FÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 11. klassile

Μέγεθος: px
Εμφάνιση ξεκινά από τη σελίδα:

Download "FÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 11. klassile"

Transcript

1 FÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 11. klassile 1.Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1. Teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist kultuurikomponenti; 2.Arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist; mõistab mudelite tähtsust loodusobjektide uurimisel ning mudelite paratamatut piiratust ja arengut; 3.Teab teaduskeele erinevusi tavakeelest ning kasutab teaduskeelt korrektselt loodusnähtusi kirjeldades ja seletades; 4.Oskab koguda ja töödelda infot, eristada vajalikku infot ülearusest, olulist infot ebaolulisest ning usaldusväärset infot infomürast; 5.Oskab kriitiliselt mõelda ning eristab teaduslikke teadmisi ebateaduslikest; 6.Mõistab füüsika seotust tehnika ja tehnoloogiaga ning füüsikateadmiste vajalikkust vastavate elukutsete esindajatel; 7.Oskab lahendada olulisemaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid füüsikaülesandeid, kasutades loodusteaduslikku meetodit; 8.Tunneb ära füüsikaalaseid teemasid, probleeme ja küsimusi erinevates loodusteaduslikes situatsioonides ning pakub võimalikke selgitusi neis esinevatele mõtteseostele aktsepteerib ühiskonnas tunnustatud väärtushinnanguid ning suhtub loodusesse ja kaaskodanikesse vastutustundlikult. 2.Õppesisu ja õpitulemused III kursus Elektromagentism 35 tundi Elektriväli ja magnetväli 18 tundi Õppesisu Elektrilaeng. Elementaarlaeng. Laengu jäävuse seadus. Elektrivool. Aine ja väli.coulomb i seadus. Punktlaeng. Väljatugevus. Elektrivälja potentsiaal ja pinge. Pinge ja väljatugevuse seos. Välja visualiseerimine, välja jõujooned. Väljade liitumine, superpositsiooni printsiip.homogeenne elektriväli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel, kondensaator. Magnetinduktsioon. Liikuvale laetud osakesele mõjuv Lorentzi jõud. Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele indutseeritav pinge. Elektromagnetiline induktsioon. Induktsiooni elektromotoorjõud. Magnetvoog. Faraday induktsiooniseadus. Elektrimootor ja generaator. Lenzi reegel. Eneseinduktsioon. Induktiivpool. Homogeenne magnetväli solenoidis. Elektri- ja magnetvälja energia. Põhimõisted: elektrilaeng, elementaarlaeng, voolutugevus, punktlaeng, elektriväli, elektrivälja tugevus, potentsiaal, pinge, elektronvolt, jõujoon, kondensaator, püsimagnet, magnetväli, magnetinduktsioon, Lorentzi jõud, pööriselektriväli, induktsiooni elektromotoorjõud, magnetvoog, endainduktsioon. Praktiline tegevus: 1) tutvumine välja mõistega elektri- ja magnetvalja naitel; 2) elektrostaatika katsete tegemine; 3) kahe vooluga juhtme magnetilise vastastikmõju uurimine;

2 4) Orstedi katsega tutvumine; 5) elektromagnetilise induktsiooni uurimine; 6) Lenzi reegli rakendamine; 7) elektrimootori ja selle omaduste uurimine; 8) tutvumine kondensaatorite ja induktiivpoolide tööga. Õpitulemused Kursuse lopus opilane: 1) selgitab mõisteid laeng, elektrivool ja voolutugevus ning valemi I=q/t tähendust; 2) vordleb mõisteid aine ja väli; 3) seostab elektrostaatilise välja laetud keha olemasoluga, rakendades valemit E=F/g; 4) kasutab probleeme lahendades Coulomb i seadust F=k q 1 q 2 r 2 ; 5) kasutab probleeme lahendades seoseid U=А/q, E=U/d ja U=ϕ 1- ϕ 2; 6) rakendab superpositsiooni printsiipi elektrostaatilise välja E vektori konstrueerimisel etteantud punktis; 7) teab, et kahe erinimeliselt laetud paralleelse plaadi vahel tekib homogeenne elektriväli; 8) teab, et magnetväljal on kaks põhimõtteliselt erinevat võimalikku tekitajat: püsimagnet ja elektrivool, ning rakendab valemit B= F I l ; 9) kasutab probleeme lahendades Ampere i seadust F=K I 1 I 2 l r, 10) määrab sirgvoolu tekitatud magnetinduktsiooni suuna etteantud punktis; 11) kasutab valemit F = B I l sin α ning Ampere i jõu suuna määramise eeskirja; 12) rakendab probleeme lahendades Lorentzi jõu valemit F L = q v B sin α ning määrab Lorentzi jõu suunda; 13) seletab pööriselektrivälja tekkimist magnetvoo muutumisel, rakendades induktsiooni elektromotoorjõu mõistet; 14) võrdleb generaatori ning elektrimootori tööpõhimõtteid; 15) selgitab elektri- ja magnetvälja energia salvestamise võimalusi. Elektromagnetlained 17 tundi Õppesisu Elektromagnetlainete skaala. Lainepikkus ja sagedus. Nähtava valguse värvuse seos valguse lainepikkusega vaakumis. Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus. Difraktsioon ja interferents, nende rakendusnäited. Murdumisseadus. Murdumisnäitaja seos valguse kiirusega. Valguse dispersioon. Spektroskoobi tööpõhimõte. Spektraalanalüüs. Polariseeritud valgus, selle

3 saamine, omadused ja rakendused. Valguse dualism ja dualismiprintsiip looduses. Footoni energia. Atomistlik printsiip. Valguse kiirgumine. Soojuskiirgus ja luminestsents. Põhimõisted: elektromagnetlaine, elektromagnetlainete skaala, lainepikkus, sagedus, kvandi (footoni) energia, dualismiprintsiip, amplituud, intensiivsus, difraktsioon, interferents, polarisatsioon, elektromagnetväli, murdumine, absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja, valguse dispersioon aines, prisma, luminestsents. Praktiline tegevus: 1) ühelt pilult, kaksikpilult ja juuksekarvalt saadava difraktsioonipildi uurimine; 2) läbipaistva aine murdumisnäitaja määramine; 3) spektroskoobi valmistamine; 4) tutvumine erinevate valgusallikatega; 5) valguse spektri uurimine; 6) soojuskiirguse uurimine; 7) polaroidide tööpõhimõtte uurimine; 8) valguse polariseerumise uurimine peegeldumisel. Õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) selgitab elektromagnetlaine mõistet ja elektromagnetlainete rakendusi; 2) võnkeringi kui elektromagnetlainete kiirgamise ja vastuvõtu baasseadet; 3) elektromagnetlainete skaalat, rakendades seost c = f λ, ning teab nähtava valguse lainepikkuste piire ja põhivärvuste lainepikkuste järjestust; 4) selgitab graafiku järgi elektromagnetlainete amplituudi ja intensiivsuse mõistet; 5) joonisel või arvutiimitatsiooniga interferentsi- ja difraktsiooninähtusi optikas ning toob nende rakendamise näiteid; 6) seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende täidetuse vajalikkust vaadeldava interferentsipildi saamisel; 7) seostab polariseeritud valguse omadusi rakendustega looduses ja tehnikas; sin α 8) rakendab valguse murdumisseadust, kasutades seose sin γ =n ; 9) valge valguse spektriks lahutumise võimalusi; 10) võrdleb spektrite põhiliike; 11) seletab valguse tekkimist aatomi energiatasemete skeemil ning rakendab probleeme lahendades valemit E = h f; 12) selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga; 13) eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi ning seostab neid valgusallikatega. IV kursus Energia 35 tundi Elektrotehnika Õppesisu Elektrivoolu tekkemehhanism. Ohmi seadus. Vooluallika elektromotoorjõud ja sisetakistus. Metalli eritakistuse sõltuvus temperatuurist. Vedelike, gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus; pn-siire. Valgusdiood ja fotoelement. Vahelduvvool kui laengukandjate sundvõnkumine. Vahelduvvoolu saamine ning kasutamine. Elektrienergia ülekanne. Trafod ja kõrgepingeliinid. Vahelduvvooluvõrk. Elektriohutus. Vahelduvvoolu võimsus aktiivtakistusel. Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused. Põhimõisted: alalisvool, laengukandjate kontsentratsioon, elektritakistus, vooluallika elektromotoorjõud ja sisetakistus, pooljuht, pn-siire, elektrivoolu töö ja võimsus, vahelduvvool, trafo, kaitsemaandus, voolutugevuse ning pinge efektiiv- ja hetkvaartused. Praktiline tegevus:

4 1) voolutugevuse, pinge ja takistuse mõõtmine multimeetriga; 2) vooluallikate uurimine; 3) elektromotoorjõudude mõõtmine; 4) tutvumine pooljuhtelektroonika seadmetega (diood, valgusdiood, fotorakk vm); 5) vahelduvvoolu uurimine; 6) tutvumine trafode ja võnkeringide tööga. Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) Seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel, rakendades seost I = q n v S; 2) Rakendab probleemide lahendamisel Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta U I, I R R r 3) rakendab probleeme lahendades järgmisi elektrivoolu töö ja võimsuse avaldisi A UI t, N IU ; 4) analüüsib metallide eritakistuse temperatuurisõltuvuse graafikut; 5) pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust, sh elektron- ja aukjuhtivust; 6) selgitab pn-siirde olemust, sh päri -ja vastupingestamise korral, ning seostab seda valgusdioodi ja fotoelemendi toimimisega; 7) võrdleb vahelduv- ja alalisvoolu; 8) analüüsib vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse ajast sõltuvuse graafikut; 9) arvutab vahelduvvoolu võimsust aktiivtakisti korral, rakendades seost N = I U; 10) selgitab trafo toimimispõhimõtet ja rakendusi vahelduvvooluvõrgus ning elektrienergia ülekandes; 11) arvutab kulutatava elektrienergia maksumust ning plaanib selle järgi uute elektriseadmete kasutuselevõttu; 12) väärtustab elektriohutuse nõudeid ja oskab põhjendada nende vajalikkust. Termodünaamika, energeetika Õppesisu Siseenergia ja soojusenergia. Temperatuur. Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaala. Ideaalgaas ja reaalgaas. Ideaalgaasi olekuvõrrand. Avatud ja suletud süsteemid. Isoprotsessid olekuvõrrandiga seletatavad nähtused looduses ning tehnikas. Ideaalse gaasi mikro- ja makroparameetrid, nendevahelised seosed. Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga. Soojusenergia muutmise viisid: töö ja soojusülekanne. Soojushulk. Termodünaamika I seadus, selle seostamine isoprotsessidega. Adiabaatiline protsess. Soojusmasina tööpõhimõte, soojusmasina kasutegur, soojusmasinad looduses ning tehnikas. energia ja entroopia aspektist lahtuvalt. Termodünaamika II seadus. Pööratavad ja poordumatud protsessid looduses. Entroopia. Elu Maal energia ja entroopia aspektist lähtuvalt. Energiaülekanne looduses ja tehnikas. Energeetika alused ning tööstuslikud energiaallikad. Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise võimalused. Eesti energiavajadus, energeetikaprobleemid ning nende lahendamise võimalused. Põhimõisted: siseenergia, temperatuur, temperatuuriskaala, ideaalgaas, olekuvõrrand, avatud ja suletud süsteem, isoprotsess, soojushulk, adiabaatiline prostheses, pööratav ja pöördumatu protsess, soojusmasin, entroopia. Praktiline tegevus: 1) gaasi paisumise uurimine; 2) isoprotsesside uurimine; 3) energiatarbe mõõtmine;

5 4) keha temperatuuri ja mehaanilise töö vaheliste seoste uurimine; 5) ainete soojusjuhtivuse võrdlemine. Kursuse lõpus õpilane: 1) tunneb mõistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia liikidest; 2) võrdleb Kelvini temperatuuriskaalat Celsiuse temperatuuriskaalaga ning kasutab seost T = t (0 C) K; 3) nimetab mudeli ideaalgaas tunnuseid; 4) kasutab probleeme lahendades seoseid E k = 3 2 k T ; p = n k T; p V= m M R T ; 5) analüüsib isoprotsesside graafikuid; 6) seletab siseenergia muutumist töö või soojusülekande vahendusel ning toob selle kohta näiteid loodusest, eristades soojusülekande liike; 7) võrdleb mõisteid avatud süsteem ja suletud süsteem; 8) sõnastab termodünaamika I seaduse ja seostab seda valemiga Q=DU+A 9) sõnastab termodünaamika II seaduse ning seletab kvalitatiivselt entroopia mõistet; 10) seostab termodünaamika seadusi soojusmasinate tööpõhimõttega; 11) hindab olulisemaid taastuvaid ja taastumatuid energiaallikaid, võttes arvesse nende keskkondlikke mõjusid ning geopoliitilisi tegureid; nimetab energeetika arengusuundi nii Eestis kui ka maailmas, põhjendab oma valikuid; 12) mõistab energiasäästu vajadust ning iga kodaniku vastutust selle eest. 3.Hindamine Kujundav Jooksev Kokkuvõttev (kursus) Jooksva hindamise puhul õpilasel peab olema mitte vähem kui 3 jooksvat hinnet, mille alusel moodustab kursuse lõplik hinne. Jooksev hindamine sisaldab: Hinded suulise vastuse eest Hinded kirjaliku küsitluse alusel Hinded kontrolltöö eest Õppeaasta jooksul rakendatakse viiepallisüsteemis. Õpitulemused ELEKTRO- MAGNETISM Tase 2 Tase 3 Tase 4 Tase 5 mõistab eristab sõna laeng kolme tähendust: a) keha omadus osaleda mingis vastastikmõjus, b) seda omadust valge valguse lahutumist spektriks prisma ja difraktsioonvõre näitel seletab mõistet eneseinduktsioon seletab polariseeritud valguse olemust.

6 oskab teab analüüsib kirjeldav füüsikaline suurus ning c) osakeste kogum, millel on kõnealune omadus selgitab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga teab elektrivoolu kokkuleppelist suunda, seletab voolu suuna sõltumatust laengukandjate märgist ning kasutab probleemide lahendamisel valemit pööriselektrivälja tekkimist magnetvoo muutumisel rakendab probleemide lahendamisel kvandi energia valemit Ekv = h f teab, et valguse laineomadused ilmnevad valguse levimisel, osakeseomadused aga valguse tekkimisel (kiirgumisel) ning kadumisel (neeldumisel valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi, toob näiteid vastavatest valgusallikatest tunneb valguse murdumise seadust tunneb spektrite põhiliike ja teab, mis tingimustel nad esinevad konstrueerib kiirte käiku kumer- ja nõgusläätse korral elektromagnetlainete skaalat, määrab etteantud spektraalparameetriga elektromagnetkiirguse kuuluvana selle skaala mingisse kindlasse piirkonda nähtava valguse lainepikkuste piire ja põhivärvuste lainepikkuste järjestust Õpitulemuse d Tase 2 Tase 3 Tase 4 Tase 5 mõistab oskab seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel, rakendades seost I = q n v S; mõisteid gaas, vedelik, kondensaine ja tahkis mõistab temperatuuri kui soojusastet, seletab temperatuuri seost molekulide kaootilise liikumise keskmise kineetilise energiaga kasutab õigesti mõisteid radioaktiivsus ja poolestusaeg Kelvini seostab temperatuuriskaalat termodünaamika, oskab üle minna printsiipe Celsiuse skaalalt soojusmasinatega, Kelvini skaalale ning vastupidi, Päikese ja vahelduvvoolu kui laengukandjate sundvõnkumist nimetab reaalgaasi omaduste erinevusi ideaalgaasi mudelist kasutab rakenduslike probleemide lahendamisel jada- ning rööpühenduse pn-siirde toimimist valgusdioodis ja ventiilfotoelemendis (fotorakus) nimetab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid, ioniseeriva kiirguse erinevat mõju elusorganismidele ja võimalusi kiirgusohu vähendamiseks teab, et pooljuhtelektroonik a aluseks on pn-siire kui erinevate juhtivustüüpidega pooljuhtide

7 teab analüüsib kasutades seost T = t (oc ) K nimetab välis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid, fotoefekti kui footonite olemasolu eksperimentaalset tõestust tunneb mõistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia liikidest, nimetab astronoomia vaatlusvahendeid võnkeringi kui raadiolainete kiirgamise ja vastuvõtu baasseadet, seletab tuumareaktorite üldist tööpõhimõtet ning tuumaenergeetika eeliseid, aga ka tuumatehnoloogiag a seonduvaid ohte (radioaktiivsed jäätmed, avariid teiste tähtede keemilist koostist ja ehitust, nimetab kiiratava energia allika teab, et vahelduvvoolu korral sõltuvad pinge ja voolutugevus perioodiliselt ajast ning et seda sõltuvust siinus- või koosinusfunktsioon nimetab kvantmehaanika erinevusi klassikalisest mehaanikast, seletab dualismiprintsiibi abil osakeste leiulaineid energeetika ülesanne on muundada üks energialiik teiseks, seletab taevakaardi füüsikalise tõlgenduse aluseid ja füüsikalisi hinnanguid peamistele astraalmütoloogilistel e kujutelmadele, nimetab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid, ioniseeriva kiirguse kohta kehtivaid pinge, voolutugevuse ja takistuse arvutamise eeskirju, nüüdisaegset aatomimudelit nelja kvantarvu abil pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust, sh elektron- ja aukjuhtivust seletab faaside muutusi erinevatel rõhkudel ja temperatuuridel olulisemaid taastumatuid ja taastuvaid energiaallikaid, tuues esile nende osatähtsuse Eestis ja maailmas nimetab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid, ioniseeriva kiirguse erinevat mõju ühendus; seletab jooniste abil pnsiirde käitumist päri- ja vastupingestamisel, kasutab radioaktiivse lagunemise seadust, et seletada radioaktiivse dateerimise meetodi olemust, toob näiteid selle meetodi rakendamise kohta sõnastab termodünaamika I printsiibi ja seostab seda valemiga Q U A; sõnastab termodünaamika II printsiibi ja seletab kvalitatiivselt entroopia mõistet, tähtsamaid tuumareaktsioone (lõhustumine ja süntees), rõhutades massiarvu ja laenguarvu jäävuse seaduste kehtivust tuumareaktsioonide s Eesti ja ülemaailmse energeetika tähtsamaid arengusuundi kvalitatiivselt Päikesesüsteemi tekkimist, tähtede evolutsiooni, Linnutee koostist ja ehitust ning universumi tekkimist Suure Paugu teooria

8 jaamades. erinevat mõju elusorganismidele ja võimalusi kiirgusohu vähendamiseks elusorganismidel e ja võimalusi kiirgusohu vähendamiseks põhjal 3. Kirjandus Füüsika õpik. Indrek Peil (vene keeles) E. Paju, V. Paju. Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile. Koolibri, 2000, 2003 K. Tarkpea, H. Voolaid. Füüsika. Käsiraamat. Koolibri, Õppevahendid Arvuti Projektor Trükivahendid (tabelid, plakatid, skeemid). Näitlik materjal (nähtuste ja protsesside modelleerimine ning eksperimentide läbiviimine arvutiprogrammide abil). Näidisvahendid (eksperimentide valmiskomplektid, tehniliste seadmete mudelid)

Gümnaasiumi füüsika ainekava

Gümnaasiumi füüsika ainekava Gümnaasiumi füüsika ainekava Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. Füüsika meetod 1. seletab mõisteid loodus, maailm, vaatleja. Teab füüsika kohta teiste loodusteaduste seas ja määratleb

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika. 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus

Füüsika. 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus Füüsika 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning susteemset mõtlemist loodusnähtusi kirjeldades

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika gümnaasiumi ainekava Tartu Annelinna Gümnaasium. Läbivad teemad, üldpädevused ning lõiming teiste õppeainetega

Füüsika gümnaasiumi ainekava Tartu Annelinna Gümnaasium. Läbivad teemad, üldpädevused ning lõiming teiste õppeainetega Füüsika gümnaasiumi ainekava Tartu Annelinna Gümnaasium Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika kohustuslikud kursused gümnaasiumile

Füüsika kohustuslikud kursused gümnaasiumile Füüsika kohustuslikud kursused gümnaasiumile Õppesisu FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED 1. Sissejuhatus füüsikasse (3 tundi) 1) Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule kogemusele. Inimene kui vaatleja.

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika. 2. Õppeaine kirjeldus

Füüsika. 2. Õppeaine kirjeldus Füüsika 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist kultuurikomponenti;

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM Üldalused Õppe- ja kasvatuseesmärgid

FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM Üldalused Õppe- ja kasvatuseesmärgid FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM 1.1. Üldalused 1.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUMILE Loksa Gümnaasium

FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUMILE Loksa Gümnaasium FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUMILE Loksa Gümnaasium 1. Füüsika 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust,

Διαβάστε περισσότερα

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI. LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED A. LOODUSAINED FÜÜSIKA TEEMAD : I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS. 1. Füüsika uurimismeetod

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI. LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED A. LOODUSAINED FÜÜSIKA TEEMAD : I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS. 1. Füüsika uurimismeetod 1 KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED A. LOODUSAINED FÜÜSIKA TEEMAD : I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS 1. Füüsika uurimismeetod Mõisted: vaatlus, hüpotees, eksperiment, mõõtmine,

Διαβάστε περισσότερα

Fu u sika. 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus. Kooliaste: gümnaasium

Fu u sika. 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus. Kooliaste: gümnaasium Fu u sika Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA ÜLDALUSED ÕPPE-EESMÄRGID. Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane:

FÜÜSIKA ÜLDALUSED ÕPPE-EESMÄRGID. Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: FÜÜSIKA ÜLDALUSED ÕPPE-EESMÄRGID Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist kultuurikomponenti;

Διαβάστε περισσότερα

Füüsikalise looduskäsitluse alused Sissejuhatus füüsikasse

Füüsikalise looduskäsitluse alused Sissejuhatus füüsikasse Füüsikalise looduskäsitluse alused Sissejuhatus füüsikasse Sinisega üle värvitud tekst, mis lisati või eemaldati rühmatöö käigus. Violetsega - kommentaar Õppesisu: Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM Üldalused Õppe-eesmärgid

FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM Üldalused Õppe-eesmärgid FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM 1.1. Üldalused 1.1.1. Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika ainekava 10. klassile Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja

Füüsika ainekava 10. klassile Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja Füüsika ainekava 10. klassile Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist

Διαβάστε περισσότερα

ANTSLA GÜMNAASIUM FÜÜSIKA AINEKAVA

ANTSLA GÜMNAASIUM FÜÜSIKA AINEKAVA ANTSLA GÜMNAASIUM FÜÜSIKA AINEKAVA Lisa 9 Füüsika ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ja pädevused Füüsika õppes käsitletakse nähtusi süsteemselt, taotledes terviklikku

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA. 8. klass (70 tundi)

FÜÜSIKA. 8. klass (70 tundi) FÜÜSIKA Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika 8. klass 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid 2. Õpitulemused 3. Hindamine

Füüsika 8. klass 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid 2. Õpitulemused 3. Hindamine Füüsika 8. klass 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus; on omandanud argielus toimimiseks ja

Διαβάστε περισσότερα

5. Füüsika ainekava Õppesisu jaotus klassiti ja tundide arv

5. Füüsika ainekava Õppesisu jaotus klassiti ja tundide arv 5. Füüsika ainekava 5.1. jaotus klassiti ja tundide arv Teema 8. klass 9. klass Valgusõpetus 22 - Valgus ja valguse sirgjooneline levimine 7 - Valguse peegeldumine 6 - Valguse murdumine 7 - Mehaanika 48

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA AINEKAVA Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 8. klass Päikesesüsteem Õppesisu Õpitulemused

FÜÜSIKA AINEKAVA Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 8. klass Päikesesüsteem Õppesisu Õpitulemused FÜÜSIKA AINEKAVA Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) kasutab füüsikamõisteid, füüsikalisi suurusi, seoseid ning rakendusi loodus- ja tehnikanähtusi kirjeldades, selgitades

Διαβάστε περισσότερα

Ainekava. Õppeaine: füüsika Klass: 9 klass

Ainekava. Õppeaine: füüsika Klass: 9 klass Ainekava Õppeaine: füüsika Klass: 9 klass Õppekirjandus: 1. Koit Timpmann Füüsika IX klassile. Elektriõpetus 2. Enn Pärtel, Jaak Lõhmus Füüsika IX klassile. Soojusõpetus. Aatom ja Universum 3. Enn Pärtel

Διαβάστε περισσότερα

Põhimõisted: loodus, loodusteadus, füüsika, vaatleja, nähtavushorisont, makro-, mikro- ja megamaailm.

Põhimõisted: loodus, loodusteadus, füüsika, vaatleja, nähtavushorisont, makro-, mikro- ja megamaailm. FÜÜSIKA ainekava IV kooliaste 10.klass ÕPETAMISE EESMÄRGID Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja

Διαβάστε περισσότερα

Praktilised tööd, IKT rakendamine, soovitused õpetajale. Õpitulemused

Praktilised tööd, IKT rakendamine, soovitused õpetajale. Õpitulemused 10. klass I kursus Füüsikalise looduskäsitluse alused, 35 tundi Õppesisu koos soovitusliku tunnijaotusega 1. Sissejuhatus füüsikasse. (3 tundi) Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule kogemusele. Inimene

Διαβάστε περισσότερα

Ainekava Füüsika. 8.klass 2 tundi nädalas. 1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine

Ainekava Füüsika. 8.klass 2 tundi nädalas. 1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine Ainekava Füüsika 8.klass 2 tundi nädalas Õpitulemused 1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine selgitab objekti Päike kui valgusallikas olulisi tunnuseid selgitab mõistete: valgusallikas, valgusallikate

Διαβάστε περισσότερα

Tallinna Südalinna Kool

Tallinna Südalinna Kool Õppeaine: FÜÜSIKA Klass: 8 klass Tundide arv nädalas: 2 tundi Õppesisu: 1. Valgusõpetus 1.1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine Valgusallikas. Päike. Täht. Valgus kui energia. Valgus kui liitvalgus.

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika. I kursus Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. 1. Sissejuhatus füüsikasse. Õppesisu

Füüsika. I kursus Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. 1. Sissejuhatus füüsikasse. Õppesisu Füüsika Gümnaasiumi 10. klassi füüsikaõpe koosneb kolmest kursusest Esimese kursuse Füüsikalise looduskäsitluse alused põhifunktsioon on selgitada, mis füüsika on, mida ta suudab ja mille poolest eristub

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA AINEKAVA III KOOLIASTE Üldalused Õppe- ja kasvatuseesmärgid. Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

FÜÜSIKA AINEKAVA III KOOLIASTE Üldalused Õppe- ja kasvatuseesmärgid. Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: FÜÜSIKA AINEKAVA III KOOLIASTE 1.1. Üldalused 1.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende

Διαβάστε περισσότερα

Põhikooli füüsika lõpueksami eristuskiri

Põhikooli füüsika lõpueksami eristuskiri Põhikooli füüsika lõpueksami eristuskiri Eksami eristuskiri on eksamitöö koostamise alusdokument, mis määratleb eksami sihtrühma, nõutava taseme, eksaminandile esitatavad nõuded, eksami sisu, kasutatavad

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA AINEKAVA tööversioon FÜÜSIKA AINEKAVA. 1.1 Aine põhjendus Õppe eesmärgid põhikoolis

FÜÜSIKA AINEKAVA tööversioon FÜÜSIKA AINEKAVA. 1.1 Aine põhjendus Õppe eesmärgid põhikoolis FÜÜSIKA AINEKAVA 1.1 Aine põhjendus Füüsika kuulub loodusainete valdkonda, olles samaaegselt tihedas seoses matemaatikaga. Füüsika paneb aluse tehnika ja tehnoloogia mõistmisele ja aitab väärtustada tehnikaga

Διαβάστε περισσότερα

= 5 + t + 0,1 t 2, x 2

= 5 + t + 0,1 t 2, x 2 SAATEKS Käesoleva vihikuga lõpeb esimene samm teel füüsikastandardini. Tehtule tagasi vaadates tahaksime jagada oma mõtteid füüsikaõpetajatega, kes seni ilmunud seitsmes vihikus sisalduva õpilasteni viivad.

Διαβάστε περισσότερα

TARTU ÜLIKOOL. Teaduskool. Magnetism. Koostanud Urmo Visk

TARTU ÜLIKOOL. Teaduskool. Magnetism. Koostanud Urmo Visk TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Magnetism Koostanud Urmo Visk Tartu 2007 Sisukord Voolude vastastikune mõju...2 Magnetinduktsioon...3 Ampere'i seadus...6 Lorentzi valem...9 Tsirkulatsiooniteoreem...13 Elektromagnetiline

Διαβάστε περισσότερα

GÜMNAASIUMI FÜÜSIKA ÕPPEPROTSESSI KIRJELDUS

GÜMNAASIUMI FÜÜSIKA ÕPPEPROTSESSI KIRJELDUS GÜMNAASIUMI FÜÜSIKA ÕPPEPROTSESSI KIRJELDUS 10. klass I kursus Füüsikalise looduskäsitluse alused, 35 tundi Õppesisu koos soovitusliku Õpitulemused tunnijaotusega 1. Sissejuhatus füüsikasse. (3 tundi)

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika KLASS 11 TUNDIDE ARV 35

Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid. Sündmus. Sündmuste liigid. Klassikaline tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus. Sündmuste liigid: sõltuvad ja

Διαβάστε περισσότερα

Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: FÜÜSIKA AINEKAVA EESMÄRGID Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: omandab füüsikast lähtuvalt teadmisi loodus- ja tehisobjektidest ning nende muutustest; omandab teadmisi füüsika keelest ja

Διαβάστε περισσότερα

Elektromagnetism VIII OSA ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON

Elektromagnetism VIII OSA ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON Elektromagnetism VIII OSA ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON Elektri- ja magnetvälja ei saa vaadelda teineteisest lahus, sest vooluga juhtme ümber on alati magnetväli. Kui elektriliselt laetud keha vaatleja

Διαβάστε περισσότερα

Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused

Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused Ettevalmistus kontrolltööks 1. Missugustel väidetel põhineb molekulaarkineetiline teooria? Aine koosneb molekulidest Osakesed on pidevas liikumises Osakestele

Διαβάστε περισσότερα

PÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI ERISTUSKIRI

PÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI ERISTUSKIRI PÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI ERISTUSKIRI 1. EKSAMI EESMÄRGID: hinnata põhikooli lõpetaja füüsikaalaste põhiteadmiste ja oskuste vastavust kehtiva riikliku õppekava füüsika ainekavas toodud õppe-eesmärkidele

Διαβάστε περισσότερα

Eesti Füüsika Selts. ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile. Kalev Tarkpea Henn voolaid

Eesti Füüsika Selts. ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile. Kalev Tarkpea Henn voolaid Eesti Füüsika Selts ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile Kalev Tarkpea Henn voolaid 1. Elektriväli ja magnetväli... 4 1.1 Elektromagnetismi uurimisaine... 4 1.1.1. Sissejuhatus elektromagnetnähtuste

Διαβάστε περισσότερα

Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika

Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika Füüsika testi lahendamiseks on soovituslik aeg 45 minutit ja seda hinnatakse maksimaalselt 00 punktiga. Töö mahust mitte üle / moodustavad faktiteadmisi

Διαβάστε περισσότερα

1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.

1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 STEFAN-BOLTZMANNI SEADUS I TÖÖ EESMÄRGID 1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. TÖÖVAHENDID Infrapunase

Διαβάστε περισσότερα

Kõnepuuetega klass Loodusõpetus.

Kõnepuuetega klass Loodusõpetus. Kõnepuuetega klass 2.1. Loodusõpetus. 2.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid: Põhikooli loodusõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja loodusainete õppimisest;

Διαβάστε περισσότερα

Kitsas matemaatika-3 tundi nädalas

Kitsas matemaatika-3 tundi nädalas Kitsas matemaatika-3 tundi nädalas Õpitulemused I kursus-arvuhulgad. Avaldised. Võrrand, võrratus. 1) eristab ratsionaal-, irratsionaal- ja reaalarve; 2) eristab võrdust, samasust, võrrandit ja võrratust;

Διαβάστε περισσότερα

Ainevaldkond Loodusained gümnaasiumis. Loodusteaduslik pädevus gümnaasiumis. Ainevaldkonna õppeained ja valikkursused

Ainevaldkond Loodusained gümnaasiumis. Loodusteaduslik pädevus gümnaasiumis. Ainevaldkonna õppeained ja valikkursused Ainevaldkond Loodusained gümnaasiumis Loodusteaduslik pädevus gümnaasiumis Loodusteaduslik pädevus väljendub loodusteaduste- ja tehnoloogiaalases kirjaoskuses, mis hõlmab oskust vaadelda, mõista ja selgitada

Διαβάστε περισσότερα

Lokaalsed ekstreemumid

Lokaalsed ekstreemumid Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,

Διαβάστε περισσότερα

Elekter ja magnetism. Elektrostaatika käsitleb paigalasuvate laengute vastastikmõju ja asetumist

Elekter ja magnetism. Elektrostaatika käsitleb paigalasuvate laengute vastastikmõju ja asetumist Elekter ja magnetism Elektrilaeng, elektriväli ja elektrivälja tugevus Elektriline potentsiaalne energia, potentsiaal ja pinge Elektrivälja töö ja võimsus Magnetväli Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetlained,

Διαβάστε περισσότερα

Lisa 1.1. Elektrivoolu tekkemehhanism Lisa 1.2. Ohmi seadus Lisa 1.3. Elektrimõõtmised...64

Lisa 1.1. Elektrivoolu tekkemehhanism Lisa 1.2. Ohmi seadus Lisa 1.3. Elektrimõõtmised...64 s isukord Õpiku lugejale...7 ssejuhatus....8 ALALISVOOL 1.1. lektrivoolu tekkemehhanism....10 1.2. Ohmi seadus...12 1.3. lektrimõõtmised....14 1.4. Takistuse sõltuvus temperatuurist...16 1.5. lektromotoorjõud....18

Διαβάστε περισσότερα

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].

Διαβάστε περισσότερα

Eesti keel IX klass, 70 tundi

Eesti keel IX klass, 70 tundi Eesti keel IX klass, 70 tundi Õpitulemused 1) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid; 2) suudab asjalikult sekkuda avalikku diskussiooni meediakanalites,

Διαβάστε περισσότερα

Ehitusmehaanika harjutus

Ehitusmehaanika harjutus Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA IV ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2. ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2.1. MEHHAANILISED VÕNKUMISED VÕNKUMISED MEHHAANIKAS. Teema: elektromagnetvõnkumised

FÜÜSIKA IV ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2. ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2.1. MEHHAANILISED VÕNKUMISED VÕNKUMISED MEHHAANIKAS. Teema: elektromagnetvõnkumised FÜÜSIKA IV ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED Teema: elektromagnetvõnkumised 2. ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2.1. MEHHAANILISED VÕNKUMISED F Ü Ü S I K A I V E L E K T R O M A G N E T V Õ N K U M I S E D VÕNKUMISED

Διαβάστε περισσότερα

9 kl füüsika. Q= cm(t 2 t 1 ) või Q= cmδt Q=λ m Q=Lm. J džaul 1J= 1Nm

9 kl füüsika. Q= cm(t 2 t 1 ) või Q= cmδt Q=λ m Q=Lm. J džaul 1J= 1Nm 9 kl füüsika Füüsikaline nähtus või suurus ja tähis Valem Ühikud Soojusõpetus Aineosake on aine kõige väiksem osake - kas aatom või molekul Potentsiaalne energia on kehadel või aineosakestel, mis teineteist

Διαβάστε περισσότερα

3. Elektromagnetism. 3.1 Koolifüüsikast pärit põhiteadmisi

3. Elektromagnetism. 3.1 Koolifüüsikast pärit põhiteadmisi 3. Elektromagnetism 3.1 Koolifüüsikast pärit põhiteadmisi Magnetism on nähtuste kogum, mis avaldub kehade magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu. Magnetväli on suuremal või väiksemal määral

Διαβάστε περισσότερα

LOODUSAINED. Ainevaldkonna kirjeldus. Ainevaldkonna õppeained

LOODUSAINED. Ainevaldkonna kirjeldus. Ainevaldkonna õppeained LOODUSAINED Ainevaldkonna kirjeldus Ainevaldkonna kirjelduse, pädevuste, lõimumiste ja läbivate teemade osas lähtutakse Vabariigi Valitsuse 2011. aasta 6. jaanuari määruse nr 14 Põhikooli riiklik õppekava

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.

Διαβάστε περισσότερα

Coulomb i seadus Coulomb i katsed Coulomb i seadus. Punktlaeng Elektrikonstant...

Coulomb i seadus Coulomb i katsed Coulomb i seadus. Punktlaeng Elektrikonstant... sisukord Elektriväli ja magnetväli Elektromagnetismi uurimisaine Sissejuhatus elektromagnetnähtuste füüsikasse 2 Elektromagnetismi uurimise ajaloost 3 Elektromagnetismi kursuse struktuur 8 8 9 0 2 Elektrilaeng

Διαβάστε περισσότερα

1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline

1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline 1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline energia, soojusenergia, tuumaenergia, elektrodünaamiline

Διαβάστε περισσότερα

III osa: Elektromagnetlained Füüsika IV Elektrodünaamika

III osa: Elektromagnetlained Füüsika IV Elektrodünaamika III osa: Elektromagnetlained Füüsika IV Elektrodünaamika Elastne keskkond ja võnkumine Elastseks keskkonnaks nimetatakse sellist keskkonda, mille osakesed on üksteisega vastastikkuses mõjus. Kui mõjutada

Διαβάστε περισσότερα

ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA

ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA Kevad 2018 Neljas loeng Martin Jaanus U02-308 (hetkel veel) martin.jaanus@ttu.ee 620 2110, 56 91 31 93 Õppetöö : http://isc.ttu.ee Õppematerjalid : http://isc.ttu.ee/martin Teemad

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse

Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse Prof. Jüri Krustok 1 Elektromagnetlainete skaala 2 Üldised spektroskoopilised meetodid, mis kasutavad elektromagnetlaineid Meetod Kasutatav lainepikkuste vahemik

Διαβάστε περισσότερα

4. TEMPERATUUR Termodünaamiline tasakaal Temperatuuri mõiste Termodünaamika teine seadus

4. TEMPERATUUR Termodünaamiline tasakaal Temperatuuri mõiste Termodünaamika teine seadus Soojusõpetus 0 Küsimus: kas võiks defineerida kui energiabilansi täienduse: = A + U ja kuulutada ta mittefundamentaalseks füüsikaliseks suuruseks? Termodünaamika esimese seaduse traditsiooniline võrrand

Διαβάστε περισσότερα

Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults

Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on

Διαβάστε περισσότερα

Ainevaldkond Matemaatika

Ainevaldkond Matemaatika Ainevaldkond Matemaatika 1 Matemaatikapädevus Matemaatika õpetamise eesmärk gümnaasiumis on matemaatikapädevuse kujundamine, see tähendab suutlikkust tunda matemaatiliste mõistete ja seoste süsteemsust;

Διαβάστε περισσότερα

Tallinna Muusikakeskkooli põhikooli õppekava lisa nr 4. Ainevaldkond Loodusained. 1. Valdkonna õppeaine. 2. Ainevaldkonnas kujundatavad üldpädevused

Tallinna Muusikakeskkooli põhikooli õppekava lisa nr 4. Ainevaldkond Loodusained. 1. Valdkonna õppeaine. 2. Ainevaldkonnas kujundatavad üldpädevused Tallinna Muusikakeskkooli põhikooli õppekava lisa nr 4 Ainevaldkond Loodusained 1. Valdkonna õppeaine Loodusainete valdkonna õppeained on loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia. Tallinna

Διαβάστε περισσότερα

Tallinna Muusikakeskkooli gümnaasiumi õppekava lisa nr 4

Tallinna Muusikakeskkooli gümnaasiumi õppekava lisa nr 4 Tallinna Muusikakeskkooli gümnaasiumi õppekava lisa nr 4 AINEVALDKOND LOODUSAINED 1. Valdkonna õppeained Loodusainete valdkonna õppeained on bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia. Ainevaldkonna kirjeldus

Διαβάστε περισσότερα

MEHAANIKA. s t. kogu. kogu. s t

MEHAANIKA. s t. kogu. kogu. s t MLR 700 Üldfüüsika süvakursus: Katrin Teras Ettevalmistus Üldfüüsika eksamiks Aine kood: MLR 700 Eksami aeg: 05.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5 Konsultatsiooni aeg: 04.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5. Ainepunkti mõiste.

Διαβάστε περισσότερα

Sild, mis ühendab uurimistööd tänapäeva füüsikas ja ettevõtlust nanotehnoloogias. Kvantfüüsika

Sild, mis ühendab uurimistööd tänapäeva füüsikas ja ettevõtlust nanotehnoloogias. Kvantfüüsika Sild, mis ühendab uurimistööd tänapäeva füüsikas ja ettevõtlust nanotehnoloogias Kvantfüüsika Tillukeste asjade füüsika, millel on hiiglaslikud rakendusvõimalused 2. osa KVANTOMADUSED JA TEHNOLOOGIA VI

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti

Διαβάστε περισσότερα

Püsimagneti liikumine juhtme suhtes

Püsimagneti liikumine juhtme suhtes 2.3. Faraday katsed Suure avastuse sünnihetk on teaduse ajaloos harva teada kuupäevalise täpsusega. Elektromagnetilise induktsiooni avastamine kuulub aga nende harvade erandite hulka. See on nii tänu avastuse

Διαβάστε περισσότερα

Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016

Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016 Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 016 Soojuseks (korrektselt soojushulgaks) nimetame energia hulka, mis on keha poolt juurde saadud või ära antud soojusvahetuse käigus

Διαβάστε περισσότερα

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja

Διαβάστε περισσότερα

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil. 8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika geograafias ehk geograafia füüf. üüsikas. Erkki Soika. Geograafiaõpetajate sügiskool 2013

Füüsika geograafias ehk geograafia füüf. üüsikas. Erkki Soika. Geograafiaõpetajate sügiskool 2013 Füüsika geograafias ehk geograafia füüf üüsikas Erkki Soika Geograafiaõpetajate sügiskool 2013 Mis on geograafia? Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib

Διαβάστε περισσότερα

Eksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud!

Eksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud! Eksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud! Eksam pole mingi loterii keegi pole võitnud isegi raha, autost rääkimata. Ära õpi kõike järjest teadus on piiritu, õpikuid on tuhandeid,

Διαβάστε περισσότερα

9. AM ja FM detektorid

9. AM ja FM detektorid 1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid

Διαβάστε περισσότερα

Funktsiooni diferentsiaal

Funktsiooni diferentsiaal Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral

Διαβάστε περισσότερα

Geomeetrilised vektorid

Geomeetrilised vektorid Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse

Διαβάστε περισσότερα

Ainevaldkond Matemaatika gümnaasiumi ainekava

Ainevaldkond Matemaatika gümnaasiumi ainekava Ainevaldkond Matemaatika gümnaasiumi ainekava 1. Ainevaldkonna õppeainete kohustuslikud kursused Lai matemaatika koosneb 14 kursusest: 10 klass: 1. Avaldised ja arvuhulgad 2. Võrrandid ja võrrandisüsteemid

Διαβάστε περισσότερα

1.2. Ainevaldkonna õppeainete kohustuslikud kursused ja valikkursused

1.2. Ainevaldkonna õppeainete kohustuslikud kursused ja valikkursused Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 2 Gümnaasiumi riiklik õppekava lisa 3 1. Ainevaldkond Matemaatika 1.1. Matemaatikapädevus Matemaatikapädevus tähendab matemaatiliste mõistete ja seoste süsteemset

Διαβάστε περισσότερα

ELEKTRIMASINAD. Loengukonspekt

ELEKTRIMASINAD. Loengukonspekt TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituut Kuno Janson ELEKTRIMASINAD Loengukonspekt Tallinn 2005 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 4 1.1. Loengukursuse eesmärk... 4 1.2. Elektrimasinad

Διαβάστε περισσότερα

Õppeprotsessi kirjeldus III kooliastmele

Õppeprotsessi kirjeldus III kooliastmele - 1 - Õppeprotsessi kirjeldus III kooliastmele Õppeprotsessi kirjelduses on klasside kaupa lahti kirjutatud õppesisu ja taotletavad õpitulemused. Märgitud on ka muutused võrreldes 2002.a. Lisatud on soovitusi

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika täiendusõpe YFR0080

Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [4. loeng] 1 Loengu kava Dünaamika Inerts Newtoni I seadus Inertsiaalne taustsüsteem Keha mass, aine

Διαβάστε περισσότερα

HULGATEOORIA ELEMENTE

HULGATEOORIA ELEMENTE HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58

Διαβάστε περισσότερα

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS FÜÜSIKASSE 2. FÜÜSIKA UURIMISMEETOD

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS FÜÜSIKASSE 2. FÜÜSIKA UURIMISMEETOD SISUKORD 1. SISSEJUHATUS FÜÜSIKASSE 1.1. MAAILM, LOODUS JA FÜÜSIKA 8 1.1.1. Füüsika põhikoolis ja gümnaasiumis................... 8 1.1.2. Inimene, maailm ja maailmapilt.................... 10 1.1.3. Loodus

Διαβάστε περισσότερα

AINE ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID ÜLDPÄDEVUSED

AINE ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID ÜLDPÄDEVUSED Matemaatika Gümnaasium 10.-12. klass Kursusi: 14 (lisaks kordamine) Tunde kursuses: 35 Rakendumine: 1. september 2016 Koostamise alus: Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 3; Koeru Keskkooli õppekava AINE

Διαβάστε περισσότερα

Kompleksarvu algebraline kuju

Kompleksarvu algebraline kuju Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa

Διαβάστε περισσότερα

Põhivara aines LOFY Füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines LOFY Füüsikaline maailmapilt Põhivara aines LOFY.01.002 Füüsikaline maailmapilt Maailmapilt on teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Kui inimindiviid kasutab iseenda kohta mõistet

Διαβάστε περισσότερα

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}

Διαβάστε περισσότερα

LOODUSAINED. Ainevaldkonna kirjeldus. Ainevaldkonna õppeained. Loodusainete nädalatundide jaotumine kooliastmeti: Loodusained II-III kooliaste 1

LOODUSAINED. Ainevaldkonna kirjeldus. Ainevaldkonna õppeained. Loodusainete nädalatundide jaotumine kooliastmeti: Loodusained II-III kooliaste 1 LOODUSAINED Ainevaldkonna kirjeldus Ainevaldkonna kirjelduse, pädevuste, lõimumiste ja läbivate teemade osas lähtutakse Vabariigi Valitsuse 2011. aasta 6. jaanuari määruse nr 14 Põhikooli riiklik õppekava

Διαβάστε περισσότερα

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass 2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH

Διαβάστε περισσότερα

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D

Διαβάστε περισσότερα

O15. Prisma aine dispersiooni määramine goniomeetri abil.

O15. Prisma aine dispersiooni määramine goniomeetri abil. O. Prisma aine dispersiooni määramine goniomeetri abil. 1.VALGUSE DISPERSIOON 1.1. Teoreetilised alused Prisma abil saame lahutada uuritava valguse spektriks ning määrata murdumisnäitaja n sõltuvuse lainepikkusest.

Διαβάστε περισσότερα

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1 laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad

Διαβάστε περισσότερα

Fotomeetria. Laineoptika

Fotomeetria. Laineoptika Fotomeetria 1. Päikese ja Maa vaheline kaugus on 1,5 10 8 km. Kui kaua tuleb valgus Päikeselt Maale? (Vastus: 500 s) 2. Fizeau ajaloolises katses valguse kiiruse määramiseks oli 720 hambaga hammasratta

Διαβάστε περισσότερα

Kujutise saamine MAGNETRESONANTSTOMOGRAAFIAS (MRT) Magnetic Resonance Imaging - MRI

Kujutise saamine MAGNETRESONANTSTOMOGRAAFIAS (MRT) Magnetic Resonance Imaging - MRI Kujutise saamine MAGNETRESONANTSTOMOGRAAFIAS (MRT) Magnetic Resonance Imaging - MRI Mait Nigul MRT kool, 2011, ERÜ MRT baseerub füüsikalisel nähtuse tuumamagnetresonants avastasid /kirjeldasid1945 aastal

Διαβάστε περισσότερα

Põhivara aines Füüsika ja tehnika

Põhivara aines Füüsika ja tehnika Põhivara aines Füüsika ja tehnika Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Kui inimindiviid kasutab iseenda kohta mõistet

Διαβάστε περισσότερα

Põhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika

Põhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika Põhivara aines LOFY.01.121 Füüsika ja tehnika Maailm on keskkond, mis jääb väljapoole inimese mina-tunnetuse piire. Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Looduses toimuvaid

Διαβάστε περισσότερα

Metalli-pooljuhi kontakt (Schottky barjäär) Metalli-pooljuhi kontakt (Schottky barjäär) Metalli-pooljuhi kontakt (Schottky barjäär)

Metalli-pooljuhi kontakt (Schottky barjäär) Metalli-pooljuhi kontakt (Schottky barjäär) Metalli-pooljuhi kontakt (Schottky barjäär) eφ Metall e ( φ χ eχ n-pooljuht eφs Vaakui tase Mõnede etallide väljuistööd Φ elektroni väljuistöö etallist χ elektroni afiinsus pooljuhis, Φ s - elektroni väljuistöö pooljuhist Φ s = χ + ( E E F Mõnede

Διαβάστε περισσότερα

I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt?

I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena

Διαβάστε περισσότερα

=217 kj/mol (1) m Ühe mooli glükoosi sünteesil lihtainetest vabaneb footoneid: Δ H f, glükoos n (glükoos) =5,89 mol (1) E (footon)

=217 kj/mol (1) m Ühe mooli glükoosi sünteesil lihtainetest vabaneb footoneid: Δ H f, glükoos n (glükoos) =5,89 mol (1) E (footon) KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Vanem rühm (11. ja 12. klass) Kohtla-Järve, Kuressaare, Narva, Pärnu, Tallinn ja Tartu 6. oktoober 2018 1. a) 1 p iga õige ühendi eest. (4) b) Võrrandist ():

Διαβάστε περισσότερα

Töö nr. 4. Alalis- ja vahelduvvool. Elekter igapäevaelus. Mõõtmine universaalmõõturiga (testriga).

Töö nr. 4. Alalis- ja vahelduvvool. Elekter igapäevaelus. Mõõtmine universaalmõõturiga (testriga). Töö nr. 4. Alalis- ja vahelduvvool. Elekter igapäevaelus. Mõõtmine universaalmõõturiga (testriga). Versioon 2015 Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud (korrapärast) liikumist juhis. Et elektrivool

Διαβάστε περισσότερα