Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis juriidilise osakonna peajurist Endla Tempel ).

Transcript

1 SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse määruse Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu (edaspidi ka tervishoiuteenuste loetelu) määruse eelnõu juurde. I SISSEJUHATUS Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) 30 lõike 1 alusel kehtestada Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu arvestades Vabariigi Valitsuse 24. septembri a määruses nr 301 Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmise kriteeriumid ning nende hindamise tingimused ja kord sätestatut ja tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrus nr 138 Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu (RT I, , 54). Tervishoiuteenuste loetelus tehtud muudatused on heaks kiidetud Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa) nõukogu 09. detsembri a otsusega nr 16, millega tehti tervise- ja tööministrile ettepanek esitada tervishoiuteenuste loetelu määruse eelnõu Vabariigi Valitsusele. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu on koostatud haigekassas. Eelnõu ja seletuskirja autorid on: 1) ravikindlustushüvitiste osakonna eriarstiabi paketi arenduse talituse juht Tiina Sats (tiina.sats@haigekassa.ee); 2) ravikindlustushüvitiste osakonna eriarstiabi paketi arenduse talituse spetsialist Malle Avarsoo (malle.avarsoo@haigekassa.ee); 3) ravikindlustushüvitiste osakonna eriarstiabi paketi arenduse talituse peaspetsialist Katrin Rahu (katrin.rahu@haigekassa.ee); 4) ravikindlustushüvitiste osakonna ravimite ja meditsiiniseadmete talituse juhi kt Keili Kõlves (keili.kõlves@haigekassa.ee); 5) ravikindlustushüvitiste osakonna ravimite ja meditsiiniseadmete talituse peaspetsialist Ivika Leik (ivika.leik@haigekassa.ee); 6) ravikindlustushüvitiste osakonna ravimite ja meditsiiniseadmete talituse spetsialist Kärt Veliste (kart.veliste@haigekassa.ee); 7) ravikindlustushüvitiste osakonna ravimite ja meditsiiniseadmete talituse spetsialist Argo Aug (argo.aug@haigekassa.ee); 8) ravikindlushüvitiste osakonna esmatasandi paketi arenduse talituse juht Külli Friedemann (kylli.friedemann@haigekassa.ee); 9) haigekassa lepinguline töötaja Reet Kadakmaa (reet.kadakmaa@haigekassa.ee ); 10) ravikindlustushüvitiste osakonna eriarstiabi paketi arenduse talituse spetsialist Tanel Kaju (tanel.kaju@haigekassa.ee); 11) ravikindlustushüvitiste osakonna eriarstiabi paketi arenduse talituse spetsialist Kersti Aruaas (kersti.aruaas@haigekassa.ee). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis juriidilise osakonna peajurist Endla Tempel (endla.tempel@haigekassa.ee ). Märkused Eelnõu on seotud sotsiaalministri 19. jaanuari a määruse nr 9 Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajale makstava tasu arvutamise metoodika muutmisega, mis jõustub samuti 1. jaanuaril a. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 1

2 II EELNÕU SISU Eelnõuga kehtestatakse uus Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu, millega muudetakse Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrusega nr 138 Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kehtestatud piirhindu tuginedes haigekassa nõukogu poolt heakskiidetud ravikindlustuse eelarve koostamise põhimõtetele. 1. jaanuarist a jõustuva Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu muutmisel on lähtutud järgmistest asjaoludest: kollektiivkokkulepet ei ole sõlmitud, seega palgakomponenti teenuste piirhindades ei muudeta; kaasajastatakse voodipäevad (v.a õendusabi, järelravi, taastusravi, III ja IIIA intensiivravi ning päevakirurgia ja ravi), eriarsti esmased ja korduvad vastuvõtud, õe iseseisvad vastuvõtud, hambaravi, ortodontia, näo- ja lõualuukirugia ning günekoloogia teenused. Erialade kaasajastamisel arvestatakse piirhindades kuni 10%-lise rahalise kogumõju muutusega. Näo ja lõualuukirurgia puhul lubatakse erandina järgmiseks aastaks 23%-list rahalise kogumõju kasvu. Näo ja lõualuukirurgia puhul oli kogu rahalise kogumõju kasv erandlikult väga suur (87%), kuid kuna eesmärgiks on vajalik kasv ajatada kolme aasta peale sarnaselt teiste erialadega, mille puhul kaasajastamisest tulenev kasv on olnud väiksem, lubatakse aastas suuremat kasvu. See põhimõte ei kehti lisavahendite ja ravimite puhul, sest raviasutustel ei ole võimalusi töökorralduse muudatustega nende hindade muutmiseks; muudetakse aastal kaasajastatud erialade (anesteesia ja intensiivravi, logopeedia ja veresoontekirurgia) piirhindu eesmärgiga need võrdsustada standardhindadega. Seejuures arvestatakse maksimaalselt 10%-lise rahalise kogumõju kasvuga aastas; viiakse püsikardiostimulaatorite ja implaneeritavate kardioverter/defibrillaatorite piirhinnad kooskõlla tegelike hankehindadega, eesmärgiga hoida tervishoiuteenuste loetelu ajakohasena ning kasutada ravikindlustuse vahendeid otstarbekalt. Läbipaistvuse huvides kajastatakse vastavad lisavahendid alates aastast eraldi meditsiiniseadmete paragrahvis. Paigaldamise teenused kajastatakse praegusel kujul, kuid ilma kõnealuste lisavahendite maksumuseta; tulenevalt andmete analüüsi tulemusest tõstetakse teenuste standardkuludes üldkulude komponent optimaalsele tasemele ning vastavalt ravikindlustuse eelarve võimalustele tõstetakse teenuste piirhindades (v.a üldarstiabi) IT kulude komponendi maksumust, mis kasvab haiglatel aasta-aastalt eeskätt investeeringute tõttu e-süsteemi arendusse. Samuti kasvavad raviasutuste IT kulud seoses ravikvaliteedi indikaatorite andmete kogumise ja kesksüsteemi edastamisega; muudetakse digitaalse pildi arhiveerimise komponendi maksumust vastavalt Pildipanga tegelikele kuludele ning pildi arhiveerimise komponent (v.a piltide arhiveerimise ja kommunikatsiooni süsteem (PAKS-i) komponent) tõstetakse läbipaistva komponendina digitaalse pildi arhiveerimist vajavate teenuste kirjeldustest valmisoleku tasusse. Antud muudatusega peaks kasvama raviasutuste motivatsioon pilte Pildipangas arhiveerida, kuna raviasutuste kulu ei sõltu enam arhiveeritud piltide arvust. Ühtlasi katab antud komponent perearstide EKG-de arhiveerimist. muudetakse tervishoiuteenuste loetelus olevate ravimiteenuste piirhindu seoses neis kirjeldatud toimeainete ühikuhindade muutusega; lähtudes erialaühenduste ja haigekassa ettepanekutest lisatakse tervishoiuteenuste loetellu mitmed tõenduspõhised ja kulutõhusad uued teenused ning muudetakse olemasolevaid, eesmärgiga tagada kindlustatud isikutele paremad ravivõimalused; 2

3 muudetakse diagnoosipõhiste kompleksteenuste (DRG) piirhindu tulenevalt eelnevalt toodud muudatustest. Erialade kaasajastamise mõju aastal DRG hinnaarvutuses ei arvestata. Põhjuseks on erialade kaasajastamise käigus muutuv teenuste struktuur, mis toob kaasa suurema määramatuse teenuste kodeerimise praktikas järgmisel aastal. DRG hinnaarvutuses arvestatakse nende lisavahendite mõjuga, mille puhul puudub määramatus - kehtivad üks ühele vastavused kehtiva loeteluga ehk muutub ainult lisavahendi hind; koostöös erialaseltsiga uuendatakse pea- ja baasraha komponente ning osakaale mh on praksise toimimisega seonduvad seadmed viidud pearahast baasrahasse, struktuurne muutus mõjutab 0%-se palgakasvu korral negatiivselt pearaha suurust võrreldes aastaga. Pearaha vähenemise ja baasraha optimaalsele tasemele tõstmise aeglustamise koos rakendumine tooks esmatasandil kaasa praksiste sissetulekute nominaalse languse võrreldes aastaga. Sellest tulenevalt on nõukogu a otsusega kehtestatud järgmine muudatus: Eesti Perearstide Seltsiga kokkulepitud peaja baasraha komponentide struktuursest muutusest lähtudes on kinnitatud nimistuga töötava perearsti baasrahaks 1490,10, mis ei sisalda kõiki uuendatud ressursse ning tegelikel kuludel põhinevat hinda on vähendatud nõukogule esitatud ettepanekus toodud 21% asemel 7,9% võrra. See tekitab olukorra, kus praksiste sissetulekud ei vähene ). Palgakomponendi lisandumisel vaadatakse baasraha uuesti üle vastavalt Eesti Perearstide Seltsiga a. kokkulepitule; lisatakse tervisekeskuse pea- ja baasraha ning laiendatakse fondide ressursse seoses tervisekeskustega. Alljärgnevalt selgitame määruse eelnõus tehtud muudatusi, mis on tehtud täiendavalt ülalkirjeldatud piirhinna muudatustele võrreldes praegu kehtiva Vabariigi Valitsuse 18. detsembri a määrusega nr 138 Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Määruse 3 lisatakse esmatasandi tervisekeskuse mõiste (lõige 7) ja kirjeldatakse tervisekeskuse baasraha hind kalendrikuu kohta nimistuga töötava perearsti kohta. Tervisekeskus käesoleva määruse mõistes on üldarstiabi osutav juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, kus osutab üldarstiabi vähemalt 3 nimistuga perearsti, kelle nimistute suurus on kokku vähemalt 4500 isikut ning on täidetud tervise- ja tööministri a käskkirjaga nr 163 sätestatud ruuminõuded ja kus osutatakse lisaks ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenust, füsioteraapiateenust ja võimalusel koduõendusteenust. Esmatasandi tervishoiu roll on kasvav nii arvestades inimeste ootusi kui ka tervishoiusüsteemide vajadust tõhustada tegevusi ja ohjata ressursikasutust. Tervisekeskuste teenuse lisamine tagab perearstisüsteemi jätkusuutlikkuse ja arengu, kuna võimaldab paindlikuma töökorralduse, kolleegide vahelise koostöö ja kogemusevahetuse. Tervisekeskuse baasraha sisaldab lisaks üksikpraksise ressurssidele vahendeid suurematele ruumidele, juhtimiskulu, vahendeid registratuuri töökorraldusele ning IT arenduskomponenti. Tervisekeskuste lisateenuste rahastamisele minnakse üle järk-järgult vastavalt haigekassa lepinguparnerite valikuperioodidele ja ostustrateegia põhimõtetele. Kaasajastatakse lisatasu, kui kinnitatud nimistuga töötava perearsti tegevuskoht asub lähimast haiglast km kaugusel, ja lisatasu, kui kinnitatud nimistuga töötava perearsti tegevuskoht asub lähimast haiglast kaugemal kui 40 km kütusekulu komponendi võrra. 3

4 Tervisekeskusele ei rakendata lõikes 5 toodud baasraha koefitsiendiga 1,5. Väikestele, alla minimaalse piirsuurusega nimistutele, kehtestatakse baasraha koefitsient 0,8, muudatus on vajalik, et motiveerida perearste töötama optimaalse nimistuga, mille suurus on isikut. Koodiga 3092 tähistatud tervisekeskuse baasraha makstakse koefitsiendiga vastavalt tervisekeskusega ühinenud perearstidele järgmiselt: 1) 3-4 perearsti korral on koefitsient 1,0 2)5-6 perearsti korral on koefitsient 0,9; 3).7-13 perearsti korral on koefitsient 0,83; 4) perearsti korral on koefitsient 0,8; 5) 20 ja enam perearsti korral on koefitsient 0,75. Muudatus on vajalik, et üldarstiabi tugi- ja lisateenuste osutamiseks ettenähtud rahastatavate ruutmeetrite arv ja muud kulud ei kasvaks tervisekeskuses lineaarses proportsioonis nimistute arvuga. Muudatused on kooskõlastatud Eesti Perearstide Seltsiga. Lisatakse uus lisatasu tervisekeskuses perearsti nimistut teenindava täistööajaga teise pereõe eest. Muudatus on vajalik, kuna tervisekeskuses perearsti nimistut teenindava täistööajaga teise pereõe eest arvestatud ruumikulu sisaldub tervisekeskuse baasrahas ja selle võrra on vähendatud teise pereõe lisatasu. Lisatakse uus lisatasu (koodiga 3093) kinnitatud nimistuga töötavale perearstile kvaliteedijuhtimise eest. Koodiga 3093 lisatasu makstakse üldarstiabi rahastamise lepingut omavale tervishoiuteenuse osutajale iga ravikindlustuse seaduse 32 alusel kehtestatud määruse tingimused.täitnud nimistu kohta. Määruse 4 lõigetesse 1 ja 2 lisatakse ämmaemand, kuna tervisekeskuses võib normaalse raseduse jälgimist teostada ka ämmaemand. Määruse 7 lõikes 1 muudetakse teenuste eriarsti esmane vastuvõtt (kood 3002) ja eriarsti korduv vastuvõtt (kood 3004) kirjeldusi ja sellest tulenevalt piirhindasid eesmärgiga ajakohastada teenuste sisuline kirjeldus. Eesti raviasutustes on õenduspersonali puudus ning ühtlasi on õdede vastutus aastate jooksul kasvanud (nt iseseisvad vastuvõtud) aastal suurendatakse õe ressurssi nii õe vastuvõttude kui ka voodipäevade kirjeldustes ning nähakse ette, et õenduspersonali standard peaks veelgi tõusma. Samas on ressursi hulk endiselt piiratud. Sellest tulenevalt on õe ressurssi 10% võrra arsti vastuvõttudes vähendatud, kuna teenuste kirjeldused peaksid peegeldama muutusi, mis on juba toimunud/võiksid toimuda süsteemis. Ka töögrupis toodi välja, et antud muudatus on mõeldav, kuid muutus ei tohiks olla järsk ning peaks toimuma mitme aasta jooksul. Muudatusest on teavitatud arsti vastuvõttude kaasajastamise töögruppi, kuhu olid kaasatud referentshaiglate finantsistid, ravianalüüsi ja kvaliteedi teenistuste juhid, õendusjuhid, Eesti Sisearstide Ühenduse esindaja ning Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni esindaja. Määruse 7 lõikes 2 tunnistatakse kehtetuks punkt 10, mille kohaselt sisaldavad koodidega 3002, 3004, 3031, 3032, 3033 ja 3100 tähistatud tervishoiuteenuste piirhinnad koodidega

5 (vastuvõtu piirhinda on arvestatud üks tehtud uuring päevas), 66200, 66201, ja tähistatud laboriuuringuid. Muudatus tehakse, kuna nimetatud uuringud võivad olla teostatud juba eelnevalt perearstide poolt, seega ei ole täiendavad uuringud eriarstiabis vajalikud. Samuti võimaldab muudatus paremini jälgida patsiendi ravis tegelikult kasutatud teenuseid ja kulutusi uuringutele. Juhul kui antud laboratoorsed uuringud on vajalikud, on need edaspidi võimalik raviarvele eraldi kodeerida vastavalt tegelikule kasutusele. Lõike 2 punkti 8 sõnastust täpsustatakse ja jäetakse välja teenuse nimetus ning piirdutakse ainult viitega teenuse koodile Määruse 7 lisatakse lõige 3 järgmises sõnastuses: Eriarsti esmase vastuvõtu (kood 3002) piirhinda rakendatakse juhul, kui patsient pöördub sama terviseseisundiga antud eriarsti vastuvõtule esmakordselt või kui kroonilise haigusega patsiendi vastuvõtust on möödunud vähemalt üks aasta. Rakendustingimuse täpsustus on vajalik teenuse kodeerimise praktika ühtlustamiseks. Muudatuse tegemisel on arvesse võetud arsti ajakulu. Juhul kui arst tegeleb patsiendiga esmakordselt on eeldatavalt vajalik põhjalik tutvumine patsiendi terviseseisundi ja haiguslooga ning see ei sõltu asjaolust, kas patsient on sama terviseseisundiga eelnevalt käinud teis(t)e eriarsti(de) vastuvõtul. Samuti on arsti ajakulu suurem kui kroonilise haigusega patsiendi eelnevast vastuvõtust on möödas rohkem kui üks aasta. Antud muudatusest on teavitatud arsti vastuvõttude kaasajastamise töögruppi, kuhu olid kaasatud referentshaiglate finantsistid, ravianalüüsi ja kvaliteedi teenistuste juhid, õendusjuhid, Eesti Sisearstide Ühenduse esindaja ning Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni esindaja. Määruse 7 endine lõige 3 kustutatakse, sest see on vastuolus uue lõikega 3. Määruse 7 lõiget 9 (endine lg 8) muudetakse ja täpsustatakse tegevusi, mis sisalduvad koodidega 3035, 3036 ja 3015 tähistatud tervishoiuteenuste piirhindades. Nendeks tegevusteks on: 1) patsiendi ja tema lähedaste tervisealane nõustamine ja õpetamine tervise säilitamiseks, edendamiseks ja haiguste ennetamiseks, iseseisvaks kasutamiseks mõeldud meditsiiniseadmete ja abivahendite kasutamise õpetamine ning toimetulekut ja turvalisust toetav nõustamine;2) patsiendi terviseseisundi hindamine ja terviseriskide analüüs jälgimise perioodil, täiendavate uuringute vajaduse määratlemine, objektiivsete tervisenäitajate seire ning ravisoostumuse jälgimine ja nõustamine lähtuvalt arsti otsusest ja ravijuhenditest. Kõrvalekallete ilmnemisel terviseprobleemide lahendamine iseseisvalt või koostöös teiste tervishoiutöötajatega; 3) õendussekkumiste ja lihtsamate raviprotseduuride tegemine (v.a tervishoiuteenuste loeteluga sätestatud tervishoiuteenused); 4) õendustegevuse dokumenteerimine (anamneesi kogumine, õendusplaani koostamine, õendussekkumise ja õendusabi tulemuste hindamine, epikriisi koostamine, andmete töötlemine tervise infosüsteemis, tervishoiuteenuse osutamisega seotud dokumentide väljastamine). Antud muudatuse eesmärk on selgelt loetleda õe iseseisvate vastuvõttude käigus tehtavad tegevused. Ettepanek muudatuseks, mille sõnastust haigekassa ühtlustas, tuli õe iseseisvate vastuvõttude kaasajastamise töögrupilt, kuhu kuuluvad õdede esindajad erinevatest Eesti raviasutustest. Määruse 7 lõiget 10 (endine lg 9) muudetakse järgmiselt: koodidega 3015 ja 3035 tähistatud tervishoiuteenuste piirhindu rakendatakse juhul, kui vastuvõtt toimub eriarsti osaluseta ja eriarsti (s.h perearsti) või ämmaemanda suunamisel õe vastuvõtule. Suunamine ei ole vajalik erialadel, kus saatekiri ei ole nõutav vastavalt ravikindlustuse seaduse 70 lõikele 5

6 3. Antud muudatuse eesmärk oli ühtlustada õe iseseisvate vastuvõttude raviarvele kodeerimise praktikat ja maandada riski, et diagnoosita patsient pöördub eriarstiabis esmajärjekorras õe vastuvõtule. Sellisete juhtumite vältimise lahendusena nähti rakendustingimuse seadmist, mille kohaselt on õe iseseisva vastuvõtu eelduseks eriarsti suunamine, sh perearsti suunamine teatud juhtudel, nt kroonilised haavandid, haiguspuhune toitumisnõustamine. Ka järgnevate õe iseseisvatele vastuvõttudele suunamise vajadus ilmneb arsti ja õe koostöös ning arvestades väljatöötatud käsitlusjuhendeid. Ettepanek muudatuseks, mille sõnastust haigekassa ühtlustas tulenevalt tervishoiuteenuste loetelu loogikast, tuli õe iseseisvate vastuvõttude kaasajastamise töögrupilt, kuhu kuuluvad õdede esindajad erinevatest Eesti raviasutustest. Määruse 7 lõikes 10 on koodidega 3111 ja 3112 tähistatud tervishoiuteenuse piirhinna rakendamise tingimus, sh piirhindu rakendatakse juhul, kui vastuvõtt toimub eriarsti osaluseta Eelnevalt kajastas rakendustingimus ka õe vastuvõttude kodeerimist (koodid 3015, 3035), kuid seoses õe vastuvõttude kaasajastamisega oli vajalik õe vastuvõttudele täpsema rakendustingimuse loomine ( 7 lõige 10). Määruse 7 lisatakse lõige 11 ja sätestatakse koodiga 3111 tähistatud tervishoiuteenuse piirhinnas sisalduvad tegevused. Ämmaemanda iseseisev vastuvõtt sisaldab raseduse tuvastamist, võimalike rasedusriskide hindamist üld- ja sünnitusabi anamneesi alusel, raseda läbivaatust ja üldseisundi hindamist, raseda vaginaalset läbivaatust ja analüüside võtmist, raseda vererõhu mõõtmist, raseda kaalumist ja kehamassi indeksi (KMI) määramist, raseda küsitlemist vaevuste ja meeleolu suhtes ning nõustamist, raseduse juhtimise plaani koostamist, imetamisnõustamist, andmete dokumenteerimist. Määruse 7 lisatakse lõige 12 ja sätestatakse, et koodidele 3111, 3112 ja 3048 tähistatud tervishoiuteenuste osutamisel tervisekeskuses rakendatakse koefitsiente. Muudatus on vajalik, kuna teenuste osutamise ruumikulu on arvestatud tervisekeskuse baasrahas. Määruse 7 lõiget 25 (endine lg 22) täiendatakse uute e-konsultatsiooni osutavate erialadega. Lisatakse juurde, et tasutakse kui patsient suunatakse e-konsultatsioonile psühhiaatrile, nefroloogile või sisearstile. E-konsultatsiooni nõuded on välja töötatud koostöös perearstide ja vastavate erialade ühendustega. E-konsultatsiooni erialade laiendamine võimaldab perearstil senisest rohkematel juhtudel konsulteerida eriarstiga parandades arstiabi kättesaadavust ja kvaliteeti ning säästes patsiendi aega. Määruse 7 lõige 23 kustutatakse, kuna mõiste e-vastuvõtt on asendunud nimetusega ekonsultatsioon ravi ülevõtmisega. Uus mõiste sisaldab e-konsultatsiooni terminit, seega pole täiendavad täpsustused enam vajalikud. Määruse 7 lisatakse lõige 30, tulenevalt vajadusest täpsustada hematoloogilise ja onkoloogilise konsiiliumi (koodid 3042 ja 3043) eest tasumise korda. Raviplaani koostamist ekspertkomisjoni ehk konsiiliumi poolt vajavad ka statsionaarsel ravil viibivad patsiendid, Teenuste paiknemine ambulatoorsete vastuvõttude ja koduvisiitide korral rakendatavate tervishoiuteenuste hulgas on põhjustanud teenuse eest tasumise tingimuste erinevat mõistmist tervishoiuteenuse osutajate poolt. Määruse 8 pealkirjas täiendatakse, et see kajastab lisaks koduse peritoneaaldialüüsi teenusele ka koduse parenteraalse toitmise teenust. 6

7 Määruse 8 lisatakse lõige 3, kus on toodud lisanduv teenus Parenteraalne toitmine kodus (kood 7036). Uus teenus annab võimaluse vaegtoitumuse raviks soonesisesel meetodil patsiendi koduses keskkonnas ja seega parandab patsientide füüsilist ja vaimset võimekust ning on soodsam kui selle osutamine statsionaarse eriarstiabi teenusena (teenus 7754). Teenuse lisamine on algatatud ja kooskõlastatud Eesti Kliinilise Toitmise Seltsiga. Määruse 8 lisatakse lõige 4, mille kohaselt koduse parenteraalse toitmise teenuse (kood 7036) piirhind sisaldab kulutusi ühe päeva toitelahustele ning manustamiseks vajalikele tarvikutele. Määruse 8 lisatakse lõige 5, mille kohaselt koodiga 7036 tähistatud tervishoiuteenuse eest võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui patsiendi vajadustele vastavas mahus suukaudne söömine või enteraalne toitmine pole teostatav, teiste ravimeetodite mittetoimine on tõendatud ning raviotsuse on teinud ning vähemalt kord kvartalis hinnanud vähemalt kaheliikmeline ekspertkomisjon, mille üks liige on Eesti Kliinilise Toitmise Seltsi juhatuse poolt nimetatud spetsialist. Määruse 8 lisatakse lõige 6, mille kohaselt koodiga 7036 tähistatud tervishoiuteenust rakendatakse haiglate loetelus nimetatud piirkondlikus haiglas. Teenuse lisamise taotluse ja rakendustingimused on esitanud Kliinilise Toitmise Selts. Määruse 10 lõikes 2 tunnistatakse kehtetuks punkt 7, mille kohaselt sisaldavad koodidega 3075 ja 3076 tähistatud tervishoiuteenuste piirhinnad koodidega (teenuse piirhinda on arvestatud üks tehtud uuring päevas), 66200, 66201, ja tähistatud laboriuuringuid. Muudatus tehakse, kuna nimetatud uuringud võivad olla teostatud juba eelnevalt perearstide või eriarstide poolt, seega ei ole täiendavad uuringud päevaravis vajalikud. Samuti võimaldab muudatus paremini jälgida patsiendi ravis tegelikult kasutatud teenuseid ja kulutusi uuringutele. Juhul kui antud laboratoorsed uuringud on vajalikud, on need võimalik raviarvele edaspidi eraldi kodeerida. Lõike 2 punkti 5 sõnastust täpsustatakse ja jäetakse välja teenuse nimetus ning piirdutakse ainult viitega teenuse koodile Määruse 11 lõiget 2 täiendatakse ning sätestatakse, et koodidega 3072 ja 3073 tähistatud veoteenuseid rakendatakse haige transportimisel eriarstiabi andva teise tervishoiuteenuse osutaja juurde haigekassaga sõlmitud lepingu alusel vältimatu arstiabi osutamise eesmärgil või juhul kui vältimatu arstiabi eest tasutakse ravikindlustuse seaduse 27 lõikes 2 nimetatud loa alusel ning tulenevalt patsiendi terviseseisundist ei ole teiste transpordivahendite kasutamine võimalik. Hetkel plaanilise ravi raames välismaal haigekassa transpordi sh lennutranspordi eest ei tasu, kuid samas on see vajalik juhtudel kui tegemist on vältimatu abiga ja patsiendi terviseseisundist tulenevalt pole teiste transpordivahendite (nt kommertslennud) kasutamine võimalik. Juhul kui kindlustatud peavad ise erakorraliste tellimuslendude eest tasuma, kuid see ei ole neile rahaliselt võimalik, võib see ravi edasilükkamise või andmata jätmise tõttu põhjustada surma või püsiva tervisekahjustuse. Teisalt, juhul kui patsiendid erakorraliste tellimuslendude eest ise tasuvad, võib see põhjustada vaesusriski langemise. Samuti täpsustatakse, et tegemist on tervishoiuteenuse osutajate vahelise transpordiga. Määruse 11 lõiget 8 täiendatakse nii, et teenust Doonorelundi või retsipiendi vedu lennukiga 1 tund (kood 3085) rakendatakse kindlustatud isiku transportimisel Eestist välismaale 7

8 elundisiirdamise ettevalmistamiseks või elundi siirdamiseks või tagasi välismaalt Eestisse eriarstiabi andva tervishoiuteenuse osutaja juurde siirdamise ettevalmistamise või siirdamise järel, kõike seda juhul, kui vältimatu arstiabi eest tasutakse ravikindlustuse seaduse 27 lõikes 2 nimetatud loa alusel. Eelnevalt võttis haigekassa tasu maksmise kohustuse üle ainult südame siiramise puhul, kuid määruse 11 lõike 2 seletuskirjas toodud põhjustel laiendatakse seda kõikide elundite siirdamisele, mis on tehtud plaanilise ravi raames välismaal. Määruse 11 lisatakse lõige 14 järgmises sõnastuses: koodiga 3071 tähistatud veoteenuseid rakendatakse haige transportimisel teise eriarstiabi andva tervishoiuteenuse osutaja juurde. Rakendustingimusega täpsustatakse, et tegemist on tervishoiuteenuse osutajate vahelise transpordiga. Määruse 12 lõikes 1 loetletud voodipäevade nimetused, piirhinnad ja voodipäevade maksimaalset arvu muudetakse. Muudatused on tehtud voodipäevade kaasajastamise protsessi käigus, kuhu olid kaastaud referentshaiglate finantsistid, ravianalüüsi ja kvaliteedi teenistuste juhid, õendusjuhid, Eesti Sisearstide Ühenduse esindaja ning Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni esindaja. Kaasajastamise tulemusena on voodipäevade struktuur lihtsam ja standardiseeritum: senise 37 erineva voodipäeva asemel on 1 sisehaiguste ja 1 kirurgia voodipäev. Antud muudatus on põhjendatud, kuna voodipäev on baas, millele saab juurde kodeerida eriala spetsiifilisi kulutõhusaid ja kaasaegseid diagnostika ning ravitegevusi. Lisaks eeltoodud kahele jääb muutmata I ja II astme intensiivravi, akuutpsühhiaatria, lastepsühhiaatria, neonatoloogia ja sünnitusabi voodipäevad, mille puhul nähti jätkuvat eristamise vajadust. Kahe viimase voodipäeva kirjeldused vaadatakse üle sünnitusabi teenuste kaasajastamise käigus. Ühtlasi võtavad uued voodipäevade kirjeldused arvesse tegelikku õendus- ja hoolduspersonali ressursikasutust Eesti raviasutustes, kuna turvalisuse tagamiseks on õendus- ja hoolduspersonali olemasolu palatiplokis äärmiselt oluline (vältimaks kukkumisi, lamatisi, vigasid ravimite jagamisel) ning universaalsete palatiplokkide sisustuse hankehindasid. Olulise muudatusena nimetatakse põetamise ja hooldamise voodipäev ümber majutuse voodipäevaks. Uus sisehaiguste ja kirurgia voodipäevade maksimumpäevade arv tuleneb aastal kehtinud kirurgia ja sisehaiguste voodipäevade maksimumpäevade arvul arvestades, et ühelgi erialal ei tohi voodipäevade maksimumpäevade arv väheneda. Määruse 12 lisatakse lõige 2, mille kohaselt sisehaiguste voodipäeva (kood 2065) rakendatakse järgnevate kuni aastani kehtinud erialade voodipäevade puhul: sisehaigused, kardioloogia, kutsehaigused, endokrinoloogia, nakkushaigused, hematoloogia, nefroloogia, gastroenteroloogia, tuberkuloos, psühhiaatria, neuroloogia, dermatoveneroloogia, radioloogia, pediaatria, pulmonoloogia, onkoloogia, reumatoloogia, lasteneuroloogia, psühhiaatria ebastabiilse remissiooniga patsiendi korral. Määruse 12 lisatakse lõige 3, mille kohaselt kirurgia voodipäeva (kood 2066) rakendatakse järgnevate kuni aastani kehtinud erialade voodipäevade puhul: kirurgia, neurokirurgia, torakaalkirurgia, kardiokirurgia, traumatoloogia, septiline luu-liigesekirurgia, põletus, ortopeedia, günekoloogia, raseduspatoloogia, uroloogia, oftalmoloogia, otorinolarüngoloogia (sh laste otorinolarüngoloogia), näo-lõualuukirurgia, veresoontekirugia. Uue ja vana loetelu vastavused on järgmised: Tervishoiuteenuse nimetus 2016 Kood 2016 Sisehaigused 2001 Kardioloogia 2002 Tervishoiuteenuse nimetus 2017 Kood 2017 Sisehaigused

9 Tervishoiuteenuse nimetus 2016 Kood 2016 Kutsehaigused 2003 Endokrinoloogia 2005 Nakkushaigused (sh laste nakkushaigused) 2006 Nakkushaigused (sh laste nakkushaigused) lõikes 15 nimetatud diagnooside korral 2007 Hematoloogia 2008 Nefroloogia 2009 Gastroenteroloogia 2010 Tuberkuloos (tahtest olenematu ravi korral) 2020 Tuberkuloos 2021 Psühhiaatria 2022 Neuroloogia 2029 Dermatoveneroloogia 2033 Radioloogia 2035 Pediaatria 2036 Pulmonoloogia (sh hingamiselundite allergia) 2038 Onkoloogia 2039 Reumatoloogia 2043 Lasteneuroloogia 2050 Tervishoiuteenuse nimetus 2017 Psühhiaatria ebastabiilse remissiooniga patsiendi korral 2062 Kirurgia (16-aastane ja vanem isik) 2011 Kirurgia (alla 16-aastane isik) 2012 Neurokirurgia 2013 Torakaalkirurgia 2014 Kardiokirurgia 2015 Traumatoloogia 2016 Septiline luu-liigesekirurgia 2017 Põletus 2018 Ortopeedia 2019 Günekoloogia 2025 Raseduspatoloogia 2028 Uroloogia 2030 Oftalmoloogia 2031 Otorinolarüngoloogia (sh laste otorinolarüngoloogia) 2032 Näo-lõualuukirurgia 2042 Veresoontekirurgia 2064 Kirurgia 2066 I astme intensiivravi 2044 I astme intensiivravi 2070 II astme intensiivravi 2045 II astme intensiivravi 2071 Põetamine, hooldamine (lapsevanema või lapse muu tegeliku põetaja või hooldaja viibimisel haige lapsega statsionaaris) 2048 Majutuse voodipäev 2067 Kood

10 Tervishoiuteenuse nimetus 2016 Kood 2016 Akuutpsühhiaatria (tahtest olenematu ravi korral) 2058 Tervishoiuteenuse nimetus 2017 Kood 2017 Akuutpsühhiaatria (tahtest olenematu ravi korral) 2058 Lastepsühhiaatria (alla 19-aastane isik) 2060 Lastepsühhiaatria (alla 19- aastane isik) 2060 Sünnitusabi 2026 Sünnitusabi 2026 Neonatoloogia 2034 Neonatoloogia 2034 Määruse 12 lisatakse lõige 4, mille kohaselt sisehaiguste voodipäeva teenuse (kood 2065) eest võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle kuni järgmiste maksimumpäevade arvuni: 1) hematoloogilise ravi eest maksimaalselt kuni 45 päeva eest; 2) tuberkoloosi tahtest sõltumatu ravi korral maksimaalselt kuni 180 päeva eest; 3) tuberkuloosihaige ravi eest maksimaalselt kuni 60 päeva eest; 4) psühhiaatrilise ravi korral maksimaalselt kuni 20 päeva eest; 5) ebastabiilse remissiooniga patsiendi psühhiaatrilise ravi eest korral piiramatult. Uus sisehaiguste voodipäevade maksimumpäevade arv, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõikes 1, tuleneb aastal kehtinud kirurgia ja sisehaiguste voodipäevade maksimumpäevade arvust, arvestades, et ühelgi erialal ei tohi voodipäevade maksimumpäevade arv väheneda. Samas on üksikute, haiguseisundist lähtuvate, voodipäevade puhul põhjendatud tunduvalt suurem või piiramatu voodipäevade arv. Kuna sisehaiguste maksimumpäevade arvu tõstmine sellele tasemele võib tekitada raviasutustele motivatsiooni pikendada keskmist haiglas viibimise aega statsionaarses ravis, tekitades seejuures ravikindlustuse eelarvele suure lisakulu, on nende voodipäevade puhul kehtestatud maksimumpäevade erandid. Määruse 12 lisatakse lõige 5, mille kohaselt kirurgia voodipäeva teenuse (kood 2066) eest võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle septilise luu-liigesekirurgilise ravi korral kuni 20 päeva eest. Põhjendused muudatusteks on toodud käesoleva paragrahvi lõike 4 seletuskirjas. Määruse 12 lõikes 6 (endine lg 2) punktis 8 rakendustingimused muudetakse ning voodipäevade piirhinnast arvestatakse välja koodidega 66101, 66100, 66102, 66103, 66104, 66106, 66107, 66112, 66200, 66201, 66202, ja tähistatud laboriuuringud. Muudatus tehakse, kuna nimetatud uuringud võivad olla teostatud juba eelnevalt perearstide poolt, seega ei ole täiendavad uuringud eriarstiabis vajalikud. Samuti võimaldab muudatus paremini jälgida patsiendi ravis tegelikult kasutatud teenuseid ja kulutusi uuringutele. Juhul kui antud uuringud on vajalikud, on need võimalik raviarvele edaspidi eraldi kodeerida. Lõike 6 punkti 6 sõnastust täpsustatakse ja jäetakse välja teenuse nimetus ning piirdutakse ainult viitega teenuse koodile Määruse 12 lõikes 7 (endine lg 3) olevaid rakendustingimusi muudetakse ning iseseisva statsionaarse õendusabi (kood 2063) voodipäeva piirhinnast arvestatakse välja koodidega 66101, 66100, 66102, 66103, 66104, 66106, 66107, 66112, 66200, 66201, 66202, ja tähistatud laboriuuringuid. Muudatus tehakse, kuna nimetatud uuringud võivad olla teostatud juba eelnevalt perearstide poolt, seega ei ole täiendavad uuringud eriarstiabis vajalikud. Samuti võimaldab muudatus võimaldab paremini jälgida patsiendi ravis tegelikult kasutatud teenuseid ja kulutusi uuringutele. Juhul kui antud laboratoorse uuringud on vajalikud, on need võimalik raviarvele edaspidi eraldi kodeerida. 10

11 Määruse 12 lõikes 11 (endine lg 7) asendatakse koodid 2045 ja 2048 koodidega 2067, 2071, kuna vastav muudatus tehakse käesoleva lõikes 1. Määruse 12 lõikes 14 (endine lg 10) asendatakse koodid 2044 ja 2045 koodidega 2070 ja 2071, kuna vastav muudatus tehakse käesoleva lõikes 1. Määruse 12 lisatakse lõige 17, mille kohaselt koodiga 2067 tähistatud tervishoiuteenuse eest võtab haigekassa tasu maksmise kohustuse üle haige lapsega haiglas viibiva lapsevanema või muu tegeliku hooldaja või põetaja või aktiivravi ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tegevusi mittevajava patsiendi eest. Muudatusega hõlmatakse teenuse sihtgruppi ka aktiivravi ning õendus- ja hooldustegevusi mittevajavad patsiendid. Antud muudatuse eesmärk on kasutada ravikindlustuse vahendeid otstarbekalt, kuna hetkel kodeeritakse sellistes olukordades profiilseid voodipäevasid, mis on kallimad. Määruse 12 lõikes 18 (endine lg 13) asendatakse kood 2048 (põetamine) koodiga 2067 (majutuse voodipäev) ja muudetakse punkti 4 järgnevalt: alla 16-aastase sügava või raske liikumis- või liitpuudega lapsega haiglas viibimisel kuni 14 päeva eest. Muudatusega tõuseb ühe aasta võrra sügava või raske liikumis- või liitpuudega lapse vanusepiir (kuni 15. eluaastani k.a), kelle hooldaja haiglas viibimise eest haigekassa tasub. Sügava või raskekujulise liikumisvõi liitpuudega lapse puhul ei teki olulist muutust terviseseisundis ja iseseisvas toimetulekus 15-aastaseks saamisel, seega on vanusepiiri tõstmine põhjendatud. Alates 16. eluaastast on sellel sihtgrupil (kui töövõime kaotus on 40 kuni 100 protsenti) õigus saada töövõimetuspensioni, mis lihtsustab nende toimetulekut, seega on põhjendatud vanusepiiri tõstmine kuni 15. eluaastani k.a, arvestades ka asjaolu, et tegemist eelkõige abistava perekondliku ja sotsiaalse toega. Määruse 12 lisatakse lõige 19, mille kohaselt koodiga 2067 tähistatud tervishoiuteenust rakendatakse aktiivravi ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tegevusi mittevajava patsiendi korral kuni 2 ööpäeva eest. 2 ööpäeva piirang sätestatakse eeldusel, et 2 ööpäeva peaks olema maksimaalne järjestikune vajadus majutusteenuse kasutamiseks, nt kui patsient vajab reedel ja esmaspäeval raviprotseduure, aga tal ei ole võimalik nädalavahetuseks, mil ta ravi ega õendus- ja hooldustegevusi ei vaja, koju minna. Määruse 12 lõige 15 kustutatakse seoses voodipäevade nimetuste muudatusega ja varasemalt loetelus eraldi nimetusega nakkushaiguste voodipäeva liitmisega ühe nimetuse alla. Määruse 12 lõigetes (endised lõiked 18-21) muudetakse teenuse koodid seoses lõike 1 teenuste koodide muutumisega. Määruse 12 lõigetes (endised lõiked 23-25) muudetakse teenuse koodid seoses lõike 1 teenuste koodide muutumisega. Määruse 12 lisatakse lõige 32, mille kohaselt akuutpsühhiaatria ja lastepsühhiaatria voodipäevade piirhinnad sisaldavad tegevusteraapia kulusid. Tegevusterapeudi ja tegevusjuhendaja ressurss on arvestatud tervishoiuteenuse kirjeldusse, seega pole nende eraldi kodeerimine lubatud. Täiendus on kooskülastatud Eesti Psühhiaatrite Seltsiga. Määruse 13 lõikes 9 asendatakse kood 2048 (põetus) koodiga 2067 (majutuse voodipäev) ja muudetakse rakendustingimuse sõnastust, mis lubab põetaja või tegeliku hooldaja eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmist hoolduse voodipäeva järgi koodiga 2067 tähistatud teenuse 11

12 eest alla 16-aastase sügava või raskekujulise liikumis- või liitpuudega lapsega haiglas viibimise päevade eest. Muudatusega tõuseb ühe aasta võrra sügava või raske liikumis- või liitpuudega lapse vanusepiir (kuni 15. eluaastani k.a), kelle hooldaja haiglas viibimise eest haigekassa tasub. Sügava või raskekujulise liikumis- või liitpuudega lapse puhul ei teki olulist muutust terviseseisundis ja iseseisvas toimetulekus 15-aastaseks saamisel, seega on vanusepiiri tõstmine põhjendatud. Alates 16. eluaastast on sellel sihtgrupil (kui töövõime kaotus on 40 kuni 100 protsenti) õigus saada töövõimetuspensioni, mis lihtsustab nende toimetulekut, seega on põhjendatud vanusepiiri tõstmine kuni 15. eluaastani k.a, arvestades ka asjaolu, et tegemist eelkõige abistava perekondliku ja sotsiaalse toega. Määruse 20 lõikesse 1 lisatakse uus teenus nimetusega Trombi mehaaniline eemaldamine ajuarteritest (ajuarterite trombektoomia) koodiga 7811 koos rakendustingimusega (lõige 4), mis täpsustab teenuse eest tasu ülevõtmise meditsiinilisi näidustusi. Uut teenust rakendatakse ajuinfarkti puhul, kui esineb ajuarterite proksimaalsete osade oklusioon, intravenoosne trombolüüs on ebaefektiivne või patsiendile vastunäidustatud ning otsuse raviprotseduuriks on teinud ekspertkomisjon, millesse kuuluvad vähemalt neuroloog ja menetlusradioloogia pädevusega radioloog või menetlusradioloogia pädevusega kardioloog. Teenuse lisamise taotluse esitas Eesti Radioloogide Ühing, kellega on teenuse rakendustingimused kooskõlastatud. Samuti on rakendustingimus kooskõlastatud L. Puusepa nimelise Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsiga. Trombektoomia näidustuse olemasolul on see teostatav ka juhul, kui trombolüüs on vastunäidustused, samuti trombektoomia ajaaken on suurem, kui trombolüüsil. Tegemist on kulutõhusa ja tõenduspõhise teenusega, mis parandab võrreldes standardraviga patsiendi funktsionaalset võimekust. Määruse 22 lõiget 6 täiendatakse punktiga 8, mille kohaselt võtab haigekassa intensiivsusmoduleeritud kiiritusravi ja selle planeerimise eest tasu maksmise kohustuse üle ka anaalkanali lamerakk-kasvajate puhul. Taotluse näidustuste laiendamiseks tegi Eesti Onkoloogide Selts. Intensiivsusmoduleeritud kiiritusravi kasutamisel võrreldes alternatiiviga vähenevad dermatoloogilised ja gastrointestinaalsed tüsistused. Määruse 23 lõikes 4 asendatakse kood 7703 koodiga Muudatus on seotud koodide muutmisega 40 lõikes 1. Määruse 24 lõikes 1 muudetakse teenuse Bronhide hüperreaktiivsustest (kood 6303) nimetust järgmiselt: Bronhide hüperreaktiivsustest metakoliiniga, et eristada teenust lisanduvatest bronhide hüperreaktiivsustestide teenustest. Lisaks lisatakse kaks uut teenust rakendustingimustega (lõiked 12 ja 13): 1) Bronhide hüperreaktiivsustest mannitooliga (kood 6345); 2) Bronhide hüperreaktiivsustest eukapnilise hüperventilatsiooniga (kood 6346). Bronhide hüperreaktiivsustest mannitooliga (kood 6345) rakendatakse juhul, kui bronhiaalastma kahtlusega patsiendi korduval spirogrammil ei ole õnnestunud hingamisteede obstruktsiooni sedastada ning füsioloogilised provokatsioontestid on olnud negatiivsed. Bronhide hüperreaktiivsustest eukapnilise hüperventilatsiooniga (kood 6346) kasutatakse juhul, kui bronhiaalastma kahtlusega patsiendi rahuoleku uuringutel hingamisteede obstruktsiooni kahtlus ei ole kinnitunud ning patsiendi seisund ei võimalda füsioloogilist füüsilise koormuse provokatsiooni bronhiobstruktsiooni põhjustavale tasemele. Uued teenused võimaldavad parandada astma diagnoosimist ja vajadusel ka varasema astma diagnoosi 12

13 mahavõtmist. Taotlused astma diferentsiaaldiagnostiliste uute uuringute lisamiseks on esitanud Eesti Kopsuarstide Selts, kellega koostöös on rakendustingimused välja töötatud ja kooskõlastatud. Määruse 24 lõiget 8 muudetakse ning sätestatakse, et haigekassa võtab koodiga 6343 tähistatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle alla 16-aastaselt patsiendilt järgmistel juhtudel: 1) esineb raske või keskmise raskusastmega obstruktiivne uneapnoe ; 2) uneapnoe kirurgiline ravi on vastunäidustatud või osutunud ebaefektiivseks; 3) esineb näolõualuu arenguanomaalia või häire; 4) esineb perekondliku äkksurma sündroom ja / või eluohtlik hingamishäire; 5) esineb ülemiste hingamisteede kaasasündinud neuroregulatoorse kontrolli häire. Rakendustingimuste laiendamine võimaldab hinnata uneapnoe kirurgilise ravi efektiivsust, haiguse kliiniliste sümptomite taandumist, vere hapniku väärtuste normaliseerumist une ajal ning seeläbi kindlustab lapse täisväärtusliku füüsilise ja vaimse arengu ning elukvaliteedi märkimisväärse paranemise. Määruse 26 lõikes 1 olevad teenused Jalaravikabineti vastuvõtt I astme kahjustusega diabeetikule (kood 7043), Jalaravikabineti vastuvõtt II astme kahjustusega diabeetikule (kood 7044) ja Jalaravikabineti vastuvõtt III astme kahjustusega diabeetikule (kood 7045) koondatakse ühe teenuse alla: Jalaravikabineti vastuvõtt (kood 7049). Samuti on kaasajastatud teenuse kirjeldus. Muudatus on kooskõlastatud õe iseseisvate vastuvõttude kaasajastamise töögrupiga, kuhu kuuluvad õdede esindajad erinevatest Eesti raviasutustest. Määruse 26 lõikesse 1 lisatakse uus teenus nimetusega Lihasbiopsia konhotoomiga poolavatud meetodil (kood 6119). Taotluse teenuse lisamiseks loetellu tegi L.Puusepa nimeline Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts. Meetodi eeliseks võrreldes avatud meetodil lihasbiopsiaga on väheinvasiivsus, väiksem tüsistuste risk, lihtsam võimalus korrata protseduuri haiguse dünaamiliseks jälgimiseks, väiksem kosmeetiline nahadefekt. Biopsia võtmiseks ei ole vaja kasutada operatsiooniruumi. Määruse 26 lõikesse 3 lisatakse uus teenus Tegevusteraapia kodus (kood 7061). Teenus lisatakse loetellu Eesti Tegevusterapeutide Liidu ettepanekul. Teenus lisatakse rakendustingimustega (lõige 8), mille kohaselt haigekassa võtab koodiga 7061 tähistatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle, kui patsiendile on näidustatud tegevusteraapia, kuid tervishoiuteenuse osutaja juurde jõudmine on takistatud mõõduka või raske liikumis- ja/või siirdumisfunktsiooni häire tõttu või patsiendile on näidustatud tegevusteraapia osutamine hakkamasaamiseks tema igapäevakeskkonnas. Uus teenus võimaldab patsiendile mitmekesisemat ja kliendikesksemat teenust, kuna võimaldab terapeudil teenust läbi viia igapäevases keskkonnas (kodus, hooldusasutuses jne), kus patsient tegutseb. Uue teenuse mõju patsiendile on sama kehtivate tegevusteraapia teenustega, kuid samas efektiivsem haiglakeskkonnas osutavast tegevusteraapia teenusest. Teenuse nimetus ja rakendustingimused on kooskõlastatud taotluse esitanud erialaseltsiga - Eesti Tegevusterapeutide Liit MTÜ. Määruse 26 lõigetesse 4, 6 ja 10 lisatakse uue teenuse Tegevusteraapia kodus (kood 7061) kood. 13

14 Määruse 26 lõikes 3 muudetakse teenuse Lümfiteraapia (kestus 60 min) (kood 7058) kirjeldust ning sellest tulenevalt teenuse piirhinda. Kehtivas teenuse piirhinnas sisalduv sidumismaterjalide kulu on ekslikult 20 teenuse osutamiseks vajaminev kulu. Korrigeeritud on sidumismaterjalide komplekti hinda. Muudatusest on teavitatud Eesti Lümfiteraapia Liitu ja Eesti Taastusarstide Seltsi. Määruse 27 lõikes 1 olevad teenused Plastikakirurgilise haige (sh põletushaige) sidumine (ambulatoorne) (kood 7139), Plastikakirurgilise haige (sh põletushaige) sidumine (statsionaarne) (kood 7140) ja Osteomüeliidihaige sidumine lahtise luukolde puhul (statsionaarne) (kood 7135) koondatakse kahe nimetuse alla: Sidumine (ambulatoorne) koodiga 7141 ja Sidumine (statsionaarne) koodiga 7142 lähtuvalt selle teenuse osutamise kohast. Nendele teenustele seatakse rakendustingimused, mille puhul haigekassa tasu maksmise kohutuse üle võtab: a) põletushaige sidumine; b) plastikakirurgilise haige sidumine; c) lahtise luukoldega osteomüeliidihaige sidumine; d) sidumine juhul kui kehapinna defekti läbimõõt on vähemalt 6 cm järgmiste seisundite korral: 1) hulgilamatised; 2) lagunevad kasvajad; 3) pehmekoe infektsioon või trauma, 4) operatsioonihaava dehistsents, 5) troofika- ja innervatsioonihäirest tulenev pehmekoe defekt. Antud muudatuse eesmärk on koondada ja täpsustada suuremahuliste sidumiste korral tehtavad tegevused ühe teenuse alla ja piiritleda selle rakendamise näidustused. Muudatus on kooskõlastatud õe iseseisvate vastuvõttude kaasajastamise töögrupiga, kuhu kuuluvad õdede esindajad erinevatest Eesti raviasutustest. Määruse 33 lõikes 1 kustutatakse teenused Tsütostaatilise ravikuuri planeerimine ja manustamine, kuni 1 tund (kood 7415), Tsütostaatilise ravikuuri planeerimine ja manustamine, 1 24 tundi (kood 7416), Tsütostaatilise ravikuuri planeerimine ja püsiinfusioon, 24 tundi statsionaarse ravi korral (kood 7417). Antud teenused asenduvad teenusega Tsütostaatilise ravikuuri planeerimine ja manustamine, kuni 24 tundi (kood 7419). Muudatus lähtub Eesti Onkoteraapia Ühingu taotlusest teenusekirjelduste muutmiseks. Selts soovis personali tööohutuse tagamiseks tsütostaatiliste ravimitega töötamisel kasutusele võtta PhaSeal ravimite käsitlemise suletud süsteemi. PhaSeal on kliiniliselt tõendatud suletud ravimite ülekandesüsteem, mis takistab ohtliku ravimi sattumist väliskeskkonda. Alternatiiviks on erinevad lahtised süsteemid. Kinnine süsteem parandab võrreldes lahtiste süsteemidega personali tööohutust. Euroopas kehtib aastast 2004 direktiiv (2004/37/EC) mis on vastu võetud 29. aprillil 2004 Euroopa Parlamendis tagamaks töötajate kaitse/ohutus kartsinogeensete ainetega töötamisel ( Official Journal of European Union L 158 of 30. April 2004 ). Taotluse menetlemisel ilmnes, et ka teenuste struktuur on vajalik kaasajastada vastavalt tegelikele vajadustele. Sellest tulenevalt asendati senised kolm teenuste ühe teenusega, mida saab kasutada nii ambulatoorses ravis, päevaravis kui ka statsionaarses ravis. Teenust kodeeritakse 1 kord 24 tunni kohta, sest 24 tunni möödudes on vaja kinnine süsteemi välja vahetada, et tagada süsteemi antibakteriaalne ohutus. Samuti on teenusesse arvestatud keskmine personali tööaeg (arsti tööaeg ravi planeerimiseks ja õe ja hooldustöötaja tööaeg ravikuuri manustamiseks). Määruse 33 lõikesse 2 lisatakse rakendustingimus, mille kohaselt koodiga 7419 tähistatud tervishoiuteenust ei rakendata koos koodiga 3075 tähistatud tervishoiuteenusega. Teenus 14

15 Tsütostaatilise ravikuuri planeerimine ja manustamine, kuni 24 tundi (kood 7419) sisaldab kogu personali aega teenuse läbiviimiseks, seega pole täiendavalt teenuse Tervishoiuteenused päevaravis (kood 3075) lisamine teenusele vajalik. Määruse 35 lõikes 10 täpsustatakse koodiga 7583 tähistatud tervishoiuteenuse nimetust ja sõnastatakse järgmiselt: Endoskoopiline perkutaanse gastrostoomi rajamine või endoskoopiline vahetus. Täpsustus on kooskõlastatud Eesti Gastrointestinaalse Endoskoopia Ühinguga. Muudatus võimaldab edaspidi teenusekoodi kasutada ka endoskoopilise gastrostoomi vahetuse korral. Määruse 35 lõikesse 10 lisatakse kaks uut teenust: Endoskoobipealse klipsi asetamine (kood 7598) ja Endobronhiaalse klapisüsteemi asetamine (kood 7599). Teenust Endoskoobipealse klipsi asetamine (kood 7598) kasutatakse koos lisavahenditega (koodid 2975L L), mis on toodud määruse 58, ühe endoskoopilise ravi võimalusena hemostaasi saavutamiseks, iatrogeense perforatsiooniava või fistuli ava sulgemiseks juhtudel, kus tavapärased ravimeetodid haavandi verejooksu korral (nt. süsteravi, klipsimine) ebaõnnestuvad, teise rea meetodina enne kirurgilist ravi. Teenuse lisamise taotluse esitas Eesti Gastrointestinaalse Endoskoopia Ühing, kellega on teenuse rakendustingimused kooskõlastatud. Teenust Endobronhiaalse klapisüsteemi asetamine (kood 7599) kastutatakse koos lisavahenditega (koodid 2970L L), mis on toodud määruse 58, raske kopsuemfüseemi või püsiva õhulekke ravimiseks patsientidel, kellel ei ole rakendatav kirurgiline ravi. Teenuse lisamise taotluse esitas Eesti Kopsuarstide Selts, kellega on teenuse rakendustingimused kooskõlastatud. Teenustele lisatakse lõigetesse 13 ja 14 järgmised rakendustingimused: Haigekassa võtab koodiga 7598 tähistatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle juhul, kui tavapärased ravimeetodid ägeda gastrointestinaalse verejooksu hemostaasi saavutamiseks on ebaõnnestunud ja /või klips on vajalik iatrogeense perforatsiooniava või fistuli ava sulgemiseks. Teenuse rakendustingimused on kooskõlastatud taotluse esitanud Eesti Gastrointestinaalse Endoskoopia Ühinguga. Haigekassa võtab tasu maksmise kohustuse üle koodiga 7599 tähistatud tervishoiuteenuse eest juhul, kui raskekujulise kopsuemfüseemi patsendil ei ole rakendatav kirurgiline ravi, kuna esineb heterogeenne kopsuemfüseem interlobaarse heterogeensuse indeksiga 1, puudub translobaarse kollateraalse ventilatsiooni võimalus ning unilateraalne lobaarne oklusioon on saavutav või esineb püsiv resektsiooni järgne õhuleke. Määruse 36 lõikesse 1 lisatakse teenus Raviplaani koostamine või muutmine ravimeeskonna poolt (meeskonnas kaks liiget) (kood 7627). Sellega seoses lisatakse määruse 36 lõikesse 13 järgmine rakendustingimus: koodiga 7627 tähistatud tervishoiuteenuse ravimeeskonna koosseisu kuulub vaimse tervise õde ning üks spetsialist tulenevalt patsiendi terviseseisundist. Taotluse teenuse lisamiseks tegi Eesti Psühhiaatrite Selts seoses laste vaimse tervise kabinettide rajamisega, kus üldjuhul võtab astu vaimse tervise õde koos sotsiaaltöötaja või psühholoogiga. Vaimse tervise kabinetid on loodud Lõuna-Eesti Haigla, Põlva Haigla, Valga Haigla, Ida-Viru Keskhaigla ja Narva Haigla juurde. Meeskonnatöö võimaldab paremini hinnata, kas pöörduja vajab psühhiaatrilist abi. Eelnev hindamine võimaldab lastepsühhiaatri juurde suunata need patsiendid, kes seda tõesti vajavad. Õe ja sotsiaaltöötaja vastuvõtt ravimeeskonnana võimaldab kokku hoida ajaressurssi kui eelnevalt on vaja kaardistada sotsiaalne olukord. Õe ja psühholoogi vastuvõtt ravimeeskonnana võimaldab ajaressursi 15

16 kokkuhoidmist juhtudel, kui on vajalik nii meditsiiniline hinnang kui ka psühholoogiliste probleemide täpsustamine. Vaimse tervise keskuse sotsiaaltöötaja ei pea täitma sotsiaalsüsteemi rolli, kuid arusaadavalt on oluline koordineeriv töö erinevate sidusspetsialistidega. Seega on sotsiaaltöötaja ressursi mõningal määral arvestamine üldkuluna põhjendatud. Teenuse nimetus ja rakendustingimus on kooskõlastatud Eesti Psühhiaatrite Seltsiga. Määruse 36 lõike 7 rakendustingimust muudetakse nii, et koodiga 7617 tähistatud tervishoiuteenuse psühhiaatrilise ravimeeskonna koosseisu kuulub psühhiaater ning kaks spetsialisti tulenevalt patsiendi terviseseisundist. Eelnevalt oli meeskond määratletud järgevalt: psühhiaater, vaimse tervise õde ja kliiniline psühholoog. Vajadus rakendustingimuse täpsustamiseks tuleneb haigekassas aasta II poolaastal läbi viidud sihtvalikust, milles selgus, et mitmed raviasutused olid teenuse osutamisel teinud muudatusi ravimeeskonna koosseisus. Et meekonna koosseis sõltub patsiendi vajadustest, on oluline, et tervishoiuteenuste loetelu võimaldaks ka vastava paindlikkuse. Rakendustingimuse muudatus on kooskõlastatud Eesti Psühhiaatrite Seltsiga ning seltsi arvetes peab meeskonnas kindlasti olema psühhiaater, ülejäänud meeskonna koosseis sõltub patsiendi vajadustest. Meeskonna liikme valik peab tulenema patsiendi terviseseisundist, seega ei tohi spetsialist olla näiteks eripedagoog. Määruse 36 lõike 8 rakendustingimust muudetakse nii, et koodiga 7626 tähistatud tervishoiuteenuse psühhiaatrilise ravimeeskonna koosseisu kuulub psühhiaater ning kolm spetsialist tulenevalt patsiendi terviseseisundist. Eelnevalt oli meeskond määratletud järgevalt: psühhiaater, vaimse tervise õde ja kliiniline psühholoog ning üks spetsialist tulenevalt patsiendi terviseseisundist. Selgitus muutmise vajadusele on sama, mis 36 lõike 7 puhul. Rakendustingimuse muudatus on kooskõlastatud Eesti Psühhiaatrite Seltsiga. Määruse 36 lõikesse 14 lisatakse koodiga 7627 tähistatud teenuse teine rakendustingimus, mille kohaselt nimetatud tervishoiuteenuse piirhind sisaldab teenust osutava tervishoiutöötaja superviseerimist üks kord kuus. Antud teenusesse lisatakse ka psühhiaatri aega, kuna psühhiaater käib kord kuus vaimse tervise kabinettide personali nõustamas. Kuna tegemist ei ole konkreetsete patsientide nõustamisega, ei ole võimalik juurde kodeerida psühhiaatri vastuvõttu. Määruse 37 pealkirja muudetakse järgmiselt: Logopeediliste teenuste piirhinnad. Pealkirja muutmise ettepaneku esitas Eesti Logopeedide Ühing, kuna loetelu kaasajastamise käigus on lisandunud -i ka logopeedilased protseduurid. Seega, on pealkirja muutmine põhjendatud. Määruse 38 lõikes 1 muudetakse teenuste koodidega 7666, 7667,7669,7670, 7671, 7668 nimetusi, koode, teenusekirjeldusi ning sellest tulenevalt piirhindu. Piirhindade uuendamise eesmärk on vastavalt hankehindadele hoida tervishoiuteenuste loetelu ajakohasena ning kasutada ravikindlustuse vahendeid otstarbekalt. Läbipaistvuse huvides kajastatakse püsikardiostimulaatoreid ja implaneeritavaid kardioverter/defibrillaatoreid alates aastast eraldi 58, paigaldamise teenused kajastatakse ilma püsikardiostimulaatorite, implaneeritavate kardioverter/defibrillaatorite maksumusteta. Uued teenuste nimetused ja koodid on järgnevad: Ühekambrilise südamestimulaatori paigaldamine ja programmeerimine kood 7673 Kahekambrilise südamestimulaatori paigaldamine ja programmeerimine kood 7674 Resünkroniseeriva ravi võimalusega implanteeritava kardioverter-defibrillaatori(crt ICD) paigaldamine ja programmeerimine kood