= 5 + t + 0,1 t 2, x 2
|
|
- Σωτηρία Φραγκούδης
- 6 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 SAATEKS Käesoleva vihikuga lõpeb esimene samm teel füüsikastandardini. Tehtule tagasi vaadates tahaksime jagada oma mõtteid füüsikaõpetajatega, kes seni ilmunud seitsmes vihikus sisalduva õpilasteni viivad. Eesti Vabariigi Haridusseaduses defineeritakse haridusstandard igale haridustasemele esitatavate nõuete kaudu, mis esitatakse riiklikes õppekavades (RT I 2003, 20, 116). Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002.a. määrusega nr. 56. See sisaldab füüsika ainekava ja kehtestab põhikooli ja gümnaasiumi lõpetaja õpitulemused, mille saavutatuse hindamine toimub riigi tasandil (RT I 2002, 20, 116). On oluline, et õpilane ei omandaks haridusstandardina määratletud nõudeid vaid teoreetiliselt, vaid juhinduks nendest nii õpitegevuses kui igapäevases elus. Ülalöeldu põhjal valisime nõuete tsentraalseks elemendiks oskused, millega seostasime nii teadmised kui vilumused. Defineerime oskust kui teadmiste ja elementaarvilumuste kogumit, mis võimaldab jõuda püstitatud eesmärgile. Siit tuleneb õpitulemuste saavutatuse kontrollimise viis välja selgitada, mil määral tuleb õpilane toime tüüpolukorras, kus algoritm töötab, ja olukorras, kus algoritm puudub või õpilane ei ole seda õppinud. EV haridusseaduses on öeldud, et üldharidus võimaldab inimesel loovalt tegutseda ning kanda kodanikuvastutust. Loovalt tegutsemiseks vajalikud oskused kujunevad õpitegevuses, mille vormiks on õppeülesannete lahendamine. Ülesannete liigitamisel lähtusime õpitegevuse aspektidest, milleks on: a) infootsing (nii õpikust kui teatmekirjandusest), b) õpitu kasutamine füüsikaliste nähtuste ja objektide kirjeldamiseks, seletamiseks ja ennustamiseks, c) arvutus- ja graafiliste ülesannete lahendamine, d) vaatluste ja katsete korraldamine. 1. Jätkväljaandesse Teel füüsikastandardile ülesannete valimisel lähtusime füüsika ainenõukogus põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava õpitulemuste konkretiseerimise tulemusel saadud loetelust. Nimetatud loetelu on avaldatud EV Haridusministeeriumi trükises Füüsika aineraamat lehekülgedel Riigi Teatajas nr a. avaldatud Eesti põhi- ja keskhariduse riikliku õppekava võrdlemine Riigi Teataja I osas nr a. avaldatud Põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga võimaldab kinnitada, et omal ajal füüsika ainenõukogus heaks kiidetud õpitulemused ei ole vastuolus Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari a. määrusega nr
2 2. Ülesannete liigitamisel lähtusime õpitegevuse aspektidest, milleks on: a) infootsing, b) õpitu kasutamine füüsikaliste nähtuste ja objektide kirjeldamiseks, seletamiseks ning ennustamiseks, c) arvutus- ja graafiliste ülesannete lahendamine, d) vaatluste ja katsete korraldamine. Püüdsime ülesannetega katta kõik õpitulemustes märgitud õppeühikud: mõisted, seosed, mudelid mõõteriistad ja rakendused. Ülesanded on mitmekordselt kontrollitud sisulise valiidsuse seisukohalt. Vältisime faktiteadmiste reprodutseerimist nõudvaid ülesandeid. Sõnastasime ülesanded selliselt, et nende lahendamine eeldaks teadmiste kasutamist tüüpolukorras, erandjuhtudel ka tüüpolukorraga võrreldes mõningal määral muudetud olukorras. Viimased on tähistatud tärniga. Valikvastustega ülesannete korral ei piirdunud me vaid ühe õige vastusevariandiga, õigeid valikuid võib olla ka rohkem kui üks. Eeldame, et see sunnib õpilasi hindama kõiki valikuid ja mitte loobuma teiste variantide analüüsimisest, kui üks õige vastus on ära tuntud. Siin ja edaspidi konkretiseerime ülalöeldut näidetega Puuduvad mõiste defineerimist nõudvad ülesanded, selle asemel peab oskama kasutada mõiste tunnuseid konkreetses olukorras. Vooluallika elektromotoorjõud on füüsikaline suurus, millega iseloomustatakse a) kõrvaljõudude tööd vooluallikas, b) kõrvaljõudude tööd kogu suletud vooluringi ulatuses, c) kõrvaljõudude tööd elektrostaatilises väljas, d) laengukandjate nihutamiseks tehtud tööd, e) vooluallikaga ühendatud voltmeetrit. (Elekter ja magnetism, ülesanne 50) Ülesande lahendamiseks peab õpilane teadma, et mõiste vooluallika elektromotoorjõud sisusse kuulub oluline tunnus kõrvaljõudude töö. Kõrvaljõudude töö tulemusena nihutatakse positiivsed laengukandjad vooluallikas negatiivselt pooluselt positiivsele poolusele, mis on vajalik pikemaajalise elektrivoolu saamiseks suletud vooluringis. Seda teades valib õpilane esitatud variantide hulgast a. Välisvooluringis võrdub kõrvaljõudude töö nulliga, järelikult iseloomustab vooluallika elektromotoorjõud kõrvaljõudude tööd ka kogu suletud vooluringi ulatuses variant b tunnistatakse õigeks. 1 Näidete valikul ei piirdu me kursusega Aine ehitus, vaid esitame neid kõikidest gümnaasiumikursustest. Sellega tahame rõhutada, et rakendasime samu põhimõtteid ülesannete valikul kõikidesse Teel füüsikastandardile vihikutesse. 4
3 Elektrostaatilises väljas kõrvaljõudude töö puudub variant c heidetakse kõrvale. Laengukandjate nihutamiseks tehtud töö sisaldab lisaks kõrvaljõudude tööle ka kuloniliste jõudude tööd variant d ei sobi. Mõiste voltmeeter sisus puudub oluline tunnus kõrvaljõudude töö ei sobi ka variant e. Kahe õige valiku olemasolu tingib vajaduse analüüsida ülejäänud variante sellest hoolimata, et esimese variandi õigsus on tuvastatud. Enrico Fermi auks nimetatud radioaktiivse elemendi fermiumi isotoobi poolestusaeg on 30 min. See tähendab a) kui teadlastel õnnestus sünteesida kogus, mis sisaldas kümmet tuuma, siis poole tunni pärast on alles viis tuuma; b) kui teadlastel õnnestus sünteesida kogus, mis sisaldas tuuma, siis poole tunni pärast on alles tuuma; c) kui teadlastel õnnestus sünteesida kogus, mis sisaldas kahte tuuma, siis poole tunni pärast on alles üks tuum. (Aine ehitus, ülesanne 44) Ülesande lahendamiseks peab õpilane teadma, et radioaktiivset lagunemist iseloomustav mõiste poolestusaeg on kasutatav vaid suure arvu tuumade korral ning ei võimalda ennustada konkreetse tuuma lagunemishetke. Rakendades seda teadmist konkreetses olukorras, välistab õpilane variandid a ja c Puuduvad seoste sõnastamist nõudvad ülesanded. Selle asemel peab õpilane oskama kasutada seost konkreetses olukorras, mis on esitatud kas sõnaliselt, analüütiliselt või graafiliselt. Kui sama suur jõud rakendada kaks korda suurema massiga kehale, siis a) kiirendus on 2 korda suurem, sest mass suureneb 2 korda; b) kiirendus on 2 korda väiksem, sest mass suureneb 2 korda; c) kiirendus ei muutu, sest jõud jääb samaks. (Mehaanika, ülesanne 70) Ülesanne on sisuliselt valiidne kontrollimaks seose kasutamise oskust olukorras, kus info on esitatud sõnalises koodis. Ohmi seaduse sõnastuses kogu vooluringi kohta on fraas: Voolutugevus on pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. Mida see tähendab? (Elekter ja magnetism, ülesanne 75) Õpitulemustes on Ohmi seadus kogu vooluringi kohta esitatud analüütiliselt. Ülesanne on sisuliselt valiidne kontrollimaks, kas õpilane mõistab selle sõnastuse tähendust: kui vooluringi kogutakistust suurendada mingi arv korda, siis voolutugevus väheneb sama arv korda. 5
4 On antud kaks liikumisvõrrandit: x 1 = 5 + t + 0,1 t 2, x 2 = 5 + t 0,1 t 2. Võrrelge nende võrranditega kirjeldatud liikumisi. Tooge välja ühised tunnused ja erinevused. (Mehaanika, ülesanne 10) Ülesanne on sisuliselt valiidne kontrollimaks, kas õpilane oskab sõnaliselt väljendada liikumisvõrrandisse kätketud teavet. Joonisel 1 on kujutatud antud aine agregaatolekute muutumine. Kirjeldage seda. (Molekulaarfüüsika, ülesanne 140) 6 Joonis 1 Ülesanne on sisuliselt valiidne kontrollimaks, kas õpilane oskab sõnaliselt väljendada graafiliselt fikseeritud teavet. 3. Piirdusime ülesannetega, mis sisaldavad õpitulemusi vaid ühe kursuse raames. Mitut kursust ühendavaid kompleksülesandeid peaks õpetaja valima teistest allikatest. Kursuses Aine ehitus puudub ülesandetüüp Spektrijoone H β lainepikkus on 486,13 nm. Arvutage seda põhjustanud siirdele vastav energiamuut, sest lahendamiseks vajalik seos esineb eelmise kursuse Elektrodünaamika õpitulemustes. 4. Ülesannete tekstides esineb sõnu, mis puuduvad õpitulemustesse kantud õppeühikute hulgas. Nende sõnade definitsioonidega täpsustatud tähendusi ei ole ülesande lahendamiseks vaja teada need esinevad tavakeele, mitte füüsika keele sõnade tähenduses. Raadiovastuvõtja SW2 laineala hõlmab sagedusvahemiku 7 20 MHz. Millistes piirides peab muutuma vastuvõtja võnkeringi kondensaatori mahtuvus, kui pooli induktiivsus on 5 µh? (Elektrodünaamika, ülesanne 113) Ülesande lahendamiseks on vaja kasutada õpitulemustes esinevat seost ning teada mõisteid kondensaatori mahtuvus, pooli induktiivsus, periood, sagedus. Sõna võnkering definitsiooniga täpsustatud tähendust ei ole ülesande lahendamiseks vaja teada, järelikult selle omandatust antud
5 ülesanne ei kontrolli. Ülesanne on sisuliselt valiidne selgitamaks seose ning induktiivsuse, elektrimahtuvuse, sageduse ja perioodi mõõtühikute omandatuse määra. 5. Õpitulemustes esitatakse õppeühikud vaid ühes koodis. Õpilane peab oskama neid kasutada erinevates koodides ja õppeühikuid tõlkida ühest koodist teise. Selliseid ülesandeid on Teel füüsikastandardile kõikides vihikutes. Missugust seost väljendab valem, kui rakendame seda antud gaasikoguses jääval rõhul toimuva protsessi uurimiseks? Sõnastage seos, mida väljendab valem sel korral. (Molekulaarfüüsika, ülesanne 31) Ülesanne on sisuliselt valiidne kontrollimaks analüütilises koodis väljendatud seose teisendamise oskust ning seda, kas õpilane oskab tulemust sõnastada. Antud gaasikoguse korral m = const. Protsess toimub jääval rõhul, järelikult p = const. Siit Käesoleval juhul väljendab valem gaasi ruumala ja absoluutse temperatuuri vahelist võrdelist seost. Sõnastus: antud gaaskoguse ruumala on võrdeline absoluutse temperatuuriga eeldusel, et rõhk ei muutu. Meil on ühest ja samast materjalist kaks juhet. Üks on pikk ja peenike, teine lühike ja jäme. Kuidas ilma mõõtmisteta kindlaks teha, kumb juhtmetest on suurema elektritakistusega? (Elekter ja magnetism, ülesanne 60). Ülesanne on sisuliselt valiidne kontrollimaks analüütiliselt esitatud seose kasutamise oskust kvalitatiivset vastust nõudvas olukorras. Õpitulemustes on ülesande lahendamiseks vajalik seos esitatud kujul. Õpilane peab selle sõnastama ning seejärel otsima vastust ülesande küsimusele. 6. Füüsikalised suurused on esitatud õpitulemustes terminitena või seostes esinevate tähistena. Kuid õpilane peab lisaks terminile ja tähisele teadma ka seda, mida iseloomustab füüsikaline suurus, füüsikalise suuruse definitsioonvalemit, mõõtühikut ja mõõtmisviisi ning seda, mida näitab füüsikaline suurus. Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis iseloomustab a) induktsiooni elektromotoorjõudu, b) elektromagnetilist induktsiooni, 7
6 c) magnetvälja, d) voolutugevust juhis. (Elektrodünaamika, ülesanne 14) Ülesanne on sisuliselt valiidne kontrollimaks, kas õpilane oskab eristada antud loetelust selle, mille iseloomustamiseks on moodustatud füüsikaline suurus magnetvoog. Kui palju kulub aega, et valgus jõuaks Päikeselt Maale? Maa keskmine kaugus Päikesest on 1, m ja valguse levimise kiirus. (Mehaanika, ülesanne 30) Ülesanne on sisuliselt valiidne kontrollimaks, kas õpilane oskab kasutada kiiruse definitsioonvalemit. Induktiivsus näitab, kui suur a) induktsiooni elektromotoorjõud tekib juhis, kui voolutugevus juhis muutub kiirusega 1 m/s; b) induktsiooni elektromotoorjõud tekib juhis, kui voolutugevus juhis muutub ühikulise kiirusega; c) induktsiooni elektromotoorjõud tekib juhis, kui voolutugevus juhis muutub. (Elektrodünaamika, ülesanne 21) Ülesanne on sisuliselt valiidne kontrollimaks, kas õpilane mõistab induktiivsuse sisusse kuuluva ühe olulise tunnuse mida näitab induktiivsus tähendust. Takisti takistuse mõõtmiseks voltmeetri ja ampermeetriga on võimalik koostada vooluring kas vastavalt skeemile 2a või 2b. Mille poolest need erinevad? Millal on otstarbekas kasutada skeemile a, millal skeemile b vastavat vooluringi? (Elekter ja magnetism, ülesanne 90) Joonis 2 Ülesanne on sisuliselt valiidne kontrollimaks, kas õpilane oskab valida konkreetses olukorras sobivat elektritakistuse mõõtmisviisi, kui kasutada on voltmeeter ja ampermeeter. 8
7 Leidke rohelise valguse sagedus õhus, kui lainepikkus on 550 nm. (Elektrodünaamika, ülesanne 224) Õpitulemustes on füüsikalised suurused: valguse levimise kiirus vaakumis c, lainepikkus λ ja sagedus f esitatud seosena. Ülesande lahendamiseks peab õpilane tõlkima sõnalises koodis esitatud füüsikalised suurused analüütilisse koodi ja teadma, et valguse levimise kiirus õhus ei erine oluliselt valguse levimise kiirusest vaakumis. Järelikult võib antud ülesande lahendamiseks kasutada seost. 7. Füüsikaliste suuruste ühikutena esinevad SI-ühikud koos nende kordja osaühikutega. Kasutatakse kolme SI poolt lubatud lisaühikut: tasanurga mõõtmiseks nurgakraadi, siseenergia mõõtmiseks elektronvolti, aatomi massi mõõtmiseks aatommassiühikut. Nende seoseid SI-ühikutega ei pea õpilane mäletama, kuid peab oskama neid leida teatmekirjandusest. Kui suur on nurkkiirus, kui ringliikumises oleva kehaga ühendatud raadius pöördub 0,5 s jooksul 90 võrra? (Mehaanika, ülesanne 122) Valgus läheb veest klaasi. Langemisnurk on 35. Leidke murdumisnurk, kui klaasi murdumisnäitaja on 1,5. (Elektrodünaamika, ülesanne 212) Kui suur on massidefekt, kui mass on 12, u? (Aine ehitus, ülesanne 156) 8. Mudelite kirjeldamisel on olenevalt eesmärgist vajalik esitada erinev arv erinevaid olulisi tunnuseid Et täpsustada, milliseid olulisi tunnuseid ülesandes esineva mudeli kirjeldamiseks (seoseid seletamiseks või ennustamiseks) nõutakse, on ülesande tekstis või vihiku lõpus olevates vastustes näidatud täielikuks loetavas kirjelduses vajalikud tunnused, aga samuti seletamiseks või ennustamiseks vajalikud seosed. Vastuseid on lubatud õpilasel kasutada oma lahenduse õigsuse kontrollimiseks. Seepärast puuduvad vastuste hulgas valikülesannete õiged valikud, sest nende olemasolu ei võimaldaks kontrollida, kas õpilane on teinud valiku iseseisvalt või selle vihiku lõpust ümber kirjutanud. Kirjeldage soojusmasinat. Kasutage oskussõnu: siseenergia, soojushulk, ideaalne gaas, soojendi, jahuti. (Molekulaarfüüsika, ülesanne 55) Kirjeldage elektrivoolu tekkimist juhis. (Elekter ja magnetism, ülesanne 54) Vastuses on toodud õppeühikud elektrivool, elektrilaeng, elektrivälja tugevus, mis peavad esinema täielikuks loetavas kirjelduses elektrivoolu tekkimiseks vajalike oluliste tunnustena Graafikuna esitatud mudeli korral on kõik olulised tunnused juba graafikul olemas. Õpilane peab oskama need graafikult üles otsida, tõlkima 9
8 tulemuse sõnalisse koodi ning esitama sidusa tekstina. Kirjeldage liikumist, mille graafik on esitatud joonisel 3. (Mehaanika, ülesanne 15) 10 Joonis 3 Seletage termodünaamika esimese printsiibi põhjal pööratava protsessi käigus toimuvaid muutusi, kui protsess toimub jääval rõhul. (Molekulaarfüüsika, ülesanne 57) Vastustest leiab õpilane valemi, mida tuleks kasutada protsessi käigus toimuvate muutuste seletamiseks. Võimalusi on kaks: a) kui Q > 0, siis suureneb gaasi siseenergia, gaas paisub ja gaasi töö on positiivne, ; b) kui Q < 0, siis siseenergia väheneb, gaasi ruumala väheneb ja gaasi töö on negatiivne, < 0, sest V 2 < V 1. Kuidas muutub rõhk suletud anumas, kui gaasi temperatuur suureneb kaks korda? (Molekulaarfüüsika, ülesanne 25) See on üks ülesannetest, kus nõutakse ennustamist. Vastustest leiab õpilane valemi p = nkt, mida tuleks kasutada rõhuga toimuva muutuse ennustamiseks. Et gaas on suletud anumas, on n = const. ja p T. Järelikult suureneb gaasi rõhk samuti kaks korda. Valgus läheb teise keskkonda, kus levimiskiirus on suurem. Kas ja kuidas muutub sealjuures lainepikkus? Põhjendage. (Elektrodünaamika, ülesanne 182) See on samuti ennustamisülesanne, mille lahendamiseks peab õpilane kasutama vastustes toodud seoseid ning. * * * Täname aktsiaseltsi Koolibri Teel füüsikastandardile vihikute kirjastamise eest. Teie ettepanekuid ja arvamusi ootame aadressil: karugunnar@hot.ee
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραNelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika
Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika Füüsika testi lahendamiseks on soovituslik aeg 45 minutit ja seda hinnatakse maksimaalselt 00 punktiga. Töö mahust mitte üle / moodustavad faktiteadmisi
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραFüüsika kohustuslikud kursused gümnaasiumile
Füüsika kohustuslikud kursused gümnaasiumile Õppesisu FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED 1. Sissejuhatus füüsikasse (3 tundi) 1) Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule kogemusele. Inimene kui vaatleja.
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότεραI. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότερα1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline
1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline energia, soojusenergia, tuumaenergia, elektrodünaamiline
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA tööversioon FÜÜSIKA AINEKAVA. 1.1 Aine põhjendus Õppe eesmärgid põhikoolis
FÜÜSIKA AINEKAVA 1.1 Aine põhjendus Füüsika kuulub loodusainete valdkonda, olles samaaegselt tihedas seoses matemaatikaga. Füüsika paneb aluse tehnika ja tehnoloogia mõistmisele ja aitab väärtustada tehnikaga
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA. 8. klass (70 tundi)
FÜÜSIKA Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: 1) tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραGümnaasiumi füüsika ainekava
Gümnaasiumi füüsika ainekava Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. Füüsika meetod 1. seletab mõisteid loodus, maailm, vaatleja. Teab füüsika kohta teiste loodusteaduste seas ja määratleb
Διαβάστε περισσότερα9 kl füüsika. Q= cm(t 2 t 1 ) või Q= cmδt Q=λ m Q=Lm. J džaul 1J= 1Nm
9 kl füüsika Füüsikaline nähtus või suurus ja tähis Valem Ühikud Soojusõpetus Aineosake on aine kõige väiksem osake - kas aatom või molekul Potentsiaalne energia on kehadel või aineosakestel, mis teineteist
Διαβάστε περισσότεραPÕHIKOOLI LÕPUEKSAM FÜÜSIKA 16. JUUNI Kool: Maakond/linn: Õpilase ees- ja perekonnanimi: MEELESPEA
Punkte Eksamihinne Aastahinne FÜÜSIKA 16. JUUNI 2004 Kool: Maakond/linn: Õpilase ees- ja perekonnanimi: Poiss Tüdruk Punktide arv ülesandeti 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 3p
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
Διαβάστε περισσότεραKirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Διαβάστε περισσότεραFüüsikalise looduskäsitluse alused Sissejuhatus füüsikasse
Füüsikalise looduskäsitluse alused Sissejuhatus füüsikasse Sinisega üle värvitud tekst, mis lisati või eemaldati rühmatöö käigus. Violetsega - kommentaar Õppesisu: Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότερα5. Füüsika ainekava Õppesisu jaotus klassiti ja tundide arv
5. Füüsika ainekava 5.1. jaotus klassiti ja tundide arv Teema 8. klass 9. klass Valgusõpetus 22 - Valgus ja valguse sirgjooneline levimine 7 - Valguse peegeldumine 6 - Valguse murdumine 7 - Mehaanika 48
Διαβάστε περισσότεραAinekava Füüsika. 8.klass 2 tundi nädalas. 1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine
Ainekava Füüsika 8.klass 2 tundi nädalas Õpitulemused 1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine selgitab objekti Päike kui valgusallikas olulisi tunnuseid selgitab mõistete: valgusallikas, valgusallikate
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [10.loeng] 1 Arvestustöö Arvestustöö sooritamiseks on vaja 50p (kes on kohal käinud piisab 40p) (maksimaalselt
Διαβάστε περισσότεραTeaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραKEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II
KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II ÜHIKANALÜÜS II Füüsikalise Suuruse Dimensioon Füüsikalise suuruse dimensioon on avaldis astmes üksikliikme kujul, mis koosneb erinevates astmetes põhisuuruste sümbolite
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότεραTallinna Südalinna Kool
Õppeaine: FÜÜSIKA Klass: 8 klass Tundide arv nädalas: 2 tundi Õppesisu: 1. Valgusõpetus 1.1. Valgus ja valguse sirgjooneline levimine Valgusallikas. Päike. Täht. Valgus kui energia. Valgus kui liitvalgus.
Διαβάστε περισσότεραMEHAANIKA. s t. kogu. kogu. s t
MLR 700 Üldfüüsika süvakursus: Katrin Teras Ettevalmistus Üldfüüsika eksamiks Aine kood: MLR 700 Eksami aeg: 05.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5 Konsultatsiooni aeg: 04.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5. Ainepunkti mõiste.
Διαβάστε περισσότεραKehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade sooendamisel või ahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Sooendamisel vaaminev
Διαβάστε περισσότεραFüüsika 8. klass 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid 2. Õpitulemused 3. Hindamine
Füüsika 8. klass 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus; on omandanud argielus toimimiseks ja
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad
Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραFüüsika gümnaasiumi ainekava Tartu Annelinna Gümnaasium. Läbivad teemad, üldpädevused ning lõiming teiste õppeainetega
Füüsika gümnaasiumi ainekava Tartu Annelinna Gümnaasium Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 11. klassile
FÜÜSIKA AINEKAVA gümnaasiumi 11. klassile 1.Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1. Teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud
Διαβάστε περισσότερα1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 STEFAN-BOLTZMANNI SEADUS I TÖÖ EESMÄRGID 1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. TÖÖVAHENDID Infrapunase
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [6.loeng] 1 Tehiskaaslaste liikumine (1) Kui Maa pinna lähedal, kõrgusel kus atmosfäär on piisavalt hõre,
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 8. klass Päikesesüsteem Õppesisu Õpitulemused
FÜÜSIKA AINEKAVA Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) kasutab füüsikamõisteid, füüsikalisi suurusi, seoseid ning rakendusi loodus- ja tehnikanähtusi kirjeldades, selgitades
Διαβάστε περισσότεραTARTU ÜLIKOOL. Teaduskool. Magnetism. Koostanud Urmo Visk
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Magnetism Koostanud Urmo Visk Tartu 2007 Sisukord Voolude vastastikune mõju...2 Magnetinduktsioon...3 Ampere'i seadus...6 Lorentzi valem...9 Tsirkulatsiooniteoreem...13 Elektromagnetiline
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότεραKOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI. LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED A. LOODUSAINED FÜÜSIKA TEEMAD : I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS. 1. Füüsika uurimismeetod
1 KOOLIEKSAMI ERISTUSKIRI LISA 1 EKSAMITEEMAD ja NÄIDISÜLESANDED A. LOODUSAINED FÜÜSIKA TEEMAD : I FÜÜSIKALINE LOODUSKÄSITLUS 1. Füüsika uurimismeetod Mõisted: vaatlus, hüpotees, eksperiment, mõõtmine,
Διαβάστε περισσότεραPraktilised tööd, IKT rakendamine, soovitused õpetajale. Õpitulemused
10. klass I kursus Füüsikalise looduskäsitluse alused, 35 tundi Õppesisu koos soovitusliku tunnijaotusega 1. Sissejuhatus füüsikasse. (3 tundi) Jõudmine füüsikasse, tuginedes isiklikule kogemusele. Inimene
Διαβάστε περισσότεραRF võimendite parameetrid
RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA ÜLDALUSED ÕPPE-EESMÄRGID. Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane:
FÜÜSIKA ÜLDALUSED ÕPPE-EESMÄRGID Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist kultuurikomponenti;
Διαβάστε περισσότεραElektromagnetism VIII OSA ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON
Elektromagnetism VIII OSA ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON Elektri- ja magnetvälja ei saa vaadelda teineteisest lahus, sest vooluga juhtme ümber on alati magnetväli. Kui elektriliselt laetud keha vaatleja
Διαβάστε περισσότεραI tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt?
I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM Üldalused Õppe-eesmärgid
FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM 1.1. Üldalused 1.1.1. Õppe-eesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust
Διαβάστε περισσότεραPÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI ERISTUSKIRI
PÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI ERISTUSKIRI 1. EKSAMI EESMÄRGID: hinnata põhikooli lõpetaja füüsikaalaste põhiteadmiste ja oskuste vastavust kehtiva riikliku õppekava füüsika ainekavas toodud õppe-eesmärkidele
Διαβάστε περισσότεραNÄIDE KODUTÖÖ TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL. Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. AAR0030 Sissejuhatus robotitehnikasse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut AAR000 Sissejuhatus robotitehnikasse KODUTÖÖ Teemal: Tööstusroboti Mitsubishi RV-6SD kinemaatika ja juhtimine Tudeng: Aleksei Tepljakov
Διαβάστε περισσότεραPõhikooli füüsika lõpueksami eristuskiri
Põhikooli füüsika lõpueksami eristuskiri Eksami eristuskiri on eksamitöö koostamise alusdokument, mis määratleb eksami sihtrühma, nõutava taseme, eksaminandile esitatavad nõuded, eksami sisu, kasutatavad
Διαβάστε περισσότεραFotomeetria. Laineoptika
Fotomeetria 1. Päikese ja Maa vaheline kaugus on 1,5 10 8 km. Kui kaua tuleb valgus Päikeselt Maale? (Vastus: 500 s) 2. Fizeau ajaloolises katses valguse kiiruse määramiseks oli 720 hambaga hammasratta
Διαβάστε περισσότερα6 Vahelduvvool. 6.1 Vahelduvvoolu mõiste. Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub.
6 Vahelduvvool 6 Vahelduvvoolu õiste Vahelduvvooluks nietatakse voolu, ille suund ja tugevus ajas perioodiliselt uutub Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on kasutusel vahelduvvool Alalisvoolu kasutatakse
Διαβάστε περισσότεραFüüsika. 2. Õppeaine kirjeldus
Füüsika 1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja olulist kultuurikomponenti;
Διαβάστε περισσότεραISC0100 KÜBERELEKTROONIKA
ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA Kevad 2018 Neljas loeng Martin Jaanus U02-308 (hetkel veel) martin.jaanus@ttu.ee 620 2110, 56 91 31 93 Õppetöö : http://isc.ttu.ee Õppematerjalid : http://isc.ttu.ee/martin Teemad
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA III KOOLIASTE Üldalused Õppe- ja kasvatuseesmärgid. Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
FÜÜSIKA AINEKAVA III KOOLIASTE 1.1. Üldalused 1.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane: tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende
Διαβάστε περισσότερα1 MTMM Kõrgem matemaatika, eksamiteemad 2014
1 MTMM.00.188 Kõrgem matemaatika, eksamiteemad 2014 Eksamitöö annab kokku 80 punkti ja ülesanded jagunevad järgmisse kuude gruppi: P1 ( 10p ) - ülesanded I kontrolltöö põhiteemade peale; P2 ( 10p ) - ülesanded
Διαβάστε περισσότεραKEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραANTSLA GÜMNAASIUM FÜÜSIKA AINEKAVA
ANTSLA GÜMNAASIUM FÜÜSIKA AINEKAVA Lisa 9 Füüsika ainekava Antsla Gümnaasiumi gümnaasiumiosa õppekava 1. Ainevaldkond ja pädevused Füüsika õppes käsitletakse nähtusi süsteemselt, taotledes terviklikku
Διαβάστε περισσότεραFu u sika. 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid. 2. Õppeaine kirjeldus. Kooliaste: gümnaasium
Fu u sika Kooliaste: gümnaasium 1. Õppe-ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja
Διαβάστε περισσότερα4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD
4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD Arvatavasti oled sa oma elus kogenud, et kõik mõjud on vastastikused. Teiste sõnadega: igale mõjule on olemas vastumõju. Ega füüsikaski teisiti ole. Füüsikas on kehade vastastikuse
Διαβάστε περισσότεραPõhimõisted: loodus, loodusteadus, füüsika, vaatleja, nähtavushorisont, makro-, mikro- ja megamaailm.
FÜÜSIKA ainekava IV kooliaste 10.klass ÕPETAMISE EESMÄRGID Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) teadvustab füüsikat kui looduse kõige üldisemaid põhjuslikke seoseid uurivat teadust ja
Διαβάστε περισσότεραEesti Füüsika Selts. ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile. Kalev Tarkpea Henn voolaid
Eesti Füüsika Selts ELEKTROMAGNETISM Füüsika õpik gümnaasiumile Kalev Tarkpea Henn voolaid 1. Elektriväli ja magnetväli... 4 1.1 Elektromagnetismi uurimisaine... 4 1.1.1. Sissejuhatus elektromagnetnähtuste
Διαβάστε περισσότερα3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA3 (kaugõppele) 3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA 3. Impulss Impulss, impulsi jääus Impulss on ektor, mis on õrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega p r r = m. Mehaanikas nimetatakse
Διαβάστε περισσότεραAinekava. Õppeaine: füüsika Klass: 9 klass
Ainekava Õppeaine: füüsika Klass: 9 klass Õppekirjandus: 1. Koit Timpmann Füüsika IX klassile. Elektriõpetus 2. Enn Pärtel, Jaak Lõhmus Füüsika IX klassile. Soojusõpetus. Aatom ja Universum 3. Enn Pärtel
Διαβάστε περισσότεραPõhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika
Põhivara aines LOFY.01.121 Füüsika ja tehnika Maailm on keskkond, mis jääb väljapoole inimese mina-tunnetuse piire. Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Looduses toimuvaid
Διαβάστε περισσότεραFunktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότεραÜHIKANALÜÜS I Õppevahend TÜ teaduskooli õpilastele Tartu 2017
ÜHIKANALÜÜS I Õppevahend TÜ teaduskooli õpilastele Tartu 2017 Koostanud Vladislav Ivaništšev KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II Me oleme juba kokku puutunud ülesannetea, kus aine valem leiti ideaalaasi võrrandi
Διαβάστε περισσότερα7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85
7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7 Hii-ruut test Üks universaalsemaid ja sagedamini kasutust leidev test on hii-ruut (χ 2 -test, inglise keeles ka chi-square test). Oletame, et sooritataval katsel on k erinevat
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραKoduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused
Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna
Διαβάστε περισσότεραsin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =
KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS III TRIGONOMEETRIA ) põhiseosed sin α + cos sin cos α =, tanα =, cotα =, cos sin + tan =, tanα cotα = cos ) trigonomeetriliste funktsioonide täpsed väärtused α 5 6 9 sin α cos α
Διαβάστε περισσότεραEksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud!
Eksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud! Eksam pole mingi loterii keegi pole võitnud isegi raha, autost rääkimata. Ära õpi kõike järjest teadus on piiritu, õpikuid on tuhandeid,
Διαβάστε περισσότεραFüüsika. I kursus Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika. 1. Sissejuhatus füüsikasse. Õppesisu
Füüsika Gümnaasiumi 10. klassi füüsikaõpe koosneb kolmest kursusest Esimese kursuse Füüsikalise looduskäsitluse alused põhifunktsioon on selgitada, mis füüsika on, mida ta suudab ja mille poolest eristub
Διαβάστε περισσότεραLexical-Functional Grammar
Lexical-Functional Grammar Süntaksiteooriad ja -mudelid 2005/06 Kaili Müürisep 6. aprill 2006 1 Contents 1 Ülevaade formalismist 1 1.1 Informatsiooni esitus LFG-s..................... 1 1.2 a-struktuur..............................
Διαβάστε περισσότεραVeaarvutus ja määramatus
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead................................... 4 3.2 Tehted
Διαβάστε περισσότεραKui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA (kaugõppele). KINEMAATIKA. Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha
Διαβάστε περισσότεραFüüsika ainekava 10. klassile Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja
Füüsika ainekava 10. klassile Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning süsteemset mõtlemist
Διαβάστε περισσότερα1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud...
Marek Kolk, Tartu Ülikool, 2012 1 Kompleksarvud Tegemist on failiga, kuhu ma olen kogunud enda arvates huvitavat ja esiletõstmist vajavat materjali ning on mõeldud lugeja teadmiste täiendamiseks. Seega
Διαβάστε περισσότεραLOFY Füüsika kui loodusteadus (2 EAP)
LOFY.01.108 Füüsika kui loodusteadus (2 EAP) 1. Sissejuhatus... 1 I. Teoreetilised alused... 4 2. Mõtlemisviisid... 4 3. Teaduslik mõtlemisviis... 5 4. Loodusteadusliku mõtlemisviisi kujundamine... 6 Kirjandus...
Διαβάστε περισσότεραJoonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui
Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.
Διαβάστε περισσότεραPõhivara aines LOFY Füüsikaline maailmapilt
Põhivara aines LOFY.01.002 Füüsikaline maailmapilt Maailmapilt on teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Kui inimindiviid kasutab iseenda kohta mõistet
Διαβάστε περισσότεραLisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM Üldalused Õppe- ja kasvatuseesmärgid
FÜÜSIKA AINEKAVA GÜMNAASIUM 1.1. Üldalused 1.1.1. Õppe- ja kasvatuseesmärgid Gümnaasiumi füüsikaõppega taotletakse, et õpilane: 1) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ning
Διαβάστε περισσότεραTuletis ja diferentsiaal
Peatükk 3 Tuletis ja diferentsiaal 3.1 Tuletise ja diferentseeruva funktsiooni mõisted. Olgu antud funktsioon f ja kuulugu punkt a selle funktsiooni määramispiirkonda. Tuletis ja diferentseeruv funktsioon.
Διαβάστε περισσότερα