Sisukord. Töö nr: 163/15 Projekti nimetus: Kortermaja küttesüsteemi projekt Aadress: Harju-Risti 7, Padise vald, Harjumaa

Transcript

1 Sisukord 1. SELETUSKIRI ÜLDOSA Hoone olukord KÜTTESÜSTEEM... 3 Arvutuste alused... 3 Küttekehad... 4 Torustik... 4 Isolatsioon... 4 Küttesüsteemi uuendamise tuleohutusnõuded Püstikute seadeventiilid KÜTTEGRAAFIK KATLASÜSTEEM Üldosa Katel... 7 Pelletite transport ja ladustamine... 7 Soojussõlm... 7 Torustikud... 8 Üldehitustööd... 8 Tuleohutuse osa... 8 Lk.1/9

2 1. SELETUSKIRI 1.1. ÜLDOSA. Käesolev töö käsitleb Harjumaal, Padise vallas, Harju-Risti külas, Harju-Risti 7 asuva korterelamu küttesüsteemi rekonstrueerimist põhiprojekti mahus, vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. septembri 2010.a määrusele nr. 67, arvestades Eesti Vabariigi Standardi EVS 811:2012 "Hoone projekt" nõudeid. Projekt koosneb käesolevast seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist. Projekti tuleb käsitleda komplektselt. Töö aluseks on esitatud arhitektuursed alusplaanid ja vaated ning projekteerimisel lähtutakse järgmistest teineteist täiendavate normdokumentidest: Hoone soojuskoormuse määramine EVS 829:2003 Hoone kütte projekteerimine EVS 844:2004 Sisekeskkonna lähteparameetrid hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast EVS-EN 15251:2007 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine EVS 860-5:2008. Energiatõhususe miinimumnõuded, EV määrus 2009a. Soojussõlmed. Juhised ja eeskirjad, 2007 EVS 812-3:2007. Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesuüsteemid EVS 812-4:2011 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus EVS 812-7:2008 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise kaigus Vabariigi Valitsuse määrus Ehitisele ja selle osadele esitatavad tuleohutusnõuded Keskkütte arvutuslik välistemperatuur on Kütteperioodi keskmine välistemperatuur Kütteperioodi pikkus: Suvise välisõhu parameetrid: -22 C 0,6 C 224 ööpäeva t = +27 C, φ=50% Lk.2/9

3 Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad nõuded nagu seadused, määrused, ministeeriumite otsused, samuti tuletõrje- ja töökaitseametite määrused. Hoone olukord Töö teostamisel on lähtutud hoone kohapealsest ülevaatusest ja olukorra kaardistamisest. Küttesüsteemina on hoones algselt välja ehitatud alumise jaotusega ühetorusüsteem. Käesoleva projekti raames antakse lahendus uue regulaatoritega varustatud kahetoru küttesüsteemiks. Hoone keldris asuv õlikatel asendatakse pelletikatlal toimiva süsteemiga KÜTTESÜSTEEM Arvutuste alused Küttesüsteemi arvutuste aluseks on keskmine temperatuur korterites +21ºC, trepikojas +15ºC. Arvutuste põhialuseks on võetud olemasolev olukord hoones. Arvestuslikud piirete omadused on järgmised: Uotsasein Upikisein Ulagi Upõrand Uaken 0,80 W/m² C 0,80 W/m² C 0,60 W/m² C 0,64 W/m² C 1,50 W/m² C Uvälisuks 1,70 W/m² C Lisaks on soojuskoormuste määramisel arvestatud geomeetrilistest külmasildadest tulenevate lisakonduktantside ja ventilatsiooniõhu ülessoojendamise koormusega. Kalkulatsioonides on kasutatud küttegraafikut 80/60 C ja välisõhu arvestusliku temperatuurina -22 C. Hoone küttesüsteemi summaarne arvestuslik koormus on 70,7 kw ja vooluhulk 3,09 m³/h, küttesüsteemi arvestuslik takistus on 58 kpa ja hinnanguline veemaht 700 l (lisaks paigaldatav puhvermahuti 200l). Lk.3/9

4 Küttekehad Küttekehadena ette nähtud kasutada plaatradiaatoreid (näiteks Purmo). Radiaatorid ühendatakse paralleelskeemiga (nn kahetoru süsteemis) ja nende ette tuleb paigaldada radiaatorventiilid. Radiaatorventiilidena on projektarvutustes kasutatud firma Danfoss RA-N tüüpi häälestusventiile. Radiaatorite koormusena on projektis väljendatud iga radiaatori poolt köetava ruumi küttevajadus arvestuslikel parameetritel ja ruumi küttevajadusest tulenev arvutuslik küttekeha soojusväljastus. Radiaatorventiilide häälestusparameetritena on toodud vajalik kv-arv ja eelseadearv. Ventiilide häälestusandmed on toodud korruseplaanide joonistel KS-002 kuni KS-004. Seadmete asendamisel tuleb lähtuda tehnilisest sobivusest ja eelseadearvud kv-arvudest lähtuvalt ümber arvutada. Küttekehad komplekteerida õhutus-tühjendus kraanidega ning sulgemisliitmikega. Õhu ärastamine radiaatorsüsteemist toimub radiaatoritele paigaldatud õhutusventiilide kaudu. Juhul, kui montaaži käigus jääb torustik osaliselt küttekehadest kõrgemale, tuleb süsteemi kõrgematesse punktidesse paigaldada täiendavad automaatsed õhueemaldajad. Torustik Püstikutorustikuna on ette nähtud kasutada pressterastorusid ja magistraaltorudena terastorusid. Toru dimensioonid on projektis märgitud pressterastorude puhul välisläbimõõduna (Ø) ja keldri magistraaltorustike puhul nimiläbimõõduna (DN). Projektis on välja arvutatud magistraaltorustike vajalikud läbimõõdud. Torustike, küttekehade ja armatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda materjalide tootja soovitustest ja ettekirjutustest. Alternatiivsete materjalide kasutamisel tuleb lähtuda samaväärsetest tehnilistest näitajatest. Ehituskonstruktsioonidest läbiminekul kasutada hülsse, hülsid täita tulekindla täidisega. Konstruktsioonidest läbiminekul peab kasutama jätkamata materjali s.t. vältida torumaterjali jätkamist konstruktsiooni sees. Kõik tarvilikud kinnitused, tühjendused ja õhutused on töövõtja määrata. Püstikutel on ette nähtud eraldi tühjendusotsikud. Tugede puhul tuleb arvestada ruumidele esitatavaid nõudeid. Torud monteerida nii, et nad saavad müra põhjustamata vabalt liikuda ning sellise kaldega, et saab eraldada õhu ja teostada tühjendamist. Isolatsioon Keldrisse jäävad magistraaltorud ja püstikutorud tuleb isoleerida 30 mm (torustik läbimõõduga kuni DN 40) ja 40 mm (torustik läbimõõduga >DN 40) mineraalvillkoorikutega. Lk.4/9

5 Küttesüsteemi uuendamise tuleohutusnõuded. Küttesüsteem uuendatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 2 juuni 2015 a. määrusele nr. 54 (Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded). Küttesüsteemi uuendamine planeeritakse teostada 3 korruselises, 2 trepikojaga korterelamus. Hoone tulepüsivusklass on TP1. Uus küttetorustik monteeritakse valdavalt olemasoleva torustiku asemele. Küttevee jaotustorustik paikneb keldrikorrusel ning läbib kõiki elamusektsioonide keldriruume. Iga elamusektsiooni keldriruum moodustab omaette tuletõkkesektsiooni, mille tulepüsivus on EI90. Küttetorude läbiviigud elamusektsioonivaheliste keldriseintest tihendada materjalidega, mis tagavad seintega võrdse tulepüsivuse s.o 90 min (R90). Küttepüstiku torud läbivad erinevate korruste korterite põrandaid ja lagesid. Iga korter moodustab omaette tuletõkkesektsiooni EI60. Torude läbiviigud tihendatakse vastavalt tarindi tulepüsivusele. Püstikute seadeventiilid Püstiku radiaatorite soojuskoormuste ja vooluhulkade põhjal on määratud püstikute koguvooluhulgad. Püstikute vooluhulkade ja torustike hüdrauliliste takistuste põhjal on määratud püstikute seadeventiilide eelseadistuse kv-arvud. Küttepüstikute ja magistraaltorustike vajalikud läbimõõdud on valitud nii, et soojuskandja voolamisel tekkiv rõhulang torustikes ei ületaks 100Pa/m. Keldrimagistraalide püstikute asukohad ning tähistused on ära toodud joonise KS-001. Hoone küttesüsteem on jagatud kaheks eraldi sektsiooniks, millede ette paigaldatakse manuaalsed seadeventiilid (näiteks Danfoss Leno MSV-B). Sektsioonide siseseks tasakaalustamiseks on valitud manuaalsed seadeventiilid (näiteks Danfoss Leno MSV-B). Püstikutele paigaldatud seadeventiilid tuleb eelhäälestada vastavalt joonistel KS-001 toodud parameetritele. Peale seadeventiilide ning radiaatorventiilide eelhäälestamist tuleb püstikute seadeventiilid üle mõõdistada ja täppishäälestada, tagamaks püstikute projektis määratud vooluhulkasid. Seadeventiilide mõõdistamise ja häälestamise ajal peavad radiaatorventiilid olema projektijärgses eelhäälestuses, kuid termoajamid peavad häälestustööde ajaks olema maksimaalselt avatud või demonteeritud. Lk.5/9

6 1.3. KÜTTEGRAAFIK. Kalkulatsioonides on küttesüsteemi disainimisel kasutatud küttegraafikut 80/60. Pärast küttesüsteemi ehitust tuleb hoone kütteautomaatika esmalt ka vastavalt välja häälestada. Juhul, kui tulevikus hoone terviklikult soojustada võib üle minna küttegraafikule näiteks 70/50 C. Temperatuurigraafik Kuivõrd esitatud küttegraafik ei arvesta hoone vabasoojusega, kujuneb reaalne küttegraafik mõnevõrra erinevaks (madalamaks). Küttetemperatuuride järelhäälestus tuleb teostada vastavalt kasutuspraktikale. Küttevee temperatuur on soovitatav viia võimalikult lähedale hoone tegelikule vajadusele. Sellisel juhul peavad termotäiturmehhanismid reguleerima vooluhulki minimaalselt ja on minimaalseks viidud risk, et küttesüsteem tekitab töötamisel elanikke häirivat müra. Lk.6/9

7 1.4. KATLASÜSTEEM. Üldosa. Hetkel köetakse hoonet amortiseerunud keskküttekatlaga, mis rekonstrueerimistööde käigus demonteeritakse. Uueks soojusallikaks projekteeritakse täisautomaatne pelletiküttekatel ning tehnosüsteemide soojuskandajaks on vesi. Hoone kütmiseks ehitatakse ka uus radiaatorküttesüsteem. Katla põletiga koos tarnitavad automaatika- ja juhtimisseadmed tagavad põhiseadmete ja süsteemi ohutu ja ökonoomse töö. Kütuseks on puidupelletid. Küttesüsteemidesse mineva vee temperatuuri reguleeritakse vastavalt välisõhutemperatuurile (radiaatorküttesüsteemis 80/60 C, välistemperatuuril -22 C) soojussõlmes oleva juhtimiskeskusega. Katel Küttesusteemi põhiliseks soojusallikaks on pelletiküttekatel WOODY 80 (80 kw). Katel ühendatakse hoone küttemagistraaliga vastavalt soojussõlme skeemile (Joonis KS-009). Katlamaja torustik isoleeritakse fooliumiga kaetud kivivillkoorikuga s=30 mm. Katel ühendatakse olemasoleva korstnaga, mis kulgeb piki hoone välisperimeetrit ning tuha ärastamiseks on ettenähtud katla allosas paiknev tuhaärastuskast. Katlaga komplektis on pelletipõleti, mis on varustatud juhtautomaatikaga. Kasutataval põletil on automaatne suutaja, leegikontroll, hapniku andur. Tuleleviku tõkestamiseks on põleti pelletite etteandetorul ülekuumenemiskaitse, mis rakendumise korral blokeerib pelletiteetteande ning seiskab põletisisese teo. Pelletite transport ja ladustamine Graanulite pelletihoidla rajatakse kõrvalasuvasse ruumi. Pelletimahuti suurus on ca 23 m3. Mahuti varustatakse tasemeandurite ja signaallampidega (2 tk). Mahuti välisperimeetri välisseina viiakse pelletite täitetoru d90, mis on varustatud täiteotsiku ning lukustatava kattega. Mahuti ventileerimiseks varustatakse mahuti ventilatsioonitoruga d125. Ventilatsioonitoru paigaldatakse pöördega alla, toru ots kaetakse putukarestiga. Pelletimahutisse paigaldatakse transporditorustik vaakumimejaga, mis varustab katlaruumis paiknevat vahemahutit automaatikaplokist saadud juhtsignaalidest lähtudes pelletitega. Soojussõlm Soojussõlm monteeritakse vastavalt joonisele KS-009. Staatilise rõhu hoidmiseks ja soojuskandja mahumuutuste kompenseerimiseks on ette nähtud membraanpaisupaak V=150 Lk.7/9

8 liitrit. Süsteemile lisatakse 200L puhvermahuti ning radiaatorkütte poolele paigaldatakse sagedusmuunduriga juhitav tsirkulatsioonipump. Pumbad on ettenähtud monteerida vastavalt pumpade paigaldusjuhendile. Täitetorustikule paigaldatakse veearvesti. Torustikud Katlamaja torustikud monteeritakse terastorust. Terastorud ühendatakse pressliidetega, keermesliidetega või keevitusega. Montaažijärgselt ja peale surveproovi tuleb terastorud katta korrosioonivastase värviga ning isoleerida kivivillkoorikuga s=30 mm. Mudafilter korvaldab voolavast veest kõrvalisi osakesi. See peab olema holpsalt avatav ja puhastatav. Filtri silma mõõt mitte rohkem kui 1 mm. Läbimõõt sobitatakse ühendatava toru järgi ja armatuurile esitatavatele nõuetele. TERMOMEETRID Termomeetrid tuleb paigaldada katlamajja soojuskandja temperatuuri mõõtmiseks. Termomeetrite mõõtepiirkond on C ja täpsus 1 C (DIN 12786). MANOMEETRID Manomeetrid tuleb paigaldada katlamajja soojuskandja ja vee rõhu mõõtmiseks. Manomeetrid peavad olema metallist korpustega ning peavad olema kontrollitud enne ekspluatatsiooni andmist. Manomeetrid on kas MPa või bar ühikutes läbimõõduga 100 mm. Mõõtmistäpsus peab olema 0,05 bar ja piirkond bar (DIN 16005). Manomeetrite ühendustorud varustatakse sulgventiilidega. Üldehitustööd Olemasoleva katlaruumi mõõtmeid vähendatakse uute rajatavate seintega, mis vastavad tuleohutusosas toodule. Seina materjalina kasutada Aeroc Classic 150 ehitusplokki. Seina ehitamisel lähtuda plokkide tootja poolt antud juhendmaterjalidest. Katla-ja pelletiruuumile paigaldatakse uued uksed M9x21 EI30. Uksed peavad olema varustatud automaatse sulguriga. Ukse paigaldamisel lähtuda ukse tootjatehase poolt antud juhendmaterjalidest. Tuleohutuse osa Katlaruumi rekonstrueerimisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigis kehtivatest ehitise tuleohutuse standardidest EVS-812 osadest 1, 3, 4 ja 7. Lk.8/9

9 EVS-812-7:2008 põhjal peavad katlaruumi piirdetarindid tulepusivusklassi TP2 ehitises olema katla võimsusel üle 25 kw EI60. Tulekustutite vajadus katlamajas on 1 tulekustuti iga 200 m2 kohta. Katlamajja paigaldatakse pulberkustuti 6 kg - 1 tk. Katlaruumi välispiiridesse on ette nähtud võimalikul plahvatusel tekkiva ülerõhu alandamiseks paiskpind EVS 812-4:2011 nõutele vastavalt, s.o. 0,05 m 2 paiskpinda ruumi 1 m 3 kohta.paiskpinda (akent) kasutatakse ka põlengul tekkiva suitsu eemaldamiseks. Paiskpinna arvutus: ruumi kubatuur - 2,0 m (laius) x 5,0 m (pikkus) x 2,1 m (kõrgus) = 21 m 3 vajalik paiskpind - 21 m 3 x 0,05 = 1,05 m 2. Paiskpinna paigaldamiseks avatakse olemasolevad kinnilaotud vanad akna avad. Korstna osas tekitada paiskpind poole akna ulatuses. Lähtuvalt paiskpinna mõõtmetest vähendatakse olemasoleva katlaruumi mõõtmeid ja ehitatakse väikeplokist Aeroc Classic 150 seinad tulekindlusklassiga. EI60. Seina paigaldatakse teenindusuks M9x21 tulekindlusklassiga EI30. Katlamajasisene suitsutoru katlast välisseinani isoleeritakse kivivillaga s = 50 mm ja kaetakse plekiga. Paigaldatav pelletitel tootav katel on varustatud alljargneva ohutusautomaatikaga ja lisaseadmetega: tagasipõlemiskaitse pelletite etteandetorul põleti korpuse ülekuumenemiskaitse Muudes nõuetes tuleohutuse tagamisel lähtuda alljärgnevatest normatiividest: Vabariigi Valitsuse maarus nr. 54, Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded Küttesüsteemide standard EVS 812-3:2013. Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. Lk.9/9