Kordamine 2. osa Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis. FÜÜSIKA 8. KLASSILE

Transcript

1 Kordamine 2. osa Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis. FÜÜSIKA 8. KLASSILE

2 AINE TIHEDUS AINE TIHEDUSEKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha (ainetüki) massi ja selle keha ruumala jagatisega. tihedus mass ruumala m V

3 MIDA NÄITAB AINE TIHEDUS Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass.

4 TIHEDUSE MÕÕTÜHIK Tiheduse ühiku saamiseks tuleb massiühik jagada ruumalaühikuga Tihedust tähistatakse valemites kreeka tähega roo ρ

5 MIS ON GRAVITATSIOON? GRAVITATSIOONIKS ehk gravitatsioonliseks vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioon on nähtus. Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus.

6 GRAVITATSIOONIJÕUD Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud.

7 GRAVITATSIOONIJÕU MÕISTEKAART

8 MIS ON RASKUSJÕUD? VALEM. ÜHIK. RASKUSJÕUKS nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu

9 MIS ON RASKUSJÕUD? VALEM. ÜHIK. F mg F jõud m keha mass g gravitatsiooniline kiirendus

10 JÕU ÜHIK JA TÄHIS Jõu ühikuks on 1N Jõu tähiseks on F

11 JÕU MÕISTE

12 GRAVITATSIOON

13 RASKUSJÕUD

14 HÕÕRDUMINE HÕÕRDUMINE on erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis taksitab nende kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil

15 HÕÕRDEJÕUD Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Hõõrdejõud on alati vastassuunaline keha liikumisele.

16 HÕÕRDUMISE TEKKIMINE Kokkupuutes olevate pindade konaruste haakumine on hõõrdumise tekkimise peamiseks põhjuseks.

17 HÕÕRDEJÕU LIIGID Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikuma hakkamist, nimetatakse seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal, nimetatakse liugehõõrdejõuks.

18 MILLEST OLENEB HÕÕRDEJÕU SUURUS? RÕ HUMISJÕ UD HÕ ÕRDEJÕU SUURUS PINDADE TÖ ÖTLUS KEHADE MATERJAL

19 HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB RÕHUMISJÕUST Mida tugevamini kehi kokku suruda, seda rohkem pinnakonarudi haakub ja seda suurem on hõõrdejõud. Hõõrdejõu suurendamiseks pingutatakse masinate veorihmu.

20 HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB PINDADE TÖÖTLUSEST Mida sügavamad on pinnakonarused, seda rohkem kehad haakuvad ja seda suurem on hõõrdejõud. Hõõrdejõu suurendamiseks puistatakse jääle liiva, autole pannakse naastrehvid. Et tööriistad püsiksid paremini käes, tehakse käepidemed karedad. Hõõrdejõu vähendamiseks lihvitakse kahade pindu.

21 HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB KEHADE MATERJALIST Hõõrdejõu suurendamiseks tehakse kingatallad materjalist, mis jää peal ei libise; viiuli poogna jõhve hõõrutakse kampoliga. Hõõrdejõu muutmiseks määritakse suuski

22 HÕÕRDUMINE

23 Mis on deformatsioon? HÕÕRDUMINE

24 MIS ON DEFORMATSIOON? DEFORMATSIOONIKS nimetatakse keha kuju muutmist.

25 DEFORMATSIOONI LIIGID Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub. Elastse deformatsiooni liigid: tõmbe, surve, painde, vääne, nihke. Deformatsioon on plastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu.

26 ELASTNE DEFORMATSIOON A- kokkusurutud õhk hoiab palli seina sirge. B - kokkupõrkel seinaga deformeerub palli kest. C palli hakkab elastsusjõu mõjul taastama esialgset kuju. Elastsusjõu mõjul liigub pall tagasi

27 PLASTILINE JA ELASTNE DEFORMATSIOON Keha kuju ei taastu pärast deformeeriva jõu lakkamist. Keha kuju taastub pärast deformeeriva jõu lakkamist.

28 Mida näitab rõhk? Valem Ühik. DÜNAMOMEETER Deformatsiooni nähtusel põhineb dünamomeetri töö. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetris tekkiva elastsusjõuga. Elastsusjõud on võrdeline vedru pikenemisega ehk deformatsiooni ulatusega. Vedrus tekkiv elastsusjõud on võrdne kehale mõjuva raskusjõuga.

29 DEFORMATSIOON

30 RÕHUMISJÕUD

31 RÕHK

32 RÕHK RÕHUKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Rõhk näitab pinnaühikule mõjuvat jõudu. Rõhu tähis on p. Rõhu ühik on 1 Pa (paskal).

33 MIDA NÄITAB RÕHK? VALEM ÜHIK. p F S 1Pa 1N 1m 2

34 LUIK, HAUG JA VÄHK Ivan Krõlov Kui puudub üksmeel sõbrameeste seas, siis nendel kuidagi ei vea ja rist ning viletsus on nende ettevõte. Kord Luigel, Vähil, Havil tekkis mõte, mis koos nad ühistööle viis, et koormat vedada ja selleks siis nad kohe kolmekesi rakendusid ette. Kuid kuis ka püüaksid, ei koormat paigast saa: Luik tahab pilvi lennata, Vähk ronib tagurpidi, Havi kisub vette. Ei meie otsusta, kes nendest süüdi seal, kuid koorem praegugi on koha peal.

35 RESULTANTJÕUD RESULTANTJÕUKS nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Kui keha liigub ühtlaselt või püsib paigal, siis temale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist, see tähendab resultantjõud on võrdne nulliga.

36 PASCALI SEADUS Vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi.

37 KUIDAS ARVUTATAKSE VEDELIKUSAMBA RÕHKU? Rõhk vedelikus on võrdeline vedelikusamba kõrgusega ja vedeliku tihedusega. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhu(p) saab arvutada valemist p = ρgh, kus h on vedeliku samba kõrgus q vedeliku tihedus ja g = 9.8 N/kg.

38 ARCHIMEDESE SEADUS ovedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt välja tõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. oüleslükke jõuks nim. jõudu, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha üles. F gv ü

39 MILLAL KEHA HELJUB VEDELIKUS? KEHA HELJUB VEDELIKUS, kui keha asub vedelikus või gaasis ja ei tõuse ega lange. Üleslükkejõud on võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha heljub, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusega võrdne.

40 MILLAL KEHA UJUB VEDELIKUS? KEHA TÕUSEB VEDELIKUS ÜLES siis kui üleslükke jõud on raskusjõust suurem. Keha tihedus on vedeliku tihedusest väiksem.

41 MILLAL KEHA UPUB VEDELIKUS? KEHA UPPUMISEL on üleslükkejõud raskusjõust väiksem. Keha upub vedelikus ja gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusest suurem.

42 TÄNAN TÄHELEPANU EEST! cc. anmet.jg 2010