Füüsikalise looduskäsitluse alused Sissejuhatus füüsikasse
|
|
- Ἄρτεμις Μπότσαρης
- 5 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 Füüsikalise looduskäsitluse alused Sissejuhatus füüsikasse Sinisega üle värvitud tekst, mis lisati või eemaldati rühmatöö käigus. Violetsega - kommentaar Õppesisu: Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule kogemusele. Inimene kui vaatleja. Sündmus, signaal, aisting ja kujutlus. Vaatleja kujutlused ja füüsika. Füüsika kui loodusteadus. Füüsika kui inimkonna nähtavushorisonte edasi nihutav teadus. Mikro-, makro- ja megamaailm. Põhimõisted: loodus, loodusteadus, füüsika, vaatleja, nähtavushorisont, makro-, mikro- ja megamaailm. Õpitulemused: 1) seletab sõnade maailm, loodus ja füüsika (lisatud: loodusteadus) tähendust 2) mõistab paratamatut erinevust looduse ning vaatleja kujutluste vahel; kõlas ettepanek see välja jätta. 3) tunneb loodusteaduste põhieesmärki saavutada üha parem vastavus looduse ja seda peegeldavate kujutluste vahel; 4) teab nähtavushorisondi mõistet kui vaatleja kahele struktuursele põhiküsimusele, mis on selle taga? ning mis on selle sees?, antavate üldtunnustatud vastuste piiri ; 5) teab füüsika põhierinevust teistest loodusteadustest füüsika ja tema sidusteaduste kohustust määratleda ja nihutada edasi nähtavushorisonte; 6) määratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro-, mikro- ja megamaailma ning nimetab nende erinevusi. Rühmatöö käigus tehtud märkus: Mõisted avatakse õpetajate poolt erinevalt. Kes saab olla kindel, et õpetaja poolt õpetatu vastab hiljem riigieksamil nõutavale? Vaja oleks ühtlustada, kooskõlastada. Erinevalt tõlgendatakse mõistet nähtavushorisont. Kokkuvõtte tegemisel kõlanud kommentaar: Riigieksam ei saa aastal 2014 kindlasti olema selline nagu praegu. Välishindamine ei tohi üldse hõlmata seda teemat (Sissejuhatus füüsikasse), kuna selle käsitlemine on liiga tugevasti sõltuv õpetaja isiklikust maailmapildist ja mõistmine omakorda õpilaste omast. Kalev Tarkpea (KT) märkus: Rühmatöödest aimub, et paljude õpetajate jaoks tähendab objekti viibimine nähtavushorisondi taga igasugust teadmiste puudumist selle objekti kohta. Ainekava töörühm kasutas mõistet nähtavushorisont küll ainult mõõtmelises (pikkuse) tähenduses (suurem-väiksem). Näiteks välise nähtavushorisondi taga on see veel suurem süsteem, millesse meie poolt uuritav süsteem kuulub ühe komponendina. Sisemise nähtavushorisondi taga on need veel väiksemad objektid, millest koosneb meie poolt uuritav objekt. Nähtavushorisondi määrab tavaliselt füüsikaliste meetodite puudumine selle veel suurema või veel väiksema uurimiseks.
2 Praktiliste tööde ja demokatsete soovitused. Infotehnoloogia rakendamise soovitused. Metoodilised soovitused ja rõhuasetused. Õpitulemuste kontrollimise ja tagasiside võimalused. Lõiminguvõimalused. Sise- ja välislõiming. Näeme nt lampi, aga nähtavushorisondi taha jääb see, kuidas see töötab. Mikroskoop ei ole ainult bioloogi tööriist. Struktuuritasemete skeem koos zoom i võimalusega. Video makro-, mikro- ja megamaailma kohta. Tuleb rõhutada nähtavushorisonti kui üldist terminit ja seda, et me näitame/näeme erijuhte 5. õpitulemus (eesmärk) kahtlase väärtusega jätab mulje nagu oleks füüsika ülimuslik teiste loodusteaduste suhtes. Füüsika ei seleta ju näiteks geenide funktsioneerimist. Kontrolltöö koos järgmise teemaga. Essee Ristsõna Siin õpitulemusi ei kontrolli. Eesliidete meelde tuletamine. Näited imepisikestest ja imesuurtest asjadest: Maa geograafia Bakter bioloogia Seos ajalooga (ilmselt loodusteaduse ajalooga?), psühholoogiaga, bioloogiaga. 2. õpitulemus tähtis alus kahtluse tööriistale (mõeldud vajadust kahelda mistahes loodusteaduslikus väites) Igaühel tekib oma tõlgendus, visioon maailmast. Lisada mõistuse (täpsem?) käsitlus. Õpetamine tuleb siduda mõtlemisega, vaadelda mõtlemise etappe. Õpilane peab saama aru, mis on loogika.
3 Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsika uurimismeetod Sinisega üle värvitud tekst, mis lisati rühmatöö käigus. Violetsega kommentaar. Õppesisu: Loodusteaduslik meetod ning füüsikateaduse osa selle väljaarendamises. Üldine ja sihipärane vaatlus, eksperiment. Vajadus mudelite järele. Mudeli järelduste kontroll ja mudeli areng. Mõõtmine. Mõõteriistad ja mõõtevahendid. Mõõteseadus. Mõõtühikud ja vastavate kokkulepete areng. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI). Mõõtemääramatus ja selle hindamine. Katseandmete esitamine tabelina ja graafikuna. Mõõtetulemuste töötlemine. Korrektne mõõtetulemus. Mudeli loomine. Põhimõisted: vaatlus, hüpotees, eksperiment, mõõtmine, mõõtevahend, taatlemine, mõõtühik, etalon, mõõtühikute süsteem, mõõteväärtus, mõõtemääramatus, mõõtetulemus, mudel. Õpitulemused: 1) seletab loodusteadusliku meetodi olemust (vaatlus-hüpotees-eksperiment-andmetöötlus-järeldus); + võrdlus teiste teadussaavutustega 2) teab, et eksperimenditulemusi üldistades jõutakse mudelini; 3) mõistab, et mudel kirjeldab loodust kindlates fikseeritud tingimustes, nende puudumise korral ei tarvitse mudel anda eksperimentaalset kinnitust leidvaid tulemusi; 4) teab, et mudeli järeldusi tuleb alati kontrollida ning mudeli järelduste erinevus katsetulemustest tingib vajaduse uuteks eksperimentideks ja seeläbi uuteks mudeliteks; 5) teab, et üldaktsepteeritava mõõtmistulemuse saamiseks tuleb mõõtmisi teha mõõteseaduse järgi; Oskab nimetada olukordi, millal on seda vaja: tehingud poes, alkomeeter, auto kiiruse mõõtmine politsei poolt jne 6) kirjeldab mõistete mõõtevahend ja taatlemine olulisi tunnuseid ning seletab nende mõistete kasutamist mõõteprotsessis. 7) teab rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhisuurusi millised on olulised? Kas kandela ka? ja nende mõõtühikuid ning toob näiteid mõõtühikuid määratlevate kokkulepete täpsustumise kohta seda viimast on peetud liigseks; 8) teab, et korrektsel mõõtmisel tuleb alati hinnata mõõtemääramatust; 9) kirjeldab graafiliselt standardhälbe mõiste sisu ning kasutab standardhälvet mõõtemääramatuse hindamisel. suhteline viga ka. Seda õpitulemust on peetud liigseks. 10) esitab korrektselt mõõdetava suuruse väärtuse, kasutades arvväärtust, mõõtemääramatust ja mõõtühikut; 11) mõõdab õpetaja poolt valitud keha joonmõõtmed ning esitab korrektse mõõtetulemuse; 12) esitab katseandmeid tabelina ja graafikuna; 13) loob mõõtetulemuste alusel mudeli, mis kirjeldab eksperimendis toimuvat. Rühmatöö käigus tehtud märkusi: a) Koolifüüsika peaks olema kaasaegne, mitte keskaegne. (?? kas füüsika uurimismeetodi kirjeldus ülalpool on tõepoolest keskaegne?) b) Üldistuse aste on liiga suur. Liiga palju üldistusi tuleb peale.
4 Praktiliste tööde ja demokatsete soovitused. Infotehnoloogia rakendamise soovitused. Metoodilised soovitused ja rõhuasetused. Õpitulemuste kontrollimise ja tagasiside võimalused. Lõiminguvõimalused. Sise- ja välislõiming. Praktiline töö: Paberist propelleri langemise kiiruse sõltuvus massist. Liivahunniku mõõtmine (erineva fraktsiooniga liiv) mass, pindala, ruumala, tihedus mõõtemääramatuse suurendamiseks: pinksipalli põrge järeltööna Mündi libisemine kaldpinnalt Ümmargune pliiats. ST DEV arvutamine Exceli abil. Pildimaterjal mudelitest, mida mudelitena ette kujutada, mitte ainult suurendatud või vähendatud asi. Vea arvutused välja jätta. 5.õpitulemus liiga üldine, ümber sõnastada. 7. ÕT (SI ühikud) eraldi tund kindlasti. Standardhälbe kasutamine käib nõrgematel üle jõu. Suhteline viga on lihtsam. Praktiliste tööde juhendid on paberkujul väga vajalikud. A) 7. ÕT eraldi TK ja KT veel lisaks B) Praktilise töö tegemine ja vormistamine (2 tk) C) Esimese pt-ga kontrolltöö Mõõtmisi on vaja füüsikas edaspidi igal pool. Matemaatika graafik, tabel, teisendamine. Mudelite näited: Keemia aatom Bioloogia bakter, rakk Puu kõrguse mõõtmine. Geograafia jõe voolamine, gloobus Erinevad mõõteriistad, jaotise väärtused
5 Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsika üldmudelid Õppesisu: Füüsikalised objektid, nähtused ja suurused. Füüsikaline suurus kui mudel. Füüsika keel, selles kasutatavad lühendid. Skalaarid ja vektorid. Tehted vektoritega. Füüsika võrdlus matemaatikaga. Kehad, nende mõõtmed ja liikumine. Füüsikaliste suuruste pikkus, kiirus ja aeg tulenevus vaatleja kujutlustest. Aja mõõtmine. Aja ja pikkuse mõõtühikud sekund ja meeter. Liikumise suhtelisus. Liikumise üldmudelid kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, võnkumine ja laine. Vastastikmõju kui kehade liikumisoleku muutumise põhjus. Avatud ja suletud süsteem. Füüsikaline suurus jõud. Newtoni III seadus. Väli kui vastastikmõju vahendaja. Aine ja väli looduse kaks põhivormi. Esmane tutvumine välja mõistega elektromagnetvälja näitel. Liikumisoleku muutumine. Kiirendus. Newtoni II seadus. Keha inertsus ja seda kirjeldav suurus mass. Massi ja jõu mõõtühikud kilogramm ja njuuton. Newtoni I seadus. Töö kui protsess, mille korral pingutusega kaasneb olukorra muutumine. Energia kui seisundit kirjeldav suurus ja töö varu. Kineetiline ja potentsiaalne energia. Võimsus kui töö tegemise kiirus. Töö ja energia mõõtühik džaul ning võimsuse mõõtühik vatt. Kasuteguri mõiste. Põhimõisted: füüsikaline objekt, füüsikaline suurus, skalaarne ja vektoriaalne suurus, pikkus, liikumisolek, kiirus, aeg, kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, võnkumine, laine, vastastikmõju, jõud, aine, väli, kiirendus, inerts, mass, töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasutegur. Ühikud: meeter, sekund, meeter sekundis, meeter sekundis sekundi kohta, kilogramm, njuuton, džaul ja vatt. Õpitulemused: 1) eristab füüsikalisi objekte, nähtusi ja suurusi; 2) teab skalaarsete ja vektoriaalsete suuruste erinevust ning oskab tuua nende kohta näiteid; 3) seletab füüsika valemites esineva miinusmärgi tähendust (suuna muutumine esialgsele vastupidiseks); märkus: põhikoolis on vaid v=s/t, märgiga valemeid pole. 4) rakendab skalaarsete suuruste algebralise liitmise/lahutamise ning vektorsuuruste vektoriaalse liitmise/lahutamise reegleid; 5) eristab füüsikat matemaatikast (matemaatika on kõigi kvantitatiivkirjelduste universaalne keel, füüsika peab aga alati säilitama seose loodusega); 6) mõistab, et füüsikalised suurused pikkus (ka teepikkus), ajavahemik (Δt) ja ajahetk (t) põhinevad kehade ja nende liikumise (protsesside) omavahelisel võrdlemisel; 7) teab, et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus ning oskab tuua näiteid liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas; 8) tunneb liikumise üldmudeleid kulgemine, pöörlemine, tiirlemine, kuju muutumine, võnkumine ja laine; oskab nimetada iga liikumisliigi olulisi erisusi; Kommentaar: ei mõisteta, et tiirlemine on ka kulgliikumine. Ei eristata liikumise üldmudeleid ja liikumiste liigitamist trajektoori kuju järgi (need on kaks ise asja). 9) teab, et looduse kaks oluliselt erinevate omadustega põhivormi on aine ja väli, nimetab peamisi erinevusi; 10) nimetab mõistete avatud süsteem ja suletud süsteem olulisi tunnuseid; 11) seletab Newtoni III seaduse olemust mõjuga kaasneb alati vastumõju; 12) tunneb mõistet kiirendus ja teab, et see iseloomustab keha liikumisoleku muutumist; 13) seletab ja rakendab Newtoni II seadust liikumisoleku muutumise põhjustab jõud; 14) teab, milles seisneb kehade inertsuse omadus; teab, et seda iseloomustab mass; 15) seletab ja rakendab Newtoni I seadust liikumisolek saab olla püsiv vaid siis, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus; 16) avab tavakeele sõnadega järgmiste mõistete sisu: töö, energia, kineetiline ja potentsiaalne energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur; 17) sõnastab mõõtühikute njuuton, džaul ja vatt definitsioone ning oskab neid probleemide lahendamisel rakendada; - ettepanek: vajadusel viia mehaanika kursusesse
6 Praktiliste tööde ja demokatsete soovitused. Infotehnoloogia rakendamise soovitused. Metoodilised soovitused ja rõhuasetused. Õpitulemuste kontrollimise ja tagasiside võimalused. Lõiminguvõimalused. Sise- ja välislõiming. Simulatsioon rulataja verdil (kin ja pot. energia muundumised) Liikumise suhtelisus laev jõel või merel. 5. ÕT ruutvõrrandi neg. lahend. 3.,4. ÕT koos mehaanika kursusega? Kirjalik KT Vähe ideid. Anda vabadust, rõhutada iseõppimist. Kehaline kasvatus ja sport nt kuulitõukaja mudel. Jõuvektori suund - poksija löök. Newtoni seadused reaaleluliste situatsioonide arutelu. Kommentaar: liigne dubleerimine. Parem õpetada mõtlemist. Käsitlus oluliselt lühemaks! Märkus: soovime järjekorra (mõeldud on vist õppesisu järjestust?) paremat paikapanemist. Märkuse tegija pole aga alternatiive välja pakkunud.
7 Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsika üldprintsiibid Õppesisu: Põhjuslikkus ja juhuslikkus. Füüsika kui õpetus maailma kõige üldisematest põhjuslikest seostest. Füüsika tunnetuslik ja ennustuslik väärtus. Füüsikaga seotud ohud. Printsiibid füüsikas (looduse kohta kehtivad kõige üldisemad tõdemused, mille kehtivust tõestab neist tulenevate järelduste absoluutne vastavus eksperimendiga). Võrdlus matemaatikaga (aksioomid). Osa ja tervik. Atomistlik printsiip (loodus ei ole lõputult ühel ja samal viisil osadeks jagatav). Atomistika füüsikas ja keemias. Energia miinimumi printsiip (kõik looduse objektid püüavad minna vähima energiaga seisundisse). Tõrjutusprintsiip (ainelisi objekte ei saa panna teineteise sisse). Väljade liitumine ehk superpositsiooniprintsiip. Absoluutkiiruse printsiip (välja liikumine aine suhtes toimub alati suurima võimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega, aineliste objektide omavaheline liikumine on aga suhteline). Relativistliku füüsika olemus (kvalitatiivselt). Massi ja energia samaväärsus. Põhimõisted: põhjuslik ja juhuslik sündmus, printsiip, atomistlik printsiip, algosake, kvant, energia miinimumi printsiip, tõrjutusprintsiip, superpositsiooniprintsiip, absoluutkiirus ja absoluutkiiruse printsiip, relativistlik füüsika. Õpitulemused: 1) toob iga loodusteaduse uurimisvaldkonnast vähemasti ühe näite põhjusliku seose kohta; 2) toob vähemasti ühe näite füüsika pakutavate tunnetuslike ja ennustuslike võimaluste, aga ka füüsika rakendustest tulenevate ohtude kohta; 3) teab, mis on füüsika printsiibid ja oskab neid võrrelda aksioomidega matemaatikas; 4) teab, milles seisneb väljade puhul kehtiv superpositsiooni printsiip; 5) sõnastab atomistliku printsiibi, energia miinimumi printsiibi, tõrjutuse printsiibi ja absoluutkiiruse printsiibi ning oskab tuua näiteid nende printsiipide kehtivuse kohta; 6) teab relativistliku füüsika peamist erinevust klassikalisest füüsikast; 7) oskab seletada ruumi ja aja relatiivsust, lähtudes vaatleja kujutlustest kehade ja liikumiste võrdlemisel. 8) teab valemist E=mc 2 tulenevat massi ja energia samaväärsust.
8 Praktiliste tööde ja demokatsete soovitused. Infotehnoloogia rakendamise soovitused. Metoodilised soovitused ja rõhuasetused. Õpitulemuste kontrollimise ja tagasiside võimalused. Lõiminguvõimalused. Sise- ja välislõiming. Ohud näidata ohtlikku olukorda, ennustada kogemuse põhjal Ohud õppevideo liiklusohutuse kohta Ilmselt ennustamisest: Aastaaegade vaheldumine, taevakehade liikumine Osad printsiibid on tajutavamad (atomistlik, energia miinimum), teised aga rasked (abstraktsed) Märkus: relativism ei tulene relatiivsusteooriast (kommentaar: aga miks ta peakski tulenema?) Mõistete või valikvastustega test. Võiks olla näiteid. Tudengid tööle! Teha suur printsiipide ühisosa skeem. Millised füüsika teemad millise printsiibi alla käivad? Liiklusohutus. Märkus: relatiivsusteooriast võiks rääkida mehaanika osas.
9 Mehaanika Kinemaatika Õppesisu: Mehaanika põhiülesanne. Punktmass kui keha mudel. Koordinaadid. Taustsüsteem. Teepikkus ja nihe. Kinemaatika. Ühtlane sirgjooneline liikumine ja ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine: liikumisvõrrand, kiiruse ja läbitud teepikkuse sõltuvus ajast, vastavad graafikud. Vaba langemine kui näide ühtlaselt kiireneva liikumise kohta. Vaba langemise kiirendus. Kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast vertikaalsel liikumisel. Erisihiliste liikumiste sõltumatus. Põhimõisted: mehaanika põhiülesanne, punktmass, taustsüsteem, teepikkus, nihe, kinemaatika, keskmine kiirus, hetkkiirus, kiirendus, vaba langemise kiirendus. Õpitulemused: 1) teab mehaanika põhiülesannet (keha koordinaatide määramine suvalisel ajahetkel ja etteantud tingimustel); 2) nimetab nähtuste ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine, ühtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine, vaba langemine olulisi tunnuseid, oskab tuua näiteid; 3) seletab füüsikaliste suuruste kiirus, kiirendus, teepikkus ja nihe tähendust, mõõtühikuid ning nende suuruste mõõtmise või määramise viise; Δx 4) rakendab definitsioone v= Δt ja a= v v 0 ; deltade puudumine töölehe paberkujus eksitas! Δt 5) mõistab ajavahemiku Δt = t t 0 asendamist aja lõppväärtusega t, kui t 0 = 0; 6) rakendab ühtlase sirgjoonelise liikumise ja ühtlaselt muutuva liikumise kirjeldamiseks vastavalt liikumisvõrrandeid x=x 0 ±vt või x=x 0 ±v 0 t± at 2 2 ; 7) kujutab graafiliselt ja kirjeldab graafiku abil ühtlase ja ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse ning läbitud teepikkuse sõltuvust ajast; oskab leida teepikkust kui kiiruse graafiku alust pindala; 8) rakendab ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse, nihke ja kiirenduse leidmiseks seoseid: v=v o ±at, s=v o t± at 2 ja v 2 =v ±2 as ; üldine arvamus: parem oleks s avaldis! 9) teab, et vaba langemise korral tuleb kõigis seostes kiirendus a asendada vaba langemise kiirendusega g, ning oskab seda teadmist rakendada ei jõua nende tundidega rakendada!, arvestades kiiruse ja kiirenduse suundi.
10 Praktiliste tööde ja demokatsete soovitused. Infotehnoloogia rakendamise soovitused. Metoodilised soovitused ja rõhuasetused. Õpitulemuste kontrollimise ja tagasiside võimalused. Lõiminguvõimalused. Sise- ja välislõiming. Vaba langemine Newtoni toruga, erinevate kehade langemine õhus. Kiirenduse määramine kaldpinnal. Kuuli veermine kaldrennis Simulatsioonid: 1) Koordinaadi, kiiruse ja kiirenduse graafikud algtingimuste varieerimisel 2) Jõe ületamine, arvestades voolu kiirust 3) Keha viskamine horisondiga kaldu Tähtis a= v v 0 Δt Tähelepanu kiiruse ja kiirenduse suunale. Rohkem tähelepanu graafikutele. 6. ja 7. ÕT - maha ; Graafikutelt lugemine või graafikute täiendamine. Mõistete test. Ülesannete lahendamise oskuse kontroll. Matemaatika: sõltuvused, graafikud, lineaarvõrrandi ja võrrandisüsteemi lahendamine, suuruste avaldamine valemist. Eesti keel sõnastuse korrektsus. Siselõiming FLA-ga: vektorid. Põhikooliga suuruste tähised ja ühikud.
11 Mehaanika Dünaamika Õppesisu: Kulgliikumise dünaamika. Newtoni seadused (kordamine). Jõudude vektoriaalne liitmine. Resultantjõud. Näiteid konstantse kiirusega liikumise kohta jõudude tasakaalustumisel. Keha impulss kui suurus, mis näitab keha võimet muuta teiste kehade kiirust. Impulsi jäävuse seadus. Jõud kui keha impulsi muutumise põhjus. Keskkonna takistusjõu tekkemehhanism. Raskusjõud, keha kaal, toereaktsioon. Kaalutus. Rõhumisjõud ja rõhk. Elastsusjõud. Hooke i seadus. Jäikustegur. Hõõrdejõud ja hõõrdetegur. Keha tiirlemine ja pöörlemine. Ühtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine: pöördenurk, periood, sagedus, nurk- ja joonkiirus, kesktõmbekiirendus. Gravitatsiooniseadus. Raske ja inertse massi võrdsustamine füüsikas. Tiirlemine ja pöörlemine looduses ning tehnikas. Orbitaalliikumise tekkimine inertsi ja kesktõmbejõu koostoime tagajärjena. See tekitas ühes rühmas üllatusreaktsiooni (??) Põhimõisted: resultantjõud, keha impulss, impulsi jäävuse seadus, raskusjõud, keha kaal, kaalutus, toereaktsioon, rõhumisjõud, rõhk, elastsusjõud, jäikustegur, hõõrdejõud, hõõrdetegur, pöördenurk, periood, sagedus, nurkkiirus, joonkiirus, kesktõmbekiirendus. Õpitulemused: 1) nimetab nähtuste vastastikmõju, gravitatsioon, hõõrdumine ja deformatsioon olulisi tunnuseid ning selgitab seost teiste nähtustega; 2) näitab kehale mõjuvaid jõudusid nii liikumisoleku püsimisel (v=const, a=0) kui muutumisel (a 0); 3) oskab leida resultantjõudu; 4) kasutab Newtoni seadusi mehaanika põhiülesannet lahendades; 5) seletab füüsikalise suuruse impulss tähendust, teab impulsi definitsiooni ning impulsi mõõtühikut; 6) sõnastab impulsi jäävuse seaduse ja oskab praktikas kasutada seost Δ m 1 v 1 +m 2 v 2 =0 ; 7) seletab jõu seost impulsi muutumise kiirusega keskkonna takistusjõu tekkimise näitel; - peetud liigseks 8) nimetab mõistete raskusjõud, keha kaal, toereaktsioon, rõhumisjõud ja rõhk olulisi tunnuseid ning rakendab seoseid: F=mg, P=m(g±a), p= F S ; 9) nimetab mõistete hõõrdejõud ja elastsusjõud olulisi tunnuseid ning toob näiteid nende esinemise kohta looduses ja tehnikas; 10) rakendab hõõrdejõu ja elastsusjõu arvutamise eeskirju F h =μn, ja F e = kδl; 11) toob loodusest ja tehnikast näiteid ühtlase ja mitteühtlase tiirlemise ning pöörlemise kohta, 12) kasutab liikumise kirjeldamisel õigesti füüsikalisi suurusi pöördenurk, periood, sagedus, nurkkiirus, joonkiirus ja kesktõmbekiirendus, teab nende suuruste mõõtühikuid; 13) kasutab probleemide lahendamisel seoseid: ω= ϕ t, v=ωr, ω=2π T =2π f, a=ω 2 r= v2 r ; 14) rakendab gravitatsiooniseadust F G =G m 1 m 2 R 2 ; 15) teab mõistete raske mass ja inertne mass erinevust; - peetud liigseks 16) seletab orbitaalliikumist kui inertsi ja kesktõmbejõu koostoime tagajärge.
12 Praktiliste tööde ja demokatsete soovitused. Infotehnoloogia rakendamise soovitused. Metoodilised soovitused ja rõhuasetused. Õpitulemuste kontrollimise ja tagasiside võimalused. Lõiminguvõimalused. Sise- ja välislõiming. Praktiline töö: 1) Hõõrdeteguri määramine 2) Jäikusteguri määramine Demo: 1) kaalu muutumine langemisel 2) Inertsus 3) katsed stroboskoobiga 4) tiirlemise ja pöörlemise näited fyysika.ee Tiirlemine ja pöörlemine. Simulatsioon auto liikumisest üle silla koos jõudude kujutamisega Impulsi jäävuse seadus dünaamikast välja ning järgmisesse ossa (jäävusseadustesse). Tähelepanu vektorite liitmisele resultantjõu leidmisel Takistusjõu tekkemehhanism ning raske mass välja jätta. Uurimistöö takistusjõud erinevates keskkondades. Kontrolltöö ülesannete lahendamise peale. Mõistete ja seaduste tunnikontrollid. Matemaatikaga: Tehted 10 astemetega Arvu standardkuju. Kalkulaatori kasutamine astmetega arvutamisel. Geograafia selgitada Coriolise jõudu Kaalu valemi sidumine kesktõmbekiirendusega. Ülesannete lahendamisel kinnistada kinemaatikas õpitut
13 Mehaanika Võnkumised ja lained Õppesisu: Võnkumine kui perioodiline liikumine (kvalitatiivselt). Pendli võnkumise kirjeldamine: hälve, amplituud, periood, sagedus, faas. Energia muundumine võnkumisel. Hälbe sõltuvus ajast, selle esitamine graafiliselt ning siinus- või koosinusfunktsiooniga. Võnkumised ja resonants looduses ning tehnikas. Lained. Pikija ristlained. Lainet iseloomustavad suurused: lainepikkus, kiirus, periood ja sagedus. Lainetega kaasnevad nähtused: peegeldumine, murdumine, interferents, difraktsioon. Lained ja nendega kaasnevad nähtused looduses ning tehnikas. Põhimõisted: võnkumine, hälve, amplituud, periood, sagedus, faas, vabavõnkumine, sundvõnkumine, pendel, resonants, laine, pikilaine, ristlaine, lainepikkus, peegeldumine, murdumine, interferents, difraktsioon. Õpitulemused: 1) nimetab vabavõnkumise ja sundvõnkumise olulisi tunnuseid ning toob näiteid nende esinemise kohta looduses ja tehnikas; 2) tunneb füüsikaliste suuruste hälve, amplituud, periood, sagedus ja faas tähendust, mõõtühikuid ning mõõtmisviisi; 3) kasutab probleeme lahendades seoseid ϕ =ωt ja ω= 2π f=2π T lisatud: võnkumiste kontekstis; 4) seletab energia muundumisi pendli võnkumisel; 5) teab, et võnkumiste korral sõltub hälve ajast ning et seda sõltuvust kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon; - peetud liigseks 6) nimetab resonantsi olulisi tunnuseid ning toob näiteid selle esinemise kohta looduses; 7) nimetab pikilaine ja ristlaine olulisi tunnuseid; 8) tunneb füüsikaliste suuruste lainepikkus, laine levimiskiirus, periood ja sagedus tähendust, mõõtühikuid ning mõõtmisviisi; 9) kasutab probleeme lahendades seoseid v= λ T, T= 1 f ja v=λf ; 10) nimetab lainenähtuste peegeldumine, murdumine, interferents ja difraktsioon olulisi tunnuseid; 11) toob näiteid lainenähtuste kohta looduses ja tehnikas.
14 Praktiliste tööde ja demokatsete soovitused. Infotehnoloogia rakendamise soovitused. Metoodilised soovitused ja rõhuasetused. Õpitulemuste kontrollimise ja tagasiside võimalused. Lõiminguvõimalused. Sise- ja välislõiming. Praktiline töö: Pendli võnkumiste uurimine Demo: Rist- ja pikilaine levimine. Resonants Difraktsioon ja interferents lainevannis. Kitarrikeele võnkumine. Helivõnkumised. Video: Ringliikumise ja võnkumise võrdlemine. Resonants. Võnkumiste liitumine. Ringsagedus ja nurkkiirus ringliikumisel - sarnasused ja erinevused. Siinus ja koosinusfunktsioon ning nende graafikud tuleb õpetada (ei saa loota matemaatikale). Faasi mõiste on raske. Mõistete kontroll äratundmise tasemel. Protsessi või nähtuse äratundmine. Kontrolltöö teema lõpus. Matemaatika: siinus- ja koosinusfunktsioon.
15 Mehaanika Jäävusseadused mehaanikas Õppesisu: Impulsi jäävuse seadus ja reaktiivliikumine, nende ilmnemine looduses ja rakendused tehnikas. Mehaaniline energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia muundumine teisteks energia liikideks. Energia jäävuse seadus looduses ja tehnikas. Põhimõisted: reaktiivliikumine, mehaanilise energia jäävuse seadus, energia muundumine. Õpitulemused: 1) seletab reaktiivliikumise nähtust, seostades seda impulsi jäävuse seadusega, toob näiteid reaktiivliikumisest looduses ja rakendustest tehnikas; 2) seletab füüsikalise suuruse mehaaniline energia tähendust ning kasutab probleemide lahendamisel seoseid E k = mv2, E p =mgh ja E meh =E k +E p ; 2 3) rakendab mehaanilise energia jäävuse seadust ning mõistab selle erinevust üldisest energia jäävuse seadusest. Varasema kordamine! ÕT 3 see rakendus võtab kolm tundi aega. Arvamus: kas seda teemat on ikka üldse omaette vaja? Kommentaar (KT): Samad kahtlused olid ka ainekava töörühmas, kuid peale jäi seisukoht, et on vaja.
16 Praktiliste tööde ja demokatsete soovitused. Infotehnoloogia rakendamise soovitused. Metoodilised soovitused ja rõhuasetused. Õpitulemuste kontrollimise ja tagasiside võimalused. Lõiminguvõimalused. Sise- ja välislõiming. Kaldpinna kasuteguri leidmine. Demo: impulsi jäävuse seaduse kohta. Video reaktiivliikumise kohta. Energia muundumine hüdroelektrijaamas (soojuselektrijaamas on neid muundumisi rohkemgi!) Impulsi muutumise põhjus ka siia. Rõhutada: Töö on energia muut. Töö valem üldkujul. Kontrolltöö teema lõpus. Siselõiming jõud, töö ja energia põhikool ja FLA. Matemaatika: lineaarvõrrandi lahendamine. Geograafia energia liigid.
17 Elektromagnetism Elektriväli ja magnetväli Õppesisu: 1.tund: Elektrilaeng. Positiivsed ja negatiivsed laengud. Elementaarlaeng. Laengu jäävuse seadus. 2. Punktlaeng. Coulomb i seadus. 3. Elektrivool. Ampere i seadus. Püsimagnet ja vooluga juhe. 4. tund: Elektri- ja magnetvälja kirjeldavad vektorsuurused elektrivälja tugevus ja magnetinduktsioon. Punktlaengu väljatugevus ja sirgvoolu magnetinduktsioon. Elektrivälja potentsiaal ja pinge. Pinge ja väljatugevuse seos. Välja visualiseerimine: välja jõujoon ekvipotentsiaalpind. välja!; Homogeenne elektriväli kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel, homogeenne magnetväli solenoidis. Põhimõisted: elektrilaeng, elementaarlaeng, voolutugevus, punktlaeng, püsimagnet, aine magneetumine, magnetnõel, elektriväli, magnetväli, elektrivälja tugevus, magnetinduktsioon, potentsiaal, pinge, jõujoon, ekvipotentsiaalpind, homogeenne väli. Mõõtühikud: amper, kulon, volt, elektronvolt, volt meetri kohta, tesla. Märkus: ilma ekvipotentsiaalpinna mõisteta saab suurepäraselt hakkama. Õpitulemused: 1) eristab ei tohiks olla eesmärk eristada! sõna laeng kolme tähendust: a) keha omadus osaleda mingis vastastikmõjus, b) seda omadust kirjeldav füüsikaline suurus ning c) osakeste kogum, millel on kõnealune omadus; 2) teab elektrivoolu kokkuleppelist suunda, seletab voolu suuna sõltumatust laengukandjate märgist ning kasutab probleemide lahendamisel valemit I= q t ; 3) teab, et magnetväljal on kaks põhimõtteliselt erinevat võimalikku tekitajat püsimagnet ja vooluga juhe, elektrostaatilisel väljal aga ainult üks laetud keha, seletab nimetatud asjaolu ilmnemist väljade geomeetrias; 4) kasutab probleeme lahendades Coulomb i ja Ampere i seadust F=k q 1 q 2 r 2 ja F=K I 1 I 2 l see välja!; r 4. tund: 5) teab elektrivälja tugevuse ja magnetinduktsiooni definitsioone ning oskab rakendada definitsioonivalemeid E k = 3 2 k T ja p V= m M R T ; 6) kasutab elektrivälja tugevuse ja magnetinduktsiooni vektorite suundade määramise eeskirju; 5. tund: 7)tunneb Oerstedi katsest tulenevaid sirgjuhtme magnetvälja geomeetrilisi omadusi, kasutab Ampere i seadust kujul F = B I l sin α ja rakendab vastava jõu suuna määramise eeskirja; 6. tund: 8) kasutab probleeme lahendades valemeid U= A q, ϕ= E pot ja q E= U d ; 9) seletab erinevusi mõistete pinge ja potentsiaal kasutamises; 7. tund: 10) joonistab kuni kahe väljatekitaja korral elektrostaatilise välja E-vektorit ning juhtmelõigu või püsimagneti magnetvälja B-vektorit etteantud punktis, joonistab nende väljade jõujooni ja elektrostaatilise välja ekvipotentsiaalpindu; - välja!; 11) teab, et kahe erinimeliselt laetud plaadi vahel tekib homogeenne elektriväli ning solenoidis tekib homogeenne magnetväli; oskab joonistada nende väljade jõujooni.
18 Praktiliste tööde ja demokatsete soovitused. Infotehnoloogia rakendamise soovitused. Metoodilised soovitused ja rõhuasetused. Õpitulemuste kontrollimise ja tagasiside võimalused. Lõiminguvõimalused. Sise- ja välislõiming. Praktiline töö: Rippuvate fooliumsilindrite tõmbumine ja tõukumine, nurga ja massi mõõtmine, laengu arvutamine (kas mõeldakse õpitulemusi?): demokatsed fyysika.ee (Koit Timpmanni katsed) fyysika.matefus.eu phet.colorado.edu Kohustuslike katsete jaoks mingil veebilehel linkide kogumik. Rohkem tähelepanu: 1) Ampere i seadus 2) Pinge ja voolutugevus seos igapäevaeluga 3) Elektri- ja magnetvälja mõju (sagedased küsimused sellel teemal) Veebipõhised testid. Laboratoorsed tööd. Kontrolltöö ülesannete lahendamise ja sisuliste probleemide lahendamise peale. Arvestustööd Õpilaste ettekanded Vektorite liitmine matemaatika. Voolutugevuse ja kiiruse valemid. Seos alalisvooluga energia osas. Matemaatika, keemia, seos FLA-ga: välja mõiste
19 Elektromagnetism Elektromagnetväli Õppesisu: Liikuvale laetud osakesele mõjuv magnetjõud. Magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele indutseeritav pinge. Faraday katsed. Induktsiooni elektromotoorjõud. Magnetvoo mõiste. Faraday induktsiooniseadus. Lenzi reegel. Kondensaator ja induktiivpool. Mahtuvus ja induktiivsus. Elektromagnetvälja energia. Põhimõisted: Lorentzi jõud, elektromagnetilise induktsiooni nähtus, pööriselektriväli, induktsiooni elektromotoorjõud, magnetvoog, kondensaator, mahtuvus, endainduktsioon, induktiivsus, elektromagnetväli. Mõõtühikud: veeber, farad ja henri. Õpitulemused: 1. tund: 1) rakendab probleemide lahendamisel Lorentzi jõu valemit F L =qvbsinα ning oskab määrata Lorentzi jõu suunda; 2) rakendab magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele indutseeritava pinge valemit U=vlBsinα; 2. tund: 3) kasutab elektromotoorjõu mõistet ja teab, et induktsiooni elektromotoorjõud on kõigi indutseeritavate pingete summa; 3. tund: 4) seletab füüsikalise suuruse magnetvoog tähendust, teab magnetvoo definitsiooni ja kasutab probleemide lahendamisel magnetvoo definitsioonvalemit Φ=BS cos β ; 5) seletab näite varal Faraday induktsiooniseaduse kehtivust ja kasutab probleemide lahendamisel valemit ε ΔΦ i = Δt ; 4. tund: 6) seletab pööriselektrivälja tekkimist magnetvoo muutumisel; 7) seletab mõistet eneseinduktsioon; 5. tund: 8) teab füüsikaliste suuruste mahtuvus ja induktiivsus definitsioone ning nende suuruste mõõtühikuid, kasutab Δq ΔΦ probleemide lahendamisel seoseid: C= ΔU ja L= ΔI ; + ülesanded 6. tund: 9) teab, et kondensaatoreid ja induktiivpoole kasutatakse vastavalt elektrivälja või magnetvälja energia salvestamiseks; 10) kasutab probleemide lahendamisel elektrivälja ning magnetvälja energia valemeid: E e = CU 2 ja E 2 m = LI 2 2, 7. tund: teadmiste kontroll
20 Praktiliste tööde ja demokatsete soovitused. Infotehnoloogia rakendamise soovitused. Metoodilised soovitused ja rõhuasetused. Õpitulemuste kontrollimise ja tagasiside võimalused. Lõiminguvõimalused. Sise- ja välislõiming. Praktiline töö: EMJ mõjutavate tegurite uurimine (ilmselt mõeldi induktsiooni EMJ?) Praktiline töö: Induktsiooni elektromotoorjõu uurimine Praktiline töö: Induktsioonivoolu suuna määramine Demovideo: elektronkiir magnetväljas (Timpmann) Animeeritud mudelid walter-fendt.de fyysika.ee phet.colorado.edu Elektromotoorjõud Faraday seadus Kontrolltöö Faraday seaduse ja Lorentzi jõu kohta Arvestustööd vastavalt tasemele Õpilaste ettekanded Matemaatika trigonomeetria Pinge, energia (FLA) Eespool Ampere i seadus a) Faraday katsed demo b) Faraday katsed rühmatöödena
21 Elektromagnetism Elektromagnetlained Õppesisu: 1. tund: Valguse dualism ja dualismiprintsiip looduses. Footoni energia. Elektromagnetlainete skaala. Lainepikkus ja sagedus. Optika õpetus valguse tekkimisest, levimisest ja kadumisest. Nähtava valguse värvuse seos valguse lainepikkusega vaakumis. Elektromagnetlainete amplituud ja intensiivsus. Difraktsioon ja interferents, nende rakendusnäited. Polariseeritud valgus, selle saamine, omadused ja rakendused. Põhimõisted: elektromagnetlaine, elektromagnetlainete skaala, lainepikkus, sagedus, kvandi (footoni) energia, dualismiprintsiip, amplituud, intensiivsus, difraktsioon, interferents, polarisatsioon. Õpitulemused: 1) seletab valguse korral dualismiprintsiipi ja selle seost atomistliku printsiibiga; 2) rakendab probleemide lahendamisel kvandi energia valemit E kv =hf; 3) teab, et valguse laineomadused ilmnevad valguse levimisel, osakese-omadused aga valguse tekkimisel (kiirgumisel) ning kadumisel (neeldumisel); 4) kirjeldab elektromagnetlainete skaalat, määratleb etteantud spektraalparameetriga elektromagnetkiirguse kuuluvana selle skaala mingisse kindlasse piirkonda; 5) leiab ühe etteantud spektraalparameetri (lainepikkus vaakumis, sagedus, kvandi energia) põhjal teisi; c = λ f, E = mc 2, E = h f 6) teab nähtava valguse lainepikkuste piire ja põhivärvuste lainepikkuste järjestust; teab spektri värvuste järjestust, lainepikkusi ei ole vaja 7) teab lainete amplituudi ja intensiivsuse mõisteid ning kasutab seda teadmist probleemide lahendamisel; 8) seletab valguse koherentsuse tingimusi ja nende täidetuse vajalikkust vaadeldava interferentsipildi saamisel; 9) seletab joonise järgi interferentsi- ja difraktsiooninähtusi optikas; 10) seletab polariseeritud valguse olemust. Õpitulemused tundides: 1. ja 2. tund: 1, 3, 4, 6; 3. tund: 2, 5; 4. ja 5. tund: 4, 7-10; 6. tund kordamine, 7. tund arvestustöö
22 Praktiliste tööde ja demokatsete soovitused. Infotehnoloogia rakendamise soovitused. Metoodilised soovitused ja rõhuasetused. Õpitulemuste kontrollimise ja tagasiside võimalused. Lõiminguvõimalused. Sise- ja välislõiming. Praktiline töö: Määrata valguse lainepikkus difraktsioonivõre abil (kui see on olemas). Uurida ava ja takistuse interferentspilti. Animatsioonid (walter-fendt) valguse difraktsiooni ja interferentsi kohta Elektromagnetlainete skaala mõistmine oluline. Rõhutada seda, et valguse dualism ilmneb erinevates nähtustes. Rõhutada 2. ja 5. õpitulemust (kvandi energia valem E kv =hf ja spektraalparameetrite teisendamine) Arvestustööd või õpilaste ettekanded Bioloogia: fotosüntees, valguskvant, UV-kiirguse toime. Kvandi energia ja kiirguse liik, elektromagnetlainete skaala (kiirgusallikad). Rohelise värvuse seos bioloogiaga (miks taimed on rohelised)
23 Elektromagnetism Valguse ja aine vastastikmõju Õppesisu: Valguse peegeldumine ja murdumine. Murdumisseadus. Murdumisnäitaja seos valguse kiirusega. Kujutise tekitamine läätse abil ja läätse valem. Valguse dispersioon. Spektroskoobi töö põhimõte. Spektraalanalüüs. Valguse kiirgumine. Soojuskiirgus ja luminestsents Põhimõisted: peegeldumine, murdumine, absoluutne ja suhteline murdumisnäitaja, koondav ja hajutav lääts, fookus, fookuskaugus, aine dispersioon, prisma, spektraalriist, soojuskiirgus, luminestsents. Õpitulemused: 1) tunneb valguse murdumisseadust; 2) kasutab seoseid sin α sin γ =n ja n= c v ; 3) konstrueerib kiirte käiku õhukese kumerläätse korral; 4) kasutab läätse valemit kumerläätse korral: 1 a ± 1 k = 1 f ; 5) teab, kuidas sõltub murdumisnäitaja läbipaistvate ainete korral lainepikkusest vaakumis; 6) kirjeldab valge valguse lahutumist spektriks prisma ja difraktsioonvõre näitel; difraktsioonvõre jätta välja, sest valemeid pole enam sees Kommentaar (KT): kas tõesti on valem hädavajalik? Jooniselt on ju hästi näha see, et difraktsioonvõre kallutab otseleviku suunast rohkem kõrvale pikalainelist valgust! 7) tunneb spektrite põhiliike ja teab, mis tingimustel nad esinevad; 8) eristab soojuskiirgust ja luminestsentsi, toob näiteid vastavatest valgusallikatest. Õpitulemused tundides: 1. ja 2. tund: 1-2; 3. ja 4. tund: 3-4; 5. tund: 5.-6.; 6. tund: 7-8., 7. tund kordamine, ülesanded, 8. tund arvestustöö
24 Praktiliste tööde ja demokatsete soovitused. Infotehnoloogia rakendamise soovitused. Metoodilised soovitused ja rõhuasetused. Õpitulemuste kontrollimise ja tagasiside võimalused. Lõiminguvõimalused. Sise- ja välislõiming. Praktiline töö: Aine murdumisnäitaja määramine. Läätse valemi kontrollimine. Mudelid, simulatsioonid: valguse peegeldumise ja murdumise kohta tahvel.ee fyysika.ee phet.colorado.edu 1) Murdumisseadus 2) Dispersioon 3) Läätse kohta joonised Käsitleda detailsemalt mõnda luminestsentsi liiki Arvestustööd või õpilaste ettekanded Hindeline praktiline töö geomeetrilises optikas. Valikvastustega test. Matemaatika: nurgad Geomeetria, trigonomeetria, graafikud. Seos keemiaga luminestsents.
25 Energia Elektrivool Õppesisu: Elektrivoolu tekkemehhanism. Ohmi seaduse olemus. Juhi takistus ja aine eritakistus. Metallkeha takistuse sõltuvus temperatuurist. Ülijuhtivus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Vooluallika elektromotoorjõud ja sisetakistus. Vedelike, gaaside ja pooljuhtide elektrijuhtivus. pn-siire. Pooljuhtelektroonika alused. Valgusdiood ja ventiil-fotoelement (fotorakk). Voltmeetri, ampermeetri ja multimeetri kasutamine. Põhimõisted: alalisvool, laengukandjate kontsentratsioon, elektritakistus, vooluallika elektromotoorjõud ja sisetakistus, aine eritakistus, takistuse temperatuuritegur, ülijuhtivus, kriitiline temperatuur, pooljuhi oma- ja lisandjuhtivus, pnsiire, elektrivoolu töö ja võimsus. Ühikud: oom, oom korda meeter, kilovatt-tund siniseks värvituid peetud mittevajalikeks. Õpitulemused: 1) seletab elektrivoolu tekkemehhanismi mikrotasemel, rakendades seost I = q n v S - peetud liigseks 2) kasutab probleemide lahendamisel seost R=ρ l S ; 3) rakendab probleemide lahendamisel Ohmi seadust vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta: I= U R, I= ε R r ning elektrivoolu töö ja võimsuse avaldisi: A = I U t, N = I U 4) kasutab rakenduslike probleemide lahendamisel jada- ning rööpühenduse kohta kehtivaid pinge, voolutugevuse ja takistuse arvutamise eeskirju; 5) arvutab elektrienergia maksumust ning planeerib selle järgi uute elektriseadmete kasutuselevõttu; 6) teab, et metallkeha takistus sõltub lineaarselt temperatuurist ning seletab takistuse temperatuurisõltuvuse põhjal takistuse tekkemehhanismi; 7) kirjeldab pooljuhi oma- ja lisandjuhtivust, sh elektron- ja aukjuhtivust; 8) teab, et pooljuhtelektroonika aluseks on pn-siire kui erinevate juhtivustüüpidega pooljuhtide ühendus; seletab jooniste abil pn-siirde käitumist päri- ja vastupingestamisel; 9) kirjeldab pn-siirde toimimist valgusdioodis ja ventiil-fotoelemendis (fotorakus); 10) tunneb juhtme, vooluallika, lüliti, hõõglambi, takisti, dioodi, reostaadi, kondensaatori, induktiivpooli, ampermeetri ja voltmeetri tingmärke ning kasutab neid lihtsamaid elektriskeeme lugedes ja konstrueerides; 11) kasutab multimeetrit voolutugevuse, pinge ja takistuse mõõtmiseks. Märkus: Miks pole võimsust ja elektrivoolu tööd õppesisus? Ka ühikud puudu.. 4. õppetulemus on õppesisus puudu! Kommentaar (KT): Elektrivoolu töö ja võimsus on põhikooli materjal. Dubleerimist ainekavades ei lubatud. Aga mõistagi peab õpetaja nende teemadega tegelema, kui selgub, et õpilastel põhikooli teadmisi pole. Arvamus: kondensaatori ja induktiivpooli skeemitähiseid tuleks käsitleda elektromagnetismi rakenduste all.
26 Praktiliste tööde ja demokatsete soovitused. Infotehnoloogia rakendamise soovitused. Metoodilised soovitused ja rõhuasetused. Õpitulemuste kontrollimise ja tagasiside võimalused. Lõiminguvõimalused. Sise- ja välislõiming. Ohmi seaduse kontroll. EMJ ja sisetakistuse määramine. Aine eritakistuse määramine. Töö ja võimsuse määramine. Kalorimeetriga elektrienergia muutumine soojusenergiaks Rõhutada Ohmi seadusi ja EMJ mõistet, siduda praktilise eluga. Oluline: multimeetri kasutamine. Kontrolltööd. Labortööd võimalikud rühmatööna. Võib hinnata ka iseseisvat tööd või uurimistööd. Elektromagnetismi kursus ja põhikooli elekter Elektriohutus (terviseõpetus) Energia säästmine (keskkonnahoid)
27 Energia Elektromagnetismi rakendused Õppesisu: Vahelduvvool kui laengukandjate sundvõnkumine. Vahelduvvoolu saamine ja kasutamine. Generaator ja elektrimootor. Elektrienergia ülekanne. Trafod ja kõrgepingeliinid. Vahelduvvooluvõrk. Faas ja neutraal. Elektriohutus. Vahelduvvoolu võimsus aktiivtakistusel. Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused. Elektromagnetlainete rakendused: raadioside, televisioon, radarid, GPS (globaalne punktiseire). Põhimõisted: elektromagnetvõnkumine, vahelduvvool, generaator, elektrimootor, võnkering, trafo, primaarmähis, sekundaarmähis, faasijuhe, neutraaljuhe, kaitsemaandus, võimsus aktiivtakistusel, voolutugevuse ning pinge efektiiv- ja hetkväärtused. Õpitulemused: 1) kirjeldab vahelduvvoolu kui laengukandjate sundvõnkumist; 2) teab, et vahelduvvoolu korral sõltuvad pinge ja voolutugevus perioodiliselt ajast ning et seda sõltuvust kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon; 3) kirjeldab generaatori ja elektrimootori tööpõhimõtet; 4) kirjeldab trafot kui elektromagnetilise induktsiooni nähtusel põhinevat seadet vahelduvvoolu pinge ja voolutugevuse muutmiseks, kusjuures trafo primaar- ja sekundaarpinge suhe võrdub ligikaudu primaar- ja sekundaarmähise keerdude arvude suhtega; 5) arvutab vahelduvvoolu võimsust aktiivtarviti korral ning seletab graafiliselt voolutugevuse ja pinge efektiivväärtuste I ja U seost amplituudväärtustega I m ja U m, N=IU= I m U m = I m ; - peetud liigseks, 2 2 eriti just viimast valemit. 6) kirjeldab võnkeringi kui raadiolainete kiirgamise ja vastuvõtu baasseadet; 7) kirjeldab elektriohutuse nõudeid ning sulav-, bimetall- ja rikkevoolukaitsme tööpõhimõtet õnnetuste ärahoidmisel; 8) nimetab elektrienergia jaotusvõrgu ohutu talitluse tagamise põhimõtteid; 9) kirjeldab elektromagnetismi olulisemaid rakendusi, näiteks raadioside, televisioon, radarid, globaalne punktiseire (GPS). U m 2
28 Praktiliste tööde ja demokatsete soovitused. Infotehnoloogia rakendamise soovitused. Metoodilised soovitused ja rõhuasetused. Õpitulemuste kontrollimise ja tagasiside võimalused. Lõiminguvõimalused. Sise- ja välislõiming. Elektrimootori ja generaatori demo. Faraday katsete demo. Trafo demokatse. GPS kasutamine - iseseisvalt fyysika.ee videokatsed: elekter, sissejuhatus Oluline: vahelduvvoolu olemuse mõistmine. Elektriohutus. Elektromagnetlainete kasutamine sidepidamisel ja asukoha määramisel. Rõhk vahelduvvoolule. Uurimistöö / esitlus / rühmatöö elektromagnetismi olulisemaid rakendusi. GPS kasutamine grupitööna. Elektriohutus (terviseõpetus) GPS (geograafia) Siselõiming (3. kursus) elektromagnetism. Võnkumised ja lained (2. kursus)
29 Energia Soojusnähtused Õppesisu: Siseenergia ja soojusenergia. Temperatuur kui soojusaste. Celsiuse, Kelvini ja Fahrenheiti temperatuuriskaalad. Ideaalgaas ja reaalgaas. Ideaalgaasi olekuvõrrand. Isoprotsessid. Gaasi olekuvõrrandiga seletatavad nähtused looduses ja tehnikas. Mikro- ja makroparameetrid, nendevahelised seosed. Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Temperatuuri seos molekulide keskmise kineetilise energiaga. Põhimõisted: siseenergia, soojusenergia, temperatuur, temperatuuriskaala, makroparameeter, mikroparameeter, gaasi rõhk, ideaalgaas, olekuvõrrand, molaarmass, molekulide kontsentratsioon, isotermiline, isobaariline ja isohooriline protsess. Õpitulemused: 1) 1) tunneb mõistet siseenergia ning seletab soojusenergia erinevust teistest siseenergia liikidest; 2) mõistab temperatuuri kui soojusastet, seletab temperatuuri seost molekulide kaootilise liikumise keskmise kineetilise energiaga; 3) tunneb Celsiuse ja Fahrenheiti temperatuuriskaalasid ning teab mõlemas skaalas olulisi temperatuure, nt (0 o C, 32 o F), (36 o C, 96 o F) ja (100 o C, 212 o F); - Fahrenheiti on kõigi rühmatöös osalejate poolt peetud liigseks 4) kirjeldab Kelvini temperatuuriskaalat, oskab üle minna Celsiuse skaalalt Kelvini skaalale ning vastupidi, kasutades seost T = t ( o C ) K; 5) nimetab mudeli ideaalgaas olulisi tunnuseid; 6) kasutab probleemide lahendamisel seoseid E k = 3 2 k T ; p = n k T; p V= m M R T ; 7) määrab graafikutelt isoprotsesside parameetreid. Märkus: Materjali on LIIGA palju. 35 tunniga kõike seda ei jõua. Kommentaar (KT, öeldud kokkuvõtete tegemisel): Peaksime üheskoos otsustama, kuidas tõlgendada õpitulemusi. On ebareaalne püstitada nõuet, et positiivse hinde eelduseks on kõigi õpitulemuste saavutatus. Õpitulemused on vaid orientiiriks nii õpetajale kui õpilasele. Õpetaja jaoks on see soovituslik maksimumprogramm, õpilase jaoks aga nende teadmiste-oskuste loetelu, mille omandatust võidakse kontrollida ( muud küsida ei tohi ). Iga õpetaja otsustab ise vastavalt oma kuulajaskonna tasemele, milliseid õpitulemusi loetletute hulgast ta kontrollib ja kui rangelt ta seda teeb. Kui kõike ära õpetada ei jõua, siis õpetame ainult kõige olulisemat. Toimunud rühmatöö üks mõte oligi üheskoos otsustada, mis võiks olla see kõige tähtsam ja mis on vähem tähtis. Arvamus 1: p = n k T asemel p= 1 3 m 0 v 2. Arvamus 2: jätta ainult p V= m M R T. Arvamus 3: E k = 3 2 k T on siiski kõige olulisem seos (kursuse nimi on Energia!). Tegelikult peaks ju mainima ka seda, et meie tavalises õhus kehtib õigupoolest E k = 5 2 k T.
30 Praktiliste tööde ja demokatsete soovitused. Infotehnoloogia rakendamise soovitused. Metoodilised soovitused ja rõhuasetused. Õpitulemuste kontrollimise ja tagasiside võimalused. Lõiminguvõimalused. Sise- ja välislõiming. Termomeetrite tutvustamine Kui võimalik, siis Vernier i seadmete kasutamine Õhupalli katsed isoprotsesside kohta Difusiooni katsed Demo musta pinna ja läikiva pinna kiirgusvõimete erinevuse kohta. Laboratoorne töö: isoprotsessi uurimine. Simulatsioonid ja videod internetist. Soojusliikumise simulatsioon tahvel.ee Isoprotsesside simulatsioon fyysika.ee Püüda rohkem siduda gaasi olekuvõrrandit ning isoprotsesse looduses ja tehnikas esinevate nähtustega. Temperatuur ja molekulide liikumise kiirus seos reaalse eluga (difusioon, lahustuvus). Tähtsad: Isoprotsesside graafikute lugemine Temperatuuriskaalad Ideaalgaasi mudel Makro- ja mikroparameetrid Ideaalgaasi olekuvõrrand Graafikute lugemise oskuse kontroll. Laboratoorse töö hinne Ülesannete lahendamine ja graafikute lugemine Graafikute lugemine (matemaatika) Seos termodünaamika seadustega - temperatuur ja rõhk. Molaarmass ja kontsentratsioon (keemia) Soojuskiirgus ja konvektsioon (geograafia) Lõiming 1. kursusega (mudelid) Vähem oluline: E k = 3 2 k T ja p = n k T Temperatuuride teadmine Celsiuse ja Fahrenheiti skaalades.
31 Energia Termodünaamika ja energeetika alused Õppesisu: Soojusenergia muutmise viisid: mehaaniline töö ja soojusülekanne. Soojusülekande liigid: otsene soojusvahetus, soojuskiirgus ja konvektsioon. Soojushulk. Termodünaamika I printsiip, selle seostamine isoprotsessidega. Adiabaatiline protsess. Soojusmasina tööpõhimõte, soojusmasina kasutegur, soojusmasinad looduses ja tehnikas. Termodünaamika II printsiip. Pööratavad ja pöördumatud protsessid looduses. Entroopia. Elu Maal energia ja entroopia aspektist lähtuvalt. Termodünaamika printsiipide teadvustamise ja arvestamise vajalikkus. Energiaülekanne looduses ja tehnikas. Soojus-, valgus-, elektri-, mehaaniline ja tuumaenergia. Energeetika alused ning tööstuslikud energiaallikad. Taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Energeetilised globaalprobleemid ja nende lahendamise võimalused vaid väga üldiselt! Eesti energiavajadus, energeetikaprobleemid ja nende lahendamise võimalused. Põhimõisted: soojushulk, soojusenergia, soojusülekanne, konvektsioon, adiabaatiline protsess, pööratav ja pöördumatu protsess, soojusmasin, entroopia, energeetika. Õpitulemused: 1) seletab soojusenergia muutumist mehaanilise töö või soojusülekande vahendusel ning toob selle kohta näiteid loodusest, eristades soojusülekande liike; 2) sõnastab termodünaamika I printsiibi ja seostab seda valemiga Q = U + A 3) sõnastab termodünaamika II printsiibi ja seletab kvalitatiivselt entroopia mõistet; - peetud liigseks 4) seostab termodünaamika printsiipe soojusmasinatega; - peetud liigseks 5) võrdleb ideaalse ja reaalse soojusmasina kasutegureid, rakendades valemeid η id = T 1 T 2 T 1 ja η re = Q 1 Q 2 Q 1. 6) seletab mõiste energeetika tähendusi: laiemat (ühe energialiigi muundamine teiseks) ning kitsamat (elektrienergia saamine ja kasutamine); 7) teab, et termodünaamika printsiipide põhjal kaasneb energiakasutusega vältimatult saastumine; 8) kirjeldab olulisemaid taastumatuid ja taastuvaid energiaallikaid, tuues esile nende osatähtsuse Eestis ja maailmas; 9) kirjeldab Eesti ja ülemaailmse energeetika tähtsamaid arengusuundi. 10) soojushulga valemid peaks ka sees olema (põhikooli olulise materjali kordamine) Mitme kolleegi kommentaar ettepanekule jätta välja 3. ja 4. õpitulemus: kõige ennem võiks loobuda 5. ja seejärel 4. õpitulemusest. Kuid mitte TD II printsiibist! Ettepanek: Õpitulemused 6-9 koondada üheks väga üldiseks õpitulemuseks
32 Praktiliste tööde ja demokatsete soovitused. Infotehnoloogia rakendamise soovitused. Metoodilised soovitused ja rõhuasetused. Õpitulemuste kontrollimise ja tagasiside võimalused. Lõiminguvõimalused. Sise- ja välislõiming. Praktiline töö: aine erisoojuse määramine. Demokatse: energia jäävuse seadus (kolb ja kork). Põlemise katsed Soojusmasina mudel Külmkapp (TD II printsiibi näitena) jm kodused vahendid Animatsioonid, mudelid esitlustel, videod fyysika.ee-st JUURDE: soojusliku tasakaalu võrrand. MAHA: entroopia mõiste (3. õpitulemus), seostab TD printsiipe soojusmasinatega (4. õpitulemus). Rõhutada TD I ja II printsiipi, soojusmasinat ja kasutegurit, kõike ülejäänut käsitleda vaid väga üldiselt. Uurimistöö/esitlus erinevate soojusmasinate kohta (nt aurumasin, soojuspump, külmkapp) grupitööna. Uurimistöö Eesti energeetika teemadel. Energeetika kohta uurimistööd, grupitööd või iseseisev töö. Geograafia (energeetika, energiaallikad, keskkonna probleemid) Filosoofia (TD II printsiip) Bioloogia (elu Maal)
Põhimõisted: loodus, loodusteadus, füüsika, vaatleja, nähtavushorisont, makro-, mikro- ja megamaailm.
FÜÜSIKA ainekava IV kooliaste 10.klass ÕPETAMISE EESMÄRGID Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja
Διαβάστε περισσότεραFüüsika. I kursus Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. 1. Sissejuhatus füüsikasse. Õppesisu
Füüsika Gümnaasiumi 10. klassi füüsikaõpe koosneb kolmest kursusest Esimese kursuse Füüsikalise looduskäsitluse alused põhifunktsioon on selgitada, mis füüsika on, mida ta suudab ja mille poolest eristub
Διαβάστε περισσότεραKOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI. LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED A. LOODUSAINED FÜÜSIKA TEEMAD : I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS. 1. Füüsika uurimismeetod
1 KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED A. LOODUSAINED FÜÜSIKA TEEMAD : I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS 1. Füüsika uurimismeetod Mõisted: vaatlus, hüpotees, eksperiment, mõõtmine,
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 11. klassile
FÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 11. klassile 1.Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1. Teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja
Διαβάστε περισσότεραGümnaasiumi füüsika ainekava
Gümnaasiumi füüsika ainekava Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. Füüsika meetod 1. seletab mõisteid loodus, maailm, vaatleja. Teab füüsika kohta teiste loodusteaduste seas ja määratleb
Διαβάστε περισσότεραFüüsika kohustuslikud kursused gümnaasiumile
Füüsika kohustuslikud kursused gümnaasiumile Õppesisu FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED 1. Sissejuhatus füüsikasse (3 tundi) 1) Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule kogemusele. Inimene kui vaatleja.
Διαβάστε περισσότεραFüüsika ainekava 10. klassile Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja
Füüsika ainekava 10. klassile Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist
Διαβάστε περισσότεραGÜMNAASIUMI FÜÜSIKA ÕPPEPROTSESSI KIRJELDUS
GÜMNAASIUMI FÜÜSIKA ÕPPEPROTSESSI KIRJELDUS 10. klass I kursus Füüsikalise looduskäsitluse alused, 35 tundi Õppesisu koos soovitusliku Õpitulemused tunnijaotusega 1. Sissejuhatus füüsikasse. (3 tundi)
Διαβάστε περισσότεραFüüsika. 2. Õppeaine kirjeldus
Füüsika 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist kultuurikomponenti;
Διαβάστε περισσότεραPraktilised tööd, IKT rakendamine, soovitused õpetajale. Õpitulemused
10. klass I kursus Füüsikalise looduskäsitluse alused, 35 tundi Õppesisu koos soovitusliku tunnijaotusega 1. Sissejuhatus füüsikasse. (3 tundi) Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule kogemusele. Inimene
Διαβάστε περισσότεραFüüsika gümnaasiumi ainekava Tartu Annelinna Gümnaasium. Läbivad teemad, üldpädevused ning lõiming teiste õppeainetega
Füüsika gümnaasiumi ainekava Tartu Annelinna Gümnaasium Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat
Διαβάστε περισσότεραFüüsika. 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus
Füüsika 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning susteemset mõtlemist loodusnähtusi kirjeldades
Διαβάστε περισσότεραFu u sika. 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus. Kooliaste: gümnaasium
Fu u sika Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM Üldalused Õppe- ja kasvatuseesmärgid
FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM 1.1. Üldalused 1.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM Üldalused Õppe-eesmärgid
FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM 1.1. Üldalused 1.1.1. Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA ÜLDALUSED ÕPPE-EESMÄRGID. Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane:
FÜÜSIKA ÜLDALUSED ÕPPE-EESMÄRGID Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist kultuurikomponenti;
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUMILE Loksa Gümnaasium
FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUMILE Loksa Gümnaasium 1. Füüsika 1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust,
Διαβάστε περισσότερα5. Füüsika ainekava Õppesisu jaotus klassiti ja tundide arv
5. Füüsika ainekava 5.1. jaotus klassiti ja tundide arv Teema 8. klass 9. klass Valgusõpetus 22 - Valgus ja valguse sirgjooneline levimine 7 - Valguse peegeldumine 6 - Valguse murdumine 7 - Mehaanika 48
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA. 8. klass (70 tundi)
FÜÜSIKA Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;
Διαβάστε περισσότεραAinekava Füüsika. 8.klass 2 tundi nädalas. 1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine
Ainekava Füüsika 8.klass 2 tundi nädalas Õpitulemused 1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine selgitab objekti Päike kui valgusallikas olulisi tunnuseid selgitab mõistete: valgusallikas, valgusallikate
Διαβάστε περισσότεραANTSLA GÜMNAASIUM FÜÜSIKA AINEKAVA
ANTSLA GÜMNAASIUM FÜÜSIKA AINEKAVA Lisa 9 Füüsika ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ja pädevused Füüsika õppes käsitletakse nähtusi süsteemselt, taotledes terviklikku
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 8. klass Päikesesüsteem Õppesisu Õpitulemused
FÜÜSIKA AINEKAVA Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) kasutab füüsikamõisteid, füüsikalisi suurusi, seoseid ning rakendusi loodus- ja tehnikanähtusi kirjeldades, selgitades
Διαβάστε περισσότεραTallinna Südalinna Kool
Õppeaine: FÜÜSIKA Klass: 8 klass Tundide arv nädalas: 2 tundi Õppesisu: 1. Valgusõpetus 1.1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine Valgusallikas. Päike. Täht. Valgus kui energia. Valgus kui liitvalgus.
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραAinekava. Õppeaine: füüsika Klass: 9 klass
Ainekava Õppeaine: füüsika Klass: 9 klass Õppekirjandus: 1. Koit Timpmann Füüsika IX klassile. Elektriõpetus 2. Enn Pärtel, Jaak Lõhmus Füüsika IX klassile. Soojusõpetus. Aatom ja Universum 3. Enn Pärtel
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA tööversioon FÜÜSIKA AINEKAVA. 1.1 Aine põhjendus Õppe eesmärgid põhikoolis
FÜÜSIKA AINEKAVA 1.1 Aine põhjendus Füüsika kuulub loodusainete valdkonda, olles samaaegselt tihedas seoses matemaatikaga. Füüsika paneb aluse tehnika ja tehnoloogia mõistmisele ja aitab väärtustada tehnikaga
Διαβάστε περισσότεραFüüsika 8. klass 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid 2. Õpitulemused 3. Hindamine
Füüsika 8. klass 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus; on omandanud argielus toimimiseks ja
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA III KOOLIASTE Üldalused Õppe- ja kasvatuseesmärgid. Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
FÜÜSIKA AINEKAVA III KOOLIASTE 1.1. Üldalused 1.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότερα= 5 + t + 0,1 t 2, x 2
SAATEKS Käesoleva vihikuga lõpeb esimene samm teel füüsikastandardini. Tehtule tagasi vaadates tahaksime jagada oma mõtteid füüsikaõpetajatega, kes seni ilmunud seitsmes vihikus sisalduva õpilasteni viivad.
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραFüüsika. teemad 1-8. Karli Klaas
Füüsika teemad 1-8 Karli Klaas SI-süsteem SI-süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis NSV Liidus kehtis SI-süsteem aastast 1963.
Διαβάστε περισσότεραMolekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused
Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused Ettevalmistus kontrolltööks 1. Missugustel väidetel põhineb molekulaarkineetiline teooria? Aine koosneb molekulidest Osakesed on pidevas liikumises Osakestele
Διαβάστε περισσότεραI tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt?
I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραPõhivara aines Füüsika ja tehnika
Põhivara aines Füüsika ja tehnika Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Kui inimindiviid kasutab iseenda kohta mõistet
Διαβάστε περισσότεραPõhikooli füüsika lõpueksami eristuskiri
Põhikooli füüsika lõpueksami eristuskiri Eksami eristuskiri on eksamitöö koostamise alusdokument, mis määratleb eksami sihtrühma, nõutava taseme, eksaminandile esitatavad nõuded, eksami sisu, kasutatavad
Διαβάστε περισσότεραMatemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika KLASS 11 TUNDIDE ARV 35
Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid. Sündmus. Sündmuste liigid. Klassikaline tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus. Sündmuste liigid: sõltuvad ja
Διαβάστε περισσότεραNelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika
Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika Füüsika testi lahendamiseks on soovituslik aeg 45 minutit ja seda hinnatakse maksimaalselt 00 punktiga. Töö mahust mitte üle / moodustavad faktiteadmisi
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραPõhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
FÜÜSIKA AINEKAVA EESMÄRGID Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: omandab füüsikast lähtuvalt teadmisi loodus- ja tehisobjektidest ning nende muutustest; omandab teadmisi füüsika keelest ja
Διαβάστε περισσότεραs isukord Õpiku lugejale... 7
s isukord Õpiku lugejale... 7 1. SISSEJUHATUS FÜÜSIKASSE 1.1. Füüsika kui loodusteadus...10 Füüsika põhikoolis ja gümnaasiumis... 10 Maailm ja maailmapilt... 12 Loodus ja loodusteadused... 14 Füüsika kui
Διαβάστε περισσότεραPõhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika
Põhivara aines LOFY.01.121 Füüsika ja tehnika Maailm on keskkond, mis jääb väljapoole inimese mina-tunnetuse piire. Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Looduses toimuvaid
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [4. loeng] 1 Loengu kava Dünaamika Inerts Newtoni I seadus Inertsiaalne taustsüsteem Keha mass, aine
Διαβάστε περισσότεραIII osa: Elektromagnetlained Füüsika IV Elektrodünaamika
III osa: Elektromagnetlained Füüsika IV Elektrodünaamika Elastne keskkond ja võnkumine Elastseks keskkonnaks nimetatakse sellist keskkonda, mille osakesed on üksteisega vastastikkuses mõjus. Kui mõjutada
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραPõhivara aines LOFY Füüsikaline maailmapilt
Põhivara aines LOFY.01.002 Füüsikaline maailmapilt Maailmapilt on teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Kui inimindiviid kasutab iseenda kohta mõistet
Διαβάστε περισσότεραElektromagnetism VIII OSA ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON
Elektromagnetism VIII OSA ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON Elektri- ja magnetvälja ei saa vaadelda teineteisest lahus, sest vooluga juhtme ümber on alati magnetväli. Kui elektriliselt laetud keha vaatleja
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραPõhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika
Põhivara aines LOFY.01.121 Füüsika ja tehnika Maailm on keskkond, mis jääb väljapoole inimese mina-tunnetuse piire. Loodus (lad natura) on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond.
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότερα1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 STEFAN-BOLTZMANNI SEADUS I TÖÖ EESMÄRGID 1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. TÖÖVAHENDID Infrapunase
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA IV ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2. ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2.1. MEHHAANILISED VÕNKUMISED VÕNKUMISED MEHHAANIKAS. Teema: elektromagnetvõnkumised
FÜÜSIKA IV ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED Teema: elektromagnetvõnkumised 2. ELEKTROMAGNET- VÕNKUMISED 2.1. MEHHAANILISED VÕNKUMISED F Ü Ü S I K A I V E L E K T R O M A G N E T V Õ N K U M I S E D VÕNKUMISED
Διαβάστε περισσότεραISC0100 KÜBERELEKTROONIKA
ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA Kevad 2018 Neljas loeng Martin Jaanus U02-308 (hetkel veel) martin.jaanus@ttu.ee 620 2110, 56 91 31 93 Õppetöö : http://isc.ttu.ee Õppematerjalid : http://isc.ttu.ee/martin Teemad
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραFüüsikalise looduskäsitluse alused
Eesti Füüsika Selts Füüsikalise looduskäsitluse alused õpik gümnaasiumile autorid: Indrek Peil ja Kalev Tarkpea Tartu 2012 1 1. Sissejuhatus füüsikasse... 4 1.1. Maailm, loodus ja füüsika... 4 1.1.1. Füüsika
Διαβάστε περισσότερα1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline
1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline energia, soojusenergia, tuumaenergia, elektrodünaamiline
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [10.loeng] 1 Arvestustöö Arvestustöö sooritamiseks on vaja 50p (kes on kohal käinud piisab 40p) (maksimaalselt
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus optilisse spektroskoopiasse
Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse Prof. Jüri Krustok 1 Elektromagnetlainete skaala 2 Üldised spektroskoopilised meetodid, mis kasutavad elektromagnetlaineid Meetod Kasutatav lainepikkuste vahemik
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραVektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise
Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραMEHAANIKA. s t. kogu. kogu. s t
MLR 700 Üldfüüsika süvakursus: Katrin Teras Ettevalmistus Üldfüüsika eksamiks Aine kood: MLR 700 Eksami aeg: 05.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5 Konsultatsiooni aeg: 04.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5. Ainepunkti mõiste.
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότεραSISUKORD 1. SISSEJUHATUS FÜÜSIKASSE 2. FÜÜSIKA UURIMISMEETOD
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS FÜÜSIKASSE 1.1. MAAILM, LOODUS JA FÜÜSIKA 8 1.1.1. Füüsika põhikoolis ja gümnaasiumis................... 8 1.1.2. Inimene, maailm ja maailmapilt.................... 10 1.1.3. Loodus
Διαβάστε περισσότεραTARTU ÜLIKOOL. Teaduskool. Magnetism. Koostanud Urmo Visk
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Magnetism Koostanud Urmo Visk Tartu 2007 Sisukord Voolude vastastikune mõju...2 Magnetinduktsioon...3 Ampere'i seadus...6 Lorentzi valem...9 Tsirkulatsiooniteoreem...13 Elektromagnetiline
Διαβάστε περισσότεραVeaarvutus ja määramatus
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead................................... 4 3.2 Tehted
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [6.loeng] 1 Tehiskaaslaste liikumine (1) Kui Maa pinna lähedal, kõrgusel kus atmosfäär on piisavalt hõre,
Διαβάστε περισσότεραKordamine 2. osa Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis. FÜÜSIKA 8. KLASSILE
Kordamine 2. osa Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis. FÜÜSIKA 8. KLASSILE AINE TIHEDUS AINE TIHEDUSEKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha (ainetüki) massi ja selle keha
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότεραTeaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on
Διαβάστε περισσότεραEesti Füüsika Selts. ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile. Kalev Tarkpea Henn voolaid
Eesti Füüsika Selts ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile Kalev Tarkpea Henn voolaid 1. Elektriväli ja magnetväli... 4 1.1 Elektromagnetismi uurimisaine... 4 1.1.1. Sissejuhatus elektromagnetnähtuste
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραElekter ja magnetism. Elektrostaatika käsitleb paigalasuvate laengute vastastikmõju ja asetumist
Elekter ja magnetism Elektrilaeng, elektriväli ja elektrivälja tugevus Elektriline potentsiaalne energia, potentsiaal ja pinge Elektrivälja töö ja võimsus Magnetväli Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetlained,
Διαβάστε περισσότεραPÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI ERISTUSKIRI
PÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI ERISTUSKIRI 1. EKSAMI EESMÄRGID: hinnata põhikooli lõpetaja füüsikaalaste põhiteadmiste ja oskuste vastavust kehtiva riikliku õppekava füüsika ainekavas toodud õppe-eesmärkidele
Διαβάστε περισσότεραDeformeeruva keskkonna dünaamika
Peatükk 4 Deformeeruva keskkonna dünaamika 1 Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib materiaalsete keskkondade liikumist välismõjude (välisjõudude) toimel. Uuritavaks materiaalseks keskkonnaks võib olla
Διαβάστε περισσότεραKitsas matemaatika-3 tundi nädalas
Kitsas matemaatika-3 tundi nädalas Õpitulemused I kursus-arvuhulgad. Avaldised. Võrrand, võrratus. 1) eristab ratsionaal-, irratsionaal- ja reaalarve; 2) eristab võrdust, samasust, võrrandit ja võrratust;
Διαβάστε περισσότεραFunktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,
Διαβάστε περισσότερα4. TEMPERATUUR Termodünaamiline tasakaal Temperatuuri mõiste Termodünaamika teine seadus
Soojusõpetus 0 Küsimus: kas võiks defineerida kui energiabilansi täienduse: = A + U ja kuulutada ta mittefundamentaalseks füüsikaliseks suuruseks? Termodünaamika esimese seaduse traditsiooniline võrrand
Διαβάστε περισσότεραKui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA (kaugõppele). KINEMAATIKA. Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA I PÕHIVARA. Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I. Koostas õppejõud P.Otsnik
FÜÜSIKA I PÕHIVARA Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I. Koostas õppejõud P.Otsnik Tallinn 2003 2 1. SISSEJUHATUS. Mõõtühikud moodustavad ühikute süsteemi. Meie
Διαβάστε περισσότεραEksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud!
Eksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud! Eksam pole mingi loterii keegi pole võitnud isegi raha, autost rääkimata. Ära õpi kõike järjest teadus on piiritu, õpikuid on tuhandeid,
Διαβάστε περισσότερα3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA3 (kaugõppele) 3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA 3. Impulss Impulss, impulsi jääus Impulss on ektor, mis on õrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega p r r = m. Mehaanikas nimetatakse
Διαβάστε περισσότεραOpti Optika Valgus Valgusallikas Infravalgus Ultravalgus sirgjooneliselt Hajuvas valgusvihus
8 kl füüsika Füüsikaline nähtus või suurus ja tähis Valem Ühikud Optika Optika on valgusõpetus- füüsika osa mis uurib valgust ja selgitab sellega kaasnevaid nähtusi Valgus on ruumis vabalt leviv elektromagnetiline
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
Διαβάστε περισσότεραLOFY Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP)
LOFY.01.087 Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP) Sissejuhatus... 1 1. Füüsika kui loodusteadus... 2 1.1. Loodus... 2 1.2. Füüsika... 3 1.3. Teaduse meetod... 4 2. Universumiõpetus... 7 3. Liikumine
Διαβάστε περισσότεραVektorid. A=( A x, A y, A z ) Vektor analüütilises geomeetrias
ektorid Matemaatikas tähistab vektor vektorruumi elementi. ektorruum ja vektor on defineeritud väga laialt, kuid praktikas võime vektorit ette kujutada kui kindla arvu liikmetega järjestatud arvuhulka.
Διαβάστε περισσότερα9 kl füüsika. Q= cm(t 2 t 1 ) või Q= cmδt Q=λ m Q=Lm. J džaul 1J= 1Nm
9 kl füüsika Füüsikaline nähtus või suurus ja tähis Valem Ühikud Soojusõpetus Aineosake on aine kõige väiksem osake - kas aatom või molekul Potentsiaalne energia on kehadel või aineosakestel, mis teineteist
Διαβάστε περισσότεραTemperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016
Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 016 Soojuseks (korrektselt soojushulgaks) nimetame energia hulka, mis on keha poolt juurde saadud või ära antud soojusvahetuse käigus
Διαβάστε περισσότεραENERGIA- JA GEOTEHNIKA DOKTORIKOOL II
ENERGIA- JA GEOTEHNIKA DOKTORIKOOL II AINEKURSUS MÕÕTMISTE ALUSED Dotsent RAIVO TEEMETS Tallinn 2012 Raivo Teemets 1 SISSEJUHATUS Mõõtmine on rahvusvaheliselt defineeritud kui meetmete kogum, mille eesmärgiks
Διαβάστε περισσότερα