ENERGIAAUDIT. Peoleo tn. 4, Sauga alevik, Sauga vald, Pärnumaa 18- korteriga elamu

Tellija: KÜ MEIE KODA Tellija kontaktisik: Tiit Pruul Aadress: Peoleo tn.4, Sauga alevik, Sauga vald, Pärnumaa Tel.: 56 207 771 E-post: tiit.pruul.001@mail.ee ENERGIAAUDIT Peoleo tn. 4, Sauga alevik, Sauga vald, Pärnumaa 18- korteriga elamu Auditeerimise aeg: 13.01.2014 Aruanne esitatud: 31.03.2014 Auditeerija ettevõte: Aadress: Riia mnt.106, Pärnu Reg. Nr. 11216921 Tel.: 53 489 959 56 643 115 E-post: info@termopilt.ee Energiaaudiitor: Tõnu Tiit Allkiri: Pärnu 2014

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 2 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Auditi tulemuste kokkuvõte ja ülevaade säästuettepanekutest... 4 2. Hoone energiakasutuse ülevaade ja analüüs... 6 2.1 Hoone asukoht ja paiknemine... 6 2.2 Hoone üldandmed... 6 2.3 Varem läbiviidud rekonstrueerimis/renoveerimistööd... 7 2.4 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus... 7 2.5 Soojusenergia kulu... 8 2.6 Elektrienergia kulu... 10 2.7 Vee kulu... 12 2.8 Hoone soojusbilanss... 13 3. Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus... 15 3.1 Hoone piirdetarindid... 15 3.1.1 Katuslagi... 16 3.1.2 Välisseinad... 17 3.1.3 I korruse põrand/ sokkel... 19 3.1.4 Aknad... 21 3.1.5 Välisuksed.... 22 3.2 Hoone tehnosüsteemid... 22 3.2.1 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid... 22 3.2.2 Küttesüsteem... 23 3.2.3 Elektriseadmed... 23 3.2.4 Ventilatsioonisüsteem... 24 3.3 Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus... 26 3.2 Hoone vabasoojus ja tasakaalutemperatuurid... 27 4. Kokkuvõte säästumeetmetest... 29 4.1 Säästumeetmete paketid... 29 4.2 Kokkuvõte... 32 5. Kasutatud allikad... 33 6. Lisad... 34 Tarbevee tarbimisandmed... 34 6.1. Elektrienergia tarbimisandmed... 35 7. Termograafilise ülevaatuse aruanne... 36

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 3 Sissejuhatus Käesolevas energiaauditi aruandes on esitatud Sauga alevikus Peoleo 4 asuva 3 korruselise ja 18 korteriga kortermaja kütte-, ventilatsiooni-, elektri- ja veevarustuse süsteemide käesoleva olukorra analüüs ning leitud võimalused hoone energiatarbe vähendamiseks. Auditeerimise mahu ja mudeli aluseks on võetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tallinna Tehnikaülikooli poolt väljatöötatud hoonete energiaauditi juhendmaterjal. Energiakasutuse analüüsimiseks on kasutatud korteriühistu esindaja poolt kogutud ja edastatud hoone tarbimisandmeid aastatel 2009-2012. Hoone seisukorra täpsemaks määramiseks on teostatud jaanuaris 2014 hoone termograafiline ja visuaalne ülevaatus. Aruanne sisaldab hoone piirdetarindite ning tehnosüsteemide tehnilis-majanduslikku analüüsi, energia tarbimise alandamise potentsiaali lähtuvalt võimalikest energiasäästumeetmetest. Energiasäästu potentsiaal on esitatud vajalike investeeringute, eeldatava energiakokkuhoiu ning lihttasuvusaja kujul. Hoones on mõõdetud summaarset elektritarbimist ning veetarbimist kuude kaupa. Hoonet varustatakse kütteenergiaga elekterkütteseadmete abil, 7-s korteris on kasutusel õhk-õhk välisõhusoojuspumbad. Soe tarbevesi valmistatakse lokaalsete elektriboileritega korterites. Õhuvahetusest tingitud soojuskadusid hinnati kaudselt õhuvahetuse kordarvu alusel. Optimaalne renoveerimis/rekonstrueerimispakett valitakse välja tellija poolt vastavalt finantseerimise võimaluste1e. Osa säästumeetmeid on selliseid, mille rakendamine annab reaalset säästu ainult rakendatuna koos teiste meetmetega, seetõttu esitatakse säästumeetmed pakettidena Auditeerimise käigus välja toodud energiasäästumeetmete pakettide rakendamisel hoone sisekliima paraneb või ühtlustub eeldatavalt normikohasele tasemele. Tuleb tähele panna, et erinevate meetmete rakendamisel saadavad säästud ei ole otseselt liidetavad. Väljapakutud energiasäästu ettepanekute realiseerimine võib nõuda vastavate tööde jaoks projekti koostamist ja ka ehitusloa taotlemist vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud korrale. Ehitusfirmadelt on soovitav tööde hinnapakkumised küsida lähtudes rekonstrueerimisprojektist, mis annab adekvaatse aluse ka tööde omanikujärelevalve korraldamiseks. Korteriühistu, kui lõpptarbija seisukohalt on säästupotentsiaal, energiahinnad kõik kulutused auditis arvestatud koos käibemaksuga. Parendustööde lihttasuvusaja arvutamisel on lähtutud lähiaastate prognoositavast elektrienergia hinnast 140 /MWh ja kaugküttehinnast 80 /MWh.

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 4 1. Auditi tulemuste kokkuvõte ja ülevaade säästuettepanekutest Käesolevas peatükis on esitatud kokkuvõte korterelamu energiaauditi koostamise tulemustest. Soojuseenergia (elekterkütte soojusenergia) keskmine kogukulu aastatel 2009-2012 on arvestatud 129 MWh/a. Normaalaastale taandatud nelja täisaasta soojusenergia keskmine kulu on 126 MWh/a ja lähtuvalt hoone köetavast pinnast 998 m² (eluruumid ja trepikojad) on normaalaasta keskmine soojusenergia eritarbimine pinnaühikule 127 kwh/m². Auditi tulemusena on hoone renoveerimiseks välja pakutud kolm säästumeetmete paketti, mille abil on võimalik kütteenergia kulu tehniliselt alandada ning lisaväärtuseks on inimeste heaolu tõus tänu paranenud sisekliimale. Samas tõuseb ka hoone kui kinnisvara väärtus. Säästupaketid on esitatud põhjusel, et teatud meetmetel on omavaheline koosmõju. Esimese paketi raames soojustatakse hoone katuslagi, välisseinad ja sokliosa. Kõik vanad aknad vahetatakse uute pakettakende vastu. Õhuvahetus intensiivistatakse optimaalsele tasemele. Investeering on ca. 95 tuhat ning aastane sääst on 33 MWh/a. Lihttasuvusaeg on ligikaudu 22 aastat ning energiasääst paketi realiseerimiseelse tarbimisega võrreldes on 26%. Paketi realiseerimise tulemusena saavutatakse hoones kvaliteetne sisekliima. Teise paketi realiseerimise käigus soojustatakse hoone katuslagi, välisseinad ja sokliosa. Hoonesse paigaldatakse energiatagastusega ventilatsioonisüsteem. Investeering on ca. 121 tuhat ning aastane sääst on 62 MWh/a. Lihttasuvusaeg on ligikaudu 15 aastat ning energiasääst paketi realiseerimiseelse tarbimisega võrreldes on 49%. Paketi realiseerimise tulemusena saavutatakse hoones kvaliteetne sisekliima. Kolmanda paketi realiseerimise käigus soojustatakse hoone katuslagi, välisseinad ja sokliosa. Hoonesse paigaldatakse energiatagastusega ventilatsioonisüsteem. Hoonele rajatakse kaugkütteühendus ning paigaldatakse kütteautomaatikaga varustatud soojussõlm. Majas ehitatakse välja uus, täielikult reguleeritav kahetoru-keskküttesüsteem. Investeering on ca. 165 tuhat ning aastane sääst on 62 MWh/a. Lihttasuvusaeg on ligikaudu 15 aastat ning energiasääst paketi realiseerimiseelse tarbimisega võrreldes on 49%. Paketi realiseerimise tulemusena saavutatakse hoones kvaliteetne sisekliima.

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 5 Hoone energiasäästumeetmete pakettide realiseerimise tulemusena eeldatav kütteenergiasääst: Säästupotentsiaal Joonis 1 Pakett III 65 49% Pakett II 65 49% Pakett I 93 26% Praegune energiakulu 126 0 20 40 60 80 100 120 140 MWh/a Kütteenergiatarbimine Sääst praegusest kütteenergiatarbimisest Energiaauditi raames väljapakutud energiasäästumeetmete pakettide detailsem kirjeldus on välja toodud käesoleva töö peatükis 4.1. Säästumeetmete paketid.

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 6 2. Hoone energiakasutuse ülevaade ja analüüs 2.1 Hoone asukoht ja paiknemine Hoone asub Sauga alevikus, Pärnu maakonnas 2.2 Hoone üldandmed Tabel 1 Hoone aadress: Pärnu maakond, Sauga vald, Sauga alevik, Peoleo tn 4 EHR kood: 103019750 Ehitusaasta: 1973 Hoone kasutamise otstarve: Muu kolme või enama korteriga elamu Ehitisalune pind (EHR ), m²: 437 Suletud netopind (EHR ), m²: 1229,6 Minimaalne korruste arv: 3 Maksimaalne korruste arv: 3 Hoone maht (EHR ), m³: 4450 Köetav pind, m²: 998 Eluruumide pind (EHR ), m²: 878,5 Mitteeluruumide pind (EHR ), m²: 0 Ruumide köetav sisekubatuur, m³: 2494 Korterite arv: 18 Tubade arv: 51 Elanike arv: 45 Keldri olemasolu: Jah Pööningu olemasolu: Ei Hoone trepikojad on köetava pinna ja kubatuuri sees, keldriruume ei ole köetava pinna hulka arvestatud.

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 7 2.3 Varem läbiviidud rekonstrueerimis/renoveerimistööd Tabel 2 Aasta Tööde nimetus ja maht Korterite vanade puitakende vahetamine uute pakettakende vastu. Uusi aknaid on Jooksvalt 91 % hoone akende kogupindalast 2.4 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus Põhiline kütteviis: Kasutatav kütus: Küttesüsteemi põhimõtteline lahendus: Tarbevee tarnija: Veevarustuse liik: Olmekanalisatsioon: Sooja tarbevee valmistamine: Sooja tarbevee arvestus: Ventilatsiooni liik: Kodugaasi tarbimine ja tarnija Elektrienergia tarnija: Elektrivõrgu pinge: Tabel 3 Kohtküte Elekter Elekterkütteseadmed, õhk-õhk välisõhusoojuspumbad Pärnu Vesi AS Tsentraalselt asulavõrgust Juhitakse tsentraalsesse asulavõrku Lokaalsed elektriboilerid Puudub Loomulik: õhu sissepääs akendest/ustest ning vä1jatõmme ventilatsioonilõõride kaudu Puudub Eesti Energia AS 3x400 V

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 8 Hoones neljal aastal tarbitud üldelekter ning korterite olme- ja kütteelekter kokku jagunevad alljärgnevalt: Joonis 2 Hoone energiakasutus 66,1% 33,5% Korterite olmeelekter Üldelekter Kütteelekter 0,4% 2.5 Soojusenergia kulu Tabel 4 Soojusenergia tarbimine 2009 2010 2011 2012 Keskmine Ühik Soojusenergia tarbimine (hinnanguline, elekterkütteseadmetega toodetud) 120 150 120 126 129 MWh/a Soojustarbimine kütteks 120 150 120 126 129 MWh/a Kraadpäevade võtmepiirkond 5 Pärnu Kraadpäevade arv 3353 3988 3172 3579 C d Normaalaasta kraadpäevade arv 3456 C d Normaalaastale vastav soojustarbimine 123 130 130 122 126 MWh/a Soojuse keskmine tariif/hind 78 65 77 95 79 /MWh Kulutused soojusele 9377 9694 9170 11969 10053 /a Eritarbimine köetava pinna kohta 124 130 131 122 127 kwh/m² a Eritarbimine eluruumide pinna kohta 140 148 149 138 144 kwh/m² a Kütte- ja ventilatsioonienergia eritarbimine köetava pinna kohta 124 130 131 122 127 kwh/m² a

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 9 Kütteenergia tarbimise graafikud Joonis 3 Energiatarbimine aastate lõikes MWh 140 120 100 80 60 40 20 0 Tarbitud soojusenergia Energia kütteks NormAasta küttekulu 2009 2010 2011 2012 30 25 20 15 Joonis 4 Taandatud kütteenergia kulu kuude lõikes 2009 2010 2011 2012 NormAasta MWh 10 5 0 Kuu Jaan Veebr Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets Märkus: graafikutel on kajastatud hoones tarbitud summaarne (elektriradiaatorite ja soojuspumpade poolt toodetud soojusenergia) kütteenergiahulk Kraadpäevade abil on välistemperatuuri muutuste mõju kütteenergia tarbimisele elimineeritud ja erinevate aastate soojustarbimine on taandatud keskmise nn NormAasta soojustarbimise tasemele. Joonisel 4 markeerib NormAasta kütteenergia kulu graafik hoone arvutuslikku kütte ja ventilatsiooni energiavajadust. NormAasta nivoost kõrgemat energiatarbimist markeerivad tulbad näitavad maja ülekütmist antud perioodil ja madalamad tulbad tähendavad vaegkütmist. Elanike poolt kütteseadmete soojusväljastuse individuaalse reguleerimise ja sisetemperatuuri erineval tasemel hoidmise tõttu on kütteenergia tarbimine kuude ja aastate lõikes erineval tasemel. Hoone energiabilansi põhjal tehtud analüüs näitab, et hoone tervikuna on kütteperioodide vältel olnud mõnevõrra alaköetud, samal ajal jääb ka hoone keskmine ventileeritus allapoole vastavat normväärtust. Välisõhu kõrge niiskusetase sügisel ja kütmata ruumide suhteliselt madal temperatuur soodustavad välisseinte külmade piirkondade küllastumist niiskusega ja hallituse tekkimist. Juba kasvama hakanud hallitusest on väga raske lahti saada. Hoone niiskuserežiimi parandamiseks on

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 10 soovitav sügisel kütmist alustada pigem varem ja tugevamalt, kui välistemperatuur seda eeldab (tagamaks niiskuse väljakuivamine piiretest). Edaspidistes arvutustes on kasutatud hoone aastase energiavajadusena küttele ja ventilatsioonile nelja aasta keskmist normaalaastale teisendatud energiavajadust 126 MWh/aastas. 2.6 Elektrienergia kulu Tabel 5 Elektrienergia tarbimine 2009 2010 2011 2012 Keskmine Ühik Elektrienergia tarbimine (üldelekter) Elektrienergia tarbimine 0,5 0,48 0,48 0,48 0,48 MWh/a Eritarbimine köetava pinna kohta 0,5 0,48 0,48 0,48 0,48 kwh/m² a Eritarbimine eluruumide pinna kohta 0,5 0,55 0,55 0,55 0,55 kwh/m² a Elektrienergia tarbimine (korterid) Elektrienergia tarbimine 121,6 141,8 122,3 132,3 129,5 MWh/a Elektrienergia sooja tarbevee valmistamiseks (hinnanguline) Elektrienergia tarbimine kütteks (hinnanguline) Soojuspumpade abil toodetud lisakütteenergia (hinnanguline) Kraadpäevade võtmepiirkond 5 Pärnu 22,5 22,5 23,5 20,8 22,3 MWh/a 79,8 100,1 79,8 83,9 85,9 MWh/a 39,9 50,0 39,9 41,9 43,0 MWh/a Kraadpäevade arv 3353 3988 3172 3579 C d Normaalaasta kraadpäevade arv 3456 C d Normaalaastale vastav soojustarbimine 123 130 130 122 126 MWh/a Eritarbimine köetava pinna kohta 124 130 131 122 127 kwh/m² a Elektrienergia tarbimine olmelisteks vajadusteks 19 19 19 28 21 MWh/a Olmeelektri eritarbimine köetava pinna kohta 19 19 19 28 21 kwh/m² a Olmeelektri eritarbimine eluruumide pinna kohta 22 22 22 31 24 kwh/m² a Üldelektri tarbimine moodustab kogu hoone elektritarbimisest keskmiselt 0,4% ning kulub üldvalgustusseadmetele. Korterites on kasutusel kütmiseks elekterkütteseadmed, hoone korterite koguelektritarbimisest kulub hinnanguliselt 66 % elekterküttele. Võimalusi üldelektri tarbimise vähendamiseks auditi käigus ei leitud.

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 11 Hoones tarbitava koguelektrienergia proportsionaalne jaotus on järgmine: Elektritarve Joonis 5 korterite olmeelekter soe tarbevesi üldelekter kütteelekter 100,0 MWh 50,0 0,0 2009 2010 2011 2012 Korterite olmeelektritarbimine on vaadeldaval perioodil kasvava iseloomuga. Soovitatav on seadmete valikul eelistada säästlikumaid lahendusi, pidurdamaks elektrienergia kasutamise kasvutrendi. Olmeelektri kõige suurem säästuvõimalus on seadmete täielik väljalülitamine kui neid ei kasutata. See kehtib nii valgustite, olmeelektroonika kui ka telefonilaadijate kohta. Väljalülitatud kuid n.ö. puldivalmiduses seade tarbib keskmiselt 20W, mis kõigi seadmete peale kokku võib teha 60-100 W ööpäevaringset elektritarbimist, ehk 40-70 kwh kuus. Säästupirnide (gaaslahendusega) kasutamine on efektiivne üldvalgustites, mida tihti sisse-välja ei lülitata. Sagedane sisse-välja lülitamine kahandab oluliselt säästupirnide eluiga ja muudab rahalise säästu olematuks. LED-valgustid on sellest puudusest vabad. Olmeelektri arvestuslik statistiline keskmine eritarbimine kortermajade eluruumide pinna kohta on 25-30 kwh/m² a ja antud hoones on see näitaja hinnanguliselt keskmisega samal tasemel.

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 12 2.7 Vee kulu Tarbevesi -erikulu köetava pinna kohta -erikulu eluruumide pinna kohta Vee hind Vee eest tasutud Soe tarbevesi Tarbevee kulu -erikulu köetava pinna kohta -erikulu eluruumide pinna kohta Elektrienergia kulu vee soojendamiseks (hinnanguline) 2009 2010 2011 2012 Keskmine Ühik 967 967 1012 894 960 m³/a Tabel 6 0,97 0,97 1,01 0,90 0,96 m³/(m² a) 1,10 1,10 1,15 1,02 1,09 m³/(m² a) 2,53 2,58 2,58 2,58 2,57 /m³ 2448 2495 2612 2308 2466 /a 387 387 405 358 384 m³/a 0,39 0,39 0,41 0,36 0,38 m³/(m² a) 0,44 0,44 0,46 0,41 0,44 m³/(m² a) 22,5 22,5 23,5 20,8 22,3 MWh/a Kogu veetarbimine kortermajas on kõikuva iseloomuga, selget trendi välja ei joonistu. Soe tarbevesi valmistatakse lokaalsete elektriboileritega korterites. Soe tarbevesi moodustab kogu veekasutusest hinnanguliselt keskmiselt 40%, mis on samaväärne kortermajade keskmise näitajaga (40-45%). Sooja tarbevee erikulud on korterelamutes enamasti vahemikus 0,55 0,90 m³/(m²a) eluruumide pinna kohta. Antud hoones on see näitaja keskmisest statistilisest väärtusest mõnevõrra madalamal tasemel ja sõltub ilmselt nii leibkondade koosseisust kui ka tarbimisharjumustest. Joonis 6 Vee kulu Kogu külm vesi Soe vesi m³ 1200 1000 800 600 400 200 0 2009 2010 2011 2012

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 13 2.8 Hoone soojusbilanss Hoones tarbitud soojusenergia, elektrienergia ja inimeste elutegevuse tagamiseks vajalik ning sellega kaasnev energia (vabaenergia ) moodustavad hoone energiabilansi ühe poole. Soojakaod läbi välispiirete, kanalisatsiooni lastud reovesi ja ventilatsiooniks vajaliku õhu soojendamise energiakulu moodustavad hoone energiabilansi teise poole. Soojakadude arvutamisel on oluline arvestada hoone tasakaalutemperatuuri, mis antud juhul on vabaenergia arvutuste ja soojusenergia kasutamise kaudu määratud 15 C. Kõik soojuskadude arvutused on tehtud tuginedes normaalaasta Pärnu piirkonna kraadpäevade arvule. Hoone iga välispiirde osa jahtumises ja kogu soojusenergia kadu läbi välispiirete on toodud alljärgnevas: Tabel 7 Piirde nimetus Pindala Soojusjuhtivus, U Erisoojuskadu, H vp Soojuskadu aastas m² W/m² C W/ C MWh Otsaseinad 139 1,10 153 12 Küljeseinad 591 0,80 473 37 Katuslagi 407 0,40 163 13 Aknad vanad 21 2,50 53 4 Aknad uued 202 1,50 303 24 Välisuksed 10 1,70 17 1 I korruse põrand 407 0,47 193 15 Kokku 1354 107 Alltoodud õhuvahetuse kordarv on leitud hoone kui terviku jaoks ja on kütteperioodi keskmine väärtus. Tabel 8 Hoone soojusbilanss Energia sisse Energia välja Soojusenergia tarbimine, MWh/a Arvutatud soojuskadu läbi välispiirete, MWh/a Energia õhuvahetuseks ja infiltratsiooniks, MWh/a Õhuvahetuse kordarv, 1/h Kokku 126 107 20 126 126 0,29 Tasakaalutemperatuur, C 15

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 14 Hoones tarbitava soojusenergia proportsionaalne jaotus vastavalt kaoliikide kaupa: 19% 1% 12% 3% 10% Joonis 7 15% 10% 30% Ventilatsioon Otsaseinad Küljeseinad Katuslagi Aknad uued Välisuksed I korruse põrand Aknad vanad Hoones soojusenergia kasutamise üldine visuaalne jaotus: Joonis 8 Soojusenergia Kadu läbi Osakaal hoonesse piirete bilansis 126 MWh/a 107 MWh/a 85% Tasakaalutemperatuur hoones 15 C Õhuvahetus 20 MWh/a 15% Reovesi 0 MWh/a

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 15 3. Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus 3.1 Hoone piirdetarindid Piirdetarind või selle osa Praegune olukord Materjal/tüüp, olukorra kirjeldus Piirded kokku Pindala U-arv Tehnilised parendusvõimalused ja vastav lihttasuvusaeg Soojuskaod Meetmed energiasäästuks U-arv Soojuskaod Energiasääst Investeering Tabel 9 Lihttasuvusaeg m² W/m²K MWh/a W/m²K MWh/a MWh/a aasta 107 54 53 90 400 13 Otsaseinad Silikaattellised 139 1,10 12 Lisasoojustus 150 mm 0,21 2 10 11 000 9 Aknad vanad 9%,vanatüübi puitraamidel aknad 21 2,50 4 Asendamine uute pakettakendega 1,10 2 2 3 200 11 Küljeseinad Suurplokk 591 0,80 37 Lisasoojustus 150 mm 0,20 9 28 47 500 13 I kor. põrand Vundamendiplokid, r/b (taandatud)* paneelid 407 0,47 15 Sokli lisasoojustus 90mm 0,32 10 5 8 700 13 Katuslagi Aknad uued Laepaneelid, ehitusaegne soojustus 407 0,40 13 Lisasoojustus 200 mm 0,14 5 8 20 000 19 2 klaasiga pakettaknad, plastikraamiga 202 1,50 24 Tarindit ei renoveerita 1,50 24 0 Välisuksed Metallist välisuksed 10 1,70 1 Tarindit ei renoveerita 1,70 1 0 0 * I korruse põranda soojusjuhtivus väljendab eluruumide ja keldrikorruse vahelist kogusoojusvahetust, mis on teisendatud I korruse põrandat läbivaks soojusvooks, millest on tuletatud taandatud soojusjuhtivusnäitaja. Märkus: Investeeringute loetelu on üksnes informatiivne ja üksiku investeeringu teostamisel ilma täiendavate meetmete rakendamiseta ei pruugi loodetud säästu saavutada. Investeerimistegevuse kavandamisel tuleks lähtuda koosmõjulistest säästupakettidest.

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 16 3.1.1 Katuslagi Maja katuslagi on ehitatud madala kaldega hoone keskosast väljaspoole, katusekatteks on SBS rullmaterjal. Lähtuvalt termograafilise ülevaatuse põhjal teostatud kaudsest hinnangust ning hoone piirdekonstruktsiooni analüüsist, jääb hoone laepiirde soojusjuhtivus suurusjärku U=0,3 0,5 W/m 2 C, mis ületab EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1: Üldnõuded soovitatud laekonstruktsioonide soojusjuhtivuse väärtust U max =0,22 W/m 2 C (seda toatemperatuuril 18 C. Ruumides, mille temperatuur on 22 C, peab välispiirete soojusjuhtivus olema 20% väiksem, so U max =0,18 W/m 2 C). Laepiirde normijärgse soojapidavuse saavutamiseks tuleb olemasolevale soojustuskihile lisada keskmiselt vähemalt 200 mm paksune lisasoojustuse (materjali soojusjuhtivustegur λ max = 0,04 W/m K) kiht. Lisasoojustamise tehnilise lahenduse osas on soovitav konsulteerida projekteerijatega (soojustuse paigaldus vahelae peale või katuse välimisele kaldosale). Lisasoojustamise tulemusena väheneb soojuskadu läbi katuslae ning vähenevad suured külmasillad katuse ja välisseina liitekohas ning katuse paneelide toetuskohtades. Seejuures peab lisasoojustus katma ka otsaseinte parapetiosa, vastasel juhul säilib külmasild läbi parapetipaneeli: Joonis 9 Märkus: Joonis 9 on illustratiivse tähendusega, selgitamaks lisasoojustamise põhimõttelist lahendust. Lisasoojustuse paksus ja katuse tuulutuse lahendus peavad tagama katuse niiskustehnilise toimivuse. Kui jäetakse vana katusekate alles ja lisasoojustus tuleb selle peale, peab lisasoojustuse paksus olema selline, et vana katusekatte alla ei tekiks niiskustehniliselt kriitilisi keskkonnatingimusi: ei teki veeauru kondenseerumise või hallituse kasvu ohtu. Katuse

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 17 renoveerimisel tuleb olla kindel, et liigniiskus (põhjustatud näiteks katuse läbijooksust) on välja kuivanud. Kui välispiiretest soojustatakse ainult katuslagi, tuleb katuslae ja välisseinte vahelise külmasilla mõju vähendamiseks siiski ka välisseinu soojustada vähemalt kuni ülemiste akendeni. Katuse lisasoojustamine on mõistlik teha koos fassaadide lisasoojustamisega. 3.1.2 Välisseinad Hoone pikivälisseinad on ehitatud suurplokkidest. Maja fassaadide krohvkate on hoone ehitusaegne ning valdavas osas amortiseerunud. Kahjustusi on ka seinaplokkidel (plokid murenenud ja terasest tugiarmatuurid nähtaval). Maja välisseinad Maja soojustamata välisseinad on ebaühtlase ning vähese soojuspidavusega. Otsasein -5.0 C Ar1-6 -8-10 -12-15.0-14 File name IR_1542.jpg Ar1 Max. Temperature -5.9 C Ar1 Min. Temperature -10.6 C Ar1 Average Temperature -8.9 C Välisseina soojusjuhtivus ebaühtlane. Lähtuvalt termograafilise ülevaatuse põhjal teostatud kaudsest hinnangust ning hoone piirdekonstruktsiooni analüüsist, jääb hoone pikivälisseinte soojusjuhtivus suurusjärku U= 0,8 0,9 W/m 2 C. Vastavalt EVS 837-1:2003 Piirdetarindid. Osa 1: Üldnõuded on soovitatud

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 18 välisseinte soojusjuhtivuse väärtuseks U max =0,28 W/m 2 C (seda toatemperatuuril 18 C. Ruumides, mille temperatuur on 22 C, peab välispiirete soojusjuhtivus olema 20% väiksem, so U max =0,23 W/m 2 C). Maja pikivälisseinte soojuspidavuse viimine vastavusse soovituslike normväärtusega eeldab vähemalt 150 mm paksuse välise lisasoojustuse (materjali soojusjuhtivustegur λ max =0,04W/m K) paigaldamist piiretele. Lähtuvalt termograafilise ülevaatuse põhjal teostatud kaudsest hinnangust ning hoone piirdekonstruktsiooni analüüsist, jääb hoone otsavälisseinte soojusjuhtivus suurusjärku U= 0,9 1,1 W/m 2 C. Maja otsavälisseinte soojuspidavuse viimine vastavusse soovituslike normväärtusega eeldab vähemalt 150 mm paksuse välise lisasoojustuse (materjali soojusjuhtivustegur λ max =0,04W/m K) paigaldamist piiretele. Osades korterites on välisseinad soojustatud seespidiselt. Sisemise soojustuskihiga on oht, et külmade ilmadega tekib soojustuse ning välisseina vahelises külmas tsoonis kondensaat, mis ajapikku loob soodsad tingimused hallituse tekkeks. Mida paksem sisemine soojustuskiht, seda suurem on kondensaadi tekkimise võimalikkus. Juba olemasolevalt korterite välisseinte siseküljele paigaldatud soojustusekiht võib säilida, kui piirded soojustada efektiivselt ka välispidiselt. Kuivõrd soojustuskiht kaitseb edaspidi seinu väliskeskkonna lagundava mõju eest, aitab lisasoojustamine ühtlasi ka pikendada hoone kasutusaega. Seinte soojustamisel on lisaks energia kokkuhoiule ka täiendavaid efekte, millised omavad olulist väärtust küll maja kasutusmugavuse tõstmisel, kuid millele on raske tasuvust arvutada. Nimelt pärast soojustamist tõuseb seinte sisepinna temperatuur, mille tulemusena suureneb oluliselt hoone kasutusmugavus.

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 19 3.1.3 I korruse põrand/ sokkel Keldri sisetemperatuur kujuneb keldrisse suunatud ja keldrist välja suunatud energiavoogude koosmõjul. Antud hoone keldrisse satub soojusenergia läbi I korruse põranda. Keldrist välja liigub soojusenergia läbi keldri välispiirete (sokkel, vundament, keldripõrand, keldri aknad ja välisuks) ning koos sooja õhuga keldriruumide ventileerimise käigus. Sellest kõigest lähtuvalt tuleb ka keldriruumide soojuskadude vähendamist vaadata laiemas meetmete kontekstis. Arvutustes on võetud aluseks keldriruumide kogusoojusvahetus, mis on teisendatud I korruse põrandat läbivaks soojusvooks. Antud soojusvoost on omakorda tuletatud I korruse põranda taandatud soojusjuhtivusnäitaja, mis on arvutatud vastavalt standardile EVS EN ISO 13370:2008 ning selle väärtuseks antud soojustamata hoone puhul on U=0,47 W/m 2 C. Käesolevas töös on käsitletud kahte võimalikku varianti keldri soojuskadude vähendamiseks. Variant 1. Keldri lae soojustamine. Kui isoleerida ära keldri lagi, siis väheneb soojusvoog läbi I korruse põranda, mille tulemusena alaneb keldriruumide sisetemperatuur. Vähenev temperatuur vähendab soojuskadusid läbi välispiirete, samuti väheneb ka ventilatsiooni õhuga keldrist väljakanduv soojusenergia hulk. Nii kujuneb keldrisse uus soojusliku tasakaalu olukord. Vähendamaks olulisel määral soojuskadusid läbi esimese korruse põranda peab keldrilae lisasoojustuse (materjali soojusjuhtivustegur λ max = 0,04 W/m K) kihipaksus olema vähemalt 70 mm. Soojustamise tulemusena kujuneb I korruse põranda taandatud soojusjuhtivuse väärtuseks U=0,32 W/m 2 C. Keldrilae soojustustööde teostamiseks tehtav investeering on ca. 20 tuhat ning aastane kütteenergiasääst on 5 MWh/a. Investeeringu lihttasuvusajaks kujuneb ca 30 aastat. Tehniliselt on keldrilae soojustamine keerukas operatsioon, kuna laega liitub hulk vaheseinu ja lage läbistavad erinevad kommunikatsioonid. Nii on ühest küljest töö teostamine tülikas ja teisest küljest jäävad soojustusest läbiulatuvad seinaosad moodustama külmasildu, mis vähendavad tulemuse efektiivsust. Samuti jäävad isoleerimata sokli-põranda-seina liites olevad konstruktiivsed külmasillad, mis esimese korruse põranda välisääred külmaks muudavad ning seal niiskuse kondenseerumise tõttu ka probleeme võivad tekitada. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et isoleeritud keldrilae puhul võib madalate välistemperatuuride (-22ºC ning alla selle) pikaajalisel esinemisel, keldri sisetemperatuur langeda miinuskraadideni. Sellises olukorras toimub sokli- ja vundamendikonstruktsioonide läbikülmumine, mis omakorda lühendab tarindite eluiga. Osade keldriruumide puhul on ka probleemiks ruumide ebapiisav kõrgus, mida lakke paigaldatav soojustuskiht vähendab. Keldrilae lisasoojustuseks kasutatav materjal peab olema mittepõlev, et ei süvendaks probleeme kui keldris peaks juhtuma tuleõnnetus. Variant 2. Sokli soojustamine. Soklikonstruktsiooni soojustamise tulemusena vähenevad keldriruumide välisjahtumise kaod, ja keldri sisetemperatuur hakkab kasvama. Sisetemperatuuri tõusuga koos vähenevad soojusvood läbi I korruse põranda. Selle kõige tulemusena kujuneb samuti välja uus tasakaaluolukord. Sokliosa soojuspidavuse tagamiseks tuleb paigaldada vähemalt 90 mm paksune väline lisasoojustuskiht (materjali soojusjuhtivustegur λ max = 0,045 W/m K). Soojustamise tulemusena kujuneb I korruse põranda taandatud soojusjuhtivuse väärtuseks U=0,32 W/m 2 C. Sokliosa soojustustööde teostamiseks tehtav investeering on ca. 8,7 tuhat ning aastane kütteenergiasääst on 5 MWh/a. Investeeringu lihttasuvusajaks kujuneb ca 13 aastat. NB! Antud kalkulatsioon lähtub üksnes sokliosa soojuslikust režiimist. Kuivõrd hoone vundament ja sokkel on pinnaseniiskuse seisukohalt kriitilises piirkonnas asuv konstruktsiooniosa, siis riskid on seoses niiskuse liikumisega vundamendi konstruktsioonis. Kuna

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 20 vundamendi taldmik ei ole olemasolevate hoonete puhul niiskuslikult pinnasest eraldatud, siis toimub kapillaarniiskuse püsiv tõus mööda vundamenti kuni soklini välja, kust toimub aurumine väliskeskkonda. Kui sokkel soojustada, siis soojustus moodustab täiendava takistuse auru liikumise teele. Sellest lähtuvalt on oht, et sokli soojustamise tulemusena võib vundamendi ja soklikonstruktsiooni niiskusrežiim saada häiritud. Osad allikad soovitavad seetõttu kategooriliselt sokli soojustamist vältida. Kogemused hoonete inspekteerimisega kinnitavad aga, et õnneks see probleem ei ole valdav, kuid seda siiski esineb. Probleeme esineb eelkõige nendes hoonetes, kus üldine pinnasevee tase on kõrgem või ei ole sadeveed hoonest efektiivselt eemale juhitud. Sellistes hoonetes on probleemid niiskusega enamasti keldrites jälgitavad ka ilma sokli lisasoojustamiseta. Hoone keldriruumidesse imbub pinnavesi. Ülevaatuse ajal oli maja keldripõrandale kogunenud veekiht. Probleemi lahenduseks on ilmselt hoone ümber oleva drenaažitorustiku puhastamine /korrastamine. Hoone soklisein ja panduseosa Vältimaks sadevete kogunemist hoone vundamendiseina juurde ning imbumist vundamendiseina kaudu keldriruumidesse, tuleb koos sokliseina soojustamisega renoveerida ka betoonist pandus (piisava kaldega väljapoole). Kokkuvõtteks võib öelda, et hoones energiasäästu saavutamiseks keldri soojuskadude vähendamise kaudu on efektiivsemaks lahenduseks sokliseina lisasoojustamine (tehniliselt lihtsam teostada, väiksem maksumus ja lühem tasuvusaeg ning soojustamisest tulenevate võimalike probleemide väiksem tõenäosus). Nimetatud põhjusel on käesolevas töös hoone renoveerimispakettidesse säästumeetmena valitud sokliseina lisasoojustamine.

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 21 3.1.4 Aknad Vanemat tüüpi kahe eraldiseisva klaasiga akende soojusjuhtivus on minimaalselt U=2,7 W/m 2 C, millele lisanduvad akende ebatihedusest tingitud soojuskaod. Akende soojuspidavust aitavad parandada kardinate ja ruloode kasutamine, mille tõttu on akende efektiivseks soojusjuhtivuseks hinnatud U=2,5 W/m 2 C. Akende vahetamine kaasaegsete pakettakende vastu viib nende soojusjuhtivuse väärtusele U=1,5 W/m 2 C (soovitatavalt 1,1 W/m 2 C). Ülevaatuse ajaks oli kortermaja akendest ~91% vahetatud. Vanatüübi puitaken sokliseinas Paigaldatud uus pakettaken eluruumil Vanade puitakende vahetamisel kitsa piidaga pakettakende vastu tekkib oht, et kitsa piida kõrvale jääb seina sisse külmasild, mis enne oli parema soojapidavusega ja laiema puitpiidaga kaetud. Hoonete termograafilisel ülevaatusel on tihti näha, et uute, paigaldatud akende ümbrus on külmal ajal külm ja märg. Nimetatud külmasilla katmiseks on peale uue akna paigaldamist vaja soojustada aknapõsed väljastpoolt 2-3 cm paksuse soojustuskihiga ja viimistleda. Veelgi tõhusama lahenduse saab, kui hoone soojustamise käigus kõik aknad tõsta väljapoole e. soojustuskihi sisse. Puitakende ebatihedus on olnud loomuliku ventilatsiooniga majade värske õhu sissevoolu kanaliks, mis kaasaegsete akende (nii plast- kui ka puitraamiga aknad) paigaldamise tagajärjel kaob. Ebapiisava ventilatsiooni tagajärjel tõuseb ruumide niiskusesisaldus, mis soojustamata seintel niiskusekahjustusi ja lõpuks ka hallitust põhjustavad. Seepärast on uute akende paigaldamisel vaja jälgida, et ventilatsiooniõhu sissepääs oleks tagatud (tuulutusklappidega aknaraamid või ventilatsiooniavad seinas). Õhuvahetus peab toimuma mitte läbi juhuslike pilude, vaid selleks ettenähtud moodusel ja reguleeritavalt. Alternatiivina väljavahetamisele võib vajadusel kaaluda akende põhjaliku korrastamist (klaaside hermetiseerimine silikooniga, tihendite paigaldamine, aknapiida ja seina vaheliste vahede tihendamine). Sellised tööd tasub ette võtta, kui akna puitosa on alles korralik. Nii tuleb tööde maksumus oluliselt odavam, kuid võimalik on saavutada mõningast soojuspidavuse tõusu.

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 22 3.1.5 Välisuksed. Maja välisuksed on varasemate renoveerimiste käigus väljavahetatud. Uksed vajavad kerget remonti (katmist uue värvkattega). Välisuste keskmine soojusjuhtivus on hinnanguliselt suurusjärgus U~ 1,7 W/m 2 C. Soojuskadu läbi antud piirdeosa oleks võimalik vähendada uste vahetamisel soojapidavamate vastu ( U 1,0 W/m 2 C ), samas on aga uksed suhteliselt heas tehnilises seisukorras, mistõttu väljavahetamine ainult energiasäästu eesmärgil on kriitilise tasuvusega investeering. Trepikojauks Kindlasti peab jälgima kõikidel ustel sulgurite ja tihendite korrasolekut, et soojuskaod ei suureneks ka tänu uste ülemäärasele lahtiolekule. 3.2 Hoone tehnosüsteemid Tabel 10 Osa nimetus Kirjeldus Hinnang olukorrale ja parendusettepanekud Hoone soojusvarustus Küttesüsteemi tüüp Kohtküte Kütteseadmed Sooja tarbevee valmistamine Elektriradiaatorid, õhk-õhk välisõhusoojuspumbad Elektriboilerid, pliidid Soovitav rajada kogu hoonet hõlmav ja ühtne küttesüsteem 3.2.1 Vee- ja kanalisatsioonisüsteemid Külm tarbevesi saadakse kohalikust asulavõrgust tsentraalselt. Tarnija on Pärnu Vesi AS. Soe tarbevesi valmistatakse lokaalsete elektriboileritega korterites. Hoone olmekanalisatsioon juhitakse asulavõrku. Hoonesisene torustik on töökorras.

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 23 3.2.2 Küttesüsteem Hinnang küttesüsteemi toimivusele. Maja kortereid varustatakse kütteenergiaga elektrikütteseadmete abil. Elanike poolt kütteseadmete soojusväljastuse individuaalse reguleerimise ja tsüklilise kütmise tõttu on raskendatud kõikides korterites stabiilselt ühesuguse sisetemperatuuri hoidmine. Juhul kui korteri kütteseadmete soojusväljastust piiratakse rohkem optimaalselt otstarbekast säästurežiimist (individuaalse kütmise või seadistamise tulemusena sisetemperatuuri viimine alla +18ºC), on raskendatud ka teistes korterites stabiilselt ühesuguse sisetemperatuuri hoidmine. Kui korterite lõikes sisetemperatuurid erinevad oluliselt, siis hakkavad soojemad korterid läbi vaheseinte kanduva soojusega kütma külmemaid kortereid. Samas ei ole aga soojade naaberkorterite kütteseadmete võimsuse valikul arvestatud sellise lisakütmise vajadusega ning tekib olukord, kus ka naaberkorterite ruumitemperatuur langeb alla soovitusliku taseme. Hoone kõikides (ka kasutuseta) eluruumides peab olema kütteperioodil tagatud minimaalne soovituslik sisetemperatuur +18ºC. Kogu hoone kui ühe terviku sisetemperatuuri hoidmine on oluline ka välistarindite säilimise seisukohalt. Optimaalsel tasemel hoitud sisetemperatuuri kaudu välditakse maja välispiirete läbikülmumist madalatel välisõhu temperatuuridel ja sulamist soojematel perioodidel ehk minimeeritakse oluliselt hoone tarindite külmatsüklite arvu. Läbitud külmatsüklid määravad aga hoone piirde eluea. Seega on kogu hoones vajalikul tasemel sisetemperatuuri hoidmine oluline nii üldise mugavuse, kui ka maja konstruktsioonide säilimise seisukohalt. Tagamaks kogu hoones ühtlast ning vajalikul tasemel sisetemperatuuri, on soovitav rajada kogu hoonet hõlmav ning kaugkütte baasil (pidades silmas kaugkütte odavamat energiahinda, keskkonnasõbralikumat iseloomu ning elekterküttega samaväärset reguleerimis- ja kasutusmugavust) toimiv reguleerimisseadmetega varustatud keskküttesüsteem. Ühtne küttesüsteem, mis on tsentraalselt juhitav ning hoone küttevajadust (vastavalt välisõhu temperatuurile) arvestav, võimaldab hoone varustamist kütteenergiaga optimaalsel tasemel. Kuna hoones praegusel hetkel tsentraalne süsteem puudub, siis tuleb rajada nii kaugkütteühendus, ehitada välja kütteautomaatikaga soojussõlm ning reguleerimisseadmetega (püstikute seadeventiilid, radiaatorite termostaatventiilid) varustatud kahetoruküttesüsteem. 3.2.3 Elektriseadmed Hoone on ühendatud Eesti Energia AS elektrivõrguga. Üldelektri tarbijaks on trepikodade üldvalgustusseadmed. Maja trepikodadesse on paigaldatud aegreleedega varustatud üldvalgustusseadmed.

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 24 3.2.4 Ventilatsioonisüsteem Hoone energiabilansist tulenev õhuvahetuse kordarv 0,29 1/h näitab, et hoone tervikuna on alaventileeritud. Kvaliteetse sisekliimaga eluruumide optimaalseks õhuvahetus-kordsuseks loetakse 0,5 1/h. Korterite ebapiisava õhuvahetuse esmaseks indikaatoriks on kõrgenenud toaõhu niiskus, mis külmadele pindadele (näiteks seintele, lagedele, akendele) kondenseerudes tekitab niiskuskahjustusi ja hallitust. Hallitusjäljed välispiiretel Siseruumide õhku eralduva CO 2 hulk sõltub ruumis viibivate inimeste arvust, nende kehalisest aktiivsusest jne. Maja ülevaatuse ajal oli eluruumide õhus CO 2 sisaldus vahemikus 1005-1724 ppm (elanike arv 1-2 korteri kohta). Mõõtmistel jäi CO 2 sisaldus ülespoole kvaliteetset õhuvahetust näitavat piirväärtust (1000 ppm). Kuna külastatud korterite kasutuskoormus oli ülevaatuse hetkel suhteliselt madalal tasemel, siis võib eeldata, et inimeste arvu suurenedes (elanike arv 3 ja enam korteri kohta) halvenevad ruumide sisekliimanäitajad olulisel määral. Ventilatsioonisüsteem on hoone ehitusaegne ja loomuliku väljatõmbega. Välisõhu juurdevool oli ette nähtud toimuma läbi akende ja uste ebatiheduste. Ventilatsiooniõhu väljatõmme toimub loomulikul teel ventilatsioonilõõride kaudu. Ventilatsiooni väljatõmbelõõride avad ruumis Akende vahetuse käigus vähendatakse olulisel määral nende õhuläbilaskvust ning aja jooksul ummistuvad ka väljatõmbelõõrid. See on ka peamiseks põhjuseks, miks hoone õhuvahetuskordsus jääb alla nõutava taseme. Lihtsaimaks viisiks õhuvahetusega seonduvate probleemide vältimiseks on elanike teavitamine ja vajaliku õhutamise intensiivsuse tagamine siseruumides. Praktikas ei anna see siiski enamasti kvaliteetset tulemust.

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 25 Hoone normaalse õhuvahetuse tagamiseks ja säilimiseks tuleb olemasolevaid õhu väljatõmbelõõre perioodiliselt puhastada, samuti tuleb kontrollida ventilatsioonilõõride ja korstnate tehnilist korrasolekud. Loomuliku väljatõmbe toimimiseks peavad ventilatsioonilõõride ja -korstnate seinad olema õhutihedad-pragudeta, samuti on määrav katusel asuvate korstnate töötava osa kõrgus (kõrgem korsten suurendab loomuliku ventilatsiooni väljatõmbeefekti). Näide: lisa väljatõmbeavaga köögikubuühendus Võimaldamaks köögis asuva ventilatsioonilõõri kaudu ventilatsiooniõhu loomuliku väljatõmbe pidevat toimimist on soovitav pliidikubu väljaviskekanal ühendada n.ö. kahesüsteemsena. Pakettakendesse või välisseintesse on soovitav paigaldada reguleeritavad värskeõhuklapid. Hädapärase lahendusena saab ka eemaldada ilma tuulutuspiludeta akendelt ülaservast osa tihendist, et luua võimalus loomuliku ventilatsiooni pidevaks toimimiseks, kuid tulemus on kontrollimatu ja enamasti ka ebapiisav. Nõuetekohase ventilatsiooni tagamisel kulub värske õhu soojendamiseks ca. 33 MWh/a, (praeguse alaventileerituse olukorras on soojusenergiakulu õhuvahetusele ~ 20 MWh/a). Seega õhuvahetuse intensiivistamisel (ilma soojustagastuseta tehnilised lahendused) tuleb arvestada asjaoluga, et suurenevad kütteenergiakulud siseneva külma värske välisõhu soojendamiseks. Kütteenergia kokkuhoiu saavutamiseks ventilatsioonienergia arvelt, ilma sisekliima kvaliteeti kahjustamata, tuleb hoonesse paigaldada ventilatsiooniõhu soojustagastusseadmed. Ventilatsioonienergia soojustagastusseadmed võimaldavad teostada eluruumide õhuvahetust optimaalsete kütteenergiakuludega. Võimalik on valida lokaalselt toimivate seadmete või tsentraalse õhutrakte ja ventilatsiooniagregaate sisaldava ventilatsioonisüsteemi vahel. Lokaalsete seadmete korral paigaldatakse igasse korterisse individuaalse üksusena toimiv agregaatide komplekt. Tsentraalselt toimiva ventilatsioonisüsteemi korral käsitletakse hoonet tervikuna, mille puhul tuleb ehitada välja nii sisse- kui ka väljapuhketrakt ning paigaldada soojustagastusagregaadid. Tehniliselt otstarbekaks tsentraalse energiatagastuse lahenduseks on väljatõmbelõõridele paigaldatav soojuspumpsüsteem, kust energia suunatakse tagasi hoone sooja tarbevee valmistamise süsteemi või küttesüsteemi. Kuna praeguselt hoones tsentraalne soojavee valmistamine ja keskküttesüsteem puudub, siis soojuspumba kasutusele võtmine eeldab tsentraalsete süsteemide väljaehitamist. Renoveerimismeetodi valikul tuleb arvestada olemasolevat olukorda ja võimalusi. Meetodi valikul on ka oluline, kas ventilatsiooni renoveerimine toimub korterite kaupa või terves hoones korraga. Esmajärjekorras tuleb renoveerimislahenduste valikul otsustada nende ulatuse ja taotletava taseme üle. Korterelamu renoveerimisel on soovitav lähtuda terviklikkuse printsiibist. Hoone välispiirete soojapidavus ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemi efektiivsus moodustavad ühtse terviku, mille toimimisest sõltub hoone kui eluruumi väärtus ja ülalpidamiskulud. Hoonesse sobivaima konkreetse tehnilise lahenduse valimiseks on soovitav konsulteerida vastava ala spetsialistidega.

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 26 3.3 Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus Osa Küttesüsteem Tabel 13 Liht- Meetme tasuvus- aeg eluiga Ventilatsioonisüsteem Ventilatsioonisüsteem Parendusmeede Õhuvahetuse intensiivistamine (värskeõhuklapid, vent. lõõride puhastamine) Tehnilised komplekslahendused Kaugkütteühenduse loomine, kütteautomaatikaga soojussõlme ja kahetoruküttesüsteemi paigaldus Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamine Meetme maksumus Säästu väärtus Energiasääst MWh/a /a aasta aasta 4 100-14 -1 766 40 44 000 2981 15 40 30 000 18 2323 13 30 Kõikidesse korteritesse ühtse ning tsentraalselt toimiva ning reguleerimisseadmetega varustatud küttesüsteemi rajamisega on võimalik ruumide sisetemperatuuri hoidmine ühtlasel ning soovitud tasemel. Samas on võimalik kütteenergiat täiendavalt kokku hoida, lisades kõikidele radiaatoritele termostaatventiilid. Termostaatventiilid annavad olulise mugavustõusu, võimaldades igas toas välja häälestada elanikele enim meeldiva temperatuuri. Kevadkuudel, kui päikeseenergia küttele olulist lisa annab, võimaldavad just termostaatventiilid efektiivselt energiat kokku hoida. Õhuvahetuse reguleerimiseks saab paigaldada hoone välisseintesse värskeõhuklapid, millede abil on võimalik tagada ventilatsiooniks vajaliku välisõhu juurdepääs eluruumidesse. Tabelis 13 on toodud arvestuslik kütteenergiakulu aastas optimaalse (0,5 1/h) õhuvahetuse tagamisel praeguse olukorraga ( alaventileeritus) võrreldes. Hoone ventilatsiooni väljatõmbeõhu energiatagastus võimaldab olulisel määral kütteenergiat säästa. Soojustagastusseadmetes kasutatakse väljatõmbeõhust saadavat energiat eluruumidesse sissepuhutava värske külma õhu soojendamiseks, teise variandina saab energia suunata tagasi hoone küttevee või sooja tarbevee valmistamise süsteemi. Tabelis 13 arvutatud säästuväärtus aastas ventilatsioonienergiatagastusele on arvestatud olukorrale, kus korterites on eelnevalt tagatud optimaalne (0,5 1/h) õhuvahetuskordsus. Konkreetne tehniline lahendus sõltub antud hoone eripärasid ja võimalusi arvestades ning ka omanike soovist lähtuvalt.

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 27 3.2 Hoone vabasoojus ja tasakaalutemperatuurid Normaalse elutegevuse käigus tekib ja kasutatakse energiat, mille allikaks on inimesed, kodumasinad, elektrivalgustus ja päikesekiirgus. Seda lisaenergiat nimetatakse vabasoojuseks ja selle energia kasutamine on sõltumatu välistemperatuurist. Hoone energiakaod tasakaalutemperatuurist kuni ruumi siseõhu temperatuurini kaetakse vabasoojusega ja välist küttenergiat vajatakse alles siis, kui välisõhu keskmine temperatuur on langenud alla hoone tasakaalutemperatuuri. Vabaenergia katab hoone energiavajadusest seda suurema osa, mida paremini on hoone soojustatud. Tasakaalutemperatuur langeb peale hoone renoveerimist, mille kaudu tekkib täiendav energiasääst. Hoone vabasoojuse arvutamisel on lähtutud järgmistest algandmetest: Köetav pind 998 m² Eluruumide pind 879 m² Elanike arv Inimese soojuseraldus 45 125 W Kohaloleku profiil 0,6 Kogu vabasoojus kujuneb järgmistest komponentidest (arvutatud eluruumide pinna jaoks): Tabel 14 Tabel 15 Hinnanguline vabasoojus Mõõdetud vabasoojus Vabasoojus Päikese eritootlikkus Päikese soojus Inimeste soojus Olmeelekter Pliidigaas kokku Vaba-soojuskoormus kwh/m² MWh MWh MWh MWh MWh Φ VS, kw Jaanuar 0,8 0,8 2,5 1,7 5,0 6,7 Veebruar 1,7 1,7 2,3 1,7 5,7 8,5 Märts 4,4 4,4 2,5 1,5 8,4 11,3 Aprill 4,5 4,5 2,4 1,7 8,6 11,9 Mai 5,6 5,6 2,5 1,7 9,8 13,1 September 3,4 3,4 2,4 1,9 7,7 10,7 Oktoober 1,6 1,6 2,5 1,9 6,0 8,1 November 0,7 0,7 2,4 1,8 4,9 6,8 Detsember 0,3 0,3 2,5 1,9 4,7 6,4 Kokku 23,0 22,9 22,1 15,7 60,8 Keskmine Vabasoojus eluruumide pinna kohta, kwh/m² 69,2 9,3 Kogu hoones genereeritud vabasoojuse kasutamise tase sõltub küttesüsteemi automatiseerituse astmest. Kuna vabasoojus ei eraldu ajaliselt ja ruumiliselt ühtlaselt, peab küttesüsteem vabasoojuse efektiivseks ärakasutamiseks reageerima koheselt vabasoojuse eraldumisele ja samapalju antud ruumiosas vähendama majja antavat soojusenergiat. Keskküttesüsteemiga hoonetes ning väljas asuva temperatuurianduriga automaatse soojussõlme ja ilma radiaatorite termostaatventiilideta küttesüsteemi korral on vabasoojuse kasutustegur 0,55. Kui radiaatoritele paigaldatakse automaatsed termostaatventiilid, kasutatakse vabasoojust paremini ära ja

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 28 vabasoojuse kasutustegur on 0,7. Antud hoones on kasutusel termoregulaatoritega varustatud elekterkütteseadmed ning vabasoojuse kasutusteguriks võib lugeda 0,7. Tabel 16 Ühik Praegune Säästumeetmed olukord Pakett I Pakett II Pakett III Arvutuslik vabasoojuskoormus, ΦVS kw 9,3 9,3 9,3 9,3 Vabasoojuse kasutustegur 0,7 0,7 0,7 0,7 Kasutatav vabasoojuskoormus, ΦVS kw 6,5 6,5 6,5 6,5 Erisoojuskaod läbi välispiirete, Hvp kw/ C 1,35 0,76 0,76 0,76 Õhuvahetuskordaja, n 1/h 0,29 0,50 0,50 0,50 Erisoojuskaod õhuvahetusele, Hvent kw/ C 0,25 0,42 0,19 0,19 Erisoojuskaod kokku, H=Hvp+Hvent kw/ C 1,60 1,18 0,96 0,96 Temperatuuritõus vabasoojuse arvelt, tvs= Φvs / H C 4,1 5,5 6,8 6,8 Tasakaalutemperatuur, tb C 15 15 13 13 Hoone arvutuslik tasakaalutemperatuur on 15 C. Maja kogu köetava mahu keskmiseks temperatuuriks kujuneb 19 C.

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 29 4. Kokkuvõte säästumeetmetest Hoone välispiirete olukorra ja sellest tulenevate säästuvõimaluste ning tehnosüsteemide parendusvõimalustest tulenevate säästumeetmete põhjal on hoone kohta koostatud kolm säästumeetmete paketti. Pakettide koostamisel on lähtutud põhimõttest, et paketis sisalduvad meetmed peavad tagama omavahel säästu saavutamist ja ideaalis sünergia tõttu tekitama üksikmeetme rakendamisest suurema energiakokkuhoiu. 4.1 Säästumeetmete paketid Säästumeetmete pakett I sisaldab vajalikke meetmeid, et muuta elamistingimused kogu hoones paremaks ning saavutades sealjuures ka energiasäästu. Soojustatakse hoone katuslagi, välisseinad ja sokliosa. Hooned vanad aknad vahetatakse uute pakettakende vastu. Õhuvahetus intensiivistatakse vajalikule tasemele. Energiaarvutuste tasakaalutemperatuuriks kujuneb hinnanguliselt 15 C. Tabel 17 Säästumeetmete Meetme Energia Säästu Liht- Meetme tb= 15 ºC pakett I maksumus sääst väärtus tasuvusaeg eluiga Hoone osa Parendusmeetmed MWh/a /a aasta aasta Otsaseinad Aknad vanad Küljeseinad I kor. põrand (taandatud)* Katuslagi Ventilatsioonisüsteem Lisasoojustus 150 mm 11 000 10 1 262 9 30 Asendamine uute pakettakendega 3 200 2 302 11 30 Lisasoojustus 150 mm 47 500 28 3 639 13 30 Sokli lisasoojustus 90mm 8 700 5 659 13 30 Lisasoojustus 200 mm 20 000 8 1 068 19 30 Õhuvahetuse intensiivistus (vent.lõõridepuhastus, värskeõhuklapid) 4 100-14 30 Kokku 94 500 33 4 282 22 Paketi teostamise tulemusena on hoone eeldatav energiakulu küttele ja ventilatsioonile 93 MWh/a, saavutatav kütteenergiasääst on 26% paketi realiseerimiseelse tarbimisega võrreldes ning ühtlasi saavutatakse korterites kvaliteetne sisekliima. Peale paketi realiseerimist on eeldatav kütte- ja ventilatsioonienergia eritarbimine köetava pinna kohta 94 kwh/m 2. a. Hoone saavutab peale kõigi renoveerimistööde kompleksset teostamist eeldatavalt energiamärgise klassi E (arvutuslik).

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 30 Säästumeetmete pakett II hoone energeetiline saneerimine, mille käigus teostatakse järgmised tööd: soojustatakse hoone katuslagi, välisseinad ja sokliosa. Lisaks vahetatakse hoone vanad aknad uute pakettakende vastu. Hoonesse paigaldatakse energiatagastusega ventilatsioonisüsteem. Energiaarvutuste tasakaalutemperatuuriks kujuneb hinnanguliselt 13 C. Tabel 18 Säästumeetmete Meetme Energia Säästu Liht- Meetme tb= 13 ºC pakett II maksumus sääst väärtus tasuvusaeg eluiga Hoone osa Parendusmeetmed MWh/a /a aasta aasta Otsaseinad Aknad vanad Küljeseinad I kor. põrand (taandatud)* Katuslagi Ventilatsioonisüsteem Lisasoojustus 150 mm 11 000 10 1 305 8 30 Asendamine uute pakettakendega 3 200 3 336 10 30 Lisasoojustus 150 mm 47 500 29 3 811 12 30 Sokli lisasoojustus 90mm 8 700 7 846 10 30 Lisasoojustus 200 mm 20 000 9 1 154 17 30 Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamine 30 000 18 2 323 13 30 Kokku 120 400 62 8 004 15 Paketi teostamise tulemusena on hoone eeldatav energiakulu küttele ja ventilatsioonile 65 MWh/a, saavutatav kütteenergiasääst on 49% paketi realiseerimiseelse tarbimisega võrreldes ning ühtlasi saavutatakse korterites kvaliteetne sisekliima. Peale paketi realiseerimist on eeldatav kütte- ja ventilatsioonienergia eritarbimine köetava pinna kohta 65 kwh/m 2. a. Hoone saavutab peale kõigi renoveerimistööde kompleksset teostamist eeldatavalt energiamärgise klassi D (arvutuslik).

ENERGIAAUDIT: Peoleo 4, Sauga 31 Säästumeetmete pakett III hoone energeetiline saneerimine, mille käigus teostatakse järgmised tööd: soojustatakse hoone katuslagi, välisseinad ja sokliosa. Lisaks vahetatakse hoone vanad aknad uute pakettakende vastu. Hoonesse paigaldatakse energiatagastusega ventilatsioonisüsteem. Rajatakse kaugkütteühendus, ehitatakse hoonesse soojussõlm ning kogu hoonet hõlmav ja reguleerimisseadmetega varustatud kahetoruühenduses keskküttesüsteem. Energiaarvutuste tasakaalutemperatuuriks kujuneb hinnanguliselt 13 C. Tabel 18 Säästumeetmete Meetme Energia Säästu Liht- Meetme tb= 13 ºC pakett III maksumus sääst väärtus tasuvusaeg eluiga Hoone osa Parendusmeetmed MWh/a /a aasta aasta Otsaseinad Lisasoojustus 150 mm 11 000 10 1 305 8 30 Aknad vanad Asendamine uute pakettakendega 3 200 3 336 10 30 Küljeseinad Lisasoojustus 150 mm 47 500 29 3 811 12 30 I kor. põrand (taandatud)* Sokli lisasoojustus 90mm 8 700 7 846 10 30 Katuslagi Lisasoojustus 200 mm 20 000 9 1 154 17 30 Kaugkütteühenduse loomine, kütteautomaatikaga soojussõlme ja kahetoruküttesüsteemi Küttesüsteem paigaldus 44 000 16 2 080 40 Ventilatsioonisüsteem Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi paigaldamine 30 000 21 2 768 11 30 Kokku 164 400 62 10 985 15 Paketi teostamise tulemusena on hoone eeldatav energiakulu küttele ja ventilatsioonile 46 MWh/a, saavutatav kütteenergiasääst on 49% paketi realiseerimiseelse tarbimisega võrreldes ning ühtlasi saavutatakse korterites kvaliteetne sisekliima. Paketi realiseerimise raames kaugkütte odavamast energiahinnast tulenev hinnanguline rahaline sääst 2900 eurot/aastas. Peale paketi realiseerimist on eeldatav kütte- ja ventilatsioonienergia eritarbimine köetava pinna kohta 65 kwh/m 2. a. Hoone saavutab peale kõigi renoveerimistööde kompleksset teostamist eeldatavalt energiamärgise klassi C (arvutuslik).