Füüsika kohustuslikud kursused gümnaasiumile

Μέγεθος: px
Εμφάνιση ξεκινά από τη σελίδα:

Download "Füüsika kohustuslikud kursused gümnaasiumile"

Transcript

1 Füüsika kohustuslikud kursused gümnaasiumile Õppesisu FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED 1. Sissejuhatus füüsikasse (3 tundi) 1) Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule kogemusele. Inimene kui vaatleja. Sündmus, signaal, aisting ja kujutlus. Vaatleja kujutlused ja füüsika. ) Füüsika kui loodusteadus. Füüsika kui inimkonna nähtavushorisonte edasi nihutav teadus. Mikro-, makroja megamaailm. 3) Õpetaja valikul sobival ajal. Füüsika uurimismeetod (8 tundi) 4) Loodusteaduslik meetod ning füüsikateaduse osa selle väljaarendamises. Üldine ja sihipärane vaatlus, eksperiment. 5) Vajadus mudelite järele. Mudeli järelduste kontroll ja mudeli areng. Õpitulemused. Peatüki lõpul õpilane: 1) seletab sõnade maailm, loodus ja füüsika tähendust; ) mõistab paratamatut erinevust looduse ning vaatleja kujutluste vahel; 3) tunneb loodusteaduste põhieesmärki saavutada üha parem vastavus looduse ja seda peegeldavate kujutluste vahel. 3) tunneb loodusteaduste põhieesmärki saavutada üha parem vastavus looduse ja seda peegeldavate kujutluste vahel; 4) teab nähtavushorisondi mõistet ja suudab vastata kahele struktuursele põhiküsimusele mis on selle taga ning mis on selle sees? 5) teab füüsika põhierinevust teistest loodusteadustest füüsika ja tema sidusteaduste kohustust määratleda ja nihutada edasi nähtavushorisonte; 6) määratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro-, mikro- ja megamaailma ning nimetab nende erinevusi. 1) seletab loodusteadusliku meetodi olemust (vaatlushüpotees-eksperiment-andmetöötlusjäreldus). ) teab, et eksperimenditulemusi üldistades jõutakse mudelini; 3) mõistab, et mudel kirjeldab reaalsust kindlates fikseeritud tingimustes, nende puudumise korral ei tarvitse mudel anda eksperimentaalset kinnitust leidvaid tulemusi; 4) teab, et mudeli järeldusi tuleb alati kontrollida ning mudeli järelduste erinevus katsetulemustest tingib vajaduse uuteks eksperimentideks ja seeläbi uuteks mudeliteks;

2 6) Mõõtmine ja mõõtetulemus. Mõõtesuurus ja mõõdetava suuruse väärtus. Mõõtühikud ja vastavate kokkulepete areng. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI). 7) Mõõteriistad ja mõõtevahendid. Mõõteseadus. Mõõtemääramatus ja selle hindamine. 8) Katseandmete esitamine tabelina ja graafikuna. Mõõtetulemuste töötlemine. Mudeli loomine. 9) Õpetaja valitud keha joonmõõtmete mõõtmine ja korrektse mõõtetulemuse esitamine(kohustuslik praktiline töö). 10). Mõõtmised ja andmetöötlus õpetaja valitud näitel, võrdelise sõltuvuse kui mudelini jõudmine (kohustuslik praktiline töö). 11) Õpetaja valikul sobival ajal 5) teab, et üldaktsepteeritava mõõtmistulemuse saamiseks tuleb mõõtmisi teha mõõteseaduse järgi; 6) mõistab mõõtesuuruse ja mõõdetava suuruse väärtuse erinevust ning saab aru mõistetest mõõtevahend ja taatlemine; 7) teab rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhisuurusi ning nende mõõtühikuid ning seda, et teiste füüsikaliste suuruste ühikud on väljendatavad põhisuuruste ühikute kaudu; 8) teab standardhälbe mõistet (see mõiste kujundatakse graafiliselt) ning oskab seda kasutada mõõtmisega kaasneva mõõtemääramatuse hindamisel; 8) teab standardhälbe mõistet (see mõiste kujundatakse graafiliselt) ning oskab seda kasutada mõõtmisega kaasneva mõõtemääramatuse hindamisel; 9) kasutades mõõtesuurust, esitab korrektselt mõõdetava suuruse väärtuse kui arvväärtuse ja mõõtühiku korrutise; 10) mõõdab õpetaja valitud keha joonmõõtmed ning esitab korrektse mõõtetulemuse; 11) esitab katseandmeid tabelina ja graafikuna; 1) loob mõõtetulemuste töötlemise tulemusena mudeli, mis kirjeldab eksperimendis toimuvat. 8) teab standardhälbe mõistet (see mõiste kujundatakse graafiliselt) ning oskab seda kasutada mõõtmisega kaasneva mõõtemääramatuse hindamisel; 9) kasutades mõõtesuurust, esitab korrektselt mõõdetava suuruse väärtuse kui arvväärtuse ja mõõtühiku korrutise; 10) mõõdab õpetaja valitud keha joonmõõtmed ning esitab korrektse mõõtetulemuse; 11) esitab katseandmeid tabelina ja graafikuna; 1) loob mõõtetulemuste töötlemise tulemusena mudeli, mis kirjeldab eksperimendis toimuvat. 8) teab standardhälbe mõistet (see mõiste kujundatakse graafiliselt) ning oskab seda kasutada mõõtmisega kaasneva mõõtemääramatuse hindamisel; 9) kasutades mõõtesuurust, esitab korrektselt mõõdetava suuruse väärtuse kui arvväärtuse ja mõõtühiku korrutise; 10) mõõdab õpetaja valitud keha joonmõõtmed ning esitab korrektse mõõtetulemuse; 11) esitab katseandmeid tabelina ja graafikuna; 1) loob mõõtetulemuste töötlemise tulemusena mudeli, mis kirjeldab eksperimendis toimuvat.

3 3. Füüsika üldmudelid (16 tundi) 1) Füüsikalised objektid, nähtused ja suurused. Füüsikaline suurus kui mudel. Füüsika keel, selles kasutatavad lühendid. 13) Skalaarid ja vektorid. Tehted vektoritega. Füüsika võrdlus matemaatikaga. 14) Kehad, nende mõõtmed ja liikumine. Füüsikaliste suuruste pikkus, kiirus ja aeg tulenevus vaatleja kujutlustest. 15) Aja mõõtmine. Aja ja pikkuse mõõtühikud sekund ja meeter. 16) Liikumise suhtelisus. Liikumise üldmudelid kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, võnkumine ja laine. 17) Vastastikmõju kui kehade liikumisoleku muutumise põhjus. Avatud ja suletud süsteem. Füüsikaline suurus jõud. 18) Newtoni III seadus. Väli kui vastastikmõju vahendaja. Aine ja väli looduse kaks põhivormi. 1) eristab füüsikalisi objekte, nähtusi ja suurusi; ) teab skalaarsete ja vektoriaalsete suuruste erinevust ning oskab tuua nende kohta näiteid; 3) seletab füüsika valemites esineva miinusmärgi tähendust (suuna muutumine esialgsele vastupidiseks); 5) eristab füüsikat matemaatikast (matemaatika on kõigi kvantitatiivkirjelduste universaalne keel, füüsika peab aga alati säilitama seose loodusega); 6) mõistab, et füüsikalised suurused pikkus (ka teepikkus), ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t) põhinevad kehade ja nende liikumise (protsesside) omavahelisel võrdlemisel; 7) teab, et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning oskab tuua näiteid liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas; 7) teab, et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning oskab tuua näiteid liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas; 8) tunneb liikumise üldmudeleid kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, võnkumine ja laine; oskab nimetada iga liikumisliigi olulisi erisusi; 10) nimetab mõistete avatud süsteem ja suletud süsteem olulisi tunnuseid; 17) sõnastab mõõtühikute njuuton, džaul ja vatt definitsioone ning oskab neid probleemide lahendamisel rakendada. 9) teab, et looduse kaks oluliselt erinevate omadustega põhivormi on aine ja väli, nimetab peamisi erinevusi; 11) seletab Newtoni III seaduse olemust mõjuga kaasneb alati vastumõju;

4 19) Esmane tutvumine välja mõistega elektromagnetvälja näitel. 0) Liikumisoleku muutumine. Kiirendus. Newtoni II seadus. 1) Keha inertsus ja seda kirjeldav suurus mass. Massi ja jõu mõõtühikud kilogramm ja njuuton. Newtoni I seadus. ) Töö kui protsess, mille korral pingutusega kaasneb olukorra muutumine. Energia kui seisundit kirjeldav suurus ja töö varu. 3) Kineetiline ja potentsiaalne energia. Võimsus kui töö tegemise kiirus. 4) Töö ja energia mõõtühik džaul ning võimsuse mõõtühik vatt. Kasuteguri mõiste. 1) tunneb mõistet kiirendus ja teab, et see iseloomustab keha liikumisoleku muutumist; 13) seletab ja rakendab Newtoni II seadust liikumisoleku muutumise põhjustab jõud; 14) teab, milles seisneb kehade inertsuse omadus; teab, et seda omadust iseloomustab mass; 15) seletab ja rakendab Newtoni I seadust liikumisolek saab olla püsiv vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus; 16) avab tavakeele sõnadega järgmiste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur; 17) sõnastab mõõtühikute njuuton, džaul ja vatt definitsioone ning oskab neid probleemide lahendamisel rakendada. 16) avab tavakeele sõnadega järgmiste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur; 17) sõnastab mõõtühikute njuuton, džaul ja vatt definitsioone ning oskab neid probleemide lahendamisel rakendada. 16) avab tavakeele sõnadega järgmiste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur; 17) sõnastab mõõtühikute njuuton, džaul ja vatt definitsioone ning oskab neid probleemide lahendamisel rakendada. 5) Praktiline töö

5 6) Õpetaja valikul sobival ajal teadmiste kontrolliks 7) Õpetaja valikul sobival ajal 4. Füüsika üldprintsiibid (8 tundi) 8) Põhjuslikkus ja juhuslikkus. Füüsika kui õpetus maailma kõige üldisematest põhjuslikest seostest. Füüsika tunnetuslik ja ennustuslik väärtus. Füüsikaga seotud ohud. 9) Printsiibid füüsikas (looduse kohta kehtivad kõige üldisemad tõdemused, mille kehtivust tõestab neist tulenevate järelduste absoluutne vastavus eksperimendiga). Võrdlus matemaatikaga (aksioomid). 30) Osa ja tervik. Atomistlik printsiip (loodus ei ole lõputult ühel ja samal viisil osadeks jagatav). Atomistika füüsikas ja keemias. 31) Energia miinimumi printsiip (kõik looduse objektid püüavad minna vähima energiaga seisundisse). 3) Tõrjutuse printsiip (ainelisi objekte ei saa panna teineteise sisse). Väljade liitumine ehk superpositsiooniprintsiip. 33) Absoluutkiiruse printsiip (välja liikumine aine suhtes toimub alati suurima võimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega, aineliste objektide omavaheline liikumine on aga suhteline). Relativistliku füüsika olemus (kvalitatiivselt). 1) toob iga loodusteaduse uurimisvaldkonnast vähemasti ühe näite põhjusliku seose kohta; ) toob vähemasti ühe näite füüsika pakutavate tunnetuslike ja ennustuslike võimaluste, aga ka füüsika rakendustest tulenevate ohtude kohta; 3) teab, mis on füüsika printsiibid ja oskab neid võrrelda aksioomidega matemaatikas; 3) teab, mis on füüsika printsiibid ja oskab neid võrrelda aksioomidega matemaatikas; 5) sõnastab atomistliku printsiibi, energia miinimumi printsiibi, tõrjutuse printsiibi ja absoluutkiiruse printsiibi ning oskab tuua näiteid nende printsiipide kehtivuse kohta; 3) teab, mis on füüsika printsiibid ja oskab neid võrrelda aksioomidega matemaatikas; 4) teab, milles seisneb väljade puhul kehtiv superpositsiooni printsiip; 6) teab relativistliku füüsika peamist erinevust klassikalisest füüsikast; 7) oskab seletada ruumi ja aja relatiivsust, lähtudes vaatleja kujutlustest kehade ja liikumiste võrdlemisel; 34) Massi ja energia samaväärsus. 8) teab valemist E = mc tulenevat massi ja energia samaväärsust. 35) Õpetaja valikul sobival ajal

6 Õppesisu MEHAANIKA 1. Kinemaatika (6 tundi) 1) Mehaanika põhiülesanne. Punktmass kui keha mudel. Koordinaadid. Taustsüsteem. Teepikkus ja nihe. Kinemaatika. ) 3) 4) Ühtlane sirgjooneline liikumine ja ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine: liikumisvõrrand, kiiruse ja läbitud teepikkuse sõltuvus ajast, vastavad graafikud. 5) Vaba langemine kui näide ühtlaselt kiireneva liikumise kohta. Vaba langemise kiirendus.vaba langemise ülesanded. 6) Kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast vertikaalsel liikumisel. Erisihiliste liikumiste sõltumatus. 7) Ühtlaselt kiirenevalt liikuva keha koordinaadi, kiiruse ja kiirenduse määramine, uurides kuulikese veeremist rennis ja kasutades fotoväravaid ning andmehõiveseadet (kohustuslik praktiline töö). Õpitulemused. Peatüki lõpul õpilane: 1) teab mehaanika põhiülesannet (keha koordinaatide määramine suvalisel ajahetkel ja etteantud tingimustel); 3) seletab füüsikaliste suuruste kiirus, kiirendus, teepikkus ja nihe tähendust, mõõtühikuid ning nende suuruste mõõtmise või määramise viise; ) nimetab nähtuste ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine, ühtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine, vaba langemine olulisi tunnuseid, oskab tuua näiteid; x v v0 v a 4) rakendab definitsioone t ja t ; 5) mõistab ajavahemiku Δt = t t0 asendamist aja lõppväärtusega t, kui t0 = 0; 6) rakendab ühtlase sirgjoonelise liikumise ja ühtlaselt muutuva liikumise kirjeldamiseks vastavalt x x vt liikumisvõrrandeid 0 või at x x0 v0t ; 7) kujutab graafiliselt ja kirjeldab graafiku abil ühtlase ja ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning läbitud teepikkuse sõltuvust ajast; oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala; 8) rakendab ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse, nihke ja kiirenduse leidmiseks seoseid: at s v t v vo at o, ja v v0 as ; 9) teab, et vaba langemise korral tuleb kõigis seostes kiirendus a asendada vaba langemise kiirendusega g, ning oskab seda teadmist rakendada, arvestades kiiruse ja kiirenduse suundi. 9) teab, et vaba langemise korral tuleb kõigis seostes kiirendus a asendada vaba langemise kiirendusega g, ning oskab seda teadmist rakendada, arvestades kiiruse ja kiirenduse suundi. 9) teab, et vaba langemise korral tuleb kõigis seostes kiirendus a asendada vaba langemise kiirendusega g, ning oskab seda teadmist rakendada, arvestades kiiruse ja kiirenduse suundi.

7 8) Õpetaja valikul sobival ajal. Dünaamika (1 tundi) 9) Kulgliikumise dünaamika. Newtoni seadused (kordamine). Jõudude vektoriaalne liitmine. Resultantjõud. Näiteid konstantse kiirusega liikumise kohta jõudude tasakaalustumisel. 10) Keha impulss kui suurus, mis näitab keha võimet muuta teiste kehade kiirust. Impulsi jäävuse seadus. Jõud kui keha impulsi muutumise põhjus. 1) nimetab nähtuste vastastikmõju, gravitatsioon, hõõrdumine ja deformatsioon olulisi tunnuseid ning selgitab seost teiste nähtustega; ) täiendab etteantud joonist vektoritega, näidates kehale mõjuvaid jõudusid nii liikumisoleku püsimisel (v = const, a = 0) kui muutumisel (a = const 0); 3) oskab leida resultantjõudu; 4) kasutab Newtoni seadusi mehaanika põhiülesannet lahendades; 5) seletab füüsikalise suuruse impulss tähendust, teab impulsi definitsiooni ning impulsi mõõtühikut; 6) sõnastab impulsi jäävuse seaduse ja oskab praktikas m v m v ; 7) seletab jõu seost impulsi muutumise kiirusega keskkonna takistusjõu tekkimise näitel; kasutada seost ) Keskkonna takistusjõu tekkemehhanism. 1) Raskusjõud, keha kaal, toereaktsioon. Kaalutus. 13) Rõhumisjõud ja rõhk. 14) Elastsusjõud. Hooke i seadus. Jäikustegur. 7) seletab jõu seost impulsi muutumise kiirusega keskkonna takistusjõu tekkimise näitel; 8) nimetab mõistete raskusjõud, keha kaal, toereaktsioon, rõhumisjõud ja rõhk olulisi tunnuseid ning rakendab seoseid: F p P = m(g ± a), F mg, S ; 8) nimetab mõistete raskusjõud, keha kaal, toereaktsioon, rõhumisjõud ja rõhk olulisi tunnuseid ning rakendab seoseid: F mg F p, S ; P = m(g ± a), 15) Hõõrdejõud ja hõõrdetegur. 9) nimetab mõistete hõõrdejõud ja elastsusjõud olulisi tunnuseid ning toob näiteid nende esinemise kohta looduses ja tehnikas; 10) rakendab hõõrdejõu ja elastsusjõu arvutamise eeskirju Fh = μ N ja Fe = k Δl; 16) 18) Keha tiirlemine ja pöörlemine. Ühtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine: pöördenurk, periood, sagedus, nurk- ja joonkiirus, kesktõmbekiirendus. 17) Gravitatsiooniseadus. Raske ja inertse massi võrdsustamine füüsikas. 11) toob loodusest ja tehnikast näiteid ühtlase ja mitteühtlase tiirlemise ning pöörlemise kohta, 13) kasutab probleemide lahendamisel seoseid: v f a r t, v r, T, r ; m1 m F G G 14) rakendab gravitatsiooniseadust R ; 15) teab mõistete raske mass ja inertne mass erinevust;

8 18) Tiirlemine ja pöörlemine looduses ning tehnikas. Orbitaalliikumise tekkimine inertsi ja kesktõmbejõu koostoime tagajärjena. Kordamine ja kokkuvõte 19) Liugehõõrdeteguri määramine, kasutades dünamomeetrit või kaldpinda (kohustuslik praktiline töö). 0) Õpetaja valikul sobival ajal 3. Võnkumised ja lained (8 tundi) 1) Õppesisu Võnkumine kui perioodiline liikumine (kvalitatiivselt). Pendli võnkumise kirjeldamine: hälve, amplituud, periood, sagedus, faas. 15) teab mõistete raske mass ja inertne mass erinevust; 16) seletab orbitaalliikumist kui inertsi ja kesktõmbejõu koostoime tagajärge; 1) nimetab vabavõnkumise ja sundvõnkumise olulisi tunnuseid ning toob näiteid nende esinemise kohta looduses ja tehnikas; ) tunneb füüsikaliste suuruste hälve, amplituud, periood, sagedus ja faas tähendust, mõõtühikuid ning mõõtmisviisi; 3) kasutab probleeme lahendades seoseid t ja f T võnkumiste kontekstis; ) Energia muundumine võnkumisel. 4) seletab energia muundumisi pendli võnkumisel; 3) Hälbe sõltuvus ajast, selle 5) teab, et võnkumiste korral sõltub hälve ajast ning et esitamine graafiliselt ning siinus- või seda sõltuvust kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon; koosinusfunktsiooniga. 4) Võnkumised ja resonants looduses ning tehnikas. Lained. Piki- ja ristlained. 5) Lainet iseloomustavad suurused: lainepikkus, kiirus, periood ja sagedus. 6) Lainetega kaasnevad nähtused: peegeldumine, murdumine, interferents, difraktsioon. Lained ja nendega kaasnevad nähtused looduses ning tehnikas. 7) Õpetaja valikul sobival ajal 6) nimetab resonantsi olulisi tunnuseid ning toob näiteid selle esinemise kohta looduses; 7) nimetab pikilaine ja ristlaine olulisi tunnuseid; 6) nimetab resonantsi olulisi tunnuseid ning toob näiteid selle esinemise kohta looduses; 7) nimetab pikilaine ja ristlaine olulisi tunnuseid; 10) nimetab lainenähtuste peegeldumine, murdumine, interferents ja difraktsioon olulisi tunnuseid; 11) toob näiteid lainenähtuste kohta looduses ja tehnikas.

9 8) Õpetaja valikul sobival ajal 4. Jäävusseadused mehaanikas (7 tundi) 9) Impulsi jäävuse seadus ja reaktiivliikumine, nende ilmnemine looduses ja rakendused tehnikas. 30) Mehaaniline energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia muundumine teisteks energia liikideks. Energia jäävuse seadus looduses ja tehnikas. 31) Õpetaja valikul sobival ajal 3) Õpetaja valikul sobival ajal 33) Õpetaja valikul sobival ajal 34) Õpetaja valikul sobival ajal 35) Õpetaja valikul sobival ajal 1) seletab reaktiivliikumise nähtust, seostades seda impulsi jäävuse seadusega, toob näiteid reaktiivliikumisest looduses ja rakendustest tehnikas; ) seletab füüsikalise suuruse mehaaniline energia tähendust ning kasutab probleemide lahendamisel mv E k seoseid, Ep = mgh ja Emeh = Ek + Ep; 3) rakendab mehaanilise energia jäävuse seadust ning mõistab selle erinevust üldisest energia jäävuse seadusest;

10 Õppesisu ELEKTROMAGNETISM 1. Elektriväli ja magnetväli (10 tundi) 1) Elektrilaeng. Positiivsed ja negatiivsed laengud. Elementaarlaeng. Laengu jäävuse seadus. Elektrivool Õpitulemused. Peatüki lõpul õpilane: 1) eristab sõna laeng kolme tähendust: a) keha omadus osaleda mingis vastastikmõjus, b) seda omadust kirjeldav füüsikaline suurus ning c) osakeste kogum, millel on kõnealune omadus; ) teab elektrivoolu kokkuleppelist suunda, seletab voolu suuna sõltumatust laengukandjate märgist ning q I kasutab probleemide lahendamisel valemit t ; 3) teab, et magnetväljal on kaks põhimõtteliselt erinevat võimalikku tekitajat püsimagnet ja vooluga juhe, elektrostaatilisel väljal aga ainult üks laetud keha, seletab nimetatud asjaolu ilmnemist väljade geomeetrias; ) Coulomb i seadus. Punktlaeng. 4) kasutab probleeme lahendades Coulomb i ja q 1 q I1 I F k F K l Ampere i seadust r ja r ; 3) Ampere i seadus. Püsimagnet ja 4) kasutab probleeme lahendades Coulomb i ja vooluga juhe. q 1 q I1 I F k F K l Ampere i seadust r ja r ; 3) teab, et magnetväljal on kaks põhimõtteliselt erinevat võimalikku tekitajat püsimagnet ja vooluga juhe, elektrostaatilisel väljal aga ainult üks laetud keha, seletab nimetatud asjaolu ilmnemist väljade geomeetrias; 4) Elektri ja magnetvälja kirjeldavad vektorsuurused elektrivälja tugevus ja magnetinduktsioon. 5) Punktlaengu väljatugevus ja sirgvoolu magnetinduktsioon. 6) Elektrivälja potentsiaal ja pinge. 5) teab elektrivälja tugevuse ja magnetinduktsiooni definitsioone ning oskab rakendada F E definitsioonivalemeid q B F ja I l ; 6) kasutab elektrivälja tugevuse ja magnetinduktsiooni vektorite suundade määramise eeskirju; 5) teab elektrivälja tugevuse ja magnetinduktsiooni definitsioone ning oskab rakendada F E definitsioonivalemeid q ja B F I l ; 6) kasutab elektrivälja tugevuse ja magnetinduktsiooni vektorite suundade määramise eeskirju; 7) tunneb Oerstedi katsest tulenevaid sirgjuhtme magnetvälja geomeetrilisi omadusi, kasutab Ampere i seadust kujul F = B I l sin α ja rakendab vastava jõu suuna määramise eeskirja U 8) kasutab probleeme lahendades valemeid E pot q ja d U E ; A q,

11 7) Pinge ja väljatugevuse seos. 9) seletab erinevusi mõistete pinge ja potentsiaal kasutamises; 8) Välja visualiseerimine: välja jõujoon ja ekvipotentsiaalpind. Homogeenne elektriväli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel, homogeenne magnetväli solenoidis. 9) Õpetaja valikul sobival ajal 10) Õpetaja valikul sobival ajal. Elektromagnetväli (8 tundi) 11) Liikuvale laetud osakesele mõjuv magnetjõud. 1) Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele indutseeritav pinge. Faraday katsed. 10) joonistab kuni kahe väljatekitaja korral elektrostaatilise välja E-vektorit ning juhtmelõigu või püsimagneti magnetvälja B-vektorit etteantud punktis, joonistab nende väljade jõujooni ja elektrostaatilise välja ekvipotentsiaalpindu; 11) teab, et kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel tekib homogeenne elektriväli ning solenoidis tekib homogeenne magnetväli; oskab joonistada nende väljade jõujooni. 1) rakendab probleemide lahendamisel Lorentzi jõu valemit FL = q v B sin α ning oskab määrata Lorentzi jõu suunda; ) rakendab magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele indutseeritava pinge valemit U = v l B sin α; 3) kasutab elektromotoorjõu mõistet ja teab, et induktsiooni elektromotoorjõud on kõigi indutseeritavate pingete summa; 13). Induktsiooni elektromotoorjõud. ) rakendab magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele indutseeritava pinge valemit U = v l B sin α; 3) kasutab elektromotoorjõu mõistet ja teab, et induktsiooni elektromotoorjõud on kõigi indutseeritavate pingete summa; 14) 15) 16) Magnetvoo mõiste. Faraday induktsiooniseadus. Lenzi reegel 4) seletab füüsikalise suuruse magnetvoog tähendust, teab magnetvoo definitsiooni ja kasutab probleemide lahendamisel magnetvoo definitsioonvalemit BScos ; 5) seletab näite varal Faraday induktsiooniseaduse kehtivust ja kasutab probleemide lahendamisel valemit ΔΦ i Δt ; 6) seletab pööriselektrivälja tekkimist magnetvoo muutumisel; 7) seletab mõistet eneseinduktsioon;

12 17) Kondensaator ja induktiivpool. 8) teab füüsikaliste suuruste mahtuvus ja induktiivsus Mahtuvus ja induktiivsus definitsioone ning nende suuruste mõõtühikuid, Δq C kasutab probleemide lahendamisel seoseid: ΔU ΔΦ L ja ΔI ; 9) teab, et kondensaatoreid ja induktiivpoole kasutatakse vastavalt elektrivälja või magnetvälja energia salvestamiseks; 18) Elektromagnetvälja energia. 710) kasutab probleemide lahendamisel elektrivälja C U E e ning magnetvälja energia valemeid: ja L I E m, 19) Poolis tekkivat induktsiooni kasutab elektromotoorjõu mõistet ja teab, et elektromotoorjõudu mõjutavate induktsiooni elektromotoorjõud on kõigi tegurite uurimine (kohustuslik indutseeritavate pingete summa; praktiline töö). Praktiline töö kahe 4) seletab füüsikalise suuruse magnetvoog tähendust, raudsüdamikuga juhtmepooli, teab magnetvoo definitsiooni ja kasutab vooluallika, püsimagneti ja probleemide lahendamisel magnetvoo galvanomeetrina töötava mõõteriista definitsioonvalemit BS cosb ; abil. 5) seletab näite varal Faraday induktsiooniseaduse kehtivust ja kasutab probleemide ΔΦ i lahendamisel valemit Δt 0) Õpetaja valikul sobival ajal 3. Elektromagnetlained (8 tundi) 1) Elektromagnetlainete skaala. Lainepikkus ja sagedus. ) Optika õpetus valguse tekkimisest, levimisest ja kadumisest. Valguse dualism ja dualismiprintsiip looduses. 4) kirjeldab elektromagnetlainete skaalat, määratleb etteantud spektraalparameetriga elektromagnetkiirguse kuuluvana selle skaala mingisse kindlasse piirkonda; 1) seletab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga; 3) teab, et valguse laineomadused ilmnevad valguse levimisel, osakese-omadused aga valguse tekkimisel (kiirgumisel) ning kadumisel (neeldumisel); 3) Footoni energia. ) rakendab probleemide lahendamisel kvandi energia valemit Ekv = h f 4) Nähtava valguse värvuse seos valguse lainepikkusega vaakumis. Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus. 5) leiab ühe etteantud spektraalparameetri (lainepikkus vaakumis, sagedus, kvandi energia) põhjal teisi; 6) teab nähtava valguse lainepikkuste piire ja põhivärvuste lainepikkuste järjestust; 7) teab lainete amplituudi ja intensiivsuse mõisteid ning kasutab seda teadmist probleemide lahendamisel;

13 5) 6) Difraktsioon ja interferents, nende rakendusnäited. 7) Polariseeritud valgus, selle saamine, omadused ja rakendused. 8) Õpetaja valikul sobival ajal 9) Õpetaja valikul sobival ajal 4. Valguse ja aine vastastikmõju (6 tundi) 30) Valguse peegeldumine ja murdumine. Murdumisseadus. Murdumisnäitaja seos valguse kiirusega. 31) Kujutise tekitamine läätse abil ja läätse valem. 3) Valguse dispersioon. Spektroskoobi töö põhimõte. Spektraalanalüüs. 33) Valguse kiirgumine. Soojuskiirgus ja luminestsents. 34) Läbipaistva aine murdumisnäitaja määramine (kohustuslik praktiline töö). 35) Õpetaja valikul sobival ajal 8) seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende täidetuse vajalikkust vaadeldava interferentsipildi saamisel; 9) seletab joonise järgi interferentsi- ja difraktsiooninähtusi optikas 10) seletab polariseeritud valguse olemust. 1) tunneb valguse murdumisseadust; sin n ) kasutab seoseid sin ja n c v ; 5) teab, kuidas sõltub murdumisnäitaja läbipaistvate ainete korral lainepikkusest vaakumis; 3) konstrueerib kiirte käiku õhukese kumerläätse korral; 4) kasutab läätse valemit kumerläätse korral: a k f ; 6) kirjeldab valge valguse lahutumist spektriks prisma ja difraktsioonvõre näitel; 7) tunneb spektrite põhiliike ja teab, mis tingimustel nad esinevad; 8) eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi, toob näiteid vastavatest valgusallikatest. 1) tunneb valguse murdumisseadust;

14 Õppesisu ENERGIA 1. Elektrivool (10 tundi) 1) Elektrivoolu tekkemehhanism. Ohmi seaduse olemus. ) Juhi takistus ja aine eritakistus. Metallkeha takistuse sõltuvus temperatuurist. Ülijuhtivus. 3) Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. 4) Vooluallika elektromotoorjõud ja sisetakistus. 5) Elektrivoolu töö ja võimsus. Elektrienergia ja selle hind. 6) Vedelike, gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus Õpitulemused. Peatüki lõpul õpilane: Õpilane: 1) seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel, rakendades seost I = q n v S l R ) kasutab probleemide lahendamisel seost S ; 6) teab, et metallkeha takistus sõltub lineaarselt temperatuurist ning seletab takistuse temperatuurisõltuvuse põhjal takistuse tekkemehhanismi; 3) rakendab probleemide lahendamisel Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta: I U R, I R r ning elektrivoolu töö ja võimsuse avaldisi: A IU t, N IU ; 4) kasutab rakenduslike probleemide lahendamisel jada- ning rööpühenduse kohta kehtivaid pinge, voolutugevuse ja takistuse arvutamise eeskirju; 10) tunneb juhtme, vooluallika, lüliti, hõõglambi, takisti, dioodi, reostaadi, kondensaatori, induktiivpooli, ampermeetri ja voltmeetri tingmärke ning kasutab neid lihtsamaid elektriskeeme lugedes ja konstrueerides; 3) rakendab probleemide lahendamisel Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta: I U R, I R r ning elektrivoolu töö ja võimsuse avaldisi: A IU t, N IU ; 4) kasutab rakenduslike probleemide lahendamisel jada- ning rööpühenduse kohta kehtivaid pinge, voolutugevuse ja takistuse arvutamise eeskirju; 3) rakendab probleemide lahendamisel Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta: I U R, I R r ning elektrivoolu töö ja võimsuse avaldisi: A IU t, N IU ; 5) arvutab elektrienergia maksumust ning planeerib selle järgi uute elektriseadmete kasutuselevõttu;

15 7). pn-siire. Pooljuhtelektroonika alused. Valgusdiood ja ventiilfotoelement (fotorakk). 8) Voolutugevuse, pinge ja takistuse mõõtmine multimeetriga (kohustuslik praktiline töö). 9) Õpetaja valikul sobival ajal 10) Õpetaja valikul sobival ajal. Elektromagnetismi rakendused (10 tundi) 11) Vahelduvvool kui laengukandjate sundvõnkumine. 1) Vahelduvvoolu saamine ja kasutamine. Generaator ja elektrimootor. 13) Elektrienergia ülekanne. Trafod ja kõrgepingeliinid. Vahelduvvooluvõrk. Faas ja neutraal. 10) tunneb juhtme, vooluallika, lüliti, hõõglambi, takisti, dioodi, reostaadi, kondensaatori, induktiivpooli, ampermeetri ja voltmeetri tingmärke ning kasutab neid lihtsamaid elektriskeeme lugedes ja konstrueerides; 11) kasutab multimeetrit voolutugevuse, pinge ja takistuse mõõtmiseks. 1) kirjeldab vahelduvvoolu kui laengukandjate sundvõnkumist; ) teab, et vahelduvvoolu korral sõltuvad pinge ja voolutugevus perioodiliselt ajast ning et seda sõltuvust kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon; 3) kirjeldab generaatori ja elektrimootori tööpõhimõtet; 4) kirjeldab trafot kui elektromagnetilise induktsiooni nähtusel põhinevat seadet vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse muutmiseks, kusjuures trafo primaarja sekundaarpinge suhe võrdub ligikaudu primaar- ja sekundaarmähise keerdude arvude suhtega; 14) Vahelduvvoolu võimsus 5) arvutab vahelduvvoolu võimsust aktiivtarviti korral aktiivtakistusel. Voolutugevuse ja ning seletab graafiliselt voolutugevuse ja pinge pinge efektiivväärtused. efektiivväärtuste I ja U seost amplituudväärtustega Im I mu m I m U m N IU ja Um, ; 15) Elektriohutus. 7) kirjeldab elektriohutuse nõudeid ning sulav-, bimetall- ja rikkevoolukaitsme tööpõhimõtet õnnetuste ärahoidmisel; 8) nimetab elektrienergia jaotusvõrgu ohutu talitluse tagamise põhimõtteid; 16) Elektromagnetlainete rakendused: raadioside, televisioon, radarid, GPS (globaalne punktiseire). 6) kirjeldab võnkeringi kui raadiolainete kiirgamise ja vastuvõtu baasseadet; 9) kirjeldab elektromagnetismi olulisemaid rakendusi, näiteks raadioside, televisioon, radarid, globaalne punktiseire (GPS).

16 17) Õpetaja valikul sobival ajal 18) Õpetaja valikul sobival ajal 19) Õpetaja valikul sobival ajal 0) Õpetaja valikul sobival ajal 3. Soojusnähtused (7 tundi) 1) Siseenergia ja soojusenergia. 1) tunneb mõistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia liikidest; ) Temperatuur kui soojusaste. Celsiuse, Kelvini ja Fahrenheiti temperatuuriskaalad. 3) Ideaalgaas ja reaalgaas. Ideaalgaasi olekuvõrrand. 4) Isoprotsessid. Gaasi olekuvõrrandiga seletatavad nähtused looduses ja tehnikas. 5) Mikro- ja makroparameetrid,nendevahelised seosed. Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga. ) mõistab temperatuuri kui soojusastet, seletab temperatuuri seost molekulide kaootilise liikumise keskmise kineetilise energiaga; 3) tunneb Celsiuse ja Fahrenheiti temperatuuriskaalasid ning teab mõlemas skaalas olulisi temperatuure, nt (0 Oc, 3 Of), (36 Oc, 96 Of) ja (100 Oc, 1 Of); 4) kirjeldab Kelvini temperatuuriskaalat, oskab üle minna Celsiuse skaalalt Kelvini skaalale ning vastupidi, kasutades seost T = t (Oc ) + 73 K; 5) nimetab mudeli ideaalgaas olulisi tunnuseid; 6) kasutab probleemide lahendamisel seoseid 3 E k T k m p V R T ; p = n k T; M ; 7) määrab graafikutelt isoprotsesside parameetreid. 6) kasutab probleemide lahendamisel seoseid 3 E k T k m p V R T ; p = n k T; M ;

17 6) Õpetaja valikul sobival ajal 7) Õpetaja valikul sobival ajal 4. Termodünaamika ja energeetika alused (8 tundi) 8) Soojusenergia muutmise viisid: mehaaniline töö ja soojusülekanne. Soojusülekande liigid: otsene soojusvahetus, soojuskiirgus ja konvektsioon. Soojushulk 9) Termodünaamika I printsiip, selle seostamine isoprotsessidega. Adiabaatiline protsess. 30) Termodünaamika II printsiip. Pööratavad ja pöördumatud protsessid looduses. Entroopia. Elu Maal energia ja entroopia aspektist lähtuvalt 31) Soojusmasina tööpõhimõte, soojusmasina kasutegur, soojusmasinad looduses ja tehnikas. 3) Termodünaamika printsiipide teadvustamise ja arvestamise vajalikkus. Energiaülekanne looduses ja tehnikas. Soojus-, valgus-, elektri-, mehaaniline ja tuumaenergia. 33) Energeetika alused ning tööstuslikud energiaallikad. Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise võimalused. Eesti energiavajadus, energeetikaprobleemid ja nende lahendamise võimalused. 1) seletab soojusenergia muutumist mehaanilise töö või soojusülekande vahendusel ning toob selle kohta näiteid loodusest, eristades soojusülekande liike; ) sõnastab termodünaamika I printsiibi ja seostab seda valemiga Q U A ; 3) sõnastab termodünaamika II printsiibi ja seletab kvalitatiivselt entroopia mõistet; 4) seostab termodünaamika printsiipe soojusmasinatega; 5) leiab ideaalse soojusmasina kasuteguri seosest T1 T T1 ja võrdleb tulemust reaalse soojusmasina kasuteguriga; 6) seletab mõiste energeetika tähendusi: laiemat (ühe energialiigi muundamine teiseks) ning kitsamat (elektrienergia saamine ja kasutamine); 7) teab, et termodünaamika printsiipidest tulenevalt kaasneb energiakasutusega vältimatult saastumine; 8) kirjeldab olulisemaid taastumatuid ja taastuvaid energiaallikaid, tuues esile nende osatähtsuse Eestis ja maailmas; 8) kirjeldab olulisemaid taastumatuid ja taastuvaid energiaallikaid, tuues esile nende osatähtsuse Eestis ja maailmas; 9) kirjeldab Eesti ja ülemaailmse energeetika tähtsamaid arengusuundi.

18 34) Erinevate ainete soojusjuhtivuse uurimine (osaluskatse). 35) Õpetaja valikul sobival ajal 1) seletab soojusenergia muutumist mehaanilise töö või soojusülekande vahendusel ning toob selle kohta näiteid loodusest, eristades soojusülekande liike; ) sõnastab termodünaamika I printsiibi ja seostab seda valemiga Q U A ; sõnastab termodünaamika II printsiibi ja seletab kvalitatiivselt entroopia mõistet;

19 Õppesisu MIKRO JA MAKROMAAILMA FÜÜSIKA 1. Aine ehituse alused (9 tundi) 1) Aine olekud, nende sarnasused ja erinevused. Aine olekud mikrotasemel. ) Veeaur õhus. Õhuniiskus. Küllastunud ja küllastumata aur. Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt. Õpitulemused. Peatüki lõpul õpilane: 1) kirjeldab mõisteid gaas, vedelik, kondensaine ja tahkis; ) nimetab reaalgaasi omaduste erinevusi ideaalgaasi mudelist; 3) kasutab õigesti mõisteid küllastunud aur, absoluutne niiskus, suhteline niiskus, kastepunkt; 3) Ilmastikunähtused. 3) kasutab õigesti mõisteid küllastunud aur, absoluutne niiskus, suhteline niiskus, kastepunkt; 4) Molekulaarjõud. Vedelike 4) seletab nähtusi märgamine ja kapillaarsus ning omadused: voolavus ja pindpinevus. oskab tuua näiteid loodusest ja tehnikast; 5) Märgamine, kapillaarsus ja nende 4) seletab nähtusi märgamine ja kapillaarsus ning ilmnemine looduses. oskab tuua näiteid loodusest ja tehnikast; 6) Faasisiirded ja siirdesoojused. 5) kirjeldab aine olekut, kasutades õigesti mõisteid faas ja faasisiire; 6) seletab faaside muutusi erinevatel rõhkudel ja temperatuuridel; 7) Õhuniiskuse mõõtmine (kohustuslik 7) kasutab hügromeetrit. praktiline töö) 8) Õpetaja valikul sobival ajal 9) Õpetaja valikul sobival ajal. Mikromaailma füüsika (15 tundi) 10) Välis- ja sisefotoefekt. 1) nimetab välis- ja sisefotoefekti olulisi tunnuseid, kirjeldab fotoefekti kui footonite olemasolu eksperimentaalset tõestust; 11) Aatomimudelid. Osakeste leiulained. ) nimetab kvantmehaanika erinevusi klassikalisest mehaanikast, seletab dualismiprintsiibi abil osakeste leiulaineid; 3) tunneb mõistet seisulaine; teab, et elektronorbitaalidele aatomis vastavad elektroni leiulaine kui seisulaine kindlad kujud; 1) Kvantmehaanika. Elektronide 4) kirjeldab elektronide difraktsiooni kui difraktsioon. kvantmehaanika aluskatset; 13) Määramatusseos. 5) nimetab selliste füüsikaliste suuruste paare, mille vahel valitseb määramatusseos; 14) Nüüdisaegne aatomimudel. 6) kirjeldab nüüdisaegset aatomimudelit nelja kvantarvu abil;

20 15) Aatomi kvantarvud. 6) kirjeldab nüüdisaegset aatomimudelit nelja kvantarvu abil; 16) Aatomituuma ehitus. Massidefekt. 17) Seoseenergia. Eriseoseenergia. 7) seletab eriseoseenergia mõistet ja eriseoseenergia sõltuvust massiarvust; 18) Tuumareaktsioonid. 8) kirjeldab tähtsamaid tuumareaktsioone (lõhustumine ja süntees), rõhutades massiarvu ja laenguarvu jäävuse seaduste kehtivust tuumareaktsioonides; 19) Tuumaenergeetika ja tuumarelv. 11) seletab tuumareaktorite üldist tööpõhimõtet ning tuumaenergeetika eeliseid, aga ka tuumatehnoloogiaga seonduvaid ohte (radioaktiivsed jäätmed, avariid jaamades ja hoidlates); 0). Radioaktiivsus. Poolestusaeg. 9) kasutab õigesti mõisteid radioaktiivsus ja poolestusaeg; 1) Radioaktiivne dateerimine. Ioniseerivad kiirgused ja nende toimed. 10) kasutab radioaktiivse lagunemise seadust, et seletada radioaktiivse dateerimise meetodi olemust, toob näiteid selle meetodi rakendamise kohta; 11) seletab tuumareaktorite üldist tööpõhimõtet ning tuumaenergeetika eeliseid, aga ka tuumatehnoloogiaga seonduvaid ohte (radioaktiivsed jäätmed, avariid jaamades ja hoidlates); 1) nimetab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid, kirjeldab ioniseeriva kiirguse erinevat mõju elusorganismidele ja võimalusi kiirgusohu vähendamiseks. ) Kiirguskaitse. 11) seletab tuumareaktorite üldist tööpõhimõtet ning tuumaenergeetika eeliseid, aga ka tuumatehnoloogiaga seonduvaid ohte (radioaktiivsed jäätmed, avariid jaamades ja hoidlates); 1) nimetab ioniseeriva kiirguse liike ja allikaid, kirjeldab ioniseeriva kiirguse erinevat mõju elusorganismidele ja võimalusi kiirgusohu vähendamiseks. 3) Õpetaja valikul sobival ajal 4) Õpetaja valikul sobival ajal 3. Megamaailma füüsika (11 tundi)

21 5) Vaatlusastronoomia. Vaatlusvahendid ja nende areng. 6) Tähtkujud. Taevakaardid. Astraalmütoloogia ja füüsika. 7) Maa ja Kuu perioodiline liikumine aja arvestuse alusena. Kalender. 1) nimetab astronoomia vaatlusvahendeid; ) seletab taevakaardi füüsikalise tõlgenduse aluseid ja füüsikalisi hinnanguid peamistele astraalmütoloogilistele kujutelmadele; 4) seletab kvalitatiivselt süsteemiga Päike-Maa-Kuu seotud nähtusi: aastaaegade vaheldumist, Kuu faase, varjutusi, taevakehade näivat liikumist; 8) Kuu faasid. Varjutused. 4) seletab kvalitatiivselt süsteemiga Päike-Maa-Kuu seotud nähtusi: aastaaegade vaheldumist, Kuu faase, varjutusi, taevakehade näivat liikumist; 9) Päikesesüsteemi koostis, ehitus ja tekkimise hüpoteesid. 30) Päike ja teised tähed. Tähtede evolutsioon. 31) Galaktikad. Meie kodugalaktika Linnutee. Universumi struktuur. Suur Pauk. Universumi evolutsioon. Eesti astronoomide panus astrofüüsikasse ja kosmoloogiasse. 3) Õpetaja valikul sobival ajal 33) Õpetaja valikul sobival ajal 34) Õpetaja valikul sobival ajal 35) Õpetaja valikul sobival ajal 3) kirjeldab mõõtmete ja liikumisviisi aspektis Päikesesüsteemi põhilisi koostisosi: Päike, planeedid, kaaslased, asteroidid, komeedid, meteoorkehad; 5) kirjeldab Päikese ja teiste tähtede keemilist koostist ja ehitust, nimetab kiiratava energia allika; 6) kirjeldab kvalitatiivselt Päikesesüsteemi tekkimist, tähtede evolutsiooni, Linnutee koostist ja ehitust ning universumi tekkimist Suure Paugu teooria põhjal.

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI. LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED A. LOODUSAINED FÜÜSIKA TEEMAD : I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS. 1. Füüsika uurimismeetod

KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI. LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED A. LOODUSAINED FÜÜSIKA TEEMAD : I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS. 1. Füüsika uurimismeetod 1 KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED A. LOODUSAINED FÜÜSIKA TEEMAD : I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS 1. Füüsika uurimismeetod Mõisted: vaatlus, hüpotees, eksperiment, mõõtmine,

Διαβάστε περισσότερα

Põhimõisted: loodus, loodusteadus, füüsika, vaatleja, nähtavushorisont, makro-, mikro- ja megamaailm.

Põhimõisted: loodus, loodusteadus, füüsika, vaatleja, nähtavushorisont, makro-, mikro- ja megamaailm. FÜÜSIKA ainekava IV kooliaste 10.klass ÕPETAMISE EESMÄRGID Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja

Διαβάστε περισσότερα

Gümnaasiumi füüsika ainekava

Gümnaasiumi füüsika ainekava Gümnaasiumi füüsika ainekava Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. Füüsika meetod 1. seletab mõisteid loodus, maailm, vaatleja. Teab füüsika kohta teiste loodusteaduste seas ja määratleb

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika. I kursus Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. 1. Sissejuhatus füüsikasse. Õppesisu

Füüsika. I kursus Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. 1. Sissejuhatus füüsikasse. Õppesisu Füüsika Gümnaasiumi 10. klassi füüsikaõpe koosneb kolmest kursusest Esimese kursuse Füüsikalise looduskäsitluse alused põhifunktsioon on selgitada, mis füüsika on, mida ta suudab ja mille poolest eristub

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 11. klassile

FÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 11. klassile FÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 11. klassile 1.Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1. Teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika. 2. Õppeaine kirjeldus

Füüsika. 2. Õppeaine kirjeldus Füüsika 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist kultuurikomponenti;

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika gümnaasiumi ainekava Tartu Annelinna Gümnaasium. Läbivad teemad, üldpädevused ning lõiming teiste õppeainetega

Füüsika gümnaasiumi ainekava Tartu Annelinna Gümnaasium. Läbivad teemad, üldpädevused ning lõiming teiste õppeainetega Füüsika gümnaasiumi ainekava Tartu Annelinna Gümnaasium Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat

Διαβάστε περισσότερα

GÜMNAASIUMI FÜÜSIKA ÕPPEPROTSESSI KIRJELDUS

GÜMNAASIUMI FÜÜSIKA ÕPPEPROTSESSI KIRJELDUS GÜMNAASIUMI FÜÜSIKA ÕPPEPROTSESSI KIRJELDUS 10. klass I kursus Füüsikalise looduskäsitluse alused, 35 tundi Õppesisu koos soovitusliku Õpitulemused tunnijaotusega 1. Sissejuhatus füüsikasse. (3 tundi)

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika ainekava 10. klassile Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja

Füüsika ainekava 10. klassile Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja Füüsika ainekava 10. klassile Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika. 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus

Füüsika. 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus Füüsika 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning susteemset mõtlemist loodusnähtusi kirjeldades

Διαβάστε περισσότερα

Fu u sika. 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus. Kooliaste: gümnaasium

Fu u sika. 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus. Kooliaste: gümnaasium Fu u sika Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja

Διαβάστε περισσότερα

Füüsikalise looduskäsitluse alused Sissejuhatus füüsikasse

Füüsikalise looduskäsitluse alused Sissejuhatus füüsikasse Füüsikalise looduskäsitluse alused Sissejuhatus füüsikasse Sinisega üle värvitud tekst, mis lisati või eemaldati rühmatöö käigus. Violetsega - kommentaar Õppesisu: Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUMILE Loksa Gümnaasium

FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUMILE Loksa Gümnaasium FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUMILE Loksa Gümnaasium 1. Füüsika 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust,

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM Üldalused Õppe- ja kasvatuseesmärgid

FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM Üldalused Õppe- ja kasvatuseesmärgid FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM 1.1. Üldalused 1.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning

Διαβάστε περισσότερα

Praktilised tööd, IKT rakendamine, soovitused õpetajale. Õpitulemused

Praktilised tööd, IKT rakendamine, soovitused õpetajale. Õpitulemused 10. klass I kursus Füüsikalise looduskäsitluse alused, 35 tundi Õppesisu koos soovitusliku tunnijaotusega 1. Sissejuhatus füüsikasse. (3 tundi) Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule kogemusele. Inimene

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA ÜLDALUSED ÕPPE-EESMÄRGID. Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane:

FÜÜSIKA ÜLDALUSED ÕPPE-EESMÄRGID. Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: FÜÜSIKA ÜLDALUSED ÕPPE-EESMÄRGID Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist kultuurikomponenti;

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM Üldalused Õppe-eesmärgid

FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM Üldalused Õppe-eesmärgid FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM 1.1. Üldalused 1.1.1. Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust

Διαβάστε περισσότερα

ANTSLA GÜMNAASIUM FÜÜSIKA AINEKAVA

ANTSLA GÜMNAASIUM FÜÜSIKA AINEKAVA ANTSLA GÜMNAASIUM FÜÜSIKA AINEKAVA Lisa 9 Füüsika ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ja pädevused Füüsika õppes käsitletakse nähtusi süsteemselt, taotledes terviklikku

Διαβάστε περισσότερα

Ainekava Füüsika. 8.klass 2 tundi nädalas. 1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine

Ainekava Füüsika. 8.klass 2 tundi nädalas. 1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine Ainekava Füüsika 8.klass 2 tundi nädalas Õpitulemused 1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine selgitab objekti Päike kui valgusallikas olulisi tunnuseid selgitab mõistete: valgusallikas, valgusallikate

Διαβάστε περισσότερα

5. Füüsika ainekava Õppesisu jaotus klassiti ja tundide arv

5. Füüsika ainekava Õppesisu jaotus klassiti ja tundide arv 5. Füüsika ainekava 5.1. jaotus klassiti ja tundide arv Teema 8. klass 9. klass Valgusõpetus 22 - Valgus ja valguse sirgjooneline levimine 7 - Valguse peegeldumine 6 - Valguse murdumine 7 - Mehaanika 48

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA AINEKAVA Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 8. klass Päikesesüsteem Õppesisu Õpitulemused

FÜÜSIKA AINEKAVA Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 8. klass Päikesesüsteem Õppesisu Õpitulemused FÜÜSIKA AINEKAVA Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) kasutab füüsikamõisteid, füüsikalisi suurusi, seoseid ning rakendusi loodus- ja tehnikanähtusi kirjeldades, selgitades

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA. 8. klass (70 tundi)

FÜÜSIKA. 8. klass (70 tundi) FÜÜSIKA Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;

Διαβάστε περισσότερα

Tallinna Südalinna Kool

Tallinna Südalinna Kool Õppeaine: FÜÜSIKA Klass: 8 klass Tundide arv nädalas: 2 tundi Õppesisu: 1. Valgusõpetus 1.1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine Valgusallikas. Päike. Täht. Valgus kui energia. Valgus kui liitvalgus.

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA AINEKAVA tööversioon FÜÜSIKA AINEKAVA. 1.1 Aine põhjendus Õppe eesmärgid põhikoolis

FÜÜSIKA AINEKAVA tööversioon FÜÜSIKA AINEKAVA. 1.1 Aine põhjendus Õppe eesmärgid põhikoolis FÜÜSIKA AINEKAVA 1.1 Aine põhjendus Füüsika kuulub loodusainete valdkonda, olles samaaegselt tihedas seoses matemaatikaga. Füüsika paneb aluse tehnika ja tehnoloogia mõistmisele ja aitab väärtustada tehnikaga

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika 8. klass 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid 2. Õpitulemused 3. Hindamine

Füüsika 8. klass 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid 2. Õpitulemused 3. Hindamine Füüsika 8. klass 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus; on omandanud argielus toimimiseks ja

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA AINEKAVA III KOOLIASTE Üldalused Õppe- ja kasvatuseesmärgid. Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

FÜÜSIKA AINEKAVA III KOOLIASTE Üldalused Õppe- ja kasvatuseesmärgid. Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: FÜÜSIKA AINEKAVA III KOOLIASTE 1.1. Üldalused 1.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende

Διαβάστε περισσότερα

Ainekava. Õppeaine: füüsika Klass: 9 klass

Ainekava. Õppeaine: füüsika Klass: 9 klass Ainekava Õppeaine: füüsika Klass: 9 klass Õppekirjandus: 1. Koit Timpmann Füüsika IX klassile. Elektriõpetus 2. Enn Pärtel, Jaak Lõhmus Füüsika IX klassile. Soojusõpetus. Aatom ja Universum 3. Enn Pärtel

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120

Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika. teemad 1-8. Karli Klaas

Füüsika. teemad 1-8. Karli Klaas Füüsika teemad 1-8 Karli Klaas SI-süsteem SI-süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis NSV Liidus kehtis SI-süsteem aastast 1963.

Διαβάστε περισσότερα

= 5 + t + 0,1 t 2, x 2

= 5 + t + 0,1 t 2, x 2 SAATEKS Käesoleva vihikuga lõpeb esimene samm teel füüsikastandardini. Tehtule tagasi vaadates tahaksime jagada oma mõtteid füüsikaõpetajatega, kes seni ilmunud seitsmes vihikus sisalduva õpilasteni viivad.

Διαβάστε περισσότερα

Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika

Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika Füüsika testi lahendamiseks on soovituslik aeg 45 minutit ja seda hinnatakse maksimaalselt 00 punktiga. Töö mahust mitte üle / moodustavad faktiteadmisi

Διαβάστε περισσότερα

Põhivara aines Füüsika ja tehnika

Põhivara aines Füüsika ja tehnika Põhivara aines Füüsika ja tehnika Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Kui inimindiviid kasutab iseenda kohta mõistet

Διαβάστε περισσότερα

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D

Διαβάστε περισσότερα

III osa: Elektromagnetlained Füüsika IV Elektrodünaamika

III osa: Elektromagnetlained Füüsika IV Elektrodünaamika III osa: Elektromagnetlained Füüsika IV Elektrodünaamika Elastne keskkond ja võnkumine Elastseks keskkonnaks nimetatakse sellist keskkonda, mille osakesed on üksteisega vastastikkuses mõjus. Kui mõjutada

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika täiendusõpe YFR0080

Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [4. loeng] 1 Loengu kava Dünaamika Inerts Newtoni I seadus Inertsiaalne taustsüsteem Keha mass, aine

Διαβάστε περισσότερα

Põhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika

Põhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika Põhivara aines LOFY.01.121 Füüsika ja tehnika Maailm on keskkond, mis jääb väljapoole inimese mina-tunnetuse piire. Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Looduses toimuvaid

Διαβάστε περισσότερα

Põhikooli füüsika lõpueksami eristuskiri

Põhikooli füüsika lõpueksami eristuskiri Põhikooli füüsika lõpueksami eristuskiri Eksami eristuskiri on eksamitöö koostamise alusdokument, mis määratleb eksami sihtrühma, nõutava taseme, eksaminandile esitatavad nõuded, eksami sisu, kasutatavad

Διαβάστε περισσότερα

Geomeetrilised vektorid

Geomeetrilised vektorid Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika KLASS 11 TUNDIDE ARV 35

Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika KLASS 11 TUNDIDE ARV 35 Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid. Sündmus. Sündmuste liigid. Klassikaline tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus. Sündmuste liigid: sõltuvad ja

Διαβάστε περισσότερα

Põhivara aines LOFY Füüsikaline maailmapilt

Põhivara aines LOFY Füüsikaline maailmapilt Põhivara aines LOFY.01.002 Füüsikaline maailmapilt Maailmapilt on teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Kui inimindiviid kasutab iseenda kohta mõistet

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA IV ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2. ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2.1. MEHHAANILISED VÕNKUMISED VÕNKUMISED MEHHAANIKAS. Teema: elektromagnetvõnkumised

FÜÜSIKA IV ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2. ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2.1. MEHHAANILISED VÕNKUMISED VÕNKUMISED MEHHAANIKAS. Teema: elektromagnetvõnkumised FÜÜSIKA IV ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED Teema: elektromagnetvõnkumised 2. ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2.1. MEHHAANILISED VÕNKUMISED F Ü Ü S I K A I V E L E K T R O M A G N E T V Õ N K U M I S E D VÕNKUMISED

Διαβάστε περισσότερα

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori

Διαβάστε περισσότερα

Põhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika

Põhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika Põhivara aines LOFY.01.121 Füüsika ja tehnika Maailm on keskkond, mis jääb väljapoole inimese mina-tunnetuse piire. Loodus (lad natura) on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond.

Διαβάστε περισσότερα

I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt?

I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena

Διαβάστε περισσότερα

s isukord Õpiku lugejale... 7

s isukord Õpiku lugejale... 7 s isukord Õpiku lugejale... 7 1. SISSEJUHATUS FÜÜSIKASSE 1.1. Füüsika kui loodusteadus...10 Füüsika põhikoolis ja gümnaasiumis... 10 Maailm ja maailmapilt... 12 Loodus ja loodusteadused... 14 Füüsika kui

Διαβάστε περισσότερα

Kompleksarvu algebraline kuju

Kompleksarvu algebraline kuju Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa

Διαβάστε περισσότερα

Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused

Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused Ettevalmistus kontrolltööks 1. Missugustel väidetel põhineb molekulaarkineetiline teooria? Aine koosneb molekulidest Osakesed on pidevas liikumises Osakestele

Διαβάστε περισσότερα

Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:

Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: FÜÜSIKA AINEKAVA EESMÄRGID Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: omandab füüsikast lähtuvalt teadmisi loodus- ja tehisobjektidest ning nende muutustest; omandab teadmisi füüsika keelest ja

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on

Διαβάστε περισσότερα

Elektromagnetism VIII OSA ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON

Elektromagnetism VIII OSA ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON Elektromagnetism VIII OSA ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON Elektri- ja magnetvälja ei saa vaadelda teineteisest lahus, sest vooluga juhtme ümber on alati magnetväli. Kui elektriliselt laetud keha vaatleja

Διαβάστε περισσότερα

ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA

ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA Kevad 2018 Neljas loeng Martin Jaanus U02-308 (hetkel veel) martin.jaanus@ttu.ee 620 2110, 56 91 31 93 Õppetöö : http://isc.ttu.ee Õppematerjalid : http://isc.ttu.ee/martin Teemad

Διαβάστε περισσότερα

1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.

1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 STEFAN-BOLTZMANNI SEADUS I TÖÖ EESMÄRGID 1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. TÖÖVAHENDID Infrapunase

Διαβάστε περισσότερα

1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline

1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline 1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline energia, soojusenergia, tuumaenergia, elektrodünaamiline

Διαβάστε περισσότερα

MEHAANIKA. s t. kogu. kogu. s t

MEHAANIKA. s t. kogu. kogu. s t MLR 700 Üldfüüsika süvakursus: Katrin Teras Ettevalmistus Üldfüüsika eksamiks Aine kood: MLR 700 Eksami aeg: 05.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5 Konsultatsiooni aeg: 04.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5. Ainepunkti mõiste.

Διαβάστε περισσότερα

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS FÜÜSIKASSE 2. FÜÜSIKA UURIMISMEETOD

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS FÜÜSIKASSE 2. FÜÜSIKA UURIMISMEETOD SISUKORD 1. SISSEJUHATUS FÜÜSIKASSE 1.1. MAAILM, LOODUS JA FÜÜSIKA 8 1.1.1. Füüsika põhikoolis ja gümnaasiumis................... 8 1.1.2. Inimene, maailm ja maailmapilt.................... 10 1.1.3. Loodus

Διαβάστε περισσότερα

TARTU ÜLIKOOL. Teaduskool. Magnetism. Koostanud Urmo Visk

TARTU ÜLIKOOL. Teaduskool. Magnetism. Koostanud Urmo Visk TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Magnetism Koostanud Urmo Visk Tartu 2007 Sisukord Voolude vastastikune mõju...2 Magnetinduktsioon...3 Ampere'i seadus...6 Lorentzi valem...9 Tsirkulatsiooniteoreem...13 Elektromagnetiline

Διαβάστε περισσότερα

Eesti Füüsika Selts. ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile. Kalev Tarkpea Henn voolaid

Eesti Füüsika Selts. ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile. Kalev Tarkpea Henn voolaid Eesti Füüsika Selts ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile Kalev Tarkpea Henn voolaid 1. Elektriväli ja magnetväli... 4 1.1 Elektromagnetismi uurimisaine... 4 1.1.1. Sissejuhatus elektromagnetnähtuste

Διαβάστε περισσότερα

Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse

Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse Prof. Jüri Krustok 1 Elektromagnetlainete skaala 2 Üldised spektroskoopilised meetodid, mis kasutavad elektromagnetlaineid Meetod Kasutatav lainepikkuste vahemik

Διαβάστε περισσότερα

Elekter ja magnetism. Elektrostaatika käsitleb paigalasuvate laengute vastastikmõju ja asetumist

Elekter ja magnetism. Elektrostaatika käsitleb paigalasuvate laengute vastastikmõju ja asetumist Elekter ja magnetism Elektrilaeng, elektriväli ja elektrivälja tugevus Elektriline potentsiaalne energia, potentsiaal ja pinge Elektrivälja töö ja võimsus Magnetväli Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetlained,

Διαβάστε περισσότερα

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem

Διαβάστε περισσότερα

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Füüsikalise looduskäsitluse alused Eesti Füüsika Selts Füüsikalise looduskäsitluse alused õpik gümnaasiumile autorid: Indrek Peil ja Kalev Tarkpea Tartu 2012 1 1. Sissejuhatus füüsikasse... 4 1.1. Maailm, loodus ja füüsika... 4 1.1.1. Füüsika

Διαβάστε περισσότερα

Kordamine 2. osa Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis. FÜÜSIKA 8. KLASSILE

Kordamine 2. osa Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis. FÜÜSIKA 8. KLASSILE Kordamine 2. osa Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis. FÜÜSIKA 8. KLASSILE AINE TIHEDUS AINE TIHEDUSEKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha (ainetüki) massi ja selle keha

Διαβάστε περισσότερα

MÕÕTETEHNIKA ALUSED AAR3450 2,5 AP Eksam

MÕÕTETEHNIKA ALUSED AAR3450 2,5 AP Eksam MÕÕTETEHNIKA ALUSED AAR3450 2,5 AP 2-1-0 Eksam 1(10) Tunniplaan iga nädal paaritul nädalal paaris nädalal AAR3450 Esmaspäev 14.00 VII-430 Loeng Rühmad: AAAB51, AAAB52 AAR3450 Teisipäev 12.00 VII-429 Harjutus

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika täiendusõpe YFR0080

Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [6.loeng] 1 Tehiskaaslaste liikumine (1) Kui Maa pinna lähedal, kõrgusel kus atmosfäär on piisavalt hõre,

Διαβάστε περισσότερα

Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults

Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on

Διαβάστε περισσότερα

Veaarvutus ja määramatus

Veaarvutus ja määramatus TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead................................... 4 3.2 Tehted

Διαβάστε περισσότερα

Kitsas matemaatika-3 tundi nädalas

Kitsas matemaatika-3 tundi nädalas Kitsas matemaatika-3 tundi nädalas Õpitulemused I kursus-arvuhulgad. Avaldised. Võrrand, võrratus. 1) eristab ratsionaal-, irratsionaal- ja reaalarve; 2) eristab võrdust, samasust, võrrandit ja võrratust;

Διαβάστε περισσότερα

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil. 8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,

Διαβάστε περισσότερα

Kui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist

Kui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA (kaugõppele). KINEMAATIKA. Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha

Διαβάστε περισσότερα

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2 PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused

Διαβάστε περισσότερα

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise

Vektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja

Διαβάστε περισσότερα

Ehitusmehaanika harjutus

Ehitusmehaanika harjutus Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative

Διαβάστε περισσότερα

Lokaalsed ekstreemumid

Lokaalsed ekstreemumid Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,

Διαβάστε περισσότερα

I KURSUS - FLA I OSA - FÜÜSIKA UURIMISMEETOD ENN KIRSMAN

I KURSUS - FLA I OSA - FÜÜSIKA UURIMISMEETOD ENN KIRSMAN I KURSUS - FLA I OSA - FÜÜSIKA UURIMISMEETOD ENN KIRSMAN 2014 Sisukord Sisukord... 1 1.1. Sissejuhatus füüsikasse... 2 1.1.1. Maailm. Loodus... 2 1.1.2. Loodusteadused... 2 1.1.3. Vaatleja... 2 1.1.4.

Διαβάστε περισσότερα

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1

Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1 laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad

Διαβάστε περισσότερα

Eksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud!

Eksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud! Eksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud! Eksam pole mingi loterii keegi pole võitnud isegi raha, autost rääkimata. Ära õpi kõike järjest teadus on piiritu, õpikuid on tuhandeid,

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika geograafias ehk geograafia füüf. üüsikas. Erkki Soika. Geograafiaõpetajate sügiskool 2013

Füüsika geograafias ehk geograafia füüf. üüsikas. Erkki Soika. Geograafiaõpetajate sügiskool 2013 Füüsika geograafias ehk geograafia füüf üüsikas Erkki Soika Geograafiaõpetajate sügiskool 2013 Mis on geograafia? Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.

Διαβάστε περισσότερα

ENERGIA- JA GEOTEHNIKA DOKTORIKOOL II

ENERGIA- JA GEOTEHNIKA DOKTORIKOOL II ENERGIA- JA GEOTEHNIKA DOKTORIKOOL II AINEKURSUS MÕÕTMISTE ALUSED Dotsent RAIVO TEEMETS Tallinn 2012 Raivo Teemets 1 SISSEJUHATUS Mõõtmine on rahvusvaheliselt defineeritud kui meetmete kogum, mille eesmärgiks

Διαβάστε περισσότερα

Opti Optika Valgus Valgusallikas Infravalgus Ultravalgus sirgjooneliselt Hajuvas valgusvihus

Opti Optika Valgus Valgusallikas Infravalgus Ultravalgus sirgjooneliselt Hajuvas valgusvihus 8 kl füüsika Füüsikaline nähtus või suurus ja tähis Valem Ühikud Optika Optika on valgusõpetus- füüsika osa mis uurib valgust ja selgitab sellega kaasnevaid nähtusi Valgus on ruumis vabalt leviv elektromagnetiline

Διαβάστε περισσότερα

3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA

3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA3 (kaugõppele) 3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA 3. Impulss Impulss, impulsi jääus Impulss on ektor, mis on õrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega p r r = m. Mehaanikas nimetatakse

Διαβάστε περισσότερα

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded

Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke

Διαβάστε περισσότερα

Coulomb i seadus Coulomb i katsed Coulomb i seadus. Punktlaeng Elektrikonstant...

Coulomb i seadus Coulomb i katsed Coulomb i seadus. Punktlaeng Elektrikonstant... sisukord Elektriväli ja magnetväli Elektromagnetismi uurimisaine Sissejuhatus elektromagnetnähtuste füüsikasse 2 Elektromagnetismi uurimise ajaloost 3 Elektromagnetismi kursuse struktuur 8 8 9 0 2 Elektrilaeng

Διαβάστε περισσότερα

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].

Διαβάστε περισσότερα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58

Διαβάστε περισσότερα

Füüsika täiendusõpe YFR0080

Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [10.loeng] 1 Arvestustöö Arvestustöö sooritamiseks on vaja 50p (kes on kohal käinud piisab 40p) (maksimaalselt

Διαβάστε περισσότερα

Kõnepuuetega klass Loodusõpetus.

Kõnepuuetega klass Loodusõpetus. Kõnepuuetega klass 2.1. Loodusõpetus. 2.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid: Põhikooli loodusõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb huvi looduse vastu, huvitub looduse uurimisest ja loodusainete õppimisest;

Διαβάστε περισσότερα

Deformeeruva keskkonna dünaamika

Deformeeruva keskkonna dünaamika Peatükk 4 Deformeeruva keskkonna dünaamika 1 Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib materiaalsete keskkondade liikumist välismõjude (välisjõudude) toimel. Uuritavaks materiaalseks keskkonnaks võib olla

Διαβάστε περισσότερα

3. Elektromagnetism. 3.1 Koolifüüsikast pärit põhiteadmisi

3. Elektromagnetism. 3.1 Koolifüüsikast pärit põhiteadmisi 3. Elektromagnetism 3.1 Koolifüüsikast pärit põhiteadmisi Magnetism on nähtuste kogum, mis avaldub kehade magneetumises ja vastastikuses mõjus magnetvälja kaudu. Magnetväli on suuremal või väiksemal määral

Διαβάστε περισσότερα

PLASTSED DEFORMATSIOONID

PLASTSED DEFORMATSIOONID PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb

Διαβάστε περισσότερα

PÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI ERISTUSKIRI

PÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI ERISTUSKIRI PÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI ERISTUSKIRI 1. EKSAMI EESMÄRGID: hinnata põhikooli lõpetaja füüsikaalaste põhiteadmiste ja oskuste vastavust kehtiva riikliku õppekava füüsika ainekavas toodud õppe-eesmärkidele

Διαβάστε περισσότερα

TARTU ÜLIKOOL Teaduskool. Võnkumised ja lained. Koostanud Henn Voolaid

TARTU ÜLIKOOL Teaduskool. Võnkumised ja lained. Koostanud Henn Voolaid TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Võnkumised ja lained Koostanud Henn Voolaid Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes

Διαβάστε περισσότερα

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}

Διαβάστε περισσότερα

Energiabilanss netoenergiavajadus

Energiabilanss netoenergiavajadus Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)

Διαβάστε περισσότερα

4. TEMPERATUUR Termodünaamiline tasakaal Temperatuuri mõiste Termodünaamika teine seadus

4. TEMPERATUUR Termodünaamiline tasakaal Temperatuuri mõiste Termodünaamika teine seadus Soojusõpetus 0 Küsimus: kas võiks defineerida kui energiabilansi täienduse: = A + U ja kuulutada ta mittefundamentaalseks füüsikaliseks suuruseks? Termodünaamika esimese seaduse traditsiooniline võrrand

Διαβάστε περισσότερα

FÜÜSIKA I PÕHIVARA. Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I. Koostas õppejõud P.Otsnik

FÜÜSIKA I PÕHIVARA. Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I. Koostas õppejõud P.Otsnik FÜÜSIKA I PÕHIVARA Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I. Koostas õppejõud P.Otsnik Tallinn 2003 2 1. SISSEJUHATUS. Mõõtühikud moodustavad ühikute süsteemi. Meie

Διαβάστε περισσότερα

9. AM ja FM detektorid

9. AM ja FM detektorid 1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid

Διαβάστε περισσότερα

9 kl füüsika. Q= cm(t 2 t 1 ) või Q= cmδt Q=λ m Q=Lm. J džaul 1J= 1Nm

9 kl füüsika. Q= cm(t 2 t 1 ) või Q= cmδt Q=λ m Q=Lm. J džaul 1J= 1Nm 9 kl füüsika Füüsikaline nähtus või suurus ja tähis Valem Ühikud Soojusõpetus Aineosake on aine kõige väiksem osake - kas aatom või molekul Potentsiaalne energia on kehadel või aineosakestel, mis teineteist

Διαβάστε περισσότερα

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon

2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon 2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides

Διαβάστε περισσότερα

Ainevaldkond Matemaatika

Ainevaldkond Matemaatika Ainevaldkond Matemaatika 1 Matemaatikapädevus Matemaatika õpetamise eesmärk gümnaasiumis on matemaatikapädevuse kujundamine, see tähendab suutlikkust tunda matemaatiliste mõistete ja seoste süsteemsust;

Διαβάστε περισσότερα