Geomeetriast Einsteini gravitatsiooniteooriani ja sealt edasi Manuel Hohmann Teoreetilise Füüsika Labor Füüsika Instituut Tartu Ülikool 1. september 2015 Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 1 / 40
Ülevaade 1 Üldrelatiivsusteooria 2 Vaatlused astronoomias ja kosmoloogias 3 Laiendatud teooriad Skalaar-tensori teooriad Multi-meetriliine gravitatsiooniteooria Teleparalleelne ja väändega teooriad Finsleri ja Cartani geomeetriad 4 Kokkuvõte Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 2 / 40
Ülevaade 1 Üldrelatiivsusteooria 2 Vaatlused astronoomias ja kosmoloogias 3 Laiendatud teooriad Skalaar-tensori teooriad Multi-meetriliine gravitatsiooniteooria Teleparalleelne ja väändega teooriad Finsleri ja Cartani geomeetriad 4 Kokkuvõte Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 3 / 40
(Pseudo-)Riemanni geomeetria Aegruum: 4-mõõtmeline muutkond M. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 4 / 40
(Pseudo-)Riemanni geomeetria Aegruum: 4-mõõtmeline muutkond M. Riemanni meetrika g µν : g µν x µ y ν = x y cos α. Vektorid x µ, y ν. Pikkused x, y. Nurk α. x µ α y ν Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 4 / 40
(Pseudo-)Riemanni geomeetria Aegruum: 4-mõõtmeline muutkond M. Riemanni meetrika g µν : g µν x µ y ν = x y cos α. Vektorid x µ, y ν. Pikkused x, y. Nurk α. Levi-Civita seostus Γ µ νρ = 1 2 gµσ ( ν g ρσ + ρ g νσ σ g νρ ). Kovariantne tuletis µ. Rööpülekanne: 0 = µ x ν. x µ x µ α γ y ν Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 4 / 40
(Pseudo-)Riemanni geomeetria Aegruum: 4-mõõtmeline muutkond M. Riemanni meetrika g µν : g µν x µ y ν = x y cos α. Vektorid x µ, y ν. Pikkused x, y. Nurk α. Levi-Civita seostus Γ µ νρ = 1 2 gµσ ( ν g ρσ + ρ g νσ σ g νρ ). Kovariantne tuletis µ. Rööpülekanne: 0 = µ x ν. Riemanni kõverustensor: x µ R µ νρσ = ρ Γ µ νσ σ Γ µ νρ + Γ µ ωργ ω νσ Γ µ ωσγ ω νρ. Ricci tensor: R µν = R ρ µρν. Ricci skalaar: R = g µν R µν. x µ α γ y ν Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 4 / 40
Einsteini üldrelatiivsusteooria Dünaamiline gravitatsiooniväli: meetrika g µν. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 5 / 40
Einsteini üldrelatiivsusteooria Dünaamiline gravitatsiooniväli: meetrika g µν. Dünaamika Einstein-Hilberti mõjufunktsionaalist: S G = 1 det gr. 2 Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 5 / 40
Einsteini üldrelatiivsusteooria Dünaamiline gravitatsiooniväli: meetrika g µν. Dünaamika Einstein-Hilberti mõjufunktsionaalist: S G = 1 det gr. 2 Mateeria mõjufunktsionaal: S M = det glm. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 5 / 40
Einsteini üldrelatiivsusteooria Dünaamiline gravitatsiooniväli: meetrika g µν. Dünaamika Einstein-Hilberti mõjufunktsionaalist: S G = 1 det gr. 2 Mateeria mõjufunktsionaal: S M = det glm. Väljavõrrandid: Einsteini võrrandid G µν = T µν. Einsteini tensor G µν = R µν 1 2 Rg µν geomeetria. Energia-impulsi tensor T µν mateeria. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 5 / 40
Ainepunkti trajektoorid Ainepunkti trajektoor γ : λ γ(λ) M. Omaaeg: aeg τ, mida liikuv kell näitab: λ2 dγ τ(λ 2 ) τ(λ 1 ) = g µ µν dλ λ 1 dγ ν dλ dλ. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 6 / 40
Ainepunkti trajektoorid Ainepunkti trajektoor γ : λ γ(λ) M. Omaaeg: aeg τ, mida liikuv kell näitab: λ2 dγ τ(λ 2 ) τ(λ 1 ) = g µ µν dλ Ainepunkti mõjufunktsionaal: S[γ] τ. λ 1 dγ ν dλ dλ. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 6 / 40
Ainepunkti trajektoorid Ainepunkti trajektoor γ : λ γ(λ) M. Omaaeg: aeg τ, mida liikuv kell näitab: λ2 dγ τ(λ 2 ) τ(λ 1 ) = g µ µν dλ Ainepunkti mõjufunktsionaal: S[γ] τ. Liikumisvõrrandid: λ 1 γ µ + Γ µ νρ γ ν γ ρ = 0. Trajektoori puutujavektor on rööpülekantud: Trajektoor on geodeetiline joon. γ µ µ γ ν = 0. dγ ν dλ dλ. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 6 / 40
Ülevaade 1 Üldrelatiivsusteooria 2 Vaatlused astronoomias ja kosmoloogias 3 Laiendatud teooriad Skalaar-tensori teooriad Multi-meetriliine gravitatsiooniteooria Teleparalleelne ja väändega teooriad Finsleri ja Cartani geomeetriad 4 Kokkuvõte Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 7 / 40
Vaatlused universumi struktuuridest Galaktikateparved: Galaktikad parvedes liiguvad teiste gravitatsiooniväljas. Galaktikate kiirused on suuremad, kui nähtav mass selgitab. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 8 / 40
Vaatlused universumi struktuuridest Galaktikateparved: Galaktikad parvedes liiguvad teiste gravitatsiooniväljas. Galaktikate kiirused on suuremad, kui nähtav mass selgitab. Galaktikate pöördumine: Punanihke mõõtmised näitavad, et galaktikad pöörduvad. Galaktikate pöördumine on kiirem, kui nähtav mass selgitab. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 8 / 40
Vaatlused universumi struktuuridest Galaktikateparved: Galaktikad parvedes liiguvad teiste gravitatsiooniväljas. Galaktikate kiirused on suuremad, kui nähtav mass selgitab. Galaktikate pöördumine: Punanihke mõõtmised näitavad, et galaktikad pöörduvad. Galaktikate pöördumine on kiirem, kui nähtav mass selgitab. Gravitatsiooniläätsed: Galaktikateparvede gravitatsioon kaldub valgust kõrvale. Kõrvalekaldenurgad on suuremad, kui nähtav mass selgitab. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 8 / 40
Vaatlused universumi struktuuridest Galaktikateparved: Galaktikad parvedes liiguvad teiste gravitatsiooniväljas. Galaktikate kiirused on suuremad, kui nähtav mass selgitab. Galaktikate pöördumine: Punanihke mõõtmised näitavad, et galaktikad pöörduvad. Galaktikate pöördumine on kiirem, kui nähtav mass selgitab. Gravitatsiooniläätsed: Galaktikateparvede gravitatsioon kaldub valgust kõrvale. Kõrvalekaldenurgad on suuremad, kui nähtav mass selgitab. Struktuuritekke: Universumis on suured struktuurid - galaktikad, galaktikateparved. Nähtav aine oli noores universumis liiga kuum. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 8 / 40
Vaatlused universumi struktuuridest Galaktikateparved: Galaktikad parvedes liiguvad teiste gravitatsiooniväljas. Galaktikate kiirused on suuremad, kui nähtav mass selgitab. Galaktikate pöördumine: Punanihke mõõtmised näitavad, et galaktikad pöörduvad. Galaktikate pöördumine on kiirem, kui nähtav mass selgitab. Gravitatsiooniläätsed: Galaktikateparvede gravitatsioon kaldub valgust kõrvale. Kõrvalekaldenurgad on suuremad, kui nähtav mass selgitab. Struktuuritekke: Universumis on suured struktuurid - galaktikad, galaktikateparved. Nähtav aine oli noores universumis liiga kuum. Universumis on (näiliselt) rohkem ainet kui me näeme. Aine pole nähtav - seda nimetame tumeaineks. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 8 / 40
Kosmoloogiline sümmeetria Invariantsus pöördumiste ja nihkete all. Invariantne meetrika: Roberson-Walkeri meetrika g µν dx µ dx ν = dt 2 + a 2 (t)γ ij dx i dx j. Mastaabikordaja a(t). Ruumiline meetrika γ ij konstantse kõverusega k { 1, 0, 1}. Ruumiline Riemanni tensor R(γ) ijkl = 2kγ i[k γ l]j. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 9 / 40
Kosmoloogiline sümmeetria Invariantsus pöördumiste ja nihkete all. Invariantne meetrika: Roberson-Walkeri meetrika g µν dx µ dx ν = dt 2 + a 2 (t)γ ij dx i dx j. Mastaabikordaja a(t). Ruumiline meetrika γ ij konstantse kõverusega k { 1, 0, 1}. Ruumiline Riemanni tensor R(γ) ijkl = 2kγ i[k γ l]j. Mateeria: ideaalne vedelik T µν = (ρ + p)u µ u ν + pg µν. Normeeritud 4-kiirus u µ : g µν u µ u ν = 1. Tihedus ρ. Rõhk p. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 9 / 40
Kosmoloogiline dünaamika Einsteini võrrandid & Roberson-Walkeri meetrika. Friedmanni võrrandid: (ȧ2 ρ = 3 a 2 + k ) a 2, ( p = 2ä a + ȧ2 a 2 + k ) a 2. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 10 / 40
Kosmoloogiline dünaamika Einsteini võrrandid & Roberson-Walkeri meetrika. Friedmanni võrrandid: (ȧ2 ρ = 3 a 2 + k ) a 2, ( p = 2ä a + ȧ2 a 2 + k ) a 2. Kiirendus: ä a = 1 (ρ + 3p). 6 Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 10 / 40
Kosmoloogiline dünaamika Einsteini võrrandid & Roberson-Walkeri meetrika. Friedmanni võrrandid: (ȧ2 ρ = 3 a 2 + k ) a 2, ( p = 2ä a + ȧ2 a 2 + k ) a 2 Kiirendus: ä a = 1 (ρ + 3p). 6 Mateeria tüübid ja nende omadused: Tolm: ρ > 0, p = 0. Kiirgus: ρ > 0, p = ρ 3.. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 10 / 40
Kosmoloogiline dünaamika Einsteini võrrandid & Roberson-Walkeri meetrika. Friedmanni võrrandid: (ȧ2 ρ = 3 a 2 + k ) a 2, ( p = 2ä a + ȧ2 a 2 + k ) a 2 Kiirendus: ä a = 1 (ρ + 3p). 6 Mateeria tüübid ja nende omadused: Tolm: ρ > 0, p = 0. Kiirgus: ρ > 0, p = ρ 3. Universum ei saa staatiline olla - paisumine aeglustub, ä < 0.. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 10 / 40
Universumi paisumine Universum paisub. [Hubble 29] Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 11 / 40
Universumi paisumine Universum paisub. [Hubble 29] Paisumise kiirendus on positiivne! Universumi paisumine ei aeglustu, vaid kiireneb! Me ei tea põhjust - aga ikkagi nimetame seda tumeenergiaks. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 11 / 40
Ülevaade 1 Üldrelatiivsusteooria 2 Vaatlused astronoomias ja kosmoloogias 3 Laiendatud teooriad Skalaar-tensori teooriad Multi-meetriliine gravitatsiooniteooria Teleparalleelne ja väändega teooriad Finsleri ja Cartani geomeetriad 4 Kokkuvõte Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 12 / 40
Ülevaade 1 Üldrelatiivsusteooria 2 Vaatlused astronoomias ja kosmoloogias 3 Laiendatud teooriad Skalaar-tensori teooriad Multi-meetriliine gravitatsiooniteooria Teleparalleelne ja väändega teooriad Finsleri ja Cartani geomeetriad 4 Kokkuvõte Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 13 / 40
Skalaar-tensori teooria põhimõisted Dünaamilised gravitatsiooniväljad: meetrika g µν ja skalaarväli φ. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 14 / 40
Skalaar-tensori teooria põhimõisted Dünaamilised gravitatsiooniväljad: meetrika g µν ja skalaarväli φ. Gravitatsiooni mõjufunktsionaal: S G [g µν, φ]. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 14 / 40
Skalaar-tensori teooria põhimõisted Dünaamilised gravitatsiooniväljad: meetrika g µν ja skalaarväli φ. Gravitatsiooni mõjufunktsionaal: S G [g µν, φ]. Väljavõrrandite struktuur: Meetrika võrrand: G µν = T µν. Skalaarvälja võrrand: E = T µ µ. Liikmed G µν ja E sõltuvad meetrikast ja skalaarväljast. Skalaarvälja allikas on energia-impulsi tensori jälg. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 14 / 40
Jordan-Brans-Dicke ja seotud teooriad Mõjufunktsionaali struktuur: S = 1 2κ 2 d 4 x det g {A(φ)R B(φ)g µν µ φ ν φ 2l } 2 V(φ) ] + S m [e 2α(φ) g µν, χ. Vabad funktsioonid A, B, V, α skalaarväljast. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 15 / 40
Jordan-Brans-Dicke ja seotud teooriad Mõjufunktsionaali struktuur: S = 1 2κ 2 d 4 x det g {A(φ)R B(φ)g µν µ φ ν φ 2l } 2 V(φ) ] + S m [e 2α(φ) g µν, χ. Vabad funktsioonid A, B, V, α skalaarväljast. Mõjufunktsionaal on invariantne teisenduste all: [Järv, Kuusk, Saal, Vilson 14] g µν = e 2 γ( φ)ḡ µν, φ = f ( φ). Kokkusobivus vaatlustega sõltub ainult invariantidest I i. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 15 / 40
Horndeski gravitatsiooniteooria Mõjufunktsionaali struktuur: S G = 5 i=2 d 4 x det gl i [g µν, φ] Liikmed mõjufunktsionaalis (X = µ φ µ φ/2): L 2 = K (φ, X), L 3 = G 3 (φ, X) φ, L 4 = G 4 (φ, X)R + G 4X (φ, X) [ ( φ) 2 ( µ ν φ) 2], L 5 = G 5 (φ, X)G µν µ ν φ 1 [ 6 G 5X (φ, X) ( φ) 3 3( φ)( µ ν φ) 2 + 2( µ ν φ) 3]. Vabad funktsioonid K, G 3, G 4, G 5. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 16 / 40
Horndeski gravitatsiooniteooria Mõjufunktsionaali struktuur: S G = 5 i=2 d 4 x det gl i [g µν, φ] Liikmed mõjufunktsionaalis (X = µ φ µ φ/2): L 2 = K (φ, X), L 3 = G 3 (φ, X) φ, L 4 = G 4 (φ, X)R + G 4X (φ, X) [ ( φ) 2 ( µ ν φ) 2], L 5 = G 5 (φ, X)G µν µ ν φ 1 [ 6 G 5X (φ, X) ( φ) 3 3( φ)( µ ν φ) 2 + 2( µ ν φ) 3]. Vabad funktsioonid K, G 3, G 4, G 5. Väljavõrrandid: kõige üldisemad teist järku diferentsiaalvõrrandid. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 16 / 40
Kokkusobivus vaatlustega päikesesüsteemis Parameetrid: skalaarvälja mass m, sideparameeter ω 0. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 17 / 40
Kokkusobivus vaatlustega päikesesüsteemis Parameetrid: skalaarvälja mass m, sideparameeter ω 0. Eksperimentaalselt välistatud parameetri ala: Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 17 / 40
Laiendatud skalaar-tensori teooriad Kõrgemat järku väljavõrrandid: Võimalik probleem: Ostrogradsky ebastabiilsus / vaimuväljad. Leiti terveid teooriaid. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 18 / 40
Laiendatud skalaar-tensori teooriad Kõrgemat järku väljavõrrandid: Võimalik probleem: Ostrogradsky ebastabiilsus / vaimuväljad. Leiti terveid teooriaid. Mitme skalaarväljaga teooriad: Jordan-Brans-Dicke üldistus: S = 1 2κ 2 d 4 x { det g A( φ)r B IJ ( φ)g µν µ φ I ν φ J 2 } l 2 V( φ) ] + S m [e 2α( φ) g µν, χ Sarnaselt üldistatud Horndeski teooria.. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 18 / 40
Laiendatud skalaar-tensori teooriad Kõrgemat järku väljavõrrandid: Võimalik probleem: Ostrogradsky ebastabiilsus / vaimuväljad. Leiti terveid teooriaid. Mitme skalaarväljaga teooriad: Jordan-Brans-Dicke üldistus: S = 1 2κ 2 d 4 x { det g A( φ)r B IJ ( φ)g µν µ φ I ν φ J 2 } l 2 V( φ) ] + S m [e 2α( φ) g µν, χ Sarnaselt üldistatud Horndeski teooria. Suur teooriatemaastik, mida tuleb uurida. Kokkusobivus vaatlustega päikesesüsteemis? Kosmoloogiline dünaamika?. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 18 / 40
Ülevaade 1 Üldrelatiivsusteooria 2 Vaatlused astronoomias ja kosmoloogias 3 Laiendatud teooriad Skalaar-tensori teooriad Multi-meetriliine gravitatsiooniteooria Teleparalleelne ja väändega teooriad Finsleri ja Cartani geomeetriad 4 Kokkuvõte Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 19 / 40
Multi-meetriliise teooria põhimõisted Üldrelatiivsusteoorias: Nähtav mateeria: standardmudeli väljad Ψ. Meetrika g µν valitseb mateeria liikumist. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 20 / 40
Multi-meetriliise teooria põhimõisted Üldrelatiivsusteoorias: Nähtav mateeria: standardmudeli väljad Ψ 1. Meetrika g 1 µν valitseb mateeria liikumist. Multi-meetriliises gravitatsiooniteoorias lisaks: Tumedad standardmudeli koopiad Ψ 2,..., Ψ N. Igal koopial on oma meetrika g 2 µν,..., g N µν, mis liikumist valitseb. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 20 / 40
Multi-meetriliise teooria põhimõisted Üldrelatiivsusteoorias: Nähtav mateeria: standardmudeli väljad Ψ 1. Meetrika g 1 µν valitseb mateeria liikumist. Multi-meetriliises gravitatsiooniteoorias lisaks: Tumedad standardmudeli koopiad Ψ 2,..., Ψ N. Igal koopial on oma meetrika g 2 µν,..., g N µν, mis liikumist valitseb. Mõjufunktsionaali struktuur: S = S G [g 1 µν,..., g N µν] + N S M [Ψ I, gµν] I. I=1 Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 20 / 40
Multi-meetriliise teooria põhimõisted Üldrelatiivsusteoorias: Nähtav mateeria: standardmudeli väljad Ψ 1. Meetrika g 1 µν valitseb mateeria liikumist. Multi-meetriliises gravitatsiooniteoorias lisaks: Tumedad standardmudeli koopiad Ψ 2,..., Ψ N. Igal koopial on oma meetrika g 2 µν,..., g N µν, mis liikumist valitseb. Mõjufunktsionaali struktuur: S = S G [g 1 µν,..., g N µν] + N S M [Ψ I, gµν] I. Ainus vastasmõju erinevate koopiate vahel on gravitatsioon. Gravitatsioonijõud erinevate koopiate vahel on eemaletõmmatav. I=1 Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 20 / 40
Multi-meetriliine kosmoloogia Kosmoloogiline sümmeetria ja Kopernikuse printsiip: g 1 µνdx µ dx ν =... = g N µνdx µ dx ν = dt 2 + a 2 (t)γ ij dx i dx j. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 21 / 40
Multi-meetriliine kosmoloogia Kosmoloogiline sümmeetria ja Kopernikuse printsiip: g 1 µνdx µ dx ν =... = g N µνdx µ dx ν = dt 2 + a 2 (t)γ ij dx i dx j. Modifitseeritud Friedmanni võrrandid: ρ = 3 (ȧ2 2 N a 2 + k ) a 2, p = 1 2 N ( 2ä a + ȧ2 a 2 + k a 2 ). Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 21 / 40
Multi-meetriliine kosmoloogia Kosmoloogiline sümmeetria ja Kopernikuse printsiip: g 1 µνdx µ dx ν =... = g N µνdx µ dx ν = dt 2 + a 2 (t)γ ij dx i dx j. Modifitseeritud Friedmanni võrrandid: ρ = 3 (ȧ2 2 N a 2 + k ) a 2, Kiirendus: p = 1 2 N ( 2ä a + ȧ2 a 2 + k a 2 ä a = N 2 (ρ + 3p). 6 Universumi paisumine kiireneb, kui N > 2. ). Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 21 / 40
Multi-meetriliine kosmoloogia Kosmoloogiline sümmeetria ja Kopernikuse printsiip: g 1 µνdx µ dx ν =... = g N µνdx µ dx ν = dt 2 + a 2 (t)γ ij dx i dx j. Modifitseeritud Friedmanni võrrandid: ρ = 3 (ȧ2 2 N a 2 + k ) a 2, Kiirendus: p = 1 2 N ( 2ä a + ȧ2 a 2 + k a 2 ä a = N 2 (ρ + 3p). 6 Universumi paisumine kiireneb, kui N > 2. ). Seni vastamata küsimus: Kas lahendus on stabiilne? Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 21 / 40
Struktuuritekke - kõik mateeriatüübid Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 22 / 40
Struktuuritekke - kõik mateeriatüübid Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 23 / 40
Struktuuritekke - ainult nähtav mateeria Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 24 / 40
Struktuuritekke - ainult nähtav mateeria Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 25 / 40
Gravitatsioonilained Lainete polarisatsioonid on eukleidilise rühma E(2) esitused. E(2) klass sõltub teooria parameetridest P, R, M. =0 P + 2R 0 0 N 2 N 3 III 5 II 6 2 tensorit +1 skalaar +2 vektorit +1 skalaar P =0 0 M =0 Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 26 / 40
Ülevaade 1 Üldrelatiivsusteooria 2 Vaatlused astronoomias ja kosmoloogias 3 Laiendatud teooriad Skalaar-tensori teooriad Multi-meetriliine gravitatsiooniteooria Teleparalleelne ja väändega teooriad Finsleri ja Cartani geomeetriad 4 Kokkuvõte Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 27 / 40
Vääne ja väändega seostus Levi-Civita seostus Γ µ νρ: Ilma väändeta: Γ µ ρν Γ µ νρ = 0. Meetrikaga kokkusobiv: µ g νρ = 0. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 28 / 40
Vääne ja väändega seostus Levi-Civita seostus Γ µ νρ: Ilma väändeta: Γ µ ρν Γ µ νρ = 0. Meetrikaga kokkusobiv: µ g νρ = 0. Üldine meetrikaga kokkusobiv seostus Γ µ νρ: Väändetensor: Γ µ ρν Γ µ νρ = T µ νρ 0. Meetrikaga kokkusobiv: µ g νρ = 0. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 28 / 40
Vääne ja väändega seostus Levi-Civita seostus Γ µ νρ: Ilma väändeta: Γ µ ρν Γ µ νρ = 0. Meetrikaga kokkusobiv: µ g νρ = 0. Üldine meetrikaga kokkusobiv seostus Γ µ νρ: Väändetensor: Γ µ ρν Γ µ νρ = T µ νρ 0. Meetrikaga kokkusobiv: µ g νρ = 0. Väändega seostuse puhul kovariantsed tuletised ei kommuteeru: T (X, Y ) = X Y Y X [X, Y ]. Samas ei kommuteeru rööpülekanded. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 28 / 40
Teleparalleelne gravitatsiooniteooria Dünaamiline gravitatsiooniväli: tetraad e µ m. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 29 / 40
Teleparalleelne gravitatsiooniteooria Dünaamiline gravitatsiooniväli: tetraad e µ m. Meetrika: g µν = η mn e m µ e n ν. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 29 / 40
Teleparalleelne gravitatsiooniteooria Dünaamiline gravitatsiooniväli: tetraad e µ m. Meetrika: g µν = η mn e m µ e n ν. Weizenböcki seostus: Γ µ νρ = e µ m ρ e m ν. Seostus on väändega: T µ νρ 0. Seostus on kõveruseta: R µ νρσ = 0. Rööpülekanne ei sõltu trajektoorist: teleparalleelsus. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 29 / 40
Teleparalleelne gravitatsiooniteooria Dünaamiline gravitatsiooniväli: tetraad e µ m. Meetrika: g µν = η mn e m µ e n ν. Weizenböcki seostus: Γ µ νρ = e µ m ρ e m ν. Seostus on väändega: T µ νρ 0. Seostus on kõveruseta: R µ νρσ = 0. Rööpülekanne ei sõltu trajektoorist: teleparalleelsus. Mõjufunktsionaal: S G = 1 det e 2 ( 1 4 T ρ µνt µν ρ + 1 ) 2 T ρ µνt νµ ρ T ρ µρt νµ ν. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 29 / 40
Teleparalleelne gravitatsiooniteooria Dünaamiline gravitatsiooniväli: tetraad e µ m. Meetrika: g µν = η mn e m µ e n ν. Weizenböcki seostus: Γ µ νρ = e µ m ρ e m ν. Seostus on väändega: T µ νρ 0. Seostus on kõveruseta: R µ νρσ = 0. Rööpülekanne ei sõltu trajektoorist: teleparalleelsus. Mõjufunktsionaal: S G = 1 det e 2 Väljavõrrandite struktuur: ( 1 4 T ρ µνt µν ρ + 1 ) 2 T ρ µνt νµ ρ T ρ µρt νµ ν. σ (det es m ρσ ) det ej m ρ = det eθ m ρ. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 29 / 40
Teleparalleelne gravitatsiooniteooria Dünaamiline gravitatsiooniväli: tetraad e µ m. Meetrika: g µν = η mn e m µ e n ν. Weizenböcki seostus: Γ µ νρ = e µ m ρ e m ν. Seostus on väändega: T µ νρ 0. Seostus on kõveruseta: R µ νρσ = 0. Rööpülekanne ei sõltu trajektoorist: teleparalleelsus. Mõjufunktsionaal: S G = 1 det e 2 Väljavõrrandite struktuur: ( 1 4 T ρ µνt µν ρ + 1 ) 2 T ρ µνt νµ ρ T ρ µρt νµ ν. σ (det es m ρσ ) det ej m ρ = det eθ m ρ. Teooria on üldrelatiivsusteooriaga ekvivalentne. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 29 / 40
Modifitseeritud teleparalleelsed teooriad Võimalikud muutused: Kõrgemat järku liikmed: T 4, T 2 T,... Lisaväljad: skalaarväli φ,... Väände ja kõverusega teooriad: Einstein-Cartan,... Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 30 / 40
Modifitseeritud teleparalleelsed teooriad Võimalikud muutused: Kõrgemat järku liikmed: T 4, T 2 T,... Lisaväljad: skalaarväli φ,... Väände ja kõverusega teooriad: Einstein-Cartan,... Võimalikud teemad, mida tuleb uurida: Invariantsus lokaalsete Lorentzi teisenduste all. Ostrogradsky ebastabiilsus / vaimuväljad. Kokkusobivus vaatlustega päikesesüsteemis. Kosmoloogiline dünaamika. Ekvivalentsus teiste teooriatega: f (R), STG, Gauss-Bonnet,... Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 30 / 40
Ülevaade 1 Üldrelatiivsusteooria 2 Vaatlused astronoomias ja kosmoloogias 3 Laiendatud teooriad Skalaar-tensori teooriad Multi-meetriliine gravitatsiooniteooria Teleparalleelne ja väändega teooriad Finsleri ja Cartani geomeetriad 4 Kokkuvõte Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 31 / 40
Finsleri aegruumi geomeetria Üldistatud trajektoori γ pikkuse funktsionaal: τ(λ 2 ) τ(λ 1 ) = λ2 λ 1 F(γ(λ), γ(λ))dλ. Finsleri funktsioon F : TM R +. Invariantsus parameetri teisenduste all vajab homogeensust: F(x, cy) = cf (x, y) c > 0. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 32 / 40
Finsleri aegruumi geomeetria Üldistatud trajektoori γ pikkuse funktsionaal: τ(λ 2 ) τ(λ 1 ) = λ2 Finsleri funktsioon F : TM R +. λ 1 F(γ(λ), γ(λ))dλ. Invariantsus parameetri teisenduste all vajab homogeensust: Finsleri meetrika: F(x, cy) = cf (x, y) c > 0. gµν(x, F y) = 1 2 y µ y ν F 2 (x, y). Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 32 / 40
Finsleri gravitatsiooniteooria Dünaamiline gravitatsiooniväli: Finsleri funktsioon F. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 33 / 40
Finsleri gravitatsiooniteooria Dünaamiline gravitatsiooniväli: Finsleri funktsioon F. Gravitatsiooni mõjufunktsionaal: S G = 1 Vol κ GR µ µνy ν. Σ Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 33 / 40
Finsleri gravitatsiooniteooria Dünaamiline gravitatsiooniväli: Finsleri funktsioon F. Gravitatsiooni mõjufunktsionaal: S G = 1 Vol κ GR µ µνy ν. Väljavõrrandid: [g F µν µ ν (R ρρσy σ ) 6 Rµ µνy ν Σ F 2 + 2g F µν ( µ S ν + S µ S ν + µ (y ρ δ ρ S ν N ρ νs ρ ) ) ] Σ = κt Σ Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 33 / 40
Finsleri gravitatsiooniteooria Dünaamiline gravitatsiooniväli: Finsleri funktsioon F. Gravitatsiooni mõjufunktsionaal: S G = 1 Vol κ GR µ µνy ν. Väljavõrrandid: [g F µν µ ν (R ρρσy σ ) 6 Rµ µνy ν Σ F 2 + 2g F µν ( µ S ν + S µ S ν + µ (y ρ δ ρ S ν N ρ νs ρ ) ) ] Σ = κt Σ Geomeetria pool veidi keerulisem kui üldrelatiivsusteoorias. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 33 / 40
Finsleri gravitatsiooniteooria Dünaamiline gravitatsiooniväli: Finsleri funktsioon F. Gravitatsiooni mõjufunktsionaal: S G = 1 Vol κ GR µ µνy ν. Väljavõrrandid: [g F µν µ ν (R ρρσy σ ) 6 Rµ µνy ν Σ F 2 + 2g F µν ( µ S ν + S µ S ν + µ (y ρ δ ρ S ν N ρ νs ρ ) ) ] Σ = κt Σ Geomeetria pool veidi keerulisem kui üldrelatiivsusteoorias. Aga mateeria pool on lihtsam. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 33 / 40
Ainepunkti trajektoorid Mõjufunktsionaal on trajektoori pikkuse funktsionaal. Liikumisvõrrandid: γ µ + N µ ν γ ν = 0. N µ ν on Cartani mittelineaarne seostus. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 34 / 40
Ainepunkti trajektoorid Mõjufunktsionaal on trajektoori pikkuse funktsionaal. Liikumisvõrrandid: γ µ + N µ ν γ ν = 0. N µ ν on Cartani mittelineaarne seostus. Trajektoor tõuseb kanooniliselt puutujatekihtkonnale TM: Γ µ = γ µ, Γ µ = γ µ. Samas tõusevad liikumisvõrrandid: Γ µ = Γ µ, Γ µ = N µ ν Γ ν. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 34 / 40
Ainepunkti trajektoorid Mõjufunktsionaal on trajektoori pikkuse funktsionaal. Liikumisvõrrandid: γ µ + N µ ν γ ν = 0. N µ ν on Cartani mittelineaarne seostus. Trajektoor tõuseb kanooniliselt puutujatekihtkonnale TM: Γ µ = γ µ, Γ µ = γ µ. Samas tõusevad liikumisvõrrandid: Γ µ = Γ µ, Γ µ = N µ ν Γ ν. Geodeetilised jooned on vektorvälja integraaljooned: y a a y b N a b a = S. Vektorvälja S nimetatakse geodeetiliseks pihuseks. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 34 / 40
Vaatajate ruum Finsleri pikkus eraldab ühikvektoreid y T x M: F 2 (x, y) = g F µν(x, y)y µ y ν = 1. Ühikvektorite hulk Ω x T x M igas aegruumi punktis x M. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 35 / 40
Vaatajate ruum Finsleri pikkus eraldab ühikvektoreid y T x M: F 2 (x, y) = gµν(x, F y)y µ y ν = 1. Ühikvektorite hulk Ω x T x M igas aegruumi punktis x M. Ω x sisaldab tulevikusuunaliste vektorite alamhulka S x Ω x. Kausaalsus: S x on füüsikaliste 4-kiiruste ruum. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 35 / 40
Vaatajate ruum Finsleri pikkus eraldab ühikvektoreid y T x M: F 2 (x, y) = gµν(x, F y)y µ y ν = 1. Ühikvektorite hulk Ω x T x M igas aegruumi punktis x M. Ω x sisaldab tulevikusuunaliste vektorite alamhulka S x Ω x. Kausaalsus: S x on füüsikaliste 4-kiiruste ruum. Vaatajate ruum: O = S x. x M O TM on 7-mõõtmeline alammuutkond. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 35 / 40
Vedelikudünaamika Füüsikaline trajektoor: Trajektoori kanooniline tõus Γ vaatajate ruumis. Γ on vektorvälja r = S O integraaljoon. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 36 / 40
Vedelikudünaamika Füüsikaline trajektoor: Trajektoori kanooniline tõus Γ vaatajate ruumis. Γ on vektorvälja r = S O integraaljoon. Vedelik koosneb osakestest / ainepunktidest: Ainepunktid liiguvad geodeetilistel trajektooritel. Ainus vastasmõju ainepunktide vahel: instantaanne kokkupõrge. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 36 / 40
Vedelikudünaamika Füüsikaline trajektoor: Trajektoori kanooniline tõus Γ vaatajate ruumis. Γ on vektorvälja r = S O integraaljoon. Vedelik koosneb osakestest / ainepunktidest: Ainepunktid liiguvad geodeetilistel trajektooritel. Ainus vastasmõju ainepunktide vahel: instantaanne kokkupõrge. Kontiinumi piir: Ainepunktide tihedus: φ : O R +. Liikumisvõrrand ilma kokkupõrgeteta: L r φ = 0. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 36 / 40
Vedelikutüübid Geodeetiline tolm: φ(x, y) δ(y u(x)). Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 37 / 40
Vedelikutüübid Geodeetiline tolm: φ(x, y) δ(y u(x)). Jenka Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 37 / 40
Vedelikutüübid Geodeetiline tolm: φ(x, y) δ(y u(x)). Kokkupõrgeteta v.: L r φ = 0. Jenka Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 37 / 40
Vedelikutüübid Geodeetiline tolm: φ(x, y) δ(y u(x)). Kokkupõrgeteta v.: L r φ = 0. Jenka Polka Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 37 / 40
Vedelikutüübid Geodeetiline tolm: φ(x, y) δ(y u(x)). Kokkupõrgeteta v.: L r φ = 0. Kokkupõrgetega v.: L r φ 0. Jenka Polka Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 37 / 40
Vedelikutüübid Geodeetiline tolm: φ(x, y) δ(y u(x)). Kokkupõrgeteta v.: L r φ = 0. Kokkupõrgetega v.: L r φ 0. Jenka Polka Humpa Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 37 / 40
Seos Cartani geomeetriaga Cartani geomeetria põhimõisted: Lie rühm G ja kinnine alamrühm K G. Raamikihtkond π : P O on K -peakihtkond. Cartani seostus A Ω 1 (P, g) on 1-vorm väärtustega Lie algebras g. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 38 / 40
Seos Cartani geomeetriaga Cartani geomeetria põhimõisted: Lie rühm G ja kinnine alamrühm K G. Raamikihtkond π : P O on K -peakihtkond. Cartani seostus A Ω 1 (P, g) on 1-vorm väärtustega Lie algebras g. Finslerist Cartanini: Rühmad G = ISO o (3, 1), K = SO(3). O on vaatajate ruum. P on orienteeritud, normeeritud, ortogonaalsed raamid. A defineeritakse Finsleri seostuse abil. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 38 / 40
Seos Cartani geomeetriaga Cartani geomeetria põhimõisted: Lie rühm G ja kinnine alamrühm K G. Raamikihtkond π : P O on K -peakihtkond. Cartani seostus A Ω 1 (P, g) on 1-vorm väärtustega Lie algebras g. Finslerist Cartanini: Rühmad G = ISO o (3, 1), K = SO(3). O on vaatajate ruum. P on orienteeritud, normeeritud, ortogonaalsed raamid. A defineeritakse Finsleri seostuse abil. Rakendused: Gravitatsiooniteooria: MacDowell-Mansouri teooria laiendus. Väljateooria: kalibratsiooni teooriad. Cartani geomeetria kirjeldab aegruumi sümmeetriat. Seos silmuskvantgravitatsiooniga? Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 38 / 40
Ülevaade 1 Üldrelatiivsusteooria 2 Vaatlused astronoomias ja kosmoloogias 3 Laiendatud teooriad Skalaar-tensori teooriad Multi-meetriliine gravitatsiooniteooria Teleparalleelne ja väändega teooriad Finsleri ja Cartani geomeetriad 4 Kokkuvõte Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 39 / 40
Kokkuvõte Üldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsiooni geomeetriana. Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 40 / 40
Kokkuvõte Üldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsiooni geomeetriana. Vaatlused tekitavad küsimusi: Tumeaine? Tumeenergia? Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 40 / 40
Kokkuvõte Üldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsiooni geomeetriana. Vaatlused tekitavad küsimusi: Tumeaine? Tumeenergia? Geomeetria pakub võimalikke lahendusi: Skalaar-tensori teooriad Multi-meetriliine teooria Teleparalleelne ja väändega teooriad Finsleri ja Cartani geomeetriad Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 40 / 40
Kokkuvõte Üldrelatiivsusteooria kirjeldab gravitatsiooni geomeetriana. Vaatlused tekitavad küsimusi: Tumeaine? Tumeenergia? Geomeetria pakub võimalikke lahendusi: Skalaar-tensori teooriad Multi-meetriliine teooria Teleparalleelne ja väändega teooriad Finsleri ja Cartani geomeetriad Lugege edasi: http://kodu.ut.ee/~manuel/ Manuel Hohmann (Tartu Ülikool) Geomeetriast gravitatsiooniteooriani 1. september 2015 40 / 40