Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika
|
|
- Παρθενορή Ζερβός
- 6 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika Füüsika testi lahendamiseks on soovituslik aeg 45 minutit ja seda hinnatakse maksimaalselt 00 punktiga. Töö mahust mitte üle / moodustavad faktiteadmisi (seaduste sõnastused, suuruste definitsioonid, mõõtühikud jms) kontrollivad küsimused. Ligikaudu / töö mahust võtavad enda alla arvutusülesanded, mille lahendamine nõuab eelkõige seoste (valemite) kasutamise oskust ning oskust mõõtühikuid teisendada. Ligikaudu / töö mahust võtavad enda alla probleemülesanded (seoste loomine ja leidmine, järelduste tegemine jms), mille õige lahendamine nõuab sisulist arusaamist füüsikast. Näidisülesanne.a Faktiteadmisi kontrollivad küsimused Täitke järgnevas tabelis kõik tühjad lahtrid. (6p) Füüsikaline suurus pinge Põhiühiku nimetus njuuton Põhiühiku tähis Mõõteriist selle füüsikalise suuruse mõõtmiseks ampermeeter Ülesandes peab täitma tabeli nelja erineva füüsikalise suuruse kohta. Teada tuleb nende suuruste nimetust, põhiühikut, põhiühiku tähist ja mõõteriista antud suuruse mõõtmiseks. Ülesande eest on võimalik saada 6 punkti, iga õigesti täidetud lahter annab 0,5 punkti. Näidisülesande.a vastused Füüsikaline Põhiühiku Mõõteriist selle füüsikalise Põhiühiku tähis suurus nimetus suuruse mõõtmiseks voolutugevus amper A ampermeeter jõud njuuton N dünamomeeter mass kilogramm kaal pinge volt V voltmeeter Näidisülesanne.b. Joonige järgnevast loetelust alla kolm füüsikalist nähtust. (p) voltmeeter, soojushulk, elektrijuht, konvektsioon, tester, valguse peegeldumine, tasapeegel, vee keemine, tester
2 . Joonige järgnevast loetelust alla kolm mõõteriista. (p) kell, vooluallikas, kalorimeeter, rõhk, valgusfilter, ampermeeter, võnkumine, joonlaud, magnetnõel, elektriväli Näidisülesanne.a Mida nimetatakse aine erisoojuseks? (p) Näidisülesande.a vastus Erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis tuleb anda kilogrammile ainele, et tõsta selle temperatuuri C võrra või mis eraldub kilogrammi aine jahtumisel C võrra. Vastuse hindamisel vaadatakse, kas definitsioonis sisalduvad erisoojuse olulised tunnused: tegemist on soojushulgaga aine kohta C kohta Näidisülesanne.b Sõnastage Pascali seadus. (p) Arvutus- ja probleemülesanded Arvutus- ja probleemülesannete lahenduskäigus on tähtis välja kirjutada kasutatav valem ning tulemuste arvutuskäik/selgitus. Arvutus- ja probleemülesannete näidisülesanded on väljatoodud teemade kaupa. Mehaanika liikumine ja jõud, kehade vastastikmõju, rõhumisjõud looduses ja tehnikas, mehaaniline töö ja energia, võnkumine ja laine Näidisülesanne.a Arvutage fotol kujutatud kuubikujulise mänguklotsi rõhk horisontaalsele lauaplaadile. Kirjutage vastus rõhu põhiühikus. Klots on valmistatud kasepuidust, mille tihedus 0,6. cm g N g 0. (0p)
3 Näidisülesande.a lahenduskäik märkab, et joonlaud on asetatud kuubikujulise klotsi serva pikkuse mõõtmiseks ebasobivasse asendisse ja mõõdab serva pikkuse õigesti: a =,5 cm mõistab, et keha toetuspindalaks on kuubi alumise tahu pindala (ruudu pindala külje pikkusega a ja arvutab selle: a S, 5 cm saab aru, et klotsi massi leidmiseks on vaja arvutada eelnevalt klotsi ruumala ja kuna klots on kuubikujuline, siis ruumala a V 4, 875 cm arvutab klotsi massi: m V 5, 75 g 0, 057 mõistab, et rõhumisjõud horisontaalsel pinnal on arvuliselt võrdne klotsile mõjuva raskusjõuga, ning arvutab selle: F mg 0, 57 N F N arvutab klotsi rõhu lauale ja teisendab vastuse põhiühikusse: p 0, 0 0 S m Pa Maksimaalselt on võimalik ülesande eest saada 0 punkti. Kui õpilane mõõdab klotsi serva pikkuseks a = 4,5 cm, kuid teeb kõik ülejäänud tehted õigesti, saab ta kokku 9 punkti. Näidisülesanne.b Keha ripub õhus dünamomeetri otsas ja dünamomeetri näit on 4,5 N. Kui keha sukeldada täielikult petrooleumi, näitab dünamomeeter,5 N. Petrooleumi tihedus 800. m N g 0. Arvutage kehale mõjuv üleslükkejõud petrooleumis ja keha ruumala ning esitage vastus kuupsentimeetrites. (6p) Näidisülesanne.b lahenduskäik mõistab, et üleslükkejõud petrooleumis ongi võrdne dünamomeetri näitude vahega: F 4,5 N, 5 N N Ü tunneb ära valemite loetelus toodud üleslükkejõu arvutamise valemi gv, aval- FÜ dab sellest keha ruumala ja arvutab selle: V 0, 0005 g oskab teisendada: 0, 0005 m 50 cm m F Ü
4 Valgusõpetus valgus ja valguse sirgjooneline levimine, valguse peegeldumine, valguse murdumine Näidisülesanne 4.a Joonisel on läätse optiline peatelg, ese AB ning selle eseme kujutis A B. (Ese AB ning selle kujutis A B on joonisel märgitud nooltega.) Määrake vajalike valguskiirte abil optilise peateljega risti asetseva läätse asukoht ja läätse fookuste (F) asukohad ning kandke need joonisele. Kas tegemist on kumer- või nõgusläätsega? (6p) B A A B Näidisülesande 4.a lahenduskäik. mõistab, et tegemist saab olla ainult kumerläätsega teab, et valguskiir, mis läbib läätse keskpunkti, ei muuda oma suunda, seega paikvad eseme punkt B ja kujutise punkt B samal sirgel ning läätse keskpunkt selle sirge ja optilise peatelje lõikepunktis teab, et lääts paikneb risti optilise peateljega ja kannab joonisele kumerläätse tingmärgi teab, et kumerläätsele optilise peateljega paralleelselt langev kiir murdub nii, et läbib läätse fookust kannab joonisele fookust ja tähistab need tähega F B A F A F B 4
5 Näidisülesanne 4.b Joonisel on kujutatud klaasist keha ja selles leviv valguskiir. Kandke joonisele pinna ristsirge ja jätkake antud kiire käiku valguse murdumisel klaasist õhku. Tähistage joonisel valguse langemisnurk α ja murdumisnurk γ. Sõnastage seaduspärasus, millest kiire käigu konstrueerimisel lähtusite. (7p) Elektriõpetus ainult alateemad elektriline vastastikmõju, elektrivool ja vooluring Näidisülesanne 5.a Skeemil kujutatud vooluring koosneb kolmest ühesuguse takistusega (R = 4 Ω) takistist, juhtmetest, lülitist, vooluallikast ning mõõteseadmetest. Vooluallika klemmidel on pinge V ja see ei muutu. a) Märkige vooluringi skeemi juurde noolekesega elektrivoolu suund. (p) b) Arvutage vooluringi kogutakistus R, kui lüliti on avatud. (Vooluallika ja ampermeetri sisetakistus ning juhtmete takistus lugeda nulliks, voltmeetri sisetakistus on väga suur.) (4p) c) Kui suur on ampermeetri näit? (p) d) Kui suur on voltmeetri näit? (p) e) Kui suur on ampermeetri näit siis, kui lüliti sulgeda? Selgitage vastuse leidmist. (4p) Näidisülesande 5.a lahenduskäik teab, et vooluallika tingmärgil pikem kriips tähendab positiivset klemmi ja et voolu suund on positiivselt laetud osakeste liikumise suund 5
6 oskab rakendada rööbiti ühendatud takistite kogutakistuse arvutamiseks valemit ja arvutab õigesti, saades vastuseks R R R R R R R oskab arvutada vooluringi kogutakistust, rakendades jadaühenduse korral takistuse arvutamise valemit R R R R 6 teab, et ampermeetriga mõõdetakse voolutugevust ja oskab rakendada Ohmi seadust U vooluringis oleva elektrivoolu voolutugevuse arvutamiseks I A R teab, et voltmeetriga mõõdetakse pinget ja mõistab, et antud vooluringis mõõdab voltmeeter pinget takisti R otstel ning avaldab Ohmi seadust väljendavast valemist pinge U IR 8 V mõistab, et lüliti sulgemisel lühistatakse rööpühenduses olevad takistid ja vooluringi kogutakistus on sellisel juhul R R 4 U arvutab voolutugevuse olukorra kohta, kui lüliti on suletud I A R Näidisülesanne 5.b Villu ühendas kaks hõõglampi jadamisi ja mõõtis voltmeetriga pinge kummagi lambi klemmidel. Ta avastas, et teise lambi klemmidel oli pinge kaks korda suurem kui esimese lambi klemmidel. Villu ei saanud aru, miks see nii oli. Villu on tore poiss. Aidake Villut olukorra põhjalikul lahtiseletamisel. Kasutades tingmärke, joonistage ka kirjeldatud olukorrale vastav vooluringi elektriskeem, mis koosneb kahest hõõglambist, vooluallikast, voltmeetritest ja lülitist. (9p) Soojusõpetus aine ehituse mudel, soojusliikumine, soojusülekanne, aine olekute muutused, soojustehnilised rakendused Näidisülesanne 6.a Kui suure soojushulga annab ära vesi, mille algtemperatuur on 0 C ja mass 50 g, kui vesi J tahkub ja seejärel jahtub temperatuurini -0 C? Vee erisoojus on 400, jää erisoojus C J kj on 00, jää sulamissoojus 0 ja jää sulamistemperatuur 0 C. (6p) C Näidisülesande 6.a lahenduskäik teab, et tahkumisel eralduva soojushulga arvutamiseks tuleb rakendada seost Q m, oskab teisendada jää massi kilogrammidesse ning arvutab vastuse Q 6500 J 6
7 teab, et jahtumisel eralduva soojushulga arvutamiseks tuleb rakendada seost Q ( ) cm t t ning arvutab vastuse Q 050 J arvutab vee poolt ära antud soojushulga Q Q Q 7550 J Näidisülesanne 6.b Kui suure koguse tina saab sulatada 500 g keemistemperatuuril oleva veeauru kondenseerumisel eralduva energia abil? (7p) Tihedus Erisoojus Sulamistemperatuur Sulamissoojus Keemissoojus Vesi 000 /m 400 J/ C 0 C 0 kj/ 00 kj/ Tina 700 /m 0 J/ C C 60 kj/ 450 kj/ 7
5. Füüsika ainekava Õppesisu jaotus klassiti ja tundide arv
5. Füüsika ainekava 5.1. jaotus klassiti ja tundide arv Teema 8. klass 9. klass Valgusõpetus 22 - Valgus ja valguse sirgjooneline levimine 7 - Valguse peegeldumine 6 - Valguse murdumine 7 - Mehaanika 48
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA. 8. klass (70 tundi)
FÜÜSIKA Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;
Διαβάστε περισσότεραAinekava Füüsika. 8.klass 2 tundi nädalas. 1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine
Ainekava Füüsika 8.klass 2 tundi nädalas Õpitulemused 1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine selgitab objekti Päike kui valgusallikas olulisi tunnuseid selgitab mõistete: valgusallikas, valgusallikate
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 8. klass Päikesesüsteem Õppesisu Õpitulemused
FÜÜSIKA AINEKAVA Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) kasutab füüsikamõisteid, füüsikalisi suurusi, seoseid ning rakendusi loodus- ja tehnikanähtusi kirjeldades, selgitades
Διαβάστε περισσότεραTallinna Südalinna Kool
Õppeaine: FÜÜSIKA Klass: 8 klass Tundide arv nädalas: 2 tundi Õppesisu: 1. Valgusõpetus 1.1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine Valgusallikas. Päike. Täht. Valgus kui energia. Valgus kui liitvalgus.
Διαβάστε περισσότεραPÕHIKOOLI LÕPUEKSAM FÜÜSIKA 16. JUUNI Kool: Maakond/linn: Õpilase ees- ja perekonnanimi: MEELESPEA
Punkte Eksamihinne Aastahinne FÜÜSIKA 16. JUUNI 2004 Kool: Maakond/linn: Õpilase ees- ja perekonnanimi: Poiss Tüdruk Punktide arv ülesandeti 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 3p
Διαβάστε περισσότερα9 kl füüsika. Q= cm(t 2 t 1 ) või Q= cmδt Q=λ m Q=Lm. J džaul 1J= 1Nm
9 kl füüsika Füüsikaline nähtus või suurus ja tähis Valem Ühikud Soojusõpetus Aineosake on aine kõige väiksem osake - kas aatom või molekul Potentsiaalne energia on kehadel või aineosakestel, mis teineteist
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραTeaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA III KOOLIASTE Üldalused Õppe- ja kasvatuseesmärgid. Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
FÜÜSIKA AINEKAVA III KOOLIASTE 1.1. Üldalused 1.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende
Διαβάστε περισσότεραAinekava. Õppeaine: füüsika Klass: 9 klass
Ainekava Õppeaine: füüsika Klass: 9 klass Õppekirjandus: 1. Koit Timpmann Füüsika IX klassile. Elektriõpetus 2. Enn Pärtel, Jaak Lõhmus Füüsika IX klassile. Soojusõpetus. Aatom ja Universum 3. Enn Pärtel
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραFüüsika 8. klass 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid 2. Õpitulemused 3. Hindamine
Füüsika 8. klass 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus; on omandanud argielus toimimiseks ja
Διαβάστε περισσότερα= 5 + t + 0,1 t 2, x 2
SAATEKS Käesoleva vihikuga lõpeb esimene samm teel füüsikastandardini. Tehtule tagasi vaadates tahaksime jagada oma mõtteid füüsikaõpetajatega, kes seni ilmunud seitsmes vihikus sisalduva õpilasteni viivad.
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότερα1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 STEFAN-BOLTZMANNI SEADUS I TÖÖ EESMÄRGID 1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. TÖÖVAHENDID Infrapunase
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραKOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI. LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED A. LOODUSAINED FÜÜSIKA TEEMAD : I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS. 1. Füüsika uurimismeetod
1 KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED A. LOODUSAINED FÜÜSIKA TEEMAD : I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS 1. Füüsika uurimismeetod Mõisted: vaatlus, hüpotees, eksperiment, mõõtmine,
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραPõhikooli füüsika lõpueksami eristuskiri
Põhikooli füüsika lõpueksami eristuskiri Eksami eristuskiri on eksamitöö koostamise alusdokument, mis määratleb eksami sihtrühma, nõutava taseme, eksaminandile esitatavad nõuded, eksami sisu, kasutatavad
Διαβάστε περισσότεραKordamine 2. osa Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis. FÜÜSIKA 8. KLASSILE
Kordamine 2. osa Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis. FÜÜSIKA 8. KLASSILE AINE TIHEDUS AINE TIHEDUSEKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha (ainetüki) massi ja selle keha
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραISC0100 KÜBERELEKTROONIKA
ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA Kevad 2018 Teine loeng Martin Jaanus U02-308 (hetkel veel) martin.jaanus@ttu.ee 620 2110, 56 91 31 93 Õppetöö : http://isc.ttu.ee Õppematerjalid : http://isc.ttu.ee/martin Teemad
Διαβάστε περισσότεραMolekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused
Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused Ettevalmistus kontrolltööks 1. Missugustel väidetel põhineb molekulaarkineetiline teooria? Aine koosneb molekulidest Osakesed on pidevas liikumises Osakestele
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
Διαβάστε περισσότεραPÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI ERISTUSKIRI
PÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI ERISTUSKIRI 1. EKSAMI EESMÄRGID: hinnata põhikooli lõpetaja füüsikaalaste põhiteadmiste ja oskuste vastavust kehtiva riikliku õppekava füüsika ainekavas toodud õppe-eesmärkidele
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [4. loeng] 1 Loengu kava Dünaamika Inerts Newtoni I seadus Inertsiaalne taustsüsteem Keha mass, aine
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραFüüsika. 2. Õppeaine kirjeldus
Füüsika 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist kultuurikomponenti;
Διαβάστε περισσότεραEksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud!
Eksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud! Eksam pole mingi loterii keegi pole võitnud isegi raha, autost rääkimata. Ära õpi kõike järjest teadus on piiritu, õpikuid on tuhandeid,
Διαβάστε περισσότεραKehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade sooendamisel või ahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Sooendamisel vaaminev
Διαβάστε περισσότεραPõhimõisted: loodus, loodusteadus, füüsika, vaatleja, nähtavushorisont, makro-, mikro- ja megamaailm.
FÜÜSIKA ainekava IV kooliaste 10.klass ÕPETAMISE EESMÄRGID Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 51. täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte 5 täppisteaduste olümpiaad Füüsika lõppvoor 7 märts 2004 a Põhikooli ülesannete lahendused ülesanne (KLAASTORU) Plaat eraldub torust siis, kui petrooleumisamba rõhk saab võrdseks veesamba
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραFüüsika kohustuslikud kursused gümnaasiumile
Füüsika kohustuslikud kursused gümnaasiumile Õppesisu FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED 1. Sissejuhatus füüsikasse (3 tundi) 1) Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule kogemusele. Inimene kui vaatleja.
Διαβάστε περισσότεραFüüsika gümnaasiumi ainekava Tartu Annelinna Gümnaasium. Läbivad teemad, üldpädevused ning lõiming teiste õppeainetega
Füüsika gümnaasiumi ainekava Tartu Annelinna Gümnaasium Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat
Διαβάστε περισσότεραVektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise
Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 26. füüsika lahtine võistlus
Eesti koolinoorte 26. füüsika lahtine võistlus 28. november 2015. a. Noorema rühma ülesannete lahendused 1. (KLAAS VEEGA) Võtame klaasi põhja pindalaks S = π ( d tiheduseks ρ. Klaasile mõjuvad jõud: raskusjõud
Διαβάστε περισσότεραPraktilised tööd, IKT rakendamine, soovitused õpetajale. Õpitulemused
10. klass I kursus Füüsikalise looduskäsitluse alused, 35 tundi Õppesisu koos soovitusliku tunnijaotusega 1. Sissejuhatus füüsikasse. (3 tundi) Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule kogemusele. Inimene
Διαβάστε περισσότεραFüüsika. I kursus Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. 1. Sissejuhatus füüsikasse. Õppesisu
Füüsika Gümnaasiumi 10. klassi füüsikaõpe koosneb kolmest kursusest Esimese kursuse Füüsikalise looduskäsitluse alused põhifunktsioon on selgitada, mis füüsika on, mida ta suudab ja mille poolest eristub
Διαβάστε περισσότεραAnalüütilise geomeetria praktikum II. L. Tuulmets
Analüütilise geomeetria praktikum II L. Tuulmets Tartu 1985 2 Peatükk 4 Sirge tasandil 1. Sirge tasandil Kui tasandil on antud afiinne reeper, siis iga sirge tasandil on selle reeperi suhtes määratud lineaarvõrrandiga
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότερα4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD
4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD Arvatavasti oled sa oma elus kogenud, et kõik mõjud on vastastikused. Teiste sõnadega: igale mõjule on olemas vastumõju. Ega füüsikaski teisiti ole. Füüsikas on kehade vastastikuse
Διαβάστε περισσότεραFotomeetria. Laineoptika
Fotomeetria 1. Päikese ja Maa vaheline kaugus on 1,5 10 8 km. Kui kaua tuleb valgus Päikeselt Maale? (Vastus: 500 s) 2. Fizeau ajaloolises katses valguse kiiruse määramiseks oli 720 hambaga hammasratta
Διαβάστε περισσότεραFunktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,
Διαβάστε περισσότεραMitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKAINSTITUUT Dünaamika kodutöö nr. 1 Mitmest lülist koosnea mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine ariant ZZ Lahendusnäide Üliõpilane: Xxx Yyy Üliõpilase kood:
Διαβάστε περισσότερα1. Õppida tundma kalorimeetriliste mõõtmiste põhimõtteid ja kalorimeetri ehitust.
Kaorimeetriised mõõtmised LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 KALORIMEETRILISED MÕÕTMISED TÖÖ EESMÄRGID 1. Õppida tundma aorimeetriiste mõõtmiste põhimõtteid ja aorimeetri ehitust. 2. Määrata jää suamissoojus aorimeetriise
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS VII teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 50. täppisteaduste olümpiaad Füüsika lõppvoor. 30. märts a. Keskkooli ülesannete lahendused
Eesti koolinoorte 50. täppisteaduste olümpiaad 1. ülesanne Füüsika lõppvoor. 30. märts 2003. a. Keskkooli ülesannete lahendused Läheme kiirusega v/2 liikuvasse süsteemi. Seal on olukord sümmeetriline,
Διαβάστε περισσότεραSmith i diagramm. Peegeldustegur
Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes
Διαβάστε περισσότεραÕige vastus annab 1 punkti, kokku 2 punkti (punktikast 1). Kui õpilane märgib rohkem kui ühe vastuse, loetakse kogu vastus valeks.
PÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI HINDAMISUHEND 13. UUNI 016 Hinne 5 90 100% 68 75 punki Hinne 4 75 89% 57 67 punki Hinne 3 50 74% 38 56 punki Hinne 0 49% 15 37 punki Hinne 1 0 19% 0 14 punki Arvuuüleannee
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότερα1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline
1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline energia, soojusenergia, tuumaenergia, elektrodünaamiline
Διαβάστε περισσότερα20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1
κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότεραGümnaasiumi füüsika ainekava
Gümnaasiumi füüsika ainekava Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. Füüsika meetod 1. seletab mõisteid loodus, maailm, vaatleja. Teab füüsika kohta teiste loodusteaduste seas ja määratleb
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM Üldalused Õppe-eesmärgid
FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM 1.1. Üldalused 1.1.1. Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA ÜLDALUSED ÕPPE-EESMÄRGID. Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane:
FÜÜSIKA ÜLDALUSED ÕPPE-EESMÄRGID Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist kultuurikomponenti;
Διαβάστε περισσότεραI tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt?
I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena
Διαβάστε περισσότεραFüüsikalise looduskäsitluse alused Sissejuhatus füüsikasse
Füüsikalise looduskäsitluse alused Sissejuhatus füüsikasse Sinisega üle värvitud tekst, mis lisati või eemaldati rühmatöö käigus. Violetsega - kommentaar Õppesisu: Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule
Διαβάστε περισσότερα; y ) vektori lõpppunkt, siis
III kusus VEKTOR TASANDIL. JOONE VÕRRAND *laia matemaatika teemad. Vektoi mõiste, -koodinaadid ja pikkus: http://www.allaveelmaa.com/ematejalid/vekto-koodinaadid-pikkus.pdf Vektoite lahutamine: http://allaveelmaa.com/ematejalid/lahutaminenull.pdf
Διαβάστε περισσότεραGÜMNAASIUMI FÜÜSIKA ÕPPEPROTSESSI KIRJELDUS
GÜMNAASIUMI FÜÜSIKA ÕPPEPROTSESSI KIRJELDUS 10. klass I kursus Füüsikalise looduskäsitluse alused, 35 tundi Õppesisu koos soovitusliku Õpitulemused tunnijaotusega 1. Sissejuhatus füüsikasse. (3 tundi)
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS V teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότεραOpti Optika Valgus Valgusallikas Infravalgus Ultravalgus sirgjooneliselt Hajuvas valgusvihus
8 kl füüsika Füüsikaline nähtus või suurus ja tähis Valem Ühikud Optika Optika on valgusõpetus- füüsika osa mis uurib valgust ja selgitab sellega kaasnevaid nähtusi Valgus on ruumis vabalt leviv elektromagnetiline
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [10.loeng] 1 Arvestustöö Arvestustöö sooritamiseks on vaja 50p (kes on kohal käinud piisab 40p) (maksimaalselt
Διαβάστε περισσότεραTallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Deformeeruva keha mehaanika õppetool. Andrus Salupere STAATIKA ÜLESANDED
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Deformeeruva keha mehaanika õppetool Andrus Salupere STAATIKA ÜLESANDED Tallinn 2004/2005 1 Eessõna Käesolev ülesannete kogu on mõeldud kasutamiseks eeskätt Tallinna
Διαβάστε περισσότεραANTSLA GÜMNAASIUM FÜÜSIKA AINEKAVA
ANTSLA GÜMNAASIUM FÜÜSIKA AINEKAVA Lisa 9 Füüsika ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ja pädevused Füüsika õppes käsitletakse nähtusi süsteemselt, taotledes terviklikku
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 11. klassile
FÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 11. klassile 1.Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1. Teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja
Διαβάστε περισσότεραPõhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
FÜÜSIKA AINEKAVA EESMÄRGID Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: omandab füüsikast lähtuvalt teadmisi loodus- ja tehisobjektidest ning nende muutustest; omandab teadmisi füüsika keelest ja
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότεραFu u sika. 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus. Kooliaste: gümnaasium
Fu u sika Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA tööversioon FÜÜSIKA AINEKAVA. 1.1 Aine põhjendus Õppe eesmärgid põhikoolis
FÜÜSIKA AINEKAVA 1.1 Aine põhjendus Füüsika kuulub loodusainete valdkonda, olles samaaegselt tihedas seoses matemaatikaga. Füüsika paneb aluse tehnika ja tehnoloogia mõistmisele ja aitab väärtustada tehnikaga
Διαβάστε περισσότεραDeformeeruva keskkonna dünaamika
Peatükk 4 Deformeeruva keskkonna dünaamika 1 Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib materiaalsete keskkondade liikumist välismõjude (välisjõudude) toimel. Uuritavaks materiaalseks keskkonnaks võib olla
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA I PÕHIVARA. Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I. Koostas õppejõud P.Otsnik
FÜÜSIKA I PÕHIVARA Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I. Koostas õppejõud P.Otsnik Tallinn 2003 2 1. SISSEJUHATUS. Mõõtühikud moodustavad ühikute süsteemi. Meie
Διαβάστε περισσότερα5 Elektrimahtuvus. 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) 5.2 Mahtuvuse mõiste Q C = U
5 Elektrimahtuvus 5 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud kehade elektrilise vastastikmõju tugevust Elektrilaengu tähiseks
Διαβάστε περισσότεραKui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA (kaugõppele). KINEMAATIKA. Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότεραFüüsika. teemad 1-8. Karli Klaas
Füüsika teemad 1-8 Karli Klaas SI-süsteem SI-süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis NSV Liidus kehtis SI-süsteem aastast 1963.
Διαβάστε περισσότερα8. KEEVISLIITED. Sele 8.1. Kattekeevisliide. Arvutada kahepoolne otsõmblus terasplaatide (S235J2G3) ühendamiseks. F = 40 kn; δ = 5 mm.
TTÜ EHHATROONIKAINSTITUUT HE00 - ASINATEHNIKA -, 5AP/ECTS 5 - -0-- E, S 8. KEEVISLIITED NÄIDE δ > 4δ δ b k See 8.. Kattekeevisiide Arvutada kahepoone otsõmbus teraspaatide (S5JG) ühendamiseks. 40 kn; δ
Διαβάστε περισσότεραTemperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016
Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 016 Soojuseks (korrektselt soojushulgaks) nimetame energia hulka, mis on keha poolt juurde saadud või ära antud soojusvahetuse käigus
Διαβάστε περισσότεραVeaarvutus ja määramatus
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead................................... 4 3.2 Tehted
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραKoormus 14,4k. Joon
+ U toide + 15V U be T T 1 2 I=I juht I koorm 1mA I juht Koormus 14,4k I juht 1mA a b Joon. 3.2.9 on ette antud transistori T 1 kollektorvooluga. Selle transistori baasi-emitterpinge seadistub vastavalt
Διαβάστε περισσότεραPrisma. Lõik, mis ühendab kahte mitte kuuluvat tippu on prisma diagonaal d. Tasand, mis. prisma diagonaal d ja diagonaaltasand (roheline).
Prism Prisms nimese ulu, mille s u on vsvl rlleelsee j võrdsee ülgedeg ulnurgd, ning ülejäänud ud on rööüliud, millel on ummgi ulnurgg üine ülg. Prlleelseid ulnuri nimese rism õjdes j nende ulnurde ülgi
Διαβάστε περισσότεραKineetiline ja potentsiaalne energia
Kineetiline ja potentsiaalne energia Koostanud: Janno Puks Kui keha on võimeline tegema tööd, siis ta omab energiat. Seetõttu energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Keha poolt tehtud töö ongi energia
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 58. füüsikaolümpiaad
Eesti koolinoorte 58. füüsikaolümpiaad 29. jaanuar 2011. a. Piirkondlik voor. Gümnaasiumi ülesannete lahendused Eessõna Allpool on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik (mõnel juhul ka enam. Kõik alternatiivsed
Διαβάστε περισσότεραTARTU ÜLIKOOL. Teaduskool. Magnetism. Koostanud Urmo Visk
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Magnetism Koostanud Urmo Visk Tartu 2007 Sisukord Voolude vastastikune mõju...2 Magnetinduktsioon...3 Ampere'i seadus...6 Lorentzi valem...9 Tsirkulatsiooniteoreem...13 Elektromagnetiline
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 65. füüsikaolumpiaad
Eesti oolinoorte 65. füüsiaolumpiaad 14. aprill 018. a. Vabariili voor. Gümnaasiumi ülesannete lahendused 1. (POOLITATUD LÄÄTS) (6 p.) Autor: Hans Daniel Kaimre Ülesande püstituses on öeldud, et esialgse
Διαβάστε περισσότεραTöö nr. 4. Alalis- ja vahelduvvool. Elekter igapäevaelus. Mõõtmine universaalmõõturiga (testriga).
Töö nr. 4. Alalis- ja vahelduvvool. Elekter igapäevaelus. Mõõtmine universaalmõõturiga (testriga). Versioon 2015 Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud (korrapärast) liikumist juhis. Et elektrivool
Διαβάστε περισσότεραKoduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused
Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna
Διαβάστε περισσότερα