III lisa. Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe vastavate lõikude muudatused

III lisa Ravimi maduste kkkuvõtte ja pakendi inflehe vastavate lõikude muudatused Märkus: Käeslevad ravimi maduste kkkuvõtte ja pakendi inflehe lõigud n kstatud esildismenetluse tulemusel. Liikmesriikide pädevad asutused, kstöös referentsliikmesriigiga kaasajastavad ravimiinft vastavalt direktiivi 2001/83/EÜ III ja 4. peatükis sätestatule. 294

LISA III.A - klrmadinni sisaldavad kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid 295

[Kõigi I lisas letletud klrmadinni sisaldavate ravimite ravimiinft tuleb muuta (vastavalt vajadusele teksti lisamine, asendamine või kustutamine), et see vastaks alltdud kkkulepitud sõnastusele] I Ravimi maduste kkkuvõte [Ravimi maduste kkkuvõtte algusesse tuleb lisada järgmine tekst] Käesleva ravimi suhtes khaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut hutusteavet. Tervishiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltimetest. Kõrvaltimetest teavitamise khta vt lõik 4.8. Lõik 4.1 - Näidustused [Selle lõigu lõppu lisada allpl tdud tekst] [...] [Väljamõeldud nimetus] väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse knkreetsel naisel käesleval hetkel esinevaid riskifaktreid, eriti vensse trmbemblia (VTE) riskifaktreid, ja seda, milline n VTE risk ks [väljamõeldud nimetus] võrreldes teiste kmbineeritud hrmnaalsete kntratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Lõik 4.3 Vastunäidustused [Seda lõiku tuleb täiendada, lisades järgmised vastunäidustused] KHK-sid ei thi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. [...] Vensne trmbemblia (VTE) või selle tekkerisk Vensne trmbemblia - käeslev (antikagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitrmbs või kpsuemblia). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus vensse trmbemblia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktri Leideni mutatsin), antitrmbiin-iii vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus. Suurem kirurgiline prtseduur ks pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). Mitme riskifaktri esinemisest tingitud vensse trmbemblia kõrge risk (vt lõik 4.4). Arteriaalne trmbemblia (ATE) või selle tekkerisk Arteriaalne trmbemblia - käeslev või anamneesis (nt mükardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenkardia). Tserebrvaskulaarne haigus insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). 296

[...] Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus arteriaalse trmbemblia tekkeks, nt hüperhmtsüsteineemia ja fsflipiidivastased antikehad (kardilipiinivastased antikehad, luupusantikagulant). Varem esinenud kldeliste neurlgiliste sümptmitega migreen. Kõrge risk arteriaalse trmbemblia tekkeks mitme riskifaktri esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktr näiteks: vaskulaarsete sümptmitega suhkurtõbi; raske hüpertensin; raske düslipprteineemia. Lõik 4.4 Erihiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Hiatused [...] Mis tahes allpl nimetatud seisundi või riskifaktri esinemisel tuleb [väljamõeldud nimetus] sbivust arutada ks naisega. Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktrite ägenemisel või esmakrdsel ilmnemisel tuleb pöörduda ma arsti ple, et teha kindlaks, kas [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb katkestada. Vensse trmbemblia (VTE) risk [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Mis tahes kmbineeritud hrmnaalse kntratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab vensse trmbemblia (VTE) tekkeriski võrreldes mittekasutamisega. Levnrgestreeli, nrgestimaati või nretisterni sisaldavad ravimid n madalaima VTE tekkeriskiga. Veel ei le teada, kui suur n [väljamõeldud nimetus] risk võrreldes nende madalama riskiga preparaatidega. Otsus mis tahes ravimi kasutamise khta, mis ei le teadalevalt madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab KHK-de kasutamisega setud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema lemaslevad riskifaktrid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk n kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On lemas ka mõned tõendid selle khta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei le rasedad, tekib VTE ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. Sõltuvalt lemaslevatest riskifaktritest (vt allpl), võib see risk lla individuaalselt ka palju kõrgem. Epidemilgilistes uuringutes naistega, kes kasutasid väikeseannuselisi kmbineeritud suukaudseid kntratseptiive (< 50 μg etünüülöstradili), ilmnes, et VTE tekkis ühe aasta jksul ligikaudu 6 12 naisel 10 000-st. 297

Hinnanguliselt tekib 10 000-st naisest, kes kasutavad levnrgestreeli sisaldavat KHK-d, ligikaudu kuuel 1 VTE ühe aasta jksul. Veel ei le teada, milline n VTE risk klrmadinni sisaldavate KHK-de kasutamisel, võrrelduna levnrgestreeli sisaldavate KHK-dega. VTE juhtude arv aastas väikeseannuseliste KHK-de kasutamisel n väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel peridil. VTE võib 1 2% juhtudest lõppeda surmaga. [Järgmine sõnastus tuleb vajadusel alles hida/lisada] Väga harva n KHK-de kasutajatel teatatud trmbsi esinemisest teistes veresntes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites. [Järgmine tekst tuleb kustutada (kui khaldub)] Puudub ühtne seisukht selle khta, kas need n setud KHK-de kasutamisega või mitte. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] VTE riskifaktrid KHK kasutajatel võib vensse trmbemblia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktrid, eriti, kui neid n mitu (vt tabel). [Väljamõeldud nimetus] n vastunäidustatud, kui naisel n mitu riskifaktrit, mille tõttu n risk vensse trmbsi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE kguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. VTE riskifaktrid Riskifaktr Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Pikaajaline liikumatus, suurem kirurgiline prtseduur, mis tahes jalgade või vaagnapiirknna peratsin, neurkirurgia või ulatuslik trauma Märkus KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline n seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi riskifaktreid. Nendel juhtudel n svitatav plaastri/pilli/rõnga kasutamine katkestada (plaanilise kirurgilise prtseduuri krral vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne, kui täielikust liikumisvõime taastumisest n möödunud kaks nädalat. Svimatu raseduse vältimiseks tuleb kasutada muud rasestumisvastast vahendit. Kui [väljamõeldud nimetus] kasutamist ei le eelnevalt katkestatud, tuleb kaaluda trmbsivastast ravi. 1 Levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta khta n vahemikus 5...7 võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3 3,6 mittekasutajatel. 298

Märkus: ajutine liikumatus, sh lennureis kestusega üle 4 tunni, võib samuti lla VTE riskifaktriks, eriti naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid Esinemine pereknnas (vensne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Teised VTE-ga setud haigusseisundid Vanuse tõus Päriliku eelsdumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Vähkkasvaja, süsteemne erütematsluupus, hemlüütilis-ureemiline sündrm, krniline põletikuline slehaigus (Crhni tõbi või haavandiline kliit) ja sirprakuline aneemia. Eriti üle 35 aasta. Puudub üksmeel varikssete veenide ja pindmise trmbflebiidi võimaliku rlli khta vensse trmbsi tekkimisel või prgresseerumisel. Arvestada tuleb trmbemblia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise khta vt lõigust 4.6). VTE sümptmid (süvaveenitrmbs ja kpsuemblia) Sümptmite ilmnemisel tuleb svitada naistele khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Süvaveenitrmbsi sümptmid võivad lla: üheplne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni; valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus. Kpsuemblia sümptmid võivad lla: äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine; äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha; terav valu rindkeres; tugev peapööritus või pearinglus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Mõned nendest sümptmitest (nt õhupuudus, köha) n mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused). Veresne sulgusele viitavad teised nähud võivad lla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus. Kui veresne sulgus tekib silmas, võivad sümptmid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskatuseni. Mõnikrd võib nägemiskatus tekkida peaaegu khe. 299

Arteriaalse trmbemblia (ATE) risk Epidemilgilised uuringud n sestanud KHK-de kasutamist arteriaalse trmbemblia (mükardiinfarkt) või tserebrvaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trmbemblia võib lõppeda surmaga. ATE riskifaktrid Riskifaktritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trmbemblia tüsistuste või tserebrvaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). [Väljamõeldud nimi] n vastunäidustatud, kui naisel n üks tõsine või mitu ATE riskifaktrit, mille tõttu n tal kõrge risk arteriaalse trmbsi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem, kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE kguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. ATE riskifaktrid Riskifaktr Vanuse tõus Suitsetamine Märkus Eriti üle 35 aasta. Naistel tuleb svitada mitte suitsetada, kui nad svivad kasutada KHK-d. Üle 35-aastastel naistel, kes jätkavad suitsetamist, tuleb tungivalt svitada kasutada mõnda teist rasestumisvastast meetdit. Hüpertensin Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Esinemine pereknnas (arteriaalne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Migreen Teised vaskulaarsete häiretega setud haigusseisundid KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid. Päriliku eelsdumuse kahtluse krral tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Migreeni esinemissageduse või raskusastme suurenemine (mis võib lla tserebrvaskulaarse häire varajaseks sümptmiks) KHK kasutamise ajal võib lla ravimi kasutamise khese katkestamise põhjuseks. Suhkurtõbi, hüperhmtsüsteineemia, südameklapi kahjustus ja kdade virvendus, düslipprteineemia ja süsteemne erütematsluupus. ATE sümptmid Sümptmite ilmnemisel tuleb naistele svitada khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Tserebrvaskulaarse haiguse sümptmid võivad lla: 300

äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käsivarres või jalas, eriti ühel kehaplel; äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinihäired; äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus; äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas; äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu; teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Ajutised sümptmid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA). Mükardiinfarkti sümptmid võivad lla: valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all; ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde, kõhtu; täistunne, seedehäired või lämbumistunne; higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus; äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Meditsiiniline läbivaatus/knsultatsin Enne [väljamõeldud nimetus] alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh pereknna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja testada füüsiline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hiatustest (vt lõik 4.4). Oluline n juhtida naise tähelepanu vensse ja arteriaalse trmbsiga setud teabele, sh [väljamõeldud nimetus] riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptmitele, teadalevatele riskifaktritele ja sellele, mida teha trmbsikahtluse krral. Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi inflehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud svituste järgimist. Uuringute sagedus ja lemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb khandada igale naisele eraldi. Naistele tuleb selgitada, et hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS) ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest. [...] Lõik 4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine Rasedus [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Sünnitusjärgsel peridil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse [Väljamõeldud nimetus] kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Lõik 4.8 Kõrvaltimed 301

[See lõik peab sisaldama järgmist teksti] Valitud kõrvaltimete kirjeldus KHK-sid kasutavatel naistel n täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venssete trmbtiliste ja trmbembliliste seisundite, sh mükardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, vensse trmbsi ja kpsuemblia tekkeks. Neid seisundeid n põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4. [VTE või ATE tuleb kanda kõrvaltimete tabelisse esinemissageduse harv" alla.] [Siia lisada järgmine lõik, sest need ravimid hakkavad kuuluma täiendava järelevalve alla] Võimalikest kõrvaltimetest teavitamine Ravimi võimalikest kõrvaltimetest n luline teavitada ka pärast ravimi müügila väljastamist. See võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishiutöötajatel palutakse teavitada kõigist võimalikest kõrvaltimetest riikliku teavitamissüsteemi, mis n letletud V lisas*, kaudu. [*Trükitud materjalidele khaldub QRD juhend.] 302

II Pakendi infleht [Siia lisada järgmine tekst, sest need ravimid hakkavad kuuluma täiendava järelevalve alla] Käesleva ravimi suhtes khaldatakse täiendavat järelevalvet, mis võimaldab kiiresti tuvastada uut hutusteavet. Te saate sellele kaasa aidata, teavitades ravimi kõigist võimalikest kõrvaltimetest. Kõrvaltimetest teavitamise khta vt lõik 4. [Pakendi inflehe algusesse lisada järgmine tekst] Oluline teave kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite khta Õigesti kasutatuna n need ühed kõige usaldusväärsemad, pöörduva timega rasestumisvastased vahendid. Kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid suurendavad vähesel määral verehüübe tekkeriski veenides ja arterites, eriti esimesel kasutusaastal või uuesti kasutama hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat vaheaega. Pöörake sellele tähelepanu ja knsulteerige ma arstiga, kui arvate, et teil võivad lla verehüübe sümptmid (vt lõik 2 Verehüübed ). Lõik 2. Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Üldised märkused Enne [väljamõeldud nimetus] kasutama hakkamist lugege lõigust 2 teavet verehüüvete khta. Eriti luline n lugeda verehüüvete sümptmite khta, vt lõik 2 Verehüübed. Millal te ei thi [väljamõeldud nimetus] kasutada [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Te ei thi [väljamõeldud nimetus] kasutada, kui teil esineb mis tahes allpl nimetatud seisund. Kui teil n mõni neist seisunditest, peate sellest rääkima ma arstile. Teie arst arutab ks teiega, milline teine rasestumisvastane meetd sbiks teile paremini. Kui teil n (või n kunagi lnud) verehüüve jalgade veresntes (süvaveenitrmbs), kpsudes (kpsuembl) või teistes elundites. Kui te teate, et teil n vere hüübimist mõjutav häire, nt C-valgu või S-valgu vaegus, antitrmbiin-iii vaegus, V faktri Leideni mutatsin või fsflipiidivastased antikehad. Kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik Verehüübed"). Kui teil n kunagi lnud südameinfarkt või insult. 303

Kui teil n (või n lnud) stenkardia (seisund, mis põhjustab tugevat valu rindkeres ja võib lla südameinfarkti esimene tunnus) või mööduv isheemiline atakk (mööduvad insuldi sümptmid). Kui teil n mõni järgmistest haigustest (see võib suurendada verehüübe tekkeriski arterites): raske suhkurtõbi ks veresnte kahjustusega; väga kõrge vererõhk; väga suur rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; seisund, mida nimetatakse hüperhmtsüsteineemiaks; kui teil n (või n lnud) teatud tüüpi migreen, mida nimetatakse auraga migreeniks. Eriline ettevaatus n vajalik ravimiga [väljamõeldud nimetus] [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Millal peate pöörduma ma arsti ple? Pöörduge viivitamatult arsti ple - kui te märkate võimalikke verehüübe sümptmeid, mis võib tähendada, et teil n verehüüve jalas (st süvaveenitrmbs), verehüüve kpsus (st kpsuemblia), südameinfarkt või insult (vt alllevat lõiku Verehüübed ). Nende raskete kõrvaltimete sümptmite kirjelduse leiate lõigust Kuidas tunda ära verehüübe tunnuseid. [...] Teatage ma arstile, kui teil esineb ükskõik milline järgmistest seisunditest. Samuti teavitage ma arsti, kui mõni neist seisunditest tekib või muutub ägedamaks [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal. [...] Kui teil n Crhni tõbi või haavandiline kliit (krniline põletikuline slehaigus). Kui teil n süsteemne erütematsluupus (haigus, mis kahjustab teie rganismi lmulikku kaitsevõimet). Kui teil n hemlüütilis-ureemiline sündrm (vere hüübimishäire, mis põhjustab neerupuudulikkust). Kui teil n sirprakuline aneemia (pärilik vere punaliblede haigus). Kui teie vere rasvasisaldus n suurenenud (hüpertriglütserideemia) või kui seda n esinenud teie pereknnas. Hüpertriglütserideemiat sestatakse pankreatiidi (kõhunäärme põletik) suurema tekkeriskiga. Kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik 2 Verehüübed"). 304

Kui te lete äsja sünnitanud, n teil suurem ht verehüüvete tekkimiseks. Te peate küsima ma arstilt, kui ruttu pärast sünnitust saate hakata [väljamõeldud nimetus] võtma. Kui teil n nahaaluste veenide põletik (pindmine trmbflebiit). Kui teil n veenilaiendid. VEREHÜÜBED Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite, nagu [väljamõeldud nimetus], kasutamine suurendab verehüüvete tekkimise riski, võrreldes nendega, kes neid ei kasuta. Harvadel juhtudel võib verehüüve veresned ummistada ja põhjustada tõsiseid prbleeme. Verehüübed võivad tekkida: veenides (nimetatakse vensseks trmbsiks, vensseks trmbembliaks või VTE-ks); arterites (nimetatakse arteriaalseks trmbsiks, arteriaalseks trmbembliaks või ATE-ks). Verehüüvetest paranemine ei le alati täielik. Harvadel juhtudel võivad verehüübed tekitada raskeid pikaajalisi tüsistusi, väga harva võivad need lõppeda surmaga. Oluline n meeles pidada, et üldiselt n risk kahjuliku verehüübe tekkimiseks [väljamõeldud nimetus] kasutamisel väike. KUIDAS TUNDA ÄRA VEREHÜÜBE TUNNUSEID Pöörduge viivitamatult arsti ple, kui te märkate mis tahes järgmist nähtu või sümptmit. Kas teil esineb neid nähte? Ühe jala paistetus või paistetus piki jala või jalalaba veeni, eriti juhul, kui sellega kaasneb: valu või hellus jalas, mida võib lla tunda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur; jalanaha värvimuutus, nt kahvatus, punetus või sinakaks värvumine. Millisele haigusele see viitab? Süvaveenitrmbs Teadmata põhjusega, äkki tekkinud õhupuudus või kiire hingamine. Teadmata põhjusega, äkki tekkinud köha (võib kaasneda veriköha). Terav valu rindkeres, mis võib tugevneda sügaval hingamisel. Tugev peapööritus või pearinglus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Tugev kõhuvalu. Kpsuemblia Kui te ei le kindel, pöörduge ma arsti ple, sest sa 305

sümptmeid (nt köha või õhupuudus) võivad ekslikult viidata ka vähemtõsistele haigustele nagu nt hingamisteede nakkus (nt külmetushaigus). Enamasti ühes silmas tekkivad sümptmid: khene nägemiskatus või valutu nägemise ähmastumine, mis võib viia nägemiskatuseni. Trmbs silma võrkkesta veenis (verehüüve silmas) Valu, ebamugavus-, surve- või raskustunne rindkeres. Pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all. Täistunne, seedehäired või lämbumistunne. Ebamugavustunne ülakehas, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde ja kõhtu. Higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus. Äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Südameinfarkt Äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käes või jalas, eriti ühel kehaplel. Äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus. Äkki tekkinud ühe või mõlema silma nägemishäired. Äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinikatus. Äkki tekkinud tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu. Teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Insult Mõnikrd võivad insuldi sümptmid lla lühiajalised ning taanduvad peaaegu khe ja täielikult. Te peate siiski pöörduma viivitamatult arsti ple, sest teil võib lla ht teise insuldi tekkeks. Jäsemete paistetamine ja kergelt sinakas värvus. Tugev kõhuvalu (äge kõht). Teisi veresni ummistavad verehüübed VEREHÜÜBED VEENIS Mis võib juhtuda, kui veenis tekib verehüüve? Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist n sestatud verehüüvete tekkeriski suurenemisega veenides (vensne trmbs). Need kõrvaltimed ilmnevad siiski harva. Kõige sagedamini esinevad need kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamise esimesel aastal. 306

Kui verehüüve tekib jalas või jalalabas, võib see põhjustada süvaveenitrmbsi. Kui verehüüve liigub jalast kpsu, võib see põhjustada kpsuembliat. Väga harva võib verehüüve tekkida teiste rganite, nt silma veresntes (trmbs silma võrkkesta veenis). Millal n verehüübe tekkimise ht veenis kõige suurem? Verehüübe tekkimise ht veenis n kõige suurem kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi kasutamise esimesel aastal. Risk võib suureneda ka siis, kui hakkate kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit (kas sama või mõnda muud ravimit) uuesti võtma pärast 4-nädalast või pikemat pausi. Pärast esimest aastat jääb risk väiksemaks, kuid see n alati veidi suurem sellest, kui te ei kasutaks kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. Kui te lõpetate [väljamõeldud nimetus] võtmise, langeb verehüübe tekkerisk tavalisele tasemele mõne nädala jksul. Kui suur n verehüübe tekkerisk? Risk sõltub teie individuaalsest riskist VTE tekkeks ja sellest, millist kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit te kasutate. Verehüübe tekkimise risk jalas (süvaveenitrmbs) või kpsus (kpsuemblia) [väljamõeldud nimetus] võtmise ajal n väike. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] - - Naistel, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja ei le rasedad, tekib verehüüve ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 5 7 naisel 10 000-st, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Veel ei le teada, milline n verehüübe tekkimise risk [väljamõeldud nimetus] kasutamisel võrrelduna levnrgestreeli sisaldava kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi kasutamisega. - Verehüübe tekkerisk n erinev, see sõltub teie tervislikust seisundist (vt alllevat lõiku Faktrid, mis suurendavad verehüübe tekkimise riski ). -. Verehüübe tekkerisk ühe aasta jksul Naised, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalset pilli/plaastrit/rõngast ja kes ei le rasedad. Naised, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavaid kmbineeritud hrmnaalseid tablette. Ligikaudu kahel naisel 10 000-st Ligikaudu 5 7 naisel 10 000-st 307

Naised, kes kasutavad [väljamõeldud nimetus]. Veel teadmata. Faktrid, mis suurendavad veenis verehüübe tekkeriski Verehüübe tekkerisk [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väike, kuid mõned seisundid suurendavad seda riski. Teil n suurem risk: kui te lete väga ülekaaluline (kehamassiindeks üle 30 kg/m 2 ); kui kellelgi teie lähisugulastest n nreas eas (nt enne 50. eluaastat) lnud verehüüve jalas, kpsus või mõnes muus elundis. Sel juhul võib teil esineda pärilikku vere hüübimishäiret. kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa kehavigastuse või haiguse tõttu pikka aega liikuda või kui teil n jalg lahases. Vajalikuks võib sutuda [Väljamõeldud nimetus] kasutamise peatamine mitu nädalat enne peratsini või ajaks kui te lete vähem liikuvam. Kui te peate lõpetama [Väljamõeldud nimetus] kasutamise, küsige ma arstilt, millal võite jälle ravimit võtma hakata; vanemaks saades (eriti üle 35. eluaasta); kui te sünnitasite vähem kui mõni nädal tagasi. Mida rhkem n teil neid eespl letletud seisundeid, seda suurem n teie verehüübe tekkerisk. Lennureisid (> 4 tundi) võivad ajutiselt suurendada verehüübe tekkeriski, eriti kui teil esineb ka teisi eelpl letletud riskifaktreid. Oluline n ma arsti teavitada, kui teil esineb mõni nimetatud seisunditest, isegi juhul, kui te ei le selles päris kindel. Teie arst võib tsustada, et [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb lõpetada. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. VEREHÜÜBED ARTERIS Mis võib juhtuda, kui arteris tekib verehüüve? Nagu verehüüve veenis, võib ka verehüüve arteris põhjustada raskeid prbleeme. Nt võib see põhjustada südameatakki või insulti. Faktrid mis suurendavad arteris verehüübe tekkeriski On luline märkida, et südameataki või insuldi ht [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väga väike, kuid see võib suureneda: vanuse suurenedes (üle 35. eluaasta); kui te suitsetate. Kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi nagu [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal n svitatav suitsetamine lõpetada. Kui te ei suuda suitsetamist lõpetada ja lete üle 35-aastane, võib arst teile svitada teist tüüpi rasestumisvastase vahendi kasutamist; kui te lete ülekaaluline; kui teil n kõrge vererõhk; kui kellelgi teie lähisugulastest n lnud nres eas (enne 50. eluaastat) südameatakki või insulti. Sellisel juhul võib teil lla suurem risk südameataki või insuldi tekkeks; 308

kui teil või kellelgi teie lähisugulastest n kõrge rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; kui teil esinevad migreenihd, eriti auraga migreen; kui teil n prbleeme südamega (klapirike, südamerütmihäire, mida nimetatakse kdade virvenduseks); kui teil n suhkurtõbi. Kui teil n rhkem kui üks nendest seisunditest või kui mõni neist n eriti tõsine, võib verehüübe tekkimise ht veelgi suureneda. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui te hakkate suitsetama, kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. Lõik 4. Võimalikud kõrvaltimed [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Nagu kõik ravimid, võib ka [väljamõeldud nimetus] põhjustada kõrvaltimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltime, eriti kui see n raske ja püsiv; või kui teil tekib mõni tervisehäire, mis võib lla tingitud [väljamõeldud nimetus] kasutamisest, siis rääkige sellest ma arstile. Kõikidel kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatel naistel suureneb verehüüvete tekkerisk veenides (vensne trmbemblia) või arterites (arteriaalne trmbemblia). Täpsemat teavet kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisega setud erinevate riskide khta vt lõigust 2 Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist. [Siia lisada järgmine sõnastus. Kõrvaltimete esinemissagedused ühtlustada vastavalt ravimi maduste kkkuvõttes tdule] Ohtlikud verehüübed veenis või arteris, nt: jalas või jalalabas (süvaveenitrmbs); kpsus (kpsuemblia); südameatakk; insult; miniinsult või ajutised insuldilaadsed sümptmid, mida nimetatakse mööduvaks isheemiliseks atakiks; verehüübed maksas, mas/slestikud, neerudes või silmas. Verehüüvete tekkerisk võib tõusta, kui teil esineb ka teisi seda riski suurendavaid seisundeid (lisateavet verehüübe tekkeriski suurendavate seisundite ja verehüübe sümptmite khta vt lõigust 2). [Siia lisada järgmine lõik, sest need ravimid hakkavad kuuluma täiendava järelevalve alla] Kõrvaltimetest teavitamine 309

Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltime, pidage nõu ma <arsti> <,> <või> <apteekri> <või> meditsiiniõega>. Kõrvaltime võib lla ka selline, mida selles inflehes ei le nimetatud. Kõrvaltimetest võite ka ise teavitada riikliku teavitussüsteemi, mis n letletud V lisas,* kaudu. Teavitades aitate saada rhkem inft ravimi hutusest. [*Trükitud materjalidele khaldub QRD juhend.] 310

LISA III.B - desgestreeli sisaldavad kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid 311

[Kõigi I lisas letletud desgestreeli sisaldavate ravimite ravimiinft tuleb muuta (vastavalt vajadusele teksti lisamine, asendamine või kustutamine), et see vastaks alltdud kkkulepitud sõnastusele] I Ravimi maduste kkkuvõte Lõik 4.1 - Näidustused [Selle lõigu lõppu lisada allpl tdud tekst] [...] [Väljamõeldud nimetus] väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse knkreetsel naisel käesleval hetkel esinevaid riskifaktreid, eriti vensse trmbemblia (VTE) riskifaktreid, ja seda, milline n VTE risk ks [väljamõeldud nimetus] võrreldes teiste kmbineeritud hrmnaalsete kntratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Lõik 4.3 - Vastunäidustused [Seda lõiku tuleb täiendada, lisades järgmised vastunäidustused] KHK-sid ei thi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. [...] Vensne trmbemblia (VTE) või selle tekkerisk Vensne trmbemblia - käeslev (antikagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitrmbs või kpsuemblia). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus vensse trmbemblia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktri Leideni mutatsin), antitrmbiin-iii vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus. Suurem kirurgiline prtseduur ks pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). Mitme riskifaktri esinemisest tingitud vensse trmbemblia kõrge risk (vt lõik 4.4). Arteriaalne trmbemblia (ATE) või selle tekkerisk Arteriaalne trmbemblia - käeslev või anamneesis (nt mükardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenkardia). Tserebrvaskulaarne haigus insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus arteriaalse trmbemblia tekkeks, nt hüperhmtsüsteineemia ja fsflipiidivastased antikehad (kardilipiinivastased antikehad, luupusantikagulant). Varem esinenud kldeliste neurlgiliste sümptmitega migreen. Kõrge risk arteriaalse trmbemblia tekkeks mitme riskifaktri esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktr näiteks: vaskulaarsete sümptmitega suhkurtõbi; raske hüpertensin; 312

[...] raske düslipprteineemia. Lõik 4.4 Erihiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Hiatused [...] Mis tahes allpl nimetatud seisundi või riskifaktri esinemisel tuleb [väljamõeldud nimetus] sbivust arutada ks naisega. Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktrite ägenemisel või esmakrdsel ilmnemisel tuleb pöörduda ma arsti ple, et teha kindlaks, kas [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb katkestada. Vensse trmbemblia (VTE) risk [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Mis tahes kmbineeritud hrmnaalse kntratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab vensse trmbemblia (VTE) tekkeriski, võrreldes mittekasutamisega. Levnrgestreeli, nrgestimaati või nretisterni sisaldavad ravimid n madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nt [väljamõeldud nimetus], võib VTE risk lla kuni kaks krda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise khta, mis ei le madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab [väljamõeldud nimetus] kasutamisega setud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema lemaslevad riskifaktrid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk n kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On lemas ka mõned tõendid selle khta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei le rasedad, tekib VTE ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. Sõltuvalt lemaslevatest riskifaktritest (vt allpl), võib see risk lla individuaalselt ka palju kõrgem. Hinnanguliselt 2 tekib VTE ühe aasta jksul 9 12 naisel 10 000-st, kes kasutavad desgestreeli sisaldavaid KHK-sid; levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate seas n vastav näitaja ligikaudu kuus juhtu 3. VTE juhtude arv aastas n mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel peridil. VTE võib 1 2% juhtudest lõppeda surmaga. 2 Need juhud määratleti epidemilgilise uuringu kõikide andmete alusel, kasutades erinevate ravimite suhtelisi riske võrrelduna levnrgestreeli sisaldavate KHK-dega. 3 Levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta khta n vahemikus 5...7 võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3 3,6 mittekasutajatel. 313

[Siia lisada järgmine jnis] VTE juhtude arv 10 000 naise khta ühes aastas VTE juhtude arv KHK-de mitte-kasutajad (2 juhtu) Levnrgestreeli sisaldavad KHK-d (5 7 juhtu) Desgestreeli sisaldavad KHK-d (9 12 juhtu) [Järgmine sõnastus tuleb vajadusel alles hida/lisada] Väga harva n KHK-de kasutajatel teatatud trmbsi esinemisest teistes veresntes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites. [Järgmine tekst tuleb kustutada (kui khaldub)] Puudub ühtne seisukht selle khta, kas need n setud KHK-de kasutamisega või mitte. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] VTE riskifaktrid KHK kasutajatel võib vensse trmbemblia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktrid, eriti, kui neid n mitu (vt tabel). [Väljamõeldud nimetus] n vastunäidustatud, kui naisel n mitu riskifaktrit, mille tõttu n risk vensse trmbsi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem, kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE kguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. VTE riskifaktrid Riskifaktr Rasvumine (kehamassiindeks üle Märkus KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. 314

30 kg/m²) Pikaajaline liikumatus, suurem kirurgiline prtseduur, mis tahes jalgade või vaagnapiirknna peratsin, neurkirurgia või ulatuslik trauma Eriti luline n seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi riskifaktreid. Nendel juhtudel n svitatav plaastri/pilli/rõnga kasutamine katkestada (plaanilise kirurgilise prtseduuri krral vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne, kui täielikust liikumisvõime taastumisest n möödunud kaks nädalat. Svimatu raseduse vältimiseks tuleb kasutada muud rasestumisvastast vahendit. Kui [väljamõeldud nimetus] kasutamist ei le eelnevalt katkestatud, tuleb kaaluda trmbsivastast ravi. Märkus: ajutine liikumatus, sh lennureis kestvusega üle 4 tunni, võib samuti lla VTE riskifaktriks, eriti naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid Esinemine pereknnas (vensne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Teised VTE-ga setud haigusseisundid Vanuse tõus Päriliku eelsdumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Vähkkasvaja, süsteemne erütematsluupus, hemlüütilis-ureemiline sündrm, krniline põletikuline slehaigus (Crhni tõbi või haavandiline kliit) ja sirprakuline aneemia. Eriti üle 35 aasta. Puudub üksmeel varikssete veenide ja pindmise trmbflebiidi võimaliku rlli khta vensse trmbsi tekkimisel või prgresseerumisel. Arvestada tuleb trmbemblia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise khta vt lõigust 4.6). VTE sümptmid (süvaveenitrmbs ja kpsuemblia) Sümptmite ilmnemisel tuleb svitada naistele khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Süvaveenitrmbsi sümptmid võivad lla: üheplne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni; valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus. Kpsuemblia sümptmid võivad lla: 315

äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine; äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha; terav valu rindkeres; tugev peapööritus või pearinglus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Mõned nendest sümptmitest (nt õhupuudus, köha) n mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused). Veresne sulgusele viitavad teised nähud võivad lla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus. Kui veresne sulgus tekib silmas, võivad sümptmid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskatuseni. Mõnikrd võib nägemiskatus tekkida peaaegu khe. Arteriaalse trmbemblia (ATE) risk Epidemilgilised uuringud n sestanud KHK-de kasutamist arteriaalse trmbemblia (mükardiinfarkt) või tserebrvaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trmbemblia võib lõppeda surmaga. ATE riskifaktrid Riskifaktritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trmbemblia tüsistuste või tserebrvaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). [Väljamõeldud nimi] n vastunäidustatud, kui naisel n üks tõsine või mitu ATE riskifaktrit, mille tõttu n tal kõrge risk arteriaalse trmbsi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem, kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE kguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. ATE riskifaktrid Riskifaktr Vanuse tõus Suitsetamine Märkus Eriti üle 35 aasta. Naistel tuleb svitada mitte suitsetada, kui nad svivad kasutada KHK-d. Üle 35-aastastel naistel, kes jätkavad suitsetamist, tuleb tungivalt svitada kasutada mõnda teist rasestumisvastast meetdit. Hüpertensin Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Esinemine pereknnas (arteriaalne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Migreen KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid. Päriliku eelsdumuse kahtluse krral tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Migreeni esinemissageduse või raskusastme 316

suurenemine (mis võib lla tserebrvaskulaarse häire varajaseks sümptmiks) KHK kasutamise ajal võib lla ravimi kasutamise khese katkestamise põhjuseks. Teised vaskulaarsete häiretega setud haigusseisundid Suhkurtõbi, hüperhmtsüsteineemia, südameklapi kahjustus ja kdade virvendus, düslipprteineemia ja süsteemne erütematsluupus. ATE sümptmid Sümptmite ilmnemisel tuleb naistele svitada khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Tserebrvaskulaarse haiguse sümptmid võivad lla: äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käsivarres või jalas, eriti ühel kehaplel; äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinihäired; äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus; äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas; äkki tekkinud tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu; teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Ajutised sümptmid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA). Mükardiinfarkti sümptmid võivad lla: valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all; ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde, kõhtu; täistunne, seedehäired või lämbumistunne; higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus; äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Meditsiiniline läbivaatus/knsultatsin Enne [väljamõeldud nimetus] alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh pereknna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja testada füüsiline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hiatustest (vt lõik 4.4). Oluline n juhtida naise tähelepanu vensse ja arteriaalse trmbsiga setud teabele, sh [väljamõeldud nimetus] riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptmitele, teadalevatele riskifaktritele ja sellele, mida teha trmbsikahtluse krral. Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi inflehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud svituste järgimist. Uuringute sagedus ja lemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb khandada igale naisele eraldi. Naistele tuleb selgitada, et hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS) ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest. 317

[...] Lõik 4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine Rasedus [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Sünnitusjärgsel peridil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse [Väljamõeldud nimetus] kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Lõik 4.8 Kõrvaltimed [See lõik peab sisaldama järgmist teksti] Valitud kõrvaltimete kirjeldus KHK-sid kasutavatel naistel n täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venssete trmbtiliste ja trmbembliliste seisundite, sh mükardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, vensse trmbsi ja kpsuemblia tekkeks. Neid seisundeid n põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4. [VTE või ATE tuleb kanda kõrvaltimete tabelisse esinemissageduse harv" alla.] 318

II Pakendi infleht [Pakendi inflehe algusesse lisada järgmine tekst] Oluline teave kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite khta Õigesti kasutatuna n need ühed kõige usaldusväärsemad, pöörduva timega rasestumisvastased vahendid. Kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid suurendavad vähesel määral verehüübe tekkeriski veenides ja arterites, eriti esimesel kasutusaastal või uuesti kasutama hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat vaheaega. Pöörake sellele tähelepanu ja knsulteerige ma arstiga, kui arvate, et teil võivad lla verehüübe sümptmid (vt lõik 2 Verehüübed ). Lõik 2. Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Üldised märkused Enne [väljamõeldud nimetus] kasutama hakkamist lugege lõigust 2 teavet verehüüvete khta. Eriti luline n lugeda verehüüvete sümptmite khta, vt lõik 2 Verehüübed. Millal te ei thi [väljamõeldud nimetus] kasutada [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Te ei thi [väljamõeldud nimetus] kasutada, kui teil esineb mis tahes allpl nimetatud seisund. Kui teil n mõni neist seisunditest, peate sellest rääkima ma arstile. Teie arst arutab ks teiega, milline teine rasestumisvastane meetd sbiks teile paremini. Kui teil n (või n kunagi lnud) verehüüve jalgade veresntes (süvaveenitrmbs), kpsudes (kpsuembl) või teistes elundites. Kui te teate, et teil n vere hüübimist mõjutav häire, nt C-valgu või S-valgu vaegus, antitrmbiin-iii vaegus, V faktri Leideni mutatsin või fsflipiidivastased antikehad. Kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik Verehüübed"). Kui teil n kunagi lnud südameinfarkt või insult. Kui teil n (või n lnud) stenkardia (seisund, mis põhjustab tugevat valu rindkeres ja võib lla südameinfarkti esimene tunnus) või mööduv isheemiline atakk (mööduvad insuldi sümptmid). Kui teil n mõni järgmistest haigustest (see võib suurendada verehüübe tekkeriski arterites): raske suhkurtõbi ks veresnte kahjustusega; väga kõrge vererõhk; 319

väga suur rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; seisund, mida nimetatakse hüperhmtsüsteineemiaks; kui teil n (või n kunagi lnud) teatud tüüpi migreen, mida nimetatakse auraga migreeniks. Eriline ettevaatus n vajalik ravimiga [väljamõeldud nimetus] [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Millal peate pöörduma ma arsti ple? Pöörduge viivitamatult arsti ple - kui te märkate võimalikke verehüübe sümptmeid, mis võib tähendada, et teil n verehüüve jalas (st süvaveenitrmbs), verehüüve kpsus (st kpsuemblia), südameinfarkt või insult (vt alllevat lõiku Verehüübed ). Nende raskete kõrvaltimete sümptmite kirjelduse leiate lõigust Kuidas tunda ära verehüübe tunnuseid. [...] Teatage ma arstile, kui teil esineb ükskõik milline järgmistest seisunditest. Samuti teavitage ma arsti, kui mõni neist seisunditest tekib või muutub ägedamaks [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal. [...] Kui teil n Crhni tõbi või haavandiline kliit (krniline põletikuline slehaigus). Kui teil n süsteemne erütematsluupus (haigus, mis kahjustab teie rganismi lmulikku kaitsevõimet). Kui teil n hemlüütilis-ureemiline sündrm (vere hüübimishäire, mis põhjustab neerupuudulikkust). Kui teil n sirprakuline aneemia (pärilik vere punaliblede haigus). Kui teie vere rasvasisaldus n suurenenud (hüpertriglütserideemia) või kui seda n esinenud teie pereknnas. Hüpertriglütserideemiat sestatakse pankreatiidi (kõhunäärme põletik) suurema tekkeriskiga. Kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik 2 Verehüübed"). Kui te lete äsja sünnitanud, n teil suurem ht verehüüvete tekkimiseks. Te peate küsima ma arstilt, kui ruttu pärast sünnitust saate hakata [väljamõeldud nimetus] võtma. Kui teil n nahaaluste veenide põletik (pindmine trmbflebiit). Kui teil n veenilaiendid. VEREHÜÜBED 320

Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite, nagu [väljamõeldud nimetus], kasutamine suurendab verehüüvete tekkimise riski, võrreldes nendega, kes neid ei kasuta. Harvadel juhtudel võib verehüüve veresned ummistada ja põhjustada tõsiseid prbleeme. Verehüübed võivad tekkida: veenides (nimetatakse vensseks trmbsiks, vensseks trmbembliaks või VTE-ks); arterites (nimetatakse arteriaalseks trmbsiks, arteriaalseks trmbembliaks või ATE-ks). Verehüüvetest paranemine ei le alati täielik. Harvadel juhtudel võivad verehüübed tekitada raskeid pikaajalisi tüsistusi, väga harva võivad need lõppeda surmaga. Oluline n meeles pidada, et üldiselt n risk kahjuliku verehüübe tekkimiseks [väljamõeldud nimetus] kasutamisel väike. KUIDAS TUNDA ÄRA VEREHÜÜBE TUNNUSEID Pöörduge viivitamatult arsti ple, kui te märkate mis tahes järgmist nähtu või sümptmit. Kas teil esineb neid nähte? Ühe jala paistetus või paistetus piki jala või jalalaba veeni, eriti juhul, kui sellega kaasneb: valu või hellus jalas, mida võib lla tunda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur; jalanaha värvimuutus, nt kahvatus, punetus või sinakaks värvumine. Millisele haigusele see viitab? Süvaveenitrmbs Teadmata põhjusega, äkki tekkinud õhupuudus või kiire hingamine. Teadmata põhjusega, äkki tekkinud köha (võib kaasneda veriköha). Terav valu rindkeres, mis võib tugevneda sügaval hingamisel. Tugev peapööritus või pearinglus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Tugev kõhuvalu. Kpsuemblia Kui te ei le kindel, pöörduge ma arsti ple, sest sa sümptmeid (nt köha või õhupuudus) võivad ekslikult viidata ka vähemtõsistele haigustele nagu nt hingamisteede nakkus (nt külmetushaigus). Enamasti ühes silmas tekkivad sümptmid: khene nägemiskatus või valutu nägemise ähmastumine, mis võib viia nägemiskatuseni. Trmbs silma võrkkesta veenis (verehüüve silmas) 321

Valu, ebamugavus-, surve- või raskustunne rindkeres. Pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all. Täistunne, seedehäired või lämbumistunne. Ebamugavustunne ülakehas, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde ja kõhtu. Higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus. Äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Südameinfarkt Äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käes või jalas, eriti ühel kehaplel. Äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus. Äkki tekkinud ühe või mõlema silma nägemishäired. Äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinikatus. Äkki tekkinud tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu. Teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Insult Mõnikrd võivad insuldi sümptmid lla lühiajalised ning taanduvad peaaegu khe ja täielikult. Te peate siiski pöörduma viivitamatult arsti ple, sest teil võib lla ht teise insuldi tekkeks. Jäsemete paistetamine ja kergelt sinakas värvus. Tugev kõhuvalu (äge kõht). Teisi veresni ummistavad verehüübed VEREHÜÜBED VEENIS Mis võib juhtuda, kui veenis tekib verehüüve? Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist n sestatud verehüüvete tekkeriski suurenemisega veenides (vensne trmbs). Need kõrvaltimed ilmnevad siiski harva. Kõige sagedamini esinevad need kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamise esimesel aastal. Kui verehüüve tekib jalas või jalalabas, võib see põhjustada süvaveenitrmbsi. Kui verehüüve liigub jalast kpsu, võib see põhjustada kpsuembliat. Väga harva võib verehüüve tekkida teiste rganite, nt silma veresntes (trmbs silma võrkkesta veenis). Millal n verehüübe tekkimise ht veenis kõige suurem? 322

Verehüübe tekkimise ht veenis n kõige suurem kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi kasutamise esimesel aastal. Risk võib suureneda ka siis, kui hakkate kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit (kas sama või mõnda muud ravimit) uuesti võtma pärast 4-nädalast või pikemat pausi. Pärast esimest aastat jääb risk väiksemaks, kuid see n alati veidi suurem sellest, kui te ei kasutaks kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. Kui te lõpetate [väljamõeldud nimetus] võtmise, langeb verehüübe tekkerisk tavalisele tasemele mõne nädala jksul. Kui suur n verehüübe tekkerisk? Risk sõltub teie individuaalsest riskist VTE tekkeks ja sellest, millist kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit te kasutate. Verehüübe tekkimise risk jalas (süvaveenitrmbs) või kpsus (kpsuemblia) [väljamõeldud nimetus] võtmise ajal n väike. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] - - Naistel, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja ei le rasedad, tekib verehüüve ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 5 7 naisel 10 000-st, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 9 12 naisel 10 000-st, kes kasutavad desgestreeli (sisaldub ka [väljamõeldud nimetus]) sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Verehüübe tekkerisk n erinev, see sõltub teie tervislikust seisundist (vt alllevat lõiku Faktrid, mis suurendavad verehüübe tekkimise riski ). -. Verehüübe tekkerisk ühe aasta jksul Naised, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalset pilli/plaastrit/rõngast ja kes ei le rasedad. Naised, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavaid kmbineeritud hrmnaalseid tablette. Naised, kes kasutavad [väljamõeldud nimetus]. Ligikaudu kahel naisel 10 000-st Ligikaudu 5 7 naisel 10 000-st Ligikaudu 9 12 naisel 10 000-st Faktrid, mis suurendavad veenis verehüübe tekkeriski Verehüübe tekkerisk [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väike, kuid mõned seisundid suurendavad seda riski. Teil n suurem risk: kui te lete väga ülekaaluline (kehamassiindeks üle 30 kg/m 2 ); 323

kui kellelgi teie lähisugulastest n nreas eas (nt enne 50. eluaastat) lnud verehüüve jalas, kpsus või mõnes muus elundis. Sel juhul võib teil esineda pärilikku vere hüübimishäiret. kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa kehavigastuse või haiguse tõttu pikka aega liikuda või kui teil n jalg lahases. Vajalikuks võib sutuda [Väljamõeldud nimetus] kasutamise peatamine mitu nädalat enne peratsini või ajaks kui te lete vähem liikuvam. Kui te peate lõpetama [Väljamõeldud nimetus] kasutamise, küsige ma arstilt, millal võite jälle ravimit võtma hakata; vanemaks saades (eriti üle 35. eluaasta); kui te sünnitasite vähem kui mõni nädal tagasi. Mida rhkem n teil neid eespl letletud seisundeid, seda suurem n teie verehüübe tekkerisk. Lennureisid (> 4 tundi) võivad ajutiselt suurendada verehüübe tekkeriski, eriti kui teil esineb ka teisi eelpl letletud riskifaktreid. Oluline n ma arsti teavitada, kui teil esineb mõni nimetatud seisunditest, isegi juhul, kui te ei le selles päris kindel. Teie arst võib tsustada, et [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb lõpetada. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. VEREHÜÜBED ARTERIS Mis võib juhtuda, kui arteris tekib verehüüve? Nagu verehüüve veenis, võib ka verehüüve arteris põhjustada raskeid prbleeme. Nt võib see põhjustada südameatakki või insulti. Faktrid mis suurendavad arteris verehüübe tekkeriski On luline märkida, et südameataki või insuldi ht [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väga väike, kuid see võib suureneda: vanuse suurenedes (üle 35. eluaasta); kui te suitsetate. Kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi nagu [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal n svitatav suitsetamine lõpetada. Kui te ei suuda suitsetamist lõpetada ja lete üle 35-aastane, võib arst teile svitada teist tüüpi rasestumisvastase vahendi kasutamist; kui te lete ülekaaluline; kui teil n kõrge vererõhk; kui kellelgi teie lähisugulastest n lnud nres eas (enne 50. eluaastat) südameatakki või insulti. Sellisel juhul võib teil lla suurem risk südameataki või insuldi tekkeks; kui teil või kellelgi teie lähisugulastest n kõrge rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; kui teil esinevad migreenihd, eriti auraga migreen; kui teil n prbleeme südamega (klapirike, südamerütmihäire, mida nimetatakse kdade virvenduseks); kui teil n suhkurtõbi. Kui teil n rhkem kui üks nendest seisunditest või kui mõni neist n eriti tõsine, võib verehüübe tekkimise ht veelgi suureneda. 324

Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui te hakkate suitsetama, kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. Lõik 4. Võimalikud kõrvaltimed [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Nagu kõik ravimid, võib ka [väljamõeldud nimetus] põhjustada kõrvaltimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltime, eriti kui see n raske ja püsiv; või kui teil tekib mõni tervisehäire, mis võib lla tingitud [väljamõeldud nimetus] kasutamisest, siis rääkige sellest ma arstile. Kõikidel kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatel naistel suureneb verehüüvete tekkerisk veenides (vensne trmbemblia) või arterites (arteriaalne trmbemblia). Täpsemat teavet kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisega setud erinevate riskide khta vt lõigust 2 Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist. [Siia lisada järgmine sõnastus. Kõrvaltimete esinemissagedused ühtlustada vastavalt ravimi maduste kkkuvõttes tdule] Ohtlikud verehüübed veenis või arteris, nt: jalas või jalalabas (süvaveenitrmbs); kpsus (kpsuemblia); südameatakk; insult; miniinsult või ajutised insuldilaadsed sümptmid, mida nimetatakse mööduvaks isheemiliseks atakiks; verehüübed maksas, mas/slestikud, neerudes või silmas. Verehüüvete tekkerisk võib tõusta, kui teil esineb ka teisi seda riski suurendavaid seisundeid (lisateavet verehüübe tekkeriski suurendavate seisundite ja verehüübe sümptmite khta vt lõigust 2). 325

LISA III.C - diengesti sisaldavad kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid 326

[Kõigi lisas I letletud diengesti sisaldavate ravimite ravimiinft tuleb täiendada (vastavalt vajadusele teksti lisamine, asendamine või kustutamine) et see vastaks alltdud kkkulepitud sõnastusele] I Ravimi maduste kkkuvõte Lõik 4.1 - Näidustused [Selle lõigu lõppu lisada allpl tdud tekst] [...] [Väljamõeldud nimetus] väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse knkreetsel naisel käesleval hetkel esinevaid riskifaktreid, eriti vensse trmbemblia (VTE) riskifaktreid, ja seda, milline n VTE risk ks [väljamõeldud nimetus] võrreldes teiste kmbineeritud hrmnaalsete kntratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Lõik 4.3 - Vastunäidustused [Seda lõiku tuleb täiendada, lisades järgmised vastunäidustused] KHK-sid ei thi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. [...] Vensne trmbemblia (VTE) või selle tekkerisk Vensne trmbemblia - käeslev (antikagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitrmbs või kpsuemblia). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus vensse trmbemblia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktri Leideni mutatsin), antitrmbiin-iii vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus. Suurem kirurgiline prtseduur ks pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). Mitme riskifaktri esinemisest tingitud vensse trmbemblia kõrge risk (vt lõik 4.4). Arteriaalne trmbemblia (ATE) või selle tekkerisk Arteriaalne trmbemblia - käeslev või anamneesis (nt mükardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenkardia). Tserebrvaskulaarne haigus insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus arteriaalse trmbemblia tekkeks, nt hüperhmtsüsteineemia ja fsflipiidivastased antikehad (kardilipiinivastased antikehad, luupusantikagulant). Varem esinenud kldeliste neurlgiliste sümptmitega migreen. Suur risk arteriaalse trmbemblia tekkeks mitme riskifaktri esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktr näiteks: vaskulaarsete sümptmitega suhkurtõbi; raske hüpertensin; 327

[...] raske düslipprteineemia. Lõik 4.4 Erihiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Hiatused [...] Mis tahes allpl nimetatud seisundi või riskifaktri esinemisel tuleb [väljamõeldud nimetus] sbivust arutada ks naisega. Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktrite ägenemisel või esmakrdsel ilmnemisel tuleb pöörduda ma arsti ple, et teha kindlaks, kas [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb katkestada. Vensse trmbemblia (VTE) risk [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Mis tahes kmbineeritud hrmnaalse kntratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab vensse trmbemblia (VTE) tekkeriski võrreldes mittekasutamisega. Levnrgestreeli, nrgestimaati või nretisterni sisaldavad ravimid n madalaima VTE tekkeriskiga. Veel ei le teada, kui suur n [väljamõeldud nimetus] risk võrreldes nende madalama riskiga preparaatidega. Otsus mis tahes ravimi kasutamise khta, mis ei le teadalevalt madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab KHK-de kasutamisega setud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema lemaslevad riskifaktrid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk n kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On lemas ka mõned tõendid selle khta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi. [diengesti ja väikeses annuses etünüülöstradili (< 50 μg) sisaldavad ravimid] [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei le rasedad, tekib VTE ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. Sõltuvalt lemaslevatest riskifaktritest (vt allpl), võib see risk lla individuaalselt ka palju kõrgem. Epidemilgilistes uuringutes naistega, kes kasutasid väikeseannuselisi kmbineeritud suukaudseid kntratseptiive (< 50 μg etünüülöstradili), ilmnes, et VTE tekkis ühe aasta jksul ligikaudu 6 12 naisel 10 000-st. Hinnanguliselt tekib 10 000-st naisest, kes kasutavad levnrgestreeli sisaldavat KHK-d ligikaudu kuuel 4 VTE ühe aasta jksul. Piiratud epidemilgilised andmed viitavad sellele, et VTE risk diengesti sisaldavate KHK-de kasutamisel n sarnane levnrgestreeli sisaldavate KHK-dega. Selline VTE juhtude arv aastas n väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel peridil. 4 Levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta khta n vahemikus 5...7 võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3 3,6 mittekasutajatel. 328

VTE võib 1 2% juhtudest lõppeda surmaga. [diengesti ja östradialvaleraati sisaldavad ravimid] [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Naistel, kes ei kasuta KHK-sid ja ei le rasedad, tekib VTE ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. Sõltuvalt lemaslevatest riskifaktritest (vt allpl), võib see risk lla individuaalselt ka palju kõrgem. Epidemilgilistes uuringutes naistega, kes kasutasid väikeseannuselisi kmbineeritud suukaudseid kntratseptiive (< 50 μg etünüülöstradili), ilmnes, et VTE tekkis ühe aasta jksul ligikaudu 6 12 naisel 10 000-st. Hinnanguliselt tekib 10 000-st naisest, kes kasutavad levnrgestreeli sisaldavat KHK-d ligikaudu kuuel 5 VTE ühe aasta jksul. Veel ei le teada, milline n VTE risk [prgestageeni] ja östradili sisaldavate KHK-de kasutamisel, võrrelduna levnrgestreeli sisaldavate madala-annuseliste KHK-dega. VTE juhtude arv aastas väikeseannuseliste KHK-de kasutamisel n väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel peridil. VTE võib 1 2% juhtudest lõppeda surmaga. [Kõik I lisas letletud diengesti sisaldavad ravimid] [Järgmine sõnastus tuleb vajadusel alles hida/lisada] Väga harva n KHK-de kasutajatel teatatud trmbsi esinemisest teistes veresntes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites. [Järgmine tekst tuleb kustutada (kui khaldub)] Puudub ühtne seisukht selle khta, kas need n setud KHK-de kasutamisega või mitte. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] VTE riskifaktrid KHK kasutajatel võib vensse trmbemblia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktrid, eriti, kui neid n mitu (vt tabel). [Väljamõeldud nimetus] n vastunäidustatud, kui naisel n mitu riskifaktrit, mille tõttu n risk vensse trmbsi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE kguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. VTE riskifaktrid Riskifaktr Rasvumine (kehamassiindeks üle Märkus KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. 5 Levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta khta n vahemikus 5...7 võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3 3,6 mittekasutajatel. 329

30 kg/m²) Pikaajaline liikumatus, suurem kirurgiline prtseduur, mis tahes jalgade või vaagnapiirknna peratsin, neurkirurgia või ulatuslik trauma Eriti luline n seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi riskifaktreid. Nendel juhtudel n svitatav plaastri/pilli/rõnga kasutamine katkestada (plaanilise kirurgilise prtseduuri krral vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne, kui täielikust liikumisvõime taastumisest n möödunud kaks nädalat. Svimatu raseduse vältimiseks tuleb kasutada muud rasestumisvastast vahendit. Kui [väljamõeldud nimetus] kasutamist ei le eelnevalt katkestatud, tuleb kaaluda trmbsivastast ravi. Märkus: ajutine liikumatus, sh lennureis kestusega üle 4 tunni, võib samuti lla VTE riskifaktriks, eriti naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid Esinemine pereknnas (vensne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Teised VTE-ga setud haigusseisundid Vanuse tõus Päriliku eelsdumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Vähkkasvaja, süsteemne erütematsluupus, hemlüütilis-ureemiline sündrm, krniline põletikuline slehaigus (Crhni tõbi või haavandiline kliit) ja sirprakuline aneemia. Eriti üle 35 aasta. Puudub üksmeel varikssete veenide ja pindmise trmbflebiidi võimaliku rlli khta vensse trmbsi tekkimisel või prgresseerumisel. Arvestada tuleb trmbemblia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise khta vt lõigust 4.6). VTE sümptmid (süvaveenitrmbs ja kpsuemblia) Sümptmite ilmnemisel tuleb svitada naistele khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Süvaveenitrmbsi sümptmid võivad lla: üheplne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni; valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus. Kpsuemblia sümptmid võivad lla: 330

äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine; äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha; terav valu rindkeres; tugev peapööritus või pearinglus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Mõned nendest sümptmitest (nt õhupuudus, köha) n mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused). Veresne sulgusele viitavad teised nähud võivad lla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus. Kui veresne sulgus tekib silmas, võivad sümptmid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskatuseni. Mõnikrd võib nägemiskatus tekkida peaaegu khe. Arteriaalse trmbemblia (ATE) risk Epidemilgilised uuringud n sestanud KHK-de kasutamist arteriaalse trmbemblia (mükardiinfarkt) või tserebrvaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trmbemblia võib lõppeda surmaga. ATE riskifaktrid Riskifaktritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trmbemblia tüsistuste või tserebrvaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). [Väljamõeldud nimi] n vastunäidustatud, kui naisel n üks tõsine või mitu ATE riskifaktrit, mille tõttu n tal kõrge risk arteriaalse trmbsi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem, kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE kguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. ATE riskifaktrid Riskifaktr Vanuse tõus Suitsetamine Märkus Eriti üle 35 aasta. Naistel tuleb svitada mitte suitsetada, kui nad svivad kasutada KHK-d. Üle 35-aastastel naistel, kes jätkavad suitsetamist, tuleb tungivalt svitada kasutada mõnda teist rasestumisvastast meetdit. Hüpertensin Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Esinemine pereknnas (arteriaalne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Migreen KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid. Päriliku eelsdumuse kahtluse krral tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Migreeni esinemissageduse või raskusastme suurenemine (mis võib lla tserebrvaskulaarse häire varajaseks sümptmiks) KHK kasutamise ajal võib 331

lla ravimi kasutamise khese katkestamise põhjuseks. Teised vaskulaarsete häiretega setud haigusseisundid Suhkurtõbi, hüperhmtsüsteineemia, südameklapi kahjustus ja kdade virvendus, düslipprteineemia ja süsteemne erütematsluupus. ATE sümptmid Sümptmite ilmnemisel tuleb naistele svitada khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Tserebrvaskulaarse haiguse sümptmid võivad lla: äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käsivarres või jalas, eriti ühel kehaplel; äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinihäired; äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus; äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas; äkki tekkinud tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu; teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Ajutised sümptmid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA). Mükardiinfarkti sümptmid võivad lla: valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all; ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde, kõhtu; täistunne, seedehäired või lämbumistunne; higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus; äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Meditsiiniline läbivaatus/knsultatsin Enne [väljamõeldud nimetus] alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh pereknna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja testada füüsiline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hiatustest (vt lõik 4.4). Oluline n juhtida naise tähelepanu vensse ja arteriaalse trmbsiga setud teabele, sh [väljamõeldud nimetus] riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptmitele, teadalevatele riskifaktritele ja sellele, mida teha trmbsikahtluse krral. Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi inflehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud svituste järgimist. Uuringute sagedus ja lemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb khandada igale naisele eraldi. Naistele tuleb selgitada, et hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS) ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest. 332

[...] Lõik 4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine Rasedus [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Sünnitusjärgsel peridil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse [Väljamõeldud nimetus] kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Lõik 4.8 Kõrvaltimed [See lõik peab sisaldama järgmist teksti] Valitud kõrvaltimete kirjeldus KHK-sid kasutavatel naistel n täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venssete trmbtiliste ja trmbembliliste seisundite, sh mükardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, vensse trmbsi ja kpsuemblia tekkeks. Neid seisundeid n põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4. [VTE või ATE tuleb kanda kõrvaltimete tabelisse esinemissageduse harv" alla.] 333

väga suur rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; seisund, mida nimetatakse hüperhmtsüsteineemiaks; kui teil n (või n lnud) teatud tüüpi migreen, mida nimetatakse auraga migreeniks. Eriline ettevaatus n vajalik ravimiga [väljamõeldud nimetus] [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Millal peate pöörduma ma arsti ple? Pöörduge viivitamatult arsti ple - kui te märkate võimalikke verehüübe sümptmeid, mis võib tähendada, et teil n verehüüve jalas (st süvaveenitrmbs), verehüüve kpsus (st kpsuemblia), südameinfarkt või insult (vt alllevat lõiku Verehüübed ). Nende raskete kõrvaltimete sümptmite kirjelduse leiate lõigust Kuidas tunda ära verehüübe tunnuseid. [...] Teatage ma arstile, kui teil esineb ükskõik milline järgmistest seisunditest. Samuti teavitage ma arsti, kui mõni neist seisunditest tekib või muutub ägedamaks [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal. [...] Kui teil n Crhni tõbi või haavandiline kliit (krniline põletikuline slehaigus). Kui teil n süsteemne erütematsluupus (haigus, mis kahjustab teie rganismi lmulikku kaitsevõimet). Kui teil n hemlüütilis-ureemiline sündrm (vere hüübimishäire, mis põhjustab neerupuudulikkust). Kui teil n sirprakuline aneemia (pärilik vere punaliblede haigus). Kui teie vere rasvasisaldus n suurenenud (hüpertriglütserideemia) või kui seda n esinenud teie pereknnas. Hüpertriglütserideemiat sestatakse pankreatiidi (kõhunäärme põletik) suurema tekkeriskiga. Kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik 2 Verehüübed"). Kui te lete äsja sünnitanud, n teil suurem ht verehüüvete tekkimiseks. Te peate küsima ma arstilt, kui ruttu pärast sünnitust saate hakata [väljamõeldud nimetus] võtma. Kui teil n nahaaluste veenide põletik (pindmine trmbflebiit). Kui teil n veenilaiendid. VEREHÜÜBED 335

Valu, ebamugavus-, surve- või raskustunne rindkeres. Pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all. Täistunne, seedehäired või lämbumistunne. Ebamugavustunne ülakehas, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde ja kõhtu. Higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus. Äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Südameinfarkt Äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käes või jalas, eriti ühel kehaplel. Äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus. Äkki tekkinud ühe või mõlema silma nägemishäired. Äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinikatus. Äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu. Teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Insult Mõnikrd võivad insuldi sümptmid lla lühiajalised ning taanduvad peaaegu khe ja täielikult. Te peate siiski pöörduma viivitamatult arsti ple, sest teil võib lla ht teise insuldi tekkeks. Jäsemete paistetamine ja kergelt sinakas värvus. Tugev kõhuvalu (äge kõht). Teisi veresni ummistavad verehüübed VEREHÜÜBED VEENIS Mis võib juhtuda, kui veenis tekib verehüüve? Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist n sestatud verehüüvete tekkeriski suurenemisega veenides (vensne trmbs). Need kõrvaltimed ilmnevad siiski harva. Kõige sagedamini esinevad need kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamise esimesel aastal. Kui verehüüve tekib jalas või jalalabas, võib see põhjustada süvaveenitrmbsi. Kui verehüüve liigub jalast kpsu, võib see põhjustada kpsuembliat. Väga harva võib verehüüve tekkida teiste rganite, nt silma veresntes (trmbs silma võrkkesta veenis). Millal n verehüübe tekkimise ht veenis kõige suurem? 337

Verehüübe tekkimise ht veenis n kõige suurem kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi kasutamise esimesel aastal. Risk võib suureneda ka siis, kui hakkate kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit (kas sama või mõnda muud ravimit) uuesti võtma pärast 4-nädalast või pikemat pausi. Pärast esimest aastat jääb risk väiksemaks, kuid see n alati veidi suurem sellest, kui te ei kasutaks kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. Kui te lõpetate [väljamõeldud nimetus] võtmise, langeb verehüübe tekkerisk tavalisele tasemele mõne nädala jksul. Kui suur n verehüübe tekkerisk? Risk sõltub teie individuaalsest riskist VTE tekkeks ja sellest, millist kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit te kasutate. Verehüübe tekkimise risk jalas (süvaveenitrmbs) või kpsus (kpsuemblia) [väljamõeldud nimetus] võtmise ajal n väike. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] - - Naistel, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja ei le rasedad, tekib verehüüve ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 5 7 naisel 10 000-st, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Veel ei le teada, milline n verehüübe tekkimise risk [väljamõeldud nimetus] kasutamisel võrrelduna levnrgestreeli sisaldava kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi kasutamisega. - Verehüübe tekkerisk n erinev, see sõltub teie tervislikust seisundist (vt alllevat lõiku Faktrid, mis suurendavad verehüübe tekkimise riski ). -. Verehüübe tekkerisk ühe aasta jksul Naised, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalset pilli/plaastrit/rõngast ja kes ei le rasedad. Naised, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavaid kmbineeritud hrmnaalseid tablette. Naised, kes kasutavad [väljamõeldud nimetus]. Ligikaudu kahel naisel 10 000-st Ligikaudu 5 7 naisel 10 000-st Veel teadmata. Faktrid, mis suurendavad veenis verehüübe tekkeriski Verehüübe tekkerisk [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väike, kuid mõned seisundid suurendavad seda riski. Teil n suurem risk: 338

kui te lete väga ülekaaluline (kehamassiindeks üle 30 kg/m 2 ); kui kellelgi teie lähisugulastest n nreas eas (nt enne 50. eluaastat) lnud verehüüve jalas, kpsus või mõnes muus elundis. Sel juhul võib teil esineda pärilikku vere hüübimishäiret. kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa kehavigastuse või haiguse tõttu pikka aega liikuda või kui teil n jalg lahases. Vajalikuks võib sutuda [Väljamõeldud nimetus] kasutamise peatamine mitu nädalat enne peratsini või ajaks kui te lete vähem liikuvam. Kui te peate lõpetama [Väljamõeldud nimetus] kasutamise, küsige ma arstilt, millal võite jälle ravimit võtma hakata; vanemaks saades (eriti üle 35. eluaasta); kui te sünnitasite vähem kui mõni nädal tagasi. Mida rhkem n teil neid eespl letletud seisundeid, seda suurem n teie verehüübe tekkerisk. Lennureisid (> 4 tundi) võivad ajutiselt suurendada verehüübe tekkeriski, eriti kui teil esineb ka teisi eelpl letletud riskifaktreid. Oluline n ma arsti teavitada, kui teil esineb mõni nimetatud seisunditest, isegi juhul, kui te ei le selles päris kindel. Teie arst võib tsustada, et [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb lõpetada. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. VEREHÜÜBED ARTERIS Mis võib juhtuda, kui arteris tekib verehüüve? Nagu verehüüve veenis, võib ka verehüüve arteris põhjustada raskeid prbleeme. Nt võib see põhjustada südameatakki või insulti. Faktrid mis suurendavad arteris verehüübe tekkeriski On luline märkida, et südameataki või insuldi ht [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väga väike, kuid see võib suureneda: vanuse suurenedes (üle 35. eluaasta); kui te suitsetate. Kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi nagu [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal n svitatav suitsetamine lõpetada. Kui te ei suuda suitsetamist lõpetada ja lete üle 35-aastane, võib arst teile svitada teist tüüpi rasestumisvastase vahendi kasutamist; kui te lete ülekaaluline; kui teil n kõrge vererõhk; kui kellelgi teie lähisugulastest n lnud nres eas (enne 50. eluaastat) südameatakki või insulti. Sellisel juhul võib teil lla suurem risk südameataki või insuldi tekkeks; kui teil või kellelgi teie lähisugulastest n kõrge rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; kui teil esinevad migreenihd, eriti auraga migreen; kui teil n prbleeme südamega (klapirike, südamerütmihäire, mida nimetatakse kdade virvenduseks); kui teil n suhkurtõbi. 339

Kui teil n rhkem kui üks nendest seisunditest või kui mõni neist n eriti tõsine, võib verehüübe tekkimise ht veelgi suureneda. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui te hakkate suitsetama, kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. Lõik 4. Võimalikud kõrvaltimed [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Nagu kõik ravimid, võib ka [väljamõeldud nimetus] põhjustada kõrvaltimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltime, eriti kui see n raske ja püsiv; või kui teil tekib mõni tervisehäire, mis võib lla tingitud [väljamõeldud nimetus] kasutamisest, siis rääkige sellest ma arstile. Kõikidel kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatel naistel suureneb verehüüvete tekkerisk veenides (vensne trmbemblia) või arterites (arteriaalne trmbemblia). Täpsemat teavet kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisega setud erinevate riskide khta vt lõigust 2 Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist. [Siia lisada järgmine sõnastus. Kõrvaltimete esinemissagedused ühtlustada vastavalt ravimi maduste kkkuvõttes tdule] Ohtlikud verehüübed veenis või arteris, nt: jalas või jalalabas (süvaveenitrmbs); kpsus (kpsuemblia); südameatakk; insult; miniinsult või ajutised insuldilaadsed sümptmid, mida nimetatakse mööduvaks isheemiliseks atakiks; verehüübed maksas, mas/slestikud, neerudes või silmas. Verehüüvete tekkerisk võib tõusta, kui teil esineb ka teisi seda riski suurendavaid seisundeid (lisateavet verehüübe tekkeriski suurendavate seisundite ja verehüübe sümptmite khta vt lõigust 2). 340

LISA III.D - drspirenni sisaldavad kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid 341

[Kõigi lisas I letletud drspirenni sisaldavate ravimite ravimiinft tuleb täiendada (vastavalt vajadusele teksti lisamine, asendamine või kustutamine) et see vastaks alltdud kkkulepitud sõnastusele] I Ravimi maduste kkkuvõte Lõik 4.1 - Näidustused [Selle lõigu lõppu lisada allpl tdud tekst] [...] [Väljamõeldud nimetus] väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse knkreetsel naisel käesleval hetkel esinevaid riskifaktreid, eriti vensse trmbemblia (VTE) riskifaktreid, ja seda, milline n VTE risk ks [väljamõeldud nimetus] võrreldes teiste kmbineeritud hrmnaalsete kntratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Lõik 4.3 - Vastunäidustused [Seda lõiku tuleb täiendada, lisades järgmised vastunäidustused] KHK-sid ei thi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. [...] Vensne trmbemblia (VTE) või selle tekkerisk Vensne trmbemblia - käeslev (antikagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitrmbs või kpsuemblia). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus vensse trmbemblia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktri Leideni mutatsin), antitrmbiin-iii vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus. Suurem kirurgiline prtseduur ks pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). Mitme riskifaktri esinemisest tingitud vensse trmbemblia kõrge risk (vt lõik 4.4). Arteriaalne trmbemblia (ATE) või selle tekkerisk Arteriaalne trmbemblia - käeslev või anamneesis (nt mükardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenkardia). Tserebrvaskulaarne haigus insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus arteriaalse trmbemblia tekkeks, nt hüperhmtsüsteineemia ja fsflipiidivastased antikehad (kardilipiinivastased antikehad, luupusantikagulant). Varem esinenud kldeliste neurlgiliste sümptmitega migreen. Kõrge risk arteriaalse trmbemblia tekkeks mitme riskifaktri esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktr näiteks: vaskulaarsete sümptmitega suhkurtõbi; 342

raske hüpertensin; [...] raske düslipprteineemia. Lõik 4.4 Erihiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Hiatused [...] Mis tahes allpl nimetatud seisundi või riskifaktri esinemisel tuleb [väljamõeldud nimetus] sbivust arutada ks naisega. Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktrite ägenemisel või esmakrdsel ilmnemisel tuleb pöörduda ma arsti ple, et teha kindlaks, kas [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb katkestada. Vensse trmbemblia (VTE) risk [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Mis tahes kmbineeritud hrmnaalse kntratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab vensse trmbemblia (VTE) tekkeriski võrreldes mittekasutamisega. Levnrgestreeli, nrgestimaati või nretisterni sisaldavad ravimid n madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nt [väljamõeldud nimetus], võib VTE risk lla kuni kaks krda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise khta, mis ei le madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab [väljamõeldud nimetus] kasutamisega setud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema lemaslevad riskifaktrid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk n kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On lemas ka mõned tõendid selle khta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei le rasedad, tekib VTE ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. Sõltuvalt lemaslevatest riskifaktritest (vt allpl), võib see risk lla individuaalselt ka palju kõrgem. Hinnanguliselt 6 tekib VTE ühe aasta jksul 9 12 naisel 10 000-st, kes kasutavad drspirenni sisaldavaid KHK-sid; levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate seas n vastav näitaja ligikaudu kuus juhtu 7. VTE juhtude arv aastas n mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel peridil. VTE võib 1 2% juhtudest lõppeda surmaga. 6 Need juhud määratleti epidemilgilise uuringu kõikide andmete alusel, kasutades erinevate ravimite suhtelisi riske võrrelduna levnrgestreeli sisaldavate KHK-dega. 7 Levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta khta n vahemikus 5...7 võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3 3,6 mittekasutajatel. 343

[Siia lisada järgmine jnis] VTE juhtude arv VTE juhtude arv 10 000 naise khta ühes aastas KHK-de mitte-kasutajad (2 juhtu) Levnrgestreeli sisaldavad KHK-d (5 7 juhtu) Drspirenni sisaldavad KHK-d (9 12 juhtu) [Järgmine sõnastus tuleb vajadusel alles hida/lisada] Väga harva n KHK-de kasutajatel teatatud trmbsi esinemisest teistes veresntes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites. [Järgmine tekst tuleb kustutada (kui khaldub)] Puudub ühtne seisukht selle khta, kas need n setud KHK-de kasutamisega või mitte. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] VTE riskifaktrid KHK kasutajatel võib vensse trmbemblia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktrid, eriti, kui neid n mitu (vt tabel). [Väljamõeldud nimetus] n vastunäidustatud, kui naisel n mitu riskifaktrit, mille tõttu n risk vensse trmbsi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE kguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. VTE riskifaktrid Riskifaktr Rasvumine (kehamassiindeks üle Märkus KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. 344

30 kg/m²) Pikaajaline liikumatus, suurem kirurgiline prtseduur, mis tahes jalgade või vaagnapiirknna peratsin, neurkirurgia või ulatuslik trauma Eriti luline n seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi riskifaktreid. Nendel juhtudel n svitatav plaastri/pilli/rõnga kasutamine katkestada (plaanilise kirurgilise prtseduuri krral vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne, kui täielikust liikumisvõime taastumisest n möödunud kaks nädalat. Svimatu raseduse vältimiseks tuleb kasutada muud rasestumisvastast vahendit. Kui [väljamõeldud nimetus] kasutamist ei le eelnevalt katkestatud, tuleb kaaluda trmbsivastast ravi. Märkus: ajutine liikumatus, sh lennureis kestusega üle 4 tunni, võib samuti lla VTE riskifaktriks, eriti naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid Esinemine pereknnas (vensne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Teised VTE-ga setud haigusseisundid Vanuse tõus Päriliku eelsdumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Vähkkasvaja, süsteemne erütematsluupus, hemlüütilis-ureemiline sündrm, krniline põletikuline slehaigus (Crhni tõbi või haavandiline kliit) ja sirprakuline aneemia. Eriti üle 35 aasta. Puudub üksmeel varikssete veenide ja pindmise trmbflebiidi võimaliku rlli khta vensse trmbsi tekkimisel või prgresseerumisel. Arvestada tuleb trmbemblia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise khta vt lõigust 4.6). VTE sümptmid (süvaveenitrmbs ja kpsuemblia) Sümptmite ilmnemisel tuleb svitada naistele khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Süvaveenitrmbsi sümptmid võivad lla: üheplne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni; valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus. Kpsuemblia sümptmid võivad lla: 345

äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine; äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha; terav valu rindkeres; tugev peapööritus või pearinglus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Mõned nendest sümptmitest (nt õhupuudus, köha) n mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused). Veresne sulgusele viitavad teised nähud võivad lla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus. Kui veresne sulgus tekib silmas, võivad sümptmid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskatuseni. Mõnikrd võib nägemiskatus tekkida peaaegu khe. Arteriaalse trmbemblia (ATE) risk Epidemilgilised uuringud n sestanud KHK-de kasutamist arteriaalse trmbemblia (mükardiinfarkt) või tserebrvaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trmbemblia võib lõppeda surmaga. ATE riskifaktrid Riskifaktritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trmbemblia tüsistuste või tserebrvaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). [Väljamõeldud nimi] n vastunäidustatud, kui naisel n üks tõsine või mitu ATE riskifaktrit, mille tõttu n tal kõrge risk arteriaalse trmbsi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem, kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE kguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. ATE riskifaktrid Riskifaktr Vanuse tõus Suitsetamine Märkus Eriti üle 35 aasta. Naistel tuleb svitada mitte suitsetada, kui nad svivad kasutada KHK-d. Üle 35-aastastel naistel, kes jätkavad suitsetamist, tuleb tungivalt svitada kasutada mõnda teist rasestumisvastast meetdit. Hüpertensin Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Esinemine pereknnas (arteriaalne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Migreen KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid. Päriliku eelsdumuse kahtluse krral tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Migreeni esinemissageduse või raskusastme suurenemine (mis võib lla tserebrvaskulaarse häire varajaseks sümptmiks) KHK kasutamise ajal võib 346

lla ravimi kasutamise khese katkestamise põhjuseks. Teised vaskulaarsete häiretega setud haigusseisundid Suhkurtõbi, hüperhmtsüsteineemia, südameklapi kahjustus ja kdade virvendus, düslipprteineemia ja süsteemne erütematsluupus. ATE sümptmid Sümptmite ilmnemisel tuleb naistele svitada khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Tserebrvaskulaarse haiguse sümptmid võivad lla: äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käsivarres või jalas, eriti ühel kehaplel; äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinihäired; äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus; äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas; äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu; teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Ajutised sümptmid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA). Mükardiinfarkti sümptmid võivad lla: valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all; ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde, kõhtu; täistunne, seedehäired või lämbumistunne; higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus; äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Meditsiiniline läbivaatus/knsultatsin Enne [väljamõeldud nimetus] alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh pereknna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja testada füüsiline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hiatustest (vt lõik 4.4). Oluline n juhtida naise tähelepanu vensse ja arteriaalse trmbsiga setud teabele, sh [väljamõeldud nimetus] riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptmitele, teadalevatele riskifaktritele ja sellele, mida teha trmbsikahtluse krral. Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi inflehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud svituste järgimist. Uuringute sagedus ja lemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb khandada igale naisele eraldi. 347

Naistele tuleb selgitada, et hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid ei kaitse HIV-nakkuste (AIDS) ega teise sugulisel teel levivate haiguste eest. [...] Lõik 4.6 Fertiilsus, rasedus ja imetamine Rasedus [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Sünnitusjärgsel peridil tuleb arvesse võtta suurenenud VTE riski, kui taas alustatakse [Väljamõeldud nimetus] kasutamist (vt lõigud 4.2 ja 4.4). Lõik 4.8 Kõrvaltimed [See lõik peab sisaldama järgmist teksti] Valitud kõrvaltimete kirjeldus KHK-sid kasutavatel naistel n täheldatud suuremat riski arteriaalsete ja venssete trmbtiliste ja trmbembliliste seisundite, sh mükardiinfarkti, insuldi, mööduva isheemilise ataki, vensse trmbsi ja kpsuemblia tekkeks. Neid seisundeid n põhjalikumalt kirjeldatud lõigus 4.4. [VTE või ATE tuleb kanda kõrvaltimete tabelisse esinemissageduse harv" alla.] 348

II Pakendi infleht [Pakendi inflehe algusesse lisada järgmine tekst] Oluline teave kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite khta Õigesti kasutatuna n need ühed kõige usaldusväärsemad, pöörduva timega rasestumisvastased vahendid. Kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid suurendavad vähesel määral verehüübe tekkeriski veenides ja arterites, eriti esimesel kasutusaastal või uuesti kasutama hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat vaheaega. Pöörake sellele tähelepanu ja knsulteerige ma arstiga, kui arvate, et teil võivad lla verehüübe sümptmid (vt lõik 2 Verehüübed ). Lõik 2. Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Üldised märkused Enne [väljamõeldud nimetus] kasutama hakkamist lugege lõigust 2 teavet verehüüvete khta. Eriti luline n lugeda verehüüvete sümptmite khta, vt lõik 2 Verehüübed. Millal te ei thi [väljamõeldud nimetus] kasutada [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Te ei thi [väljamõeldud nimetus] kasutada, kui teil esineb mis tahes allpl nimetatud seisund. Kui teil n mõni neist seisunditest, peate sellest rääkima ma arstile. Teie arst arutab ks teiega, milline teine rasestumisvastane meetd sbiks teile paremini. Kui teil n (või n kunagi lnud) verehüüve jalgade veresntes (süvaveenitrmbs), kpsudes (kpsuembl) või teistes elundites. Kui te teate, et teil n vere hüübimist mõjutav häire, nt C-valgu või S-valgu vaegus, antitrmbiin-iii vaegus, V faktri Leideni mutatsin või fsflipiidivastased antikehad. Kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik Verehüübed"). Kui teil n kunagi lnud südameinfarkt või insult. Kui teil n (või n lnud) stenkardia (seisund, mis põhjustab tugevat valu rindkeres ja võib lla südameinfarkti esimene tunnus) või mööduv isheemiline atakk (mööduvad insuldi sümptmid). Kui teil n mõni järgmistest haigustest (see võib suurendada verehüübe tekkeriski arterites): raske suhkurtõbi ks veresnte kahjustusega; 349

väga kõrge vererõhk; väga suur rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; seisund, mida nimetatakse hüperhmtsüsteineemiaks; kui teil n (või n kunagi lnud) teatud tüüpi migreen, mida nimetatakse auraga migreeniks. Eriline ettevaatus n vajalik ravimiga [väljamõeldud nimetus] [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Millal peate pöörduma ma arsti ple? Pöörduge viivitamatult arsti ple - kui te märkate võimalikke verehüübe sümptmeid, mis võib tähendada, et teil n verehüüve jalas (st süvaveenitrmbs), verehüüve kpsus (st kpsuemblia), südameinfarkt või insult (vt alllevat lõiku Verehüübed ). Nende raskete kõrvaltimete sümptmite kirjelduse leiate lõigust Kuidas tunda ära verehüübe tunnuseid. [...] Teatage ma arstile, kui teil esineb ükskõik milline järgmistest seisunditest. Samuti teavitage ma arsti, kui mõni neist seisunditest tekib või muutub ägedamaks [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal. [...] Kui teil n Crhni tõbi või haavandiline kliit (krniline põletikuline slehaigus). Kui teil n süsteemne erütematsluupus (haigus, mis kahjustab teie rganismi lmulikku kaitsevõimet). Kui teil n hemlüütilis-ureemiline sündrm (vere hüübimishäire, mis põhjustab neerupuudulikkust). Kui teil n sirprakuline aneemia (pärilik vere punaliblede haigus). Kui teie vere rasvasisaldus n suurenenud (hüpertriglütserideemia) või kui seda n esinenud teie pereknnas. Hüpertriglütserideemiat sestatakse pankreatiidi (kõhunäärme põletik) suurema tekkeriskiga. Kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa pikemat aega liikuda (vt lõik 2 Verehüübed"). Kui te lete äsja sünnitanud, n teil suurem ht verehüüvete tekkimiseks. Te peate küsima ma arstilt, kui ruttu pärast sünnitust saate hakata [väljamõeldud nimetus] võtma. Kui teil n nahaaluste veenide põletik (pindmine trmbflebiit). Kui teil n veenilaiendid. 350

VEREHÜÜBED Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite, nagu [väljamõeldud nimetus], kasutamine suurendab verehüüvete tekkimise riski, võrreldes nendega, kes neid ei kasuta. Harvadel juhtudel võib verehüüve veresned ummistada ja põhjustada tõsiseid prbleeme. Verehüübed võivad tekkida: veenides (nimetatakse vensseks trmbsiks, vensseks trmbembliaks või VTE-ks); arterites (nimetatakse arteriaalseks trmbsiks, arteriaalseks trmbembliaks või ATE-ks). Verehüüvetest paranemine ei le alati täielik. Harvadel juhtudel võivad verehüübed tekitada raskeid pikaajalisi tüsistusi, väga harva võivad need lõppeda surmaga. Oluline n meeles pidada, et üldiselt n risk kahjuliku verehüübe tekkimiseks [väljamõeldud nimetus] kasutamisel väike. KUIDAS TUNDA ÄRA VEREHÜÜBE TUNNUSEID Pöörduge viivitamatult arsti ple, kui te märkate mis tahes järgmist nähtu või sümptmit. Kas teil esineb neid nähte? Ühe jala paistetus või paistetus piki jala või jalalaba veeni, eriti juhul, kui sellega kaasneb: valu või hellus jalas, mida võib lla tunda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur; jalanaha värvimuutus, nt kahvatus, punetus või sinakaks värvumine. Millisele haigusele see viitab? Süvaveenitrmbs Teadmata põhjusega, äkki tekkinud õhupuudus või kiire hingamine. Teadmata põhjusega, äkki tekkinud köha (võib kaasneda veriköha). Terav valu rindkeres, mis võib tugevneda sügaval hingamisel. Tugev peapööritus või pearinglus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Tugev kõhuvalu. Kpsuemblia Kui te ei le kindel, pöörduge ma arsti ple, sest sa sümptmeid (nt köha või õhupuudus) võivad ekslikult viidata ka vähemtõsistele haigustele nagu nt hingamisteede nakkus (nt külmetushaigus). Enamasti ühes silmas tekkivad sümptmid: khene nägemiskatus või Trmbs silma võrkkesta veenis (verehüüve silmas) 351

valutu nägemise ähmastumine, mis võib viia nägemiskatuseni. Valu, ebamugavus-, surve- või raskustunne rindkeres. Pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all. Täistunne, seedehäired või lämbumistunne. Ebamugavustunne ülakehas, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde ja kõhtu. Higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus. Äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Südameinfarkt Äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käes või jalas, eriti ühel kehaplel. Äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus. Äkki tekkinud ühe või mõlema silma nägemishäired. Äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinikatus. Äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu. Teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Insult Mõnikrd võivad insuldi sümptmid lla lühiajalised ning taanduvad peaaegu khe ja täielikult. Te peate siiski pöörduma viivitamatult arsti ple, sest teil võib lla ht teise insuldi tekkeks. Jäsemete paistetamine ja kergelt sinakas värvus. Tugev kõhuvalu (äge kõht). Teisi veresni ummistavad verehüübed VEREHÜÜBED VEENIS Mis võib juhtuda, kui veenis tekib verehüüve? Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist n sestatud verehüüvete tekkeriski suurenemisega veenides (vensne trmbs). Need kõrvaltimed ilmnevad siiski harva. Kõige sagedamini esinevad need kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamise esimesel aastal. Kui verehüüve tekib jalas või jalalabas, võib see põhjustada süvaveenitrmbsi. Kui verehüüve liigub jalast kpsu, võib see põhjustada kpsuembliat. 352

Väga harva võib verehüüve tekkida teiste rganite, nt silma veresntes (trmbs silma võrkkesta veenis). Millal n verehüübe tekkimise ht veenis kõige suurem? Verehüübe tekkimise ht veenis n kõige suurem kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi kasutamise esimesel aastal. Risk võib suureneda ka siis, kui hakkate kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit (kas sama või mõnda muud ravimit) uuesti võtma pärast 4-nädalast või pikemat pausi. Pärast esimest aastat jääb risk väiksemaks, kuid see n alati veidi suurem sellest, kui te ei kasutaks kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. Kui te lõpetate [väljamõeldud nimetus] võtmise, langeb verehüübe tekkerisk tavalisele tasemele mõne nädala jksul. Kui suur n verehüübe tekkerisk? Risk sõltub teie individuaalsest riskist VTE tekkeks ja sellest, millist kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit te kasutate. Verehüübe tekkimise risk jalas (süvaveenitrmbs) või kpsus (kpsuemblia) [väljamõeldud nimetus] võtmise ajal n väike. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] - - Naistel, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja ei le rasedad, tekib verehüüve ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 5 7 naisel 10 000-st, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 9 12 naisel 10 000-st, kes kasutavad drspirenni (sisaldub ka [väljamõeldud nimetus]) sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Verehüübe tekkerisk n erinev, see sõltub teie tervislikust seisundist (vt alllevat lõiku Faktrid, mis suurendavad verehüübe tekkimise riski ). -. Verehüübe tekkerisk ühe aasta jksul Naised, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalset pilli/plaastrit/rõngast ja kes ei le rasedad. Naised, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavaid kmbineeritud hrmnaalseid tablette. Naised, kes kasutavad [väljamõeldud nimetus]. Ligikaudu kahel naisel 10 000-st Ligikaudu 5 7 naisel 10 000-st Ligikaudu 9 12 naisel 10 000-st 353

Faktrid, mis suurendavad veenis verehüübe tekkeriski Verehüübe tekkerisk [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väike, kuid mõned seisundid suurendavad seda riski. Teil n suurem risk: kui te lete väga ülekaaluline (kehamassiindeks üle 30 kg/m 2 ); kui kellelgi teie lähisugulastest n nreas eas (nt enne 50. eluaastat) lnud verehüüve jalas, kpsus või mõnes muus elundis. Sel juhul võib teil esineda pärilikku vere hüübimishäiret. kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa kehavigastuse või haiguse tõttu pikka aega liikuda või kui teil n jalg lahases. Vajalikuks võib sutuda [Väljamõeldud nimetus] kasutamise peatamine mitu nädalat enne peratsini või ajaks kui te lete vähem liikuvam. Kui te peate lõpetama [Väljamõeldud nimetus] kasutamise, küsige ma arstilt, millal võite jälle ravimit võtma hakata; vanemaks saades (eriti üle 35. eluaasta); kui te sünnitasite vähem kui mõni nädal tagasi. Mida rhkem n teil neid eespl letletud seisundeid, seda suurem n teie verehüübe tekkerisk. Lennureisid (> 4 tundi) võivad ajutiselt suurendada verehüübe tekkeriski, eriti kui teil esineb ka teisi eelpl letletud riskifaktreid. Oluline n ma arsti teavitada, kui teil esineb mõni nimetatud seisunditest, isegi juhul, kui te ei le selles päris kindel. Teie arst võib tsustada, et [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb lõpetada. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. VEREHÜÜBED ARTERIS Mis võib juhtuda, kui arteris tekib verehüüve? Nagu verehüüve veenis, võib ka verehüüve arteris põhjustada raskeid prbleeme. Nt võib see põhjustada südameatakki või insulti. Faktrid mis suurendavad arteris verehüübe tekkeriski On luline märkida, et südameataki või insuldi ht [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väga väike, kuid see võib suureneda: vanuse suurenedes (üle 35. eluaasta); kui te suitsetate. Kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi nagu [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal n svitatav suitsetamine lõpetada. Kui te ei suuda suitsetamist lõpetada ja lete üle 35-aastane, võib arst teile svitada teist tüüpi rasestumisvastase vahendi kasutamist; kui te lete ülekaaluline; kui teil n kõrge vererõhk; kui kellelgi teie lähisugulastest n lnud nres eas (enne 50. eluaastat) südameatakki või insulti. Sellisel juhul võib teil lla suurem risk südameataki või insuldi tekkeks; kui teil või kellelgi teie lähisugulastest n kõrge rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; kui teil esinevad migreenihd, eriti auraga migreen; 354

kui teil n prbleeme südamega (klapirike, südamerütmihäire, mida nimetatakse kdade virvenduseks); kui teil n suhkurtõbi. Kui teil n rhkem kui üks nendest seisunditest või kui mõni neist n eriti tõsine, võib verehüübe tekkimise ht veelgi suureneda. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui te hakkate suitsetama, kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. Lõik 4. Võimalikud kõrvaltimed [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Nagu kõik ravimid, võib ka [väljamõeldud nimetus] põhjustada kõrvaltimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltime, eriti kui see n raske ja püsiv; või kui teil tekib mõni tervisehäire, mis võib lla tingitud [väljamõeldud nimetus] kasutamisest, siis rääkige sellest ma arstile. Kõikidel kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatel naistel suureneb verehüüvete tekkerisk veenides (vensne trmbemblia) või arterites (arteriaalne trmbemblia). Täpsemat teavet kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisega setud erinevate riskide khta vt lõigust 2 Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist. [Siia lisada järgmine sõnastus. Kõrvaltimete esinemissagedused ühtlustada vastavalt ravimi maduste kkkuvõttes tdule] Ohtlikud verehüübed veenis või arteris, nt: jalas või jalalabas (süvaveenitrmbs); kpsus (kpsuemblia); südameatakk; insult; miniinsult või ajutised insuldilaadsed sümptmid, mida nimetatakse mööduvaks isheemiliseks atakiks; verehüübed maksas, mas/slestikud, neerudes või silmas. Verehüüvete tekkerisk võib tõusta, kui teil esineb ka teisi seda riski suurendavaid seisundeid (lisateavet verehüübe tekkeriski suurendavate seisundite ja verehüübe sümptmite khta vt lõigust 2). 355

LISA III.E - etngestreeli sisaldavad kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid 356

[Kõigi I lisas letletud etngestreeli sisaldavate ravimite ravimiinft tuleb muuta (vastavalt vajadusele teksti lisamine, asendamine või kustutamine), et see vastaks alltdud kkkulepitud sõnastusele] I Ravimi maduste kkkuvõte Lõik 4.1 - Näidustused [Selle lõigu lõppu lisada allpl tdud tekst] [...] [Väljamõeldud nimetus] väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse knkreetsel naisel käesleval hetkel esinevaid riskifaktreid, eriti vensse trmbemblia (VTE) riskifaktreid, ja seda, milline n VTE risk ks [väljamõeldud nimetus] võrreldes teiste kmbineeritud hrmnaalsete kntratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Lõik 4.3 - Vastunäidustused [Seda lõiku tuleb täiendada, lisades järgmised vastunäidustused] KHK-sid ei thi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. [...] Vensne trmbemblia (VTE) või selle tekkerisk Vensne trmbemblia - käeslev (antikagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitrmbs või kpsuemblia). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus vensse trmbemblia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktri Leideni mutatsin), antitrmbiin-iii vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus. Suurem kirurgiline prtseduur ks pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). Mitme riskifaktri esinemisest tingitud vensse trmbemblia kõrge risk (vt lõik 4.4). Arteriaalne trmbemblia (ATE) või selle tekkerisk Arteriaalne trmbemblia - käeslev või anamneesis (nt mükardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenkardia). Tserebrvaskulaarne haigus insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus arteriaalse trmbemblia tekkeks, nt hüperhmtsüsteineemia ja fsflipiidivastased antikehad (kardilipiinivastased antikehad, luupusantikagulant). Varem esinenud kldeliste neurlgiliste sümptmitega migreen. Kõrge risk arteriaalse trmbemblia tekkeks mitme riskifaktri esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktr näiteks: 357

vaskulaarsete sümptmitega suhkurtõbi; raske hüpertensin; [...] raske düslipprteineemia. Lõik 4.4 Erihiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Hiatused [...] Mis tahes allpl nimetatud seisundi või riskifaktri esinemisel tuleb [väljamõeldud nimetus] sbivust arutada ks naisega. Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktrite ägenemisel või esmakrdsel ilmnemisel tuleb pöörduda ma arsti ple, et teha kindlaks, kas [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb katkestada. Vensse trmbemblia (VTE) risk [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Mis tahes kmbineeritud hrmnaalse kntratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab vensse trmbemblia (VTE) tekkeriski võrreldes mittekasutamisega. Levnrgestreeli, nrgestimaati või nretisterni sisaldavad ravimid n madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nt [väljamõeldud nimetus], võib VTE risk lla kuni kaks krda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise khta, mis ei le madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab [väljamõeldud nimetus] kasutamisega setud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema lemaslevad riskifaktrid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk n kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On lemas ka mõned tõendid selle khta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei le rasedad, tekib VTE ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. Sõltuvalt lemaslevatest riskifaktritest (vt allpl), võib see risk lla individuaalselt ka palju kõrgem. Hinnanguliselt tekib 10 000-st naisest, kes kasutavad väikeses annuses levnrgestreeli sisaldavat KHK-d ligikaudu kuuel 8 VTE ühe aasta jksul. VTE riski võrdlemisel [väljamõeldud nimetus] ja levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutamisel n saadud väga erinevaid andmeid (suhtelise riski mitte-suurenemisest (RR = 0,96) kuni peaaegu 2-krdse suurenemiseni (RR = 1,90). See vastab ligikaudu 6 12 VTE juhule aastas 10 000 [väljamõeldud nimetus] kasutava naise hulgas. VTE juhtude arv aastas n mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel peridil. 8 Levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta khta n vahemikus 5...7 võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3 3,6 mittekasutajatel. 358

VTE võib 1 2% juhtudest lõppeda surmaga. [Siia lisada järgmine jnis] VTE juhtude arv 10 000 naise khta ühes aastas VTE juhtude arv KHK-de mitte-kasutajad (2 juhtu) Levnrgestreeli sisaldavad KHK-d (5 7 juhtu) Etngestreeli sisaldavad KHK-d (6 12 juhtu) [Järgmine sõnastus tuleb vajadusel alles hida/lisada] Väga harva n KHK-de kasutajatel teatatud trmbsi esinemisest teistes veresntes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites. [Järgmine tekst tuleb kustutada (kui khaldub)] Puudub ühtne seisukht selle khta, kas need n setud KHK-de kasutamisega või mitte. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] VTE riskifaktrid KHK-de kasutajatel võib vensse trmbemblia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktrid, eriti, kui neid n mitu (vt tabel). [Väljamõeldud nimetus] n vastunäidustatud, kui naisel n mitu riskifaktrit, mille tõttu n risk vensse trmbsi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE kguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. VTE riskifaktrid Riskifaktr Märkus 359

Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Pikaajaline liikumatus, suurem kirurgiline prtseduur, mis tahes jalgade või vaagnapiirknna peratsin, neurkirurgia või ulatuslik trauma KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline n seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi riskifaktreid. Nendel juhtudel n svitatav plaastri/pilli/rõnga kasutamine katkestada (plaanilise kirurgilise prtseduuri krral vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne, kui täielikust liikumisvõime taastumisest n möödunud kaks nädalat. Svimatu raseduse vältimiseks tuleb kasutada muud rasestumisvastast vahendit. Kui [väljamõeldud nimetus] kasutamist ei le eelnevalt katkestatud, tuleb kaaluda trmbsivastast ravi. Märkus: ajutine liikumatus, sh lennureis kestusega üle 4 tunni, võib samuti lla VTE riskifaktriks, eriti naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid Esinemine pereknnas (vensne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Teised VTE-ga setud haigusseisundid Vanuse tõus Päriliku eelsdumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Vähkkasvaja, süsteemne erütematsluupus, hemlüütilis-ureemiline sündrm, krniline põletikuline slehaigus (Crhni tõbi või haavandiline kliit) ja sirprakuline aneemia. Eriti üle 35 aasta. Puudub üksmeel varikssete veenide ja pindmise trmbflebiidi võimaliku rlli khta vensse trmbsi tekkimisel või prgresseerumisel. Arvestada tuleb trmbemblia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise khta vt lõigust 4.6). VTE sümptmid (süvaveenitrmbs ja kpsuemblia) Sümptmite ilmnemisel tuleb svitada naistele khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Süvaveenitrmbsi sümptmid võivad lla: üheplne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni; valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus. 360

Kpsuemblia sümptmid võivad lla: äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine; äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha; terav valu rindkeres; tugev peapööritus või pearinglus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Mõned nendest sümptmitest (nt õhupuudus, köha) n mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused). Veresne sulgusele viitavad teised nähud võivad lla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus. Kui veresne sulgus tekib silmas, võivad sümptmid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskatuseni. Mõnikrd võib nägemiskatus tekkida peaaegu khe. Arteriaalse trmbemblia (ATE) risk Epidemilgilised uuringud n sestanud KHK-de kasutamist arteriaalse trmbemblia (mükardiinfarkt) või tserebrvaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trmbemblia võib lõppeda surmaga. ATE riskifaktrid Riskifaktritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trmbemblia tüsistuste või tserebrvaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). [Väljamõeldud nimi] n vastunäidustatud, kui naisel n üks tõsine või mitu ATE riskifaktrit, mille tõttu n tal kõrge risk arteriaalse trmbsi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem, kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE kguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. ATE riskifaktrid Riskifaktr Vanuse tõus Suitsetamine Märkus Eriti üle 35 aasta. Naistel tuleb svitada mitte suitsetada, kui nad svivad kasutada KHK-d. Üle 35-aastastel naistel, kes jätkavad suitsetamist, tuleb tungivalt svitada kasutada mõnda teist rasestumisvastast meetdit. Hüpertensin Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Esinemine pereknnas (arteriaalne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid. Päriliku eelsdumuse kahtluse krral tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. 361

Migreen Teised vaskulaarsete häiretega setud haigusseisundid Migreeni esinemissageduse või raskusastme suurenemine (mis võib lla tserebrvaskulaarse häire varajaseks sümptmiks) KHK kasutamise ajal võib lla ravimi kasutamise khese katkestamise põhjuseks. Suhkurtõbi, hüperhmtsüsteineemia, südameklapi kahjustus ja kdade virvendus, düslipprteineemia ja süsteemne erütematsluupus. ATE sümptmid Sümptmite ilmnemisel tuleb naistele svitada khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Tserebrvaskulaarse haiguse sümptmid võivad lla: äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käsivarres või jalas, eriti ühel kehaplel; äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinihäired; äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus; äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas; äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu; teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Ajutised sümptmid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA). Mükardiinfarkti sümptmid võivad lla: valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all; ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde, kõhtu; täistunne, seedehäired või lämbumistunne; higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus; äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Meditsiiniline läbivaatus/knsultatsin Enne [väljamõeldud nimetus] alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh pereknna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja testada füüsiline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hiatustest (vt lõik 4.4). Oluline n juhtida naise tähelepanu vensse ja arteriaalse trmbsiga setud teabele, sh [väljamõeldud nimetus] riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptmitele, teadalevatele riskifaktritele ja sellele, mida teha trmbsikahtluse krral. Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi inflehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud svituste järgimist. Uuringute sagedus ja lemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb khandada igale naisele eraldi. 362

Valu, ebamugavus-, surve- või raskustunne rindkeres. Pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all. Täistunne, seedehäired või lämbumistunne. Ebamugavustunne ülakehas, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde ja kõhtu. Higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus. Äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Südameinfarkt Äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käes või jalas, eriti ühel kehaplel. Äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus. Äkki tekkinud ühe või mõlema silma nägemishäired. Äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinikatus. Äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu. Teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Insult Mõnikrd võivad insuldi sümptmid lla lühiajalised ning taanduvad peaaegu khe ja täielikult. Te peate siiski pöörduma viivitamatult arsti ple, sest teil võib lla ht teise insuldi tekkeks. Jäsemete paistetamine ja kergelt sinakas värvus. Tugev kõhuvalu (äge kõht). Teisi veresni ummistavad verehüübed VEREHÜÜBED VEENIS Mis võib juhtuda, kui veenis tekib verehüüve? Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist n sestatud verehüüvete tekkeriski suurenemisega veenides (vensne trmbs). Need kõrvaltimed ilmnevad siiski harva. Kõige sagedamini esinevad need kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamise esimesel aastal. Kui verehüüve tekib jalas või jalalabas, võib see põhjustada süvaveenitrmbsi. Kui verehüüve liigub jalast kpsu, võib see põhjustada kpsuembliat. Väga harva võib verehüüve tekkida teiste rganite, nt silma veresntes (trmbs silma võrkkesta veenis). 367

Millal n verehüübe tekkimise ht veenis kõige suurem? Verehüübe tekkimise ht veenis n kõige suurem kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi kasutamise esimesel aastal. Risk võib suureneda ka siis, kui hakkate kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit (kas sama või mõnda muud ravimit) uuesti võtma pärast 4-nädalast või pikemat pausi. Pärast esimest aastat jääb risk väiksemaks, kuid see n alati veidi suurem sellest, kui te ei kasutaks kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. Kui te lõpetate [väljamõeldud nimetus] võtmise, langeb verehüübe tekkerisk tavalisele tasemele mõne nädala jksul. Kui suur n verehüübe tekkerisk? Risk sõltub teie individuaalsest riskist VTE tekkeks ja sellest, millist kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit te kasutate. Verehüübe tekkimise risk jalas (süvaveenitrmbs) või kpsus (kpsuemblia) [väljamõeldud nimetus] võtmise ajal n väike. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] - - Naistel, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja ei le rasedad, tekib verehüüve ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 5 7 naisel 10 000-st, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 6 12 naisel 10 000-st, kes kasutavad etngestreeli või nrelgestrmiini (nagu [väljamõeldud nimetus]) sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Verehüübe tekkerisk n erinev, see sõltub teie tervislikust seisundist (vt alllevat lõiku Faktrid, mis suurendavad verehüübe tekkimise riski ). - Verehüübe tekkerisk ühe aasta jksul Naised, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalset pilli/plaastrit/rõngast ja kes ei le rasedad. Naised, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavaid kmbineeritud hrmnaalseid tablette. Naised, kes kasutavad [väljamõeldud nimetus]. Ligikaudu kahel naisel 10 000-st Ligikaudu 5 7 naisel 10 000-st Ligikaudu 6 12 naisel 10 000-st Faktrid, mis suurendavad veenis verehüübe tekkeriski Verehüübe tekkerisk [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väike, kuid mõned seisundid suurendavad seda riski. Teil n suurem risk: 368

kui te lete väga ülekaaluline (kehamassiindeks üle 30 kg/m 2 ); kui kellelgi teie lähisugulastest n nreas eas (nt enne 50. eluaastat) lnud verehüüve jalas, kpsus või mõnes muus elundis. Sel juhul võib teil esineda pärilikku vere hüübimishäiret. kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa kehavigastuse või haiguse tõttu pikka aega liikuda või kui teil n jalg lahases. Vajalikuks võib sutuda [Väljamõeldud nimetus] kasutamise peatamine mitu nädalat enne peratsini või ajaks kui te lete vähem liikuvam. Kui te peate lõpetama [Väljamõeldud nimetus] kasutamise, küsige ma arstilt, millal võite jälle ravimit võtma hakata; vanemaks saades (eriti üle 35. eluaasta); kui te sünnitasite vähem kui mõni nädal tagasi. Mida rhkem n teil neid eespl letletud seisundeid, seda suurem n teie verehüübe tekkerisk. Lennureisid (> 4 tundi) võivad ajutiselt suurendada verehüübe tekkeriski, eriti kui teil esineb ka teisi eelpl letletud riskifaktreid. Oluline n ma arsti teavitada, kui teil esineb mõni nimetatud seisunditest, isegi juhul, kui te ei le selles päris kindel. Teie arst võib tsustada, et [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb lõpetada. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. VEREHÜÜBED ARTERIS Mis võib juhtuda, kui arteris tekib verehüüve? Nagu verehüüve veenis, võib ka verehüüve arteris põhjustada raskeid prbleeme. Nt võib see põhjustada südameatakki või insulti. Faktrid mis suurendavad arteris verehüübe tekkeriski On luline märkida, et südameataki või insuldi ht [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väga väike, kuid see võib suureneda: vanuse suurenedes (üle 35. eluaasta); kui te suitsetate. Kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi nagu [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal n svitatav suitsetamine lõpetada. Kui te ei suuda suitsetamist lõpetada ja lete üle 35-aastane, võib arst teile svitada teist tüüpi rasestumisvastase vahendi kasutamist; kui te lete ülekaaluline; kui teil n kõrge vererõhk; kui kellelgi teie lähisugulastest n lnud nres eas (enne 50. eluaastat) südameatakki või insulti. Sellisel juhul võib teil lla suurem risk südameataki või insuldi tekkeks; kui teil või kellelgi teie lähisugulastest n kõrge rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; kui teil esinevad migreenihd, eriti auraga migreen; kui teil n prbleeme südamega (klapirike, südamerütmihäire, mida nimetatakse kdade virvenduseks); kui teil n suhkurtõbi. 369

Kui teil n rhkem kui üks nendest seisunditest või kui mõni neist n eriti tõsine, võib verehüübe tekkimise ht veelgi suureneda. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui te hakkate suitsetama, kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. Lõik 4. Võimalikud kõrvaltimed [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Nagu kõik ravimid, võib ka [väljamõeldud nimetus] põhjustada kõrvaltimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltime, eriti kui see n raske ja püsiv; või kui teil tekib mõni tervisehäire, mis võib lla tingitud [väljamõeldud nimetus] kasutamisest, siis rääkige sellest ma arstile. Kõikidel kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatel naistel suureneb verehüüvete tekkerisk veenides (vensne trmbemblia) või arterites (arteriaalne trmbemblia). Täpsemat teavet kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisega setud erinevate riskide khta vt lõigust 2 Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist. [Siia lisada järgmine sõnastus. Kõrvaltimete esinemissagedused ühtlustada vastavalt ravimi maduste kkkuvõttes tdule] Ohtlikud verehüübed veenis või arteris, nt: jalas või jalalabas (süvaveenitrmbs); kpsus (kpsuemblia); südameatakk; insult; miniinsult või ajutised insuldilaadsed sümptmid, mida nimetatakse mööduvaks isheemiliseks atakiks; verehüübed maksas, mas/slestikud, neerudes või silmas. Verehüüvete tekkerisk võib tõusta, kui teil esineb ka teisi seda riski suurendavaid seisundeid (lisateavet verehüübe tekkeriski suurendavate seisundite ja verehüübe sümptmite khta vt lõigust 2). 370

LISA III.F - gestdeeni sisaldavad kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid 371

[Kõigi lisas I letletud gestdeeni sisaldavate ravimite ravimiinft tuleb täiendada (vastavalt vajadusele teksti lisamine, asendamine või kustutamine) et see vastaks alltdud kkkulepitud sõnastusele] I Ravimi maduste kkkuvõte Lõik 4.1 - Näidustused [Selle lõigu lõppu lisada allpl tdud tekst] [...] [Väljamõeldud nimetus] väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse knkreetsel naisel käesleval hetkel esinevaid riskifaktreid, eriti vensse trmbemblia (VTE) riskifaktreid, ja seda, milline n VTE risk ks [väljamõeldud nimetus] võrreldes teiste kmbineeritud hrmnaalsete kntratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Lõik 4.3 - Vastunäidustused [Seda lõiku tuleb täiendada, lisades järgmised vastunäidustused] KHK-sid ei thi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. [...] Vensne trmbemblia (VTE) või selle tekkerisk Vensne trmbemblia - käeslev (antikagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitrmbs või kpsuemblia). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus vensse trmbemblia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktri Leideni mutatsin), antitrmbiin-iii vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus. Suurem kirurgiline prtseduur ks pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). Mitme riskifaktri esinemisest tingitud vensse trmbemblia kõrge risk (vt lõik 4.4). Arteriaalne trmbemblia (ATE) või selle tekkerisk Arteriaalne trmbemblia - käeslev või anamneesis (nt mükardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenkardia). Tserebrvaskulaarne haigus insult praegu või anamneesis või selle eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus arteriaalse trmbemblia tekkeks, nt hüperhmtsüsteineemia ja fsflipiidivastased antikehad (kardilipiinivastased antikehad, luupusantikagulant). Varem esinenud kldeliste neurlgiliste sümptmitega migreen. Kõrge risk arteriaalse trmbemblia tekkeks mitme riskifaktri esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktr näiteks: vaskulaarsete sümptmitega suhkurtõbi; 372

raske hüpertensin; [...] raske düslipprteineemia. Lõik 4.4 Erihiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Hiatused [...] Mis tahes allpl nimetatud seisundi või riskifaktri esinemisel tuleb [väljamõeldud nimetus] sbivust arutada ks naisega. Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktrite ägenemisel või esmakrdsel ilmnemisel tuleb pöörduda ma arsti ple, et teha kindlaks, kas [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb katkestada. Vensse trmbemblia (VTE) risk [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Mis tahes kmbineeritud hrmnaalse kntratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab vensse trmbemblia (VTE) tekkeriski, võrreldes mittekasutamisega. Levnrgestreeli, nrgestimaati või nretisterni sisaldavad ravimid n madalaima VTE tekkeriskiga. Teistel ravimitel, nt [väljamõeldud nimetus], võib VTE risk lla kuni kaks krda suurem. Otsus mis tahes ravimi kasutamise khta, mis ei le madalaima VTE tekkeriskiga, tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab [väljamõeldud nimetus] kasutamisega setud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema lemaslevad riskifaktrid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk n kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On lemas ka mõned tõendid selle khta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei le rasedad, tekib VTE ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. Sõltuvalt lemaslevatest riskifaktritest (vt allpl), võib see risk lla individuaalselt ka palju kõrgem. Hinnanguliselt 9 tekib VTE ühe aasta jksul 9 12 naisel 10 000-st, kes kasutavad gestdeeni sisaldavaid KHK-sid; levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate seas n vastav näitaja ligikaudu kuus juhtu 10. VTE juhtude arv aastas n mõlemal juhul väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel peridil. VTE võib 1 2% juhtudest lõppeda surmaga. 9 Need juhud määratleti epidemilgilise uuringu kõikide andmete alusel, kasutades erinevate ravimite suhtelisi riske võrrelduna levnrgestreeli sisaldavate KHK-dega. 10 Levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta khta n vahemikus 5...7 võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3 3,6 mittekasutajatel. 373

[Siia lisada järgmine jnis] VTE juhtude arv VTE juhtude arv 10 000 naise khta ühes aastas KHK-de mitte-kasutajad (2 juhtu) Levnrgestreeli sisaldavad KHK-d (5 7 juhtu) Gestdeeni sisaldavad KHK-d (9 12 juhtu) [Järgmine sõnastus tuleb vajadusel alles hida/lisada] Väga harva n KHK-de kasutajatel teatatud trmbsi esinemisest teistes veresntes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites. [Järgmine tekst tuleb kustutada (kui khaldub)] Puudub ühtne seisukht selle khta, kas need n setud KHK-de kasutamisega või mitte. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] VTE riskifaktrid KHK kasutajatel võib vensse trmbemblia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktrid, eriti, kui neid n mitu (vt tabel). [Väljamõeldud nimetus] n vastunäidustatud, kui naisel n mitu riskifaktrit, mille tõttu n risk vensse trmbsi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE kguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). 374

Tabel. VTE riskifaktrid Riskifaktr Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Pikaajaline liikumatus, suurem kirurgiline prtseduur, mis tahes jalgade või vaagnapiirknna peratsin, neurkirurgia või ulatuslik trauma Märkus KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline n seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi riskifaktreid. Nendel juhtudel n svitatav plaastri/pilli/rõnga kasutamine katkestada (plaanilise kirurgilise prtseduuri krral vähemalt neli nädalat varem) ja mitte taasalustada enne, kui täielikust liikumisvõime taastumisest n möödunud kaks nädalat. Svimatu raseduse vältimiseks tuleb kasutada muud rasestumisvastast vahendit. Kui [väljamõeldud nimetus] kasutamist ei le eelnevalt katkestatud, tuleb kaaluda trmbsivastast ravi. Märkus: ajutine liikumatus, sh lennureis kestusega üle 4 tunni, võib samuti lla VTE riskifaktriks, eriti naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid Esinemine pereknnas (vensne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) Teised VTE-ga setud haigusseisundid Vanuse tõus Päriliku eelsdumuse kahtlusel tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. Vähkkasvaja, süsteemne erütematsluupus, hemlüütilis-ureemiline sündrm, krniline põletikuline slehaigus (Crhni tõbi või haavandiline kliit) ja sirprakuline aneemia. Eriti üle 35 aasta. Puudub üksmeel varikssete veenide ja pindmise trmbflebiidi võimaliku rlli khta vensse trmbsi tekkimisel või prgresseerumisel. Arvestada tuleb trmbemblia tekkeriski suurenemist raseduse ajal ja eriti 6 nädala vältel pärast sünnitust (teavet raseduse ja imetamise khta vt lõigust 4.6). VTE sümptmid (süvaveenitrmbs ja kpsuemblia) Sümptmite ilmnemisel tuleb svitada naistele khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Süvaveenitrmbsi sümptmid võivad lla: üheplne jala ja/või jalalaba paistetus või paistetus piki jalaveeni; 375

valu või tundlikkus jalas, mis võib tunda anda ainult seistes või kõndides; haige jala kõrgem temperatuur, jalanaha punetus või värvimuutus. Kpsuemblia sümptmid võivad lla: äkki tekkinud ebaselge põhjusega õhupuudus või kiire hingamine; äkki tekkinud köha, millega võib kaasneda veriköha; terav valu rindkeres; tugev peapööritus või pearinglus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Mõned nendest sümptmitest (nt õhupuudus, köha) n mittespetsiifilised ja neid võidakse ekslikult tõlgendada tavalisemate või vähemtõsiste haigustena (nt hingamisteede nakkused). Veresne sulgusele viitavad teised nähud võivad lla jäseme äkiline valu, paistetus ja kergelt sinine värvus. Kui veresne sulgus tekib silmas, võivad sümptmid varieeruda valutust hägustunud nägemisest kuni nägemiskatuseni. Mõnikrd võib nägemiskatus tekkida peaaegu khe. Arteriaalse trmbemblia (ATE) risk Epidemilgilised uuringud n sestanud KHK-de kasutamist arteriaalse trmbemblia (mükardiinfarkt) või tserebrvaskulaarse haiguse (nt mööduv isheemiline atakk, insult) suurema tekkeriskiga. Arteriaalne trmbemblia võib lõppeda surmaga. ATE riskifaktrid Riskifaktritega KHK-de kasutajatel suureneb arteriaalse trmbemblia tüsistuste või tserebrvaskulaarse haiguse risk veelgi (vt tabel). [Väljamõeldud nimi] n vastunäidustatud, kui naisel n üks tõsine või mitu ATE riskifaktrit, mille tõttu n tal kõrge risk arteriaalse trmbsi tekkeks (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem, kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada ATE kguriski naisele. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. ATE riskifaktrid Riskifaktr Vanuse tõus Suitsetamine Märkus Eriti üle 35 aasta. Naistel tuleb svitada mitte suitsetada, kui nad svivad kasutada KHK-d. Üle 35-aastastel naistel, kes jätkavad suitsetamist, tuleb tungivalt svitada kasutada mõnda teist rasestumisvastast meetdit. Hüpertensin Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Esinemine pereknnas (arteriaalne trmbemblia õdedel/vendadel või vanematel, eriti just suhteliselt nres eas, nt enne 50. eluaastat) KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline naistel, kellel esineb ka teisi riskifaktreid. Päriliku eelsdumuse kahtluse krral tuleb enne mis tahes KHK määramise tsust saata naine eriarsti knsultatsinile. 376

Migreen Teised vaskulaarsete häiretega setud haigusseisundid Migreeni esinemissageduse või raskusastme suurenemine (mis võib lla tserebrvaskulaarse häire varajaseks sümptmiks) KHK kasutamise ajal võib lla ravimi kasutamise khese katkestamise põhjuseks. Suhkurtõbi, hüperhmtsüsteineemia, südameklapi kahjustus ja kdade virvendus, düslipprteineemia ja süsteemne erütematsluupus. ATE sümptmid Sümptmite ilmnemisel tuleb naistele svitada khest arsti ple pöördumist ning tervishiutöötajate teavitamist sellest, et ta kasutab KHK-d. Tserebrvaskulaarse haiguse sümptmid võivad lla: äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käsivarres või jalas, eriti ühel kehaplel; äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinihäired; äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus; äkki tekkinud nägemishäire ühes või mõlemas silmas; äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu; teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Ajutised sümptmid viitavad mööduvale isheemilisele atakile (TIA). Mükardiinfarkti sümptmid võivad lla: valu, ebamugavustunne, survetunne, raskustunne, pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all; ebamugavustunne, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde, kõhtu; täistunne, seedehäired või lämbumistunne; higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus; äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus; kiire või ebakrrapärane südamerütm. Meditsiiniline läbivaatus/knsultatsin Enne [väljamõeldud nimetus] alustamist või taasalustamist tuleb naiselt võtta täielik meditsiiniline anamnees (sh pereknna anamnees) ja välistada rasedus. Tuleb mõõta vererõhku ja testada füüsiline läbivaatus lähtudes vastunäidustustest (vt lõik 4.3) ja hiatustest (vt lõik 4.4). Oluline n juhtida naise tähelepanu vensse ja arteriaalse trmbsiga setud teabele, sh [väljamõeldud nimetus] riskile võrreldes teiste KHK-dega, VTE ja ATE sümptmitele, teadalevatele riskifaktritele ja sellele, mida teha trmbsikahtluse krral. Naisele tuleb rõhutada ravimi pakendi inflehte tähelepaneliku lugemise vajadust ja seal antud svituste järgimist. Uuringute sagedus ja lemus peavad põhinema kehtivatel ravijuhistel ning neid tuleb khandada igale naisele eraldi. 377

Valu, ebamugavus-, surve- või raskustunne rindkeres. Pigistus- või täistunne rindkeres, käsivarres või rinnaku all. Täistunne, seedehäired või lämbumistunne. Ebamugavustunne ülakehas, mis kiirgub selga, lõuga, kõripiirknda, käsivarde ja kõhtu. Higistamine, iiveldus, ksendamine või pearinglus. Äärmine nõrkus, ärevus või õhupuudus. Kiire või ebakrrapärane südamerütm. Südameinfarkt Äkki tekkinud tuimus või nõrkus näs, käes või jalas, eriti ühel kehaplel. Äkki tekkinud segasusseisund, rääkimis- või mõistmisraskus. Äkki tekkinud ühe või mõlema silma nägemishäired. Äkki tekkinud kõndimisraskus, pearinglus, tasakaalu- või krdinatsinikatus. Äkki tekkinud, tugev või pikaajaline teadmata põhjusega peavalu. Teadvusekatus või minestamine krampidega või ilma. Insult Mõnikrd võivad insuldi sümptmid lla lühiajalised ning taanduvad peaaegu khe ja täielikult. Te peate siiski pöörduma viivitamatult arsti ple, sest teil võib lla ht teise insuldi tekkeks. Jäsemete paistetamine ja kergelt sinakas värvus. Tugev kõhuvalu (äge kõht). Teisi veresni ummistavad verehüübed VEREHÜÜBED VEENIS Mis võib juhtuda, kui veenis tekib verehüüve? Kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist n sestatud verehüüvete tekkeriski suurenemisega veenides (vensne trmbs). Need kõrvaltimed ilmnevad siiski harva. Kõige sagedamini esinevad need kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamise esimesel aastal. Kui verehüüve tekib jalas või jalalabas, võib see põhjustada süvaveenitrmbsi. Kui verehüüve liigub jalast kpsu, võib see põhjustada kpsuembliat. Väga harva võib verehüüve tekkida teiste rganite, nt silma veresntes (trmbs silma võrkkesta veenis). 382

Millal n verehüübe tekkimise ht veenis kõige suurem? Verehüübe tekkimise ht veenis n kõige suurem kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi kasutamise esimesel aastal. Risk võib suureneda ka siis, kui hakkate kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit (kas sama või mõnda muud ravimit) uuesti võtma pärast 4-nädalast või pikemat pausi. Pärast esimest aastat jääb risk väiksemaks, kuid see n alati veidi suurem sellest, kui te ei kasutaks kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. Kui te lõpetate [väljamõeldud nimetus] võtmise, langeb verehüübe tekkerisk tavalisele tasemele mõne nädala jksul. Kui suur n verehüübe tekkerisk? Risk sõltub teie individuaalsest riskist VTE tekkeks ja sellest, millist kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit te kasutate. Verehüübe tekkimise risk jalas (süvaveenitrmbs) või kpsus (kpsuemblia) [väljamõeldud nimetus] võtmise ajal n väike. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] - - Naistel, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid ja ei le rasedad, tekib verehüüve ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 5 7 naisel 10 000-st, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Ühe aasta jksul tekib verehüüve ligikaudu 9 12 naisel 10 000-st, kes kasutavad gestdeeni (sisaldub ka [väljamõeldud nimetus]) sisaldavat kmbineeritud hrmnaalset rasestumisvastast vahendit. - Verehüübe tekkerisk n erinev, see sõltub teie tervislikust seisundist (vt alllevat lõiku Faktrid, mis suurendavad verehüübe tekkimise riski ). -. Verehüübe tekkerisk ühe aasta jksul Naised, kes ei kasuta kmbineeritud hrmnaalset pilli/plaastrit/rõngast ja kes ei le rasedad. Naised, kes kasutavad levnrgestreeli, nretisterni või nrgestimaati sisaldavaid kmbineeritud hrmnaalseid tablette. Naised, kes kasutavad [väljamõeldud nimetus]. Ligikaudu kahel naisel 10 000-st Ligikaudu 5 7 naisel 10 000-st Ligikaudu 9 12 naisel 10 000-st Faktrid, mis suurendavad veenis verehüübe tekkeriski Verehüübe tekkerisk [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väike, kuid mõned seisundid suurendavad seda riski. Teie risk n suurem: 383

kui te lete väga ülekaaluline (kehamassiindeks üle 30 kg/m 2 ); kui kellelgi teie lähisugulastest n nreas eas (nt enne 50. eluaastat) lnud verehüüve jalas, kpsus või mõnes muus elundis. Sel juhul võib teil esineda pärilikku vere hüübimishäiret. kui teile plaanitakse teha peratsin või kui te ei saa kehavigastuse või haiguse tõttu pikka aega liikuda või kui teil n jalg lahases. Vajalikuks võib sutuda [Väljamõeldud nimetus] kasutamise peatamine mitu nädalat enne peratsini või ajaks kui te lete vähem liikuvam. Kui te peate lõpetama [Väljamõeldud nimetus] kasutamise, küsige ma arstilt, millal võite jälle ravimit võtma hakata; vanemaks saades (eriti üle 35. eluaasta); kui te sünnitasite vähem kui mõni nädal tagasi. Mida rhkem n teil neid eespl letletud seisundeid, seda suurem n teie verehüübe tekkerisk. Lennureisid (> 4 tundi) võivad ajutiselt suurendada verehüübe tekkeriski, eriti kui teil esineb ka teisi eelpl letletud riskifaktreid. Oluline n ma arsti teavitada, kui teil esineb mõni nimetatud seisunditest, isegi juhul, kui te ei le selles päris kindel. Teie arst võib tsustada, et [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb lõpetada. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. VEREHÜÜBED ARTERIS Mis võib juhtuda, kui arteris tekib verehüüve? Nagu verehüüve veenis, võib ka verehüüve arteris põhjustada raskeid prbleeme. Nt võib see põhjustada südameatakki või insulti. Faktrid mis suurendavad arteris verehüübe tekkeriski On luline märkida, et südameataki või insuldi ht [väljamõeldud nimetus] kasutamisel n väga väike, kuid see võib suureneda: vanuse suurenedes (üle 35. eluaasta); kui te suitsetate. Kmbineeritud hrmnaalse rasestumisvastase vahendi nagu [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal n svitatav suitsetamine lõpetada. Kui te ei suuda suitsetamist lõpetada ja lete üle 35-aastane, võib arst teile svitada teist tüüpi rasestumisvastase vahendi kasutamist; kui te lete ülekaaluline; kui teil n kõrge vererõhk; kui kellelgi teie lähisugulastest n lnud nres eas (enne 50. eluaastat) südameatakki või insulti. Sellisel juhul võib teil lla suurem risk südameataki või insuldi tekkeks; kui teil või kellelgi teie lähisugulastest n kõrge rasvade (klesterl või triglütseriidid) sisaldus veres; kui teil esinevad migreenihd, eriti auraga migreen; kui teil n prbleeme südamega (klapirike, südamerütmihäire, mida nimetatakse kdade virvenduseks); 384

kui teil n suhkurtõbi. Kui teil n rhkem kui üks nendest seisunditest või kui mõni neist n eriti tõsine, võib verehüübe tekkimise ht veelgi suureneda. Kui mõni nimetatud seisunditest muutub [väljamõeldud nimetus] kasutamise ajal, nt kui te hakkate suitsetama, kui lähipereknna liikmel tekib teadmata põhjusel trmbs või kui teie kehakaal luliselt suureneb, rääkige ma arstiga. Lõik 4. Võimalikud kõrvaltimed [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Nagu kõik ravimid, võib ka [väljamõeldud nimetus] põhjustada kõrvaltimeid, kuigi kõigil neid ei teki. Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltime, eriti kui see n raske ja püsiv; või kui teil tekib mõni tervisehäire, mis võib lla tingitud [väljamõeldud nimetus] kasutamisest, siis rääkige sellest ma arstile. Kõikidel kmbineeritud hrmnaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatel naistel suureneb verehüüvete tekkerisk veenides (vensne trmbemblia) või arterites (arteriaalne trmbemblia). Täpsemat teavet kmbineeritud hrmnaalsete rasestumisvastaste vahendite kasutamisega setud erinevate riskide khta vt lõigust 2 Mida n vaja teada enne [väljamõeldud nimetus] kasutamist. [Siia lisada järgmine sõnastus. Kõrvaltimete esinemissagedused ühtlustada vastavalt ravimi maduste kkkuvõttes tdule] Ohtlikud verehüübed veenis või arteris, nt: jalas või jalalabas (süvaveenitrmbs); kpsus (kpsuemblia); südameatakk; insult; miniinsult või ajutised insuldilaadsed sümptmid, mida nimetatakse mööduvaks isheemiliseks atakiks; verehüübed maksas, mas/slestikud, neerudes või silmas. Verehüüvete tekkerisk võib tõusta, kui teil esineb ka teisi seda riski suurendavaid seisundeid (lisateavet verehüübe tekkeriski suurendavate seisundite ja verehüübe sümptmite khta vt lõigust 2). 385

LISA III.G - nrgestimaati sisaldavad kmbineeritud hrmnaalsed rasestumisvastased vahendid 386

[Kõigi I lisas letletud nrgestimaati sisaldavate ravimite ravimiinft tuleb muuta (vastavalt vajadusele teksti lisamine, asendamine või kustutamine), et see vastaks alltdud kkkulepitud sõnastusele] I Ravimi maduste kkkuvõte Lõik 4.1 - Näidustused [Selle lõigu lõppu lisada allpl tdud tekst] [...] [Väljamõeldud nimetus] väljakirjutamisel tuleb võtta arvesse knkreetsel naisel käesleval hetkel esinevaid riskifaktreid, eriti vensse trmbemblia (VTE) riskifaktreid, ja seda, milline n VTE risk ks [väljamõeldud nimetus] võrreldes teiste kmbineeritud hrmnaalsete kntratseptiividega (KHK) (vt lõigud 4.3 ja 4.4). Lõik 4.3 - Vastunäidustused [Seda lõiku tuleb täiendada, lisades järgmised vastunäidustused] KHK-sid ei thi kasutada järgmiste seisundite esinemisel. [...] Vensne trmbemblia (VTE) või selle tekkerisk Vensne trmbemblia - käeslev (antikagulant-ravil) või anamneesis (nt süvaveenitrmbs või kpsuemblia). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus vensse trmbemblia tekkeks, nt aktiveeritud C-valgu (APC) resistentsus (sh V faktri Leideni mutatsin), antitrmbiin-iii vaegus, C-valgu vaegus, S-valgu vaegus. Suurem kirurgiline prtseduur ks pikaajalise liikumatusega (vt lõik 4.4). Mitme riskifaktri esinemisest tingitud vensse trmbemblia kõrge risk (vt lõik 4.4). Arteriaalne trmbemblia (ATE) või selle tekkerisk Arteriaalne trmbemblia - käeslev või anamneesis (nt mükardiinfarkt) või selle eelne seisund (nt stenkardia). Tserebrvaskulaarne haigus insult praegu või anamneesis või selle-eelne seisund (nt mööduv isheemiline atakk). Teadalev pärilik või mandatud eelsdumus arteriaalse trmbemblia tekkeks, nt hüperhmtsüsteineemia ja fsflipiidivastased antikehad (kardilipiinivastased antikehad, luupusantikagulant). Varem esinenud kldeliste neurlgiliste sümptmitega migreen. Kõrge risk arteriaalse trmbemblia tekkeks mitme riskifaktri esinemise tõttu (vt lõik 4.4) või kui esineb üks tõsine riskifaktr näiteks: vaskulaarsete sümptmitega suhkurtõbi; raske hüpertensin; 387

[...] raske düslipprteineemia. Lõik 4.4 Erihiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel [Seda lõiku tuleb täiendada, et see sisaldaks järgmist teksti] Hiatused [...] Mis tahes allpl nimetatud seisundi või riskifaktri esinemisel tuleb [väljamõeldud nimetus] sbivust arutada ks naisega. Naisele tuleb öelda, et nimetatud seisundite või riskifaktrite ägenemisel või esmakrdsel ilmnemisel tuleb pöörduda ma arsti ple, et teha kindlaks, kas [väljamõeldud nimetus] kasutamine tuleb katkestada. Vensse trmbemblia (VTE) risk [Selle lõigu algusesse lisada järgmine tekst] Mis tahes kmbineeritud hrmnaalse kntratseptiivi (KHK) kasutamine suurendab vensse trmbemblia (VTE) tekkeriski, võrreldes mittekasutamisega. Levnrgestreeli, nrgestimaati (sh [väljamõeldud nimetus]) või nretisterni sisaldavad ravimid n madalaima VTE tekkeriskiga. Otsus [väljamõeldud nimetus] kasutamise khta tuleb teha alles pärast naisega nõu pidamist, veendumaks, et ta mõistab [väljamõeldud nimetus] kasutamisega setud VTE tekkeriski; seda, kuidas tema lemaslevad riskifaktrid seda riski mõjutavad ja et tema VTE tekkerisk n kõige kõrgem esimesel kasutamisaastal. On lemas ka mõned tõendid selle khta, et VTE risk suureneb ka KHK-de uuesti võtma hakkamisel pärast 4-nädalast või pikemat pausi. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] Naistel, kes ei kasuta KHK-d ja ei le rasedad, tekib VTE ühe aasta jksul ligikaudu kahel naisel 10 000-st. Sõltuvalt lemaslevatest riskifaktritest (vt allpl), võib see risk lla individuaalselt ka palju kõrgem. Hinnanguliselt tekib 10 000-st levnrgestreeli sisaldavat KHK-d kasutavast naisest VTE ühe aasta jksul ligikaudu kuuel 11. Olemaslevate andmete alusel n VTE risk nrgestimaati sisaldavate KHK-de kasutamisel sarnane levnrgestreeli sisaldavate KHK-dega. Selline VTE juhtude arv aastas n väiksem, kui VTE eeldatav esinemissagedus raseduse ajal või sünnitusjärgsel peridil. VTE võib 1 2% juhtudest lõppeda surmaga. 11 Levnrgestreeli sisaldavate KHK-de kasutajate suhteline risk 10 000 naiseaasta khta n vahemikus 5...7 võrrelduna näitajaga ligikaudu 2,3 3,6 mittekasutajatel. 388

[Siia lisada järgmine jnis] VTE juhtude arv 10 000 naise khta ühes aastas Number VTE juhtude f VTE arv events KHK-de mitte-kasutajad (2 juhtu) Levnrgestreeli sisaldavad KHK-d (5 7 juhtu) Nrgestimaati sisaldavad KHK-d (5 7 juhtu) [Järgmine sõnastus tuleb vajadusel alles hida/lisada] Väga harva n KHK-de kasutajatel teatatud trmbsi esinemisest teistes veresntes, nt maksa, mesenteeriumi, neeru või silma võrkkesta veenides ja arterites. [Järgmine tekst tuleb kustutada (kui khaldub)] Puudub ühtne seisukht selle khta, kas need n setud KHK-de kasutamisega või mitte. [Siia lõiku lisada järgmine tekst] VTE riskifaktrid KHK kasutajatel võib vensse trmbemblia tüsistuste risk märkimisväärselt suureneda naistel, kellel esinevad täiendavad riskifaktrid, eriti, kui neid n mitu (vt tabel). [Väljamõeldud nimetus] n vastunäidustatud, kui naisel n mitu riskifaktrit, mille tõttu n risk vensse trmbsi tekkeks kõrge (vt lõik 4.3). Kui naisel n riskifaktreid rhkem kui üks, võib riski suurenemine lla suurem kui üksikute riskifaktrite summa. Sellisel juhul tuleb arvestada naise VTE kguriskiga. Kui ravimi kasu/riski suhet peetakse negatiivseks, ei thi KHK-d määrata (vt lõik 4.3). Tabel. VTE riskifaktrid Riskifaktr Rasvumine (kehamassiindeks üle 30 kg/m²) Märkus KMI tõusuga suureneb risk märkimisväärselt. Eriti luline n seda arvestada juhul, kui esineb ka teisi riskifaktreid. 389