvestada samaaegsete tinglike tulekahjude arvu. Kustutusvee normvooluhulgad määrataks vastavalt suurimast või enim kustutusvett nõudvast tuletõkkesektsioonist. Tuletõrjehüdrantide vahelised kaugused ühisveevärgi jaotustorustikul ei tohi ületada 200m, arvestusega, et kõik hooned ning rajatised, mille puhul on nõutud välimine kustutusvesi, ei tohi olla kaugemal kui 100m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast. Põhilised nõuded, millega tuletõrjeveemahutitel põhineva tuletõrjesüsteemi kavandamisel ja mahutite rajamisel tuleb arvestada, on järgmised: TTM-st (TTM-tuletõrjeveemahuti) peab saama võtta teenindatavate hoonete tulekustutuseks vajaliku veekoguse, mis arvutatakse lähtuvalt tulekahju arvestuslikust kestusest ja kustutusvee normvooluhulgast; TTM teenindusraadius, st vahemaa mahutist hoone sissepääsuni, on 100m; TTM peab olema kasutatav olenemata ilmastikutingimustest aastaringselt; TTM täitmine peab olema tagatud 72h jooksul pärast veevõttu; TTM peab olema varustatud nõuetekohase teabeviidaga. Olukorras, kus tehnilis-majanduslikel kaalutlustel või mahuti rajamiseks sobiva maa puudumisel ei ole otstarbekas või võimalik mahuti nõutavat teenindusraadist tagada, võib mahuti teeninduspiirkonna suurendamiseks rajada päästeautoga survestatava tuletõrjehüdrantidega veetorustiku. Sellisel juhul võtab päästeauto vee mahuti veevõtukaevust või hüdrandist/kuivhüdrandist ning pumpab vee survestuskaevu kaudu hüdrantidega varustatud torustikku. Põhinõuded survestatavale tuletõrjetorustikule on järgmised: Survestamiskaevu suurim lubatud kaugus mahuti veevõtukohast on 10m; Torustiku vähim lubatud läbimõõt on DN100 ja rõhutaluvus PN10; Torustikul paiknevate hüdrantide teenindusraadius, st vahemaa hüdrandist hoone sissepääsuni, on 50m; Päästeautoga ligipääs hüdrantidele ja nende kasutamine peab olema tagatu olenemata ilmaoludest aastaringselt; 62

63 Juurdepääsutee pikkus ei tohi ületada 1km mõõdetuna kõige kaugemast tuletõrjehüdrandist kuni survestamiskaevuni. Lisaks peab hüdrantide või kuivhüdrantide asukoha kavandamisel rakendama meetmeid, mis välistavad nende vigastamise teehoolde käigus või muul põhjusel ning arvestama lähima potentsiaalse tulekahju kaugusega (tulekahju ei tohi piirata tuletõrjevee kättesaadavust). Kadrina vallas puuduvad uuringud tuletõrjevarustuse olukorrast ühisveevarustusega kaetud piirkondades. Konsultandi soovitus on koostada tuletõrjevarustuse arendamise kava Hulja alevik Tuletõrjesüsteem asulas põhineb tuletõrje veevõtukohtadel ja hüdrantidele. Alevikus on kolm olemasolevat veemahutit, mis kuuluvad eravaldusesse. PK-2 Elamukvartali rekonstrueerimise käigus rajati II astme pumpla ja mahuti tulekustutusvee hulgaga 72 m 3. Rekonstrueerimata puurkaevpumpla PK-1 Aleviku juures asub vana II astme pumpla reservuaari mahtuvusega 25 m 3 ning mille seinas asetseb tuletõrjeveevõtu otsik. PK-2 Elamukvartali juurde rajatud reservuaari vajaliku mahu määramisel arvestati, et 3 korruseliste elu- ja ühiskondlike hoonete juures paiknevad täiendavalt kaks tuletõrjeveehoidlat. Hetkel paikneb asulas kaks tuletõrjehüdrant. Ühisveevärgi ja tuletõrjevee jaoks vajaliku rõhu ja vooluhulga tagamiseks paigaldati 4 rööpselt ühendatud vertikaalset tsentrifugaalpumpa. Tavaolukorras tagab tarbijate vajaduse üks võrgupump. Tuletõrjevee võtmise korral töötab maksimaalselt korraga kolm võrgupumpa, üks pumpadest on alati reservis. Pumpasid rakendatakse tööle vaheldumisi. Tabel 5.10 Tuletõrje veevõtukohad Hulja alevikus Jrk.nr. Tuletõrje veevõtukoha aadress Maht (m 3 ) Tüüp 1 Rakvere tee Veemahuti 2 Vandu tee Veemahuti 3 Rakvere tee 7 teadmata Veemahuti Allikas: AS Kadrina Soojus Kadrina alevik Kadrina alevikus on kolm olemasolevat tuletõrjeveemahutit ja ca 42 hüdranti, millest 11 hüdranti vajavad rekonstrueerimist. Samuti on vajalik tuletõrjevarustuse tagamiseks ringistada veetorustikud. Aastal 2011 rekonstrueeriti PK-2 Tehnika kinnistul olev tuletõrjeveemahuti mahuga V=240 m3. Puurkaevpumpla hoones asub tuletõrjeveepump Grundfos CR64-1 tootlikkusega 54 m3/h. Tabel 5.11 Tuletõrje veevõtukohad Kadrina alevikus Jrk.nr. Tuletõrje veevõtukoha aadress Maht (m 3 ) Tüüp 1 Pargi tn 5 (lasteaia juures) 100 Veemahuti 2 Tehnika tn 6 (PK-2 kinnistu) 240 Veemahuti 3 Viitna tee Veemahuti Allikas: AS Kadrina Soojus Kihlevere küla Tuletõrjesüsteem Kihlevere külas puudub, sest puuduvad veevõtukohad ja hüdrandid. Külas puudub II astme pumpla koos veereservuaaridega tuletõrjevee tagamiseks ning mille rajamine ei pruugi olla otstarbekas tagamaks vajalikku veekvaliteeti Kiku küla Tuletõrjesüsteem Kiku külas puudub, sest puuduvad veevõtukohad ja hüdrandid ning olemasolevate veetorudele ei ole võimalik hüdrante paigaldada. 63

64 5.3.5 Leikude küla Tuletõrjesüsteem Leikude külas puudub, sest puuduvad veevõtukohad ja hüdrandid ning olemasolevate veetorudele ei ole võimalik hüdrante paigaldada Neeruti küla Tuletõrjesüsteem Neeruti külas puudub, sest puuduvad veevõtukohad ja hüdrandid ning olemasolevate veetorudele ei ole võimalik hüdrante paigaldada. Lähim võimalik looduslik veekogu on Loobu jõgi Ridaküla küla Tuletõrjesüsteem Ridaküla külas puudub, sest puuduvad veevõtukohad ja hüdrandid ning olemasolevate veetorudele ei ole võimalik hüdrante paigaldada Salda küla Tuletõrjesüsteem Salda külas puudub, sest puuduvad veevõtukohad ja hüdrandid ning olemasolevate veetorudele ei ole võimalik hüdrante paigaldada Viitna küla Tuletõrjesüsteem põhineb ainsal tuletõrje veemahuti Viitna kõrtsi territooriumil (TTM), mis on eraomandis. Külas puuduvad hüdrandid, sest olemasolevate veetorude diameetrid ei võimalda nende paigaldamist ja ka vajaliku vooluhulga tagamist Vohnja küla Tuletõrjesüsteem Vohnja külas puudub, sest puuduvad veevõtukohad ja hüdrandid. Külas puuduvad hüdrandid, sest olemasolevate veetorude diameetrid ei võimalda nende paigaldamist ja vajaliku vooluhulga tagamist. Külas puudub II astme pumpla koos veereservuaaridega tuletõrjevee tagamiseks. Seega ei saa hüdrante paigaldada torustikel, mille diameeter võimaldaks seda. II astme pumpla ja veereservuaaride rajamine Vohnja küla inimeste arvu juures ei ole mõistlik, kuna veekvaliteet võib halveneda (vesi jääb seisma reservuaarides). Kooli lähedal on Vohnja tiigid, mida saab tuletõrje veevõtmisel kasutada 5.4 VEEKVALITEET Puurkaevuvee kvaliteet Joogiveevõtul põhjaveest peab vee erikasutaja koostama joogiveeallika kontrollikava viieks aastaks, kui: vett võetakse rohkem kui 10 m 3 ööpäevas ja seda kasutab rohkem kui 50 inimest; joogiveega varustamine on osa ettevõtja majandustegevusest või avalikõiguslikust tegevusest. AS Kadrina Soojus on koostanud ja Terviseameti Ida talitus on kooskõlastanud Joogiveeallika kontrollikava Analüüsitavaid näitajaid kontrollitakse üks kord aastas aastatel 2014 ja Proovide võtmise kohtade arv on 8 ja proovivõtu kohad on puurkaevude juures: Kadrina alevikus on puurkaevud nr 2546 (PK-2 Tehnika), nr 2973 (PK-6 Kadapiku) ja nr 3114 (PK-7 Viru); Hulja alevikus puurkaev nr 2562 (PK-2 Elamukvartal); Kihlevere külas puurkaev nr 51763; Salda külas puurkaev nr 2807; Viitna külas puurkaev nr 51735; 64

65 Vohnja külas puurkaev nr Põhjavee veekvaliteedi analüüsis on lähtutud Sotsiaalministri 2. jaanuari a. määrusest nr. 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded. AS-le Kadrina Soojus on väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/ põhjavee võtmiseks üle 5 m 3 ööpäevas Kadrina ning Hulja alevikus, Kihlevere, Ridaküla, Salda ja Viitna külas asuvatest puurkaevudest. Vee erikasutusloas on vee-ettevõttele esitatud nõue vähemalt üks kord aastas igast puurkaevust võtta vastavalt kehtivale proovivõtu metoodikale (Keskkonnaministri 6.mai 2002 määrus nr. 30 Proovivõtumeetodid ) esinduslik veeproov põhjaveekogumi veeklassi kvaliteedinäitajate osas. Proovivõtja peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning olema atesteeritud. AS-le Kadrina Soojus on väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/ põhjavee võtmiseks üle 5 m 3 ööpäevas Vohnja külas. Kvaliteedi kontroll tuleb teostada vähemalt üks kord vee erikasutusloa kehtivusaja jooksul. Proovidest tuleb analüüsida järgmised näitajad: nitraat, nitrit, ammoonium, elektrijuhtivus, kloriid, oksüdeeritavus, ph, üldraud, naatrium, mangaan, sulfaat, lõhn, hägusus. Proov tuleb võtta puurkaevu proovivõtukraanist ja kooskõlas kehtiva proovivõtumetoodikaga - Proovivõtumeetodid, keskkonnaministri 6.mai 2002.a. määrus nr 30. Analüüsitulemustel peab olema ära märgitud puurkaevu katastrinumber. Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõteja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. 65

66 Nr. Katastri nr. 2537* PK-1 Hulja Katastri nr PK-2 Tõnismäe Katastri nr PK-1 Ujula Katastri nr PK-2 Tehnika Katastri nr PK-6 Kadapiku Katastri nr PK- 7 Viru Katastri nr PK-Kihlevere Katastri nr PK-Neeruti Katastri nr PK-Salda Katastri nr PK-Viitna Katastri nr PK-Vohnja Katastri nr PK-Kiku Katastri nr PK-Ridaküla Katastri nr PK-Leikude Kadrina valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks Tabel 5.12 Põhjavee kvaliteet Näitaja Ühik Määrus nr 82; Joogiveedirektiiv 98/83/EC 1 Lõhn palli 2 Maitse palli 3 Värvus mg/l Pt 4 Hägusus NHÜ Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta Hulja Kadrina alevik ,38 <5 <5 < ,1 17,5 3,3 3,8 1,95 1,9 2,4 2, ,8 8,29-1 1,5 <0,5 2,05 5 ph 6,5 ph 9,5 7,67 7,96 7,13 7,94 7,43 7,92 7,4 7,38 7,61 8,1 8,3 7,55 7,44 7,49 6 Ammonium mg/l 0,5 0,18 0,19 <0,08 0,14 0,06 0,15 0,2 0,3 0,19 <0,07 <0,07 0,1 0,14 0,34 7 Nitrit mg/l 0,5 <0,01 <0,00 <0,00 <0,00 <0,00 0,012 <0,01 0,011 0,005 0,009 <0,004 0, <0,01 0,014 8 Nitraat mg/l 50 <0,1 <0,1 14,4 <0,1 0,39 <0,1 1,3 0,51 0,17 1,4 2,2 <0,45 <2,25 2,7 9 Kloriidid mg/l , , ,3 <5, ,94 10 Sulfaat mg/l ,8 <5 53 < <3, ,4 4,34 11 Üldraud μg/l < Permanganaatn e hapnikutarve mgo2/ l 5 <1,0 <1,0 0,35 <1,0 <1,0 <1,0 1,1 1,4 <1,0 0,8 0,7 <1,0 1,33 0,32 13 Fluoriid mg/l 1, ,15 0,55 0,39 0, ,71 1,74-1 0,5 0,75 66

67 Nr. Katastri nr. 2537* PK-1 Hulja Katastri nr PK-2 Tõnismäe Katastri nr PK-1 Ujula Katastri nr PK-2 Tehnika Katastri nr PK-6 Kadapiku Katastri nr PK- 7 Viru Katastri nr PK-Kihlevere Katastri nr PK-Neeruti Katastri nr PK-Salda Katastri nr PK-Viitna Katastri nr PK-Vohnja Katastri nr PK-Kiku Katastri nr PK-Ridaküla Katastri nr PK-Leikude Kadrina valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks Näitaja Ühik Määrus nr 82; Joogiveedirektiiv 98/83/EC Hulja Kadrina alevik 14 Boor mg/l , ,254 0, Mangaan mg/l 0, <0,05 0,029 0,121 0,032 0, ,029 <0,02-1 <0,03 <0,05 16 Naatrium mg/l , Magneesium mg/l ,9 27, Kaalium mg/l , Kuivjääk mg/l , Kaltsium mg/l , ,7 40, Vesinikkarbona at mg/l , , Üldkaredus mgekv/l , ,79 4, μs cm Elektrijuhtivus C 24 Escherichia coli PMÜ/1 00ml Coli-laadsed PMÜ/1 bakterid 00ml Kolooniate arv PMÜ/1 22 ºC 00ml > <1 27 Enterokokid PMÜ/ ml Alumiinium mg/l 0, Tsüaniid mg/l 0, PAH-d summa μg/l 0, , <0,001 <0, Benso(a)püreen μg/l 0, <0, <0,001 <0, Trihalometaani de summa μg/l < <1 < ,2- μg/l <0, <0,1 <0,

68 Nr. Katastri nr. 2537* PK-1 Hulja Katastri nr PK-2 Tõnismäe Katastri nr PK-1 Ujula Katastri nr PK-2 Tehnika Katastri nr PK-6 Kadapiku Katastri nr PK- 7 Viru Katastri nr PK-Kihlevere Katastri nr PK-Neeruti Katastri nr PK-Salda Katastri nr PK-Viitna Katastri nr PK-Vohnja Katastri nr PK-Kiku Katastri nr PK-Ridaküla Katastri nr PK-Leikude Kadrina valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks Näitaja Ühik Määrus nr 82; Joogiveedirektiiv 98/83/EC dikloroetaan Hulja Kadrina alevik 34 Tetrakloroeteen, trikloroeteen μg/l <0, <0,1 <0, summa 35 Benseen μg/l <0, <0,1 <0, Vask mg/l <0, <0,02 <0, Elavhõbe μg/l <0, <0,0005 <0, Kroom μg/l <0, <0,001 <0, Arseen μg/l <0, <0,006 <0, Kaadmium μg/l <0, <0,0002 <0, Plii μg/l <0, <0,002 <0, Antimon μg/l <0, <0,005 <0, Nikkel μg/l <0, <0,005 <0, Seleen μg/l <0, <0,0002 <0, Fenool μg/l , <0,25 0, Leelisus mgekv/l Baarium mg/l <0, <0,20 0, Ränioksiid mg/l , ,6 6, Koperniitsium mg/l <0, <0,007 <0, Naftaproduktid mg/l <0, <0,02 <0, Pestitsiidijääkide 51 määramine joogivees (39 tk) ei leitud ei leitud ei leitud Effektiivdoos msv 0, ,060±0, ,061±0,00 ( ) aastas

69 Nr. Katastri nr. 2537* PK-1 Hulja Katastri nr PK-2 Tõnismäe Katastri nr PK-1 Ujula Katastri nr PK-2 Tehnika Katastri nr PK-6 Kadapiku Katastri nr PK- 7 Viru Katastri nr PK-Kihlevere Katastri nr PK-Neeruti Katastri nr PK-Salda Katastri nr PK-Viitna Katastri nr PK-Vohnja Katastri nr PK-Kiku Katastri nr PK-Ridaküla Katastri nr PK-Leikude Kadrina valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks Näitaja Ühik Määrus nr 82; Joogiveedirektiiv 98/83/EC Hulja Kadrina alevik Ra Bq/l ,141±0, ( ) 023 Ra Bq/l ,062±0, ( ) 013 H-3 55 ( ) Allikas: AS Kadrina Soojus Märkused: * puurkaev on reservis - 1 andmed puuduvad - 2 ühik lahjendusaste ,161±0, ,056±0, Bq/l < <

70 Eeltoodud tabelis on näha, et Hulja aleviku puurkaevu (katastri nr 2537) vastab sotsiaalministri a määruses nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" toodud joogivee kvaliteedi nõuetele. Sotsiaalministri a määruse nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded põhjal jääb puurkaevu (katastri nr 2537) vesi hägususe näitaja tõttu III kvaliteediklassi. Hulja aleviku puurkaevu (katastri nr 2562) vastab sotsiaalministri a määruses nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" toodud joogivee kvaliteedi nõuetele. Sotsiaalministri a määruse nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded põhjal jääb puurkaevu (katastri nr 2562) vesi hägususe ja värvuse näitaja tõttu III kvaliteediklassi. Kadrina aleviku puurkaevu (katastri nr 2538) põhjavesi vastab sotsiaalministri a määruses nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" toodud joogivee kvaliteedi nõuetele. Sotsiaalministri a määruse nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded põhjal jääb puurkaevu (katastri nr 2538) vesi hägususe näitaja alusel II kvaliteediklassi. Kadrina aleviku puurkaevu (katastri nr 2546) vastab sotsiaalministri a määruses nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" toodud joogivee kvaliteedi nõuetele. Sotsiaalministri a määruse nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded põhjal jääb puurkaevu (katastri nr 2546) vesi hägususe näitaja tõttu II kvaliteediklassi. Kadrina aleviku puurkaevu (katastri nr 2973) põhjavees on üle joogiveele lubatud piirnormi (sotsiaalministri a määrus nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") mangaani sisaldus. Sotsiaalministri a määruse nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded põhjal jääb puurkaevu (katastri nr 2973) vesi mangaani suure sisalduse ja hägususe tõttu II kvaliteediklassi. Kadrina aleviku puurkaevu (katastri nr 3114) põhjavesi vastab sotsiaalministri a määruses nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" toodud joogivee kvaliteedi nõuetele. Sotsiaalministri a määruse nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded põhjal jääb puurkaevu (katastri nr 3114) vesi hägususe näitaja alusel II kvaliteediklassi. Kihlevere küla puurkaevu (katastri nr 51763) põhjavees on üle joogiveele lubatud piirnormi (sotsiaalministri a määrus nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üldraua sisaldus ning mikrobioloogilistest kvaliteedinäitajatest ületab lubatut kolooniate arv 22 juures. Sotsiaalministri a määruse nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded põhjal jääb puurkaevu (katastri nr 51763) vesi üldraua kõrgenenud sisalduse tõttu II kvaliteediklassi ja mikrobioloogiliste näitajate alusel III kvaliteediklassi. Puurkaevust nr võetud veeproovis on määratud efektiivdoosi suuruseks 0,060±0,008 msv/aastas. Kiku küla puurkaevu (katastri nr 2779) põhjavees on üle joogiveele lubatud piirnormi (sotsiaalministri a määrus nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üldraua sisaldus. Sotsiaalministri a määruse nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded põhjal jääb puurkaevu (katastri nr 2779) vesi üldraua kõrgenenud sisalduse tõttu II kvaliteediklassi ja värvuse näitaja alusel III kvaliteediklassi. Enne veetöötlusmeetodi valimist on vajalik kordusproovide võtmine. 70

71 Leikude küla puurkaevu (katastri nr 2800) põhjavees on üle joogiveele lubatud piirnormi (sotsiaalministri a määrus nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üldraua sisaldus. Sotsiaalministri a määruse nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded põhjal jääb puurkaevu (katastri nr 2800) vesi üldraua kõrgenenud sisalduse tõttu II kvaliteediklassi ja värvuse ning hägususe näitaja alusel III kvaliteediklassi Neeruti küla puurkaevu (katastri nr 50066) põhjavees on üle joogiveele lubatud piirnormi (sotsiaalministri a määrus nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üldraua sisaldus. Sotsiaalministri a määruse nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded põhjal jääb puurkaevu (katastri nr 50066) vesi üldraua suure sisalduse tõttu III kvaliteediklassi ja värvuse ja hägususe indikaatorite alusel III kvaliteediklassi. Salda küla puurkaevu (katastri nr 2807) põhjavees on üle joogiveele lubatud piirnormi (sotsiaalministri a määrus nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üldraua sisaldus. Sotsiaalministri a määruse nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded põhjal jääb puurkaevu (katastri nr 50066) vesi üldraua kõrgenenud sisalduse tõttu II kvaliteediklassi ja värvuse ja hägususe indikaatorite alusel III kvaliteediklassi. Ridaküla küla puurkaevu (katastri nr 10696) põhjavesi vastab sotsiaalministri a määruses nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" toodud joogivee kvaliteedi nõuetele. Sotsiaalministri a määruse nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded põhjal jääb puurkaevu (katastri nr 10696) vesi värvuse näitaja alusel III kvaliteediklassi. Viitna küla puurkaevu (katastri nr 51935) põhjavesi vastab sotsiaalministri a määruses nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid" toodud joogivee kvaliteedi nõuetele. Sotsiaalministri a määruse nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded põhjal jääb puurkaevu (katastri nr 51935) vesi hägususe indikaatori alusel III kvaliteediklassi. Puurkaevust nr võetud veeproovis on määratud efektiivdoosi suuruseks 0,061±0,009 msv/aastas. Vohnja küla puurkaevu (katastri nr 51697) põhjavees on üle joogiveele lubatud piirnormi (sotsiaalministri a määrus nr 82 "Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid") üldraua ning fluoriidi sisaldus. Sotsiaalministri a määruse nr 1 Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded põhjal jääb puurkaevu (katastri nr 51697) vesi üldraua kõrgenenud sisalduse tõttu II kvaliteediklassi ja fluoriidi sisalduse alusel III kvaliteediklassi Joogivee kvaliteet Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ning organoleptilisi omadusi mõjutavad, üldist reostust iseloomustavad näitajad ja radioloogilised näitajad (indikaatorid) ei tohi ületada Sotsiaalministri vastuvõetud määruses nr juulist a Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid esitatud piirsisaldusi. Vastavalt Sotsiaalministri 31. juuli a määrusele nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid, peab vee-ettevõtjal, antud juhul AS Kadrina Soojus, olema joogiveekvaliteedi kontrolli kava. Kavas sätestatakse proovivõtukohad ning tava- ja süvakontrolli sagedus. 71

72 Hulja Reeda Pood Kadrina Lasteaed Sipsik / Kihlevere pood Salda Viitna Kõrts Vohnja k lasteaedalgkooli söökla Kadrina valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks Kadrina alevikus on AS Kadrina Soojus koostanud ja kooskõlastanud Terviseameti Ida talitusega Joogivee kontrolli kava aastateks Hulja, Kihlevere, Salda, Viitna ja Vohnja asulates on AS Kadrina Soojus koostanud ja kooskõlastanud Terviseameti Ida talitusega Joogivee kontrolli kava aastateks Ridakülas, Leikude külas, Kiku külas ja Neeruti külas puudub joogivee kontrolli kava. Joogivee kontrolli tehakse Kadrina vallas järgmistes proovivõtukohtades: Hulja alevik, Reeda pood - tavakontroll üks kord aastas (november) kava kehtivuse igal aastal, süvakontroll 1 kord kümne aasta jooksul (2014 jaanuar). Käideldava vee kogus ööpäevas on 43 m 3 ja tarbijate arv 447; Kadrina aleviku lasteaed Sipsik köök tavakontroll üks korda kvartalis (märts, juuni, september ja detsember) kava kehtivuse igal aastal ja süvakontroll üks kord aastas (detsember) kava kehtivuse igal aastal. Käideldava vee kogus ööpäevas on 195 m 3 ja tarbijate arv 2100; Kihlevere kauplus - tavakontroll üks kord aastas (november) kava kehtivuse igal aastal, süvakontroll 1 kord kümne aasta jooksul(2014 jaanuar). Käideldava vee kogus ööpäevas on 11 m 3 ja tarbijate arv 137; Salda küla, Salda 3 tavakontroll üks kord aastas (november) kava kehtivuse igal aastal, süvakontroll 1 kord kümne aasta jooksul (2022 jaanuar). Käideldava vee kogus ööpäevas on 4 m 3 ja tarbijate arv 70. Viitna kõrtsi köök tavakontroll üks kord aastas (november) kava kehtivuse igal aastal, süvakontroll 1 kord kümne aasta jooksul (2014 jaanuar). Käideldava vee kogus ööpäevas on 8 m 3 ja tarbijate arv 63; Vohnja lasteaed-algkooli söökla köök- tavakontroll üks kord aastas (november) kava kehtivuse igal aastal, süvakontroll 1 kord kümne aasta jooksul (2014 jaanuar). Käideldava vee kogus ööpäevas on 4 m 3 ja tarbijate arv 96; Tabel 5.13 Joogivee kvaliteet Nr Näitaja Ühik Määrus nr 82; Joogiveedirektiiv 98/83/EC 1 Lõhn 2 Maitse lahjendusaste lahjendusaste 3 Värvus mg/l Pt 4 Hägusus NHÜ Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta ,8 3, <3-1 <0,5 <0, <0,5-1 5 ph 6,5 ph 9,5 7,42 7, , Ammonium mg/l 0,5 <0,08 <0, <0, Nitrit mg/l 0,5-1 <0, Nitraat mg/l 50-1 <2,

73 Hulja Reeda Pood Kadrina Lasteaed Sipsik / Kihlevere pood Salda Viitna Kõrts Vohnja k lasteaedalgkooli söökla Kadrina valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks Nr Näitaja Ühik Määrus nr 82; Joogiveedirektiiv 98/83/EC 9 Kloriidid mg/l Sulfaat mg/l , Üldraud μg/l 200 <100 < < Permanganaatne hapnikutarve mgo2/l 5-1 <0, Fluoriid mg/l 1,5-1 0, Boor mg/l 1-1 0, Mangaan mg/l 0,05-1 <0, Naatrium mg/l , Magneesium mg/l Kaalium mg/l Kuivjääk mg/l Kaltsium mg/l Vesinikkarbonaat mg/l Üldkaredus mg-ekv/l Elektrijuhtivus μs cm C Escherichia coli PMÜ/100ml Coli-laadsed bakterid PMÜ/100ml Kolooniate arv 22 ºC PMÜ/100ml Enterokokid PMÜ/100ml Alumiinium mg/l 0,2-1 <0, Tsüaniid mg/l 0,05-1 <0, PAH-d summa μg/l 0,1-1 <0, Benso(a)püreen μg/l 0,01-1 <0, Trihalometaanide summa μg/l < ,2-dikloroetaan μg/l 3-1 <0, Tetrakloroeteen, trikloroeteen summa μg/l 10-1 <0, Benseen μg/l 1-1 <0, Vask mg/l 2-1 <0, Elavhõbe μg/l 1-1 <0, Kroom μg/l 50-1 <0, Arseen μg/l 10-1 <0, Kaadmium μg/l 5-1 <0, Plii μg/l , Antimon μg/l 5-1 <0, Nikkel μg/l 20-1 <0, Seleen μg/l 10-1 <1, Fenool μg/l Leelisus mg-ekv/l

74 Hulja Reeda Pood Kadrina Lasteaed Sipsik / Kihlevere pood Salda Viitna Kõrts Vohnja k lasteaedalgkooli söökla Kadrina valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks Nr Näitaja Ühik Määrus nr 82; Joogiveedirektiiv 98/83/EC 47 Baarium mg/l Ränioksiid mg/l Koperniitsium mg/l Naftaproduktid mg/l Pestitsiidijääkide määramine ei joogivees (39 tk) leitud msv 52 Effektiivdoos 0, aastas 53 Ra-226 Bq/l Ra-228 Bq/l H-3 Bq/l Allikas: AS Kadrina Soojus Eeltoodud tabelis on viimased joogivee kontrolli analüüside tulemused, mis on võetud ühisveevõrgust. Viimaste joogivee proovide analüüsitulemuste põhjal vastab joogivesi kehtestatud piirnormidele (sotsiaalministri a määrus nr 82 "Joogivee kvaliteedija kontrollinõuded ning analüüsimeetodid"). 5.5 VEEVARUSTUSE PÕHIPROBLEEMID Olemasoleva ühisveevarustussüsteemi probleemid on loetletud alljärgnevalt: Hulja alevik vajalik rajada juurde hüdrante ja tuletõrjemahuteid vastavalt kehtivatele normidele; olemasolevad tuletõrjemahutit kuuluvad eraomandisse; puurkaevpumpla PK-1 Aleviku (katastri nr. 2537) halb olukord; vajalik puurkaevpumpla PK-1 Aleviku (katastri nr. 2537) juures asuva amortiseerunud II astme pumpla likvideerimine; Kadrina alevik osa elanikkonnast on ühisveevärgiga ühendamata. vajalik rajada juurde hüdrante ja tuletõrjemahuteid vastavalt kehtivatele normidele; Kihlevere küla Kiku küla osa veetorustikest on amortiseerunud; osa elanikkonnast on veevarustussüsteemiga ühendamata; Kadrina aleviku lõunaosa veetorustiku töökindlus ei ole tagatud (ühendatud ainult ühest kohast, läbiviik raudtee alt). puuduvad tuletõrje veevõtukohad; torustikud läbivad erakinnistuid. puudub tuletõrje veevõtukoht; puudlikud andmed olemasoleva olukorra kohta ning torustike ja puurkaevpumpla kuuluvuse kohta; puurkaevpumpla renoveerimisvajadus; 74

75 Leikude küla Neeruti küla Ridaküla küla Salda küla Viitna küla Vohnja küla veevõrgu halb olukord. puudub tuletõrje veevõtukoht; veevõrgu halb olukord. Veekvaliteet võrgus halveneb. Torustikud on valdavalt vanad ja rajatud madala ehituskvaliteediga; puurkaevpumpla halb olukord; joogivee kvaliteet ei vasta nõuetele. puuduvad tuletõrje veevõtukohad; veekadu on suur teadmata põhjustel; puudub tuletõrje veevõtukoht; puurkaevpumpla halb olukord; veevõrgu halb olukord; puudub tuletõrje veevõtukoht. puuduvad tuletõrje veevõtukohad; osa elanikkonnast on ühisveevärgiga ühendamata. puuduvad tuletõrje veevõtukohad. 75

76 76

77 Väljalaskme kood Suubla Suubla kood Nõude kehtivusaeg Kadrina valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks LV185 Koplimetsa peakraav VEE Ei limiteerita LV183 Kihlevere peakraav VEE Ei limiteerita Ei limiteerita LV183 Loobu jõgi VEE Ei limiteerita LV181 Loobu jõgi VEE Ei limiteerita LV401 Selja jõgi VEE LV401 Selja jõgi VEE Ei limiteerita Heljum KHT Nafta 1-aluselised fenoolid 2-aluselised fenoolid 6 ÜHISKANALISATSIOON Käesolevalt käsitletakse Kadrina valla olemasoleva ühiskanalisatsioonitorustike, reoveepumplate ja puhastite seisukorda ning hinnatakse reovee koguseid ja kontsentratsioone. 6.1 ÜLEVAADE Andmed Kadrina valla kanalisatsioonisüsteemide olemasoleva seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad AS-lt Kadrina Soojus ja Kadrina Vallavalitsuselt. AS Kadrina Soojusele on vee erikasutuslubades L.VV/ ja L.VV/ piirkonna asulate heitvee väljalaskmetele kehtestatud järgmised nõuded: Tabel 6.1 Vee erikasutusloaga heitvee väljalaskmetele kehtestatud nõuded Lubatud vooluhulk BHT7 Püld Nüld Asula m 3 /a m 3 /d* mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l Hulja reoveepuhasti Hulja reoveepuhasti , Kadrina reoveepuhasti Kihlevere reoveepuhasti Kihlevere reoveepuhasti Ridaküla reoveepuhasti 77

78 Väljalaskme kood Suubla Suubla kood Nõude kehtivusaeg Kadrina valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks LV184 Vohnja peakraav VEE Ei limiteerita Ei limiteerita LV184 pinnas Ei limiteerita Ei limiteerita LV182 pinnas Ei limiteerita Ei limiteerita LV182 pinnas Ei limiteerita Ei limiteerita LV186 pinnas Ei limiteerita Ei limiteerita Heljum KHT Nafta 1-aluselised fenoolid 2-aluselised fenoolid Lubatud vooluhulk BHT7 Püld Nüld Asula m 3 /a m 3 /d* mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l Salda reoveepuhasti Viitna reoveepuhasti Viitna reoveepuhasti Vohnja reoveepuhasti Vohnja reoveepuhasti Allikas: vee erikasutusluba nr L.VV/320559, L.VV/ *ööpäeva keskmine vooluhulk, arvutas konsultant 6.2 REOVEE VOOLUHULGAD KÄESOLEVAL AJAL JA PERSPEKTIIVIS Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadus ja sellest tulenev ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava käsitleb eelkõige elanikkonnale veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse tagamist, siis kavas investeeringuid otseselt tööstuspiirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni arendamiseks ette ei ole nähtud. Küll aga peab hoolitsema vald nende piirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni põhivõrgu ja eelvoolude arendamise eest. Vald peab veeressursside ja reoveepuhastusvõimsuste planeerimisel arvestama tööstuse vajadusega ja suunama süsteemi põhiehitiste dimensioneerimist sellele vastavalt. Olemasolev olukorra aastate info pärineb AS Kadrina Soojuselt ja Kadrina Vallavalitsuselt. Perspektiiv on hinnatud vastavalt Konsultandi arvutustele ja investeeringuprogrammis teostatavatele tegevustele. Elanike arvude juures on aluseks võetud Kadrina vallast saadetud info külaelanike arvude kohta, mis on toodud alljärgnevas tabelis. 78

79 Tabel 6.2 Olemasolevad ja perspektiivsed veetootmise ja tarbimise kogused Näitaja Ühik Asulad kokku KANALISATSIOON Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad tuh m3 156,0 136,4 109,4 118,4 129,7 Infiltratsioon tuh m3 65,3 47,0 21,6 23,7 25,9 Infiltratsioon % 42% 34% 20% 20% 20% Kanalisatsiooni tarbimine kokku tuh m3 90,7 89,4 87,8 94,7 103,7 Elanike kanalisatsioon tuh m3 71,658 73,7 72,7 79,6 88,6 Ettevõtete kanalisatsioon tuh m3 19,006 15,7 15,1 15,1 15,1 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke Kanalisatsiooniga liitunud elanikke % 77% 79% 81% 85% 88% Kanalisatsiooniga liitunud leibkondi Elanike arv kokku Hulja alevik KANALISATSIOON Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad tuh m3 19,7 19,5 16,2 16,8 18,7 Infiltratsioon tuh m3 6,6 6,5 4,1 3,4 3,7 Infiltratsioon % 50% 50% 25% 20% 20% Kanalisatsiooni tarbimine kokku tuh m3 13,2 13,0 12,2 13,5 15,0 Elanike kanalisatsioon tuh m3 10,2 9,8 9,9 11,2 12,7 Ettevõtete kanalisatsioon tuh m3 3,0 3,1 2,2 2,2 2,2 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke Kanalisatsiooniga liitunud elanikke % 84% 87% 87% 95% 100% Kanalisatsiooniga liitunud leibkondi Elanike arv kokku Kadrina alevik, sh Kadapiku küla KANALISATSIOON Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad tuh m3 118,5 99,9 76,6 84,8 92,5 Infiltratsioon tuh m3 53,6 35,6 12,2 17,0 18,5 Infiltratsioon % 45% 36% 16% 20% 20% Kanalisatsiooni tarbimine kokku tuh m3 64,9 64,4 64,4 67,8 74,0 Elanike kanalisatsioon tuh m3 51,9 54,6 54,2 57,7 63,8 Ettevõtete kanalisatsioon tuh m3 13,0 9,8 10,1 10,1 10,1 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke Kanalisatsiooniga liitunud elanikke % 87% 89% 91% 94% 97% Kanalisatsiooniga liitunud leibkondi Elanike arv kokku Kihlevere küla KANALISATSIOON Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad tuh m3 5,3 5,2 5,2 4,7 4,7 Infiltratsioon tuh m3 1,8 1,7 1,8 0,9 0,9 Infiltratsioon % 50% 50% 35% 20% 20% Kanalisatsiooni tarbimine kokku tuh m3 3,5 3,5 3,4 3,7 3,8 Elanike kanalisatsioon tuh m3 3,4 3,3 3,2 3,5 3,6 Ettevõtete kanalisatsioon tuh m3 0,2 0,2 0,2 0,2 0,2 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke Kanalisatsiooniga liitunud elanikke % 76% 76% 81% 81% 81% Kanalisatsiooniga liitunud leibkondi Elanike arv kokku Kiku küla KANALISATSIOON PUUDUB Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad tuh m3 Infiltratsioon tuh m3 Infiltratsioon % Kanalisatsiooni tarbimine kokku tuh m3 Elanike kanalisatsioon tuh m3 Ettevõtete kanalisatsioon tuh m3 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke Kanalisatsiooniga liitunud elanikke % 79

80 Näitaja Ühik Kanalisatsiooniga liitunud leibkondi Elanike arv kokku Leikude küla KANALISATSIOON PUUDUB Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad tuh m3 0,7 1,1 Infiltratsioon tuh m3 0,1 0,2 Infiltratsioon % 20% 20% Kanalisatsiooni tarbimine kokku tuh m3 0,6 0,9 Elanike kanalisatsioon tuh m3 0,6 0,9 Ettevõtete kanalisatsioon tuh m3 0,0 0,0 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke Kanalisatsiooniga liitunud elanikke % 40% 43% Kanalisatsiooniga liitunud leibkondi Elanike arv kokku Neeruti küla KANALISATSIOON PUUDUB Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad tuh m3 Infiltratsioon tuh m3 Infiltratsioon % Kanalisatsiooni tarbimine kokku tuh m3 Elanike kanalisatsioon tuh m3 Ettevõtete kanalisatsioon tuh m3 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke Kanalisatsiooniga liitunud elanikke % Kanalisatsiooniga liitunud leibkondi Elanike arv kokku Ridaküla küla KANALISATSIOON Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad tuh m3 1,4 1,6 1,2 1,5 1,7 Infiltratsioon tuh m3 0,2 0,3 0,2 0,3 0,3 Infiltratsioon % 20% 20% 20% 20% 20% Kanalisatsiooni tarbimine kokku tuh m3 1,2 1,3 1,0 1,2 1,4 Elanike kanalisatsioon tuh m3 1,2 1,3 1,0 1,2 1,4 Ettevõtete kanalisatsioon tuh m3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke Kanalisatsiooniga liitunud elanikke % 38% 39% 39% 39% 39% Kanalisatsiooniga liitunud leibkondi Elanike arv kokku Salda küla KANALISATSIOON Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad tuh m3 1,7 1,6 1,5 1,6 1,8 Infiltratsioon tuh m3 0,3 0,3 0,3 0,3 0,4 Infiltratsioon % 20% 20% 20% 20% 20% Kanalisatsiooni tarbimine kokku tuh m3 1,4 1,3 1,2 1,3 1,5 Elanike kanalisatsioon tuh m3 1,4 1,3 1,2 1,3 1,5 Ettevõtete kanalisatsioon tuh m3 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke Kanalisatsiooniga liitunud elanikke % 69% 71% 76% 76% 77% Kanalisatsiooniga liitunud leibkondi Elanike arv kokku Viitna küla KANALISATSIOON Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad tuh m3 5,4 4,8 5,0 4,1 4,5 Infiltratsioon tuh m3 1,8 1,6 2,0 0,8 0,9 Infiltratsioon % 50% 50% 40% 20% 0,2 Kanalisatsiooni tarbimine kokku tuh m3 3,6 3,2 3,0 3,3 3,6 Elanike kanalisatsioon tuh m3 1,3 1,1 1,0 1,3 1,6 Ettevõtete kanalisatsioon tuh m3 2,3 2,1 2,0 2,0 2,0 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke

81 Näitaja Ühik Kanalisatsiooniga liitunud elanikke % 77% 83% 83% 83% 95% Kanalisatsiooniga liitunud leibkondi Elanike arv kokku Vohnja küla KANALISATSIOON Reoveepuhastisse jõudvad vooluhulgad tuh m3 4,0 3,9 3,7 4,2 4,6 Infiltratsioon tuh m3 1,1 1,1 1,0 0,8 0,9 Infiltratsioon % 38% 38% 27% 20% 20% Kanalisatsiooni tarbimine kokku tuh m3 2,9 2,8 2,7 3,4 3,7 Elanike kanalisatsioon tuh m3 2,3 2,2 2,1 2,8 3,1 Ettevõtete kanalisatsioon tuh m3 0,6 0,6 0,5 0,5 0,5 Kanalisatsiooniga liitunud elanikke Kanalisatsiooniga liitunud elanikke % 84% 86% 88% 88% 88% Kanalisatsiooniga liitunud leibkondi Elanike arv kokku Märkus: Kiku, Leikude ja Neeruti külas puudub ühiskanalisatsioon Tabel 6.3 Kadrina valla suurimad ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse tarbijad Jrk. Nr. Ettevõtte/asutuse nimi 2011 m³/a 2012 m³/a 2013 m³/a vesi kanal vesi kanal vesi kanal 1 Heti Pere OÜ Flexa Eesti AS Reidenplaat AS HakaPlast OÜ Järva TY Kadrina Sport OÜ Lasteaed Sipsik Kadrina Kekkool Aru Grupp OÜ Hulja Hulja lasteaed Murumägi OÜ Hulja Matsi Tõnu OÜ Hulja Rainer Grupp OÜ Hulja Temper OÜ Vohnja Vohnja lasteaed algkool Forming OÜ Kihlevere Tapapunkt Kihlevere V.V.V Tehnik Kihlevere Metallituba OÜ Kihlevere Viitna kõrts Allikas: AS Kadrina Soojus; Kadrina Vallavalitsus 81

82 pumpla rajamise/ rekonstrueerimise aasta pumpade vanus pumba tüüp pumpade arv Vooluhulk Qmax, m³/h Tõstekõrgus H, m Pumba mark elektri-, automaatikaseadmete seisund pumpla tarbitud elektrienergia 2013 aasta; kwh/a (mõõdetud) Pumpla Seisuni hinnang Kadrina valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks KANALISATSIOONIVÕRK JA REOVEEPUMPLAD Pumpla nimi Asukoht Hulja alevik RP-1 - peapumpla Aru platsil 2009 Korvpalli platsi RP-2 juures SV024 CHS 50B SV hea rahuldav RP-3 Tõnismäe teel hea II-astme RP-4 pumpla juures 2014 hea Kadrina alevik RP-1 - peapumpla Tapa tee hea RP-2 Viru , väga halb ASO RP-3 Tapa tee ABS 90,0 10,8 S22/4 888 hea RP-4 Aasa , rahuldav RP-5 Aia , rahuldav RP-6 Jõetaguse ABS ,9 5,9 AFP0841.2M15/4D rahuldav Kihlevere küla reoveepuhasti RP-1 juures Kiku küla Leikude küla Neeruti küla Salda küla Ridaküla küla Viitna küla RP-1 RP-2 vana reoveepuhasti asukoha juures Viitna-kõrtsu juures Vohnja küla reoveepuhasti RP-1 juures Allikas: Kadrina Soojus Märkus: 1- andmed puuduvad Hulja alevik hea puudub reoveepumpla puudub reoveepumpla puudub reoveepumpla puudub reoveepumpla puudub reoveepumpla , hea hea uus Hulja alevikus on olemasolevad kanalisatsioonitorustikud rekonstrueeritud. Torustike materjaliks on PVC ning läbimõõdud on vahemikus De Alevikus on neli reoveepumplat. Isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkus on umbes 3,1 km, survetorustiku pikkus on umbes 1,5 km. Kanalisatsiooniga liitumisvõimalus on enamike kinnistutel ja tööstusele. Vajalik on rajada kanalisatsioonitorustik Oja tänavale. 82

83 6.3.2 Kadrina alevik Kadrina aleviku kanalisatsioonisüsteemide kogupikkus on ligikaudu 20,7 km, millest isevoolne torustik on 18,9 km ja survetorustik 1,8 km. Enamus vanadest ja amortiseerunud torustikest rekonstrueeriti 2011 aastal. Rekonstrueerimata kanalisatsioonitorude seisukord on halb, torustikud on amortiseerunud. Kadrina alevikus on kasutusel kuus reoveepumplat. Peapumpla asub reoveepuhastiga ühel kinnistul. Rekonstrueerimist vajab RP-2 Viru pumpla, mille seisukord on väga halb. Teiste reoveepumplate olukord on heast kuni rahuldavani Kihlevere küla Kihlevere küla ühiskanalisatsioonitorustike pikkus on umbes 1,9 km, millest survekanalisatsioonitorustike on ca 15 m. Kanalisatsioonitorustikud on rekonstrueeritud 2013 aastal. Kihlavere külas on üks reoveepumpla Kiku küla Kiku külas puuduvad ühiskanalisatsiooni torustikud ja reoveepumplad Leikude küla Leikude külas puuduvad ühiskanalisatsiooni torustikud ja reoveepumplad Neeruti küla Neeruti külas puuduvad ühiskanalisatsiooni torustikud ja reoveepumplad Ridaküla küla Kanalisatsioonitorustikud on rekonstrueeritud aastal peamiselt PVC materjalist läbimõõduga 160. Isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkus on umbes 0,5 km. Reovesi juhitakse BioFix 1B-27-le, mis on mehaanilis-bioloogiline puhasti koos keemilise fosforiärastusega. Ridaküla külas puuduvad reoveepumplad Salda küla Ühiskanalisatsioonitorustikud on rajatud korterelamu ja ridaelamute juurde aastal uuendati Salda külas kanalisatsioonisüsteeme. Kinnistutele rajati uued isevoolsed kanalisatsioonitorustikud suunamaks reovett reoveepuhastile. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku pikkus on ligikaudu 0,22 km. Kanalisatsioonitorustikud on peamiselt PVC materjalist läbimõõduga 160 mm. Salda külas puudub reoveepumpla Viitna küla Viitna küla kanalisatsioonitorustikud rekonstrueeriti 2013 aasta. Enamus torustikest on plastist. Väljaarvatud üks lõik, mis vajab rekonstrueerimist pikemas perspektiivis. Isevoolse kanalisatsioonivõrgu pikkus on umbes 0,8 km ja survekanalisatsioonitorustiku pikkus on 0,36 km. Viitna külas on kaks reoveepumpla. Peapumpla asub vana puhasti kinnistul ning teine pumpla asub Viitna Kõrtsi juures Vohnja küla Vohnja küla enamus kanalisatsioonitorustikest rekonstrueeriti 2013 aastal. Vajalik on veel osa torustikest rekonstrueerida. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku pikkus on 1,5 km. Kanalisatsiooni torustikud on kehvas seisukorras ja vajaksid rekonstrueerimist. Vohnja külas on üks reoveepumpla rekonstrueeritud reoveepuhasti juures. 6.4 REOVEEPUHASTID Nõuded heitvee pinnasesse või veekogusse juhtimiseks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse a määrus nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse 83

84 juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1, viimati muudetud Vabariigi Valitsuse a määrusega nr 87. Tabel 6.4 Reoveepuhastite tehnilised näitajad Reoveepuhasti Proovivõtu aeg Hulja alevik BHT 7 Heljum Üldfosfor Üldlämmastik PH Sulfaadid KHT Vooluhulk mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l mg/l m 3 /d Lubatud Sisenev , , Väljuv Aasta keskmine 3,9 5,8 1,67 16,3 7, ,5 Kadrina alevik Lubatud , Sisenev , , ,8 Väljuv Aasta keskmine 3 3,9 0,92 21,4 7, ,4 Kihlevere Lubatud Sisenev , , Väljuv Aasta keskmine 3 7,5 1,39 39,5 7, ,3 Ridaküla Lubatud Sisenev , , Väljuv Aasta keskmine 8,7 26 0,86 30,4 7, ,7 Salda küla Lubatud Sisenev , , ,9 Väljuv Aasta keskmine 4 9 1,31 32,5 7, ,1 Viitna küla Lubatud Sisenev , ,17 5, Väljuv Aasta keskmine 12,6 28,5 0,91 23,2 7, ,4 Vohnja küla Lubatud Sisenev ,8 93,2 7, Väljuv Aasta keskmine 22,5 11,3 1,63 3,7 7, ,3 Allikas: Kadrina Soojus Märkus: 1- andmed puuduvad 2- lubatud kvartaalne vooluhulk 3 - aastane lubatud vooluhulk Reoveepuhasti tehniliste näitajate tabelis on ära toodud konsultandile edastatud tabeli andmed. Alates 2014 aastast on nõuded karmistunud. Ridaküla reoveepuhastil on heljumi sisaldus üle lubatud koguse Hulja alevik Hulja alevikku rajati uus reoveepuhasti 2013 aastal Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamise toel. Olemasolev ringkanal RK-120 likvideeriti. Hulja aleviku uus puhasti on rajatud uuele kinnistule Puhasti (KÜ: 27305:002:0046). 84

85 Reoveepuhastusprotsessi kirjeldus 5 Reoveepuhasti on projekteeritud järgmistele parameetritele: Reovee keskmine vooluhulk m 3 /d Maksimaalne tunnivooluhulk 4,5...7 m 3 /h Reostuskoormus (BHT7) IE; kg BHT7/d Hõljuvaine reostuskoormus kg/d Lämmastikukoormus 7,2 kg N tot /d Fosforikoormus 1,2 kg P tot /d Rekonstrueeritud Hulja aleviku reoveepuhasti koosneb raudbetoonmahutitest, milles on protsessikambrid ja nende peale ehitatud tehnoloogiliste seadmete hoonest. Reovee puhastamine toimub eeldenitrifikatsiooniga aktiivmudaseadmes, mille moodustavad anoksiline segamiskamber, õhustuskamber, järelsetiti ning liigmuda kogumismahuti ehk mudatihendi. Aktiivmudaprotsess toimub kestusõhustuse režiimil. Reovesi jõuab reoveepuhastile ca 600 m kaugusel asuvast reoveepumplast. Vesi pumbatakse survetoru kaudu tehnohoones paikneva võreseadme rahustuskasti. Survetoru tehnohoonesse jäävale toruosale on ette nähtud induktiivse vooluhulgamõõtur, mis mõõdab kogu pumpla kaudu ärapumbatud vee koguse. Rekonstrueeritud Hulja aleviku reoveepuhastis toimub reovee puhastamine järgmiselt: mehaaniline puhastus võreseadmes bioloogiline puhastus anoksilise segamiskambriga aktiivmudaseadmes lämmastikuärastus nitrifikatsiooni- ja eeldenitrifikatsiooniprotsessi käigus fosforiärastus keemilise sadestamise teel, lisaks mõningane bioloogiline ärastus jääkmuda tihendamine mudamahutis Puhastatud reovesi juhitakse reoveepuhastist otse suublasse milleks on kraav. Kraav suubub Selja jõkke. Puhasti avarii korral ja väga suure vooluhulga korral juhitakse mehaaniliselt puhastatud reovesi biotiiki. Mahutite suurused on järgmised: Anoksiline kamber 29 m 3 Õhustuskamber 43 m 3 Järelsetiti 17,2 m 3 Mudatihendi (mudamahuti) 46 m 3 Puhurite parameetrid on järgmised: Puhur 1 (õhustuskambri puhur, paigaldatakse kaks) jõudlus Q = 160 m 3 /h arendatav rõhk p = 350 mbar Puhur 2 (anokskambri ja mudamahuti puhur) jõudlus Q = 20 m 3 /h Võreseade arendatav rõhk p = 350 mbar Võreseadena on kasutusel kruvivõre avadega Ø 3 mm ning jõudlus 35m 3 /h. Sõela puhastamiseks ja võreprahi teisaldamiseks kasutatakse kruvitransportööri. Kruvivõre läbinud vesi voolab jaotuskaevu kaudu anoksilisse kambrisse. Juhul kui kruvivõre sõel ummistub, voolab reovesi ülevoolutoru kaudu käsivõre kasti ja sealt läbib käsitsi 5 Hulja aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimine. Tööprojekt. Keskkond & Partnerid OÜ

86 puhastatava lattvõre jaotuskaevu kaudu anoksilisse kambrisse. Võreseadme kruvitransportööri ülaosas paiknevad pihustid, millest väljapaiskuvate jugadega saab uhtuda teisaldatavat võreprahti. Anoksiline kamber Anoksiline kamber on mõõtmetega 3,1 x 3,0 x 3,7 m, kus vee sügavus on 3,1 m ja vee maht 29 m 3. Anoksilises kambris paikneb segur (mikser), mis segab mahuti sisu pidevalt läbi takistades aktiivmuda settimist mahuti põhja. Segistiks paigaldati ABS RW 2022, mille mootor on võimsusega 1,9 kw. Aktiivmudasegu ringlus anoksilise kambri ja õhustuskambri vahel tekitatakse õhustuskambris paikneva õhktõstukiga. Õhutuskamber Õhustuskamber on betoonmahuti mõõtmetega 4,0 x 3,5 x 3,7 m, kus vee sügavus on 3,1 m ja vee maht 43 m 3. Õhustuskambri põhjas on viis õhujaotustoru PE De90. Jaotustorude külge kinnitatakse 30 peenmull ketasaeraatorit (Jäger HD-340). Õhu hulk, mis õhustuskambrisse puhutakse, sõltub lahustunud hapniku sisaldusest, mida pidevalt jälgib hapnikumõõtur. Õhustuskambris õhustamiseks on Hulja reoveepuhastisse projekteeritud kaks rootorpuhurit (KAESER ) jõudlus Q = 160 m 3 /h ja arendatav rõhk p = 350 mbar. Järelsetiti Järelsetiti paikneb õhustuskambri kõrval. Tegemist on monoliitbetoonist püstsetitiga, mille põhjas on sette kogumise lehter (hopper). Järelsetiti mõõtmed on 3,5 x 3,5 x 3,7 m, vee sügavus on 3,1 m. Järelsetiti on pealt kaetud restpõrandaga, mis toetuvad kuumtsingitud profiilterasest I 10 taladele. Restpõranda ja I 10 talade keskkonnaklass C3. Aktiivmuda tagastamiseks õhustuskambrisse on järelsetitisse projekteeritud kiirliitmikuga mudatagastuspump (ABS AS 0530 S12/2D Ø110), mis paigutati järelsetiti põhja. Külmal ajal on võimalik järelsetiti katta kihilisest plastikust kilpidega. Mudamahuti Mudamahuti paikneb anoksilise kambri kõrval. Betoonmahuti mõõtmetega 4,5 x 3,1 x 3,7 m. Vee (liigmuda) sügavus on 3,3 m ja muda maht selles 46 m 3. Pealt on mudamahuti kaetud betoonplaadiga mille sees on luugiga kaetud teenindusava. Eemaldatud liigmuda aeroobseks stabiliseerimiseks ja selle kihistuse vältimiseks on mudamahuti põhja projekteeritud õhutoru, mille küljes on neli jämemull aeraatorit (Stamford Scientific CAP AFC75). Mudamahutit tuleb perioodiliselt tühjendada tihenenud mudast. Tihenenud muda tuleb paakautoga vedada tahendamisele Rakvere reoveepuhastisse. Fosforiärastusseade Fosforiärastusseade koosneb 250 l kemikaalimahutist ja dosaatorpumbast jõudlusega 6 l/h. Teatud miinimum taseme juures saadetakse puhasti hooldajale teade kemikaalimahuti tühjenemise kohta. Biotiik Biotiike kasutatakse puhvermahutiks ja tööks põhipuhasti avarii korral. Tiiki voolab puhastamata reovesi asulast tuleva suure vooluhulga korral. Biotiigi pindala ca 480m 2. Tee, platsid ja aiad Reoveepuhasti teenindamiseks ehitati juurepääsutee ja plats kogupinnaga ca 890 m 2. Reoveepuhasti territooriumi ümber rajati võrkaed kõrgusega 1,5 ja biotiigi ümber 1,2 m aed. Tehnoloogiliste seadmete hoone Rajatud hoone on ühekorruselisena. Hoonel on ühepoolse kaldega katuslagi. Hoone seinad on puidust sõrestikseinad, mis on soojustatud mineraalvillaga ja kaetud vertikaalse 86

87 profiilplekiga. Katuslagi toetub puittaladele ning on soojustatud mineraalvillaga. Hoone kõrgus on ca 3,9m maapinnast, gabariitmõõtmed on 8,25 x 7,45 m. Tehnohoones on kolm ruumi: tehnoloogiliste seadmete ruum, kilbiruum (koos operaatori töölauaga) ja õhustuskambri ning järelsetiti peale jääv ruum. Järelsetiti ja õhustuskambri peale jääv ruum on külm, kütteta ruum, tehnoloogiliste seadmete ruum ja kilbiruum on soojad ruumid. Hoonel on üks metallist välisuks ning aknad puuduvad. Hoonet köetakse elektriradiaatoritega. Õhuvahetus tehnoruumis ja üleliigse soojuse väljajuhtimine suvel tagatakse ühe ventilaatori ja kolme klapiga varustatud sisselaskeavaga. Kilbiruumi on ette nähtud klappidega varustatud üks õhu sisselaskeava ja üks väljalaskeava. Hoones on kolm ruumi: tehnoloogiliste seadmete ruum, kilbiruum ning õhustuskambri ja järelsetiti peale jääv külm ruum. Elektri- ja automaatikasüsteem Reoveepuhasti installeeritavate elektriseadmete koguvõimsus on ca 12,6 kw. Üheaegselt töötada võivate seadmete, kütte ja valgustuse koguvõimsus on ca 8,5 kw. Sellist võimsust tarbib puhasti siis, kui ta töötab maksimaalkoormusel, talvel. Kuna kõik seadmed korraga ei tööta, on tegelik tarbitav hetkevõimsus ca 4 kw. Puhastusprotsess puhastusseadmes toimub automaatselt. Reoveepuhasti puhastusprotsessi tööd jälgib automaatikasüsteem. Automaatikaga juhitavad seadmed on vooluhulgamõõtur, võreseadmed, anoksiline kambri seadmed, õhupuhurid, õhutõstuk, mudamahuti puhur, mudatagastuspump, fosforiärastusseade ja avariiandurid. Veeproovide võtmine Hulja reoveepuhasti proovivõtukoht on puhasti ja biotiigi väljavoolutorustikul asetsev proovivõtukaev. Foto 6.1 Hulja reoveepuhasti välisvaade Foto 6.2 Hulja reoveepuhasti sisevaade võreseade ja puhur ning mudamahuti teenindusava 87

88 Foto 6.3 Hulja reoveepuhasti sisevaade õhutuskamber ja järelsetiti Kadrina alevik Kadrina reoveepuhastis toimub Kadrina aleviku elanike ja ettevõtetes ning asutustest töötavate inimeste poolt tekitatud reovee puhastamine. Asula reovesi koondatakse kanalisatsiooni peapumplasse ja pumbatakse survetorustiku kaudu reoveepuhasti mehhaanilise puhastuse sõlme. Tegemist on aktiivmuda tehnoloogial töötava reoveepuhastiga. Puhasti rajati aastal ning rekonstrueeriti aastal. Enne puhasti valmimist juhiti puhastamata reovesi otse Loobu jõkke. Puhasti on rajatud Tapa tee 2 kinnistule (KÜ: 27304:001:0032) Reoveepuhastusprotsessi kirjeldus Reoveepuhastusprotsess koosneb järgmistest osadest: 1. Mehaaniline puhastus: o o Kruvivõre - Kruvivõre võrepiluga 3 mm. Jõudlus 108 m 3 /h. Liivapüünis 2. Bioloogiline puhastus (koosneb kahest paralleelselt töötavast liinist): o o o o Anaeroobne mahuti Anoksiline mahuti Aeratsioonimahutid (2 tk) Järelsetitid (4 tk) 3. Keemiline puhastus: o 4. Liigmuda töötlus o o 5. Purgimine o o Fosforiühendite keemiline sidumine ja setitamine (raudsulfaadi abil) Mudatihendi Maht 20 m 3. Varustatud aeglaselt pöörleva segistiga ja aeratsiooniga. Tsentrifuug Purgimisvee vastuvõtuseade Purgimisvee vastuvõtumahuti Asula reovesi koondatakse kanalisatsiooni peapumplasse ja pumbatakse survetorustiku kaudu reoveepuhasti mehhaanilise puhastuse sõlme. Seal toimub reovee vooluhulga mõõtmine, sõelumine automaatvõres ja liiva eraldamine liivaseparaatoris. Bioloogilise puhastuse protsessis toimub reovees sisalduva orgaanilise aine lagundamine ja eemaldamine koos lämmastikuühendite bioloogilise eemaldamise ning fosforiühendite bioloogilise sidumise ja vajadusel paralleelse simultaansadestamisega. Biopuhasti on lahendatud kahe paralleelselt toimiva liinina. 88

89 Bioloogilise puhastuse etapis siseneb reovesi esmalt anaeroobsesse aktiivmuda-kambrisse, kuhu tagastub ka järelsetititest eemaldatav aktiivmuda. Anaeroobsest kambrist siseneb reovesi anoksilisse kambrisse kuhu juhitakse nitraatiderikas ringlusmuda aeratsioonikambri lõpust. Anoksilise kambri läbinud vesi liigub jaotuskambri kaudu õhustuskambritesse. Õhustamine toimub vaheseinaga kaheks jagatud õhustuskambris. Kambri lõpus viib üks toru osa vee järelsetititesse, teise toru kaudu pumbatakse ringlusmuda anoksilisse kambrisse. Fosforiühendite täiendavaks eemaldamiseks on paigaldatud koagulandi abil fosfori-ühendite simultaansadestamise süsteem. Anaeroobses ja anoksilises kambrites panevad vee liikuma sukelsegurid. Õhustuskambrites tagavad vee liikumise pneumaatilised põhjadifuusorid. Õhustussüsteem on pneumaatiline. Seda varustavad suruõhuga kaks puhurit. Õhustuskambri läbinud vesi juhitakse jaotus ülevoolude kaudu järelsetititesse. Järelsetitites selitatud vesi juhitakse ülevoolurennide kaudu heitvee väljavoolusüsteemi. Väljavoolu süsteemile on ehitatud mahuti, millest võetakse tehnilist vett purglavee lahjendamiseks ja seadmete lihtpesuks. Mahutil on heitvee seireks võimalik paigaldada automaatproovivõtja. Järelsetitites settiv aktiivmuda pumbatakse bioprotsessi algusesse järelsetitite settekoonuste põhjas kiirliitmikel paiknevate sukelpumpade abil. Protsessis tekkiv liigmuda pumbatakse tehnohoones asuvasse seguriga varustatud mudatihendajasse. Muda tahendamine toimub mehhaanilises seadmes-tsentrifuugis. Tahendatud muda juhitakse esimesel korrusel paiknevasse mudakonteinerisse mahuga kuus m 3. Konteineris oleva sette viib komposteerimisele prügifirma Ragn-Sells AS. Peale puhastamist juhitakse heitvesi 2,5 km pikkuse äravoolukanali kaudu Loobu jõkke. Purgimissõlm Reovee purgimiseks on tehnohoonesse ehitatud purgimissõlm. Sealt liigub purgitud reovesi purgimismahutisse, kus paiknevad tühjenduspumbad. Veeproovide võtmine Reoveepuhastile sisenevast reoveest võetakse proov reoveepuhasti sissevoolust. Pumplast tuleva survetoru otsast enne kompaktseadet. Puhastatud heitvee proov võetakse väljavoolu süsteemile ehitatud mahutist automaatproovivõtjaga. Foto 6.4 Kadrina reoveepuhasti hoone ja purgimissõlm 89

90 Foto 6.5 Kadrina reoveepuhasti protsessitankide plokk Foto 6.6 Kadrina reoveepuhasti mudapress ja õhupuhurid Kihlevere küla Kihlevere külas töötas looduslähedane reoveepuhasti, mis koosnes septikust, pinnasefiltritest (2 tk) ja pajuistandusest aastal ehitati vana reoveepuhasti kõrvale uus reoveepuhasti. Olemasolev septik ja pinnasefiltrid jäid uuest puhastusprotsessist välja. Järelpuhastuseks rajatud pajuistandus serpentiinkraavi kaldal on lülitatud uue reoveepuhasti puhastusprotsessi. Kihlevere küla looduslähedane reoveepuhasti rajati aastal, mis koosnes septikust (20 m 3 ), pinnasfiltritest (2 tk) ja pajuistandusest. Looduslähedase reoveepuhasti kogupindala on 1,45 ha. Eelpuhastina kasutati septikut. Põhiline bioloogiline puhastus toimus kaheastmelises pinnasfiltris. Järelpuhastuseks suunatati reovesi vabavooluliselt serpentiinkraavi pidi läbi pajuistanduse väljavooluga Kihlevere peakraavi. Puhastatud reovesi juhitakse Ojaveski kraavi kaudu (pikkusega 3,0 km) Loobu jõkke. Eelpuhastina töötas septik. Bioloogiline puhastus toimus kahes pinnasefiltris. Järelpuhastus toimus pajuistanduses. Järelpuhastuseks soojal ajal niisutati osaliselt puhastatud reoveega pajuistandust. Niisutussüsteem koosnes serpentiinikujulisest lahtisest kraavist. Pajutaimed on istutatud kraavi kallaste ja serpentiini harude vahele. Seal toimub reovee järelpuhastus pinnases ja pajutaimede juurestikus. Talvel, kui niisutussüsteem ei töötanud, voolas pinnasfiltris puhastatud vesi niisutuskraavi kaudu otse eesvoolu. Probleeme oli puhasti töötamisega talveperioodil. Reoveepuhasti juures on probleemiks esimese pinnasfiltri jaotustorustiku ummistumine. Selle põhjuseks võib olla puudulik settimine septikus. Kuna septiku ees ei ole rahustuskaevu, ei suuda septik kõiki setteid kinni pidada ja need kanduvad jaotustorudesse. Kui jaotustorud ummistuvad, ei liigu reovesi mitte läbi filtrite, vaid tõuseb püstfiltri pinnale, voolab sellelt alla ja imbub maasse. Samuti on probleeme suviti põuaperioodil, kui reovesi aurub puhastusprotsessi käigus ning väljavoolu ei jõuagi. Probleeme on proovivõtmisega. Puhasti ümber puudub piire. 90

91 Kihlevere küla uus puhasti on rajatud vana puhasti kõrvale. Puhasti asub kinnistul Kihlevere puhasti (KÜ: 27303:002:0054) Reoveepuhastusprotsessi kirjeldus 6 Reoveepuhasti on projekteeritud järgmistele parameetritele: Reovee keskmine vooluhulk 13 m3/d Reovee maksimaalne vooluhulk 16 m 3 /d Maksimaalne tunnivooluhulk 1,6 m 3 /h Reostuskoormus (BHT7) IE; 7,8 9,0 kg BHT7/d Lämmastikukoormus 1,65 kg N tot /d Fosforikoormus 0,3 kg P tot /d Rekonstrueeritud Kihlevere küla reoveepuhasti koosneb raudbetoonmahutitest, milles on protsessikambrid ja uuest tehnoloogiliste seadmete hoonest. Reovee puhastamine toimub mehaaniliselt võreseadmes ning bioloogiliselt aktiivmudaseadmes, mille moodustavad anoksiline ühtlustuskamber, õhustuskamber, järelsetiti ning liigmuda kogumismahuti. Aktiivmudaprotsess toimub kestusõhustuse režiimil. Reovesi jõuab reoveepuhastisse puhasti territooriumile rajatud pumplast algava survetoru (PE De 90) kaudu. Tehnohoonesse jääval survetoru lõigul, enne võreseadme rahustuskasti, paikneb magnetinduktiivne vooluhulgamõõtur. Reovesi läbib võreseadme ja voolab isevoolselt biopuhasti õhustuskambrisse. Uues Kihlevere küla reoveepuhastis toimub reovee puhastamine järgmiselt: mehaaniline puhastus, kurnamine, võreseadmes bioloogiline puhastus aktiivmudaseadmes (anoksiline- ja õhustuskamber + järelsetiti) fosforiärastus keemilise sadestamise teel jääkmuda tihendamine mudatihendis (mudamahutis) Puhastatud reovesi juhitakse reoveepuhastist serpentiinkraavi ja sealt suublasse. Eesvooluks on Kihlevere peakraav, mis suubub Loobu jõkke. Mahutite suurused on järgmised: Anoksiline kamber 8,1 m 3 Õhustuskamber 18 m 3 Järelsetiti 5,3 m 3 Mudamahuti 19,8 m 3 Puhurite parameetrid on järgmised: Puhur 1 ja 2 (õhustuskambri puhur, paigaldatakse kaks) jõudlus Q = 65 m3/h arendatav rõhk p = 350 mbar Puhur 3 (anokskambri ja mudamahuti puhur) jõudlus Q = 20 m3/h arendatav rõhk p = 300 mbar Aeraatoriteks (õhustiteks) on projekteeritud ketasaeraatorid JÄGER350 läbimõõduga 340 mm. Neid on õhustuskambris paigaldatud. Anokskambrisse on projekteeritud 1 jämemullaeraator, mudamahutis on neid 3 tk. 6 Kihlevere küla reoveepuhasti rekonstrueerimine. Tööprojekt. Keskkond & Partnerid OÜ

92 Võreseade Võreseadena on kasutusel kruvisõelur, mille peamiseks osaks on kaarjas sõel. Vesi voolab läbi sõela avade (Ø 3 mm) ning vees olevad võõrised jäävad sinna pidama. Sõela puhastamiseks ja võreprahi teisaldamiseks kasutatakse kruvitransportööri. Kruvivõre läbinud vesi voolab tehnohoonest välja, õhustuskambrisse. Juhul kui kruvivõre sõel ummistub, voolab reovesi ülevoolutoru kaudu käsivõre kasti, läbib käsitsi puhastatava varbvõre ja voolab õhustuskambrisse. Võreseadme juurde kuulub prahikonteiner mahuga 240 l. Anoksiline kamber Kamber on rajatud 2 m läbimõõduga betoonist kaevurõngastest, kus vee sügavus on 2,6 m ja maht on 8,1 m 3. Mahuti on vajalik juurdetuleva reovee kontsentratsiooni ühtlustamiseks ning lämmastikühendite denitrifikatsiooniks. Anoksilise kambri keskel, mahuti põhjas paikneb üks jämemull aeraator, millest väljuvate õhumullide abil segatakse vesi ja aktiivmudasegu läbi, nii et aktiivmuda ei saa settida. Anoksilisest kambrist voolab vesi edasi õhustuskambrisse. Õhutuskamber Õhutuskamber on rajatud 3 m läbimõõduga betoonist kaevurõngastest, kus vee sügavus on 2,6 m. Õhustuskambri põhjas on õhujaotustoru DN80, mille külge on kinnitatud 9 ketasaeraatorid JÄGER350 läbimõõduga 350 mm. Õhu hulk, mis õhustuskambrisse puhutakse, sõltub lahustunud hapniku sisaldusest, mida pidevalt jälgib hapnikumõõtur. Selleks, et lämmastikuärastus saaks anoksilises kambris toimida, peab vesi koos aktiivmudaga ringlema õhustus- ja anoksilise kambri vahel vooluhulgaga 4-5 Qd. Selle ringluse tekitamiseks kasutatakse õhktõstukit, mis paikneb õhustuskambri väljavoolu poolses osas. Järelsetiti Järelsetitis eraldatakse aktiivmuda puhastatud veest setitamise teel. Rajatud on betoonist kaevurõngastest tehtud püstsetiti, mille põhjas on sette kogumise koonus. Järelsetiti läbimõõt on 2 m, vee sügavus on 2,6 m. Muda tagastamiseks õhustuskambrisse ja liigmuda eemaldamiseks on järelsetitisse projekteeritud kaks õhktõstukit. Õhktõstuk tõstab liigmuda eemaldamiseks liigmuda mudaeemaldamise torusse. Mudamahuti Mudamahutina on kasutusel betoonist 3 m läbimõõduga kaevurõngastest mahuti, mis on kaetud soojustatud katteplaatidega. Mudamahutisse pumbatakse puhastusprotsessi käigus tekkiv liigmuda järelsetitist. Mahutis see tiheneb ja osaliselt stabiliseerub. Eemaldatud liigmuda aeroobseks stabiliseerimiseks ja kihistumise vältimiseks on mudamahuti keskele projekteeritud kolm jämemull aeraatorit. Muda õhustamise ja läbisegamise ajal tuleb mudamahutisse anda õhku ca 15 m 3 /h. Kui õhustamine seisata, siis vajub muda mahuti põhja ja tiheneb. Tihenenud muda peale jääb selginenud vee kiht. Sellest kihist voolab vesi liigmuda eemaldamise ajal tagasi õhustuskambrisse. Selleks on rajatud mudamahuti ja õhustuskambri vahele kolmikuga ülevoolutoru. Mudamahuti ja anoksilise kambri õhustamiseks kasutatakse väiksemat puhurit, mis käivitatakse ja jäetakse seisma vastavalt liigmuda eemaldamise tsüklile. Mudamahutit tuleb perioodiliselt tühjendada tihenenud mudast. Tihenenud muda tuleb paakautoga ära vedada. Tihenenud muda viiakse töötlemiseks Rakvere reoveepuhastile. Fosforiärastusseade Fosforiärastusseade koosneb 250 l kemikaalimahutist ja dosaatorpumbast jõudlusega 1 l/h. Keskmine kemikaalikogus on 6 l/d. Ühest mahutitäiest jätkub ligikaudu üheks kuuks. Serpentiinkraav Serpentiinkraav koosneb lahtisest madalast serpentiinikujulisest kraavist. Kraavi sügavus 25 cm ja pealt laius 1 m. Looklevate kraavide vahekaugus 4 m. Kraavi kallastele on 92

93 istutatud pajutaimed. Reovee järelpuhastus toimub pinnases ja pajutaimede juurestikus. Puhastatud reovesi juhitakse järelsetitist proovivõtukaevu, kuhu suubub ka käsivõre avariitoru. Proovivõtukaevust voolab heitvesi isevoolselt, läbi kaevu olemasolevasse pajuistanduse serpentiinkraavi, kuid mitte selle algusesse, vaid esimese sirge lõppu. Serpentiinkraavist voolab järelpuhastatud heitvesi edasi Ojaveski kraavi, mis suubub Loobu jõkke. Kuna serpentiinkraav talvel külmub, saab kaevust vee juhtida otse Ojaveski kraavi. Tee, platsid ja aiad Reoveepuhasti teenindamiseks ehitati juurepääsutee ja plats kogupinnaga ca 675 m 2. Reoveepuhasti territooriumi ümber rajati võrkaed kõrgusega 1,5. Tehnoloogiliste seadmete hoone Rajatud hoone asub puhasti mahutite vahetus läheduses. Tegemist on ühekorruselise, puidust sõrestikseinte, kahe ruumiga hoone. Hoone katus on ühepoolse kaldega 10 o. Hoone välismõõtmed on 4,14 x 6,54 m. Hoonel on üks metallist välisuks ning aknad puuduvad. Hoonet köetakse elektriradiaatoritega. Õhuvahetus tehnoruumis ja üleliigse soojuse väljajuhtimine suvel tagatakse ventilaatori ja kahe klapiga varustatud sisselaskeavaga. Kilbiruumi on ette nähtud klappidega varustatud üks õhu sisselaskeava ja üks väljalaskeava. Elektri- ja automaatikasüsteem Reoveepuhasti installeeritavate elektriseadmete koguvõimsus on ca 11,1 kw. Üheaegselt töötada võivate seadmete, kütte ja valgustuse koguvõimsus on ca 6,5 kw. Sellist võimsust tarbib puhasti siis, kui ta töötab maksimaalkoormusel, talvel. Kuna kõik seadmed korraga ei tööta, on tegelik tarbitav hetkevõimsus ca 3 kw. Puhastusprotsess puhastusseadmes toimub automaatselt. Reoveepumpla toimib autonoomselt, reoveepuhasti puhastusprotsessi tööd jälgib automaatikasüsteem. Automaatikaga juhitavad seadmed on reoveepumpla, vooluhulgamõõtur, võreseadmed, õhupuhurid, õhutõstuk, fosforiärastusseade ja avariiandurid. Veeproovide võtmine Kihlevere küla reoveepuhasti proovivõtukohaks on proovivõtukaev. Talvel, kui serpentiinkraav järelpuhastina ei toimi, saab vee juhtida otse suublasse. Foto 6.7 Kihlevere reoveepuhasti välisvaade ja sisevaade Kiku küla Kiku külas puudub ühiskanalisatsioonivõrk ja reoveepuhasti. Reovesi kogutakse enamjaolt kogumiskaevudesse Leikude küla Leikude külas puudub ühiskanalisatsioonivõrk ja reoveepuhasti. Reovesi kogutakse kogumiskaevudesse. 93

94 6.4.6 Neeruti küla Neeruti külas puudub ühiskanalisatsioonivõrk ja reoveepuhasti. Reovesi kogutakse kogumiskaevudesse Ridaküla küla Ridaküla küla reoveepuhasti on rajatud 2008 a. Ridaküla reoveepuhasti on BioFix 1B-27, mis koosneb kolmest tehnoloogilisest astmest: mehaaniline eelpuhastus, kuhu kuulub septik koos pumbakambriga V=6 m 3 ; bioloogiline puhastus, bioreaktor 1B-27; keemiline järelpuhastus. Ridaküla reoveepuhastusjaama jõudlus on: Q=15 m³/d, Q max =1,5 m³/h, 100 ie, L=6,0 kg BHT 7 /d. Puhastusseade on mõeldud olmereovee ja sellele lähedase koostisega tööstusreovee puhastamiseks. Puhastatud reovesi suunatakse maaparanduse kuivenduskraavi (kood ), mis suubub Koplimetsa ojja. Koplimetsa oja suubub Tapa linna piiril Valgejõkke Reoveepuhastusprotsessi kirjeldus Biopuhasti on komplekteeritud: septik + pumpla V=6m 3 bioreaktor 1B-27 keemiline järelpuhasti LK-2,3 jääksettemahuti V=5m³ Installeeritud elektrivõimsus on 1,85 kw/h, reaalselt kasutatakse 60-80%. Elektrienergiakulu bioreaktori pidevaks aeratsiooniks on 0,75 kw/h, muid elektritarbijaid (septiku pumbakambri- ja järelpuhasti pump, kemikaali annustuspump) juhib automaatika. Septik + pumpla Septikus toimub mehaaniline eelpuhastus, kus eraldatakse % hõljuvainest. Septik koosneb kolmest järjestikulisest kambrist, neljanda kambri moodustab pumbakamber. Kolmanda ja neljanda kambri vahel asub roostevabaterasest läbivooluvõre, mis takistab suurte osiste sattumist pumbakambrisse. Septiku neljandast kambrist pumbatakse vesi bioreaktorisse, pumpa juhib ujuklüliti, mis nivoo tõustes rakendub. Septiku sete tuleb paakautoga sealt välja vedada, väljaveo sagedus sõltub toorvee omadustest. Optimaalne väljaveosagedus kujuneb välja ekspluatatsiooni käigus, üldjuhul on see kord kuu või kahe tagant. Bioreaktor 1B-27 Bioloogiline puhastus toimub bioreaktoris ja põhineb uudsel ning kaasaegsel puhastusmeetodil, n.ö uputatud biofiltertehnoloogial. Aerotank koosneb neljast järjestikulisest veega täidetud kambrist, kus asuvad biokile kandjad. Biokile kandjaks on spetsiaalne suure eripinnaga plasttäidis, millele moodustub protsessi käigus biokile. Aerottanki põhja on kinnitatud peenmullpihustid, mille abil vett õhustatakse. Uputatud biofiltertehnoloogia ehk biokilereaktorite suureks eeliseks on biopuhastusest järele jääv väga vähene jääkmuda hulk. Näiteks aktiivmudapuhastiga võrreldes on biokilereaktorite jääkmuda kogus mitmeid kordi väiksem. Samas tekkinud ja vananenud biomass mineraliseerub peaaegu täielikult. Jääkmuda vähene hulk hoiab kokku oluliselt ekspluatatsioonikulusid. Bioreaktor koosneb neljast aeratsioonikambrist, kus esimene on täidetud hõljuva filtertäidisega ning kolm järgnevat kambrit staatilise filtermaterjaliga. Esimeses kambris 94

95 toimub biopuhastuse käigus hüdrolüüs ja fermentatsioon. Teises kambris toimub orgaanika oksüdeerumine, kolmandas ja neljandas kambris orgaaniliste jääkainete mineralisatsioon. Kambrite põhjas on läbivooluavad, kus vesi läbib ettenähtud järjekorras kõik biopuhastuse etapid. Bioreaktoris on puhastust läbi viiv baktermass kinnitunud biokilekandjatele, vees hõljuvat aktiivmuda on vähe. Enamus orgaanilisest ainest mineraliseerub bioreaktoris ning heljumi kujul kandub seda sealt edasi järelpuhastisse suhteliselt vähe. Spetsiaalset jääkmudaeemaldust bioreaktorist ette nähtud ei ole, kuna selle hulk on korralikult töötava puhasti juures väikene. Mineraliseerunud jääkaine eemaldatakse bioreaktorist aastas korra spetsiaalsete tühjenduspüstikute kaudu (pumbaga või paakautoga). Keemiline järelpuhasti LK-2,3 Järelpuhastis toimub bioloogilises puhastuses irdunud biokile settimine, sete pumbatakse jääksettemahutisse. Nimetatud puhasti peamine ülesanne on siiski fosforühendite keemiline väljasadestamine bioloogiliselt puhastatud veest. Selleks annustatakse järelpuhasti flokulatsioonikambrisse veepuhastuskemikaale rauad(iii)sulfaati - mis moodustab fosforühenditega lahustumatu ühendi, mis settib puhasti põhja. Kemikaali doosi suurus sõltub fosforühendite kontsentratsioonist, üldjuhul (tavaolmereovesi) jääb see vahemikku mg/l. Põhjasete pumbatakse puhastist välja jääkmudamahutisse. Väljapumpamist juhib aegrelee. Jääksettemahuti Jääksettemahuti on mõeldud bioloogilises ja keemilises puhastuses tekkinud sette kogumiseks. Puhastuses tekkinud jääksete settib järelpuhasti põhja, kust see pumbatakse automaatselt jääksettemahutisse. Sete tuleb jääksettemahutist aegajalt paakautoga välja vedada. Jääksettemahuti on varustatud ülevooluga sepiku ees olevasse kaevu. See väldib mahuti uputamise. Foto 6.8 Ridaküla küla reoveepuhasti käsivõre ja bioreaktor Foto 6.9 Ridaküla küla reoveepuhasti järelsetiti ja bioreaktor muldes ja järelsetiti sisevaade 95

96 6.4.8 Salda küla 2009 a. rajatud Salda küla kompaktne reoveepuhasti FILD EAU 12 on ehitatud küla põhjaossa. Tänu maapinna reljeefile voolab reovesi puhastist läbi isevoolselt. Salda küla reoveepuhasti hüdrauliline jõudlus on m 3 /d (max 16 m 3 /d) ja jõudlus orgaanilise reostuskoormuse osas on 5 6,6 kgbht 7 /d ehk ie. Heitvesi juhitakse olemasolevasse kuivenduskraavi, kus vesi pinnasesse imbub Reoveepuhastusprotsessi kirjeldus Salda reoveepuhastiks on projekteeritud järgmine seadmete komplekt: Võrekaev Ø1200 mm Septik 15 m3 Bioloogiline puhasti: FIL D EAU 12 Segunemiskaev Ø560 mm Järelsetiti 5 m3 Jääkmudamahuti 5 m 3 Veemõõtjakaev Ø1000 mm Lisaks kuuluvad puhasti juurde: 2 kanalisatsioonikaevu ja teenindushoone, kus asub puhur ja elektrikilp. Võrekaev Võrekaev on esimene mehaaniline puhasti element. Siia voolab asula reovesi. Võrekaev on 1,2 m läbimõõduga plastkaev, kuhu on paigaldatud mehaaniline võre - Tsurumi KE-200S. Kaevu sees on 40 cm laiune renn, sügavusega 21 cm, millesse on paigaldatud mehaaniline võre. Roostevabast terasest tehtud prahikorv on paigaldatud renni madalama astme kohale. Prahikorvi kaevust kättesaamiseks on selle tõsteaasade külge kinnitatud kunstkiust tõstenöör. Võrekaevu juurde on paigaldatud ratastel võreprahi kogumise konteiner (120 l), kuhu puhasti hooldaja paneb võreprahi. Võrekaevust voolab reovesi isevoolselt läbi vahekaevu septikusse. Septik Septik toimib samuti mehaanilise puhastina. Sinna jäävad pidama (settivad mahuti põhja) väikesed mehaanilised võõrised. Samas toimub septikus anaeroobne orgaanika lagunemine. Salda külla on projekteeritud 15 m 3 mahuga kolmekambriline septik, sisse- ja väljavoolutorudega De 160 mm. Viibeaeg septikus on keskmiselt 1 1,25 ööpäeva. Septikut tühjendatakse perioodiliselt settest. Projekteeritud septik on klaasplastist kestaga, läbimõõduga 1,65m ja pikkusega 7 m. Settest tühjendamiseks on septiku peal kolm teenindusava läbimõõduga 600 mm. Teeninduspüstikud on kaetud soojustatud ja lukustatavate luukidega. Septikust voolab vesi isevoolselt bioloogilisse puhastisse. Bioloogiline puhasti Bioloogiline puhasti on nn. uputatud täidisega biofilter, mis kõrvaldab reoveest lahustunud ja kolloidse orgaanilise aine. Selle lagundamine toimub aeroobses keskkonnas, vastupidavast kiudjast materjalist valmistatud täidiselementidele kinnitunud biokiles ja vähesel määral hõljuvas aktiivmudas. Aeroobse keskkonna tekitab surveõhustussüsteem, mis koosneb puhurist, õhutorudest ja täidiselementide all paiknevatest taldrikaeraatoritest. Sealt väljuv õhk tekitab mahutis vee püstsuunalise ringliikumise. Reovee läbivool mahutist on rõhtsuunaline. Need kaks ristuvat liikumissuunda tagavad hea läbisegamise ja tiheda kontakti orgaanilise aine ja biokile vahel. Reovee viibeaeg biopuhastis on ca üks ööpäev, 96

97 mis on piisavalt pikk selleks, et pea kõik reovees olev bioloogiliselt lagundatav aine biokiles olevate bakterite poolt ära süüakse. Salda külla on projekteeritud maa-alune biofilter FIL D EAU 12. Selle jõudlus on järgmine: vooluhulga järgi reostuskoormuse järgi Q = 12 (max 16) m 3 /d; R = 5 7 kgbht 7 /d. Biofilter on 1,80 m laiune PE kestaga mahuti, mille pikkus on 4,67 m. Biofiltris on 30 täidiselemendi raami ja 15 kettakujulist peenmullõhustit, mille membraani läbimõõt on 23 cm. Puhasti peal on 600 mm läbimõõduga teeninduspüstikud, mis kaetakse soojustatud ja lukustatavate luukidega. Biofiltrist voolab vesi isevoolselt segunemiskaevu. Fosfori eemaldamine Fosfori eemaldamine reoveest toimub keemilise sadestuse meetodil. Selleks doseeritakse biopuhasti järel olevas segunemiskaevus kemikaali (raudsulfaati), mille reageerides vees leiduvate ortofosfaatidega tekivad vette helbed, mis settivad järelsetiti põhja. Sealt pumbatakse keemilise ja orgaanilise sette segu jääkmudamahutisse. Kemikaalimahuti ja kemikaali dosaatorpump paiknevad teenindushoones. Puhastatud (järelsetitist väljuva) vee üldfosfori tase on normaalselt toimiva puhastusprotsessi korral 1,5 mg/l. Segunemiskaevust voolab vesi isevoolselt järelsetitisse. Järelsetiti Järelsetiti ülesandeks on puhastatud reoveest irdunud biokile ja aktiivmuda eraldamine, et tagada heitvee nõuetekohane heljumisisaldus. Sete, mis järelsetiti põhja koguneb, tuleb settepumbaga pumbata jääkmudamahutisse. Selleks on paigaldatud settetagastustoru PE De 50 mm. Settepump on projekteeritud statsionaarse paigaldusega, kiirliitmiku ja juhtsiinidega. Pumba parameetrid on järgmised: Q= 1 2 l/s; H= 2 3 m. Järelsetitiks kasutatakse klaasplastist 5 m 3 mahutit läbimõõduga 1,45 m ja pikkusega 3,11 m. Setiti pinnal on plastist ülevoolu-kogumisrennid. Ja neist äravool veemõõdukaevu. Mahuti on varustatud kahe 600 mm läbimõõduga teeninduspüstikuga. Järelsetitist voolab heitvesi isevoolselt veemõõtjakaevu. Jääkmudamahuti Jääkmudamahuti on mõeldud bioloogilises ja keemilises puhastuses tekkinud sette kogumiseks. Sete tuleb jääkmudamahutist aeg-ajalt paakautoga välja vedada kas Tapa või Rakvere reoveepuhastisse. Jääkmudamahuti varustatakse ülevooluga septiku ees olevasse vahekaevu. Selle kaudu voolab selginenud vesi uuesti reoveepuhastisse. Sette kogumiseks kasutatakse klaasplastist 5 m 3 mahutit läbimõõduga 1,45 m ja pikkusega 3,11 m. Mahuti on varustatud ühe 600 mm läbimõõduga teeninduspüstikuga. Püstak on soojustatud ja lukustatavate luukidega. Jääkmudamahutist voolab rejektvesi isevoolselt läbi vahekaevu septikusse. Veemõõtjakaev Veemõõtjakaev on ette nähtud heitvee vooluhulga mõõtmiseks. Veemõõtjakaev on 1 m läbimõõduga plastkaev, kuhu paigaldatakse induktsioonvooluhulgamõõturi andur DN80. Kuna andur peab olema pidevalt veega täidetud, paigaldatakse see kahe vaheseina vahele sisse- ja väljavoolutorust madalamale. Voolumõõtja kamber kaetakse luugiga, et vältida pritsmete sattumist kambrisse. Veemõõtjakaevust voolab vesi isevoolselt proovivõtukaevu ja sealt vastuvõtukraavi. 97

98 Juurdepääsutee Reoveepuhasti juurde pääsemiseks on projekteeritud juurdepääsutee ja teenindusplats. Tee pikkus on 18 m ja laius 3 m. Mahapöörde raadiused on 6 m. Juurdepääsutee ja teenindusplats on rajatud kruusast. Mahutite peale ei tohi suurte masinatega sõita. Selle takistamiseks on ehitatud mahutite ja teenindusala vahele kaitsepiire. Teenindushoone Ehitatud on uus teenindushoone mõõtmetega 2x3 m. Hoonesse asuvad puhur ja automaatikaseadmed, samuti kemikaalimahuti ja kemikaali dosaatorpump. Elektri- ja automaatikasüsteem Elektri- ja automaatikasüsteem on koondatud teenindushoone elektrikilpi. Elektrikilpi on toodud toide ca 80 m kaugusel asuvast liitumiskilbist. Puhasti seadmete juures on elektritoidet vaja järgmistel seadmetel: Puhur; Kemikaali dosaatorpump; Järelsetiti mudapump; Veemõõtja; Teenindushoone ja platsi valgustus. Automaatikaseadmed toimivad järgmiselt: järelsetiti mudapump käivitatakse perioodiliselt sagedusega 2 4 korda tunnis, tööaeg 3 5 minutit. Pumba tööd juhib programmeeritav lüliti, mis paikneb elektrikilbis. Biopuhasti õhupuhur asub teenindushoones. Kasutatakse membraan tüüpi seadet võimsusega 250 W. Sagedusmuundur puhuri töö juhtimiseks puudub. Võreprahi ja sette käitlemine Võreprahi käitlemiseks on järgmised võimalused: panna kokku olmejäätmetega ja ladestada prügilasse. Kuna orgaaniliste jäätmete ladestamine prügilatesse on keelatud, aga võrepraht seda sisaldab, tuleb kasutada teist varianti. viia võrepraht lähimale kompostimisväljakule ja kompostida koos rohejäätmete ja teiste orgaaniliste jäätmetega. Halvasti lagunevad kiled ja kummist esemed eraldatakse valmis kompostist sõelumise teel. Septiku ja jääkmudamahuti sette käitlemine: Sete tuleb septikust ja jääkmudamahutist paakautoga välja vedada kas Tapa või Rakvere reoveepuhastisse. Paakide tühjendamissagedus selgub töö käigus, kuid ei tohi olla väiksem kui 1 kord aastas. Veeproovide võtmine Veeproove puhastisse sisenevast veest saab võtta võrekaevust. Puhastist väljuvast veest saab heitveeproove võtta proovivõtukaevust puhastist tuleva toru otsast. 98

99 Foto 6.10 Salda küla reoveepuhasti välisvaade ja käsivõre Foto 6.11 Salda küla reoveepuhasti uputatud kulumõõtja ja reoveepuhasti suubla Viitna küla Viitna külas rajati uus reoveepuhasti 2013 aastalt Ühtekuuluvusfondi kaasrahastamise toel. Olemasolev aastal ehitatud bioloogiline reoveepuhasti BIOCLERE-B180 likvideeriti. Puhasti asub Loobu metskond 42 kinnistul (KÜ: 27301:002:0291). Viitna reoveepuhasti suublaks on pinnas Reoveepuhastusprotsessi kirjeldus 7 Reoveepuhasti on projekteeritud järgmistele parameetritele: Reovee keskmine vooluhulk 10 m3/d Reovee maksimaalne vooluhulk 17 m3/d Maksimaalne tunnivooluhulk 1,7 m3/h Reostuskoormus (BHT7) IE; 3,6 6,0 kg BHT7/d Lämmastikukoormus 0,95 kg N tot /d Fosforikoormus 0,15 kg P tot /d Rekonstrueeritud Viitna küla reoveepuhasti koosneb raudbetoonmahutitest, milles on protsessikambrid ja uuest tehnoloogiliste seadmete hoonest. Reovee puhastamine toimub mehaaniliselt võreseadmes ning bioloogiliselt aktiivmudaseadmes, mille moodustavad anoksiline ühtlustuskamber, õhustuskamber, järelsetiti ning liigmuda kogumismahuti. Aktiivmudaprotsess toimub kestusõhustuse režiimil. Reovesi jõuab reoveepuhastisse vana reoveepuhasti territooriumile rajatud uuest reoveepumplast algava survetoru (PE De 90) kaudu. Tehnohoonesse jääval survetoru lõigul, 7 Viitna küla reoveepuhasti rekonstrueerimine. Tööprojekt. Keskkond & Partnerid OÜ

100 enne võreseadme rahustuskasti, paikneb magnetinduktiivne vooluhulgamõõtur. Reovesi läbib võreseadme ja voolab isevoolselt biopuhasti anokskambrisse. Uues Viitna küla reoveepuhastis toimub reovee puhastamine järgmiselt: mehaaniline puhastus, kurnamine, võreseadmes bioloogiline puhastus aktiivmudaseadmes (anoksiline- ja õhustuskamber + järelsetiti) fosforiärastus keemilise sadestamise teel jääkmuda tihendamine mudatihendis (mudamahutis) Viitna reoveepuhasti suublaks on pinnas (kood LV182). Mahutite suurused on järgmised: Anoksiline kamber 6,2 m 3 Õhustuskamber 14 m 3 Järelsetiti 3,7 m 3 Mudamahuti 15 m 3 Puhurite parameetrid on järgmised: Puhur 1 ja 2 (õhustuskambri puhur, paigaldatakse kaks) jõudlus Q = 40 m 3 /h arendatav rõhk p = 250 mbar Puhur 3 (anokskambri ja mudamahuti puhur) jõudlus Q = 20 m 3 /h arendatav rõhk p = 250 mbar Aeraatoriteks (õhustiteks) on projekteeritud ketasaeraatorid JÄGER340 läbimõõduga 340 mm. Neid on õhustuskambris paigaldatud 7 tk. Anokskambrisse on projekteeritud 1 jämemull-aeraator, mudamahutis on neid 3 tk. Võreseade Võreseadena on kasutusel kruvivõre, mille avad Ø 3 mm. Sõela puhastamiseks ja võreprahi teisaldamiseks kasutatakse kruvitransportööri. Kruvivõre läbinud vesi voolab tehnohoonest välja anoksilisse kambrisse. Juhul kui kruvivõre sõel ummistub, voolab reovesi ülevoolutoru kaudu käsivõre kasti, läbib käsitsi puhastatava varbvõre ja voolab anoksilisse kambrisse. Võreseadme juurde kuulub prahikonteiner mahuga 240 l. Anoksiline kamber Kamber on rajatud 2 m läbimõõduga betoonist kaevurõngastest, kus vee sügavus on 2,0 m ja maht on 6,2 m 3. Mahuti on vajalik juurdetuleva reovee kontsentratsiooni ühtlustamiseks ning lämmastikühendite denitrifikatsiooniks. Anoksilise kambri keskel, mahuti põhjas paikneb üks jämemull aeraator, millest väljuvate õhumullide abil segatakse vesi ja aktiivmudasegu läbi, nii et aktiivmuda ei saa settida. Anoksilisest kambrist voolab vesi edasi õhustuskambrisse. Õhutuskamber Õhutuskamber on rajatud 3 m läbimõõduga betoonist kaevurõngastest, kus vee sügavus on 2,0 m. Õhustuskambri põhjas on õhujaotustoru DN80, mille külge on kinnitatud seitse ketasaeraatorid JÄGER340 läbimõõduga 340 mm. Õhu hulk, mis õhustuskambrisse puhutakse, sõltub lahustunud hapniku sisaldusest, mida pidevalt jälgib hapnikumõõtur. Selleks, et lämmastikuärastus saaks anoksilises kambris toimida, peab vesi koos aktiivmudaga ringlema õhustus- ja anoksilise kambri vahel vooluhulgaga 4-5 Qd. Selle ringluse tekitamiseks kasutatakse õhktõstukit, mis paikneb õhustuskambri väljavoolu poolses osas. 100

101 Järelsetiti Järelsetitis eraldatakse aktiivmuda puhastatud veest setitamise teel. Rajatud on betoonist kaevurõngastest tehtud püstsetiti, mille põhjas on sette kogumise koonus. Järelsetiti läbimõõt on 2 m, vee sügavus on 2,0 m. Muda tagastamiseks õhustuskambrisse ja liigmuda eemaldamiseks on järelsetitisse projekteeritud kaks õhktõstukit. Õhktõstuk tõstab liigmuda eemaldamiseks liigmuda mudaeemaldamise torusse. Mudamahuti Mudamahutina on kasutusel betoonist 3 m läbimõõduga kaevurõngastest mahuti, mis on kaetud soojustatud katteplaatidega. Mudamahutisse pumbatakse puhastusprotsessi käigus tekkiv liigmuda järelsetitist. Mahutis see tiheneb ja osaliselt stabiliseerub. Eemaldatud liigmuda aeroobseks stabiliseerimiseks ja kihistumise vältimiseks on mudamahuti keskele projekteeritud kolm jämemull aeraatorit. Muda õhustamise ja läbisegamise ajal tuleb mudamahutisse anda õhku ca 15 m3/h. Kui õhustamine seisata, siis vajub muda mahuti põhja ja tiheneb. Tihenenud muda peale jääb selginenud vee kiht. Sellest kihist voolab vesi liigmuda eemaldamise ajal tagasi õhustuskambrisse. Selleks on rajatud mudamahuti ja õhustuskambri vahele kolmikuga ülevoolutoru. Mudamahuti ja anoksilise kambri õhustamiseks kasutatakse väiksemat puhurit, mis käivitatakse ja jäetakse seisma vastavalt liigmuda eemaldamise tsüklile. Mudamahutit tuleb perioodiliselt tühjendada tihenenud mudast. Tihenenud muda tuleb paakautoga ära vedada. Tihenenud muda viiakse töötlemiseks Rakvere reoveepuhastile. Fosforiärastusseade Fosforiärastusseade koosneb 250 l kemikaalimahutist ja dosaatorpumbast jõudlusega 1 l/h. Keskmine kemikaalikogus on 2,5 l/d. Ühest mahutitäiest jätkub ligikaudu kolmeks kuuks. Tee, platsid ja aiad Reoveepuhasti teenindamiseks ehitati juurepääsutee ja plats. Reoveepuhasti territooriumi ümber rajati võrkaed kõrgusega 1,5 m. Tehnoloogiliste seadmete hoone Rajatud hoone asub puhasti mahutite vahetus läheduses. Tegemist on ühekorruselise, puidust sõrestikseinte, kahe ruumiga hoone. Hoone katus on ühepoolse kaldega 10 o. Hoone välismõõtmed on 4,14 x 6,54 m. Hoonel on üks metallist välisuks ning aknad puuduvad. Hoonet köetakse elektriradiaatoritega. Õhuvahetus tehnoruumis ja üleliigse soojuse väljajuhtimine suvel tagatakse ventilaatori ja kahe klapiga varustatud sisselaskeavaga. Kilbiruumi on ette nähtud klappidega varustatud üks õhu sisselaskeava ja üks väljalaskeava. Elektri- ja automaatikasüsteem Reoveepuhasti installeeritavate elektriseadmete koguvõimsus on ca 11,05 kw. Üheaegselt töötada võivate seadmete, kütte ja valgustuse koguvõimsus on ca 7,55 kw. Sellist võimsust tarbib puhasti siis, kui ta töötab maksimaalkoormusel, talvel. Kuna kõik seadmed korraga ei tööta, on tegelik tarbitav võimsus suurusjärgus 5 kw. Reoveepumpla installeeritavate elektriseadmete koguvõimsus on ca 2,5 kw. Korraga on töötab aga üks reoveepump, seega on tegelik tarbitav maksimaalne võimsus suurusjärgus 1,3 kw. Puhastusprotsess puhastusseadmes toimub automaatselt. Reoveepumpla toimib autonoomselt, reoveepuhasti puhastusprotsessi tööd jälgib automaatikasüsteem. Automaatikaga juhitavad seadmed on reoveepumpla, vooluhulgamõõtur, võreseadmed, õhupuhurid, õhutõstuk, fosforiärastusseade ja avariiandurid. Veeproovide võtmine Viitna küla reoveepuhasti proovivõtukohaks on proovivõtukaev või järelsetiti ülevoolurenn. 101

102 Foto 6.12 Viitna reoveepuhasti välisvaade ja sisevaade Vohnja küla Vohnja külas töötas looduslähedane reoveepuhasti, mis koosnes septikust, kogumisbiotiikidest ja niisutatavast pajuistandusest aastal ehitati vana reoveepuhasti kõrvale uus reoveepuhasti. Olemasolev septik ja niisutatav pajuistandus jäid uuest puhastusprotsessist välja. Kogumise biotiigid rekonstrueeriti ning lülitati uude reoveepuhasti puhastusprotsessi. Vohnja looduslähedane reoveepuhasti rajati aastal. Reoveepuhasti koosnes 20 m 3 septikust, kahest kogumistiigist kogupinnaga 0,36 ha ning viiest niisutusväljakust kogupinnaga 2450 m 2. Looduslähedase reoveepuhasti kogupindala oli 4,1 ha. Puhastunud reovesi septikust suunati talvel kahte kogumistiiki. Suvel pumbati reovesi kogumistiikidest paju kasvatusalale. Reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormused olid järgnevad: Q = m 3 /d ja BHT 7 = kg BHT 7 /d. Eelpuhastina töötas setiti. Bioloogiline puhastus toimus kahes kogumistiigis. Järelpuhastuseks soojal ajal niisutati osaliselt puhastatud reoveega pajuistandust. Talvel, kui niisutussüsteem ei töötanud, koguti külas tekkiv reovesi tiikidesse. Tiikide maht suutis vastu võtta ca 6 kuu arvutuslik reoveehulga. Puhastil oli probleeme proovide võtmisega. Senini tehti analüüse tiikides olevast veest. Puhasti - ökofiltri tegelikku efektiivsuse kohta puuduvad andmed, kuna proove pole saadud võtta peale pajuistandust. Probleemiks oli ka jaotustorustike avade kohatine ummistumine. Lisaks oli probleeme pumba töösse rakendamisega, imitoru ummistumised ja sisselülitamise hetkel ei olnud pump alati veega täidetud. Probleemiks oli ka kasutatavate biotiikide veepidavus, reovesi imbus pinnasesse ja ohustas põhjavett. Puhasti ümber puudus piire. Foto 6.13 Vohnja looduslähedase reoveepuhasti eelsetiti ja kogumistiigid 102

103 Vohnja küla uus puhasti on rajatud vana puhasti kõrvale. Puhasti asub kinnistul Vohnja biopuhasti (KÜ: 27302:001:0104) Reoveepuhastusprotsessi kirjeldus 8 Reoveepuhasti on projekteeritud järgmistele parameetritele: Reovee keskmine vooluhulk 15 m3/d Reovee maksimaalne vooluhulk 23 m 3 /d Maksimaalne tunnivooluhulk 2,3 m 3 /h Reostuskoormus (BHT 7 ) IE; 7,8 11,4 kg BHT 7 /d Heljumikoormus 9,1 13,3 kh/d Lämmastikukoormus 2,1 kg N tot /d Fosforikoormus 0,38 kg P tot /d Rekonstrueeritud Vohnja küla reoveepuhasti koosneb raudbetoonmahutitest, milles on protsessikambrid ja uuest tehnoloogiliste seadmete hoonest. Reovee puhastamine toimub mehaaniliselt võreseadmes ning bioloogiliselt aktiivmudaseadmes, mille moodustavad anoksiline ühtlustuskamber, õhustuskamber, järelsetiti ning liigmuda kogumismahuti. Aktiivmudaprotsess toimub kestusõhustuse režiimil. Reovesi jõuab reoveepuhastisse puhasti territooriumile rajatud pumplast algava survetoru (PE De 90) kaudu. Tehnohoonesse jääval survetoru lõigul, enne võreseadme rahustuskasti, paikneb magnetinduktiivne vooluhulgamõõtur. Reovesi läbib võreseadme ja voolab isevoolselt biopuhasti õhustuskambrisse. Puhasti avarii korral ja siis, kui juurdetulev vooluhulk on väga suur, juhitakse reovesi kahte rekonstrueeritud biotiiki (kogupindalaga 2450 m 2 ). Uues Vohnja küla reoveepuhastis toimub reovee puhastamine järgmiselt: mehaaniline puhastus, kurnamine, võreseadmes bioloogiline puhastus aktiivmudaseadmes (anoksiline- ja õhustuskamber + järelsetiti) fosforiärastus keemilise sadestamise teel jääkmuda tihendamine mudatihendis (mudamahutis) järelpuhastus biotiikides Eesvooluks on Vohnja peakraav, mis suubub Loobu jõkke. Mahutite suurused on järgmised: Anoksiline kamber 8,1 m 3 Õhustuskamber 18 m 3 Järelsetiti 5,3 m 3 Mudamahuti 19,8 m 3 Puhurite parameetrid on järgmised: Puhur 1 ja 2 (õhustuskambri puhur, paigaldatakse kaks) jõudlus Q = 65 m 3 /h arendatav rõhk p = 350 mbar Puhur 3 (anokskambri ja mudamahuti puhur) jõudlus Q = 20 m 3 /h arendatav rõhk p = 300 mbar 8 Vohnja küla reoveepuhasti rekonstrueerimine. Tööprojekt. Keskkond & Partnerid OÜ

104 Aeraatoriteks (õhustiteks) on projekteeritud ketasaeraatorid JÄGER340 läbimõõduga 340 mm. Neid on õhustuskambris paigaldatud 12 tk. Anokskambrisse on projekteeritud 1 jämemull-aeraator, mudamahutis on neid 3 tk. Võreseade Võreseadena on kasutusel kruvisõelur, mille peamiseks osaks on kaarjas sõel. Vesi voolab läbi sõela avade (Ø 3 mm) ning vees olevad võõrised jäävad sinna pidama. Sõela puhastamiseks ja võreprahi teisaldamiseks kasutatakse kruvitransportööri. Kruvivõre läbinud vesi voolab tehnohoonest välja, õhustuskambrisse. Juhul kui kruvivõre sõel ummistub, voolab reovesi ülevoolutoru kaudu käsivõre kasti, läbib käsitsi puhastatava varbvõre ja voolab õhustuskambrisse. Võreseadme juurde kuulub prahikonteiner mahuga 240 l. Anoksiline kamber Kamber on rajatud 2 m läbimõõduga betoonist kaevurõngastest, kus vee sügavus on 2,6 m ja maht on 8,1 m 3. Mahuti on vajalik juurdetuleva reovee kontsentratsiooni ühtlustamiseks ning lämmastikühendite denitrifikatsiooniks. Anoksilise kambri keskel, mahuti põhjas paikneb üks jämemull aeraator, millest väljuvate õhumullide abil segatakse vesi ja aktiivmudasegu läbi, nii et aktiivmuda ei saa settida. Anoksilisest kambrist voolab vesi edasi õhustuskambrisse. Õhutuskamber Õhutuskamber on rajatud 3 m läbimõõduga betoonist kaevurõngastest, kus vee sügavus on 2,7 m. Õhustuskambri põhjas on õhujaotustoru DN80, mille külge on kinnitatud 12 ketasaeraatorid JÄGER340 läbimõõduga 340 mm. Õhu hulk, mis õhustuskambrisse puhutakse, sõltub lahustunud hapniku sisaldusest, mida pidevalt jälgib hapnikumõõtur. Selleks, et lämmastikuärastus saaks anoksilises kambris toimida, peab vesi koos aktiivmudaga ringlema õhustus- ja anoksilise kambri vahel vooluhulgaga 4-5 Qd. Selle ringluse tekitamiseks kasutatakse õhktõstukit, mis paikneb õhustuskambri väljavoolu poolses osas. Järelsetiti Järelsetitis eraldatakse aktiivmuda puhastatud veest setitamise teel. Rajatud on betoonist kaevurõngastest tehtud püstsetiti, mille põhjas on sette kogumise koonus. Järelsetiti läbimõõt on 2 m, vee sügavus on 2,6 m. Muda tagastamiseks õhustuskambrisse ja liigmuda eemaldamiseks on järelsetitisse projekteeritud kaks õhktõstukit. Õhktõstuk tõstab liigmuda eemaldamiseks liigmuda mudaeemaldamise torusse. Mudamahuti Mudamahutina on kasutusel betoonist 3 m läbimõõduga kaevurõngastest mahuti, mis on kaetud soojustatud katteplaatidega. Mudamahutisse pumbatakse puhastusprotsessi käigus tekkiv liigmuda järelsetitist. Mahutis see tiheneb ja osaliselt stabiliseerub. Eemaldatud liigmuda aeroobseks stabiliseerimiseks ja kihistumise vältimiseks on mudamahuti keskele projekteeritud kolm jämemull aeraatorit. Muda õhustamise ja läbisegamise ajal tuleb mudamahutisse anda õhku ca 15 m3/h. Kui õhustamine seisata, siis vajub muda mahuti põhja ja tiheneb. Tihenenud muda peale jääb selginenud vee kiht. Sellest kihist voolab vesi liigmuda eemaldamise ajal tagasi õhustuskambrisse. Selleks on rajatud mudamahuti ja õhustuskambri vahele kolmikuga ülevoolutoru. Mudamahuti ja anoksilise kambri õhustamiseks kasutatakse väiksemat puhurit, mis käivitatakse ja jäetakse seisma vastavalt liigmuda eemaldamise tsüklile. Mudamahutit tuleb perioodiliselt tühjendada tihenenud mudast. Tihenenud muda tuleb paakautoga ära vedada. Tihenenud muda viiakse töötlemiseks Rakvere reoveepuhastile. Fosforiärastusseade Fosforiärastusseade koosneb 250 l kemikaalimahutist ja dosaatorpumbast jõudlusega 1 l/h. Keskmine kemikaalikogus on 7 l/d. Ühest mahutitäiest jätkub ligikaudu üheks kuuks. 104

105 Biotiigid Biotiike kasutatakse puhvermahutiks ja tööks põhipuhasti avarii korral. Biotiike on kaks kogupind ca 2450 m 2. Tee, platsid ja aiad Reoveepuhasti teenindamiseks ehitati juurepääsutee ja plats kogupinnaga ca 460 m 2. Reoveepuhasti territooriumi ümber rajati võrkaed kõrgusega 1,5 m ja biotiigi ümber 1,2 m aed. Tehnoloogiliste seadmete hoone Rajatud hoone asub puhasti mahutite vahetus läheduses. Tegemist on ühekorruselise, puidust sõrestikseinte, kahe ruumiga hoone. Hoone katus on ühepoolse kaldega 10 o. Hoone välismõõtmed on 4,14 x 6,54 m. Hoonel on üks metallist välisuks ning aknad puuduvad. Hoonet köetakse elektriradiaatoritega. Õhuvahetus tehnoruumis ja üleliigse soojuse väljajuhtimine suvel tagatakse ventilaatori ja kahe klapiga varustatud sisselaskeavaga. Kilbiruumi on ette nähtud klappidega varustatud üks õhu sisselaskeava ja üks väljalaskeava. Elektri- ja automaatikasüsteem Reoveepuhasti installeeritavate elektriseadmete koguvõimsus on ca 11,05 kw. Üheaegselt töötada võivate seadmete, kütte ja valgustuse koguvõimsus on ca 6,5 kw. Sellist võimsust tarbib puhasti siis, kui ta töötab maksimaalkoormusel, talvel. Kuna kõik seadmed korraga ei tööta, on tegelik tarbitav hetkevõimsus alla 2,5 kw. Puhastusprotsess puhastusseadmes toimub automaatselt. Reoveepumpla toimib autonoomselt, reoveepuhasti puhastusprotsessi tööd jälgib automaatikasüsteem. Automaatikaga juhitavad seadmed on reoveepumpla, vooluhulgamõõtur, võreseadmed, õhupuhurid, õhutõstuk, fosforiärastusseade ja avariiandurid. Veeproovide võtmine Vohnja küla reoveepuhasti proovivõtukohaks on proovivõtukaev biotiigi ja eesvooluks oleva Vohnja peakraavi vahele. Foto 6.14 Vohnja reoveepuhasti välisvaade 105

106 Foto 6.15 Vohnja reoveepuhasti võreseade koos käsivõredega ja puhurid 6.5 KANALISATSIOONI PÕHIPROBLEEMID Põhiline probleem ühiskanalisatsiooni süsteemides on süsteemi puudumine ning torustike ja seadmete amortiseerumine. Hulja alevik Kadrina alevik Viitna küla Vohnja küla osa elanikkonnast on ühiskanalisatsiooniga ühendamata. vajalik rekonstrueerida amortiseerunud torustike; vajalik rekonstrueerida reoveepumpla; kogu alevik ei ole kaetud ühiskanalisatsioonisüsteemiga, vajadus laiendada torustike. ca 30m ulatuses vajab kanalisatsioonitorustik rekonstrueerimist; osa elanikkonnast on ühiskanalisatsiooniga ühendamata. osa kanalisatsioonitorustikust on vanad ja amortiseerunud ning vajavad rekonstrueerimist. 106