Ainekava. Õppeaine: füüsika Klass: 9 klass
|
|
- Μαρία Βλαβιανός
- 7 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 Ainekava Õppeaine: füüsika Klass: 9 klass Õppekirjandus: 1. Koit Timpmann Füüsika IX klassile. Elektriõpetus 2. Enn Pärtel, Jaak Lõhmus Füüsika IX klassile. Soojusõpetus. Aatom ja Universum 3. Enn Pärtel Füüsika töövihik IX klassile. Soojusõpetus. Aatom ja Universum 4. Koit Timpmann Füüsika töövihik IX klassile. Elektriõpetus 5. Enna Paju, Venda Paju Füüsika ülesannete kogu põhikoolile Hindamise põhimõtted: Õpitulemuste hindamisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide hindamiskäsitlusest. Hinnatakse õpilase teadmisi ja oskusi suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja/või praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletud õpitulemustele. Õpitulemuste hindamisel kasutatakse sõnalisi hinnanguid ja numbrilisi hindeid. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ja vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse ning milliseid hindamisvahendeid kasutatakse ja millised on hindamise kriteeriumid. Füüsika õpitulemusi hinnates on oluline hinnata nii erinevate mõtlemistasandite arendamist füüsika kontekstis kui ka uurimuslike ja otsuste tegemise oskuste arendamist. Nende suhe hinde moodustumisel võiks kujuneda vastavalt 80% ja 20%. Mõtlemistasandite arendamisel peaks 50% hindest moodustama madalamat järku ning 50% kõrgemat järku mõtlemistasandite oskuste rakendamist eeldavad ülesanded. Uurimuslikke oskusi võib hinnata nii terviklike uurimuslike tööde käigus kui ka üksikuid oskusi eraldi arendades. Põhikoolis arendatavad peamised uurimuslikud oskused on probleemi sõnastamise, taustinfo kogumise, uurimisküsimuste sõnastamise, töövahendite käsitsemise, katse hoolika ja organiseeritud tegemise, mõõtmise, andmekogumise, täpsuse tagamise, ohutusnõuete järgimise, tabelite ja diagrammide koostamise ning analüüsi, järelduste tegemise ning tulemuste esitamise oskused. Teema Õpetamise eesmärgid Õpitulemused Elektriõpetus Ettekujutuse saamine elektromagnetilisest vastastikmõjust. Välja mõiste sissetoomine füüsikasse. Elektriliste mõõtmiste teostamine. Elektrienergia rakendamine igapäevaelus ja tehnikas. Elektriõpetuse areng ja tema ajalooline taust. Osata mõõta pinget, voolutugevust, takistust ja elektrienergia kulu. Energia kokkuhoiu tähtsus majanduslikust ja ökoloogilisest aspektist. 1) kirjeldab nähtuste kehade elektriseerimine ja elektriline vastastikmõju olulisi tunnuseid ning selgitab seost teiste nähtustega; 2) selgitab mõistete elektriseeritud keha, elektrilaeng, elementaarlaeng, keha elektrilaeng ja elektriväli olulisi tunnuseid; 3) selgitab seoseid, et samanimeliste elektrilaengutega kehad tõukuvad ja erinimeliste elektrilaengutega kehad tõmbuvad; 4) loetleb mõistete elektrivool, vabad laengukandjad, elektrijuht, isolaator, elektrivool metallis ja elektrivool ioone sisaldavas lahuses olulisi tunnuseid ja kasutamist praktikas; 5) selgitab mõiste vooluringi olulisi tunnuseid; 6) Ohmi seadus, eritakistus, jada- ja rööpühendus;
2 Õppesisu alateemad Lõiming ja läbivad teemad Õppevahendid 7) selgitab elektrivoolu töö ja võimsuse tähendust ning kasutab seoseid probleemide lahendamisel; 8) loetleb magnetvälja olulisi tunnuseid, selgitab nähtusi Maa magnetväli ja magnetpoolused; 9) kirjeldab agregaatolekute osakestevahelist vastastikmõju mudeleid; 10) kirjeldab soojusliikumise ja soojuspaisumise olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ning kasutamist praktikas; 11) selgitab mõistete siseenergia, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus olulisi tunnuseid; 12) selgitab mõisteid soojusülekanne ja soojusliktasakaal; 13) soojushulga arvutamise valemid ja nende rakendamine; 14) nimetab aatomi tuuma, elektronkatte, prootoni, neutroni, isotoobi, radioaktiivse lagunemise ja tuumareaktsiooni olulisi tunnuseid; 15) iseloomustab alfa-,beeta- ja gammakiirgust ning nimetab kiirguste erinevusi. Elektriline vastastikmõju: Kehade elektriseerimine. Elektrilaeng. Elementaarlaeng. Elektriväli. Juht. Isolaator. Laetud kehadega seotud nähtused looduses ja tehnikas. Elektrivool: Vabad laengukandjad. Elektrivool metallis ja ioone sisaldavas lahuses. Elektrivoolu toimed. Voolutugevus, ampermeeter. Elektrivool looduses ja tehnikas. Vooluring: Vooluallikas. Vooluringi osad. Pinge, voltmeeter. Ohmi seadus. Elektritakistus. Eritakistus. Juhi takistuse sõltuvus materjalist ja juhi mõõtmetest. Takisti. Juhtide jada- ja rööpühendus. Jada- ja rööpühenduse kasutamise näited. Elektrivoolu töö ja võimsus: Elektrivoolu töö. Elektrivoolu võimsus. Elektrisoojendusriist. Elektriohutus. Lühis. Kaitse. Kaitsemaandus. Magnetnähtused: Püsimagnet. Magnetnõel. Magnetväli. Elektromagnet. Elektrimootor ja elektrigeneraator kui energiamuundurid. Magnetnähtused looduses ja tehnikas. KEEMIA Aatomiehitus. Perioodilisustabel. Ainete koostised: aatomi koostisosad. Tuntumad liht- ja liitained: metallide elektrijuhtivus, metalliline side. Tuntumad lihtja liitained: metallide redoksreaktsioonid. Tuntumad liht- ja liitained: metallide magnetilised omadused BIOLOOGIA Talituse regulatsioon: närv, närviimpulss GEOGRAAFIA - Tööstus ja energiamajandus: energia säästlik tarbimine Põhimõisted elektriseeritud keha, elektrilaeng, elementaarlaeng, elektriväli, elektrivool, vabad laengukandjad, elektrijuht, isolaator, elektritakistus, vooluallikas, vooluring, juhtide jada- ja rööpühendus, voolutugevus, pinge, lüliti, elektrienergia tarviti, elektrivoolu töö, elektrivoolu võimsus, lühis, kaitse, kaitsemaandus, magnetväli. Projektid, ikt praktilised tööd 1. Kehade elektriseerimise nähtuse uurimine. 2. Juhtide jada- ja rööpühenduse uurimine. 3. Voolutugevuse ja pinge mõõtmine ning takistuse arvutamine. 4. Elektromagneti valmistamine ja uurimine. Füüsika õpik 9. klassile, töövihik, ruuduline vihik, taskuarvuti ja joonestusvahendid (harilik pliiats, joonlaud, mall).
3 Teema Õpetamise eesmärgid Õpitulemused Soojusõpetus. Tuumaenergia Õppida mõõtma temperatuuri ja soojushulki. Anda ettekujutus aine ehitusest ja soojusliikumisest Tutvuda soojusülekande protsessidega. Saada ettekujutus faasisiiretest. Osata mõõta temperatuuri ja arvutada soojushulki. Anda ettekujutus aatomi siseehitusest. Ettekujutus tuuma ehitusest. Tuumaenergia ja selle rakendamine. Looduskaitse. Tuumaenergia kasutamisel ohtude hindamine. Kiiritushaiguse tekkemehhanism. Aatomi ehituse alusel elementide perioodilisusesüsteemi selgitamine. 1) kirjeldab tahkise, vedeliku, gaasi ja osakestevahelist vastastikmõju mudeleid; 2) kirjeldab soojusliikumise ja soojuspaisumise olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ning kasutamist praktikas; 3) kirjeldab Celsiuse temperatuuriskaala saamist; 4) selgitab seost, et mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on temperatuur; 5) selgitab termomeeri otstarvet ja kasutamise reegleid; 6) kirjeldab soojusülekande olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ja selle kasutamist praktikas; 7) selgitab soojushulga tähendust ja mõõtmise viisi, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid; 8) selgitab aine erisoojuse tähendust, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid; 9) nimetab mõistete siseenergia, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus olulisi tunnuseid; 10) sõnastab järgmised seosed ning kasutab neid soojusnähtuste selgitamisel: a. soojusülekande korral levib siseenergia soojemalt kehalt külmemale; b. keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: töö ja soojusülekande teel; c. kahe keha soojusvahetuse korral suureneb ühe keha siseenergia täpselt niisama palju, kui väheneb teise keha siseenergia; d. mida suurem on keha temperatuur, seda suurema soojushulga keha ajaühikus kiirgab; e. mida tumedam on keha pind, seda suurema soojushulga keha ajaühikus kiirgab ja ka neelab; f. aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg on tiirlemistasandi suhtes kaldu; g. ning kasutab neid seoseid soojusnähtuste selgitamisel; 11) selgitab seoste Q = c m (t2 t1) või Q = c m t, kus t = t2 - t1 tähendust, seost soojusnähtustega ja kasutab seoseid probleemide lahendamisel; 12) selgitab termose, päikesekütte ja soojustusmaterjalide otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ning ohutusnõudeid;
4 Õppesisu alateemad Lõiming ja läbivad teemad 13) viib läbi eksperimendi, mõõtes katseliselt keha erisoojuse, töötleb katseandmeid ning teeb järeldusi keha materjali kohta; 14) loetleb sulamise, tahkumise, aurumise ja kondenseerumise olulisi tunnuseid, seostab neid teiste nähtustega ning kasutab neid praktikas; 15) selgitab sulamissoojuse, keemissoojuse ja kütuse kütteväärtuse tähendust ja teab kasutatavaid mõõtühikuid; 16) selgitab seoste Q = λ m, Q = L m ja Q = r m tähendusi, seostab neid teiste nähtustega ning kasutab neid probleemide lahendamisel; 17) lahendab rakendusliku sisuga osaülesanneteks taandatavaid kompleksülesandeid. Aine ehituse mudel. Soojusliikumine: Gaas, vedelik, tahkis. Aineosakeste kiiruse ja temperatuuri seos. Soojuspaisumine. Temperatuuriskaalad. Soojusülekanne: Keha soojenemine ja jahtumine. Siseenergia. Soojushulk. Aine erisoojus. Soojusülekanne. Soojusjuhtivus. Konvektsioon. Soojuskiirguse seaduspärasused. Termos. Päikeseküte. Energia jäävuse seadus soojusprotsessides. Aastaaegade vaheldumine. Soojusülekanne looduses ja tehnikas. Aine olekute muutused. Soojustehnilised rakendused: Sulamine ja tahkumine, sulamissoojus. Aurumine ja kondenseerumine, keemissoojus. Kütuse kütteväärtus. Soojustehnilised rakendused. Tuumaenergia: Aatomi mudelid. Aatomituuma ehitus. Tuuma seoseenergia. Tuumade lõhustumine ja süntees. Radioaktiivne kiirgus. Kiirguskaitse. Dosimeeter. Päike. Aatomielektrijaam. KEEMIA - Millega tegeleb keemia: ainete füüsikalise omadused, agregaatolek Millega tegeleb keemia: Reaktsioonide kiirendamise võimalused - temp mõju reaktsiooni kiirusele. Aine hulk. Moolarvutused: normaaltingimused. Süsinik ja süsinikuühendid: Energia eraldumine ja neeldumine keemilistes reaktsioonides, süsinikuühendid kütusena. Aatomiehitus. Perioodilisuse tabel. Ainete ehitus: aatomi koostis Bohri aatomimudeli näitel. MATEMAATIKA - Üksliikmed: Arvu standardkuju, tehted 10n/-n-ga GEOGRAAFIA - Euroopa ja Eesti kliima ja veestik: Hoovuste mõju kliimale Loodusvööndid: Polaarjooned, polaaröö ja pave. Kliima: päikesekiirguse jaotumine Maal, aastaaegade kujunemine, merede ja ookeanide mõju, õhuringlus ja Tuuled. Tööstus ja energiamajandus: erinevate elektrijaamade eelised-puudused Põhimõisted soojusliikumine, soojuspaisumine, Celsiuse skaala, siseenergia, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus, sulamissoojus, keemissoojus; kütuse kütteväärtus, prooton, neutron, isotoop, radioaktiivne lagunemine, α-, β- ja γ-kiirgus, tuumareaktsioon. Projektid, ikt praktilised tööd Kalorimeetri tundmaõppimine ja keha erisoojuse määramine.
5 Õppevahendid Märkused Füüsika õpik 9. klassile, töövihik, ruuduline vihik, taskuarvuti ja joonestusvahendid (harilik pliiats, joonlaud, mall).
FÜÜSIKA. 8. klass (70 tundi)
FÜÜSIKA Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;
Διαβάστε περισσότερα5. Füüsika ainekava Õppesisu jaotus klassiti ja tundide arv
5. Füüsika ainekava 5.1. jaotus klassiti ja tundide arv Teema 8. klass 9. klass Valgusõpetus 22 - Valgus ja valguse sirgjooneline levimine 7 - Valguse peegeldumine 6 - Valguse murdumine 7 - Mehaanika 48
Διαβάστε περισσότεραTallinna Südalinna Kool
Õppeaine: FÜÜSIKA Klass: 8 klass Tundide arv nädalas: 2 tundi Õppesisu: 1. Valgusõpetus 1.1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine Valgusallikas. Päike. Täht. Valgus kui energia. Valgus kui liitvalgus.
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 8. klass Päikesesüsteem Õppesisu Õpitulemused
FÜÜSIKA AINEKAVA Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) kasutab füüsikamõisteid, füüsikalisi suurusi, seoseid ning rakendusi loodus- ja tehnikanähtusi kirjeldades, selgitades
Διαβάστε περισσότεραAinekava Füüsika. 8.klass 2 tundi nädalas. 1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine
Ainekava Füüsika 8.klass 2 tundi nädalas Õpitulemused 1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine selgitab objekti Päike kui valgusallikas olulisi tunnuseid selgitab mõistete: valgusallikas, valgusallikate
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA III KOOLIASTE Üldalused Õppe- ja kasvatuseesmärgid. Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
FÜÜSIKA AINEKAVA III KOOLIASTE 1.1. Üldalused 1.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende
Διαβάστε περισσότεραFüüsika 8. klass 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid 2. Õpitulemused 3. Hindamine
Füüsika 8. klass 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus; on omandanud argielus toimimiseks ja
Διαβάστε περισσότεραPõhikooli füüsika lõpueksami eristuskiri
Põhikooli füüsika lõpueksami eristuskiri Eksami eristuskiri on eksamitöö koostamise alusdokument, mis määratleb eksami sihtrühma, nõutava taseme, eksaminandile esitatavad nõuded, eksami sisu, kasutatavad
Διαβάστε περισσότεραPõhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
FÜÜSIKA AINEKAVA EESMÄRGID Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: omandab füüsikast lähtuvalt teadmisi loodus- ja tehisobjektidest ning nende muutustest; omandab teadmisi füüsika keelest ja
Διαβάστε περισσότερα9 kl füüsika. Q= cm(t 2 t 1 ) või Q= cmδt Q=λ m Q=Lm. J džaul 1J= 1Nm
9 kl füüsika Füüsikaline nähtus või suurus ja tähis Valem Ühikud Soojusõpetus Aineosake on aine kõige väiksem osake - kas aatom või molekul Potentsiaalne energia on kehadel või aineosakestel, mis teineteist
Διαβάστε περισσότεραPÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI ERISTUSKIRI
PÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI ERISTUSKIRI 1. EKSAMI EESMÄRGID: hinnata põhikooli lõpetaja füüsikaalaste põhiteadmiste ja oskuste vastavust kehtiva riikliku õppekava füüsika ainekavas toodud õppe-eesmärkidele
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 11. klassile
FÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 11. klassile 1.Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1. Teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA tööversioon FÜÜSIKA AINEKAVA. 1.1 Aine põhjendus Õppe eesmärgid põhikoolis
FÜÜSIKA AINEKAVA 1.1 Aine põhjendus Füüsika kuulub loodusainete valdkonda, olles samaaegselt tihedas seoses matemaatikaga. Füüsika paneb aluse tehnika ja tehnoloogia mõistmisele ja aitab väärtustada tehnikaga
Διαβάστε περισσότεραFüüsikalise looduskäsitluse alused Sissejuhatus füüsikasse
Füüsikalise looduskäsitluse alused Sissejuhatus füüsikasse Sinisega üle värvitud tekst, mis lisati või eemaldati rühmatöö käigus. Violetsega - kommentaar Õppesisu: Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule
Διαβάστε περισσότεραFüüsika kohustuslikud kursused gümnaasiumile
Füüsika kohustuslikud kursused gümnaasiumile Õppesisu FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED 1. Sissejuhatus füüsikasse (3 tundi) 1) Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule kogemusele. Inimene kui vaatleja.
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM Üldalused Õppe-eesmärgid
FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM 1.1. Üldalused 1.1.1. Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM Üldalused Õppe- ja kasvatuseesmärgid
FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM 1.1. Üldalused 1.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA ÜLDALUSED ÕPPE-EESMÄRGID. Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane:
FÜÜSIKA ÜLDALUSED ÕPPE-EESMÄRGID Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist kultuurikomponenti;
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUMILE Loksa Gümnaasium
FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUMILE Loksa Gümnaasium 1. Füüsika 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust,
Διαβάστε περισσότεραNelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika
Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika Füüsika testi lahendamiseks on soovituslik aeg 45 minutit ja seda hinnatakse maksimaalselt 00 punktiga. Töö mahust mitte üle / moodustavad faktiteadmisi
Διαβάστε περισσότεραFüüsika. 2. Õppeaine kirjeldus
Füüsika 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist kultuurikomponenti;
Διαβάστε περισσότεραGümnaasiumi füüsika ainekava
Gümnaasiumi füüsika ainekava Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. Füüsika meetod 1. seletab mõisteid loodus, maailm, vaatleja. Teab füüsika kohta teiste loodusteaduste seas ja määratleb
Διαβάστε περισσότεραFüüsika gümnaasiumi ainekava Tartu Annelinna Gümnaasium. Läbivad teemad, üldpädevused ning lõiming teiste õppeainetega
Füüsika gümnaasiumi ainekava Tartu Annelinna Gümnaasium Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat
Διαβάστε περισσότερα= 5 + t + 0,1 t 2, x 2
SAATEKS Käesoleva vihikuga lõpeb esimene samm teel füüsikastandardini. Tehtule tagasi vaadates tahaksime jagada oma mõtteid füüsikaõpetajatega, kes seni ilmunud seitsmes vihikus sisalduva õpilasteni viivad.
Διαβάστε περισσότεραFüüsika ainekava 10. klassile Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja
Füüsika ainekava 10. klassile Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist
Διαβάστε περισσότεραEesti keel IX klass, 70 tundi
Eesti keel IX klass, 70 tundi Õpitulemused 1) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid; 2) suudab asjalikult sekkuda avalikku diskussiooni meediakanalites,
Διαβάστε περισσότεραFüüsika. I kursus Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. 1. Sissejuhatus füüsikasse. Õppesisu
Füüsika Gümnaasiumi 10. klassi füüsikaõpe koosneb kolmest kursusest Esimese kursuse Füüsikalise looduskäsitluse alused põhifunktsioon on selgitada, mis füüsika on, mida ta suudab ja mille poolest eristub
Διαβάστε περισσότεραPraktilised tööd, IKT rakendamine, soovitused õpetajale. Õpitulemused
10. klass I kursus Füüsikalise looduskäsitluse alused, 35 tundi Õppesisu koos soovitusliku tunnijaotusega 1. Sissejuhatus füüsikasse. (3 tundi) Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule kogemusele. Inimene
Διαβάστε περισσότεραFu u sika. 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus. Kooliaste: gümnaasium
Fu u sika Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja
Διαβάστε περισσότεραPõhimõisted: loodus, loodusteadus, füüsika, vaatleja, nähtavushorisont, makro-, mikro- ja megamaailm.
FÜÜSIKA ainekava IV kooliaste 10.klass ÕPETAMISE EESMÄRGID Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja
Διαβάστε περισσότεραANTSLA GÜMNAASIUM FÜÜSIKA AINEKAVA
ANTSLA GÜMNAASIUM FÜÜSIKA AINEKAVA Lisa 9 Füüsika ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ja pädevused Füüsika õppes käsitletakse nähtusi süsteemselt, taotledes terviklikku
Διαβάστε περισσότεραLOODUSAINED. Ainevaldkonna kirjeldus. Ainevaldkonna õppeained
LOODUSAINED Ainevaldkonna kirjeldus Ainevaldkonna kirjelduse, pädevuste, lõimumiste ja läbivate teemade osas lähtutakse Vabariigi Valitsuse 2011. aasta 6. jaanuari määruse nr 14 Põhikooli riiklik õppekava
Διαβάστε περισσότεραAinevaldkond Loodusained gümnaasiumis. Loodusteaduslik pädevus gümnaasiumis. Ainevaldkonna õppeained ja valikkursused
Ainevaldkond Loodusained gümnaasiumis Loodusteaduslik pädevus gümnaasiumis Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ja selgitada
Διαβάστε περισσότεραMolekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused
Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused Ettevalmistus kontrolltööks 1. Missugustel väidetel põhineb molekulaarkineetiline teooria? Aine koosneb molekulidest Osakesed on pidevas liikumises Osakestele
Διαβάστε περισσότεραMatemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika KLASS 11 TUNDIDE ARV 35
Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid. Sündmus. Sündmuste liigid. Klassikaline tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus. Sündmuste liigid: sõltuvad ja
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραFüüsika. 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus
Füüsika 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning susteemset mõtlemist loodusnähtusi kirjeldades
Διαβάστε περισσότερα1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 STEFAN-BOLTZMANNI SEADUS I TÖÖ EESMÄRGID 1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. TÖÖVAHENDID Infrapunase
Διαβάστε περισσότεραTallinna Muusikakeskkooli gümnaasiumi õppekava lisa nr 4
Tallinna Muusikakeskkooli gümnaasiumi õppekava lisa nr 4 AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Valdkonna õppeained Loodusainete valdkonna õppeained on bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia. Ainevaldkonna kirjeldus
Διαβάστε περισσότεραKõnepuuetega klass Loodusõpetus.
Kõnepuuetega klass 2.1. Loodusõpetus. 2.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid: Põhikooli loodusõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja loodusainete õppimisest;
Διαβάστε περισσότεραFüüsika geograafias ehk geograafia füüf. üüsikas. Erkki Soika. Geograafiaõpetajate sügiskool 2013
Füüsika geograafias ehk geograafia füüf üüsikas Erkki Soika Geograafiaõpetajate sügiskool 2013 Mis on geograafia? Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραTallinna Muusikakeskkooli põhikooli õppekava lisa nr 4. Ainevaldkond Loodusained. 1. Valdkonna õppeaine. 2. Ainevaldkonnas kujundatavad üldpädevused
Tallinna Muusikakeskkooli põhikooli õppekava lisa nr 4 Ainevaldkond Loodusained 1. Valdkonna õppeaine Loodusainete valdkonna õppeained on loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia. Tallinna
Διαβάστε περισσότερα1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline
1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline energia, soojusenergia, tuumaenergia, elektrodünaamiline
Διαβάστε περισσότεραI tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt?
I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena
Διαβάστε περισσότεραKOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI. LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED A. LOODUSAINED FÜÜSIKA TEEMAD : I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS. 1. Füüsika uurimismeetod
1 KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED A. LOODUSAINED FÜÜSIKA TEEMAD : I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS 1. Füüsika uurimismeetod Mõisted: vaatlus, hüpotees, eksperiment, mõõtmine,
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραAinete soojusjuhtivused
Energia Potentsiaalne energia Kineetiline energia Temperatuur Absoluutne null Siseenergia Soojus Erisoojus Soojusmahtuvus Latentne soojus Tajutav soojus Soojusjuhtivus Konvektsioon Advektsioon Energia,
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud
Διαβάστε περισσότεραAatomi tuum: üldised omadused
atomi mõõtmed 10-10 m, Tuuma mõõtmed 10-15 m, atomi tuum: üldised omadused 99,9 % massist on kontsentreeritud tuuma. Massiühik u on 1/1 süsiniku massi: Nukleonid: prooton & neutron 1u = 931,4943 MeV/c
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραTeaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on
Διαβάστε περισσότεραSTM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013
Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,
Διαβάστε περισσότεραKitsas matemaatika-3 tundi nädalas
Kitsas matemaatika-3 tundi nädalas Õpitulemused I kursus-arvuhulgad. Avaldised. Võrrand, võrratus. 1) eristab ratsionaal-, irratsionaal- ja reaalarve; 2) eristab võrdust, samasust, võrrandit ja võrratust;
Διαβάστε περισσότεραGÜMNAASIUMI FÜÜSIKA ÕPPEPROTSESSI KIRJELDUS
GÜMNAASIUMI FÜÜSIKA ÕPPEPROTSESSI KIRJELDUS 10. klass I kursus Füüsikalise looduskäsitluse alused, 35 tundi Õppesisu koos soovitusliku Õpitulemused tunnijaotusega 1. Sissejuhatus füüsikasse. (3 tundi)
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραGeoloogilised uuringud ja nende keskkonnamõju. Erki Niitlaan
Geoloogilised uuringud ja nende keskkonnamõju Erki Niitlaan Ettekande sisu Mõisted Uuringu liigid Uuringu meetodid Eestis kasutavad uuringu meetodid Keskkonnamõju Kokkuvõtte Mõisted Geoloogia - kreeka
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραEesti Füüsika Selts. ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile. Kalev Tarkpea Henn voolaid
Eesti Füüsika Selts ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile Kalev Tarkpea Henn voolaid 1. Elektriväli ja magnetväli... 4 1.1 Elektromagnetismi uurimisaine... 4 1.1.1. Sissejuhatus elektromagnetnähtuste
Διαβάστε περισσότεραTemperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016
Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 016 Soojuseks (korrektselt soojushulgaks) nimetame energia hulka, mis on keha poolt juurde saadud või ära antud soojusvahetuse käigus
Διαβάστε περισσότεραRadioaktiivsus. Aatom ja aatomituum
Radioaktiivsus Aatom ja aatomituum Esimesed vaated mateeria diskreetse iseloomu kohta tekkisid Vana-India filosoofilistes ringkondades juba esimesel aastatuhadel enne meie ajaarvamist. Vana-Kreeka filosoofid
Διαβάστε περισσότεραAinevaldkond Matemaatika gümnaasiumi ainekava
Ainevaldkond Matemaatika gümnaasiumi ainekava 1. Ainevaldkonna õppeainete kohustuslikud kursused Lai matemaatika koosneb 14 kursusest: 10 klass: 1. Avaldised ja arvuhulgad 2. Võrrandid ja võrrandisüsteemid
Διαβάστε περισσότερα1. Õppida tundma kalorimeetriliste mõõtmiste põhimõtteid ja kalorimeetri ehitust.
Kaorimeetriised mõõtmised LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 KALORIMEETRILISED MÕÕTMISED TÖÖ EESMÄRGID 1. Õppida tundma aorimeetriiste mõõtmiste põhimõtteid ja aorimeetri ehitust. 2. Määrata jää suamissoojus aorimeetriise
Διαβάστε περισσότεραKoit Timpmann. Füüsika. 9. klassile. Elektriõpetus
Koit Timpmann Füüsika 9. klassile Elektriõpetus Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Venda Paju, Toomas Reimann Toimetaja Aime Kons Kujundaja Tiit Tõnurist
Διαβάστε περισσότεραMEHAANIKA. s t. kogu. kogu. s t
MLR 700 Üldfüüsika süvakursus: Katrin Teras Ettevalmistus Üldfüüsika eksamiks Aine kood: MLR 700 Eksami aeg: 05.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5 Konsultatsiooni aeg: 04.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5. Ainepunkti mõiste.
Διαβάστε περισσότεραTöö nr. 4. Alalis- ja vahelduvvool. Elekter igapäevaelus. Mõõtmine universaalmõõturiga (testriga).
Töö nr. 4. Alalis- ja vahelduvvool. Elekter igapäevaelus. Mõõtmine universaalmõõturiga (testriga). Versioon 2015 Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud (korrapärast) liikumist juhis. Et elektrivool
Διαβάστε περισσότεραAINE ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID ÜLDPÄDEVUSED
Matemaatika Gümnaasium 10.-12. klass Kursusi: 14 (lisaks kordamine) Tunde kursuses: 35 Rakendumine: 1. september 2016 Koostamise alus: Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 3; Koeru Keskkooli õppekava AINE
Διαβάστε περισσότεραAinevaldkond Matemaatika
Ainevaldkond Matemaatika 1 Matemaatikapädevus Matemaatika õpetamise eesmärk gümnaasiumis on matemaatikapädevuse kujundamine, see tähendab suutlikkust tunda matemaatiliste mõistete ja seoste süsteemsust;
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad
Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6
Διαβάστε περισσότεραI. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Διαβάστε περισσότεραLOODUSAINED. Ainevaldkonna kirjeldus. Ainevaldkonna õppeained. Loodusainete nädalatundide jaotumine kooliastmeti: Loodusained II-III kooliaste 1
LOODUSAINED Ainevaldkonna kirjeldus Ainevaldkonna kirjelduse, pädevuste, lõimumiste ja läbivate teemade osas lähtutakse Vabariigi Valitsuse 2011. aasta 6. jaanuari määruse nr 14 Põhikooli riiklik õppekava
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραCoulomb i seadus Coulomb i katsed Coulomb i seadus. Punktlaeng Elektrikonstant...
sisukord Elektriväli ja magnetväli Elektromagnetismi uurimisaine Sissejuhatus elektromagnetnähtuste füüsikasse 2 Elektromagnetismi uurimise ajaloost 3 Elektromagnetismi kursuse struktuur 8 8 9 0 2 Elektrilaeng
Διαβάστε περισσότεραSISUKORD 1. SISSEJUHATUS FÜÜSIKASSE 2. FÜÜSIKA UURIMISMEETOD
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS FÜÜSIKASSE 1.1. MAAILM, LOODUS JA FÜÜSIKA 8 1.1.1. Füüsika põhikoolis ja gümnaasiumis................... 8 1.1.2. Inimene, maailm ja maailmapilt.................... 10 1.1.3. Loodus
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραÕppeprotsessi kirjeldus III kooliastmele
- 1 - Õppeprotsessi kirjeldus III kooliastmele Õppeprotsessi kirjelduses on klasside kaupa lahti kirjutatud õppesisu ja taotletavad õpitulemused. Märgitud on ka muutused võrreldes 2002.a. Lisatud on soovitusi
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότεραCompress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013
55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi
Διαβάστε περισσότερα5 Elektrimahtuvus. 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) 5.2 Mahtuvuse mõiste Q C = U
5 Elektrimahtuvus 5 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud kehade elektrilise vastastikmõju tugevust Elektrilaengu tähiseks
Διαβάστε περισσότεραRadiobioloogia ja kiirguskaitse Sissejuhatus radiobioloogiasse
Radiobioloogia ja kiirguskaitse Sissejuhatus radiobioloogiasse Aine ehitus, kiirguse liigid, aine ja kiirguse vastasmõjud Mare Lintrop Radiobioloogia on teadus ioniseeriva kiirguse toimest elusorganismidele
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus optilisse spektroskoopiasse
Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse Prof. Jüri Krustok 1 Elektromagnetlainete skaala 2 Üldised spektroskoopilised meetodid, mis kasutavad elektromagnetlaineid Meetod Kasutatav lainepikkuste vahemik
Διαβάστε περισσότεραEBS GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA
EBS Gümnaasium on kinnitatud koolipidaja poolt ja kehtestatud direktori 28. august 2015. a käskkirjaga nr 12-4/13. EBS GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA EBS Gümnaasiumi (edaspidi Kooli ) õppekava on kehtestatud Vabariigi
Διαβάστε περισσότεραKehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade sooendamisel või ahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Sooendamisel vaaminev
Διαβάστε περισσότεραElekter ja magnetism. Elektrostaatika käsitleb paigalasuvate laengute vastastikmõju ja asetumist
Elekter ja magnetism Elektrilaeng, elektriväli ja elektrivälja tugevus Elektriline potentsiaalne energia, potentsiaal ja pinge Elektrivälja töö ja võimsus Magnetväli Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetlained,
Διαβάστε περισσότερα2. FÜÜSIKALISE SUURUSE MÕISTE
Soojusõpetus 2 1 2. FÜÜSIKALISE SUURUSE MÕISTE 2.1. Mõõtmisteooria Füüsikalise suuruse üldise mõiste avab mõõtmisteooria. Mõõtmisteooria loogiline koht on enne füüsikakursust. Probleemide komplitseerituse
Διαβάστε περισσότερα1.2. Ainevaldkonna õppeainete kohustuslikud kursused ja valikkursused
Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 2 Gümnaasiumi riiklik õppekava lisa 3 1. Ainevaldkond Matemaatika 1.1. Matemaatikapädevus Matemaatikapädevus tähendab matemaatiliste mõistete ja seoste süsteemset
Διαβάστε περισσότεραp A...p D - gaasiliste ainete A...D osarõhud, atm K p ja K c vahel kehtib seos
LABO RATOO RNE TÖÖ 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Keemilised rotsessid võib jagada öörduvateks ja öördumatuteks. Pöördumatud rotsessid kulgevad ühes suunas raktiliselt lõuni. Selliste rotsesside
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA IV ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2. ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2.1. MEHHAANILISED VÕNKUMISED VÕNKUMISED MEHHAANIKAS. Teema: elektromagnetvõnkumised
FÜÜSIKA IV ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED Teema: elektromagnetvõnkumised 2. ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2.1. MEHHAANILISED VÕNKUMISED F Ü Ü S I K A I V E L E K T R O M A G N E T V Õ N K U M I S E D VÕNKUMISED
Διαβάστε περισσότερα4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD
4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD Arvatavasti oled sa oma elus kogenud, et kõik mõjud on vastastikused. Teiste sõnadega: igale mõjule on olemas vastumõju. Ega füüsikaski teisiti ole. Füüsikas on kehade vastastikuse
Διαβάστε περισσότερα4. TEMPERATUUR Termodünaamiline tasakaal Temperatuuri mõiste Termodünaamika teine seadus
Soojusõpetus 0 Küsimus: kas võiks defineerida kui energiabilansi täienduse: = A + U ja kuulutada ta mittefundamentaalseks füüsikaliseks suuruseks? Termodünaamika esimese seaduse traditsiooniline võrrand
Διαβάστε περισσότεραTermodünaamika I seadus. Termodünaamika. Süsteemid
Termodünaamika I seadus Süsteemid ja olekud. Töö ja energia. Soojus Kalorimeetria Entalpia ja soojusmahtuvus Faasiülemineku entalpiad Aurustumine ja kondenseerumine Sulamine ja tahkumine Reaktsioonientalpia
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [10.loeng] 1 Arvestustöö Arvestustöö sooritamiseks on vaja 50p (kes on kohal käinud piisab 40p) (maksimaalselt
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραKujutise saamine MAGNETRESONANTSTOMOGRAAFIAS (MRT) Magnetic Resonance Imaging - MRI
Kujutise saamine MAGNETRESONANTSTOMOGRAAFIAS (MRT) Magnetic Resonance Imaging - MRI Mait Nigul MRT kool, 2011, ERÜ MRT baseerub füüsikalisel nähtuse tuumamagnetresonants avastasid /kirjeldasid1945 aastal
Διαβάστε περισσότερα