Tallinna Muusikakeskkooli põhikooli õppekava lisa nr 4. Ainevaldkond Loodusained. 1. Valdkonna õppeaine. 2. Ainevaldkonnas kujundatavad üldpädevused

Transcript

1 Tallinna Muusikakeskkooli põhikooli õppekava lisa nr 4 Ainevaldkond Loodusained 1. Valdkonna õppeaine Loodusainete valdkonna õppeained on loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia. Tallinna muusikakeskkoolis õpetatakse aineid füüsika ja keema lõimitult ning aine kannab nimetust füüsika-keemia. Ainevaldkonna ja selle õppeainete kirjeldused on esitatud põhikooli riikliku õppekava lisas Ainevaldkonnas kujundatavad üldpädevused Kultuuri- ja väärtuspädevus Arendatakse huvi loodusteaduste kui uusi teadmisi ja lahendusi pakkuva kultuurinähtuse vastu. Väärtustatakse tervislikku eluviisi, jätkusuutlikku ja vastutustundlikku tarbimist. Arendatakse suutlikkust hinnata loodusteaduste saavutusi meie tänapäevases olmes (lõiming IX kl ajalooga). Õpilane tajub ja väärtustab oma seotust loodusega ning inimtegevuse mõju keskkonnale, samuti inimsuhteid ja suhtlemist üldisemalt läbi õuesõppe. Toetavad tegevused: temaatilise postri/plakati kujundamine, mudelite ja replikate valmistamine (vastavad ülesanded igas kooliastmes), nõuetekohane ja korrektne tööde vormistamine, täpsus ja puhtus jooniste/skeemide tegemisel. Süvendatakse taunivat suhtumist plagiaati. Heliloomingu inspiratsiooniallikatena teadvustatakse loodust ja teiste rahvaste kultuuri.

2 Sotsiaalne ja kodanikupädevus Kõikides kooliastmetes arendatakse koostööoskust erinevate inimestega ja erinevates situatsioonides rühmatööna probleemülesandeid lahendades. Aktiivse kodanikuna osaleb õpilane nii individuaalselt kui meeskonnas erinevatel üritustel/konkurssidel, mis on õpetajate poolt väljakuulutatud (nt aineolümpiaad, mälumäng vms). Sotsiaalse pädevuse kujunemisel on suurem roll ühiskonnaõpetusel, ajalool, geograafial, bioloogial, inimeseõpetusel, kirjandusel ning muusika- ja kunstilool. Õpitakse hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, teadvustatakse kohalikke ja globaalseid keskkonnaprobleeme ning leitakse neile lahendusi. Olulisel kohal on dilemmaprobleemide lahendamine, kus otsuseid langetades tuleb loodusteaduslike seisukohtade kõrval arvestada inimühiskonnaga seotud aspekte seadusandlikke, majanduslikke ning eetilis-moraalseid seisukohti. Sotsiaalset pädevust kujundavad ka loodusainetes rakendatavad aktiivõppemeetodid: rühmatöö uurimuslikus õppes ja dilemmaprobleeme lahendades, vaatlus- ja katsetulemuste analüüs ning kokkuvõtete suuline esitus. Enesemääratluspädevus on suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi; järgida terveid eluviise; lahendada iseendaga, oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid ning inimsuhetes tekkivaid probleeme. Muusikakeskkoolis pööratakse suurt tähelepanu analüütilise mõtlemise arendamisele. Loovülesannetes saadav pidev tagasiside ja eneseanalüüs aitavad õppida tundma oma huve ja võimeid ning kujundada positiivset enesehinnangut. Enesemääratluspädevuse kujunemisel on oluline roll ühelt poolt ühiskonnaõpetusel, ajalool, kirjandusel ning muusikaja kunstilool, teiselt poolt kehalisel kasvatusel, inimeseõpetusel ja bioloogial. Bioloogiatundides, kus käsitletakse inimese anatoomia, füsioloogia ja tervislike eluviiside teemasid, selgitatakse individuaalset energia- ja toitumisvajadust, tervisliku treeningu individualiseeritust, haigestumisega seotud riske ning tervislike eluviiside erinevaid aspekte.

3 Õpipädevus Õpipädevuste kujundamisel suunatakse õpilast iseseisvalt omandama õppematerjali ning leidma lisainformatsiooni (II ja III kooliastmes õppekavas toodud õpitulemusete väga heal tasemel saavutamiseks, aineolümpiaadil või -võistlusel osalemiseks). Toimub õpilaste ettevalmistamine üleminekuks internetipõhistele õppematerjalidele (füüsika-keemia VIII kl). Õpipädevust arendatakse uurimusliku õppe rakendamisega: õpilased õpivad sõnastama uurimisküsimust, planeerima ja läbi viima katset/vaatlust, analüüsima, tõlgendama ja esitama tulemusi (III kooliaste). Ajaplaneerimise kogemust arendatakse Muusikakeskkoolis läbi erinevate õppevormide ja tegevuste kombineerimise. Suhtluspädevust kujundavateks töövormideks on rühmatöö, kaasõpilastele oma lahenduskäikude selgitamine korrektses ning selges sõnastuses ja tööde esitlemine klassis (kasutades ka IKT vahendeid), kaasõpilaste kuulamine ja neile tagasiside andmine. Erinevate õpimängude kasutamine ainetundides arendab rühmajuhi ja meeskonnatöö oskusi. Suhtluspädevuse arendamine kaasneb ka loodusteadusliku info otsimisega erinevatest allikatest, sh internetist ning leitud teabe tõepärasuse hindamisega. Ühtlasi arendavad kõik loodusained vastavatele teadusharudele iseloomulike mõistete ja sümbolite korrektset kasutamist nii abstraktses teaduslikus kui ka konkreetses igapäevases kontekstis. Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus. Õpitakse mõistma loodusteaduslikke küsimusi, teaduse ja tehnoloogia tähtsust ning mõju ühiskonnale, kasutama uut tehnoloogiat ja tehnoloogilisi abivahendeid õppeülesandeid lahendades ning tegema igapäevaelus tõenduspõhiseid otsuseid. Kõigis loodusainetes koostatakse ja

4 analüüsitakse arvjooniseid, võrreldakse ning seostatakse eri objekte ja protsesse. Uurimusliku õppe vältel esitatakse katse- või vaatlusandmeid tabelitena ja arvjoonistena ning seostatakse arvulisi näitajaid lahendatava probleemiga. Ettevõtlikkuspädevus Loodusaineid õpetades püütakse uutele tõdedele jõuda probleeme uurides ja neile lahendusi pakkudes ning leides. Loodusainete rakenduslike teemade juures ilmnevad abstraktsete teadusfaktide ja teooriate igapäevaelulised väljundid (nt füüsika: akustika elemendid, optika, elekter igapäevaelus jpm). Koos sellega saadakse ülevaade loodusteadustega seotud elukutsetest, teadusasutustest ja ettevõtetest. Lisaks teaduslikele seisukohtadele õpitakse arvestama ka sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte (nt energiamajandus - füüsika ja geograafia lõiming, taimekooslused ja põllumajandus bioloogia ja geograafia lõiming) ning reageerima paindlikult ideede teostamisel ilmnevatele piirangutele. Tähtsal kohal on keskkonnaga seotud dilemmade lahendamine ja pädevate otsuste tegemine, mis peale teaduslike seisukohtade arvestavad sotsiaalseid aspekte. Koolis arendatakse ettevõtlikkust õpilasürituste korraldamise kaudu (loodusainete päev). Digipädevust arendatakse loodusainetes kasutades aktiivõppemeetodeid ja uurimuslikku õpet. Arendatakse suutlikkust kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas. Õpetatakse leidma ja säilitama digivahendite abil infot ning hindama selle asjakohasust ja usaldusväärsust. Õppetöös kasutatakse probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suheldakse ja tehakse koostööd erinevates digikeskkondades. Suunatakse õpilaste teadlikkust digikeskkonna ohtudele ning oskusele kaitsta oma privaatsust. Digikeskkonnas järgitakse samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus. Õpipädevuse arengut toetavad IKT-põhised õpikeskkonnad, mis kiire ja individualiseeritud tagasiside kaudu võimaldavad rakendada erinevaid õpistrateegiaid.

5 3. Ainevaldkonna pädevused Loodusainete ainevaldkonna pädevused on esitatud põhikooli riikliku õppekava lisas 4. Lõiming teiste valdkonnapädevuste ja ainevaldkondadega Antud ainevaldkonna õppeainete vahel - lõiming ainevaldkonna ainetes toimub läbivate teemade kaudu (pms keskkond ja jätkusuutlik areng ning tervis ja ohutus) ja seda korraldatakse mitme aine koostöös ainepäeva, õppekäigu või õuesõppe päevana. Muusikaga Paljud loodusnähtused ja nendevahelised seosed võivad olla aluseks esteetilistele elamustele ning pakkuda inspiratsiooni muusika loomiseks ja interpreteerimiseks. Käsitletavad teemad: rahvamuusika (muusikalugu) ja selle instrumendid; pillide kvaliteedi säilitamine (füüsika), tutvumine eluslooduse häältega, kasutades audiovisuaalseid materjale (loodusõpetus ja bioloogia), lainenähtused ja heli (füüsika), kuulmine (bioloogia). 4. Läbivate teemade käsitlus Keskkond ja jätkusuutlik areng Lähtudes oma kodukoha loodus- ja tehiskeskkonnast õpib õpilane kirjeldama tervislikku elukeskkonda (II ja III kooliaste, inimese- ja loodusõpetuse lõiming). Arutletakse üleilmastumise ja

6 jätkusuutliku elukeskkonna hoidmise probleemide üle (ühiskonnaõpetuse, bioloogia ja loodusõpetuse lõiming). Taimekoosluste uurimine (II kooliastme loodusõpetus; ökoloogia ja keskkonnakaitse bioloogia ja geograafia lõiming), energiamajanduse probleemid (füüsika ja geograafia lõiming), tervislikud eluviisid (bioloogia ja inimeseõpetus). Õpilast suunatakse kasutama omandatud teadmisi ja oskusi keskkonna säästmisel (nt pakutakse võimalust osaleda keskkonnaalastes projektides). Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Arendatakse oma oskuste hindamist (vastavad tekstülesanded, koostööülesanded, erinevate rollide täitmisega seotud ülesannete analüüs, seos igapäevaeluga, käsitletav kõikides kooliastmetes). Teabekeskkond Õpilast suunatakse omandama oskusi eri keskkondadest teabe leidmiseks ja õppima kriitiliselt suhtuma meedias pakutavasse infosse, eriti manipulatsioonidesse arvandmetega. I kooliastmest alates arendatakse paralleelselt kõikide e-õppe ülesannetega internetialast teadlikkust ja õpetatakse turvalist käitumist virtuaalmaailmas. Kriitilise lugemise arendamine ning juhendmaterjalide ja teabelehtede kasutusoskuse kujundamine toimub läbi ainetundide (alates II kooliastmest). Käsitletavatest teemadest nt ilmavaatlused, ilmajaama andmete analüüs, ilmakaartidega tutvumine (II kooliastme loodusõpetus ja III kooliastme geograafia), astroloogia ja astronoomia (füüsika). Tehnoloogia ja innovatsioon IKT kasutamine õppetegevuses (kõikides loodusainetes, nt esitatavate teemade visualiseerimine läbi PowerPoint esitluste, foto- ja videomaterjali). Õpilasi suunatakse tutvuma rakendusteaduste

7 uuemate saavutustega. Loovateks inimesteks kujunemisel pakutakse õpilastele võimalust temaatilistel konkurssidel osalemiseks. Tervis ja ohutus Enesemääratluspädevust kujundades tutvutakse tervise ning seda ohustavate teguritega (V kl inimeseõpetus). Ohutu liiklemine ja sportimine (V kl inimeseõpetus, kehaline kasvatus, VIII kl füüsika, IX kl geograafia). Oma tervisenäitajate tundmine, tervislik toitumine (II kooliastme inimeseõpetus, III kooliastme bioloogia), alkoholisisaldus veres ja selle tagajärjed (IX kl bioloogia ja keemia). Toiduahelad ja toiduvõrgustik (II ja III kooliastme loodusõpetus, bioloogia ja geograafia). Kiirguskaitse (IX kl füüsika). Ohutusnõuete järgimine (III kooliastme keemia ja füüsika). Väärtused ja kõlblus Loodusainete õpetamisel kujundatakse nõuetekohase ja korrektse tööde vormistamise, täpsuse ja puhtusega jooniste/skeemide tegemisel hoolsust ja süstemaatilisust. Kujundatakse tauniv suhtumine plagiaati. Loodusainete õpetamisel väärtustatakse bioloogilist mitmekesisust ja arendatakse hoolivat suhtumist elus ning eluta keskkonda. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Uurimusliku õppega omandavad õpilased probleemide püstitamise, töö planeerimise ja teostamise ning tulemuste analüüsi ja tõlgendamise oskused. Et õpilasest kujuneks aktiivne ja vastutustundlik kodanik, pakutakse talle temaatilistel üritustel või konkurssidel osalemise võimalust.

8 Kultuurilist identiteeti kujundatakse teadusajaloo elementide käsitlemisel. Selgitatakse eestlaste kultuurilist tausta (eestlased kui loodusrahvas, loodusainete ja ajaloo lõiming). Kujundatakse sallivat ja lugupidavat suhtumist teiste kultuuride esindajatesse ning nende tavadesse ja loomingusse (koostöö YFU vahetusõpilastega). Teisest rahvusest õpilasega (YFU vahetusõpilane, teise koduse keelega õpilane) koostöö tegemine ja ühisprojektid klassisiseselt (lõiming kõigi õppeainete vahel). 5. Õppetegevus Ainetunnid toimuvad vastavalt tunnijaotusplaanile: e-tunnid e-õppekeskkonnas ja kontakttunnid vastavalt kooli tunniplaanile. Kodused tööd Kooli eripära arvestades on koduste tööde maht viidud miinimumini, kuid selle täitmise olulisus on määrav õpitu kinnistumisel. Kodused ülesanded toetavad teema omandamist, suurendavad õpilase iseseisvust, aitavad õpilasel võtta vastutust õppeprotsessi planeerimise eest. Kodused tööd võivad olla seotud ka suuremate projektidega (nt referaat, PowerPoint i esitlus või õpe e-õppekeskkonnas). Õppemeetodid loeng, rühmatöö, iseseisev töö õppematerjaliga (õpik, töövihik, tööleht, e- materjalid jms), õpimängud, õuesõpe, paaristöö, tagasiside kaaslastelt ja õpetajalt, tunnikontroll, kontrolltöö, test (IKT), individuaalsed tööd (essee, referaat, ristsõna, esitlus jm), tunni või tunniosa läbiviimine õpilase poolt, võimaluse korral õppekäik.

9 e-õpe Võimaluse korral elektroonsete õppematerjalide kasutamine (animatsioonid, simulatsioonid, õppefilmid: jm) ja erinevates keskkondades teadmiste kinnistamiseks koostatud ülesannete lahendamine (nt Miksike, HotPotatoes, Koolielu jpt). Võimaluse korral osalemine piirkondlikel aineolümpiaadidel ja -võistlustel. 6. Hindamine Kujundav hindamine on mõeldud tagasiside andmiseks ja õpilase ainealase eripäraga toimetuleku hindamiseks ning üldjuhul ei omanda numbrilist väärtust. Kujundav hindamine hõlmab järgmist: koduseid ülesandeid - üldjuhul hinnatakse koduseid töid vaid kujundavalt, kui just õpetaja ei ole teisiti öelnud (nt kodune kontrolltöö, referaat, praktiline töö jms). Tegemata kodune töö märgitakse e-päevikus tähisega K (sooritamise tähtaeg kolm nädalat, kui ei ole õpetaja öelnud teisiti); sooritustulemust võib märgistada tähisega A (arvestatud) või MA (mittearvestatud). Tulemusi arvestatakse perioodi kokkuvõtva hinde panemisel. tööde korrektset nõuetekohast vormistamist, õppevahendite korrashoidu ja käsitsemist, ohutusnõuetest kinnipidamist. tööde esitamise tähtaegadest kinnipidamist. individuaalse arengu arvestamist tuginedes õpetaja poolt eelnevalt antud tagasisidele (õppetöö kui protsess). tööpanust - õpilase suuline/kirjalik kaasatöötamine ainetunnis kasutades selleks õppetöös ettenähtud õppevahendeid, rühmatöös/arutelus/probleemülesannete lahendamisel osalemise aktiivsus, iseseisvus tööülesannete täitmisel (sh juhendmaterjalide kasutamine). Õpetaja võib üks kord õppeveerandi jooksul enne kokkuvõtva hinde panemist hinnata tööpanust numbriliselt vastavalt kooli hindamisjuhendile.

10 Tunnikontrollide ja tasemetööde hindeid ei saa parandada. Puudumise tõttu tegemata jäänud tunnikontroll ei kuulu järeletegemisele, kui ei ole õpetaja poolt eelnevalt määratud teisiti. Füüsikas-keemias moodustab uurimuslike ja otsuste langetamise oskuste hindamine 20 % numbrilisest hindest. Lõimitud õppeaine füüsika-keemia kooliastmehinne kajastub lõputunnistusel eraldi füüsika ja keemia hindena. Kokkuvõttev hinne 75% moodustab õpitulemuste numbriline hinnang ja 25% kujundav hinnang. Hindamise põhimõtteid tutvustatakse õpilastele igal õppeaastal esimeses ainetunnis. Riiklikus õppekavas kehtestatud õpitulemused füüsikas ja keemias saavutatakse ainete lõimimise ja õpilase iseseisva töö kaudu. Selleks kasutatakse tunni- ja koolivälist õpet ning võimalusi korraldada õpet väljaspool kooliruume ja virtuaalses õppekeskkonnas. Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni. Kooli õppeinfosüsteemis ja õpilasraamatus kajastub koondhinne (veerandi-, poolaasta-, aastahinne) vastavalt koolis toimuvale reaalsele õppele lõimitud aine füüsika-keemia hindena. Põhikooli riiklikule lõputunnistusele kantakse lõimitult õpitud aine füüsika-keemia aastahinne eraldi õppeainete füüsika ja keemia hindena. Ainete tiheda lõimimise tõttu ei eristata siin teadmiste hindamist ainepõhiselt. Ainevaldkonna konkreetses õppeaines oodatavad õpitulemused ja nende saavutamist toetav õppesisu, IKT kasutus ja lõimingu kohad on esitatud vastavas ainekavas.

11 Loodusõpetuse ainekava TMKK põhikoolis 1. klassile 1 tund nädalas, õppemaht 35 tundi TEEMAD ALATEEMAD OODATAVAD ÕPITULEMUSED IKT, lõiming Inimese meeled ja avastamine Inimese meeled ja avastamine Õpilane teab meelte erinevaid omadusi ja oskab oma meelte abil omadusi määrata. Õpilane väärtustab maailma tunnetamist oma meelte kaudu. Meelte kasutamine mängulises ja uurimuslikus tegevuses. Antud õppeteemaga kujundatakse väärtus-, sotsiaalset, enesemääratlus-, õpi-, suhtlus- ja matemaatikapädevust. Teemal on oluline roll läbiva teema Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng elluviimisel. Elu ja elukeskkonna säilitamiseks vajalikud väärtushinnangud aitavad ellu rakendada ka läbivat teemat Väärtused ja kõlblus. Eesti keel: lugemispalad; muusika: kuulamisega seotud mängud; kehaline kasvatus: liikumismängud, kasutades erinevaid meeli; tööõpetus: käeline tegevus.

12 Aastaajad Elus ja eluta Õpilane teab, et taimed, loomad ja seened on elusolendid; teab nimetada elusa ja eluta looduse objekte ja nende omadusi; viib läbi lihtsamaid loodusvaatlusi ning uurimuslikke tegevusi; eristab elus- ja eluta looduse objekte ja nähtusi ning vaatleb, nimetab, kirjeldab ja rühmitab neid; oskab käituda õppekäigul loodussõbralikult. Asjad ja materjalid Õpilane teab, et on olemas looduslikud ja inimese tehtud asjad ning materjalid; kirjeldab looduslikke ja tehislikke objekte erinevate meeltega saadud teabe alusel; eristab tahkeid ja vedelaid aineid; eristab inimese valmistatut looduslikust; väärtustab nii looduslikku kui inimese loodut ning suhtub kõigesse sellesse Aastaaegade vaheldumine looduses seoses soojuse ja valguse muutustega. säästvalt. Õpilane teab, et looduses aset leiduvad muutused sõltuvalt aastaaegadest ning valgusest ja soojusest; märkab muutusi looduses ja seostab neid aastaaegade vaheldumisega, kirjeldab aastaajalisi muutusi (kõnes, kirjas, joonistades); teeb lihtsamaid loodusvaatlusi, kannab vaatlusinfo tabelisse, jutustab vaatlusinfo/tabeli põhjal ilma muutumisest; teab, et elusolendite mitmekesisus ja aktiivsus sõltub aastaaegadest. Õppekäik kooliümbruse elusja eluta loodusega tutvumiseks. Õppefilmide vaatamine, loodushäälte kuulamine. Eesti keel: tekstide lugemine; omaduste kirjeldamine; käsitöö: erinevate materjalide omadused. Erinevad töölehed p3/ Tiigrihüppe kodulehelt ( body&id=34) leiab õppematerjali Õppekäigud looduses (etöölehed). Kunstiõpetus: aastaaegade vaheldumine ja valgusemängude kujutamine; matemaatika: nädala, kuu ja aasta pikkus; eesti keel: õigekiri vaatlustabelites.

13 Loomad ja seened erinevatel aastaaegadel. Kodukoha elurikkus ja maastikuline mitmekesisus. Õpilane toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel aastaaegadel; tunneb kodu- ja kooliümbrust, teab kodu- ja kooliümbruse tüüpilisemaid taimi ja loomi. oskab vaadelda, nimetada, rühmitada ja kirjeldada kodukoha, kooliümbruse elusa ja eluta looduse objekte; teab tuntumaid kodukoha/kooliümbruse vaatamisväärsusi; tunneb huvi oma kodukoha, inimeste/ajaloo/looduse vastu; hoiab oma kodukoha loodust ja ehitisi. Elu ja elukeskkonna säilitamiseks vajalikud väärtushinnangud aitavad ellu rakendada läbivat teemat Väärtused ja kõlblus. Eesti keel: lugemispalad; kunstiõpetus: enda kodu- ja kooliümbruse maastiku või vaatamisväärsuste kujutamine; kehaline kasvatus: orienteerumismängud.

14 Loodusõpetuse ainekava TMKK põhikoolis 2. klassile 1 tund nädalas, õppemaht 35 tundi TEEMAD ALATEEMAD OODATAVAD ÕPITULEMUSED IKT, lõiming Organismid ja elupaigad. Maismaataimed ja -loomad, nende välisehitus ja mitmekesisus. Taimede ja loomade eluavaldused: toitumine ja kasvamine. Koduloomad. Veetaimede ja -loomade erinevus maismaa organismidest. Õpilane teab õpitud maismaaloomi ja -taimi, teab loomade ja taimedega seotud ohtusid ning looduslikke ohte; oskab rühmitada ja ära tunda kodukoha levinumaid taime- ja loomaliike; kasutab õppetekstides leiduvaid loodusteaduslikke mõisteid suulises ja kirjalikus kõnes. Õpilane teab, et organism hingab, toitub, kasvab, paljuneb; kirjeldab õpitud maismaaloomade välisehitust, toitumist ja kasvamist, seostab neid elupaigaga; kirjeldab taimede välisehitust, märkab ja kirjeldab taimede arengut. Õpilane eristab mets- ja koduloomi; teab, miks peetakse koduloomi, ja oskab nimetada nende vajadusi; oskab märgata ja kirjeldada koduloomade arengut; suhtub vastutustundlikult koduloomadesse, ei jäta koduloomi hoolitsuseta. Õpilane teab õpitud veetaimi ja -loomi; teab, et on olemas erinevad elupaigad, et erinevatel organismidel on erinevad nõuded elukeskkonnale; teab maismaa- ja veetaimede põhierinevusi; vaatleb taimi ja loomi erinevates elukeskkondades; väärtustab veetaimede ja - loomade mitmekesisust ja tähtsust looduses. Õppefilmide ja videote vaatamine; Matemaatika: mõõtmised, mõõtetulemuste arvutamine. Eesti keel: referaadid ja loovtööd. Erinevate töölehtede kasutamine, hot potatoes-tüüpi testide lahendamine. Õppefilmide vaatamine; eesti keel: ühe taime või looma uurimine, ülevaate koostamine.

15 Ilm. Ilmastikunähtused, ilmavaatlused. Õpilane teeb ilmavaatlusi, iseloomustab ilma; teeb ilmateate põhjal järeldusi ning riietub vastavalt; tunneb huvi uurimusliku tegevuse vastu. Teemat võib käsitleda seostatuna teiste loodusõpetuse teemadega. Otsene seos on teemaga Mõõtmine ja võrdlemine, kuid ka teemade Inimene ning Organismid ja elupaigad käsitlemisel on tähtis pöörata tähelepanu ilmastikule: nt enne õppekäike tuleks tutvuda ilmateatega ning õppekäikude ajal võiks teha ilmavaatlusi ja võrrelda hiljem ilmaennustust tegelike ilmaoludega.

16 Loodusõpetuse ainekava TMKK põhikoolis 3. klassile 1 tund nädalas, õppemaht 35 tundi TEEMAD ALATEEMAD OODATAVAD ÕPITULEMUSED IKT, lõiming Organismide rühmad ja kooselu. Taimede mitmekesisus. Loomade mitmekesisus. Seente mitmekesisus. Õpilane teab, et taimed on elusad organismid; teab, et taimed vajavad päikesevalgust ning toodavad seente ja loomade poolt kasutatavaid toitaineid ja hapnikku; nimetab ja oskab näidata taimeosi, leida tunnuseid, mille abil taimi rühmitada; eristab õistaime, okaspuud, sõnajalgja sammaltaime. Õpilane teab, et loomade hulka kuuluvad putukad, ämblikud, ussid, kalad, konnad, maod, linnud ja imetajad; teab, et ühte rühma kuuluvatel loomadel on sarnased tunnused; eristab kala, kahepaikset, roomajat, lindu ja imetajat ning selgrootut, sh putukat; kirjeldab õpitud loomaliikide eluviise ja elupaiku; oskab seostada loomade ehituslikke ja käitumuslikke eripärasid nende elukeskkonnaga; tunneb ära õpitud loomi piltide järgi ja looduses. Õpilane teab seente mitmekesisust ja seda, et seened elavad mullas ja teistes organismides; teab, et mõningaid seeni kasutatakse toiduainete valmistamiseks ning pagaritööstuses; eristab söödavaid ja mürgiseid kübarseeni; eristab seeni taimedest ja loomadest; tunneb õpitud seeni piltide järgi ja looduses. Kunstiõpetus: kompositsioonid taimedega, veebist leitav informatsioon (nt. Eesti keel: referaadid ja loovtööd. Õppevideod loomadest, loomade häälitsuste kuulamine. Veebimaterjalide kasutamine (nt. Multifilmid ja õppevideod seentest (sh mürgiseentest).

17 Liik, kooslus, toiduahel. Õpilane teab, et ühte liiki kuuluvad organismid on sarnased; teab, et looduses on kõik omavahel seotud, et toiduvõrgustike abil saab iseloomustada organismidevahelisi suhteid; koostab õpitud liikidest lihtsamaid toiduahelaid; mõistab, et liikide mitmekesisus on üks loodusrikkusi; saab aru, et kõik taimed ja loomad on vajalikud, et nad on osa loodusest ja neid peab kaitsma. Liikumine Liikumise tunnused. Õpilane teab liikumise tunnust: keha asukoht muutub teiste kehade suhtes; eristab liikumist ja paigalseisu. Jõud liikumise põhjusena. Õpilane teab, et keha ei saa hetkeliselt liikuma panna ega peatada; teab, et pidurdamisel läbib keha teatud teepikkuse; teab, millest sõltub liikuva keha peatamise aeg ja tee pikkus (kiirus, teekatte libedus). Elekter ja magnetism. Vooluring. Elektrijuhid ja mitteelektrijuhid. Elektri kasutamine ja säästmine. Õpilane teab lüliti osa vooluringis; eristab töötavat ja mittetöötavat vooluringi. Õpilane teab, et mõned ained juhivad elektrivoolu ja teised ei juhi; teab, et niiske keskkond juhib elektrivoolu ja et elekter võib olla ka ohtlik. Õpilane saab aru elektri säästmise vajalikkusest; saab aru, et koduses majapidamises kasutatav elekter on inimesele ohtlik ja sellega ei tohi mängida. Eesti keel: lihtsamate uurimuste koostamine. Õppkäikude töölehtede täitmine (nt. aadressilt p3/080304). Õppimine katsete (avastuste) kaudu. Liikuvate kehade kauguse ja kiiruse hindamine. Matemaatika: lihtsam pidurdusteekonna mõõtmine. Õppimine katsete (avastuste) kaudu. Lihtsama vooluringi ehitamine õppevideo juhendi järgi. Töölehed internetis. Eesti keel: esseede ja loovtööde koostamine energia säästmise teemadel.

18 Plaan ja kaart. Eesti kaart. Kooliümbruse plaan Õpilane teab, et kaart on suurema maa-ala mudel ja et värvused ja märgid kaardil on leppemärgid; saab aru lihtsast plaanist või kaardist, leiab kooliümbruse plaanilt tuttavaid objekte; kirjeldab kaardi abil tegelikke objekte, tunneb kaardil värvide järgi ära maismaa ja veekogud; teab õpitud kaardiobjekte ja oma kodukoha asukohta kaardil. Ilmakaared ning nende määramine kaardil ja looduses. Tuntumad kõrgustikud, madalikud saared, poolsaared, lahed, järved, jõed ja asulad Eesti kaardil. Õpilane teab põhiilmakaari ja vaheilmakaari; kirjeldab Eesti kaardi järgi objektide asukohti, kasutades ilmakaari; määrab kompassi abil põhja- ja lõunasuunda; seostab kaardiobjektid ilmakaartega (nt Valga asub Lõuna-Eestis); saab aru, et ilmakaarte tundmine ning nende määramisoskus on elus vajalik. Õpilane näitab Eesti kaardil oma kodukohta, suuremaid kõrgustikke, madalikke, saari, poolsaari, lahtesid, jõgesid, järvesid ja linnu. Eesti keel: loovtööd või lihtsamad uurimused erinevate Eesti paikade kohta. Kehaline kasvatus: orienteerumismängud. Eesti kaardi põhiste lauamängude mängimine. Kehaline kasvatus: orienteerumismängud; erinevad õppevideod, töölehtede täitmine veebis. Eesti keel: Tekstide lugemine. Õppevideod, Eesti-teemalised filmid.

19 Loodusõpetuse ainekava TMKK põhikoolis 4. klassile 1 tund nädalas, õppemaht 35 tundi TEEMAD ALATEEMAD OODATAVAD ÕPITULEMUSED IKT, lõiming Maailmaruum. Päike ja tähed. Päikesesüsteem. Tähistaevas. Tähtkujud. Õpilane tunneb huvi maailmaruumi ehituse vastu. Õpilane nimetab Päikesesüsteemi planeedid, kirjeldab joonise põhjal Päikesesüsteemi ehitust. Õpilane märkab tähistaeva ilu, mudeldab kuu tiirlemist ümber Maa, mudeldab Maa tiirlemist ümber Päikese, mudeldab Maa pöörlemist ning oskab põhjendada gloobuse ja valgusti (taskulamp, laualamp) abil öö ja päeva vaheldumist Maal. Õpilane kirjeldab tähtede asetust galaktikas; teab, et on olemas erinevaid tähtkujusid. Tööõpetus: mudelite valmistamine. Eesti keel: jutud ja tekstid maailmaruumi, Päikese ja tähtede kohta. Matemaatika: suuruste, kauguste ja masside võrdlemine. Pikkus- ja ajaühikud. Eesti keel: referaadid, tekstid. Päikesesüsteemi kohta videote vaatamine. Erinevad tähistaeva videod, töölehed. Kunstiõpetus: tähistaeva kujutamine. Eesti keel: lihtsamate uurimuste koostamine, muistendite lugemine. Töölehtede täitmine, hotpotatoes tüüpi testide täitmine.

20 Suur Vanker ja Põhjanael. Õpilane teab müüti Suurest Vankrist, leiab taevasfääril ja taevakaardil Suure Vankri ja Põhjanaela ning määrab põhjasuuna. Galaktikad. Astronoomia. Õpilane teab, et Päikesesüsteem asub galaktikas nimega Linnutee; teab, mis on galaktika. Õpilane teab, et astronoomid uurivad kosmilisi kehi; eristab astronoomiat kui teadust ja astroloogiat kui inimeste uskumust. Planeet Maa. Gloobus kui Maa mudel. Õpilane kirjeldab gloobust kui Maa mudelit; kuju, pöörlemine, leppemärkide tähendus. Maa kujutamine kaartidel. Erinevad kaardid. Suuremad riigid Euroopa kaardil. Eesti asend Euroopas. Geograafilise asendi iseloomustamine. Looduskatastroofid: vulkaanipursked, maavärinad, orkaanid ja üleujutused. Õpilane teab, mida tähendab poliitiline kaart, nimetab riigi geograafilise asendi tunnused, Õpilane teab, kus asub Euroopa; oskab leida suuremaid Euroopa riike kaardil või gloobusel; oskab leida Eesti asukoha kaardil või gloobusel. Õpilane iseloomustab maailma poliitilise kaardi järgi etteantud riigi, sh Eesti geograafilist asendit, nimetab riigi geograafilise asendi tunnused. Õpilane kirjeldab vulkaanipurset ja sellega kaasnevaid ohtusid loodusele, sh inimesele; teab, et Maa sisemuses on piirkondi, kus kivimid ei ole kõvad; toob näiteid looduskatastroofide kohta ning iseloomustab nende mõju loodusele ja inimeste tegevusele. Kunstiõpetus: muistendite järgi pildi joonistamine. Eesti keel: teabeallikate kallal töötamine. Õppevideote vaatamine. Eesti keel: uurimustöö astronoomia ja astroloogia erinevustest ja sarnasustest, kirjelduste ja iseloomustuste koostamine. Õppekäik observatooriumisse, tunnikülaline astroloog. Käsitöö: gloobuse kui Maa mudeli valmistamine. Eesti keel: tekstid, infoallikate järgi kokkuvõtete tegemine. Matemaatika: Pikkusühikud. Käsitöö: vulkaani mudeli valmistamine Eesti keel: tekstide lugemine, loovtööd. Videoklipid, meedias ilmunud artiklid ja pildid.

21 Elu mitmekesisus Maal. Organismide mitmekesisus: ühe- ja hulkraksed organismid. Organismide eluavaldused: toitumine, hingamine, paljunemine, kasvamine, arenemine, reageerimine keskkonnatingimustele. Elu erinevates keskkonnatingimustes. Elu areng Maal. Õpilane märkab looduse ilu ja erilisust ja väärtustab bioloogilist mitmekesisust; selgitab ühe- ja hulkraksete organismide erinevusi, oskab kasutada valgusmikroskoopi. Õpilane märkab elusolendite eluavaldusi ja arvestab neid igapäevaelus; nimetab bakterite eluavaldusi ning tähtsust looduses ja inimeste elus; võrdleb taimede, loomade, seente ja bakterite eluavaldusi. Õpilane toob näiteid taimede ja loomade kohastumise kohta kõrbes, vihmametsas, mäestikes ning jäävööndis. Õpilane teab, et kõik organismid koosnevad rakkudest, teab, et keskkonnatingimused erinevad Maal. Töölehtede koostamine, läbi mikroskoobi videote vaatamine. Praktiliste tegevuste kaudu kujundatakse tehnoloogilist pädevust. Interaktiivsete töölehtede täitmine. Kehaline kasvatus: fantaasiamängud, kus õpilased peavad kujutama teatud Maa piirkondades elavaid loomi, taimi vmt. Eesti keel: esitluste koostamine dinosauruste või mõne Maa piirkonna kohta.

22 Loodusõpetuse ainekava TMKK põhikoolis 5. klassile 2 tundi nädalas, õppemaht 70 tundi TEEMA ALATEEMAD OODATAVAD ÕPITULEMUSED IKT, PRAKTILISED TÖÖD, LÕPMING Jõgi ja järv Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Jõgi elukeskkonnana. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järves. Jõgede ja järvede elustik. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus. Põhimõisted: jõgi, jõesäng, suue, lähe, peajõgi, lisajõgi, jõestik, jõe langus, voolukiirus, kärestik, juga, suurvesi, madalvesi, järv, umbjärv, läbivoolujärv, rannajärv, tootjad, tarbijad, lagundajad, toiduahel,toiduvõrgustik, 1) väärtustab siseveekogude maastikulist mitmekesisust; 2) märkab inimtegevuse mõju kodukoha siseveekogudele; 3) väärtustab veetaimede ja -loomade mitmekesisust ja tähtsust looduses; 4) käitub siseveekogude ääres keskkonnateadlikult ja - hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid; 5) kirjeldab loodusteadusliku meetodi rakendamist veekogu uurimisel; 6) nimetab ning näitab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi; 7) iseloomustab ja võrdleb kaardi ning piltide järgi etteantud jõgesid (paiknemine, lähe ja suue, lisajõed, languse ja voolukiiruse seostamine); 8) iseloomustab vett kui elukeskkonda, kirjeldab elutingimuste erinevusi jõgedes ja järvedes ning selgitab vee ringlemise tähtsust järves; 9) kirjeldab jõe ja järve elukooslust, nimetab jõgede ja järvede tüüpilisemaid liike; 10) toob näiteid taimede ja loomade kohastumuste kohta eluks vees ja veekogude ääres; 11) teab jõe ja järve elukoosluste tüüpilisi liike; 12) selgitab, kuidas loomad vees hingavad ja liiguvad; 13) teab Eesti suuremaid järvesid ja jõgesid; 14) tunneb pildil ära joa ja kärestiku; Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Kahe Eesti jõe või järve võrdlemine kaardi ning teiste infoallikate järgi. 2. Tutvumine eluslooduse häältega, kasutades audiovisuaalseid materjale. 3. Siseveekogude selgroogsetega ja taimedega tutvumine, kasutades veebimaterjale aadressidel Lõiming: matemaatika: andmete kogumine ja süstematiseerimine; eesti keel: kirjelduste ja iseloomustuste koostamine; kunstiõpetus: mapi kujundamine; muusika: muusikateosed veekogudest; inimeseõpetus: kehaline aktiivsus.

23 hõljum, rohevetikas, vesikirp, veeõitsemine, kaldataim, veetaimed, lepiskala, röövkala. 15) selgitab maismaa ja veetaimede erinevusi; Vesi Vee omadused. Vee olekud ja nende muutumine. Vedela ja gaasilise aine omadused. Vee soojuspaisumine. Märgamine ja kapillaarsus. Põhjavesi. Joogivesi. Vee kasutamine. Vee reostumine ja kaitse. Vee puhastamine. Põhimõisted: aine, tahkis, vedelik, gaas, aurumine, veeldumine, tahkumine, sulamine, soojuspaisumine, märgamine, kapillaarsus, aine olek, kokkusurutavus, voolavus, lenduvus, põhjavesi, allikas, joogivesi,setitamine, sõelumine, filtreerimine. 1) tunneb huvi looduse uurimise vastu ja väärtustab uurimistegevust; 2) väärtustab säästvat eluviisi ja toimib keskkonnateadliku veetarbijana; 3) võrdleb tahkiseid, vedelikke ja gaase nende üldiste omaduste seisukohast (kuju, ruumala); 4) teab, et veeaur on aine gaasilisena ja selle üldised omadused on samasugused nagu õhul; 5) võrdleb jääd, vett ja veeauru; 6) teab, et vesi jäätumisel paisub, ja põhjendab jää ujumist vees; 7) kirjeldab jää sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri mõõtmise katset; 8) teab, et veeaur on vesi gaasilises olekus; 9) teab, et jää sulamistemperatuur on sama mis vee tahkumis(külmumis)temperatuur; 10) nimetab jää sulamis- ja keemistemperatuuri; 11) kirjeldab vee keemist; 12) kirjeldab veeauru kondenseerumist keeva vee kohal (külm keha ja niiske õhu jahtumine); 13) kirjeldab vee soojuspaisumise katset ja kujutab vaadeldavat joonisel; 14) põhjendab, miks vett soojendatakse anuma põhjast; 15) kirjeldab märgamist ja mittemärgamist ning toob näiteid märguvatest ja mittemärguvatest ainetest, kirjeldab kapillaarsuse katseid ja toob näiteid kapillaarsuse ilmnemisest looduses; 16) kirjeldab vee puhastamise katseid; 17) hindab kodust tarbevee hulka ööpäevas ja teeb ettepanekuid tarbevee hulga vähendamiseks; Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Vee omaduste uurimine (vee oleku muutumine; vee soojuspaisumine; vee liikumine soojendamisel; märgamine; kapillaarsus). 2. Erineva vee võrdlemine. 3. Vee liikumine erinevates pinnastes. 4. Vee puhastamine erinevatel viisidel. 5. Vee kasutamise uurimine kodus või koolis. Lõiming: Loodusõpetus: veekogud. Matemaatika: massiühikud Inimeseõpetus: säästlik tarbimine, puhas loodus

24 Asula Elukeskkond maa-asulas ja linnas. Eesti linnad. Koduasula plaan. Elutingimused asulas. Taimed ja loomad asulas. Põhimõisted: tehiskooslus, asula plaan, parasiit, inimkaasleja loom, prahitaim, park. 18) selgitab põhjavee kujunemist ja võrdleb katse abil erinevate pinnaste vee läbilaskvust; 19) kirjeldab joogivee saamise võimalusi ning põhjendab vee säästliku tarbimise vajadust; 20) toob näiteid inimtegevuse mõju ja reostumise tagajärgede kohta veekogudele. 1) märkab oma kodukoha ilu ja erilisust; 2) väärtustab elukeskkonna terviklikkust, säästvat eluviisi, järgib tervislikke eluviise; 3) tunneb huvi asula elukeskkonna uurimise vastu, kasutab julgelt loovust ja fantaasiat; 4) mõistab, et inimeste elu asulas sõltub looduslikest ressurssidest; 5) hoolib asula elusolenditest ja nende vajadustest; 6) liigub asulas turvaliselt; 7) tegutseb asulas loodus- ja kultuuriväärtusi ning iseennast kahjustamata; 8) märkab kodukoha keskkonnaprobleeme ning on motiveeritud osalema eakohastes keskkonnakaitseüritustes; 9) teab ja näitab kaardil Eesti maakonnakeskusi ja suuremaid linnu; 10) võrdleb erinevate teabeallikate järgi oma koduasulat mõne teise asulaga; 11) iseloomustab elutingimusi asulas ning toob näiteid inimkaaslejate loomade kohta; 12) koostab asulat iseloomustavaid toiduahelaid; 13) võrdleb keskkonnatingimusi maa-asulas ja linnas; 14) toob näiteid asula elustikku ja inimese tervist kahjustavate tegurite kohta; 15) hindab kodukoha õhu seisundit samblike esinemise põhjal; 16) teeb ettepanekuid keskkonnaseisundi parandamiseks koduasulas; Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Õppekäik asula elustikuga tutvumiseks. 2. Keskkonnaseisundi uurimine koduasulas. 3. Minu unistuste asula keskkonnahoidliku elukeskkonna mudeli koostamine. Lõiming: inimeseõpetus, matemaatika, eesti keel: plaan ja kaart. Projekt Minu unistuste asula.

25 17) teab, kuidas tingimused linnas kahjustavad linnapuid ja inimese tervist; 18) teab inimkaaslejaid loomi; Pinnavormid Pinnavormid, nende kujutamine kaardil. Kodukoha ja Eesti pinnavormid ning pinnamood. Suuremad kõrgustikud, madalikud ja tasandikud, Põhja- Eesti paekallas. Mandrijää osa pinnamoe kujunemises. Pinnamoe mõju inimtegevusele ja inimese kujundatud pinnavormid. Põhimõisted: pinnavorm, küngas, org, nõgu, mägi, nõlv, jalam, samakõrgusjoon, suhteline ja absoluutne kõrgus, kõrgustik, tasandik, madalik, paekallas, pinnamood, mandrijää, voor, moreen, rändrahn. 1) kirjeldab samakõrgusjoonte järgi pinnavormi kuju, absoluutset ja suhtelist kõrgust ning nõlvade kallet; 2) kirjeldab kaardi järgi oma kodumaakonna ja Eesti pinnamoodi, nimetades ning näidates pinnavorme kaardil; 3) toob näiteid mandrijää mõju kohta Eesti pinnamoe kujunemisele; 4) selgitab pinnamoe mõju inimtegevusele ja toob näiteid inimtegevuse mõju kohta koduümbruse pinnamoele. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. künka kujutamine kaardil samakõrgusjoontega. Lõiming: loodusõpetus: planeet Maa atlase, kaartide kasutamine; eesti keel: pinnamoe kirjeldused mitmesugustes juttudes, Kalevipoja lood; ajalugu: linnamäed, maalinnad;

26 Soo Soo elukeskkonnana. Soode teke ja paiknemine. Soode areng: madalsoo, siirdesoo ja raba. Elutingimused soos. Soode elustik. Soode tähtsus. Turba kasutamine. Kütteturba tootmise tehnoloogia. Põhimõisted: madalsoo, siirdesoo, raba, älves, laugas, turbasammal, turvas. 1) väärtustab soo bioloogilist mitmekesisust; 2) suhtub vastutustundlikult soo elukeskkonda; 3) väärtustab uurimuslikku tegevust; 4) iseloomustab kaardi järgi soode paiknemist Eestis ja oma kodumaakonnas; 5) oskab põhjendada Eesti sooderohkust; 6) selgitab soode kujunemist ja arengut; 7) seostab raba kui elukeskkonna eripära turbasambla ehituse ja omadustega; 8) võrdleb taimede kasvutingimusi madalsoos ja rabas; 9) koostab soo kooslust iseloomustavaid toiduahelaid; 10) selgitab soode tähtsust ja kaitse vajadust; 11) teab soo kui elukoosluse tüüpilisi liike; 12) teab turbasambla ehituse iseärasusi; 13) teab soo arenguetappe. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Sookoosluse uurimine õppekäigu, mudelite või veebimaterjalide põhjal. 2. Turbasambla omaduste uurimine. 3. Soo selgroogsetega ja taimedega tutvumine, kasutades veebimaterjale Lõiming: Loodusõpetus: pinnamood, jõgi ja järv.

27 Loodusõpetuse ainekava TMKK põhikoolis 6. klassile 2 tundi nädalas, õppemaht 70 tundi TEEMA JA TUNNI MAHT Muld Aed, põld ÕPPESISU/ ÕPPETEGEVUSED Õppesisu: Mulla koostis. Muldade teke ja areng. Mullaorganismid. Aineringe. Mulla osa kooslustes. Mullakaeve. Vee liikumine mullas. Põhimõisted: muld, aineringe, kivimite murenemine, mulla tahke osa, mullasõmerad, mullaõhk, mullavesi, huumus, huumushorisont, liivmuld, savimuld. Õppesisu: Mulla viljakus. Aed kui kooslus. Fotosüntees. Aiataimed. Viljapuu- ja juurviljaaed, iluaed. Põld kui kooslus. Keemilise tõrje mõju loodusele. Mahepõllundus. Inimtegevuse mõju mullale. Mulla reostumine ja hävimine. Mulla kaitse. Põhimõisted: fotosüntees, orgaaniline aine, väetis, viljavaheldus, liblikõielised, mügarbakterid, sümbioos, kultuurtaim, umbrohi, kahjurid, taimehaigused, ÕPITULEMUSED Õpilane 1) kirjeldab ja võrdleb erinevaid mullaproove, nimetades mulla koostisosi; 2) põhjendab katsega, et mullas on õhku ja vett; 3) selgitab muldade kujunemist ja mulla tähtsust looduses; 4) tunneb mullakaeves ära huumushorisondi; 5) kirjeldab huumuse teket ja selle osa aineringes. 6) teab, et muld tekib kivimite murenemise ja surnud organismide (peamiselt taimede) lagunemissaadustest. 7) teab, et taimed kinnituvad mulda juurtega, hangivad juurte abil mullast vett ja selles lahustunud toitaineid, mis taime lagunedes taas mulda jõuavad. Õpilane 1) tunneb huvi looduse uurimise vastu; 2) väärtustab koduümbruse heakorda; 3) väärtustab tervislikku toitu, eelistab eestimaist; 4) mõistab, et inimene on looduse osa ning elu sõltub põllumajandusest ja loodusvaradest; 5) mõistab, et keskkonnatingimuste muutmine inimese poolt häirib looduslikku tasakaalu; 6) väärtustab kodukoha elurikkust ja maastikulist mitmekesisust; 7) väärtustab mahepõllumajanduse toodangut; PRAKTILISED TÖÖD, IKT KASUTAMINE, LÕIMING Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Mulla vee- ja õhusisalduse katseline kindlaksmääramine. 2. Mulla ja turba võrdlemine. 3. Mullakaeve kirjeldamine ühe õpitava koosluse (aia, põllu, metsa, või niidu) näitel. Lõiming: matemaatika: andmete kogumine, tõlgendamine ja esitamine; emakeel: vaatluste ja nähtuste kirjeldamine. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Ühe aia- või põllutaimega seotud elustiku uurimine. 2. Aia- ja põllukultuuride iseloomustamine ning võrdlemine, kasutades konkreetseid näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale.

28 Mets keemiline tõrje, biotõrje, 8) selgitab fotosünteesi tähtsust orgaanilise aine mahepõllumajandus, köögi- ja puuvili, sort, tekkes; maitsetaim, ravimtaim, iluaed. 9) kirjeldab mullaelustikku ning toob näiteid seoste kohta erinevate mullaorganismide vahel; 10) toob esile aia ja põllukoosluse sarnasused ning selgitab inimese rolli nende koosluste kujunemises; 11) tunneb õpitud kultuurtaimi ja rühmitab neid; 12) koostab õpitud liikidest toiduahelaid ja toiduvõrgustikke; 13) toob näiteid saagikust mõjutavate tegurite kohta; 14) võrdleb keemilist ja biotõrjet ning põhjendab, miks tasub eelistada mahepõllumajanduse tooteid; 15) toob näiteid muldade kahjustumise põhjuste ja tagajärgede kohta; 16) toob näiteid põllumajandussaaduste osa kohta igapäevases toidus; 17) teab aia- ja põllu elukoosluse tüüpilisi liike; 18) teab, et mullas elab palju väikseid organisme, kellest paljud on lagundajad; 19) teab, et mulla viljakus on oluline taimekasvatuse seisukohalt; 20) teab, et taimed toodavad orgaanilist ainet ja selles protsessis eraldub hapnikku; 21) teab, et inimene muudab keskkonnatingimusi Õppesisu: Elutingimused metsas. Mets kui elukooslus. Eesti metsad. Metsarinded. Nõmme-, palu-, laane- ja salumets. Eesti metsade iseloomulikud liigid, nendevahelised seosed. Metsade tähtsus ja kasutamine. Puidu töötlemine. Metsade kaitse. ja et mullad vajavad kaitset. Õpilane 1) väärtustab metsa, selle elurikkust ning säästva metsanduse põhimõtteid; 2) väärtustab uurimistegevust metsa tundmaõppimisel; 3) käitub metsas keskkonnateadlikult ja -hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid; Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Tutvumine metsa kui koosluse ja selle elustikuga. 2. Eesti metsade valdavate puuliikide võrdlemine, kasutades näidisobjekte või veebipõhiseid õppematerjale. 3. Metsloomade tegutsemisjälgede

29 Õhk Põhimõisted: ökosüsteem, põlismets, loodusmets, majandusmets, jahiulukid, sõralised, tippkiskja, metsarinded, metsatüübid: nõmmemets, palumets, salumets, laanemets. Õppesisu: Õhu tähtsus. Õhu koostis. Õhu omadused. Õhutemperatuur ja selle mõõtmine. Õhutemperatuuri ööpäevane muutumine. Õhu liikumine soojenedes. Õhu liikumine ja tuul. Kuiv ja niiske õhk. Pilved ja sademed. Veeringe. Ilm ja ilmastik. Sademete mõõtmine. Ilma ennustamine. Põhimõisted: õhkkond, õhk, gaas, hapnik, süsihappegaas, lämmastik, tuul, tuule kiirus, tuule suund, kondenseerumine, pilved, sademed, veeringe, ilm, ilmastik, hingamine, põlemine, kõdunemine, 4) märkab muutusi metsas, mõistab, et tingimuste muutmine inimese poolt häirib metsa looduslikku tasakaalu ning seda, et metsad vajavad kaitset; 5) kirjeldab metsa kui ökosüsteemi, sh keskkonnatingimusi metsas; 6) võrdleb männi ja kuuse kohastumusi; 7) iseloomustab ja võrdleb peamisi metsatüüpe kasvutingimuste järgi; 8) võrdleb metsatüüpide erinevates rinnetes kasvavaid taimi; 9) koostab metsakooslust iseloomustavaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke; 10) selgitab, kuidas kaitsta elurikkust metsas; 11) selgitab loodus- ja majandusmetsade kujunemist, nimetab säästva metsanduse põhimõtteid; 12) teab nimetada metsa kui elukoosluse tüüpilisi liike, metsarindeid; 13) toob näiteid erinevate organismide eluavalduste ja omavaheliste seoste kohta erinevatel aastaaegadel metsas. Õpilane 1) väärtustab säästlikku eluviisi; 2) toimib keskkonda hoidvalt ning väldib enda ja teiste tervise kahjustamist; 3) mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda; 4) võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades; 5) iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi abil valdavaid tuuli Eestis; uurimine. Lõiming: loodusõpetus: muld; tööõpetus: puidu kasutamine. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Õhu omaduste ja koostise uurimine: küünla põlemine suletud anumas, õhu kokkusurutavus, õhu paisumine soojenedes, veeauru kondenseerumine. 2. Temperatuuri mõõtmine, pilvisuse ja tuule suuna määramine ning tuule kiiruse hindamine. 3. Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine Lõiming: matemaatika tabelite ja jooniste

30 tolmlemine. Läänemeri Õppesisu: Vesi Läänemeres merevee omadused. Läänemere asend ja ümbritsevad riigid, suuremad lahed, väinad, saared, poolsaared. Läänemere mõju ilmastikule. Läänemere rannik. Elutingimused Läänemeres. Mere, ranniku ja saarte elustik ja iseloomulikud liigid ning nendevahelised seosed. Mere mõju inimtegevusele ja ranna-asustuse kujunemisele. Läänemere reostumine ja kaitse. Põhimõisted: vee soolsus, segu, lahus, lahusti, riimvesi, rannajoon, rand, rannik, laug- ja järskrannik, maa- ja merebriis, rohevetikad, pruunvetikad, punavetikad, põhjaloomastik, siirdekala, rannikulinnud. 6) kirjeldab pildi või skeemi järgi veeringet; 7) iseloomustab õhku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste erinevusi vees ja õhus; 8) selgitab hapniku rolli põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel ning hapniku tähtsust organismidele; 9) toob näiteid õhkkeskkonnaga seotud kohastumuste kohta loomadel ja taimedel; 10) nimetab õhu saastumise põhjusi ja tagajärgi ning toob näiteid, kuidas vältida õhu saastumist; 11) teab, et süsihappegaas tekib põlemisel, kõdunemisel ja organismide hingamisel. Õpilane 1) märkab Läänemere ilu ja erilisust ning väärtustab Läänemere elurikkust; 2) käitub mere ääres keskkonnateadlikult ja - hoidlikult ning järgib ohutusnõudeid; 3) mõistab muutusi Läänemere elukeskkonnas, saab aru, et tingimuste muutmine inimese poolt häirib looduslikku tasakaalu ning et meri vajab kaitset; 4) näitab kaardil Läänemere-äärseid riike ning suuremaid lahtesid, väinu, saari ja poolsaari; 5) võrdleb ilmakaartide, graafikute ja tabelite järgi rannikualade ning sisemaa temperatuure; 6) iseloomustab Läänemere-äärset asustust ja inimtegevust õpitud piirkonna näitel; 7) iseloomustab Läänemerd kui ökosüsteemi; 8) selgitab Läänemere vähese soolsuse põhjuseid ja riimveekogu elustiku eripära; 9) võrdleb organismide elutingimusi järves ja meres; 10) kirjeldab erinevate vetikate levikut Läänemeres; lugemine ning koostamine. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Erineva soolsusega lahuste tegemine, et võrrelda Läänemere ja maailmamere soolsust. Soolase vee aurustamine. 2. Läänemere kaardi joonistamine mälu järgi (kujutluskaart). 3. Läänemere, selle elustiku, rannikuasustuse ja inimtegevuse iseloomustamine mitmesuguste teabeallikate abil. 4. Õlireostuse mõju uurimine elustikule. 5. Läänemere probleemide analüüsimine, tuginedes erinevatele allikatele Lõiming: Kirjandus, muusika, kunst: rannakülade eluolu kujutamine erinevates loomevahendites.

31 Elukeskkon d Eestis Õppesisu: Ülevaade eluslooduse mitmekesisusest Eestis. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Toitumissuhted ökosüsteemis. Inimese mõju ökosüsteemidele. Põhimõisted: toiduvõrgustik, laguahel, energia, parasitism, kisklus, sümbioos, konkurents. 11) koostab Läänemerele iseloomulikke toiduahelaid või -võrgustikke; 12) teab ja selgitab Läänemere reostumise põhjuseid ja kaitsmise võimalusi; 13) tunneb peamisi ranniku pinnavorme: luited, karid, saared, poolsaared; 14) teab Eesti ranniku maakerke põhjusi ning sellest tulenevat rannikujoone muutust (laidude, poolsaarte ja saarte teket ning merelahtede muutumist rannikujärvedeks); 15) nimetab Läänemere, saarte ja ranniku tüüpilisi liike. Õpilane 1) väärtustab ja hoiab elusat ja eluta loodust; 2) tunneb rõõmu looduses viibimisest; 3) mõistab, et iga organism looduses on tähtis; 4) mõistab, et muutused elukeskkonnas mõjutavad väga paljusid organisme; 5) kirjeldab tootjate, tarbijate ja lagundajate rolli aineringes ning selgitab toitumissuhteid ökosüsteemis; 6) kirjeldab ökosüsteemi elusat ja eluta osa ning selgitab loodusliku tasakaalu tähtsust ökosüsteemides; 7) põhjendab aineringe vajalikkust; 8) kirjeldab inimese mõju looduskeskkonnale ja selgitab, kuidas muutused keskkonnas võivad põhjustada elustiku muutusi; 9) koostab õpitud koosluste vahelisi toimivaid toiduahelaid ja toiduvõrgustikke; 10) selgitab toitumissuhteid: parasitism, kisklus, sümbioos, konkurents; 11) teab seoseid eluta ja eluslooduse vahel; 12) teab, et toiduvõrgustike abil saab Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Ökosüsteemi uurimine mudelite abil. 2. Veebipõhiste õpikeskkondade kasutamine toiduahelate ja toiduvõrgustike uurimiseks Lõiming: eesti keel

32 Eesti loodusvarad Loodus- ja keskkonna kaitse Õppesisu: Eesti loodusvarad, nende kasutamine ja kaitse. Loodusvarad energiaallikatena. Eesti maavarad, nende kaevandamine ja kasutamine. Kaevanduste ja karjääride kasutamisega seotud keskkonnaprobleemid. Põhimõisted: loodusvarad, taastuvad ja taastumatud loodusvarad, maavarad, setted, liiv, kruus, savi, turvas, kivim, lubjakivi, graniit, põlevkivi, karjäär, maaalune kaevandus, energia, soojus- ja elektrienergia. Õppesisu: Inimese mõju keskkonnale. Looduskaitse Eestis. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse. Kaitsealad. Niit kui Eesti liigirikkaim kooslus. Kodukoha looduskeskkonna muutumine inimtegevuse tagajärjel. Jäätmekäitlus. Säästev tarbimine. Põhimõisted: looduskaitse, bioloogiline mitmekesisus, looduslik niit, kultuurniit, puisniit, pärandkooslus, keskkonnakaitse, iseloomustada organismidevahelisi suhteid; 13) teab, et elutegevuseks on vaja energiat. Õpilane 1) väärtustab uurimistegevust loodusvarade tundmaõppimisel; 2) suhtub loodusesse säästvalt, toimib keskkonnateadliku tarbijana; 3) mõistab, et inimene on osa loodusest ning inimeste elu sõltub looduslikest ressurssidest; 4) märkab kodukoha ja Eesti keskkonnaprobleeme 5) nimetab Eesti taastuvaid ja taastumatuid loodusvarasid ning toob nende kasutamise kohta näiteid; 6) oskab eristada graniiti, paekivi, põlevkivi, liiva, kruusa, savi ja turvast; 7) toob näiteid taastuvenergia tootmise ja kasutamise võimaluste kohta oma kodukohas; 8) selgitab mõistliku tarbimise vajadust, lähtudes seosest loodusvarad tarbimine jäätmed; 9) teab Eesti loodusressursse, mida igapäevaelus kasutatakse, ning nende tavalisemaid allikaid (nt vesi, muld, puit, mineraalid, kütus, toit). Õpilane 1) märkab looduse ilu ja erilisust, tunneb huvi Eesti looduse ja selle uurimise vastu; 2) väärtustab bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust ning säästvat eluviisi; 3) mõistab, et inimene on looduse osa ning inimeste elu sõltub loodusest, suhtub loodusesse säästvalt; 4) toimib keskkonnahoidliku tarbijana; 5) märkab kodukoha ja Eesti Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Setete ja kivimite iseloomustamine ning võrdlemine. 2. Perekonna/kooli energiatarbimise uurimus. Lõiming: loodusõpetus: vesi, muld ja õhk kui elukeskkonnad, nende kaitse vajadus, asula elukeskkonnana, keskkonnahoidlik käitumine, planeet Maa, atlas, kaart, loodusvarade kandmine kontuurkaardile; matemaatika: andmete kogumine, tõlgendamine ja esitamine; eesti keel: vaatluste ja nähtuste kirjeldamine. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Individuaalse tegevuskava koostamine keskkonnahoidlikuks käitumiseks. 2.Õppekäik kaitsealale. Lõiming: loodusõpetus: kõik elukeskkonnad, Eesti loodusvarad;