Paldiski linnas Rae põik 9 mahutipargi laiendamise projekteerimistingimuste taotluse keskkonnamõju hindamine

Transcript

1 Registrikood Sõpruse pst 151A, Tallinn telefon: e-post: Tellija: Baltic Oil Service OÜ Paldiski linnas Rae põik 9 mahutipargi laiendamise projekteerimistingimuste taotluse keskkonnamõju hindamine Aruanne Aide Kaar Keskkonnaekspert (litsents KMH0123) Tallinn, detsember 2017

2 lk 1/50 Töö nimi projekteerimistingimuste taotluse KMH Töö staadium Töö number aruanne E1384 Kuupäev 7. detsember 2017 Koostanud Aide Kaar, Roland Kraavi, Erik Teinemaa (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ) Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.

3 lk 2/50 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht Olemasolev terminal Kavandatav terminali laiendus Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhn Olemasolev ja kavandatav olukord Välisõhu saastetasemed Järeldused Müra Müra normtasemed Ehitusaegsed mõjud Müraallikad terminalis Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjaveele Nõuded rajatavale mahutipargile Sademevesi Mõjud suurõnnetuse korral Jäätmeteke Suurõnnetuse riski hindamine Ohtude kindlaksmääramine Käideldavad ohtlikud kemikaalid Naaberettevõtete ohtude kirjeldus ja analüüs Olemasolevad riskid Kavandatav mahutipark Riskianalüüsi järeldused Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Mõju inimese tervisele ja heaolule Mõju varale Kumulatiivsed mõjud Mõju välisõhule...31

4 lk 3/ Müra teke ja levik Doominoefektid KESKKONNAMEETMED Meetmed välisõhu kvaliteedi tagamiseks Meetmed müra leviku piiramiseks Meetmed ohuriskide ohjamiseks Seire korraldamine KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VÕRDLUS KOKKUVÕTE ÜLEVAADE MENETLUSPROTSESSIST KASUTATUD METOODIKA Välisõhu kvaliteedi hindamise metoodika Riskide hindamise metoodika Ohualade parameetrid ja arvutusmetoodika Riskimaatriks Tagajärgede hinnang KASUTATUD ANDMEALLIKAD...48 LISAD...49

5 lk 4/50 1. SISSEJUHATUS Baltic Oil Service OÜ terminal (edaspidi ka BOS terminal) on Paldiski Lõunasadamas Rae põik 9 kinnistul (katastritunnis 58001:001:0170) toimiv ettevõte, mis on omandanud pankrotistunud endise AS Biodiesel Paldiski hooned ja rajatised, et korraldada seal naftasaaduste käitlemist. Terminali aastane summaarne naftasaaduste käive on kuni tonni. Ettevõte esitas Rae põik 9 kinnistul asuva mahutipargi laiendamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste taotluse Paldiski Linnavalitsusele. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) 3 punkti 1 järgi hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS 7 punkti 4 kohaselt on tegevusloaks lisaks sama paragrahvi punktides 1-3 nimetatud lubadele ka eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav muu dokument. KeHJS 9 järgi on KMH algatamise või algatamata jätmise otsustajaks tegevusloa andja. EhS 28 kohaselt annab projekteerimistingimused välja kohaliku omavalitsuse üksus. KeHJS 6 lõike 1 punkti 35 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevuseks sama lõike punktides nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab käesolevas lõikes sätestatud võimalikele künnistele. Kemikaaliseaduse (KemS) 22 lõike 7 alusel on Majandus- ja taristuminister 2 veebruaril 2016.a andnud määruse nr 10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord, mille 3 lõike 1 järgi on Baltic Oil Service OÜ A-kategooria suurõnnetuse ohuga käitis. KeHJS 11 lõike 3 järgi algatatakse KeHJS 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Paldiski Linnavalitsus algatas oma korraldusega nr 28 projekteerimistingimuste taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) vt lisa 1 aruande lisas 1. Keskkonnamõju KeHJS tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. (KeHJS 2 1 ). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS 2 2 ). KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. (KeHJS 3 1 ). Käesoleva KMH koostamisel arvestatakse KeHJS 26 toodud erisusi.

6 lk 5/50 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht Kavandatava tegevuse eesmärk on Paldiski linnas Rae põik 9 (katastritunnus 58001:001:0170) asuval kinnistul olemasoleva BOS terminali mahutipargi laiendamine. Terminal asub Pakri poolsaare lõunaosas, Tallinn- Paldiski põhimaanteest lõunas ja Tallinn- Paldiski raudtee vahetus läheduses. Terminali krundi kogu pindala on m² ning see on AS-i Tallinna Sadam valduses. Joonis 1: BOS territoorium 2.2. Olemasolev terminal Balltic Oil Service OÜ-s toimub naftasaaduste laadimine ja ladustamine. Terminal töötab mitmesuunalisena. Raudtee tsisternvagunite, paakautode või meritsi saabuvate tankerite kaudu toimub naftasaaduste laadimine mahutitesse, nende ladustamine ja seejärel naftasaaduste väljastamine paakautodele, raudtee paakvagunitele ning AS Tallinna Sadam Paldiski Lõunasadama kai nr 5 kaudu tankeritele. Terminali territooriumi skeem on toodud Joonis 2. Baltic Oil Service OÜ-le on Keskkonnaameti poolt väljastatud välisõhu saasteluba L.ÕV/ ja vee erikasutusluba L.VV/ laevade regulaarseks ohtlike ainetega

7 lk 6/50 lossimiseks ja lastimiseks. Välisõhu saasteloa väljastamisele eelnes keskkonnamõju eelhindamine, mille tulemusena leidis Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju. Baltic Oil Service OÜ on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte ning omab Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud käitamisluba ohtlike kemikaalide käitlemiseks. Terminalis käideldakse alljärgnevaid naftasaadusi: diislikütus - ca tonni aastas reaktiivkütus (JET) - ca tonni aastas kerge kütteõli - ca tonni aastas Terminali aastane maksimaalne käitluskogus on tonni. Joonis 2. Territooriumi skeem Raudtee paakvagunite laadimiskoht Naftasaadused saabuvad terminali raudteed mööda ja laaditakse pealt- või altlaadimise teel otse toru kaudu raudtee-estakaadilt m 3 mahutitesse. Estakaadil on korraga võimalik tühjendada maksimaalselt 12 paakvagunit ning üks paakvagun mahutab kuni 70 m 3. Mahutipark Naftaproduktid ladustatakse terminali mahutites. Kokku asub terminalis 16 fikseeritud katusega mahutit. Mahutipark on kahes vallialas, milledes on lekke ja sadevete äravool

8 lk 7/50 kanalisatsiooni ja sealt õlipüüdurisse. Tavaolukorras on kanalisatsioon suletud. Vallialad varustatud vahtkustutussüsteemiga ning mahutid nr 3.1, 3.2, 3.8, 3.9, 4.3, 4.4, 4.5, 1.6, 1.7 ja 1.18 on varustatud vahtkustutussüsteemiga; mahutid 1.6 ja 1.7 on varustatud jahutussüsteemiga. Tabel 1. Baltic Oil Service mahutipark Mahutid Mahuti mahutavus Mõõtmed nr tk 1 mahuti, Kokku, m 3 m3 D, m h, m Valliala 1 1.6, , 2.16, 2,17 3.1, 3.2, 3.8, 3.9, 4.3, 4.4, , 5.13, Valliala ,5 Märkus Ujuvkatuseta, isolatsioonita Ujuvkatuseta, isoleeritud Ujuvkatuseta, isolatsioonita Ujuvkatusega, isoleeritud Ujuvkatuseta, isoleeritud Ujuvkatuseta, isolatsioonita Produkt Diisli- või reaktiivkütus või kerge kütteõli Paakautode laadimiskoht Paakautodele naftasaaduste peale- või mahalaadimiseks kasutatakse terminalis ühte kahekohalist autoestakaadi, millel on võimalik kasutada nii pealt- kui altlaadimistehnoloogiat. Kahekohalise autoestakaadi teenindamiseks on üks laadimisvars ning korraga saab laadida vaid ühte paakautot. Tankerite laadimiskoht Naftaproduktide laadimine tankeritesse toimub Paldiski Lõunasadamas kail nr 5, mis asub ca 800 m kaugusel terminali mahutitest ja pumplast. Kai ja terminali vaheline torustik on ca 960 m pikk (DN 150 ja DN 250 mm) Kavandatav terminali laiendus Kavandatud on rajada olemasolevasse terminali juurde 5 mahutiga mahutipark (vt andmeid Tabel 2), mille kogumahutavus on m 3 (5 x 7500 m 3 ). Juurde rajatakse uus pumpla ja torustikud, mis ühendatakse olemasoleva torustikuga (vt Joonis 3 ning lisa 2). Kavandatud laiendusega ei muutu maksimaalne laadimiskäive ega naftasaaduste nomenklatuur.

9 lk 8/50 Tabel 2. Kavandatava mahutipargi andmed Mahuti mahutavus Mõõtmed Mahutid, tk mahuti, m 3 Kokku, m3 D, m h, m Märkus Ujuvkatuseta, isolatsiooniga Joonis 3. Olemasolev ja kavandatav terminali Kavandatava mahutipargi tuleohutuskujad on projekteeritud eskiisis vastavalt EVS 812-5:2014 nõutule. Ümber mahutipargi perimeetri on ette nähtud vahuaine ringtorustik. Mahutipargi vallitusala kustutamiseks nähakse ette vahugeneraatorid sammuga 18 meetrit ümber vallituse perimeetri. Igale mahutile nähakse ette 5 vahugeneraatorit produkti mahutisiseseks kustutamiseks Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused KMH käigus analüüsitakse lisaks kavandatavale tegevusele (mahutipargi laiendamine) ka tegevusest loobumist ehk nn 0-alternatiivi. Sellisel juhul jätkuks olemasolev olukord, st naftasaaduste käitlemine olemasolevates mahutites ja sama käibega (vt Tabel 3). Asukohaalternatiive KMH käigus ei käsitleta, sest Baltic Oil Services OÜ käsutuses oleval kinnistul on mahutipargi rajamiseks ainult üks sobiv maa-ala. KMH käigus ei ole selgunud keskkonnakaitselist ega ohutuse tagamisest tulenevat vajadust

10 lk 9/50 kirjutada ette mõnda konkreetset tehnoloogilist lahendust. Konkreetsed ja ranged nõuded kütuseterminalide rajamisele on toodud standardites. Konkreetsete tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine lähtuvalt standardite, seadusandluse ja KMH tulemusest on projekteerija ülesanne. Tabel 3. Olemasoleva terminali ja kavandatava laienduse võrdlus Kriteerium 0-alternatiiv (olemasolev olukord) Kavandatava tegevus Terminali laiendus Lõppmaht Mahutid Kogumahutavus, m Produktid Diislikütus, reaktiivkütus kerge kütteõli (JET), Produktide nomenklatuur ei muutu Laadimiskäive, t/a Laadimiskäive ei muutu Diislikütus, reaktiivkütus (JET), kerge kütteõli

11 lk 10/50 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU 3.1. Mõju välisõhu kvaliteedile ja lõhn Olemasolev ja kavandatav olukord Ettevõttel on kehtiv õhusaasteluba nr L.ÕV/327796, mille järgi tohib terminalis käidelda: diislikütus - ca tonni aastas reaktiivkütus (JET) - ca tonni aastas kerge kütteõli - ca tonni aastas Terminali aastane käitluskogus on maksimaalselt tonni. Terminali töötamise suunad: - rong-mahutid-laev; - rong-mahutid-auto; - rong-mahutid-rong; - laev-mahutid-laev; - laev-mahutid-rong; - laev-mahutid-auto. Olemasolevad heiteallikad [1]: raudtee paakvagunite laadimiskoht, kus korraga on võimalik tühjendada maksimaalselt 12 paakvagunit (v6); mahutid 3 x 350 m 3 (v1), 3 x 600 m 3 (v2), 7 x 3000 m 3 (v3), 3 x 5000 m 3 (v4); paakautode laadimiskoht kahe kohaline (v5); tankerite laadimiskoht (v7). Välisõhku on terminalil lubatud vastavalt õhusaasteloale väljutada 1,251 t/a alifaatseid süsivesinikke. Kavandatava tegevusega ei muutu terminalis käideldavate kaupade nomenklatuur ja maksimaalne käitluskogus, mistõttu ei muutu välisõhku väljutatavad saasteained ega ka aastased heitkogused. Kavandatava tegevusega lisandub üks heiteallikas: mahutid 5 x 7500 m 3 (v8). Tabel 4 on toodud olemasolevate [1] ja juurde lisanduva heiteallikate parameetrid ning välisõhku eralduvate saasteainete hetkelised heitkogused. Joonis 4 on toodud heiteallikate asukohad terminalis.

12 lk 11/50 Tabel 4: BOS terminali heiteallikate parameetrid ning välisõhku eralduvate saasteainete hetkelised heitkogused Nimi X Y Kõrgus, m Temperatuur, C Kiirus, m/s Diameeter, m Välisõhku eralduv saasteaine Hetkeline heitkogus, g/s v ,75 2*0,05 v V ,6 3*0,15 V ,6 3*0,25 v v v v8 (uus) Alifaatsed süsivesinikud Alifaatsed süsivesinikud Alifaatsed süsivesinikud Alifaatsed süsivesinikud Alifaatsed süsivesinikud Alifaatsed süsivesinikud Alifaatsed süsivesinikud Alifaatsed süsivesinikud Joonis 4: Olemasolevad heiteallikad ja kavandatav mahutipark

13 lk 12/50 Paldiski linnas paikneb pidevseirejaam, kus mõõdetakse mittemetaanseid süsivesinikke (NMHC), aromaatseid süsivesinikke ja meteoroloogilisi parameetreid. NMHC tase on aastate lõikes mõnevõrra tõusnud ja varasematel aastatel on ületatud ka alifaatsete süsivesinike piirväärtust, milleks on ÕPV 11 =5000 µg/m 3 ja ÕPV 242 =2000 µg/m 3. Joonis 5: NMHC tunnikeskmine kontsentratsioon a. Paldiski pidevseirejaamas Joonis 6: NMHC tunnikeskmine kontsentratsioon 2017 a. Paldiski pidevseirejaamas 1 Õhukvaliteedi piirväärtus 1 tunni keskmine 2 Õhukvaliteedi piirväärtus 24 tunni keskmine

14 lk 13/50 Piirkonnas eraldub välisõhku sarnaseid saasteaineid nagu BOS terminal, põhiliselt ka kütuseterminal Alexela Terminal AS (Rae põik 6, Paldiski) ja kütusetankla Alexela Oil AS (Tallinna mnt 20, Paldiski) Välisõhu saastetasemed Aluseks võeti olukord, kus uude mahutiparki pumbatakse diiselkütust. Sellega lisandub üks heiteallikas hetkelise heitkogusega 1 g/s mittemetaanseid süsivesinikke. NMHC hajuvusarvutuste aluseks võetakse õhusaaste seisukohalt halvim olukord, kui BOS terminalis töötavad üheaegselt järgmised heiteallikad: mahutist laaditakse diisli- või reaktiivkütust või kerget kütteõli ühte autotsisterni ning aurud suunatakse välisõhku kiirusega 43 m³/h v5; mahutist laaditakse diisli- või reaktiivkütust või kerget kütteõli raudtee paakvagunisse raudtee laadimisestakaadil, kiirusega 300 m³/h v6; raudtee paakvagunist või tankerist laaditakse diisli- või reaktiivkütust või kerget kütteõli terminalis asuvasse 600 m 3 mahutisse, kiirusega 300 m³/h v2; raudtee paakvagunist või tankerist laaditakse diisli- või reaktiivkütust või kerget kütteõli terminalis asuvasse 7500 m 3 mahutisse, kiirusega 300 m³/h v8; mahutitest laaditakse diisli- või reaktiivkütust või kerget kütteõli laeva, mis asub 5. kail, kiirusega 600 m³/h v7. Joonis 7 on toodud piirkonnas välisõhku väljutatavate käitiste NMHC arvutuslikud tunnikeskmised kontsentratsioonid OSIS (2015 a) andmete põhjal. BOS territooriumil on tase 67 μg/m 3. Joonis 8 on toodud maksimaalne NMHC tunnikeskmine kontsentratsioon, kui BOS terminalis töötavad kõik võimalikud laadimisskeemid. Maksimaalne tunnikeskmine tase territooriumi piiril on 2370 μg/m 3 ehk 0,474 ÕPV 1. Joonis 9 on toodud maksimaalne NMHC tunnikeskmine kontsentratsioon, kui BOS terminalis töötavad kõik võimalikud laadimisskeemid ning piirkonna NMHC heiteallikad. Maksimaalne tunnikeskmine tase territooriumi piiril on 2440 μg/m 3 ehk 0,488 ÕPV 1.

15 lk 14/50 Joonis 7: NMHC arvutuslik maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon OSIS2015 põhjal Joonis 8: NMHC arvutuslik maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon BOS allikatest

16 lk 15/50 Joonis 9: NMHC arvutuslik maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon OSIS2015 ja BOS koosmõjul Järeldused Hajumisarvutuste põhjal uue heiteallika lisandumine suurendab lenduvate orgaaniliste ühendite tasemeid ettevõtte tootmisterritooriumi piiril ligikaudu 25%. Maksimaalne tunnikeskmine tase territooriumi piiril on 2440 μg/m 3 ehk 0,488 % õhukvaliteedi piirväärtusest (ÕPV 1.). Arvestades, et terminalis ladustatakse diislikütust ja kerget kütteõli, siis ülenormatiivset lõhnahäiringut piirkonnas ette näha ei ole. Lähimad elamumaa krundid jäävad ettevõtte tootmisterritooriumist ligikaudu 1000 meetri kaugusele ja hajumisarvutuste põhjal on seal maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon alla 150 μg/m 3. Selline tase on oluliselt madalam kui diislikütuse laadimisest eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite (nagu pentaan, heksaan jms) lõhnalävi. 0-alternatiivi rakendamise korral jäävad aastased saasteainete heitkogused samaks kui on kehtivas õhusaasteloas Müra Paldiski Lõunasadama alal tekkiva müra mõju on hinnatud Paldiski linnas Rae põik 16, Rae põik 18B, suurekivi, Liitsihi tulepaagi nr 391, Liitsihi tulepaagi nr 392, Rae põik 14A ja Rae põik 14B detailplaneeringu KSH [2] ja Paldiski Lõunasadama kinnistute ja lähiümbruse detailplaneeringu KSH [3] käigus.

17 lk 16/50 Ühe hindamise tulemusena [2] selgus, et Paldiski Lõunasadama peamiseks müraallikaks on raudteeliiklus. Hindamise aluseks võeti prognoos, et kaubamaht läbi Paldiski Lõunasadama kasvab aastatel %. Hindamise tulemusena selgus, et müra normtasemed oleksid lähimate elamute ja müratundlike hoonete juures olnud tagatud. Teise hindamise [3] aluseks on võetud tervisekaitseinspektsiooni Füüsika Kesklabori müramõõtmised ja prognoos (töö nr 6/4-6-2/063). Selle alusel on koostatud müra modelleerimine, mille tulemustest selgus, et müranormide ületamist ei esinenud detailplaneeringu alal ega ka lähimate eluhoonete (ca 350 meetrit planeeringualast) juures. Nüüdseks on teada, et hindamiste aluseks olnud prognoos kaubamahu suurenemiseks ei ole täitunud, eriti on vähenenud raudteeveod. Seega on Paldiski Lõunasadama müratase detailplaneeringute KSH-de koostamise ajaga võrreldes langenud. Ka käesoleva KMH programmi koostamise ajal ei laekunud pädevatelt asutustelt ega Paldiski linna elanikelt seisukohti ega kaebusi müra häiriva mõju kohta (vt Lisa 1). Lähimad elamumaad asuvad kavandatavast mahutipargi laiendusest ca 1000 meetri kaugusel kagus Mereääre põiktänavas, kasarmud ca 700 meetri kaugusel loodes Müra normtasemed Müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri määruses nr. 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Määruse kohaselt on tööstusmüra müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad, sealhulgas sadamad. Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus, mille puhul on arvestatud aastaringse keskmise liiklussagedusega (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Olemasoleval tööstusalal kehib müra piirväärtus, see on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Atmosfääriõhu kaitse seaduse 57 on kehtestatud üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe järgi määratavad mürakategooriad: 1) I kategooria virgestusrajatise maa-alad; 2) II kategooria haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maaalad, rohealad; 3) III kategooria keskuse maa-alad; 4) IV kategooria ühiskondliku hoone maa-alad; 5) V kategooria tootmise maa-alad. BOS terminali ümbritsevad maa-alad kuuluvad II, III või IV kategooriasse. Tabel 5 on toodud müra piirväärtused erinevate kasutusotstarvetega maa-aladel.

18 lk 17/50 Tabel 5: Keskkonnamüra piirtasemed. Liiklusmüra päeval Liiklusmüra öösel Tööstus müra päeval Tööstus müra öösel II kategooria haridusasutuste, tervishoiuja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maaalad, rohealad III kategooria keskuse maaalad IV kategooria ühiskondlike hoonete maa-alad 1 müratundliku hoone teepoolsel küljel Päeva- ja ööaeg on vastavalt ja Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset Ehitusaegsed mõjud Terminali ehitusega kaasnev müra on ajutine, seda tekitavad erinevad ehitusmehhanismid, protsessid ning suurenev transpordi intensiivsus (kallurid, tõstukid, kopad jne). Kõige mürarikkamad ehitustööd on vaiade rammimine. Nende tööde teostamine aeg tuleks planeerida ainult päevasele ajavahemikule. Samuti võib ebasoodne tuulesuund ehitustööde ajal müratasemeid müratundlikel aladel tõsta. Tabel 6 on esitatud ehitustööde keskmised müratasemed erinevatel kaugustel, mis põhinevad Ameerika Ühendriikides teostatud uuringul [4]. See põhineb tuumajaama ehitustöödel, mis oma mahtudelt on oluliselt suuremad, aga tööde iseloomult sarnane. Tabel 6: Ehitustööde keskmine müratase erinevatel distantsidel Kaugus müraallikast Helirõhutase db ~700 m ~1000 m ~1400 m Kaevetööd Betooni valamine Teraskonstruktsioonide püstitamine Ehitusmehhanismide töö Koristus

19 lk 18/50 Tabelist järeldub, et öisel ajal võib kasarmute ja elamute piirkonnas esineda müra normtaseme 45 db ületamist. Seetõttu on ptk.-s 4.2 toodud meetmed mürataseme ületamise vältimiseks. Siiski tuleb rõhutada, et ehitusmüra terminali rajamisel on ajutine ning näiteks kaevetööde puhul suhteliselt lühiajaline Müraallikad terminalis Tabel 7 on antud terminali peamised müraallikad ja müraemissioonid analoogiatest lähtuvalt [5]. Tabel 7: müraallikate müraemissioonid Müraallikas db(a) Tankeri lossimine 113 Lossimisvarras (stender) 95 Laadimisvarraste hüdroseade 105 Maabumissilla hüdroseade 105 Kõrgsurvepump 92 Väljastatava produkti mõõteseade Sadamakaid ja mahuteid ühendav torustik Õhukompressorite komplekt (komplekti kohta) 96 (seadme kohta) 62 (meetri kohta) 90 (komplekti kohta) Tuletõrjeveesüsteemi survesäilituspump 94 Ventiilid, klapid ja muud väiksemad allikad 95 Hüpokloriti doseerimispump 86 Kavandatava terminali asukoht on müratundlike hoonete suhtes soodne, olles ümbritsetud tootmis- ja transpordi kasutusotstarbega kinnistutest. Samas kumuleeruvad Paldiski Lõunasadama territooriumil toimuvatest tegevustest tekkinud mürasündmused omavahel. Peamine müraallikas on varasemate hinnangute põhjal raudteeliiklus. Juhul, kui kumulatiivne müra ületab kehtestatud norme või on häiriv, tuleb kõigi osapoolte koostöös analüüsida müra tekke ja leviku piiramise võimalusi. 0- alternatiivi rakendamise korral ei teki ehitusaegset müra, terminali tegevusest tulenev müra jääb praegusele tasemele Mõju pinnasele ning pinna- ja põhjaveele Paldiski Biodiisli tehase rajamisele eelnenud ehitusgeoloogilise eeluuringute [6] [7] kohaselt kinnistu kõrgusvahemik abs. 13,03 15,41. Kõrgem on ala kagunurk ja maapind laskub edelanurga suunas. Krundi aluspõhjaks on Keskordoviitsiumi lubjakivi, mille pealispind jääb 0,2-2,1 meetri sügavusele maapinnast. Pinnakatteks on kruus ja saviliivmoreen, kohati ka täitepinnas. Pinnasevee tase oli viimase uuringu läbiviimise ajal 0,55-0,7 meetri sügavusel

20 lk 19/50 maapinnast abs. kõrgusel 13,41-13,44 meetrit. Pinnaseveed toituvad sademetest ning moodustavad Ordoviitsiumi lubjakivides oleva põhjaveega ühise põhjaveehorisondi. Põhjavesi valgub Parki lahe suunas ning on kaitsmata Nõuded rajatavale mahutipargile Veekaitsenõuded naftasaaduste hoidmisehitistele on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 172. Määruse kohaselt liigituvad kavandatavad mahutid suurteks hoiustamisehitisteks, sest nende maht on üle 5000 m 3. Määruse 3. peatükk sätestab hoiustamisehitise ehitusnõuded: Hoidmisehitise lekkekindlus ja nõuded torustikele ( 6): (1) Hoidmisehitise mahutid ja seadmed peavad olema lekkekindlad. (2) Hoidmisehitise torustikud peavad olema kaitstud korrosiooni ning mehaaniliste vigastuste eest. Suurte või keskmiste hoidmisehitiste piirde või reservmahuti olemasolu nõue ( 7): (1) Suurte ja keskmiste hoidmisehitiste maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate naftasaaduste laialivalgumist. (2) Üksiku hoidmisehitise või ühise kaitsevalliga ümbritsetud mitme hoidmisehitise piirde sisse jääv ala peab mahutama naftasaadusi 1,1 korda suuremas mahus kui on suurima ehitise projektijärgne maht. See ala peab olema betoneeritud või kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. (3) Juhul kui lõikes 1 nimetatud piirde rajamine pole võimalik, tuleb rajada reservmahuti, mis täitub isevoolu teel ja mille maht on võrdne hoidmisehitise suurima mahuti projektijärgse mahuga. Nõuded hoidmisehitise laadimis- või tankimisplatsile ja maa-alusele mahutile ( 8): (1) Suure ja keskmise hoidmisehitise laadimis- või tankimisplats peab olema ümbritsetud aiaga ja peab olema betoneeritud või kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. (2) Suure ja keskmise hoidmisehitise maa-alused mahutid ja torustikud peavad olema varustatud lekete avastamise kontrollseadmetega. Hoidmisehitise sademevee juhtimise nõuded ( 9): (1) Hoidmisehitise sademevesi tuleb juhtida läbi kohtreoveepuhasti suublasse või kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse. (2) Kohtreoveepuhasti peab koosnema vähemalt õlipüünisest ja siibrikaevust, mida peab saama suuremate reostuste puhul sulgeda, et reostus lokaliseerida. (3) Kohtreoveepuhasti reostuskoormuse vähendamiseks tuleb eraldada võimaliku reostuse tekke piirkond, kust reostus kõrvaldatakse kuivpuhastusega. Pärast kavandatava mahutipargi valmimist peab ettevõtte jälgima määruse 4. peatükis toodud nõudeid hoiustamisehitise ekspluatatsioonile. Selleks tuleb muuhulgas täiendada olemasolevat reostusavarii likvideerimise plaani ja see kirjalikult kooskõlastada Päästeameti ja Keskkonnaametiga.

21 lk 20/ Sademevesi Terminali alal suureneb kokku kogutava sademevee hulk. Riigi ilmateenistuse veebilehe andmetel on pikaajaliselt mõõdetud ( a.) aasta sademete summa Paldiskis 668 mm. Arvestades, et kavandatava mahutipargi kõvakattega pind on kokku ca m 2, võib eeldada, et kavandatavast vallialast ja teedelt tekib aastas juurde maksimaalselt 6680 m 3 kogutavat sademevett. Kokku kogutav sademevesi puhastatakse olemasolevas õlipüüduris ja juhitakse suublasse Pakri lahte AS-i Tallinna Sadam kehtiva vee erikasutusloa nr L.VV/ alusel. Nõuded sademevee suublasse juhtimiseks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed. Kuna kavandatav mahutipark asub üle 2000 ie reoveekogumisalal (registrikood RKA ), siis ei tohi heljuvaine sisaldus sademevees ületada 40 mg/l ja naftasaaduste sisaldus ületada 5 mg/l ( 5 lg 3) Mõjud suurõnnetuse korral Suurõnnetuse korral võib saastunud tulekustutusvesi sattuda pinna- või põhjavette. Sellise mõju ulatust ega olulisust ei ole võimalik hinnata, sest see oleneb põlengu täpsest asukohast, keskkonda sattunud kustutusvee hulgast, saasteainete sisaldusest ja nende kontsentratsioonist. Praktikas ei ole tulekahjude kustutusvee olulist mõju pinna- ega põhjaveele täheldatud. Vallialasse sattunud tulekustutusvesi juhitakse suublasse läbi õlipüüduri (ENS 30/90; mahutavus 4,6 m 3 ), mille puhastusvõime on 30 l/s. Suurte põlengute tõenäosust on riskide hindamise põhjal hinnatud väga väikeseks vt Tabel 13. Kavandatava mahutipargi ehitamisest loobumise (0-alternatiivi) korral jääb kogutava ja suublasse juhitava sademevee hulk praegusele tasemele Jäätmeteke BOS terminalile on väljastatud jäätmeluba nr L.JÄ/ tähtajaga kuni Tabel 8 on lubatud jäätmeliigid, nende koodid ja maksimaalne lubatud kogus ning aasta jäätmearuande põhjal tegelikult tekkinud jäätmed aastas tonnides. Tärniga on tähistatud ohtlike jäätmete koodid. Kõik tekkinud jäätmed anti üle AS-ile Ragn-Sells. Tabel 8: BOS terminali lubatud ja tegelikult tekkinud jäätmeliigid ja kogused Koodi number Jäätmeliik Lubatud kogus t/a Tegelik kogus t/a * Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid 0, * Õlipüünisesetted * Õlipüünistes lahutatud õline vesi 25

22 lk 21/50 Koodi number Jäätmeliik Lubatud kogus t/a Tegelik kogus t/a * Muud kütused (sealhulgas kütusesegud) * * * Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid (sealhulgas nimistus mujal nimetamata õlifiltrid) ja kaitseriietus Muud ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed Muud kasutuselt kõrvaldatud seadmed ja aparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga * 0,3 5 1,2 0,05 0, * Pliiakud 0, * Õli sisaldavad jäätmed Raud ja teras segaolmejäätmed 1,1 Tabelist selgub, et tegelikult tekkinud jäätmekogused on oluliselt väiksemad, kui jäätmeloa alusel lubatud on. Sellest tulenevalt ei ole jäätmeteke hetkel (0-alternatiiv) olulise keskkonnamõjuga. Mahutipargi laienemisel tekkivate jäätmete kogus ei muutu, sest käideldavate naftasaaduste käive ja nomenklatuur jäävad samaks. Ehitustegevuse käigus tekivad tavapärased ehitusjäätmeid. Ehitusettevõtja kogub tekkinud jäätmed liigiti ja annab üle vastavat jäätmeluba/keskkonnakompleksluba (ohtlike jäätmete puhul lisaks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi) omavale jäätmekäitlejale Suurõnnetuse riski hindamine Ohtude kindlaksmääramine Ohtude kindlaksmääramisel jaotati võimalikud ohud erinevatesse gruppidesse: ettevõtte välised ohud arvestatakse ettevõttest mitteolenevaid ohte ja põhjuseid, mis võivad mõjutada või tekitada uusi ohtlikke sündmusi kavandataval territooriumil naaberettevõtete ohud; ettevõtte sisesed ohud ohud, mis põhjustavad ohtlike kemikaalide käitlemisest suurõnnetuse kavandatav mahutipark, sh arvestada sisemise doominoefekti teket terminalis olemasolevast mahutipargist Käideldavad ohtlikud kemikaalid BOS terminal on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte ning omab Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud käitamisluba ohtlike kemikaalide käitlemiseks. Mahutipargi

23 lk 22/50 laiendamisega ei muutu käideldavate produktide nomenklatuur ega maksimaalne käive, mistõttu laadimisprotseduuridel (estakaadid, torustikud, kai) tekkida võivad riskid ei suurene Naaberettevõtete ohtude kirjeldus ja analüüs BOS terminali territoorium piirneb (Joonis 10): lõunast ja idast: AS Assistor, mis tegeleb sõidukite logistikaga. Territooriumid on eraldatud üksteisest piirdeaiaga. läänest: Rae põik 14 ja vanametalli ladustamisplatsid. põhjast: raudteesõlm (AS Alexela Terminali manööverdamisala). Käitist ohustavad objektid ettevõtte ohutusaruande [8] kohaselt: Ümberkaudsete objektide hulgas otseselt käitisele ohtu tekitavaid ettevõtteid pole, kuid Maaameti kaardirakenduse andmetel asub Baltic Oil Service terminal Alexela Terminal AS ohualas. Tegemist on erinevaid kütuseid käitleva ettevõttega, kellele on omistatud 2000 meetrine ohuala arvestades Alexela Terminalis käideldavaid kemikaale, milledeks on: benseen, tolueen, metanool, toornafta, lennukipetrool, butaan, isopreen, gaasikondensaat, diislikütus ja bensiin. Lähtuvalt kemikaalide võimalikest toimetest on olulisimaks ohuks õnnetusjuhtumite puhul ohualas paiknevatele objektidele soojuskiirgus ja ülerõhk. Ohuala määratakse väikseima soojuskiirguse mõju järgi, mis ühtlasi on ohtlik inimestele. Hooneid ohustav tase (37 kw/m 2 ) on oluliselt väiksema raadiusega ning ei ulatu ei olemasoleva ega kavandatava mahutipargini. Alexela Terminali kaugus BOS terminalist on ca 1,4 km, mis on piisav, et mitte arvestada Alexela Terminali eraldi ohufaktorina. Teised ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted ei kujuta ohtu olemasolevale ega kavandatavale mahutipargile. Joonis 10. Naaberettevõtted

24 lk 23/ Olemasolevad riskid BOS terminal tegeleb naftasaaduste käitlemise ja ladustamisega. Terminalis hoiustatavate maksimaalsete kemikaalide kogused on välja toodud järgnevas tabelis. Tabel 9: BOS terminali maksimaalsed kemikaalide kogused Nr Kemikaal Maksimaalne kogus, t* 1. Diislikütus Reaktiivkütus Kerge kütteõli *kõikides mahutiparkides võib hoiustada kõiki produkte, seetõttu on arvestatud, et terminalis hoiustatakse maksimaalselt ühte produkti. Tabel 10 on toodud BOS olemasoleva terminali võimalikud õnnetujuhtumid ning võimalikud tagajärjed. Tabel 10. BOS terminali võimalikud õnnetusjuhtumid ja tagajärjed Nr Risk Tagajärg Ohuala 1. Tulekahju mahutipargis Kütuse süttimisel käitise territooriumil on peamiselt lokaalne mõju: Inimesed: 140 m Ehitised: 66 m 2. Tulekahju paakvaguni laadimisalal - inimelu ja tervis: ohustatud on käitise töötajad ja sündmusele reageerijad ning Rae põik 11 territooriumil paiknevad isikud; Inimesed: 32 m Ehitised: 14 m 3. Tulekahju paakauto laadimisalal - keskkond: lekke ja tulekustutusvee äravool läbi õlipüüduri; tulekahju mõjud kaovad peale päästetöö lõpetamist. Inimesed: 55 m Ehitised: 27 m 4. Produktitorustikust lekkinud kütuse põleng Produktitorust lekkiva ja süttinud kütuse korral on mõju torustiku vahetu lähedus: - inimelu ja tervis: sündmusele reageerija, õnnetusjuhtumi tekitanud liiklusvahendi juht; - keskkond: lekkinud kütuse imbumine pinnasesse. Inimesed: 20,5 m Ehitised: 4,2 m 5. Laeva laadimiskohas lekkinud kütuse põleng Laeva laadimiskohas lekkinud ja süttinud kütuse korral on tuleohu mõju lokaalne, kuid võimalik on merereostus: inimelu ja tervis: ohustatud on laadimisprotsessi läbiviivad isikud ja laevameeskond Inimesed: 20,5 m Ehitised: 4,2 m keskkond: võimalik ulatusliku merereostuse teke

25 lk 24/50 Joonis 11. Olemasoleva valliala nr 1 põlengu ohualad ehitistele ja inimelule Joonis 1. Olemasoleva valliala nr 2 põlengu ohualad ehitistele ja inimelule

26 lk 25/ Kavandatav mahutipark Kavandatavas mahutipargis käideldakse samasid produkte nagu hetkel terminalis lubatud, vt uue mahutipargi andmeid Tabel 11. Tabel 11. Kavandatava mahutipargi andmed Riskiallikas Ohtlikud tegevused Käideldav produkt Ohtliku kemikaali füüsikaline olek Max kogus Mahuti andmed Käive, t/a Mahutipark 5 x 7500 m 3 Ohtliku kemikaali hoiustamine Diislikütus, lennukikütus, kerge kütteõli Vedelik m 3 h= 20 m, r= 11,5 m Kütuseid ladustatakse vertikaalsetes mahutites, mis paiknevad vallialades. Õnnetusjuhtumid mahutitega võivad esineda mahuti väsimisel, hooletul käitlemisel (nt: tuletööd) või läheduses toimuva pikaajalise põlengu korral, mille tagajärjel kahjustub mahuti kest ja mahutis ladustatav kütus valgub vallialasse. Kütuse leke on võimalik ka mehhaaniliste osade (nt: torustiku) purunemisel või ületäitmisel. Vallialasse lekkinud kütus ei kujuta suurt ohtu, kuid selle süttimisel võib sündmus eskaleeruda ning ohustatud on teised mahutid vallialas ja muud ohualas olevad objektid. Mahutipargis toimuvate võimalike õnnetusjuhtumite korral on suurimaks ohuks pikaajaline põlemine, mis toimub vallialas. Võimalikud õnnetused mahutipargis on: Mahuti leke - Tehniliste seadmete avarii või amortisatsioon, metalli korrosioon ja väsimus; Mahuti ületäitmine ja väljavool vallitusalasse - ületäiteanduri rike; inimlik eksitus, arvestusviga; Loigupõleng vallitusalal - lekke tõttu välja voolanud kütuse süütamine või süttimine süüteallika olemasolul; Mahuti põleng - Tuleohutuseeskirjade ja/või käitlemisjuhiste eiramine; tehniline rike; inimlik eksimus; pikne, kuritahtlik süütamine; Säde, staatilise elektri teke - Tuletööd; mahutite mõõtmised, puhastused, proovivõtmised. Võimalikud tagajärjed on: Lekkest põhjustatud kütuse reostus vallitusalal; Kütusearude süttimine, mis põhjustab mahuti- või vallialapõlengu; Lombi- ja vallialapõlengust põhjustatud leek, soojuskiirguse ja põlemisgaaside levik lähiümbruses. Õnnetuse tõenäosuse ja tagajärgede hinnang Järgnevalt on ka välja toodud arvutuslikud tõenäosused mahutite õnnetusjuhtumite kohta. kohene kogu mahu leke: 1,25*10-8 aastas ning arvestada, et kavandatavas mahutipargis rajatakse juurde 5 mahutit on tõenäosus 5 x 1,25*10-8 = 6,25*10-8, mis on vastavalt kehtivale riskianalüüsi metoodikale väga väike 1.

27 lk 26/50 kogu mahu vabanemine 10 minutiga (pideva joana) 1,25*10-8 aastas ning arvestada, et rajatakse juurde 5 mahutit on tõenäosus 5 x 1,25*10-8 = 6,25*10-8, mis on vastavalt kehtivale riskianalüüsi metoodikale väga väike 1. pidev voolamine läbi 10 cm ava: 1*10-4 aastas ning arvestada, et rajatakse juurde 5 mahutit on tõenäosus 5 x 1,10*10-4 = 5,5*10-4, mis on vastavalt kehtivale riskianalüüsi metoodikale väga väike 1. Tagajärje raskusastme hindamiseks on vaja määratleda sündmuste ohualad. Arvestatud on erinevaid produkte ja mahuteid ning vallialade suurust. Välja on toodud diislikütuse ja lennukikütuse ohualad - Tabel 12. Eraldi kerge kütteõli ohualasid ei ole arvutatud, kuna tegemist on sama põlemiskoormuse näitajaga nagu diislikütusel. Mahuti- ja vallialapõlengu soojuskiirguse ohualad on toodud Tabel 12 ning ohualad graafiliselt Joonis 12 ja Joonis 13. Tabel 12. Mahuti- ja vallialapõlengu soojuskiirguse ohualade raadiused Õnnetus Andmed Ohtlik väljund Mahutipõleng Vallialapõleng h= 20 m, r= 11,5 m h=2,1 m S=5442 m 2 Soojuskiirgus, leek, toksilised produktid Soojuskiirgus, leek, toksilised produktid *ei teki nii kõrget soojuskiirguse taset Ohtlik produkt Diislikütus Lennukikütus Diislikütus Lennukikütus Ohuala raadiused Inimesed (keskpikk) Ehitised (pikaajaline) Parameeter Ohuala Parameeter Ohuala 4 kw/m 2 36 m 15 kw/m 2 13 m 8 kw/m 2 23 m 25 kw/m 2 5 m 17 kw/m 2 12 m 37 kw/m 2 - m* 4 kw/m 2 30 m 15 kw/m 2 12 m 8 kw/m 2 20 m 25 kw/m 2 6 m 17 kw/m 2 11 m 37 kw/m 2 - m* 4 kw/m m 15 kw/m 2 65 m 8 kw/m 2 94 m 25 kw/m 2 46 m 17 kw/m 2 60 m 37 kw/m 2 33 m 4 kw/m m 15 kw/m 2 56 m 8 kw/m 2 80 m 25 kw/m 2 41 m 17 kw/m 2 52 m 37 kw/m 2 32 m

28 lk 27/50 Joonis 12. Vallialapõleng (diislikütus) Joonis 13. Mahutipõleng (diislikütus)

29 lk 28/50 Raskemate tagajärgedega on diislikütuse vallialapõleng, mille korral ulatub inimestele ohtlik soojuskiirguse ohuala (Ro=4 kw/m 2 ) kuni 137 meetri kaugusele, vt Joonis 12. Ohuala välispiiril võivad saada inimesed kergemaid tervisekahjustusi. Ohualas on ka AS-i Assistor väljas viibivad töötajad ning AS Alexela Terminal raudteevagunite manööverdamisalal olevad töötajad. Olenevalt tuule suunast võivad mürgised põlemissaadused ohustada Paldiski linna elanikke. Ehitise ohuala (15 kw/m 2 ) ulatub kuni 65 meetri kaugusele ning ohualas on olemasoleva mahutipargi vallialas nr 1 olevad mahutid 1.6, 1.7, 1.18, 2.15, 2.16, 2.17, raudteelaadimise ja autolaadimise estakaad, katlamaja ja osaliselt adminhoone. Mahuti- ja vallialapõlengu korral, kui ei suudeta põlengut lokaliseerida, võib see edasi kanduda samas vallitusalas olevatele mahutitele, need võivad saada raskeid kahjustusi ning süttida. Samuti võib soojuskiirgus kahjustada olemasolevaid mahuteid vallialas nr 1 ning kahjustada neid, mille tagajärjel võivad need süttida või puruneda. AS Assistor parklas olevad sõidukid saavad raskeid kahjustusi ja võivad süttida. Looduskeskkond saab kahjustada eelkõige õhureostusest ja tulekahju kustutamisel kasutatud saastunud vee sattumisel pinna- ja põhjavette. Rajatavas mahutipargis toimuvate õnnetuste koondhinnang on esitatud Tabel 13. Tabel 13. Rajatavas mahutipargis toimuvate võimalike õnnetuste koondhinnang Võimalikud ohtlikud sündmused Produkti leke ühendusseadmetest, mahuti purunemine, ületäitmine, sädeme ja staatilise energia teke Õnnetus Produkti vallialale väljavool Mahutipõleng sädemest, pikselöögist vms Lekkinud produkti süttimine ja vallialapõleng Tähis Tagajärgede raskusaste IET VA KK Tõenäosus Riskiklass A B A 2B C D C 1D C D C 1D Riskianalüüsi järeldused Baltic Oil Service OÜ peab enne uue mahutipargi käitamist mõistliku aja jooksul uuendama oma ohutussüsteemi dokumendid ja kooskõlastama need Tehnilise Järelevalve Ameti ja Päästeametiga (KemS 22). Kavandatav mahutipark ei muuda ettevõtte ohukategooriat. Kavandatav mahutipark toob terminali alale juurde riskiallikaid, kuid ei põhjusta doominoefekti tekkimist lähinaabruses olevatele ohtlikele ega ka suurõnnetuse ohuga käitistele. Kavandatav mahutipark ja kogu BOS terminali territoorium on AS Alexela Terminali inimestele ohtlikkus soojuskiirguse ohualas, ehitisi ohustav soojuskiirguse ohuala ei ulatu terminalini, mis võiks põhjustada doominoefekti. Kavandatav terminal suurendab olemasolevat suurõnnetuse ohu riski ning koondohuala (vt Joonis 14), kuid ei põhjusta doominoefekti teket ega selle tõenäosust piirkonnas.

30 lk 29/50 Suurõnnetuse korral on enim ohustatud naaberettevõte, kuid ehitisi ohustav soojuskiirguse ohuala ei ulata ettevõtte hooneni. Lähimad elamumaad asuvad terminali territooriumist ca 1000 meetri kaugusel ning nendeni soojuskiirguse mõju ei ulatu. Võimalikuks ohuks lähedal olevatele inimestele osutub mürgiste põlemisgaaside teke, mis olenevalt klimaatilistest tingimustest (tuule suund, kiirus, inversioon vms) võib häirida või põhjustada tervisekahjustusi. Kuna Baltic Oil Service on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, peab käitis edastama ohualas olevatele naaberettevõttele konkreetsed käitumisjuhised suurõnnetuse korral. Üldise avalikkuse teavitamiseks tuleb vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 18 [9] koostada infovoldik ning esitada seal teave ettevõttes olevate ohutusabinõude ja tekkivate õnnetuste kohta ning avaldada see nt ettevõtte kodulehel (kui muus kohas siis teavitada ka Päästeametit) ning vajadusel võimaldada kõikidele isikutele paberkandjal infovoldiku kättesaadavus. 0-alternatiivi rakendamise korral jääb ohuolukord selliseks, nagu see praegu on. Joonis 14. kavandatava ja olemasoleva mahutipargi koondohuala 3.6. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Mõju inimese tervisele ja heaolule Võimalikku negatiivset mõju inimese tervisele ja heaolule võivad antud juhul põhjustada eelkõige välisõhu saastenormide ületamine, lõhnahäiringud, lubatud müratasemete

31 lk 30/50 ületamine ning võimalikud õnnetusjuhtumid kavandatava tegevuse maa-alal. Mõju välisõhu kvaliteedile on hinnatud ptk.-s 3.1. Hindamise tulemuste kohaselt tõuseb küll lenduvate orgaaniliste ühendite tase tootmisterritooriumi piiril, kuid kontsentratsioon ei ole tervistkahjustav. Arvestades, et terminalis ladustatakse diislikütust ja kerget kütteõli, siis ülenormatiivset lõhnahäiringut piirkonnas ette näha ei ole. Lähimad elamumaa krundid jäävad ettevõtte tootmisterritooriumist ligikaudu 1000 meetri kaugusele ja hajumisarvutuste põhjal on seal maksimaalne tunnikeskmine lenduvate orgaaniliste ühendite kontsentratsioon alla 150 µg/m 3. Selline tase on oluliselt madalam kui diislikütuse laadimisest eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite (nagu pentaan, heksaan jms) lõhnalävi. BOS terminali ehitamisest ja tegevusest tekkiva müra suurust ja ulatust on hinnatud ptk.-s 3.2. Müra peamine kahjulik mõju ongi selle häirivus [10]. Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja soovimatuna (WHO 1980) ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida. Häirivus on suurem üldiselt madala müratasemega piirkondades ja ajutise kestvusega müra puhul. Häirivust mõjutavad [10]: 1. müra akustilised omadused, 2. olukorra ja tingimustega seotud tegurid nagu mürakogeja elutingimused ja sotsiaalmajanduslikud tegurid; 3. isiku oma võimalus mõjutada müraallikat; 4. müraga seotud psühholoogilised tegurid, näiteks müraallika äratundmise võimalus ja suhtumine müraallikasse, ning nendega kaasnevad eelarvamused ja hirmud. Seega tuleb ehitustegevuse korraldamisel vältida elanike häirimist, sobivad leevendusmeetmed selleks on toodud ptk.-s 4.2. Kõige olulisemad mõjud elanike tervisele võivad tekkida suurõnnetuse korral terminalis. Tulekahjust tekkiv suits on ärritav või toksiline. Olenevalt tulekahju suurusest, põleva kemikaali omadustest, kustutusstrateegiast ja selle edukusest ning ilmastikuoludest võib tervistkahjustav suits levida elamualadele. Loetletud tegurite määramatuse tõttu ei ole võimalik prognoosida suitsu leviku ulatust, suunda ega selle mõju olulisust tervisele. Alati on oluline vältida tulekahju põlengugaaside sissehingamist. Suurõnnetuse ohuga ettevõtete on kohustatud tagama käitisest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda jääda võivatele isikutele ennetavalt teabe ohtude, ohutusabinõude ja soovitavate käitumisjuhiste kohta. Päästeamet on koostanud kemikaale käitlevate ettevõtete välise elanikkonnakaitse plaani, kus on muuhulgas määratud võimalikule õnnetusele reageerivate asutuste ülesanded ja elanike teavitamise ning käitumisjuhiste jagamise kord õnnetuse korral. Suurõnnetuse ohuga ettevõtetes toimunud õnnetustest antakse elanikele teada läbi massimeediavahendite. Avalikkusele suunatud sõnumis on öeldud, mis on juhtunud, kui suur on ohuala, mida tuleb ohualasse jäänud inimestel teha ja kust on võimalik hankida lisainfot. Suurte põlengute tõenäosust on riskide hindamise põhjal hinnatud väga väikeseks vt Tabel Mõju varale Mõju piirkonna inimeste varale avaldub eelkõige olulise keskkonnamõjuga objektidest

32 lk 31/50 tulenevatest mõjudest hoonetele ja rajatistele tulekahju, plahvatusoht või tugev vibratsioon. Vibratsioon võib tekkida ehitustööde läbiviimise ajal kaeve-, puurimis- või rammimistöödest. Vibratsiooni levik maapinnas oleneb pinnase omadustest. Paremini juhivad vibratsiooni kivimid ja kõvad savipinnased. Veekogud ja looduslikult niisked pinnased summutavad vibratsiooni. Arvestades lubatud ehitustööde mahtu ja elamute kaugust terminalist ei ole vibratsiooni levik elamualadeni tõenäoline. Suurõnnetuste ohualad on toodud Joonis 12 ja Joonis 13. Ehitistele ohtlikud alad ei ulatu terminali territooriumilt väljapoole ning ei avalda seega mõju piirkonna elanike varale Kumulatiivsed mõjud Mõju välisõhule Mõju välisõhu kvaliteedile on hinnatud ptk.-s 3.1. Koosmõju arvutamise aluseks on võetud välisõhu saasteallikate infosüsteemi (OSIS) andmebaasi andmed. Koosmõju arvutus on toodud joonisel Joonis 9. Selle kohaselt on maksimaalne tunnikeskmine tase territooriumi piiril 2440 μg/m 3 ehk 0,488 ÕPV Müra teke ja levik Müra teket ja levikut on hinnatud ptk.-s 3.2. BOS terminalis tekkivad müratasemed ja sündmused kumuleeruvad muude Paldiski Lõunasadama territooriumil tekkivate müratasemetega. Peamine müra allikas on raudteeliiklus. Hetkel ei ole teateid müratasemete ületamistest ega häirivusest. Juhul, kui kumulatiivne müra osutub probleemiks, tuleb selle lahendamiseks teha kõigi osapoolte koostööd Doominoefektid Ohtlike kemikaalide käitlemisest tulenevat kumuleeruvat riski nimetatakse doominoefektiks. Doominoefektina on ühe ettevõtte tootmisterritooriumi piire ületavat ning naaberettevõtet või ettevõtteid haaravat suurõnnetust kas samaväärses või raskemas mahus. Doominoefekti tekkimise eeldus on, et algsündmusest põhjustatud soojuskiirguse või ülerõhu kriitiline väärtus ulatub naaberterminali territooriumil asuvate ohustatud ehitiste või rajatisteni. Doominoefekti tõenäosus saab olla väiksem või võrdne algsündmuse tõenäosusega. Riskihindamise tulemusena selgus, et naaberettevõtted ei põhjusta doominoefekti BOS terminalile ja BOS terminal naaberettevõtetele.

33 lk 32/50 4. KESKKONNAMEETMED Paldiski Lõunasadama operaatorfirmad teevad keskkonnanõuete täitmiseks ning reostuse vältimiseks ja vajadusel tõrjumiseks koostööd sadama valdajaga, AS-iga Tallinna Sadam, ja omavahel. AS-ile Alexela Terminal kuulub Paldiski linna elamualade ja sadama ala vahele paigaldatud välisõhu kvaliteedi pidevseirejaam. Seirejaama automaatanalüsaatorid mõõdavad üldsüsivesinikke, aromaatseid süsivesinikke, vesiniksulfiidi ja meteoroloogilisi parameetreid 3. Seirejaama mõõtetulemused on nähtavad Alexela Terminali kodulehel ning Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) kodulehel 4. AS-iga Tallinna Sadam on koostöös operaatorfirmadega koostanud Paldiski Lõunasadama ohuolukordade lahendamise plaani ja akvatooriumi reostustõrjeplaani. Keskkonnaministeerium on oma kirjaga nr 16-3/16/ tunnistanud Paldiski Lõunasadama reostustõrjeplaani sadamaseaduse 30 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 34 Täpsemad nõuded sadama reostustõrjeplaani sisu ja reostustõrjetehnika kohta 3 ja 4 nõuetele vastavaks ning selle kooskõlastanud. Ohtlike kemikaalide käitlemise kogustest tulenevalt on Baltic Oil Service OÜ A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Sellest tulenevalt on koostatud käitisele Teabeleht, Ohutusaruanne ja käitise Hädaolukorra lahendamise plaan KemS 23 lg 8 alusel kehtestatud nõuetest. Enne kavandatud mahutipargi kasutuselevõtmist peab ettevõte KemS nõuetest tulenevalt uuendama oma teabelehe, ohutusaruande ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani. Ohutusaruanne sisaldab ka riskianalüüsi ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust. Koostatud dokumendid tuleb kooskõlastamiseks esitada Tehnilise Järelevalve Ametile ja Päästeametile. Projekteerimistingimuste väljastamisel AS-ile Baltic Oli Service tuleks muuhulgas arvestada järgnevate leevendusmeetmetega: 4.1. Meetmed välisõhu kvaliteedi tagamiseks Vastavalt kehtivale välisõhu saateloale nr L.ÕV/ ei tohi ettevõte käidelda produkte, mis sisaldavad redutseeritud väävliühendeid. Enne produkti käitlusvõimaluse üle otsustamist tuleb ettevõttel kontrollida produkti iseloomustavaid dokumente. See on aidanud vältida lõhnahäiringuid. Sellele lisaks on ettevõte kohustatud pidama dokumentaalset tõestust saasteallikatega seotud andmete üle (käideldavate produktide mahud, pumpamiskiirused, tööaeg jms.). Kavandatava mahutipargi valmimisel tuleb ettevõttel koostada ja Keskkonnaametile esitada uuenenud olukorda arvestav õhusaasteloa taotlus ja selle aluseks olev lubatud heitkoguste (LHK) projekt. Otstarbekas on uues saasteloas seniste piirangute ja kohustustega arvestada

34 lk 33/50 Uued mahutid on kavandatud diiselkütuse käitlemiskeks, kuid sobivad tehniliselt ka teiste vedelkütuste käitlemiseks. Juhul, kui ettevõte soovib turusituatsiooni muutumise korral hakata mahutipargis käitlema teisi vedelkütuseid, siis tuleb koostada uus õhusaasteloa taotlus ja selle aluseks olev LHK projekt. Koostatavast LHK projektist selgub kui suured oleksid sellisel juhul heited välisõhku ja milline oleks nende keskkonnamõju Meetmed müra leviku piiramiseks Ehitusaegsete keskkonnamõjude ennetamiseks on heaks tavaks kujunenud nõuda ehitajalt keskkonnajuhtimissüsteemi olemasolu ja toimimist. Selle peamised elemendid on järgmised: Öise mürahäiringu vältimiseks ei ole mürarikkaid ehitustöid soovitatav läbi viia öisel ajal ( ), lihtsamaid operatsioone ja töid siseruumides ei ole põhjust öisel ajal siiski täielikult välistada. Tavaline ehitustööde teostamise aeg on soovituslikult esmaspäevast reedeni (või ). Kui töid teostatakse ka nädalavahetustel, on mõistlik tööde algusajaks valida hilisem kellaaeg (näiteks 09.00) ja tööd lõpetada samuti varasemalt (näiteks 17.00) Meetmed ohuriskide ohjamiseks BOS terminalis on võimalike õnnetuste ennetamiseks ja nendele reageerimiseks olemas kõik vajalikud seadmed ja süsteemid, need tuleb integreerida ka kavandatava mahutipargi ohutusjuhtimise süsteemi. Tulekahju: - ATS: administratiivhoone, alajaamad, paakautode- ja paakvagunite laadimisestakaadid on varustatud tulekahjuanduritega. - tuletõrjehüdrandid: mahutipark on ümbritsetud tuletõrje veevõtukohtadega. - tulekustutid: administratiivhoone, alajaamad ja paakvagunite ning paakautode laadimiskohad on varustatud portatiivsete 6 kg pulberkustutitega. - tulekustutustreiler: käitises on manööverdatav (veetav) vahutreiler. Treileris on 2,5 m 3 vahuainet, ühendusvoolikud ja joaturud. - tuletõrje- veemahuti: 270 m m 3 ; mahutite täitmine võimalik nii linnatrassist (täitub ca 36 tunniga) kui ka mereveega (ühendus Paldiski Lõunasadama pumpadega). vahtkustutussüsteem: käitises on 27,5 m 3 vahuainet. Vahu moodustamiseks on territooriumil kaks vahusõlme. Kaitstud on: paakvagunite ja -autode laadimisestakaadid, mahutipargi vallialad nr 1 ja 2, mahutid nr 3.1, 3.2, 3.8, 3.9, 4.3, 4.4, 4.5, 1.6, 1.7, mahutite jahutussüsteem on mahutitel 1.6 ja 1.7. Leke: Käitises on kasutusel 300 kg absorbenti. Kanalisatsioon: Territooriumi sadeveed (sh mahutipargi ja laadimisestakaadide võimalikud lekked) ning tulekustutusveed juhitakse läbi õlipüüduri (ENS 30/90; mahutavus 4,6 m 3 ), mille puhastusvõime on 30 l/s. Elektrisüsteem: Käitise mahutid ja laadimisestakaadide seadmed on maandatud.

35 lk 34/50 Turvalisus: - territoorium on kaetud videovalve kaameratega, - käitise territooriumile pääs ja hoonetesse pääs on valvatud tehnilise valvega. Kavandatav mahutipark rajatakse vastavalt asjakohaste standardi nõuetele (vt lisa 2 perspektiivse mahutipargi asendiplaani): 1. Standardi EVS 812-5:2014. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus põhjal on arvestatud järgenvaid tuleohutuskujasid: - vahemaa vallitusest krundi piirini: 20 m; - mahuti ja vallituse vaheline nõutav kuja 5 m; - vallituse ja TP1 hoone vaheline kuja: 15 m; - katlamaja ja vallituse vaheline kuja: 20 m; - pumpla ja vallituse vaheline kuja 15 m; - pumpla ja R/T estakaadi vaheline kuja 15 m. 2. Mahutite vaheliste kujade vähendamiseks on mahutid isoleeritud. - Mahutite vaheline kuna on 1/3 D ehk 7,3 m. 3. Tulekahju meetmed: - Ümber mahutipargi perimeetri on ette nähtud vahuaine ringtorustik; - Vahugeneraatorid ümber vallituse perimeetri 18 meetrise sammuga; - Igale mahutile nähakse ette 5 vahugeneraatorit. Baltic Oil Service OÜ omab vastavalt KemS 25 nõuetele vastutuskindlustust kemikaali käitlemisest kolmandale isikule tekkida võiva lepinguvälise ja õigusvastase kahju hüvitamiseks. Käitaja peab valima kindlustussumma, mis on mõistlik, arvestades kemikaalide käitamisega seotud tegevuskohta, kemikaalide kogust ja käitlemise viisi, tegevuse ja sellest tuleneda võivate kahjustuste ulatust ning muid asjaolusid. Vastutuskindlustusleping peab vastama järgmistele tingimustele (KemS 25 lg 2): 1) kindlustusleping on sõlmitud kindlustusandjaga, kellel on õigus kindlustada Eestis asuvat kindlustusriski; 2) kindlustusleping katab vähemalt otsese varalise kahju ning tervise kahjustamise, kehavigastuse tekitamise ja surma põhjustamise korral ka saamata jäänud tulu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 3) kindlustusjuhtum on käitaja vastutusel toimuv kemikaali käitlemisega seotud ootamatu sündmus, mis tuleneb käideldava kemikaali omadustest ja mille tagajärjel on kahjustatud isikule tekitatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kahju. Kindlustussumma peab katma vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktiga 2 hõlmatud nõuded ning ei tohi olla väiksem kui eurot (KemS 25 lg 3). Seega peab Baltic Oil Service OÜ ennem kavandatud mahutipargi kasutuselevõtmist oma kindlustuslepingu üle vaatama ning kindlustussummat vajadusel suurendama Seire korraldamine Keskkonnamõju hindamise käigus ei ilmnenud keskkonnamõjusid, mille jälgimiseks tuleks rakendada ettevõtte omaseiret. Uute asjaolude ilmnemisel, käideldavate kaupade nomenklatuuri või koguse muutumisel saab tegevusloa andja alati kaaluda omaseire

36 lk 35/50 rakendamise kohustuse lisamist tegevusloa tingimustesse. Samuti tuleb seirekohustuse rakendamise vajadus üle vaadata keskkonnanormide muutumise korral.

37 lk 36/50 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VÕRDLUS KMH juhendmaterjali põhjal ei ole mõtet kasutada formaalseid alternatiivide võrdlusmeetodeid kui kavandataval tegevusel puuduvad reaalsed alternatiivid, ning piisab, kui võrdlus esitatakse verbaalselt võrdlustabeli vormis, eriti juhul, kui põhjustatavad mõjud on ühesugust liiki [11]. Tabel 14 on toodud 0-alternatiivi ja kavandatava tegevuse võrdlustabel KMH aruandes hinnatud mõjude ulatuses. Võrdlustabelist järeldub, et kavandatud BOS terminali rajamise korral suureneb maksimaalne tunnikeskmine alifaatsete süsivesinikke tase territooriumi piiril, võimalik on ajutine mürataseme suurenemine ehitustegevuse ajal, suureneb suublasse juhitava puhastatud sademevee hulk ja käitise koondohuala. Juhul, kui rakendatakse KMH aruandes välja toodud leevendusmeetmeid, jäävad kõik loetletud keskkonnamõjud kehtestatud normide piiridesse ning ei ole seega oluliselt negatiivsed. Seega ei ole keskkonnakaitselisi põhjusi kavandatavast tegevusest loobumiseks.

38 projekteerimistingimuste taotluse KMH aruanne lk 37/50 Tabel 14. Alternatiivide võrdlus Mõjur 0-alternatiiv, olemasolev olukord Kavandatav tegevus Välisõhu kvaliteet Müra Jäätmeteke Mõju pinna- ja põhjaveele Suurõnnetuse oht Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Välisõhku heidetakse alifaatseid süsivesinikke aastas kuni 1,251 t. Maksimaalne tunnikeskmine tase territooriumi piiril on 1780 μg/m 3 ehk 0,356 [1]. Müra probleeme ei ole esinenud. Tekkivad jäätmeliigid ja nende lubatud maksimumkogus on toodud jäätmeloas. Negatiivset mõju ei ole esinenud. Ohuala ei ulatu lähimate elamuteni. Doominoefekti ei põhjusta. Mõju puudub. Välisõhku heidetakse alifaatseid süsivesinikke aastas kuni 1,251 t. Maksimaalne tunnikeskmine tase territooriumi piiril on 2440 μg/m 3 ehk 0,488 ÕPV 1. Kavandatava mahutipargi ekspluateerimine ei suurenda mürataset Paldiski Lõunasadama mõjualal. Võimalik on ajutine mürataseme suurenemine ehitustegevuse ajal. Jäätmeloas toodud jäätmeliikide nomenklatuur ega kogus ei muutu. Ehitustegevuse käigus tekkivad jäätmed sorteeritakse ja antakse üle sertifitseeritud jäätmekäitlejale. Suureneb suublasse juhitava puhastatud sademevee hulk, mis ei põhjusta negatiivset keskkonnamõju. Ohuala ei ulatu lähimate elamuteni. Koondohuala suureneb. Doominoefekti ei põhjusta. Mõju puudub.

39 projekteerimistingimuste taotluse KMH aruanne lk 38/50 6. KOKKUVÕTE Baltic Oil Service OÜ on olemasolev, Paldiski Lõunasadamas Rae põik 9 kinnistul toimiv ettevõte, mis on omandanud pankrotistunud endise AS Biodiesel Paldiski hooned ja rajatised, et korraldada seal naftasaaduste käitlemist. Balltic Oil Service OÜ-s toimub naftasaaduste laadimine ja ladustamine. Terminal töötab mitmesuunalisena. Raudtee tsisternvagunite, paakautode või meritsi saabuvate tankerite kaudu toimub naftasaaduste laadimine mahutitesse, nende ladustamine ja seejärel naftasaaduste väljastamine paakautodele, raudtee paakvagunitele ning AS Tallinna Sadam Paldiski Lõunasadama kai nr 5 kaudu tankeritele. Terminali aastane summaarne naftasaaduste käive on kuni tonni. Baltic Oil Service OÜ-le on Keskkonnaameti poolt väljastatud välisõhu saasteluba L.ÕV/ ja vee erikasutusluba L.VV/ laevade regulaarseks ohtlike ainetega lossimiseks ja lastimiseks. Ettevõte on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte ning omab Tehnilise Järelevalve Ameti poolt väljastatud käitamisluba ohtlike kemikaalide käitlemiseks. Paldiski Lõunasadama operaatorfirmad teevad keskkonnanõuete täitmiseks ning reostuse vältimiseks ja vajadusel tõrjumiseks koostööd sadama valdajaga, AS-iga Tallinna Sadam, ja omavahel. AS-ile Alexela Terminal kuulub Paldiski linna elamualade ja sadama ala vahele paigaldatud välisõhu kvaliteedi pidevseirejaam. Seirejaama automaatanalüsaatorid mõõdavad üldsüsivesinikke, aromaatseid süsivesinikke, vesiniksulfiidi ja meteoroloogilisi parameetreid 5. Seirejaama mõõtetulemused on nähtavad Alexela Terminali kodulehel ning Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) kodulehel. AS-iga Tallinna Sadam on koostöös operaatorfirmadega koostanud Paldiski Lõunasadama ohuolukordade lahendamise plaani ja akvatooriumi reostustõrjeplaani. Keskkonnaministeerium on oma kirjaga nr 16-3/16/ tunnistanud Paldiski Lõunasadama reostustõrjeplaani sadamaseaduse 30 ja Vabariigi Valitsuse määruse nr 34 Täpsemad nõuded sadama reostustõrjeplaani sisu ja reostustõrjetehnika kohta 3 ja 4 nõuetele vastavaks ning selle kooskõlastanud. Ettevõte soovib rajada olemasolevasse terminali 5 mahutiga mahutipark mille kogumahutavus on m 3 (5 x 7500 m 3 ). Juurde rajatakse uus pumpla ja torustikud, mis ühendatakse olemasoleva torustikuga. Kavandatud laiendusega ei muutu maksimaalne laadimiskäive ega naftasaaduste nomenklatuur. Selleks esitas Baltic Oil Service OÜ ehitusprojekti koostamiseks vajaliku projekteerimistingimuste taotluse Paldiski Linnavalitsusele. Paldiski Linnavalitsus algatas oma korraldusega nr 28 projekteerimistingimuste taotluse keskkonnamõju hindamise. KMH tulemusena selgus, et uue heiteallika lisandumine suurendab lenduvate orgaaniliste ühendite tasemeid ettevõtte tootmisterritooriumi piiril ligikaudu 25%. Maksimaalne tunnikeskmine tase territooriumi piiril on 2440 μg/m 3 ehk 0,488 % õhukvaliteedi piirväärtusest (ÕPV 1.). Arvestades, et terminalis ladustatakse diislikütust ja kerget kütteõli, siis ülenormatiivset 5

40 projekteerimistingimuste taotluse KMH aruanne lk 39/50 lõhnahäiringut piirkonnas ette näha ei ole. Lähimad elamumaa krundid jäävad ettevõtte tootmisterritooriumist ligikaudu 1000 meetri kaugusele ja hajumisarvutuste põhjal on seal maksimaalne tunnikeskmine kontsentratsioon alla 150 μg/m 3. Selline tase on oluliselt madalam kui diislikütuse laadimisest eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite (nagu pentaan, heksaan jms) lõhnalävi. Paldiski Lõunasadama peamine müratekitaja on olnud raudteeliiklus. Raudteevedude väikesest intensiivsusest tingituna on müratasemed praegu madalad ja KMH programmi koostamise käigus ei laekunud teateid müraprobleemide kohta. Kavandatud mahutipargi ehitustööd võivad põhjustada müraprobleeme lähimate elamute ja kasarmute juures öisel ajal. Selle vältimiseks saab ehitusettevõtja hoiduda mürarikaste tööde tegemisest öisel perioodil. Siiski tuleb rõhutada, et ehitusmüra terminali rajamisel on ajutine ja suhteliselt lühiajaline. Juhul, kui kaubakäivete tõusmine Paldiski Lõunasadamas hakkab tekitama kumulatiivseid müraprobleeme, siis tuleb müraallikate väljaselgitamiseks ja müra leevendamiseks teha koostööd AS-i Tallinna sadam ja kõigi sadamas tegutsevate operaatorfirmade vahel. Kavandatav mahutipark rajatakse kaitsmata põhjaveega alale. Veekaitsenõuded naftasaaduste hoidmisehitistele on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 172. Määruse nõuete täitmine projekteerimisel ja mahutipargi väljaehitamisel tagab, et lekete korral ei satuks naftasaadused veekeskkonda. Pärast kavandatava mahutipargi valmimist peab ettevõtte täiendama oma olemasolevat reostusavarii likvideerimise plaani ja see kirjalikult kooskõlastama Päästeameti ja Keskkonnaametiga. Terminali alal suureneb kokku kogutava sademevee hulk. Aastas tekib juurde maksimaalselt 6680 m 3 kogutavat sademevett. Kokku kogutav sademevesi puhastatakse olemasolevas õlipüüduris ja juhitakse suublasse Pakri lahte AS-i Tallinna Sadam kehtiva vee erikasutusloa alusel. Suurõnnetuse korral võib saastunud tulekustutusvesi sattuda pinna- või põhjavette. Sellise mõju ulatust ega olulisust ei ole võimalik hinnata, sest see oleneb põlengu täpsest asukohast, keskkonda sattunud kustutusvee hulgast, saasteainete sisaldusest ja nende kontsentratsioonist. Praktikas ei ole tulekahjude kustutusvee olulist mõju pinna- ega põhjaveele täheldatud. Vallialasse sattunud tulekustutusvesi juhitakse suublasse läbi õlipüüduri. Suurte põlengute tõenäosust on riskide hindamise põhjal hinnatud väga väikeseks. Ettevõttel on kehtiv jäätmeluba, kus on toodud nii tekkivate jäätmete nomenklatuur kui aastas lubatud kogused. Tegelikult tekkinud jäätmekogused on oluliselt väiksemad, kui jäätmeloa alusel lubatud on. Mahutipargi laienemisel tekkivate jäätmete kogus ei muutu, sest käideldavate naftasaaduste käive ja nomenklatuur jäävad samaks. Ehitustegevuse käigus tekivad tavapärased ehitusjäätmeid. Ehitusettevõtja kogub tekkinud jäätmed liigiti ja annab üle vastavat jäätmeluba/keskkonnakompleksluba (ohtlike jäätmete puhul lisaks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi) omavale jäätmekäitlejale. Riskide hindamisel selgus, et kavandatav mahutipark ei muuda ettevõtte ohtlikkuse kategooriat. Terminali alale tekib juurde uusi riskiallikaid. Kavandatav mahutipark suurendab olemasolevat suurõnnetuse ohu riski ning koondohuala. Suurõnnetuse korral on enim ohustatud naaberettevõte, kuid ehitisi ohustav soojuskiirguse ohuala ei ulata ettevõtte hooneni. Lähimad elamumaad asuvad terminali territooriumist ca 1000 meetri kaugusel ning nendeni soojuskiirguse mõju ei ulatu.

41 projekteerimistingimuste taotluse KMH aruanne lk 40/50 Ohtlike kemikaalide käitlemisest tulenevat kumuleeruvat riski nimetatakse doominoefektiks. Doominoefektina on ühe ettevõtte tootmisterritooriumi piire ületavat ning naaberettevõtet või ettevõtteid haaravat suurõnnetust kas samaväärses või raskemas mahus. Doominoefekti tekkimise eeldus on, et algsündmusest põhjustatud soojuskiirguse või ülerõhu kriitiline väärtus ulatub naaberterminali territooriumil asuvate ohustatud ehitiste või rajatisteni. Doominoefekti tõenäosus saab olla väiksem või võrdne algsündmuse tõenäosusega. Riskihindamise tulemusena selgus, et naaberettevõtted ei põhjusta doominoefekti BOS terminalile ja BOS terminal naaberettevõtetele. Ohtlike kemikaalide käitlemise kogustest tulenevalt on Baltic Oil Service OÜ A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Sellest tulenevalt on koostatud käitisele Teabeleht, Ohutusaruanne ja käitise Hädaolukorra lahendamise plaan KemS 23 lg 8 alusel kehtestatud nõuetest. Enne kavandatud mahutipargi kasutuselevõtmist peab ettevõte KemS nõuetest tulenevalt uuendama oma teabelehe, ohutusaruande ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani. Ohutusaruanne sisaldab ka riskianalüüsi ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust. Koostatud dokumendid tuleb kooskõlastamiseks esitada Tehnilise Järelevalve Ametile ja Päästeametile. Kõige olulisemad mõjud elanike tervisele võivad tekkida suurõnnetuse korral terminalis. Tulekahjust tekkiv suits on ärritav või toksiline. Olenevalt tulekahju suurusest, põleva kemikaali omadustest, kustutusstrateegiast ja selle edukusest ning ilmastikuoludest võib tervistkahjustav suits levida elamualadele. Loetletud tegurite määramatuse tõttu ei ole võimalik prognoosida suitsu leviku ulatust, suunda ega selle mõju olulisust tervisele. Alati on oluline vältida tulekahju põlengugaaside sissehingamist. Suurõnnetuse ohuga ettevõtete on kohustatud tagama käitisest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda jääda võivatele isikutele ennetavalt teabe ohtude, ohutusabinõude ja soovitavate käitumisjuhiste kohta. Päästeamet on koostanud kemikaale käitlevate ettevõtete välise elanikkonnakaitse plaani, kus on muuhulgas määratud võimalikule õnnetusele reageerivate asutuste ülesanded ja elanike teavitamise ning käitumisjuhiste jagamise kord õnnetuse korral. Suurõnnetuse ohuga ettevõtetes toimunud õnnetustest antakse elanikele teada läbi massimeediavahendite. Avalikkusele suunatud sõnumis on öeldud, mis on juhtunud, kui suur on ohuala, mida tuleb ohualasse jäänud inimestel teha ja kust on võimalik hankida lisainfot. Suurte põlengute tõenäosust on riskide hindamise põhjal hinnatud väga väikeseks. Kavandatud mahutipargi rajamise korral suureneb maksimaalne tunnikeskmine alifaatsete süsivesinikke tase territooriumi piiril, võimalik on ajutine mürataseme suurenemine ehitustegevuse ajal, suureneb suublasse juhitava puhastatud sademevee hulk ja käitise koondohuala. Juhul, kui rakendatakse KMH aruandes välja toodud leevendusmeetmeid, jäävad kõik loetletud keskkonnamõjud kehtestatud normide piiridesse ning ei ole seega oluliselt negatiivsed. Seega ei ole keskkonnakaitselisi põhjusi kavandatavast tegevusest loobumiseks.

42 projekteerimistingimuste taotluse KMH aruanne lk 41/50 7. ÜLEVAADE MENETLUSPROTSESSIST KMH on algatatud Paldiski Linnavalitsuse korraldusega nr 28. Paldiski Linnavalitsus edastas vastavalt KeHJS 15 1 lõikele 1 oma kirjaga nr 9-12/803-1 KMH programmi eelnõu seisukohtade saamiseks asjaomastele asutustele. Laekunud kirjad on lisatud KMH programmile. KMH programmi avalikustamine toimus Paldiski Linnavalitsuse korraldamisel Kõigile huvigruppidele saatis Paldiski Linnavalitsus kirjaga nr 11-8/1438 teate KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise kohta. Teated KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Harju Elu, linnavalitsuse veebilehel ja avalikus hoones. KMH programmiga oli võimalik tutvuda Paldiski Linnavalitsuses ja linnavalitsuse veebilehel. Avalikustamise käigus teatas Terviseamet kirjaga nr 9.3/3416-4, et nende poolt esitatud seisukohtadega on KMH programmis arvestatud ja täiendavaid ettepanekuid, vastuväiteid ega küsimusi neil ei ole. KMH programmi avaliku arutelu koosolek toimus kell Paldiski Linnavolikogu saalis. Avalikul arutelul ettepanekuid, vastuväiteid ega küsimusi ei esitatud. Avaliku arutelu koosoleku osavõtjate registreerimisleht ja koosoleku protokoll on KMH programmile lisatud. Paldiski Linnavalitsus tunnistas KMH programmi oma korraldusega nr 323 nõuetele vastavaks. KMH programm ja selle lisad on KMH aruandele lisatud (lisa 1).

43 projekteerimistingimuste taotluse KMH aruanne lk 42/50 8. KASUTATUD METOODIKA Keskkonnamõju hindamise tulemusena selgus, et kavandatava mahutipargi laiendamise olulisemad keskkonnamõjud on mõju välisõhu kvaliteedile ja suurõnnetuste oht. Mõlema valdkonna kohta hinnangute andmiseks oli ekspertidel piisavalt pädevust ja alusmaterjali. Sellest tulenevalt on antud hinnangud kehtivad ja adekvaatsed Välisõhu kvaliteedi hindamise metoodika Töö eesmärk on hinnata BOS mahutipargi laiendamise mõju välisõhu kvaliteedile ning hinnata võimalikku lõhnahäiringute tekkimist. Mõju hindamisel arvestatakse järgmist: 1. Heiteallikatest välisõhku eralduvate saasteainete hetkeliste ja aastaste heitkoguste määramisel on kasutatud keskkonnaministri a määrust nr 61 Naftasaaduste laadimisel välisõhku väljutatavate lenduvate orgaaniliste ühendite heidete arvutusliku määramise meetodid. Välisõhku lenduvate orgaaniliste ühendite summaarsed heitkogused (g/m 3 ) määruse nr 61 järgi arvutatakse järgmiselt: C = 120 * S * Ps * M/T, kus Ps - on aururõhk vastaval temperatuuril (kpa) M - on aurude molekulmass T - on vedeliku temperatuur (K) S - on küllastumistegur Nimetatud metoodikas pole andmeid diiselkütuse aururõhu kohta. Kirjanduse andmetel ei ületa diiselkütuse aururõhk 5 C juures 0,244 kpa ja 20 C juures 0,407 kpa. Diiselkütuse aurude molekulmassiks on kasutatud 72. Aasta keskmise temperatuuri 278º K juures on diisliaurude kontsentratsioon: C = 120 x 1 x 0,244 x 72/278 = 7,6 g/m 3 Maksimaalne hetkkogus 293º K juures: C =120 x 1 x 0,407 x 72/293= 12 g/m 3 Küllastumistegur on tankerite laadimisel 0,2; autode laadimisel ja ilma ujuvkatuseta mahutite täitmisel 1,0. 2. Hajumisarvutused teostati SMHI Gauss hajumismudeliga kasutades 50 x 50 m modelleerimisvõrgustikku. Kasutatav mudel vastab keskkonnaministri a määrusele nr 84 Õhukvaliteedi hindamise kord 16 lg 2 esitatud tingimustele. 3. Meteoroloogilise sisendina kasutati Tallinna Loomaaia meteomasti andmeid ja tuultevälja arvutamisel kasutati Paldiski seirejaama meteoroloogilisi andmeid. Hajumisarvutused teostati 2016 a. meteoroloogiliste andmetega.

44 projekteerimistingimuste taotluse KMH aruanne lk 43/50 Joonis 15. Paldiski seirejaama 2016 a. tuulte roos 4. Hajumisarvutuste koosmõju hindamisel ja modelleerimisel kasutati välisõhu saasteallikate infosüsteemi (OSIS 2015 a andmed) andmebaasi, mis arvestab reaalseid laadimiskäibeid piirkonnas. 5. Arvutatud saasteainete saastetasemeid võrreldi keskkonnaministri a määruse nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid lisas 1 kehtestatud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustega. Konkreetselt määruses nr 75 ei ole saasteainena NMHC ehk alifaatsetele süsivesinikele kehtestatud piirväärtust, kuid tasemeid võrreldi tinglikult ligroiini ehk toorbensiini piirväärtusega, milleks on ÕPV1=5000 µg/m 3 ja ÕPV24=2000 µg/m Riskide hindamise metoodika Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada ja hinnata kavandatavas mahutipargis esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust ja tagajärgi. Riskianalüüs peab andma Päästeametile piisavalt teavet kas: 1. kavandatav planeering või ehitis suurendab suurõnnetuse riski või õnnetuse tagajärgede raskust; 2. õnnetuse ennetamiseks kavandatud meetmed on piisavad; 3. enne planeeringu kehtestamist või ehitusloa andmist peab käitist käitav isik ettevõtte asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele ja Päästeametile esitama lisainformatsiooni. Riskianalüüsi koostamisel on lähtutud Vabariigi Valitsuse määrusese nr 18 Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikule dokumentatsioonile ja selle koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele1 [1] üldistest nõuetest, mis antud etapis on olulised ning mida on võimalik esitada. Sellele lisaks kasutakse riskide analüüsimisel hetkel kehtivas riskianalüüsis kasutatavat metoodikat (õnnetuste hindamist), et tulevikus kui vaja terminali riskianalüüsi täiendada,