Tellija: Korteriühistu Rakvere Lembitu (80082710) Tellija kontaktisik: Garry Pavlov Aadress: Lembitu 4-49, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond, 44308 Telefon: 5264230 e-post: rakinvent@gmail.com LEMBITU 4, RAKVERE ENERGIAAUDIT 5-KORRUSELINE 75-KORTERIGA ELAMU AADRESSIL LEMBITU 4, RAKVERE Auditeerimise aeg: mai 2017 Aruanne esitatud: 24.06.2017 Auditeerija: Energystar OÜ Juriidiline aadress: Õismäe tee 122-66, 13513, Tallinn Reg nr 11692780 Vastutav spetsialist: Aivar Kaljula e-mail: aivar.kaljula@gmail.com Telefon: 56355467
Eessõna Käesolevas energiaauditi aruandes on esitatud Lääne-Virumaa, Rakvere linna, aadressiga Lembitu 4 asuva 5-korruselise 75 korteriga hoone koosneva kütte, ventilatsiooni, elektri ja veevarustuse süsteemide hetkeolukord ning võimalused energiatarbe vähendamiseks. Säästuettepanekutes on ära toodud nende realiseerimise üldine mõju, saavutatav sääst ja investeeringute hinnangulised tagasimaksuajad. Auditeerimise mahu ja mudeli aluseks on võetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tallinna Tehnikaülikooli poolt väljatöötatud energeetilise auditeerimise juhendmaterjal. Hoone auditeerimisel analüüsiti 2014-2016 aasta energiatarvete ja tarbevee kulu ning vastavaid rahalisi kulutusi. Meetmete tasuvuse hindamisel võeti arvesse kütuste- ja energiahindade prognoose. Aruanne sisaldab hoone piirdetarindite ning tehnosüsteemide tehnilis-majanduslikku analüüsi, energiatarbimise alandamise potentsiaali lähtuvalt võimalikest energiasäästumeetmetest. Arvutusnäidised on üle kantud arvutusprogrammist ja mõnede vahearvutuste tulemused võivad olla ümardatud ja illustreeriva tähendusega. Õige tulemus on lõpptulemus. Energiasäästu potentsiaal on esitatud vajalike investeeringute, saavutatava energeetilise säästu ning lihttasuvusaja kujul. Hinnangutes on lähtutud pigem konservatiivsusest. Hoones on mõõdetud summaarset soojustarbimist nii kütteks kui tarbevee soojendamiseks, elektritarbimist ning veetarbimist kuude kaupa. Õhuvahetusest tingitud soojuskadusid hinnati kaudselt õhuvahetuse kordarvude alusel. Piirdetarindite U-arvud on saadud ehituse tüüpprojekti andmetest või tootja andmetest ja on korrigeeritud vastavalt reaalsele olukorrale. Optimaalne renoveerimis/rekonstrueerimispakett valitakse välja tellija poolt vastavalt finantseerimise võimalustele. Osa säästumeetmeid on selliseid, mille rakendamine annab reaalset säästu ainult rakendatuna koos teiste meetmetega, seetõttu esitatakse säästumeetmed pakettidena. Auditeerimise käigus välja toodud energiasäästumeetmete pakettide rakendamisel hoone sisekliima paraneb või jääb olemasolevale nõuetele vastavale tasemele. Tuleb tähele panna, et erinevate meetmete rakendamisel saadavad säästud ei ole otseselt liidetavad. Samuti seda, et energiakulude prognoosid muutuvad seda täpsemaks, mida rohkem energiasäästutoiminguid hoone renoveerimisel teostatakse. Väljapakutud energiasäästu ettepanekute realiseerimine võib nõuda vastavate tööde jaoks vastava projekti koostamist (erijuhtudel ka ehitusluba), mida tuleks arvestada ehitusfirmadelt tööde hinnapakkumiste küsimisel. Samuti tuleb teostada vastavad tehnosüsteemide seadistustööd. Objekti ülevaatusel abistas audiitorit hoone valdaja esindaja Allan Liima. Korteriühistu, kui lõpptarbija, seisukohalt on säästupotentsiaal, energiahinnad ja kõik kulutused auditis arvestatud käibemaksuga 20%. Hoone energeetilise auditeerimise viis läbi energiaaudiitor Aivar Kaljula. Käesoleva auditi dokumendi autoriõigused kuuluvad auditi koostajale ehk autorile ja loata kopeerimine ja paljundamine pole lubatud. Välja arvatud koopiad õiguspärase nõude esitajatele. 2
Sisukord Eessõna...2 Sisukord...3 1. Auditi tulemuste kokkuvõte, ülevaade pakutud säästupakettidest ning hoone vastavus sisekliima ja energia-tõhususnõuetele renoveerimispakettide realiseerimise korral...4 1.1 Hoone energiatarbimise säästupaketid...7 2. Hoone energiakasutuse hetkeseis...8 2.1 Hoone asukoht ja paiknemine...8 2.2 Hoone üldandmed...9 2.3 Varem läbiviidud rekonstrueerimis-renoveerimistööd ja hoone üldine olukord...9 2.4 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus...10 2.5 Energiakasutused ja tarbevee kulu ning kasutamine...10 2.6 Hoone soojusbilanss...11 3. Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus...12 3.1 Hoone piirdetarindid...12 3.2 Küttesüsteem...14 3.3 Vee ja kanalisatsioonisüsteem. Elektrivarustus...14 3.4 Ventilatsioonisüsteem ja sisekliima...14 4. Lisad...15 4.1 Energiatarbimised ja jaotused...15 4.2 Illustreerivad fotod...17 4.3 Tasakaalutemperatuuride leidmine...18 3
1. Auditi tulemuste kokkuvõte, ülevaade pakutud säästupakettidest ning hoone vastavus sisekliima ja energiatõhususnõuetele renoveerimispakettide realiseerimise korral Käesolevas peatükis on esitatud kokkuvõte korterelamu energiaauditi läbiviimise tulemustest. Soojusenergia keskmine kulu kaugküttest aastatel 2014-2016 oli mõõdetud 689. Käesoleva aruande punktis 1.1 on kirjeldatud säästumeetmete paketid, mille abil on võimalik soojusenergia kulu majanduslikult alandada, tõsta hoone kui kinnisvara väärtust ning pikendada ekspluatatsiooniiga, suurendada sõltumatust energiakandjate hindade tõusust ja lisaväärtusena saada inimeste heaolu paranenud sisekliimast. Säästupaketid on esitatud põhjusel, et teatud meetmetel on omavaheline koosmõju. Liigsete kulude vältimiseks on soovituslik, et valikud pakettide vahel tuleks teha otsustamisfaasis, toimingute läbi viimise võib jaotada vajadusel pikema aja peale. Silmas on peetud ka seda, et hoone näol on tegemist ühega kahest korteriühistule kuuluvast hoonest ja seetõttu on mugavam planeerida tegevusi kui paketid on koostatud võimalikult sarnased mõlemale majale. Pakutud säästupakettides on keskendutud pigem olulisele renoveerimisele, et oleks võimalik taotleda ka võimalikke riigipoolseid toetusi. Toimingute loeteludes on arvestatud vaid nende tegevuste maksumustega, mis annavad energiasäästu ja/või on Majandus- ja taristuministri määruse (edaspidi Määrus) Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused (20.03.2015 nr 23) järgselt toetatav tegevus. Siintoodud maksumused on indikatiivsed, tegelikud maksumused selguvad harilikult peale tööde teostamise lõppu, kuid siiski kasutatavad nii eelarvete planeerimisel kui tasuvusaegade hindamisel. Esimese paketi raames renoveeritakse koos lisasoojustusega hoone välisseinad ja sokkel, soojustuskihi paksus 15 cm. Otsaseintel võib kasutada ka 20 cm lisasoojustuskihti kuid energiatõhususarvu muutusi see kaasa ei too. Taastatakse pandus, rekonstrueeritakse keldri sissepääsud. Põhimaterjaliks seinte soojustamiseks kasutatav EPS (soovitatavalt tüüp EPS silver), kuid võib kasutada ka muid lubatud soojustusmaterjale või nende kombinatsioone, eeldusel, et tarindi lõplik soojusjuhtivus jääb minimaalselt samaks kui on see 15 cm EPS-i kasutamisel. Soovitatav on lisasoojustada ka keldri laed otsakorterite asukohtades. Rekonstrueeritakse katusekate, kihid vastavalt projektlahendusele, arvestatud on rekonstrueerimisjärgse soojusjuhtivusega 0,12 W/(m 2 K). Lisaks vahetatakse kõik vanad aknad. Uute, õhutihedate akende kompleksne soojusjuhtivus peaks olema 1,10 W/(m 2 K) või väiksem (nõutav 3 kordne klaaspakett). Kuna auditi koostamise ajaks on turul saadaolevad parema soojapidavusega aknad peaaegu samas maksumuse suurusjärgus, on energiabilansis arvestatud vahetatavate akende soojusjuhtivuseks 0,95 W/(m 2 K). Akende paled lisasoojustatakse niipalju kui võimalik. Eeldatatakse, et sel viisil saavutatakse akende kinnituse joonkülmasilla väärtuseks 0,05 W/mK Küttesüsteem renoveeritakse kogu ulatuses. Paigaldatakse (tubadele) värskeõhuradiaatorid (värskeõhuava välisseinas jääb küttekeha taha). Ühendus kahetorusüsteemis, küttekehad varustatakse termostaatidega. Küttekulujaotureid paigaldama ei pea kuid võib. Siinses paketis on lubatud kasutada ka tavalisi värskeõhuklappe (sobivad ka akende ülaserva paigaldatavad), sel juhul paigaldatakse tavaradiaatorid. Siiski ei ole see soovitatav, sest värsket õhku ei ole nii võimalik eelsoojendada ja filtreerida. Ventilatsiooni-šahtid korrastatakse ja ehitatakse välja motoriseeritud sundväljatõmme katuseventilaatorite abil. Arvestatud SFP 0,7, õhuhulk 1,78 m 3 /s, töö aeg 24/7. Investeering ca 515857 eurot. Sääst kokku ca 208. Hoone kogu energiakasutus langeb ca 24 %. Lihttasuvusaeg ca 34a. Ligikaudne energiamärgise 4
arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus vastavalt Hoone energiatõhususe miinimumnõuded määrusele oleks 192 kwh/(m 2 a), mis vastaks klassile D. Neto küttekulu köetava pinna kohta langeb 145-lt kwh/(m 2 a) 88-le kwh/(m 2 a). Teise paketi raames viiakse läbi samad toimingud, mis on kirjeldatud paketis 1. Kuid aknad vahetatakse kõik ning need paigaldatakse soojustuse tasapinda. Selle paketi korral on oluline õhulekete minimaliseerimine, seepärast tuleb erilist rõhku panna ka akende teipimisele. Erinevalt paketist 1 võetakse küttesüsteemis kasutusele tavalised küttekehad. St, et ei tule ka õhuavasid hoone fassaadidel küttekehade taga. Ventilatsioon ehitatakse ümber tervel hoonel baseeruvaks soojustagastusega sundventilatsiooniks. Selle tarbeks koostatakse vastav projektiosa, kus näidatakse ära seadmete asukohad, õhuhaare, väljavise, lõppelementide ja torustike asukohad. Eeldatakse, et sissepuhketorustik on võimalik mahutada välisseintele ja praegustest lõõridest on võimalik ehitada väljatõmme. Keskseade või seadmed hoone katusel. Käesolevas energiaauditis on arvutustes arvestatud järgmiste parameetritega: soojustagastuse temperatuuri suhtarv 80%, SFP 1,7, õhuhulk 1,78 m 3 /s, töö aeg 24/7. Lisanõue, et elektrilise eelküttega (jäätumise vältimine) seadmeid kasutada ei tohi. Arvestatud on järelküttega kaugküttelt (vajab lisasoojusvahetit küttesõlme). Investeering ca 855662 eurot. Sääst kokku 397. Hoone kogu energiakasutus langeb 46 %. Lihttasuvusaeg 29 aastat. Koos võimaliku riigipoolse 40 % toetusega 18 aastat. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus vastavalt Hoone energiatõhususe miinimumnõuded määrusele oleks 152 kwh/ (m 2 a), mis vastaks klassile D. Neto küttekulu (küttekehadele soojendamiseks) köetava pinna kohta langeb 145-lt kwh/(m 2 a) 36-le kwh/(m 2 a). Kolmanda paketi raames viiakse läbi samad toimingud, mis on kirjeldatud paketis 1. Värskeõhuradiaatorid on siinses paketis kohustuslikud. Lisaks täiendatakse ventilatsioonisüsteemi väljatõmbeõhu soojuspumpsüsteemiga, mille abil võetakse ventilatsioonisüsteemi lõõristikust väljuvast õhust soojus õhk-vesi soojusvahetit kasutades ja antakse see soojuspumba abil kas sooja tarbevee valmistamiseks või kütteks. NB! Soojatagastussüsteemil peab olema COP-mitte alla 3,5! St, et tuleb kasutada nn kõrgetemperatuurilisi süsteeme. Katusele paigaldatakse päikese (elektritootmise) paneelid (PV). Ühendus energiavõrguga läbi võrguinverteri hoone üldelektri liitumispunkti. Arvestatud mikrootja paketiga ca 15 kw. Investeering ca 734353 eurot. Sääst kokku 426. Hoone kogu energiakasutus langeb 49 %. Lihttasuvusaeg 28 aastat. Koos võimaliku riigipoolse 40 % toetusega 17 aastat. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus vastavalt Hoone energiatõhususe miinimumnõuded määrusele oleks 163 kwh/(m 2 a), mis vastaks klassile D. Neto küttekulu (küttekehadele soojendamiseks) köetava pinna kohta muutub sarnaselt esimeses paketis kirjeldatule. Juhul kui on soov muuta siinkirjeldatud pakette, tuleks tellida energiaauditi lisapakett. Näiteks päikese PV paneele võib lisada ka esimesele või teisele paketile. Samuti võib esimest või teist paketti täiendada (ka täienduseks PV paneelidele) päikeseküttega (vt lisaks ptk 2.5). Samuti võib aknad vahetada ka esimese või 3-nda paketi korral, lihttasuvusajad ei muutuks kuid hoone väljanägemine paraneks. Energiakasutust mittemuutvate lisatööde korral võib need arvesse võtta vaid maksumuselt, liites need vastavale paketile. Kõikide pakettide korral on nõutud tehnoseadmete seadistuste ja mõõdistuste protokollid. Lisaks tuleb renoveerimise kavandamisel arvestada ka tehnilise konsultandi teenuse lisandumisega ja vähemalt 5 aastase hoolduslepingu sõlmimise vajadusega. Tagatud oleks nõuetekohane õhuvahetus ja sisekliima vastaks standardile EVS-EN 15251:2007 ning hoone energiatõhusus vastaks Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määruse nr 55 5
"Hoone energiatõhususe miinimumnõuded" nõuetele, mis sätestab oluliselt rekonstrueeritavatele korterelamutele piiriks energiatõhususarvu ET 180 kwh/m 2 a. (uutel 150 kwh/m 2 a) kõikide pakettide korral. Koonddiagramm (koos remondifondi muutustega): 100000 Kulude muutused vastavalt renoveerimispaketile Eur/a 90000 80000 70000 60000 50000 40000 30000 20000 10000 Remondifond Gaas Laenumakse Elektrienergia Kaugküte 0 Praegused kulud Pakett 1 Pakett 2 Pakett 3 Arvesse võetud, et algne remondifondi makse on 0,60 eur/m2 kuus, pärastine vastab panga nõudele Koondtabel (ilma remondifondi muutusteta): Laenuperiood 20 a Omafinantseering 2,0 % intress 3% Investeering Lihttasuvusaeg Energia kaa- Hinnan- Kuumakse* Kuumaks Algne Neto kütte- Ehituskulu Energiatarbe Sääst Renoveeri toetusega (~ lutud eriguline ET m2-le e m2 omafinant ET arvu piir-väärtus kulu köetava- brutopin- Olulise rek mispakett laenusumma) toetusega vähenemine kokku kasutus KEK arv kokku pangale Toetus seering vas-tavalt toetusele le pinnale nale piir eur a % kwh/(m2a) kwh/(m2a) eur/kuu % eur kwh/(m2a) kwh/(m2a) eur eur hetkel 237 1,49 145 1 386893 25 24 208 192 171 1,78 0,59 25 10317 180 88 117 168 2 513397 18 46 397 152 122 1,70 0,77 40 17113 150 36 194 168 3 440612 17 49 426 163 146 1,64 0,66 40 14687 150 88 166 168 *- ei sisalda varasemaid võlgasid ega remondifondi makseid ei enne ega peale renoveerimisi. 1 real sisaldab vaid energia maksumusi sh korterite elekter Energiaklassid: Klass A ETA või KEK, kwh/(m 2 a) ET või KEK 100 101 ET või KEK 120 B 121 ET või KEK 150 C 151 ET või KEK 180 D 181 ET või KEK 220 E 221 ET või KEK 280 F 281 ET või KEK 340 G ET või KEK 341 H 6
1.1 Hoone energiatarbimise säästupaketid Säästumeetmete pakett I (Kredex toetus 25 %) Hoone osad Parendusmeetmed Meetme maksumus, EUR Välisseinad ja sokkel Välisseinte ja sokli renoveerimine lisasoojustusega Ventilatsioonisüsteem Küttesüsteem Korrastamine, sundväljatõmme Renoveerimine kogu ulatuses, värskeõhuradiaatorid Energiasääst, Säästuväärtus, EUR/a Lihttasuvusaeg, a Meetme eluiga, a 266179 30 34512 20 100661 20 Avatäited Vanade akende vahetus 18790 25 Katus Abitegevused Rekonstrueerimine lisasoojustusega Projekteerimine, järelevalve, mõõdistused jms 81215 20 14500 Kokku 324238 208* 15292 34 Säästumeetmete pakett II (Kredex toetus 40 %) Hoone osad Parendusmeetmed Meetme maksumus, EUR Välisseinad ja sokkel Ventilatsioonisüsteem Küttesüsteem Katus Välisseinte ja sokli renoveerimine lisasoojustusega, aknad soojustuse tasapinnas Tsentraalsete soojustagastusega seadmete kasutusele võtmine Renoveerimine kogu ulatuses Rekonstrueerimine lisasoojustusega Energiasääst, Säästuväärtus, EUR/a Lihttasuvusaeg, a Meetme eluiga, a 279765 30 315000 20 76901 20 81215 20 Avatäited Kõikide akende vahetus 86281 25 Abitegevused Projekteerimine, tehn. konsultant, järelevalve, mõõdistused jms 16500 Kokku 855662 397* 29101 29 7
Säästumeetmete pakett III (Kredex toetus 40 %) Hoone osad Parendusmeetmed Meetme maksumus, EUR Välisseinad ja sokkel Ventilatsioonisüsteem Küttesüsteem Välisseinte ja sokli renoveerimine lisasoojustusega Korrastamine, sundväljatõmme, väljatõmbeõhu soojuspump Renoveerimine kogu ulatuses, värskeõhuradiaatorid Energiasääst, Säästuväärtus, EUR/a Lihttasuvusaeg, a Meetme eluiga, a 266179 30 236008 20 100661 20 Avatäited Vanade akende vahetus 18790 25 Taastuvenergeetikaseadmed Katus Abitegevused PV paneelid ca 15 kw Rekonstrueerimine lisasoojustusega Projekteerimine, tehn. konsultant, järelevalve, mõõdistused jms 17000 25 81215 20 14500 Kokku 734353 426* 26679 28 *- Kogupaketina. Arvestatud meetme rakendamise uute tasakaalutemperatuuridega ja kogu hoone tarinditega ning tehnosüsteemidega. Arvestatud on 20% energiahindade tõusuga. 2. Hoone energiakasutuse hetkeseis 2.1 Hoone asukoht ja paiknemine Hoone asub kirde-edela suunaliselt Rakveres 8
2.2 Hoone üldandmed Aadress Lembitu 4, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond Kasutamise otstarve Muu kolme või enama korteriga elamu Katastritunnus 66301:016:0004 Omandi liik kinnisasi Esmane kasutus 1988 Korruste arv 5 EHR kood 108012184 Trepikodade arv 5 Ehitusalune pind (m 2 ) 932 Suletud netopind (m 2 ) 4414 Eluruumide arv 75 Tubade arv 150 Eluruumide pind (m 2 ) 3555,5 Köetav pind kokku (m 2 ) 3873 Köetavate ruumide maht m 3 9682 Elanike/kasutajate arv ~ 124 Kelder Jah Trepikojad on loetud köetavaks pinnaks 2.3 Varem läbiviidud rekonstrueerimis-renoveerimistööd ja hoone üldine olukord. Tööde teostamise aasta Tööde nimetus ja maht...-2017 Akende vahetus, auditeerimise ajaks ca 82 % 2004; 2013 Välisuste vahetus, rõduuste vahetus trepikodades Soojasõlme renoveerimine, VK torustikud 2002; 2003;2015 Katuse ja fassaaditööd soojustamiseta 2005; 2014-2015 Elektrisüsteemi tööd Hoone üldine olukord on keskmine. Vastab loomulikule amortiseerumisastmele. 9
2.4 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus Põhiline kütteviis Soojuse allikad Kaugküte Soe vesi Küttesüsteemi põhimõtteline lahendus Ühetoru süsteem Korterite soojakulu mõõturid Veevarustuse ja kanalisatsiooni liik Sooja tarbevee valmistamine Toidu valmistamine Ventilatsiooni liik Elektrienergia tarnija Soojuse tarnija Puuduvad Tsentraalne võrk Kaugkütte soojusvaheti Elekter Loomulik: õhu sissepääs läbi akende ebatiheduste, väljapääs ventilatsioonilõõridest. Eesti Energia AS Adven AS 2.5 Energiakasutused ja tarbevee kulu ning kasutamine Tarbimised 2014 2015 2016 Ühik Kaugküte kokku 684 658 726 Soojus soojale tarbeveele 170 200 188 Soojus kütteks 514 458 539 Tegeliku aasta kraadpäevade arv 4333 4019 4435 Cd Normaalaasta kraadpäevade arv tasakaalutemperatuuril 4754 Cd Kraadpäevadega korrigeeritud soojatarve 563 542 577 Kütteenergia eritarbimine köetava pinna kohta 149 140 149 kwh/(m²a) Elektrienergia tarbimine kokku 127,1 126,2 113,7 Eritarbimine köetava pinna kohta kokku 32,8 32,6 29,4 kwh/(m²a) Tarbevesi 3181 3742 3506 m³/a Tarbevee eritarbimine eluruumide pinna kohta 0,9 m³/(m²a) Sooja tarbevee tarbimine köetava pinna kohta aastas 48,0 kwh/(m²a) Kaugkütte hind koos käibemaksuga auditi tegemise ajal 64,9 eur/mwh Elektrienergia hind koos käibemaksuga auditi tegemise ajal 125 eur/mwh Küttesoojuse eritarbed köetava pinna kohta on keskmisena sarnased või veidi suuremad võrreldes teiste sama tüüpi ja samasuguses ehituslikus seisus korterelamutega. Küttenergia kasutamise parandusettepanekud on toodud pakettidena auditi esimeses peatükis. Elektrienergiat kasutati põhiliselt valgustuseks ja seadmete käitamiseks. Eritarbed köetava pinna kohta on keskmisena sarnased samasuguses ehituslikus seisus korterelamutega. Tarbimistrend kergelt langev vaadeldud aastate lõikes. Elektrienergia kasutus, millest on eemaldatud suvekasutus, on arvestatud hoone energiabilansis utiliseeritavate vabasoojuste hulka. 10
Tarbevee erikulud on sarnased teiste analoogiliste hoonetega või veidi väiksemad. Tarbimised vaadeldud aastate lõikes kergelt tõusva trendiga. Mõõdetult moodustab sooja tarbevee kogus ca 29% kogutarbest, mis on väiksem kui kortermajades tavaliselt (ca 40%). Kuid soojakadude kordaja sooja tarbevee valmistamiseks ja tsirkulatsiooniks on arvestuslikult 2,05, mis on suurem kui tavaliselt (ca 1,5). Tegemist on siis soojakadude komponendiga, hinnatult suvekasutuse järgi, mis välispiirete soojustamisel ei muutu (NB! ETA komponendis seda kadu ei arvestata). Hoone soojusbilansist selgub, (ptk 2.6) et soojusenergia kulu sooja tarbevee valmistamiseks on hetkel 25% kogu aastasest soojusenergia vajadusest. Peale renoveerimisi see osakaal suureneb. Seega tuleks energia kokkuhoiule sooja tarbevee valmistamisel ja tsirkulatsioonil pöörata samuti tähelepanu. Energia kulu tarbevee soojendamiseks saab vähendada sooja tarbevee torustike ja tsirkulatsioonitorustike veelgi parema isoleerimisega. Külma tarbevee torustiku, mis suundub plaatsoojusvahetisse, võiks jätta isoleerimata. Sel juhul on võimalik kasutada keldri jääksoojust sooja tarbevee eelsoojendamiseks. Tuleks jälgida, et sooja tarbevee seadetemperatuur oleks 55 ºC. Sellest madalamatel temperatuuridel tekib oht Legionella bakterite vohamiseks. Juhul kui selgub, et kadusid sooja tarbevee valmistamisel ei ole võimalik trasside isoleerimisega parandada (näiteks vannitubade siugtorud mugavuskütteks on valitud suurema võimsusega), võiks kaaluda kas heitvee soojusvaheti(te) kasutusele võtmist või päikesekütet. Kuna heitveetorustikud on vahetatud ja sooja tarbevee kulu osakaal on liiga väike, siis soovitatavam on kindlasti päikeseküte. Näiteks vaakumtorukollektoritega oleks võimalik esimese ja teise paketi korral (NB! mitte kolmanda) korral säästa ca 86 soojusenergiat. Lisainvesteeringud ca 55000 eur. Kuid tasuvusajad lüheneksid. Ka siin tuleb tähele panna, et hoone ETA arvu komponendile avaldab see mõju tsirkulatsioonikadude kordaja võrra vähem. Muud soovitused elektri ja tarbevee soojendamiseks kuluva energia kokkuhoiul on üldised - kasutada tuleks säästlikke seadmeid ja jälgida nende korrasolekut. 2.6 Hoone soojusbilanss Piire Soojuskadu piirdetarindites Sooja vee valmistamine koos kadudega Energia kulu õhuvahetuseks ja infiltratsiooniks Mõõdetud kulu Arvutatud kulu Välisseinad 194 1 k põrandad 48 Katus 77 Avatäited 110 Kokku: 429 186 131 747 747 Mõõdetud 2014-2016 aasta soojatarbe kulu küttele on korrigeeritud kraadpäevadega. 11
Mõõdetud kogukulu 747 Tasakaalutemperatuur hoones 17,7 C Arvutatud kogukulu 747 Soojuskadu läbi piirete 429 Energiakulu õhuvahetuseks ja infiltratsiooniks 131 Sooja vee Valmistamine 186 57% 18% 25% Piirdetarindite soojuskaod on leitud arvutuslikul meetodil. Õhuvahetuskordajaks on kasutatud antud hoonele 0,35 3. Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus 3.1 Hoone piirdetarindid Summeeritud andmed hoone piirdetarindite kohta esitatakse järgnevas tabelis: 12
Enne renoveerimist (tb=17,7 C) Sisetemperatuur 21 C Säästumeetemete pakett I (tb=14,5) Sisetemperatuur 20,5 C Säästumeetemete pakett II (tb=8,5) Sisetemperatuur 20,5 C Säästumeetemete pakett III (tb=14,5) Sisetemperatuur 20,5 C Pindala m² Hinnanguline U väärtus Hinnangulised soojuskaod Piirdetarind Materjal/tüüp Olukord Parendus- meetmed W/(m 2 K) Arvutuslik U- väärtus peale meetme rakendamist W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod peale meetme rakendamist Energiasääst Arvutuslik U- väärtus peale meetme rakendamist W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod peale meetme rakendamist Energiasääst Arvutuslik U- väärtus peale meetme rakendamist W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod peale meetme rakendamist Energiasääst põhiliselt 2x Uus aken Rahuldav 434 1,50 74 Vahetus ei renoveerita 58 16 0,95 21 53 ei renoveerita 58 16 selektiivklaaspakett Välisuksed Metall Keskmine 21 1,70 4 - ei renoveerita 3 1 ei renoveerita 2 2 ei renoveerita 3 1 Lisasoojustamine Otsaseinad Gaaspoorbetoonplokk Lisasoojustamata 328 0,80 30 0,22 6 23 0,22 4 26 0,22 6 23 15cm Lisasoojustamine Pikiseinad Gaaspoorbetoonplokk Lisasoojustamata 1798 0,80 164 0,22 35 129 0,22 20 144 0,22 35 129 15cm 2 kordne aken, Vana aken Keskmine 98 2,80 31 Vahetus 0,95 8 23 0,95 5 27 0,95 8 23 puitraam 1 korruse põrand r/b paneel Keskmine 847 0,50 48 Sokli soojustamine 0,35 26 22 0,35 15 33 0,35 26 22 Rekonstrueerimine Katus r/b paneel Uus katusekate 847 0,80 77 0,12 9 68 0,12 5 72 0,12 9 68 soojustusega Kokku 429 147 283 73 357 147 283 13
3.2 Küttesüsteem Osa nimetus Kirjeldus Ettepanekud ja parendusmeetmed Soojasõlm Plaatsoojusvahetid - Soojussõlme ja torustike soojusisolatsioon Rahuldav Korterite soojusmõõtjad Puuduvad Ei soovita Võimalusel parendada Küttetorustikud Teras Vahetada koos küttesüsteemi täieliku renoveerimisega. Küttesüsteemi tasakaalustatus Küttekehad Kütte ja tarbevee parendamise seadmed Olemas ventiilid kuid tasakaalustamata Erinevad, põhiliselt ehitusaegne malm N/A Teostada uus tasakaalustamine kui küttesüsteemi terviklik renoveerimine lükkub kaugemasse tulevikku Küttesüsteemi täielikul vahetamisel soovitatav kasutusele võtta konvektortüüpi küttekehad või värskeõhuradiaatorid vastavalt pakutud pakettidele Soovitatav kasutada 3.3 Vee ja kanalisatsioonisüsteem. Elektrivarustus Külm tarbevesi saadakse tsentraalsest veevõrgust. Soe tarbevesi valmistatakse plaatsoojusvahetiga soojasõlmes. Olmekanalisatsioon juhitakse tsentraalsesse kanalisatsioonivõrku. Hoone on ühendatud elektrivõrguga läbi Elering AS võrguettevõtja. Hoone tehnosüsteemid tuleks renoveerida. Ettepanekud on tehtud esimeses peatükis. Tuleks jälgida, et elektrienergia hoonesisene jaotamine ja kasutamine oleks ohutu. Vanad seadmed tuleks üle kontrollida või vahetada välja. 3.4 Ventilatsioonisüsteem ja sisekliima Ventilatsioonisüsteem on ehitusaegne ja loomuliku tõmbega. Välisõhu juurdevool toimub akende ebatiheduste kaudu ja tuulutuse kasutamisega. Uute akendega korterite omanikud peaksid kasutama mikrotuulutust rahuldava sisekliima tagamiseks. Samuti tuleb kanda hoolt, et ventilatsiooni lõõrid oleksid puhtad ja renoveerimiste käigus neid ei suletaks. Ümberehituste käigus ei tohi unustada, et vannitubade uste alune pilu on ventilatsiooni toimimiseks vajalik. Uue 14
ukse paigaldamisel tuleks loobuda lävepakust või paigaldada ukse alaossa rest. Käitumisharjumise osas oleks soovitus elanikel arvestada ruumide tuulutamisel asjaoluga, et õhuvahetuse intensiivsus sõltub suurel määral sise ja välistemperatuuri vahe suurusest. See tähendab, et mida külmem on ilm, seda vähem peab tuulutama. Samuti sõltub loomuliku ventilatsiooni intensiivsus kõrguste vahest. See tähendab, et viimase korruse korterites oleks normaalse õhuvahetuse tagamiseks soovituslik kasutada väljatõmbe ventilaatoreid. Sisekliima kontrollmõõdistami läbi ei viidud, sest kütteperiood oli auditeerimise ajaks lõppenud. Vajadusel saab need teostada algaval kütteperioodil. Sisekliima olukorda hinnati küsitluse teel ning varasemalt koostatud energiaauditi andmete alusel (Energiapartner OÜ 2011). Keskmiseks arvutuslikuks (kaalutud keskmiseks) sisetemperatuuriks kütteperioodil on kasutatud 21,0 C. Eeldatakse, et peale rekonstrueerimisi langeb keskmine sisetemperatuur 0,5 kraadi. Seda põhiliselt trepikodade veidi madalamate sisetemperatuuride arvel. Antud hoone keskmise puhul iga kraad, mis on arvestuslikust sisetemperatuurist suurem või väiksem vastavalt kas suurendab või vähendab soojusenergia kulu kütteks keskmiselt ca 44. Säästumeetmete pakettides on soovitatud võtta kasutusele erinevad meetmed ruumiõhu kvaliteedi parandamiseks. Säästumeetmete paketis 1 soovitatud võtta kasutusele värskeõhuklapid ja väljatõmbeventilaatorid ruumiõhu kvaliteedi parandamiseks. See suurendab küttekulu välisõhu soojendamisel ruumitemperatuurini. Ehk siis hoones tervisliku sisekliima saavutamine lihtsamate meetoditega on pikemas perspektiivis kulukas. Teises ja kolmandas säästumeetmete paketis on soovitatud võtta kasutusele erinevat tüüpi soojatagastusega ventilatsiooniseadmed. Saadavad säästud ja sellega seonduv on hinnatud energiasäästupakettides peatükis 1. 4. Lisad 4.1 Energiatarbimised ja jaotused 700 Kütteenergia kasutamine 600 500 400 300 ostetud küte kraadpäevadega korrigeeritud tarbimine 200 100 0 2014 2015 2016 15
Energiakasutuse jagunemine Elekter 15% Kaugküte 85% 140,0 120,0 100,0 Elektrienergia kasutamine 80,0 60,0 40,0 20,0 0,0 2014 2015 2016 m3/a 4000 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 Külma tarbevee kasutamine 0 2014 2015 2016 16
4.2 Illustreerivad fotod Pandus, sokkel, keldri aknad Otsaseinad Vaade hoovi poolt Tüüpiline küttekeha ja ühendus Küttepüstikud Lodžad, akende asukohad Trepikojad Soojasõlm 17
4.3 Tasakaalutemperatuuride leidmine Tasakaalutemperatuur on temperatuur, milleni tõstetakse temperatuur küttesoojuse arvelt. Edasine temperatuuri tõus toimub vabasoojuse (päike, inimesed, seadmed) abil. Enne renoveerimist, sisetemperatuur t s 21 C Piirdetarindite osa erisoojuskadudest (tabel 3.1) H piire 3,76 kw/ C Õhuvahetuse osa erisoojuskadudest H õhk 1,14 kw/ C Õhuvahetuse kordarv 0,351/h Erisoojuskaod kokku H 4,9kW/ C Kogu vabasoojus köetava pinna kohta 54,9kWh/(m2a) Vabasoojuste utilisatsioonitegur. Termostaatideta küttesüsteem. 0,5 Arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale q vs 27,5 kwh/(m2a) Kogu hoone arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale Q vs 106355 kwh/a Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs 16,2 kw Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt t vs 3,3 C Tasakaalutemperatuur t B 17,7 C Peale renoveerimist, pakett 1 ja 3 sisetemperatuur t s 20,5 C Piirdetarindite osa erisoojuskadudest (tabel 3.1) H piire 1,65 kw/ C Õhuvahetuse osa erisoojuskadudest H õhk 2,14 kw/ C Õhuvahetuse kordarv 0,661/h Erisoojuskaod kokku H 3,79kW/ C Kogu vabasoojus köetava pinna kohta 54,9kWh/(m2a) Vabasoojuste utilisatsioonitegur. Termostaatidega küttesüsteem. 0,7 Arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale q vs 38,4 kwh/(m2a) Kogu hoone arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale Q vs 148897 kwh/a Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs 22,7 kw Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt t vs 6,0 C Tasakaalutemperatuur t B 14,5 C Peale renoveerimist, pakett 2, sisetemperatuur t s 20,5 C Piirdetarindite osa erisoojuskadudest (tabel 3.1) H piire 1,41 kw/ C Õhuvahetuse osa erisoojuskadudest H õhk 0,49 kw/ C Õhuvahetuse kordarv (küttekehadelesoojendamiseks) 0,151/h Erisoojuskaod kokku H 1,89kW/ C Kogu vabasoojus köetava pinna kohta 54,9kWh/(m2a) Vabasoojuste utilisatsioonitegur. Termostaatidega küttesüsteem. 0,7 Arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale q vs 38,4 kwh/(m2a) Kogu hoone arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale Q vs 148897 kwh/a Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs 22,7 kw Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt t vs 12,0 C Tasakaalutemperatuur t B 8,5 C 18