KSH VAHEARUANNE MUUGA PUMP- HÜDROAKUMULATSIOONIJAAMA DETAILPLANEERINGU KESKKONNA- MÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE. Energiasalv OÜ Jõelähtme Vallavalitsus

Transcript

1 Tellijad Energiasalv OÜ Jõelähtme Vallavalitsus Dokumendi tüüp Aruanne Kuupäev November, 2011 Lepingu nr MUUGA PUMP- HÜDROAKUMULATSIOONIJAAMA DETAILPLANEERINGU KESKKONNA- MÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE KSH VAHEARUANNE

2 Versioon 01 Printimise kuupäev Koostatud: Kontrollitud: 30/11/11 Eike Riis, Liis Tikerpuu, Veronika Verš, Kersti Ritsberg, Mikael Takala, Jarmo Koljonen, Kaj-Erik Winqvist, Raimo Pajula, Veli-Matti Hilla, Aune Aunapuu, Heiki Nurmsalu, Esta Rahno, Ain Kendra, Joonas Hokkanen, Andres Talvari, Emil Peer Olsen, Merje Lesta, TÜ mereinstituut, TTÜ meresüsteemide instituut, ERI Kinnisvara Hendrik Puhkim Kooskõlastatud: Jõelähtme Vallavalitsus Projekti nr Ramboll Eesti AS Laki Tallinn T F / 141

3 SISUKORD SISSEJUHATUS... 7 KOKKUVÕTE DETAILPLANEERINGU SISU JA PEAMISED EESMÄRGID PHAJ rajamise vajadus PHAJ rajamise eesmärk Kavandatava tegevuse ülevaade PHAJ rajamistööde kirjeldus AVALIKKUSE KAASAMINE KSH programm KSH aruanne Planeeringu koostamise ja KSH osapooled EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Geoloogiline ehitus, põhjavesi ja pinnavesi Pinnakate ja aluspõhi Kristalne aluskord Hüdrogeoloogilised tingimused Pinnavesi Hüdrometeoroloogilised tingimused Tuuled Hoovused Lainetus Veetase Jääolud Muuga lahe veekvaliteedi karakteristikud Looduskeskkond Taimestik Loomastik Linnustik Mereelustik Looduskaitse ja Natura 2000 alad Roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud Muinsuskaitseobjektid piirkonnas Sotsiaal-majanduslik keskkond Asustus ja elanikkond Teedevõrk Olemasolevad ettevõtted Laevaliiklus Muuga sadama piirkonnas Müra Välisõhu seisund KSH EESMÄRK JA METOODIKA KSH eesmärk KSH metoodika Müra hindamise metoodika Välisõhu maapinnalähedaste saasteaine kontsentratsioonide arvutusmetoodika Küsitluse metoodika MÕJU HINDAMISE KÄIGUS KÄSITLETAVAD ALTERNATIIVSED LAHENDUSED VASTAVUS ARENGUKAVADELE JA PLANEERINGUTELE Muuga sadama arendusplaanid / 141

4 6.2. Kavandatava tegevuse seos Jõelähtme valla ÜP ja arengukavadega Mõjupiirkonna detailplaneeringute analüüs Arengukavade ja muude strateegiliste planeerimisdokumentide analüüs PHAJ RAJAMISEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD Mõju põhjaveele Mõju välisõhu kvaliteedile Modelleerimise tulemused Radoon Müraga seonduv mõju Vibratsioon Mõju hoovustele ja sellega kaasnevale heljumi levikule Mõju rannaprotsessidele Mõju looduskeskkonnale Natura 2000 alale ja muudele kaitsealadele Maismaataimestikule Rohevõrgustikule Väärtuslikele maastikele Loomastikule Linnustikule Mereelustikule Mõju muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjektidele Mõju jäätmetekkele Mõju piirkonna liikluskoormuse kasvule Mõju laevaliiklusele Muuga sadama piirkonnas PHAJ KÄITAMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU Mõju põhjaveele Mõju mereveele Radooni oht vees Mõju välisõhu kvaliteedile Müraga seonduv mõju Mõju hoovustele ja rannaprotsesside muutustele Mõju hoovustele ja sellega kaasnevale heljumi levikule Rannaprotsessid tuginedes seireandmetele Tehissaare mõju rannaprotsessidele Mõju looduskeskkonnale Natura 2000 aladele ja kaitsealadele Maismaataimestikule Rohevõrgustikule Loomastikule ja linnustikule Mereelustikule Mõju muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjektidele Mõju jäätmetekkele Mõju piirkonna liikluskoormuse kasvule Võimalik mõju maapinna vibratsioonile Mõju laevaliiklusele Muuga sadama piirkonnas KUMULATIIVNE MÕJU Ehitusaegne kumulatiivne mõju Käitamisaegne kumulatiivne mõju SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD MÕJUD Mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale Müra / 141

5 Õhusaaste Vaated Avaliku arvamuse uuringu tulemused Prognoos kinnisvarahindade muutusele Prognoos piirkonna kinnisvara hindade muutusele juhul, kui jaama ei ehitata (0- alternatiiv) PHAJ rajamisaegne mõju kinnisvara hindadele võrreldes 0-alternatiiviga PHAJ käitamisaegne mõju kinnisvara hindadele võrreldes 0-alternatiiviga Kokkuvõte Mõju elektrisüsteemile ja majandusele PARIMA ALTERNATIIVI VALIK LEEVENDUSMEETMED RISKID JA NENDE VÄLTIMISE VÕIMALUSED Võimalikud keskkonnariskid Keskkonnariskide vältimise võimalused Avariilised riskid Ehitusaegsed riskid ja avariid Käitamisaegsed riskid ja avariid Soovitused ja ettepanekud edasiseks tegevuseks OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIREKS KAVANDATUD MEETMED LÜHIÜLEVAADE PHAJ SULGEMISEGA KAASNEDA VÕIVATEST MÕJUDEST KSH LÄBIVIIMISEL ILMNENUD RASKUSED KASUTATUD MATERJALID / 141

6 LISAD Lisa 1. Lisa 2. Lisa 3. Lisa 4. KSH programm heakskiitmise otsusega Mürakaardid Teedevõrgu ülevaatuse fotod 3D visualiseering Lisa 5. Avaliku arvamuse uuringu aruanne. Ramboll Eesti AS. Tallinn, november 2011 Lisa 6. Natura mõjude. Ramboll Eesti AS. Tallinn, oktoober 2011 Lisa 7. Lisa 8. Lisa 9. Lisa 10. Lisa 11. Õhusaaste modelleerimise kaardid Pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames teostatud eksperthinnang kavandatava tegevuse ja käitamisaegse mõju kohta piirkonna elamute kinnisvara hindadele. ERI Kinnisvara. Tallinn, november 2011 Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline. Mõõdistused Muuga lahel. TTÜ Meresüsteemide instituut, Tallinn 2011 Hinnang hoovustele ja sellega kaasnevale võimalikule heljumi levikule. Ekspertarvamus. TTÜ Meresüsteemide instituut, Tallinn 2011 (lisatakse lõpparuandele) Ekspertarvamus võimaliku mõju kohta mereelustikule seoses kavandatava Muuga PHAJ rajamisega. TÜ Eesti Mereinstituut, töö nr LLOMI10216/1. Tallinn 2011 (lisatakse lõpparuandele) KASUTATUD LÜHENDID DP detailplaneering KMH keskkonnamõju KSH keskkonnamõju strateegiline PHAJ pump-hüdroakumulatsioonijaam ÜP üldplaneering 6 / 141

7 SISSEJUHATUS OÜ Energiasalv (edaspidi arendaja) koostöös Tallinna Sadam AS-ga soovivad rajada Muuga sadama territooriumile ja idapoolse lainemurdja servale või Ihasalu lahte pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama (PHAJ). Kavandatava tegevuse kohaselt rajatakse Muuga Sadama territooriumil kuue aasta jooksul graniiti süvendid, kuhu seejärel rajatakse PHAJ. Maapealseid ehitisi planeeritakse 10, sh 80 m kõrgune šahti teenindav tõstetorn. Muuga lahes asuva veehaarde kaudu lastakse merevesi 500 m sügavusel asuvatesse turbiinidesse ja seejärel maa-alustesse mahutitesse. Mahutid asuvad Neeme graniidimassiivis. Hüdroturbiinide ja generaatorite poolt toodetud elekter viiakse rajatavasse alajaama. Seoses eelnimetatud arendusplaaniga esitas arendaja Jõelähtme Vallavalitusele vastava detailplaneeringu (DP) algatamise taotluse. Esitatud taotluse põhjal algatas Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr 82 "Jõelähtme valla Uusküla külas pump-hüdroakumulatsiooni elektrijaama detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine" detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimise. DP ja KSH algatamisotsus on esitatud KSH programmi lisas 1. KSH algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) 6 lg 1 punktid 19 ja 21: - veejuhtme püstitamine, kui keskmine vooluhulk ületab 100 miljonit m 3 aastas või kui veehaardes oleva vee keskmine vooluhulk on üle 2000 miljoni m 3 aastas ja veejuhtme kaudu ärajuhitava vee hulk ületab 5% veehaarde aastasest keskmisest vooluhulgast; - tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla püstitamine või selle rekonstrueerimine. Nende tegevuste puhul on keskkonnamõju hindamise algatamine kohustuslik. Lisaks tuleb ehitusloa menetluses hinnata allmaaehituse keskkonnamõjusid. Arendaja on koostanud ka vee-erikasutusloa taotluse ning kavandatava tegevuse kirjelduse järgi vastab see KeHJS 6 lg 1 punktile 19. See tähendab, et vee erikasutusloa menetlemisel oleks vaja viia läbi keskkonnamõju (KMH). Mitme paralleelse mõju hindamise koostamine oleks protsessi ülevaatlikkuse seisukohast ebapraktiline ning avalikkusele koormav. Seega on antud juhul mitmekordse hindamise vältimiseks kavas KSH teostada KMH täpsusega, st KSH programm ja aruanne peavad oma sisult vastama KeHJS -des 13, 20, 36 ja 40 sätestatud nõuetele. KMH täpsus on seotud kavandatava tegevuse väljatöötatud lahenduse täpsusega. Kavandatav tegevus on kirjeldatav põhimõttelise ehitusliku kontseptsioonina, mille keskkonnamõju hinnatakse KMH tasandil. 7 / 141

8 KOKKUVÕTE Vahearuande kokkuvõte Muuga PHAJ DP KSH vahearuande koostamise ja avalikustamise eesmärk on anda huvitatud isikutele ülevaade kavandatava tegevuse eeldatavast mõjualast ning käsitletavate teemade kohta laekunud ekspertarvamustest ja esialgsetest hinnangutest. Vahearuanne sisaldab järgmisi teemasid: DP sisu ja peamised eesmärgid (ptk 1), avalikkuse kaasamine (ptk 2), eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus (ptk 3), KSH eesmärk ja metoodika (ptk 4), mõju hindamise käigus käsitletavad alternatiivid (ptk 5), vastavus arengukavadele ja planeeringutele (ptk 6); PHAJ rajamisega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud (ptk 7), PHAJ käitamisega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud (ptk 8), sotsiaalmajanduslikud mõjud (ptk 10). Nimetatud peatükid ei ole sisu osas vormistatud lõplikult, need võivad mõnevõrra muutuda, kui edasise töö käigus tuleb juurde täpsustavat informatsiooni. Vahearuandes ei käsitleta või käsitletakse osaliselt teemasid, mis vajavad kogutud informatsiooni põhjal edasist põhjalikku analüüsi, sh: kumulatiivne mõju (ptk 9), parima alternatiivi valik (ptk 11), leevendusmeetmed (ptk 12), riskid ja nende vältimise võimalused (ptk 13), olulise keskkonnamõju seireks kavandatavad meetmed (ptk 14), KSH läbiviimisel ilmnenud raskused (ptk 15). Ekspertide töö nende teemade juures jätkub ning tulemused esitatakse KSH aruandes, mille avalikustamine on KSH programmis esitatud ajakava kohaselt kavandatud 2012.a veebruarikuusse. 8 / 141

9 1. DETAILPLANEERINGU SISU JA PEAMISED EESMÄRGID 1.1. PHAJ rajamise vajadus Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 punktis Elektrisüsteemi tasakaalustamine kirjeldatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise vajadust ning punktis Elektritootmise arengusuunad on toodud Eesti elektrisüsteemis vajalike avariireservide, tipujaamade ja reguleerimisjaamade vajalikud võimsused. Eestis on aastaks 2018 vaja ehitada: 900 MW tasakaalustavaid (reguleerivaid) elektrijaamu; 300 MW tipukoormuse reservjaamu; 600 MW avariireservjaamu. Planeeritav PHAJ on sobiv kõikide loetletud otstarvete täitmiseks. Elektribörsi NordPool Spot laienemisega Eestisse kujuneb alates aastast 2011 kogu Baltikumis põhjamaadega ühtne elektriturg koos avarii- ja reguleerimisvõimsuste turuga. Elektriturg on osaliselt avatud aastast. Täielik turu avanemine Eestis toimub 2013.a algusest. Plaani järgi peab NordPool laienema Lätisse ja Leetu samaks ajaks. Reguleerturg avaneb tõenäoliselt 2012.a. PHAJ saab pakkuda oma teenuseid kõikidele turuosalistele PHAJ rajamise eesmärk Jaama eesmärk on: tasandada elektri tarbimise ööpäevaseid miinimume ja maksimume; töötamine avariielektrijaamana elektrivõrgu parameetrite hoidmisel; elektrituulikute töö kompenseerimine tuule lühiajalise vaibumise korral või kuni soojuselektrijaama plokkide käikulaskmiseni. See tähendab, et energia puudujäägil avatakse veehaarde luuk ning merevesi voolab läbi elektriturbiini maa-alusesse veehoidlasse. Tuulisel ajal kasutatakse osa tuuleelektrijaamade energiast vee tagasipumpamiseks merre Kavandatava tegevuse ülevaade PHAJ koosneb veehaardest ja vee juhtimise kollektorist kuni turbiinide ja maa-aluse veemahutini ning maa-alustest turbiinisaalidest ja veemahutist (Joonis 1). Maapealse osa moodustavad: tõstetorn koos purustusseadmete ja sõeladega ehitusperioodiks, abitõstetorn ventilatsiooni ja elektrikaablite tarvis ning inimeste tõstmiseks; hoone abiseadmete paigaldamiseks ning olmeruumideks; settetiik ehitusperioodi tarvis; raudtee koos laadimissõlmedega ehitusperioodil graniidi äraveoks; vaheladu. Alajaama seadmeteks on peatrafod, 330 kv jaotusseadmed, alajaamasisesed kõrgepingeliinid, juhtimissüsteemid, ülepingekaitsed, maandused, seadmete vundamendid. 9 / 141

10 Joonis 1. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiividega seotud alad Uusküla külas Veehaardesse paigaldatakse prügipüüdmisseadmed ning veelüüsid. Veehaarde sissevoolu ees on võre, mis takistab kalade sattumist maa-alusesse mahutisse. Keskmine voolukiirus võre juures on 0,2 m/s (veetasemel 0 m abs). Suurim kiirus on 0,25 m/s. Veehaardest turbiinideni viib šaht, mis on pehmetes kivimites (maapinnalt graniidini) vertikaalne. Turbiinisaal asub eskiisprojekti kohaselt veehoidlast allpool absoluutkõrguste -565 m ja -530 m vahel. Elektrit toodetakse kolme Francis tüüpi püstvõlliga pump-turbiiniga (1x100 MW ja 2x175 MW) ja ühe Francis tüüpi püstvõll turbiiniga (50 MW). Seadmete lõplik valik selgub pärast vastava hanke läbiviimist. Turbiinide ja veehoidla vahelised äravoolukanalid varustatakse lüüsidega ning vajadusel ka prügipüüdmisseadmetega. Alumine veehoidla moodustatakse graniidikihis kambritena. Selleks kasutatakse graniidi kaevandamistööde tehnoloogiat. Maa-alune veehoidla plaanitakse nii, et see tagaks PHAJ 12 tunni kestusega töö (veekulu 4,75 mln m 3 ). 10 / 141

11 Kuigi alumise veehoidla mõõtmed on teada, võib selle esialgne asukoht muutuda sõltuvalt geoloogilistest tingimustest (vt pt 3.1). Kambrite mõõtmed ja arv on võimalik välja selgitada alles pärast peašahti valmimist, sest siis on võimalik kivimit uurida horisontaalse puurimisega. Projekti praeguses etapis on määratletud rajamispiirkond, kus maa-alune veehoidla asuda võib (Joonis 1). Veehoidla erinev asukoht selle ala sees ei too endaga kaasa erinevaid keskkonnamõjusid, kui järgitakse ehitustehnilisi nõudeid. Peašaht (sh 80 m kõrgune maapealne ehitis) ja abišaht (sh 40 m kõrgune maapealne ehitis) on ette nähtud nii ehitusperioodil materjalide, seadmete ja inimeste tõstmiseks kui ka elektrikaablite ja ventilatsioonitorude paigaldamiseks. Peašahti kohal asuv tõsteseade on varustatud ehitusperioodil materjalide purustamiseks ja sõelumiseks ning konveieritega väljatava materjali transportimiseks. Purustusseadmed ja sõelad kavandatakse paigaldada maa alla. Samas hinnatakse võimalust nende paigaldamiseks tõstetorni raudbetoonist korpusesse, st kinnisesse ruumi. Ehitusaegseks perioodiks rajatakse settetiik, mis on vajalik kaevatavatesse šahtidesse valguva vee (vihmavesi) selitamiseks. Selitatud vesi juhitakse tagasi loodusesse. Hinnata on vaja selle vee mõju ja vajadusel näha ette puhastusseadmed. Ühtlasi rajatakse vaheladu, mille suurus on m 3 ja mis on ette nähtud erakorralisteks juhtudeks, kui transportööridel või laadimisel esineb tõrkeid. Laadimine ise on planeeritud teostada otse ilma vahelaota. Veehoidla rajamisperiood on 6 aastat ja jaama nimivõimsus on kuni 500 MW. Detailplaneeringu koostamise ülesanne on PHAJ elektrijaama rajamiseks vajalike kinnistute sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse ulatuse ja hoonestustingimuste, veehaarde ja PHAJ vahelise tunneli ja maa-aluste mahutite rajamise võimaluste väljaselgitamine ning tingimuste määramine PHAJ rajamistööde kirjeldus PHAJ koosneb maapealsetest ja maa-alustest hoonetest ja rajatistest. Maapealsete ehitiste püstitamine toimub, nagu ükskõik millise muu maapealse ehitise rajamine, vastavalt koostatavale ehitusprojektile. Eripärane on aga kuni 500 m sügavuste PHAJ maa-aluste struktuuride ehitamine. Seepärast keskendutakse käesolevas peatükis üksnes maa-aluse osa väljaehitamise ehk kaevandamise faasile, mis jaguneb põhimõtteliselt kaheks etapiks: pinnase kattekihtide läbimine (maksimaalselt põhjavee sissevoolu vältides); graniidimassiivis kaevandamine koos tulevaste veehoiukambrite rajamise ja kindlustamisega. Pinnase katendikihid (sealhulgas veekihid) läbitakse pinnase eelneva külmutamise või tsementeerimise teel ja graniit kaevandatakse välja kamberkaevandamise meetodil. Pinnase külmutamise jaoks paigaldatakse puuraukudesse külmutuskollektor, mis koosneb välimisest alt suletud külmutuskollektorist ja sisemisest toitekollektorist. Külmutuslahus (kaltsiumkloriid CaCl 2 ) voolab suure kiirusega mööda sisemist kollektorit alla ja tõuseb aeglaselt mööda välimist kollektorit üles. Külmutuslahus neelab pinnasest soojust ja läheb tagasivoolukollektori kaudu taas külmutusseadmesse, kus seda jahutatakse ja seejärel pumbatakse uuesti ringlusse, mille tulemusena pinnas lõpuks külmub. Külmutuslahuse jahutusainena kasutatakse ammoniaaki (NH 3 ) või süsinikdioksiidi (Maardu II graniidikaevanduse mäetööde tehnilised lahendused. I köide, 2008). Pinnase külmutamise meetodi juures on ohuks külmutusseadme rike või selle toite elektrikatkestus. Kuna elektrikatkestusest tulenev vee sissevool võib olla märkimisväärne ja selle ohu leevendamise meetmed ei ole odavad, on Muuga PHAJ detailplaneeringu koostajad veendunud, et külmutamise meetod jäetakse kõrvale. Sel põhjusel on edaspidi keskendutud tsementeerimise meetodi selgitamisele. Samas on külmutamise meetodi kasutamine siiski võimalik ja juhul, kui otsustatakse seda meetodit siiski kasutada, tuleb läbi viia vastav riskianalüüs ja leida vajalikud leevendusmeetmed võimaliku külmutamise tõrke korral. 11 / 141

12 Teine võimalus on kattekihtide läbindamiseks kasutada tsementeerimist. Selle meetodi korral pinnase poorid ja lõhed täidetakse tsemendilahuse või mõne muu keemilise lahusega. Nii tõstetakse pinnase tugevust ja vähendatakse veejuhtivust. Šahti või tunneli läbindamisel puuritakse iga lõigu läbimise eel ringselt puuraugud, mille kaudu surutakse tsementeerimislahus kivimimassiivi pooridesse ja lõhedesse. Selle kõvenemisel massiiv tiheneb ning veejuhtivus väheneb (Maardu II graniidikaevanduse mäetööde tehnilised lahendused. I köide, 2008). Pinnase tsementeerimise meetodi korral on põhiliseks ohuks asjaolu, et tsementeerimislahus ei jõua kõikidesse lõhedesse ja pooridesse, mistõttu kihi väljakaevamise käigus võib toimuda pehmeks jäänud pinnase varing ja/või vee sissevool. Alljärgnevalt on antud OÜ Energiasalv poolt koostatud ülevaatlik tsementeerimise meetodi tööpõhimõte. Tsementeerimispuuraukude asetus šahti läbindamise ees Tsementeerimiseks (ingl. pregrouting) nimetatakse pinnase pooride ja lõhede täitmist tsemendilahuse või mõne muu keemilise lahusega pinnase tugevuse tõstmiseks ja veejuhtivuse vähendamiseks Selleks puuritakse puuraugud, mille kaudu surutakse vastav lahus kivimimassiivi pooridesse ja lõhedesse ning mille kõvenemisel massiiv tiheneb ning väheneb filtratsioonitegur. Saavutamaks parimat tsementeerimise tulemust tuleb puurimise käigus koguda andmeid veekihi survelisuse kohta ja pinnasepooride suuruse kohta, kuna tsemendilahuse surumisel kivimimassiivi pooridesse tuleb ületada vee vastusurve. Samuti peab tsemendilahuse terastiku suurus olema kolm korda väiksem kivimimassiivi pooridest. Tsementeerimist šahti läbindamise edasiliikumisel on soovitatav kasutada olukorras, kus veekihid on sügavamal kui 100 m ja nende paksus ei ületa 70 m. Energia salv Joonis 2. Kivimimassiivi läbindamine eelneva järgukaupa (h) tsementeerimisega Sarnaselt tsementeerimisega maapinnalt jaotatakse edasinihe sektsioonideks pikkusega m. Tsementeerimise puuraugud puuritakse vertikaali suhtes nurga all, mistõttu jäävad puuraugu alumised otsad rajatava šahti suhtes 1 2 m võrra eemale. Läbindatud šaht isoleeritakse ümbritsevatest kivimitest veekindlalt. Graniidi murdmiseks kasutatakse puur-lõhketöid. Graniidimassiiv läbindatakse kas ühelt või mitmelt tasandilt või kombineeritult. Plokk-kivi murdmiseks on võimalik kasutada lõikamist teemanttrossidega jt meetodeid. Kobestatud mäemassi laadimine ja vedu maa-all toimub kopplaadurite ja kallurautodega. Kaevandus projekteeritakse stabiilsena (mittepurunevad tervikud ja stabiilsed kambrid), et tühimikke oleks võimalik ohutult kasutada maa-aluse veehoidlana. Esimese ja teise astme kaevise purustamine toimub maa all ja järelpurustamine maapealses purustussorteerimissõlmes, mis asub tõsteskipi suletud ruumis. Seejärel laetakse killustik kohe kinnise konveieriga raudteele või veoautodele. Et hinnata kaevandatava pinnase mahtusid, on käesoleva aruande koostamise käigus tehtud eeldatavate PHAJ kambrite ja šahtide mõõtude põhjal pinnasemahtude arvutused (Tabel 1). 12 / 141

13 Tabel 1. PHAJ ehitamise eeldatavad pinnasemahud Läbimõõt (m) Maht graniidis (m 3 ) Maht aluspõhjas (pealpool graniiti) (m 3 ) Kogu pinnase maht (m 3 ) Peatõstešaht Abišaht Veešaht Spiraaltunnel tõusunurgaga 10-12% Maa-alune bassein, turbiinisaal, ühenduskäigud jne graniidis Kokku Tegelikud mahud võivad tabelis antud mahtudest mõnevõrra erineda, sest täpseid projekteeritud mahtusid KSH koostamise ajal teada ei ole. Mahud on arvutatud väikese varuga eeldatavate maa-aluste ruumide mõõtmete järgi. Graniidi peal lasuvat pinnast (mahud antud Tabel 1), milleks on põhiliselt savi ja liiv, saab kasutada näiteks pinnasetäitena ammendatud kaevandustes või prügilate katmisel. Graniit aga on, isegi juhul, kui tegemist ei ole väga kvaliteetse kivimiga, parem (tugevamate omadustega) ehitusmaterjal kui lubjakivi. Põhiline kasutusala oleks graniidil tõenäoliselt teedeehituses killustikuna. Lähima aasta jooksul on kavas välja ehitada E236 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee uus teelõik Koselt Mäoni. Lisaks on kavas Tallinna ringtee rekonstrueerimine ning ka planeeritav Balti raudtee (Via Baltica) vajab head ehitusmaterjali. Graniiti kasutatakse ka Saviranna kaldakindlustuse rajamisel vastavalt OÜ Energiasalv ja Jõelähtme Vallavalitsuse eelkokkuleppele. Seega on graniidi suhtes tulevikus tõenäoliselt suur nõudmine ja see materjal läheb pärast väljakaevamist kindlasti kasutusse. 13 / 141

14 2. AVALIKKUSE KAASAMINE KSH menetlusprotsess, sh avalikkuse kaasamine toimub koos DP koostamise ja menetlemisega ning KSH läbiviimise ajakava on seotud DP valmimise ajakavaga KSH programm Seisukoha küsimine 16. mail 2011.a saadeti KSH programmi tabelis 2 toodud asutustele seisukohtade küsimiseks välja KSH programmi eelnõu. Väljasaadetud kirjade koopiad on toodud programmi lisas 2. KSH programmi tabel 3 annab ülevaate asutustelt laekunud vastuskirjade ja nendega märkustega arvestamise kohta. Asutuste kirjad ning vastuskirjad neile on toodud KSH programmi lisas 3. Avalikustamine Jõelähtme vallalehe maikuu numbris ning 25. mai 2011.a Eesti Päevalehes ilmus Muuga PHAJ DP lähteseisukohtade ja eskiislahenduse ning KSH programmi avalikustamisest teavitav kuulutus. Samasisuline kuulutus ilmus ka Ametlikes Teadaannetes. Avalik väljapanek toimus juunil 2011.a. Selle aja jooksul oli võimalik DP eskiisi ning KSH programmi eelnõuga (paberkandjal) tutvuda Jõelähtme Vallavalitsuses ja Ramboll Eesti AS kontoris, samuti olid materjalid elektrooniliselt kättesaadavad Jõelähtme valla, Energiasalv OÜ ning Ramboll Eesti AS kodulehtedel. DP lähteseisukohti ja eskiislahendust ning KSH programmi tutvustav avalik arutelu toimus 16. juunil 2011.a Loo Kultuurikeskuses. Kohal oli 21 inimest, sh arendaja, DP koostaja, KSH läbiviija ning Jõelähtme Vallavalitsuse esindajad. Arutelu protokoll ning osalejate nimekiri on toodud KSH programmi lisas 6. Laekunud ettepanekutega arvestamine DP ning KSH programmi avalikustamise perioodil laekus kokku 5 kirja. Laekunud kirjad ning vastuskirjad neile on toodud KSH programmi lisas 5. KSH programmi tabel 4 annab ülevaate saabunud märkustest ja ettepanekutest koos KSH eksperdi kommentaaridega nende arvestamise kohta. Avalikul arutelul käsitleti peamiselt samu küsimusi, mis olid esitatud avaliku väljapaneku ajal kirjalikult. Esitatud küsimustele vastati kohapeal. Avalikul arutelul tehtud ettepanekud ning nendega arvestamise ülevaade on toodud KSH programmi tabelis 5. Heakskiitmine KSH programm kiideti Keskkonnaameti poolt heaks a kirjaga nr HJR 6-8/11/ KSH programm koos selle juurde kuuluvate lisadega ning heakskiitmise kirjaga vt KSH aruande lisa KSH aruanne Vahearuanne Lähtudes ajakavast (vt KSH programm, tabel 7) toimub detsembrini 2011.a KSH vahearuande avalikustamine (avalik väljapanek ja avalik arutelu), millest teavitatakse asjast huvitatud asutusi ja isikuid. KSH vahearuande avalik arutelu toimub 15. detsembril 2011.a Maardu rahvamajas. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu ajal saab esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KSH vahearuande kohta. Avalikul arutelul osalejad registreeritakse ja arutelu kohta koostatakse protokoll. Laekunud arvamused analüüsitakse ja antakse ülevaade nendega arvestamise kohta KSH aruande edasisel koostamisel. 14 / 141

15 Aruanne DP lahenduse ja KSH aruande avalikustamine on kavandatud 2012.a veebruarikuusse. Avalikustamisest teavitatakse vastavalt kehtestatud korrale Planeeringu koostamise ja KSH osapooled Tabel 2. Detailplaneeringu koostamise ja KSH osapooled Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed DP koostamisest huvitatud isik (arendaja) DP ja KSH koostamise algataja ja DP kehtestaja, DP koostamise korraldaja ja KSH korraldaja Energiasalv OÜ Jõelähtme Vallavolikogu Jõelähtme Vallavalitsus Lembit Vali Raimo Klesment (DP) Eleri Kautlenbach (KSH) DP koostaja Linnaruumi OÜ Angela Kase KSH läbiviija Ramboll Eesti AS Ramboll Finland OY Eike Riis Pirita tee Tallinn tel Jõelähtme vald Jõelähtme küla Harjumaa tel Pärnu mnt Tallinn tel Laki Tallinn tel KSH järelevalvaja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon Viljandi mnt Tallinn Tel Kuna KSH viiakse läbi KMH detailsusega, mis tagab eeldatavasti ka vee-erikasutusloa menetlemiseks vajalike keskkonnaküsimuste käsitlemise, siis küsitakse aruandluse kõikidel etappidel seisukohta ka Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonnalt. KSH juhtekspert on Hendrik Puhkim, kes omab sellekohast õigust vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) 34 lõikele 3. kõrgharidus: bakalaureusekraad geograafias (Tartu Ülikool, ), magistrikraad geograafias (Université Joseph Fourier, ), magistrantuur keskkonnakorralduses (Tallinna Ülikool, ); töökogemus: 10-aastane (2001 käesoleva ajani) töökogemus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise alal ( Maanteeameti planeeringute osakonna peaspetsialist keskkonnaalal; 2006 praeguseni Ramboll Eesti AS-i keskkonnaosakonna juhataja); strateegilise planeerimise koolitus: a läbitud kursus Strateegiline planeerimine (120 tundi, 3 AP, Tallinna Ülikool) ulatuses ning sooritatud eksam tulemusele väga hea ; KSH põhimõtete, protseduuri ja seonduvate õigusaktide tundmine: a läbitud kursus Strateegilise keskkonnamõju (160 tundi, Tallinna Ülikool), 10-aastane töökogemus KMH ja KSH alal, mis on andnud teadmised ja praktika KSH põhimõtete, protseduuri ja asjakohaste õigusaktide tundmise kohta. 15 / 141

16 KSH töörühma kuuluvad: Eike Riis (üldistavad peatükid alternatiivide võrdlus, leevendusmeetmed, keskkonnaseire sotsiaal-majanduslikud mõjud jms, ekspertide töö koordineerimine, aruande koostamine); Liis Tikerpuu (sotsiaal-majanduslikud mõjud, avalikkuse kaasamise korraldamine, KSH programmi koostamine, laevaliiklus); Veronika Verš (kavandatava tegevuse kooskõla arengukavade, planeeringute ja muude oluliste dokumentidega, KSH ja KMH põhimõtted ning KMH programmi kvaliteedikontroll); Kersti Ritsberg (pinnas ja maastik, põhjavee kihtide läbimisega kaasneva mõju hindamise pädevus, veesaaste, radoon); Mikael Takala (graniidi kaevandamise temaatika); Jarmo Koljonen (veesaaste); Kaj-Erik Winqvist (kiirgus, radoon); Raimo Pajula (bioloogiline mitmekesisus, taimestik, loomastik, linnustik, roheline võrgustik, väärtuslikud maastikud); Veli-Matti Hilla (bioloogiline mitmekesisus, mereelustik); Aune Aunapuu (bioloogiline mitmekesisus, Natura 2000); Ahto Järvik TÜ mereinstituudi vastutav ekspert (mereloomastiktaimestik); Urmas Raudsepp, TTÜ meresüsteemide instituudi vastutav ekspert (merefüüsikalised protsessid, hüdrodünaamika, rannaprotsessid); Heiki Nurmsalu (välisõhu saaste, jäätmed); Joonas Hokkanen (jäätmeteke); Esta Rahno (müra, küsitlus); Ain Kendra (liiklus); Andres Talvari, Emil Peer Olsen (riskide ); Andres Teder (ERI Kinnisvara, kinnisvara eksperthinnang); Merje Lesta (GIS, kaardimaterjalid, visualiseerimine). Vajadusel kaasatakse töö käigus täiendavalt eksperte. 16 / 141

17 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Alljärgneval joonisel on toodud kavandatava tegevuse eeldatava mõjuala skeem koos käsitletavate alternatiivide (vt ptk 5) asukohtadega. Mõjuala raadiuseks on esialgu arvestatud 2 km, mis KSH läbiviimise käigus sõltuvalt mõju iseloomust ja hindamistulemustest võib muutuda, nt transpordimüra mõju Uuskülas ja Nuudi tee piirkonnas, mõju Natura aladele, heljumi levik meres jne. Joonisele kantud 2 km raadius aitab kavandatava tegevuse (alternatiivide) kaugust konkreetsest punktist visuaalselt paremini ette kujutada. Joonis 3. Kavandatava tegevuse eeldatav mõjuala ning alternatiivide 1 ja 2 asukohad Jõelähtme vallas ja Muuga sadama lähipiirkonnas 3.1. Geoloogiline ehitus, põhjavesi ja pinnavesi Geoloogilise ehituse kirjeldamisel on kasutatud Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud baaskaarti (Eesti geoloogiline baaskaart Maardu. Seletuskiri, 2002), Maardu II graniidikaevanduse keskkonnamõju hinnangu aruannet (AS Maves, Tallinn 2009) ning Maardu graniidimassiivi täiendavat geoloogilis-hüdrogeoloogilist uuringut (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2010). 17 / 141

18 Pinnakate ja aluspõhi Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline Piirkonna kaasaegne reljeef on kujunenud pikaajalise geoloogilise arengu tulemusena alates Kambriumist kuni tänapäevani. Vana reljeefi vormid kujunesid välja aluspõhja kivimites, arenedes edasi liustikulisel perioodil ja mõjutasid omakorda edaspidise reljeefi kujunemist. Nõrgalt lõuna suunas kaldu olevate aluspõhjakihtide pealispinna reljeef on õhukese pinnakatte tõttu Maardu lahe põhjaosas jälgitav ka nüüdisaegsel maapinnal. Kuna projektipiirkond asub rannaäärsel klindiesisel madalikul, on siinne reljeef lõplikult kujunenud Balti mere erinevate arengustaadiumite ajal merelainete tegevuse ja rannal toimunud settimis- ja abrasiooniliste protsesside tulemusena. Üldjuhul on klindiesise madaliku laius maismaa piires 2 3 km ja see on kujunenud Alam- Kambriumi terrigeensetesse kivimitesse, mille nõrgalt põhja suunas kaldu pealispinna kõrgus on 10 m ümp kuni 20 m amp. Kõige madalamal (40 45 m amp) asub aluspõhja pealispind Muuga mattunud orus. Planeeringuala piirkonnas on pinnakatte (moreeni) paksus 2-5 meetrit. Esimesteks aluspõhjalisteks kivimiteks antud piirkonnaks on Kambriumi ladestu kivimid. Kambriumi ladestu (liivakivi savi) avamus hõlmab suure osa Põhja-Eesti klindi Ordoviitsiumi astangust põhja poole jäävast maismaa ja akvatooriumi alast (Joonis 4). Alam-Kambriumi ladestiku (mille paksus käsitletaval alal on m) avamus hõlmab suurema osa (ca 85%) klindi Ordoviitsiumi astangu esisest alast. Ladestikus on 3 kihistut: Tiskre, Lükati ja Lontova lade. Tiskre kihistu (Є1ts) avamus kulgeb kitsa, sajakonna meetri laiuse vööndina klindiastangu jalamil, kus see mitmel pool (sh Ülgase pangal) ka paljandub. Kihistu koosneb suhteliselt monotoonsest hele- kuni kollakashallist jämeterisest kvartsaleuroliidist või pisiterisest kvartsliivakivist, milles on kohati (kihistu alaosas) rohekashalli, glaukoniiti sisaldava savika aleuroliidi vahekihte. Kihistu on oluline põhjavett kandva kihina. Planeeringualal see kihistu puudub või on väga õhuke. Lükati kihistu (Є1lk), millel paksust m, moodustab alal sinisavilasundi ülaosa ja see paljandub mitmel pool klindiastangu jalamil (sh Ülgase pangal). Kihistut iseloomustab aleuroliidi või pisiterise kvartsliivakivi vahekihtidega sinisavi nime kandva rohekashalli aleuriitsavi (60 70%) esinemine. Lontova ja Lükati kihistu koos moodustavad Eesti aluspõhja kõige kindlama veepideme. Lontova kihistu (Є1ln), mis koos sellel lasuva Lükati kihistuga on tuntud sinisavi lasundi nime all, on m paksusega ja koosneb rohekashallist kuni kirjuvärvilisest vähesel määral aleuriiti sisaldavast argilliidilaadsest savist. Kihistus on eristatavad, ja seda põhiliselt liiva sisalduse alusel, 4 kihistikku (alt üles): Sämi (14 18 m liivakivi ja sinisavi vaheldumine), Mahu (20 25 m vähese liiva lisandiga sinisavi), Kestla (30 45 m puhast argilliidilaadset sinisavi) ja Tammneeme (kuni 8 m rohekashalli sinisavi glaukoniiti sisaldava liivakivi vahekihtidega). Vendi kompleksi Kotlini lademesse kuuluvad purdkivimid (liivakivid, aleuroliidid, savid) lasuvad m lasundina aluskorra murenemiskoorikul. Vendi kompleksis on siinsel alal eristatavad (alt üles) Gdovi ja Voronka kihistu. Voronka kihistu (V2vr), mis moodustab Vendi kompleksi ülaosa, loodesse suurenev paksus on ala piires m. Selles eristub kaks eriilmelist kihistikku: all Sirgala (kirjuvärviline kollakashall kuni punakapruun aleuroliidi ja aleuriitsavi vahekihtidega, nõrgalt kuni keskmiselt tsementeerunud pisi- kuni peenterine helehall kvartsliivakivi) ja ülal Kannuka (4 8 m nõrgalt kuni keskmiselt tsementeerunud, pisi- kuni peenterine valkjashall kvartsliivakivi). Gdovi kihistu (V2gd) koosneb põhiliselt pisi- kuni keskterisest, nõrgalt kuni keskmiselt tsementeerunud liivakivist, milles võib erinevatel tasemetel (põhiliselt kihistu ülaosas) olla kirjuvärvilise (punakaspruun kollakate ja rohekashallide laikudega) savika aleuroliidi vahekihte. Kihistu paksus on m. Kihistu alumisel piiril on kohati kuni meetrine jämeterisest liivakivist, graveliidist, peenkonglomeraadist kiht. 18 / 141

19 Joonis 4. Piirkonna geoloogiline kaart (Eesti geoloogiline baaskaart, 2002) Muuga sadama piirkond Muuga sadama piirkonna pinnakatte moodustavad liustikujärve- ja meresetted. Pinnakatte paksus on väga ebaühtlane. Pinnakatte paksused suurenevad mõnest meetrist lõunaosas kuni 25 meetrini põhjaosas. Selline suur paksuste erinevus on tingitud sellest, et sadam asub osaliselt aluspõhja settekivimitesse lõikava mattunud ürgoru kohal. Pinnakatte esimese kihi moodustab aluspõhja sinisavidel lasuv liivsavimoreen. Liustikutekkelise moreeni kiht on küllaltki katkendlik ja kihi paksused ulatuvad tavaliselt paari meetrini. Mere läheduses, kus pinnakatte paksused on suuremad, lasub moreenil jääjärvelise tekkega savipinnaste kompleks kogupaksusega kuni 15 m. Sadama lõunaosas savipinnaste kompleks puudub, siin la- 19 / 141

20 sub moreenil või kohati ka otse aluspõhjal merelise tekkega orgaanilist ainet sisaldavad peeneteralised setted möllid või harvem ka mudaga segunenud nõrga kandevõimega keskmise terasuurusega liivad. Mölli kiht levib tervel sadama territooriumil, välja arvatud päris põhjapoolses osas, kus ta on ilmselt ehitustööde käigus eemaldatud. Kihi paksus on keskmiselt 3 m ja see lasub abs. kõrgustel -4 2,5 m. Pinnakatte pindmise osa moodustavad mölli kihil lasuvad väga erineva koostise ja paksusega täitematerjalid. Lõunapoolsemas osas on täite paksused väiksemad, siin on kasutatud põhiliselt erinevate terasuurustega liivpinnaseid, mis on segatud munakate, veeriste ja killustikuga. Põhjaosas, kus täitepinnase paksused suurenevad (ulatudes kuni 15 m sügavusele maapinnast) on täitematerjalina kasutatud lisaks liivale ka paelahmakaid. Täitena on kasutatud ka sadama süvendamisel väljapumbatud liivpinnaseid. Aluspõhja pealispinna moodustavad Kambriumi ladestu Lontova kihistu sinisavid, mis sadama territooriumil vaheldudes liivakivi ja aleuroliidi kihtidega ulatuvad 60 m sügavuseni maapinnast Kristalne aluskord Maardu graniidimaardlas teostas geoloogilisi uurimistöid a Eesti Geoloogiavalitsus. Neeme graniidimassiivi piires puuriti massiivi 36 puurauku üldmetraažiga 8412 m, millest 2130 m ulatuses läbiti graniite. Puuraukudes tehti puuraukude geofüüsikalised uuringud (γ karotaaž) ja viidi läbi hüdrogeoloogilised vaatlused a teostas Eesti Geoloogiakeskus uuringu graniidi varu kinnitamiseks, mille alusel Eesti Maavarade Komisjoni a otsusega nr 221 kinnitati kristalliinse ehituskivi aktiivne tarbevaru absoluutkõrguste vahemikus -160 kuni -225 m. Lisaks nendele töödele viis Eesti Geoloogiakeskus OÜ aastal läbi Maardu graniidimassiivi täiendavad geoloogilis-hüdrogeoloogilised uuringud (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn 2010). Uuringu peamiseks eesmärgiks oli täpsustada geofüüsikaliste meetoditega (gravimeetria) oletatava Maardu tektoonilise rikke kulgu ning Vendi ja kristalse aluskorra murenemiskooriku kivimite hüdrogeoloogilisi omadusi. Graniidikihi pealispind lasub absoluutkõrgusel m. Aluskorras on eraldatud kaks suurt kompleksi: Alam-Proterosoikumi vanusega svekofeenia kurrutusvöötme moonde- ja magmakivimid Jägala kihistu; Alam-Proterosoikumi lõpuaegsed platvormse arengustaadiumi intrusiivsed kivimid Neeme massiivi porfüürilaadsed kaaliumgraniidid. Jägala kihistu ühendab endas, algselt settelisi ja settelis-vulkanogeenseid metamorfiseerunud ning tugevasti kurrutatud moondekivimeid, mis kujutavad endast katkendlikke loodekagusuunalisi vööndeid. Maardu-Jõelähtme-Neeme piirkonnas on Jägala kihistu kivimeist läbi murdnud magmakivimite keha Neeme porfüürilaadsete kaaliumgraniitide massiiv, mis on sarnane nii teiste analoogsete Põhja-Eesti kui ka Lõuna-Soome väikeste rabakivilaadsete graniitide massiividega. Neile graniitidele on iseloomulik küllaltki ühtlane kiirgusfoon MKR/h puuraukude gamma-karotaaži järgi ja MKR/h puursüdamike mõõtmisel. Massiivi piires esineb kahte eri tüüpi graniite: porfüürilaadsed kaaliumgraniidid on kesk- kuni jämeterise põhimassi ja tahveljate 1-5 cm kaaliumpäevakivi porfüürsete eraldistega tardkivimid; peenterised apliiditaolised kaaliumgraniidid on peeneteralise põhimassi ja kohati nõrgalt välja kujunenud väikeste (2-5 mm) kaaliumpäevakivi eraldistega soonkivimid. Peenterine apliiditaoline kaaliumgraniidi erim esineb porfüürilaadsete graniitide põhimassis mõnekümne sentimeetriste kuni kümnekonna meetri paksuste subvertikaalsete soontena. Soonte ja 20 / 141

21 põhikivimi kontaktid on teravad ja selgelt lõikava iseloomuga. Apliitsed sooned kujutavad endast ilmselt graniidimassiivi kristallisatsiooni hilisema faasi produkti, mis tunginud juba tarduda jõudnud massiivis tekkinud lõhedesse. Neeme massiivi graniitide murenemiskoorik on keskmiselt 5 m paksune. III astme ehk pude murenemiskoorik levib graniidimassiivi kõige pindmises osas, olles esindatud pudeda või nõrgalt tsementeerunud helehalli, põhiliselt kvartsist koosneva jämeterise poorse kivimiga. II astme murenemiskoorik ehk savikas murenemiskoorik koosneb juba tunduvalt püsivamatest punakaspruunidest savikatest kivimitest. Mäetehnilisest seisukohast lähtudes võib III ja II astme murenemiskoorikut vaadelda koos, kuna mõlemad koosnevad suhteliselt pudedaist kivimeist. Kokku moodustavad III ja II astme murenemiskoorikud kogu murenemiskooriku üldmahust 80%, keskmiselt 4 m. I astme murenemiskoorik, mille paksus on keskmiselt 1 m (vahemikus 0,2 10,2 m), on esindatud suhteliselt kõvade kaljukivimitega. I astme murenemiskooriku alumine piir on ühtlasi kogu murenemiskooriku alumiseks piiriks. Kivimite massiivis võib jälgida cm intervalle, mille piires kivim on tugevasti murenenud (Maavara kaevandamise loa taotlus. Maardu II graniidikaevandus, 2007) Hüdrogeoloogilised tingimused Graniidi kattekivimites on järgmised veekihid: Ordoviitsium-Kambriumi veekiht, Kambriumi-Vendi veekiht, aluskorra murenemiskooriku ja lõhetsoonide veekiht. Graniidimassiivi avamiseks tuleb kõik need veekihid läbida. Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht esineb väga õhukese kihina, kuna Ordoviitsiumi kihid antud piirkonnas puuduvad ja selle veekihi Kambriumi kivimitest esineb siin vaid Tiskre kihistu. Veekiht lasub vahetult õhukese pinnakatte all ning on pinnakatte veega hüdrauliliselt seotud. Lükati Lontova regionaalne veepide (Є1lk Є1ln) levib kogu planeeringuala piirkonnas ja on esindatud eelnimetatud kihistute argilliidilaadsete savidega (sinisavi) ja ülemises ca 5 m läbilõikes kohati aleuroliidiga. See on läbilõike tüsedaim (kuni 75 m) ja suurima isolatsioonivõimega veepide transversaalne filtratsioonkoefitsient on m/d. Lontova kihistu alumist ca 10 m tüsedusega Sämi kihistikku, kus liivakivi kihid vahelduvad sinisaviga, vaadeldakse parema filtratsiooni tõttu koos Voronka veekihiga. Kambriumi Vendi veekihi vettandvaiks kivimiteks on eelnimetatud ladestute liivakivid ja aleuroliidid. Planeeritaval alal puudub Kambriumi-Vendi veekihi ülaosa (Voronka) ja alaosa (Gdov) selgelt eraldav veepide. Läbilõikes ei esine pidevat savi kihti, vaid ainult savi vahekihid ja läätsed. Sellele vaatamata eristuvad veeandvuses ja ka keemiliselt koosseisult ülemised Voronka aleuroliidid ja pisi- kuni peeneterised liivakivid Gdovi kuni keskteristest liivakividest. Kambriumi Vendi veekiht on üheks peamiseks veevarustuse allikaks piirkonnas (lähimad mõjutatud veehaarded/puukaevud on antud peatükis 7.1) ja seni ainuke Maardu linna veevarustuse allikas. Kambriumi Vendi veekompleksis on kõrge kloriidide sisaldus ( mg/l), mis lubab selle põhilise Tallinna ümbruse (põhjaranniku) veevarustusallika paigutada vaid rahuldavasse kvaliteediklassi. Probleemiks on ka ülenormatiivne radionukliidide sisaldus, mis eeldab kallist toorvee puhastamist eelkõige raadiumist. Veekiht on surveline, survetase on Maardus absoluutkõrgusel -6 m. Kambriumi Vendi veekihi ülaosa (Voronka) filtratsioonikoefitsient (K) on keskmiselt 1 5 m/d, puurkaevude erideebit (q) ei ületa tavaliselt 1 l/s m. Veekihi põhjavesi on valdavalt HCO 3 -Cl-Ca- Mg-tüüpi ja mineraalsus 0,4 0,9 g/l. Kambriumi Vendi veekihi alaosa (Gdov) kivimite filtratsioonikoefitsient on keskmiselt 5 6 m/d ning puurkaevude erideebitid vahemikus (keskmiselt) 1-2,5 l/s m. 21 / 141

22 Aluskorra murenemiskooriku ja lõhelise vööndi põhjavesi on surveline. Vesi esineb vaid kristalse aluskorra ülemises osas murenemiskoorikus ning selle vahetus lamamis ja antud põhjavesi on mineraalne Pinnavesi Planeeringuala jääb Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonda. Kuna meri on lähedal, siis valgub enamus piirkonna sademevett merre (pinnaveekogusid ei teki). Harju alamvesikonna maismaa pinnaveele (mageveele) on kavandataval tegevusel seetõttu väike mõju. Ainus maismaaline pinnaveekogu piirkonnas on Võerdla peakraav. Võerdla peakraav on keskkonnaregistri andmetel 5,5 km pikkune ja 15,9 km 2 suuruse valgalaga vooluveekogu, mis suubub Muuga lahte. Tegemist on mitteavaliku tugevasti muudetud veekoguga, kus kehtib looduskaitseseadusest tulenev 50-meetrine kalda piiranguvöönd Hüdrometeoroloogilised tingimused Käesolevas peatükis on põhiliselt kasutatud Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamise aruandes 1 esitatud andmeid. Tegemist on pikaajaliste üldistustega, mis on keskkonnamõju hindamise aspektist asjakohased. Meresüsteemide instituut (MSI) viis 2011.a läbi tuulte ja hoovuste mõõtmisi Muuga lahe piirkonnas. Ülevaade nendest on antud allpool vastavate peatükkide juures. Mõõteriistad ja andmestik Hoovuse kiirusi mõõdeti akustilise mõõteriista e ADCP-ga (Acoustic Doppler Current Profiler), mis võimaldab mõõte hoovuse kiiruse vertikaalseid profiile praktiliselt üle kogu veesamba ning seda väga hea vertikaalse lahutusega. Antud mõõtmistes kasutati kahte firma RD Instruments enamlevinud mudelit Workhorse Sentinel töösagedusega 307,2 khz, mis olid paigaldatud traalimiskindlatele merepõhja platvormidele Barnacle 60P. Hoovuste read saadi kahest mõõtmisjaamast: Muuga lahe idaosas ( 'N; 'E) ~1 km kaugusel kaldast ja Muuga lahe kirdeosas ( 'N; 'E) ehk ~4 km eelmisest põhja pool (Joonis 5). Esimese jaama sügavus oli ~22,5 m ning seal teostati mõõtmisi kahes järjestikuses ajavahemikus (suveperiood) ning (sügisperiood). Edaspidi nii tekstis kui ka joonistel on kasutatud jaama tähistena vastavalt ADCP1_1 ja ADCP1_2. Teine jaam (edaspidi ADCP2) asus ~68 m sügavusel ning hoovuste ridu mõõdeti ainult eelpoolnimetatud teises ajavahemikus. 1 AS Tallmac töö nr Tallinn, märts / 141

23 Joonis 5. Muuga lahe ja selle lähimere batümeetriline kaart. Punane ring tähistab mõõtejaama ADCP1 ja sinine ring mõõtejaama ADCP2 asukohta. Sügavuste skaala on meetrites Mõlemad ADCP-d olid seadistatud mõõtma hoovuse kiiruse komponente keskmistatuna üle 1-meetriste sügavusvahemike, st mõõtesügavuseks loetakse iga vahemiku kesksügavust. Tulenevalt ADCP tööspetsiifikast ei saada andmeid vahetult mõõteriistast ülalpool asuvast nn pimedast tsoonist ja merepinnalähedasest kihist, mille paksus sõltub omakorda ADCP paigalduskaldest ja -sügavusest. Seetõttu saadi hoovuse kiiruste read järgmistes sügavusvahemikes: ADCP1_ m, ADCP1_2 5,5 18,5 m ja ADCP m. Mõõtmisintervalliks oli valitud 10 minutit. Iga intervalli jooksul profileeriti veesammast 50 korda, mille keskmisena saadi tulemus igas sügavusvahemikus. Selliselt seadistatud ADCP andmete müra standardhälve on 1,9 cm/s. ADCP andmete kvaliteedi kontrolliks kasutati nn siseparameetreid, mille alusel välistati vigased andmed lähtudes Book et al (2007) 2 metoodikast. Kõik vigased andmed asendati lineaarse interpolatsiooni meetodiga. Järgnevas analüüsis kasutatakse ainult madalsageduslikke andmeridasid, et välistada inertsvõnkumistest ja seiššidest tingitud ostsilleeruvad hoovused. Selleks siluti ridu 48-tunnise filtriga. Tuule andmestik saadi Muuga sadama meteojaamast, kus tuule kiiruse ja suuna andurid (firma Aanderaa) paiknevad 12 m kõrgusel merepinnast. Mõõtmisintervall oli 5 minutit. Tuuleread filtreeriti analoogiliselt hoovuse kiiruse ridadega. Ainult kvantitatiivseteks hinnanguteks kasutati ka 1-tunniseid keskmisi andmeid. Siinjuures olgu lisatud, et mõõdetud tuule kiirused võivad olla mõnevõrra alla hinnatud maatuulte, st lõunakaare tuulte puhul Tuuled Muuga sadama ilmajaama andmetel domineerisid Muuga lahel ajavahemikus a lääneja lõunatuuled (Joonis 6). Tuulesuundade korduvuse esimene maksimum oli S ( º), teine W ( º) ja kolmas NE (50-70º). Üldistades võib öelda, et Muuga sadama akvatooriumil domineerivad tuuled lõuna- ja läänesuuna vahel, ning kirdesuund on juba märgatavalt nõrgemini esindatud. Mõõteperioodi keskmine tuule tugevus oli 5,2 m/s. Tuulisemad kuud Muuga lahel, nagu ka terves Eesti rannikumeres, on jaanuar, veebruar, november ja detsember. Nendel kuudel on tuule keskmine tugevus ligikaudu 10-20% aasta keskmisest suurem. Ligikaudu keskmise lä- 2 Book, J.W., Perkins, H., Signell, R.P., Wimbush, M., The Adriatic Circulation Experiment winter 2002/2003 mooring data report: A case study in ADCP data processing. Memo. Rep. NRL/MR/ , U.S. Naval Res. Lab., Stennis Space Center, Miss. 23 / 141

24 hedal on tuule kiirused märtsis, aprillis, mais ja oktoobris ning vaiksemad kuud on suvekuud juuni, juuli, august ning september, keskmisest ligikaudu 10-20% nõrgemate tuultega. Kui tuulisemate kuude puhul domineerivad ülekaalukalt SW, S ja W tuuled, siis aprillis, mais, juunis ja juulis eristub hästi ka tuulteroosi sekundaarne tipp N-is või NE-s. Tugevad tormid Eesti rannikul on statistiliselt põhiliselt SW, SSW, W ja S suundadest. Lisaks esineb ka torme NW ja N suunast, kuid harvem. Joonis 6. Aastate keskmine tuulteroos Muuga sadama piirkonnas Aasta jooksul mõõdetakse maksimaalseid tuulekiirusi tavaliselt oktoobris-novembris. Sellistel puhkudel võib tuule kiirus ulatuda kuni 30 m/s, vahel enamgi. Sündmused, kus tuule kiirus on üle 13 m/s, on siiski suhteliselt harvad. Tugevaid tuuli (15-20 m/s) esineb sagedamini talveperioodil. Suhteliselt nõrkade tuulte, 3-7 m/s osakaal on suur ja need domineerivad rohkem kui kolmveerandi kogu aastast. Täieliku tuulevaikuse perioode esineb 10% kõigist juhtudest. Muuga sadam paikneb Muuga lahe kaguosas, mistõttu on maismaa poolt kaitstud lõunast puhuvate tuulte eest. Sadamabasseini idaosa on Tahkumäe poolsaare poolt samuti kaitstud idast puhuvate tuulte eest. MSI andmetel on tuuled Soome lahe kohal üldiselt põhjustatud (antud laiuskraadidel) aktiivse atmosfääri tsüklonaalse tegevuse poolt. Seetõttu on tuul tavaliselt suhteliselt muutlik nii kiiruselt kui ka suunalt, olles seejuures sesoonsete iseärasustega. Teatav sesoonne tuulemuster oli hästi jälgitav ka 2011 a. suvel ja sügisel. Suvise mõõteperioodi jooksul puhusid valdavalt mõõdukad tuuled kahest domineerivast suunast (Joonis 7, ülemine graafik). Selgelt eristus kaks umbes nädalase pikkusega tugevamate lõunatuulte episoodi (algusega 5. ja 24. augustil), kus tuule kiirused jäid vahemikku 5 7 m/s. Samuti domineerisid idakaarte tuuled, mis olid kohati isegi tugevamad, kiirustega kuni m/s (nt 29. juulil, 13. ja 19. augustil). Ülejäänud vaatlusaja jooksul olid tuuled suhteliselt nõrgad (<4 m/s) ning ilma domineeriva suunata. Sügisperioodi tuulte muster (Joonis 8, ülemine graafik) oli suvisest oluliselt erinev suurenenud tsüklonaalse aktiivsuse tõttu. Domineerisid S SW tuuled, mille kiirused jäid peamiselt vahemikku 5 9 m/s. Perioodi esimeses pooles (kuni 1. oktoobrini) on jälgitav teatud tuulte korduvus: 3 5 päevased lõunakaarte tuuleepisoodid vaheldusid umbes ühepäevaste läänetuule perioodidega. Viimaseid iseloomustas seejuures suurem tuule kiirus, nt kuni 11 m/s 23. septembril. Tugevai- 24 / 141

25 mad tuuled mõõdeti oktoobri keskpaiku ning need olid seotud sügavamate madalrõhkkondadega. Neist põhjustatud lõunatuulte kiirused ulatusid kuni 12 m/s 18. oktoobril ja põhjatuulte kiirused kuni 14,5 m/s 12. oktoobril Hoovused Võib välja tuua kaks olulist faktorit, mis kontrollivad tsirkulatsiooni Muuga lahes. Need on lokaalsed tuuleolud ja merepõhja topograafia. Enamusel juhtudel, langeb voolamise suund pinnakihis kokku tuule suunaga ±45º piires. Hoovuse kiirused on pinnakihis peamiselt cm/s, kuid kohati võivad ulatuda ka 40 cm/s. Soome lahe lõunaosas liiguvad domineerivad hoovused piki Eesti randa läänest itta. Nende hoovuste toimel kanduvad veemassid Muuga lahes sadamapiirkonnast valdavalt Tahkumäe neeme ja Ihasalu poolsaare suunas. Ainult kestvad keskmised ja tugevad lõuna- ja kagutuuled võivad pöörata voolamise põhjasuunaliseks ning idatuuled läänesuunaliseks. Muuga lahe keskosa kiiruste väli on tugevamini mõjutatud lokaalsetest tuultest. Sageli esineb ka situatsioon, kus Tahkumäe neeme juures formeerub piki rannikut voolamiste suhtes konvergentsitsoon, st Tahkumäe neemest lääne pool on hoovus suunatud itta ning idapool läände. Selle tulemusena võib täheldada tugevat põhjasuunalist voolamist Tahkumäe neeme tipu lähedal. Liikudes põhja poole, pöördub hoovus läände, formeerides tsüklonaalse tsirkulatsioonipesa Muuga lahe lõunaosas. Hoovuse kiirused kogu vedelikusambas jäävad peamiselt vahemikku 5-10 cm/s, kusjuures otsest seost hetkeliste tuule ja voolamise kiiruste vahel pole, mis viitab vee tsirkulatsiooni teatavale hilinemisele atmosfääritingimuste muutumise korral. MSI on aastal täpsustanud hoovuste liikumist ja kiiruseid Muuga lahe piirkonnas nii kaldaäärses kui ka sügavas meres. Hoovuste mõõtejaamade asukohad vt Joonis 6. Kaldaäärne meri (mõõtejaam ADCP1) Madalsageduslikud hoovused kaldalähedases jaamas olid kogu mõõtmisperioodi jooksul valdavalt suunatud piki kallast (ida või lääne suunas) ning olid ligilähedaselt barotroopse iseloomuga, st ilma oluliste muutusteta vertikaalis (Joonis 7 ja Joonis 8). Ainult hoovuse suuna muutumisel vastupidiseks esinesid paaripäevased perioodid, mille jooksul hoovus oli kaldasuunaline (näiteks august ja oktoober). Üldise tendentsina on jälgitav hoovuse kiiruste oluline vähenemine mere põhjalähedases kihis (vt alumisi graafikuid, kus on esitatud andmed maksimaalsel mõõtesügavusel ~4 m kaugusel põhjast), mis on seletatav merepõhja hõõrde mõjuga. Seejuures torkab silma mõningane erinevus suve- ja sügisperioodi vahel (Joonis x.4). Suveperioodil oli voolamine valdavalt suunatud itta, kusjuures maksimaalseks kiiruseks mõõdeti 18 cm/s. Tavaliselt jäid idasuunalised kiirused vahemikku paar kuni 10 cm/s. Tugev läänesuunaline hoovus mõõdeti perioodi lõpuosas (Joonis 7), mil kiirused ulatusid kuni 17 cm/s. Ülejäänud läänesuunalised liikumised ei ületanud 5 cm/s. Sügisperioodil suurenes läänesuunaliste hoovuste osakaal (kuni 15 cm/s), samuti vähenesid idasuunalised maksimaalsed kiirused (kuni 12 cm/s). Olgu lisatud, et põhjalähedaste hoovuste keskiirused olid vastavalt 2,6 ja 4,0 cm/s vastavalt suve- ja sügisperioodi jaoks ning maksimaalsed kiirused ulatusid kuni 9 cm/s. Suhteliselt suurte kiirustega madalsageduslike hoovuste esinemine kaldaalas (suunatuna piki isobaate) on üldiselt kooskõlas varasemate uuringutega erinevates meredes. Jaam ADCP1 asus suhteliselt ühtlase kaldega nõlva ülaosas ning jaama paarikilomeetrises ümbruses olid isobaadid ida-läänesuunalised. Mere ülemises kihis domineerivad tavaliselt tuulehoovused, mis on suunatud tuule suunast paremale. Esitatud tuuleandmed siiski sellist hoovuse ajalist käiku ei seleta. Kaldaalas esinevad sõltuvalt soodsatest tuultest upwellingud ja downwellingud, millega kaasnevad barokliinse iseloomuga joad põhiliselt mere ülemises kihis (antud juhul siiski välistatud liiga väikese kauguse tõttu kaldast). Samuti põhjustab tuul kaldaalas (eriti lahtede piirkonnas) suuremaid 25 / 141

26 veepinna kaldeid ning seetõttu ka barotroopse hoovuse komponendi. Mõõdetud hoovuste barotroopne iseloom ja hoovuste suunamuutused olid suure tõenäosusega tingitud veetaseme muutustest, kusjuures hoovused ise olid tugevalt topograafiliselt tüüritud. Analüüs näitas, et kuus idasuunalist hoovuste episoodi toimus eelneva vähemalt 3-päevase pikkusega püsivate lõunakaarte tuulete korral ja need kestsid kuni sellise tuulerežiimi lõpuni (näiteks august, oktoober). Seevastu ainus kindlapiirilise tuuletaustaga läänesuunaline hoovuse episood esines juulil püsiva kirdetuule toel. Samas jääb selgusetuks, mis käivitas eelpooltoodud tugevaima läänesuunalise hoovuse suveperioodi lõpus. Seega vajab tulevikus põhjalikumat uurimist, kuidas need nn eelistuuled (kaudse hoovuse suunajana) kujundavad veetaseme horisontaalset jaotust Muuga lahes ja sellega külgnevas meres. Samuti vajaks uurimist ka võimalus, et mõõdetu (1 km kaugusel kaldast) kajastab kaldalähedasi vastuhoovusi, mis võivad olla üheks osaks keeruka kaldajoone ja põhjatopograafiaga Muuga lahe üldtsirkulatsiooni skeemis. ADCP1_1 tuul 5 m/s 18/7 25/7 1/8 8/8 15/8 22/8 29/8 5/9 3 m 5 cm/s 18/7 25/7 1/8 8/8 15/8 22/8 29/8 5/9 8 m 5 cm/s 18/7 25/7 1/8 8/8 15/8 22/8 29/8 5/9 13 m 5 cm/s 18/7 25/7 1/8 8/8 15/8 22/8 29/8 5/9 19 m 3 cm/s 18/7 25/7 1/8 8/8 15/8 22/8 29/8 5/9 Joonis 7. Tuule ja hoovuse vektorite (erinevatel sügavustel) ajaline käik jaamas ADCP1_1. Nool iga graafiku vasakul otsal näitab vektorite põhjasuunda (N) ja noole pikkus varustatuna numbriga kiiruse mastaapi 26 / 141

27 v-komponent (cm/s) Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline ADCP1_2 tuul 10 m/s 9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/ m 5 cm/s 9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/ m 5 cm/s 9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/ m 5 cm/s 9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/ m 5 cm/s 9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11 Joonis 8. Tuule ja hoovuse vektorite (erinevatel sügavustel) ajaline käik jaamas ADCP1_2. Nool iga graafiku vasakul otsal näitab vektorite põhjasuunda (N) ja noole pikkus varustatuna numbriga kiiruse mastaapi u-komponent (cm/s) Joonis 9. Hoovuse kiiruse komponentide seos 10 m sügavusel kogu mõõtmisperioodi jooksul. ADCP1_1: mustad punktid, ADCP1_2: sinised punktid 27 / 141

28 Sügav meri (mõõtejaam ADCP2) Madalsageduslike hoovuste ajaline käik jaamas ADCP2 näitas selgelt barotroopset iseloomu kuni umbes 50 m sügavuseni (Joonis 10). ADCP2 tuul 10 m/s 9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11 6 m 10 cm/s 9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11 15 m 10 cm/s 9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11 25 m 10 cm/s 9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11 35 m 10 cm/s 9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11 45 m 10 cm/s 9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11 55 m 10 cm/s 9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11 64 m 10 cm/s 9/9 16/9 23/9 30/9 7/10 14/10 21/10 28/10 4/11 Joonis 10. Tuule ja hoovuse vektorite (erinevatel sügavustel) ajaline käik jaamas ADCP2 28 / 141

29 Mõneti üllatavalt olid hoovused valdavalt lõunasuunalised, st vastupidised puhunud tuultele. Suurimad lõunasuunalised kiirused pinnalähedases kihis kuni 14 cm/s esinesid 2. ja 19. oktoobril ning põhjasuunalised kiirused kuni 7 cm/s 12. oktoobril. Kui 12. ja 19. oktoobri suuri kiirusi saab hästi seostada tugevaimate tuultega mõõtmisperioodil, siis 2. oktoobril jääb tuuletausta osa paraku selgusetuks. Alates 23. oktoobrist kuni vaatluste lõpuni oli hoovus praktiliselt statsionaarne. Põhjalähedases kihis (64 m) toimus kiiruste oluline vähenemine, mis väljendus keskkiiruses 2,2 cm/s (maksimaalne kiirus ~6 cm/s) ning hoovuse vektorite pöördumises vastu kellaosuti liikumise suunda. Mõlemad näitajad on heas kooskõlas põhjakihi Ekmani spiraaliga. Domineerivad lõunasuunalised hoovused sobituvad suhteliselt hästi piirkonna isobaatide jaotusele, sest jaam ADCP2 asub sellest ida poole jääva madaliku nõlva jalamil (Joonis 7). Samas paikneb see mandri ja Prangli/Aksi saarte süsteemi vahelise suhteliselt sügava kanali lõunaosas, kus varasemate uuringute kohaselt võib esineda intensiivseid voolamisi sõltuvalt veetaseme jaotusest Soome lahes. Et mõõtmisperioodil puhusid Soome lahe tsüklonaalset tsirkulatsiooni toetavad tuuled, siis võib eeldada, et kanalis toimus põhiliselt idasuunaline voolamine. Mõõdetud hoovused kajastavad seega tõenäoliselt selle voolamise lõunaosa kohandumist vastavalt põhjatopograafiale, eriti idapoolsele madalikule. Kirjeldatud lõunasuunalised hoovused võivad osutuda oluliseks veevahetuse seisukohalt Muuga lahe piirkonnas Lainetus Muuga lahes kujuneb lainetus põhiliselt välja tuule otsese mõju tulemusena. Suurimad lainekõrgused, 3,5 4 m on põhjaranniku lahtedes tekitatud põhjakaarte tormidega, kui tuule kiirus on suurem kui m/s. Nõrga ja mõõduka tuulega (3-8 m/s) kujuneb Muuga lahes tervikuna välja ühtlane, kuni 0,5 m kõrguste lainetega laineväli. Tugevama tuulega (9-11 m/s) suureneb lainekõrgus 1-2 meetrini. Lahe avaosas ühtib lainetuse suund enamasti tuule suunaga, rannale lähemal jälgib laineväli rannanõlva topograafiat ja lainefront muutub paralleelseks rannajoonega. Kuna Muuga laht on põhja suunast avatud ja põhjatuulte osakaal tuule suundade jaotuses väike, võib eeldada suhteliselt nõrga lainetuse esinemist Muuga lahes. Visuaalsete vaatluste ( ) põhjal saadud laine kõrguste jaotus näitab, et domineerivaks on lainetus kõrgusega alla 0,3 m (52,9%). Lainetus kõrgusega 0,3-0,5 m esineb sagedusega 27,5% vaadeldava ajavahemiku jooksul. Suhteliselt harvad on juhused, kus laine kõrgus ületab ühe meetri (alla 3%). Rohkem kui pooltel juhtudel on lainete levimissuunaks sektor põhja ja kagu vahel. Küllaltki suur on lainetuse puudumise osakaal, mis näitab, et suhteliselt nõrgad tuuled ei suuda tekitada Muuga lahes lainetust üleüldse. Olgugi et keskmine laine kõrgus on Muuga lahes suhteliselt väike, võib täheldada olukordi, kus lained võivad kasvada kuni 3,5 m kõrguseks ja seda just tugevate (>20 m/s) loodetuulte puhul (alla 0,1%). Erinevalt avamerest tuleb lahtede puhul arvestada nende suhtelist suletust, mis Muuga lahe puhul ülekaalus olevate tuule suundade korral on heaks takistuseks tugeva lainetuse välja formeerumisele, kuid samas teatud tuule suuna korral osutub lainetust võimendavaks faktoriks Veetase Muuga laht on suures osas mõjutatud veeseisust terves Läänemeres. Meretaseme muutlikkus nii Läänemeres tervikuna kui ka Eesti rannikul on tingitud peamiselt lokaalsete mõjurite toimest. Tähtsamad neist on tuule kiirus, suund ja kestvus, õhurõhu muutused, jõgede sissevool ning veevahetuse intensiivsus läbi Taani väinade. Muuga lahes, nii nagu ka suuremal osal Eesti rannikust (v.a kinnised lahed või jõesuudmed) on veetaseme kõikumiste amplituud ca 2,5 m, absoluutselt kõrgeima ja madalaima veeseisu vahena (Muuga lahes +126 ja 90 cm Kroonlinna nulli suhtes). 29 / 141

30 Veetaseme kõikumise ööpäevased amplituudid on suuremad sügisel ja kevadel ning väiksemad suvel. Talvel mõjutab ööpäevast amplituudi jää, mis ei lase tuule mõjul veemassideni jõuda, summutades veetaseme kõikumised Jääolud Normaalse talvega on jääolud Muuga lahe piirkonnas võrdlemisi kerged, võrreldes Soome lahe idaosa või Botnia lahega. Põhjus peitub siin Soome lahe veemasside talvises tsirkulatsiooniskeemis, mille kohaselt Läänemere avaosast pärit soojemad (ja soolasemad) veemassid liiguvad mööda Eesti rannikut ida poole ja külmemad (samas ka magedamad) veemassid mööda põhjarannikut lääne poole. Muuga laht külmub täielikult vaid erandlikel talvedel nii võib Muuga sadamat lugeda jäävabaks sadamaks. Sagedamini, peaaegu igal talvel 1-2 korda esineb lahes jääd lühiajaliselt, põhiliselt ajujää vormis. Soojadel talvedel esineb jääd ainult suhteliselt kitsalt ranna ääres. Merejää esinemise aastatevaheline muutlikkus on küllaltki suur ja seotud klimaatiliste perioodidega. Varaseim jää tekkimise kuupäev on vaatlusperioodil a olnud 2. november ja hiliseim 12. märts. Normaalse talve korral esineb Muuga lahes stabiilseid jäävorme jaanuari lõpus ja veebruari alguses. Siiski on tegemist jääga, mis aeg-ajalt laguneb ja navigatsiooni oluliselt ei takista. Erandiks on lahte põhjakaarte tuulega sisse kantud ajujää, mis kuhjudes ja rüsistudes võib laevaliiklust takistada ning millega tuleks arvestada sadamaala projekteerimisel ning täitetööde teostamisel. Keskmine jää paksus on vaatluste põhjal olnud 35 cm ning maksimaalne 73 cm. Jää lagunemine algab märtsi lõpul või aprilli algul lahe avatud lääneosas, kus kinnisjää moodustub hiljem kui lahe idaosas. Lagunemine toimub kiiresti, keskmiselt 10 päeva jooksul. Laht vabaneb jääst aprilli algul (keskmiselt 4. aprillil). Vaatluste põhjal ( ) on varaseim vabanemine jääst toimunud 9. jaanuaril, hiliseim 14. mail Muuga lahe veekvaliteedi karakteristikud TTÜ Meresüsteemide instituut on käesoleva töö raames läbi viinud vee karakteristikute mõõtmise Muuga lahes. Kolmel korral , ja mõõdeti järgmisi veekvaliteedi karakteristikuid: temperatuur, soolsus, Secchi sügavus, hapniku kontsentratsioon, fluorestsents, lahustunud orgaaniline aine (LOA), heljum, klorofüll, hajumise spektrid, biogeenid. Mõõtmisjaamade asukohad, metoodika ja mõõtmistulemused vt Lisa 9. Mõõtmistulemused näitavad, et tegemist on looduslike protsessidega ning märgatavat antropogeenset mõju vähemalt mõõtmiste tegemise ajal ei täheldatud. Seega kirjeldavad antud mõõtmised looduslikku fooni, mille alusel saab edaspidi hinnata inimtegevuse keskkonnamõju Muuga lahele Looduskeskkond Taimestik Tallinna sadama tehnopargi alale on kavandatud mõlema alternatiivi puhul maapealsed rajatised. Suuremal osal planeeringualast (katastriüksused 24504:004:1087, 24504:004:1088, 24504:004:1089, ja 24504:004:1006) levib tühermaa-ala, mis on osaliselt tasandatud ning mullakiht kooritud ning kus looduslik taimkate puudub. Alal esineb valdavalt rohumaa- ja ruderaaltaimestik. Kirdeosas on mullakiht koorimata ning levivad kamardunud mullad ja võsastunud rohumaa. Rohurinde katvus on lausaline ja domineerivad kõrrelised, põõsarindes valdab sanglepp (vähemal määral leidub ka haaba), mis moodustab 7-30% katvusega ja 2-7 aasta vanuse võsa. Edelaosas on maapinda tasandatud ning mullakiht kooritud ning kuhjatud hunnikutes- 30 / 141

31 se. Seetõttu on taimekooslused alles kujunemas kruusane pind on hõredalt ja laiguti taimestunud ning alal valdab esmane taimkate ehk nn pioneerkooslus. Ala servadesse on jäetud kasvama üksikuid suuremaid tammesid ja mände, valdaval osal alast puurinne puudub. Sanglepa domineerimisega (vähemal määral kasvab ka haaba) põõsarinne on liituvusega 10-40% ja kõrgusega 1-4 meetrit, võsa vanus on enamasti 2-6 aastat. Taimekooslused alal on inimtegevuste poolt muudetud maastike tõttu äsja kujunenud ning kiirelt tiheneva lepavõsa tõttu jätkuvalt muutumas. Antud ala taimkate ei oma looduskaitselisi väärtusi ega ka potentsiaali kaitseväärtuste kujunemiseks. Planeeringuala loodeservas, olemasolevast teest loodes (katastriüksustel 24504:004:1074 ja 24504:004:1092) kasvab planeeringualal ligikaudu 2,7 hektaril erivanuselise puistuga lehtmets. Domineerivaks puuliigiks on alal sanglepp, millele lisanduvad kask, haab, tamm ja saar. Kasvukohatüübilt on mets naadi ja lodu vahepealne, vähemal määral leidub ka pangametsade tunnuseid. Puistu esimese rinde vanus on enamasti aastat, tammede vanus võib küündida ka üle 100 aasta. Puistu liituvus varieerub vahemikus 0,6-0,8 ning kõrgus on m. Võrdlemisi tiheda (liituvus 0,3-0,6) alusmetsa moodustavad toomingas ja sarapuu. Paiguti on esimene rinne hõre ning teise rinde moodustab tihe sanglepp. Metsa struktuur viitab sellele, et see võib olla kujunenud kunagise puiskarjamaa metsastumisel. Mets kasvab kergel kallakul ja niiskel mineraalpinnasel, paiguti, eriti suletud lohkudes, esineb soostumise märke. Kaitstavaid taimeliike ega kõrget kaitseväärtust omavaid taimekooslusi alal ei esine. Siiski on metsa puhul tegu võrdlemisi heas looduslikus seisundis oleva ning arvestatavat ökoloogilist väärtust omava alaga. Metsaala kompaktsust ja väärtust on vähendanud äsjased lageraied, mis on läänepoolses osas jätnud metsast järele vaid m laiuse riba. Joonis 11. Kooritud pinnasega tühermaa planeeringuala lõunaosas alles kujuneva rohurinde ning sanglepa ja haava võsaga Joonis 12. Looduslik lehtmetsariba planeeringuala loodeservas 31 / 141

32 Joonis 13. Moreenrand kavandatava tehissaare piirkonnas (vaade endise piirivalvekordoni juurest itta) Joonis 14. Natura elupaigaks klassifitseeritud rannaniit kavandatava tehisaare piirkonna rannikualal. Kavandatava veehaarde (alternatiivi 1 korral) või tehissaare (alternatiivi 2 korral; vt ptk 5) võimalikus mõjupiirkonnas piirab Muuga sadama akvatooriumi ida poolt söeterminali territooriumi piiril asuv kividest muul. Sellest ida pool on säilinud poollooduslik mererand (nõukogudeaegse piirivalvekordoni piirkond). Alal levib ca 200 m ulatuses taimestunud kivine moreenrand, mis ida pool läheb üle liivarannaks. Lühikesele (150 m pikkusele) liivarannalõigule järgneb ida pool Saviranna piirkonna astanguline rand. Lainemurdjast idas paiknevast rannast lõuna ehk sisemaa suunas (katastriüksustel 24504:004:0996 ja 24504:004:0997) asub Eesti looduse infosüsteemi andmetel rannaniit, mis on klassifitseeritud esmatähtsaks Natura elupaigatüübiks 1630* Läänemere kesk- ja põhjaosa rannaniidud (EE). Praeguseks on söeterminali ja lainemurdja ehituse tõttu hävinud niiduala lõunapoolsem osa ning säilinud on ca 1,7 ha suurune ala, mis on samuti võrdlemisi tugevalt mõjutatud erinevatest tegevustest (nõukogudeaegne piirivalvekordon, lainemurdja ehitus, valgustusmast, pinnasteed jne) ning ala pindalast on suur osa kahjustatud. Rannaniidu seisund on halvenenud tõenäoliselt ka traditsioonilise kasutuse karjatamise lakkamise tõttu. Rannaniit ei oma kõrget looduskaitselist väärtust. Rannaniidu alast idas (katastriüksusel 24504:004:0073) piirneb liivarand niidualaga, mis Eesti looduse infosüsteemi andmetel on klassifitseeritud Natura elupaigatüübiks 6210 Festuco- Brometalia-kooslustega poollooduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal. Praeguseks on valdav osa niidualast söeterminali ja tee rajamisega hävinud ning säilinud on vaid tee ja ranna vaheline m laiune ala üldpindalaga alla hektari. Tugevate mõjutuste tõttu (ala läbivad kraavid, autodega sõitmine, prügistamine, võsastumine) on ala seisund halb ning niiduala ei oma ilmselt enam olulist looduslikku väärtust Loomastik Muuga sadama tehnopargi alal levivad maastikus suuremalt jaolt sekundaarsed ja tugevate inimmõjudega maastikud ning taimekooslused. Ümbruskonnas leidub siiski ka võrdlemisi loodusliku seisundi ja taimkattega maastikke. Planeeringuala imetajafauna pole kujunenud ulatuslike loodusmaastike tingimustes, vaid koosneb tõenäoliselt võrdlemisi inimlembestest liikidest, kellele sobivad mõõdukast inimtegevusest tingitud häiringud ning alal valdavad sekundaarsed taimekooslused. Piirkonna loomastikku mõjutavad ühest küljest Maardu linna, Muuga sadama ning muude ettevõtete ning teede naabrus, teisalt on piirkonnas säilinud suhteliselt ulatuslikud metsaalad. Seetõttu võib eeldada, et piirkonnas, sealhulgas planeeringualal, elutsevad tavalisemad ulukid nagu rebane, metskits, halljänes, tõenäoliselt ka kährikkoer. Samuti võivad piirkonda sattuda metssiga ja põder. Inimpelglike suurkiskjate (hunt ja ilves) ning karu elutsemine piirkonnas või sattumine alale pole tõenäoline. Planeeringuala ei jää oma maastikuliselt asetuselt teadaole- 32 / 141

33 valt oluliste loomade liikumiskoridoride alale. Maakonnaplaneeringu järgi läbib ala rohekoridor, kuid mitmete uusarenduste tõttu on antud koridori praegune funktsioneerimine ning tegelik olulisus loomade liikumisteena kaheldav. Rohekoridori asukoht vajab ümberplaneerimist, sest praegune koridor lõpeb tupikuna tööstusalal Linnustik Muuga sadama tehnopargi alal, kus levivad võsastuvad tühermaad, on paigalinnustik tõenäoliselt suhteliselt vaene. Levivad põõsastike liigid, avamaaliikide jaoks on sanglepavõsa liiga tihe ning lagedamad laigud liiga väikesed. Võsastuva tühermaa ala on suhteliselt kitsas ning paikneb metsaalade vahel ning seetõttu võib sarnaneda oma linnustikult võsastuva raiesmiku alaga. Planeeringuala loodeservas leviv lehtmets pakub elupaiku tiheda põõsarindega lehtmetsadele iseloomulikule linnustikule. Inimpelglike liikide pesitsemine alal pole väga tõenäoline, kuna ala paikneb kitsa (kuni 70 m laiuse) ribana maantee ja teiste arenduste vahel. Kaitstavate või ohustatud linnuliikide esinemise kohta alal andmeid pole. Kavandatava PHAJ veehaarde/tehissaare piirkonna läänepoolses osas paikneb nn tehisrand söeterminali ja Muuga sadama idapoolse lainemurdjaga. Piirkonna idapoolses osas levib inimmõjutustega, kuid oma struktuurilt siiski veel looduslik moreenrand. Kuna potentsiaalne mõjuala asub Muuga sadama piiril (osaliselt kattub sellega), siis annavad linnustikust parima ülevaate Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamise käigus aastal 2005 tehtud uuringud. Järgnev ülevaade on antud nimetatud uuringu põhjal. Perioodil aprill september 2005 läbi viidud välitööde käigus registreeriti Kroodi oja, Muuga raudteejaama ja söeterminali vahelisel alal ning selle lähiümbruses 76 linnuliiki. Kaitsealuseid linnuliike registreeriti alal 19, neist Euroopa Liidu direktiivi 79/409/EMÜ (nn Linnudirektiiv) I lisasse kuulub 10 liiki laululuik, valgepõsk-lagle, roo-loorkull, kalakotkas, täpikhuik, vöötsaba-vigle, soorisla, räusktiir, randtiir ja punaselg-õgija. Alal pesitses 25 linnuliiki 46 paarina, kellest arvukaimad pesitsejad olid väiketüllid, randtiirud, kaldapääsukesed ja rootsiitsitajad. Enamus lindudest pesitses kahes metsasalus, roostikus ja tiikide ääres. Kühmnokk-luige ja ristpartide pesapaigad jäid välja selgitamata, kuna need asusid arvatavasti Kroodi oja vasakul kaldal. Linnudirektiivi I lisa liikidest pesitsesid alal punaselg-õgija ning randtiir. Läbirändel esinenud linnuliike oli 33, arvukaimad neist aulid. Väikeste salkadena peatuvad alal soo- ja metskiurud, soo-, kõvernokk- ja suurrislad, rästad, siisikesed ja lõokesed, merel aga väga arvukalt aulid ning vähemal määral hahad. Ülelennul registreeriti väikesed laululuige ja valgepõsk-lagle parved. Tähelepanuväärseim läbirändaja oli I kaitsekategooriasse kuuluv kalakotkas, kuid teda võib siiski pidada alal juhukülaliseks. Tavalisemad avamerelinnud on sukelpardid aul, sõtkas ja hahk, kes peatuvad kohtades, kus on rikkalik põhjaloomastik. Nende põhitoiduks on limused, ennekõike söödav rannakarp ja balti lamekarp. Talveperioodil linnuvaatlusi alal tehtud pole, kuid on alust arvata, et Muuga lahele võib koguneda sadu või isegi tuhandeid aule, sõtkaid, kosklaid ja teisi partlasi. Aluse selleks annab Muuga sadama tihe laevaliiklus, mis raskendab püsiva jääkatte tekkimist, mistõttu lahel võib leiduda jäävabasid lõike talv läbi. Söeterminalist ida poole jääv kavandatava veehaarde/tehissaare piirkond jäätub praegu laevaliikluse puudumise ja parema varjatuse tõttu tõenäoliselt märksa kiiremini. Muuga sadama idaosa laiendamise KMH 3 toob negatiivsete mõjudena linnustikule välja järgnevad asjaolud. - Sadama laiendamiseks kavandatud tegevustega kaasneks praegu Muuga raudteejaama, söeterminali ja Kroodi oja vahelisel alal esinevate linnustiku elupaikade hävimine, millega koos kaovad nii läbirändavad kui ka haudelinnud. Siiski pole see linnustiku kaitse seisukohalt väga 3 Muuga sadama idaosa laiendamise KMH aruanne. AS Tallmac, / 141

34 oluline, kuivõrd alal pesitsevatele liikidele sobivaid elupaiku ja rändepeatuspaiku leidub rohkesti. - Muuga sadama laiendusega seotud täitmistööd mõjutavad negatiivselt mittepesitsevaid maismaa- ja veelinde, kes kasutavad antud ala toitumiseks, puhkamiseks ja/või ööbimiseks. Alal toituvad muuhulgas lähiümbruskonnas pesitsevad liigid, kelle pesitsusedukus võib otseselt sõltuda antud paigas valitsevatest tingimustest. - Kuna täitetööde ajal on Muuga lahe vee läbipaistvus arvatavasti keskmisest tunduvalt halvem ning settinud heljum võib hävitada põhjaelustiku, siis raskendab see kõikide merest toitu leidvate lindude toitumisvõimalusi, mistõttu linnud hakkavad vältima seda ala. Seepärast võib eeldada, et veelindude arvukus sel perioodil langeb, kuid see arvatavasti taastub lahe vee läbipaistvuse paranedes a läbi viidud välitööde andmetel on söeterminali ja Saviranna vaheline rannikupiirkond (ala kuhu on kavandatud veehaare) suhteliselt veelinnuvaene. Piirkonnas toituvad üksikud mittepesitsevad kajakad, partlased ja kühmnokk-luiged. Talvisel perioodil novembrist märtsini on mererannik linnuvaene ning olenevalt talve karmusest on rannikupiirkonnad enamasti ka jääkatte all. Linnustiku iseloomule avaldavad ilmselt mõju ka juba rajatud söeterminali naabrus. Läheduses paiknev liivarannalõik on võrdlemisi külastatav puhkeala, mis tõenäoliselt on samuti avaldanud vaesustavat mõju piirkonna haudelinnustikule. Piirkonda võivad külastada mitmed kaitstavad linnuliigid, kuid tõenäoliselt ei ole see neile oluliseks pesitsus- või toitumispaigaks Mereelustik Põhjataimestik Põhjataimestiku seiret Muuga sadama mõjupiirkonnas (Muuga lahes ja sellega ümbritseval merealal) teostatakse alates aastast eesmärgiga hinnata eelkõige Muuga sadama ehitustööde ja ekspluatatsiooni mõju ümbritsevale merealale, toetudes Muuga ja Ihasalu lahes ning ka Prangli ja Aksi saare rannikumeres asuvate vaatlustransektide andmetele. Põhjataimestik merekeskkonna indikaatorina Põhjakooslusi ja nende struktuuri, sealhulgas põhjataimestikku mõjutab rida füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi tegureid. Looduslikest teguritest määravad põhjakoosluste liigilise koostise ja seisundi eelkõige merepõhja substraat, vee läbipaistvus ja merepõhja valgustingimused, samuti lainetus. Suuremal skaalal on tähtsaimaks teguriks Läänemeres soolsus. Sadamate tegevus avaldab mõju sette koostisele ja jaotumisele, vee toitainete sisaldusele ja eutrofeerumistaseme muutustele. Inimtegevuse tagajärjel võib muutuda põhjataimestiku liigiline koosseis, liikide leviku iseärasused (sügavuslevik) ning ühe- ja mitmeaastaste ning niitjate ja tugeva tallusega vetikate proportsioon koosluses. Tõsisematel juhtudel toimub taimekoosluste vaesumine, mis mõjutab omakorda tugevalt ka kõiki teisi mereökosüsteemi komponente põhjaloomastikku, kalastikku ja linnustikku. Põhjataimestik on paikne ning tänu sellele on see sobivaks näitajaks mere keskkonnatingimuste hindamisel. Taimestiku jälgimine annab hea pildi Muuga sadama tegevuse mõjust viimase vegetatsiooniperioodi jooksul (jooksval aastal), sest suur osa põhjataimestikust on sesoonse iseloomuga ning nende areng algab igal kevadel uuesti. Ühe- ja mitmeaastaste vetikate ning kõrgemate taimede üldkatvusele, liigilisele koosseisule ja ohtrusele toetudes on võimalik anda hinnang nii ühe vegetatsiooniperioodi jooksul kevadest-sügiseni toimuvatele kui ka aastatevahelistele merekeskkonna tingimuste muutustele. Põhjataimestikku kasutatakse EL Veepoliitika Raamdirektiivi järgse rannikumere keskkonna seire ja hindamise süsteemis ühe kohustusliku elemendina. 34 / 141

35 Muuga PHAJ mõjupiirkonda jäävate jaamade põhjataimestik Joonis 15. Põhjataimestiku vaatlusjadade asukohad uuringualal Muuga lahes 2010.a. Helesinise joonega on märgitud isobaarid (allikas: Mereinstituut) Kogu vaatlusjada Muuga 4 (M4; vt Joonis 15) ulatuses domineerivad kõvad põhjad, erineva suurusega kivid katavad kuni 60% pindalast ning sügavamal esineb paeplaat, mis moodustab merepõhja pindalast kuni 90%. Alates 8 meetri sügavusest domineerivad pehmemad setted. Kokkuvõttes saab öelda, et põhjataimestiku liigiline mitmekesisus vaatlusjadal M4 on stabiilselt madal. Põhjataimestik on levinud kuni 11 meetri sügavuseni. Vaatamata sobiva substraadi olemasolule põisadru ei esine. Mitmeaastase punavetika Polysiphonia fucoides sügavuslevik ja liigi katvus on sarnased aastal täheldatule. Lahtist setet esineb keskmistel sügavustel, peamiselt paeplaadil. Võrdluseks on toodud ka Muuga sadamast loodesse jääva seirejaama Muuga 2 (M2; vt Joonis 15) põhjataimestiku kirjeldus. Madalatel aladel (kuni 7 meetri sügavuseni) domineerivad kõvad substraadid (50-100%). Peenematest fraktsioonidest leidub peamiselt kruusa ja liiva. Sügavamal saavad suurema osakaalu liiv ja savi (kuni 100%), mis võivad paiguti esineda tugevalt kokku settinud saviplaadina. Kivist substraati on alla 20%, kohati esineb lahtist setet aastal kirjeldati vaatlusjadal M2 kokku 7 põhjataimestiku liiki, neist mitmeaastaseid taimi 3 liiki. Taimeliikide arv on läbi aastate sellel transektil püsinud muutumatuna. M2 vaatlusjadal Muuga lahes on läbi aastate olnud kõige suurem liigiline mitmekesisus. Seda näitasid ka / 141

36 aasta tulemused. Põhjataimestiku sügavusleviku maksimaalne piir ulatus aastal 13 meetri sügavuseni. Madalatel aladel olid domineerivad põisadru ja niitjas pruunvetikas Pilayella littoralis ja punavetikas Ceramium tenuicorne. Nimetatud liigid moodustasid sügavusel 3 kuni 7 meetrit tervikliku taimekoosluse. Vaatlusjada madalaimas osas leidus ohtralt kamm-penikeelt kuni 45% üldkatvusest. Võrreldes eelmiste aastatega on aastal oluliselt vähenenud mitmeaastase punavetika Polysiphonia fucoides katvus. Samal ajal mitmeaastase pruunvetika Fucus vesiculosus leviala on nihkunud aastal sügavamale ning ka madalamas vaatlusosas on liigi katvus sel aastal tõusnud. Põhjaloomastik Mere põhjaloomastiku ehk zoobentose moodustavad kõik loomad, kelle elupaigaks on merepõhi. Põhjaloomastiku kooslused on heaks parameetriks keskkonnaseisundi pikemaajaliste, kuudest aastakümneteni toimuvate muutuste kirjeldamiseks. Inimtegevuse negatiivne mõju avaldub rannikumerele mitmeti, näiteks mere eutrofeerumise, süvendus- ja kaadamistööde, toksilise reostuse, võõrliikide introdutseerimise ja elupaikade muutmise kaudu. Esimene samm inimtegevusest põhjustatud merekeskkonna kahjustuste ennetamiseks või vähendamiseks on inimmõjust tulenevate muutuste ökosüsteemis. Inimtegevuse intensiivsuse hindamiseks on edukalt kasutatud bioindikatsioonimeetodit, mille käigus mõõdetakse mõjuri toimet elustikule. Ka põhjaloomastikku võib pidada üheks sobivamaks bioindikaatoriks inimtegevusest tingitud mõjude hindamisel. Põhjaloomastiku kooslused näitavad eriti selgelt keskkonnaseisundi pikemaajalisi, kuudest aastakümneteni toimuvaid muutusi. See tuleneb antud loomarühma leviku ja eluviisi iseärasusest. Põhjaloomastik esineb kõikjal, kus hapniku kontsentratsioon vees on suurem kui 1,5 mg/l. Põhjaloomastik esineb erinevates sügavustsoonides ja setetes, nende eluviis on enamasti paikne ning eluiga pikk. Muutused setete iseloomus ja merevee keemilises koostises avalduvad osade liikide kadumises ja teiste liikide arvukuse suurenemises. Teatud kriitiliste tingimuste juures (näiteks hapniku puudumisel) võib põhjaloomastik hävida. Seega iseloomustab põhjaelustiku koosseis merekeskkonna seisundit ja kvaliteeti. Hüdrotehniliste tööde mõjust põhjaloomastikule Madalaveelistel merealadel mõjutavad põhjaloomastiku arengut peamiselt järgmised ökoloogilised tegurid: - setete koosseis; - põhjataimestiku esinemine, taimestiku liigiline koosseis; - orgaanilise aine hulk vees ja setetes; - piirkonna hüdroloogia (temperatuuri-, soolsuse- ja hapnikurežiim põhjalähedastes veekihtides, domineerivad hoovused). Põhjaloomastiku kooslused reageerivad selgelt ükskõik millise ülalnimetatud teguri muutustele. Süvendus-, kaadamis- ja sadamate laiendustööde käigus muutuvad tööde piirkonnas setete koosseis, orgaanilise aine sisaldus ning sageli ka põhjataimestiku kooslused. Põhjaloomastik reageerib keskkonnatingimuste muutustele järgnevalt. Süvendatud merepiirkonnas ja kaadamisalal valdav osa põhjaloomastikust hävib (süvenduspiirkonnas tõstetakse setetega välja, kaadamispiirkonnas maetakse süvendatud pinnase alla). Väheneb nektobentiliste vähilaadsete arvukus ja biomass. Põhjafauna taastumine võtab aega 2-3 aastat. Vesiehitiste alla jäävatel aladel merepõhjaloomastik hävib täielikult ja kui vesiehitis ulatub üle veepinna, siis ei taastu kunagi. Süvendus-, kaadamis-, sadamamuulide laiendus- jms töödega paisatakse vette põhjasetteid, mis levivad hoovustega tööde piirkonnast kaugemale, kuna heljumi kergem fraktsioon püsib kaua veesambas. Heljumi kogus ja mõju põhjaelustikule on seda suurem, mida suuremad on vette 36 / 141

37 paisatavate setete kogused või mida pikemat aega töid läbi viiakse. Väga suur põhja settinud heljumi kogus võib tugevalt vaesustada põhjaelustiku kooslusi. Heljumi kergem fraktsioon on aga ka toiduobjektiks põhjafaunale. See võib parandada paljude põhjaloomastiku liikide, eriti filtreerijate ja detrivooride, toitumistingimusi, millega kaasnevad olulised muutused zoobentose koosseisus. Üldjuhul, igasugused hüdrotehnilised tööd toovad kaasa bioloogilise tasakaalu kadumise lokaalses merepõhja koosluste struktuuris. See väljendub liigilise mitmekesisuse, arvukuse ja biomassi väga suurtes muutustes orgaanilise reostusega (heljumiga) saastatud merealadel. Lisandunud heljumi mõju põhjakooslustele võib täheldada veel 2-3 aastat pärast töid. Seejärel taastub loomastiku liigiline koosseis, arvukus ja biomass tööde eelsele tasemele, mis on iseloomulik inimese poolt vähem mõjustatud piirkondadele. Merepõhjaloomastik võimalikus mõjupiirkonnas Tabel 3. Põhjaloomastiku liigiline koosseis, reostustundlikkus ja keskmine biomass Muuga lahe uuritud piirkondades aastal (allikas: Mereinstituut) Takson (ladina keeles) (eesti keeles) Reostustundlikkus Keskmine biomass Marenzelleria neglecta virgiinia korgitsuss keskmine 0,05 Hediste diversicolor tavaline harjasliimukas keskmine 0,04 Oligochaeta väheharjasussid madal 0,01 Halicryptus spinulosus - kõrge 0,03 Bylgides sarsi - keskmine <0,01 Gammarus juv (kirpvähi vastsed) kõrge <0,01 Gammarus salinus (kirpvähk) kõrge 0,01 Balanus improvisus - keskmine 0,65 Saduria entomon - kõrge 0,30 Monoporeia affinis - kõrge 0,06 Corophium volutator - kõrge 0,02 Chironomidae surusääsklased madal <0,01 Cerastoderma glaucum lamarcki südakarp kõrge 0,73 Mya arenaria liiva-uurikkarp kõrge 0,20 Macoma balthica balti lamekarp keskmine 46,57 Mytilus trossulus söödav rannakarp keskmine 0,23 Theodoxus fluviatilis vesiking (tigu) keskmine 0,07 Hydrobia ulvae (tigu) keskmine 0,22 Potamopyrgus antipodarum (tigu) kõrge 0,09 Põhjaloomastik Muuga sadama akvatooriumi lääneosas (Viljaterminali lähistel) Põhjaloomastiku summaarsed arvukused ja biomassid olid 2010.a madalad isendit/m 2 ja 0,3-3,18 g/m 2. Ülalkirjeldatud põhjaloomastiku koosseis on iseloomulik piirkondadele, kus puudub viimastel aastatel suurema troofsuse (heljumi) mõju, kuid mis on mõjustatud eelnevate aastate süvendustöödest. Süvendatud mereala loomastik taastub aeglaselt. Endiselt püsib piirkonnas suhteliselt liigivaene ja väikese arvukusega põhjafauna. Põhjaloomastik Muuga sadama idaosas rajatavate uute kaide piirkonnas (jaamad 12,5; 11 ja 12) Põhjaloomastik oli aasta septembris märksa rikkalikum, kui sadama vilja- ja väikelaevade kaide juures. Põhjaloomastiku koosseis oli väga sarnane aasta oktoobris täheldatule. Piirkonna ühes jaamas esines 5-7 liiki. Jaamas 11 levis analoogselt aastaga liigirikas põhja- 37 / 141

38 loomastik (kokku 7 liiki). Kokku levis laiendustööde lähedal oleval merealal 11 liiki ussid: virgiinia keeritsuss, tavaline harjasliimukas, väheharjasussid; vähilaadsed: kootvähk, tavaline harjaslabalane; putukate vastsed: surusääsklased; teod: vesitigu ja rändtigu; karbid: balti lamekarp, söödav südakarp ja liiva-uurikkarp. Selles liikide loetelus on nii orgaanilise reostuse suhtes kõrge, keskmise kui ka madala tundlikkusega liike (Tabel 3). Kõikides piirkonna jaamades oli põhjaloomastiku arvukus ja biomass suur ( isendit/m 2 ; 35,78-197,47 g/m 2 ). Analoogselt aasta andmetega olid jaamas 12,5 põhjaloomastiku arvukus ja biomass väga suured aastal 2444 isendit/m 2 ja 197,47 g/m 2. Zoobentose arvukus ja biomass olid väga kõrged eelkõige tänu balti lamekarbi ohtrale esinemisele. Jaamas 11 esines lamekarbi kõrval arvukalt ka lamekeermene vesitigu. Liigirikkus ja kõrged arvukuse ja biomassi väärtused näitavad sadama laiendustöödega vette paisatud heljumi mõju põhjakooslustele. Põhjale settinud heljum parandas märgatavalt piirkonna põhjaloomastiku toidubaasi. Sellega kaasnes naaberaladelt juurde tulnud liikide arvel liigilise mitmekesisuse tõus. Parem toidubaas soodustas mõne detriidist toituva liigi arengut, millega kaasnes nende liikide ja kogu põhjaloomastiku arvukuse ja biomassi mitmekordne suurenemine. Sadama reidil Siin (jaamad 1, 2, 3) oli põhjaloomastiku koosseis aasta septembris väga sarnane sadama akvatooriumis idaosa laiendustööde lähistel oleva mereala loomastikuga. Ühes jaamas esines 5-8 liiki, kogu piirkonnas kokku 11 liiki ja rühma. Reidil levisid ussidest virgiinia keeritsuss, soomususs, tavaline harjasliimukas, harilik silinderkärslane ja väheharjasussid, vähilaadsetest merikilk, tavaline harjaslabalane, harilik kootvähk, putukate vastsetest surusääsklased, karpidest balti lamekarp ja tigudest lamekeermene vesitigu. Selles liikide loetelus on nii madala, keskmise kui ka kõrge reostustundlikkusega liike. Võrreldes aasta oktoobri andmetega on põhjaloomastiku liigiline mitmekesisus tublisti suurenenud. Erinevalt vilja- ja väikelaevade sadama vahetus läheduses olevast piirkonnast, oli reidi põhjaloomastiku koosluste arvukus ja biomass aasta septembris kõrge ( isendit/m 2 ja 57,01-156,28 g/m 2 ), mis on iseloomulik suurema troofsusega merealadele. Seega ka kvantitatiivselt koosseisult on reidi loomastik sarnane laiendustööde lähistel oleva merealaga. Suurema osa põhjaloomastiku arvukusest ja biomassist andis reidil balti lamekarp. Võrdlemisi arvukas oli piirkonnas ka virgiinia keeritsuss. Võrreldes aasta oktoobri andmetega on sadama reidil põhjaloomastiku arvukus ja biomass kasvanud kaks kuni kolm korda. Põhjaloomastiku liigirikkus ja suur arvukus ning biomass sadama reidil aastal tekkis kindlasti muulide laiendustöödega vette paisatud hõljumi mõjul. Tahkumäe neem Söeterminali lähistel oleva mereala (jaamad M3, M4, M5 ja M6) põhjaloomastiku koosseis oli aasta septembris sõltuvalt mereala sügavusest väga erinev. Söeterminali juures madalveealadel (sügavus 5 m) oli põhjaloomastik liigirikas (6 liiki). Suurematel sügavustel oli liigiline koosseis jaama kohta vaesem (3-5 liiki). Piirkonnas kokku levis 13 põhjaloomastiku liiki ja rühma. Enam-vähem võrdselt esines uurimisalal nii heljumi suhtes keskmise reostustundlikkusega (balti lamekarp, söödav rannakarp, Hydrobia ulvae, Balanus improvisus, tavaline harjasliimukas, Virginia korgitsuss) kui ka kõrge reostustundlikkusega (Halicryptus spinulosus, Corophium volutator, Monoporeia affinis, lamarcki südakarp, liiva-uurikkarp) põhjaloomastiku liike. Madala reostustundlikkusega loomarühmi oli vaid kaks putukate vastsed (surusääsklased) ja väheharjasussid (Tabel 3). Võrreldes aasta oktoobri andmetega on piirkonna liigirikkus märgatavalt kasvanud. Madalamas vees (5-10 m) söeterminaali juures oli loomastiku biomass väike (6,32-15,87 g/m 2 ), sügavamal (20-30 m) Tahkumäe piirkonnas kas suur või väga suur (32,26-114,87 g/m 2 ). Ka arvukus varieerus sõltuvalt jaama sügavusest suurel määral ( isendit/m 2 ). Arvukuse ja biomassi dominantliigiks oli sügavates piirkondades balti lamekarp m sügavuses domineeri- 38 / 141

39 sid arvukuses balti lamekarp ja söödav rannakarp, biomassis lamarcki südakarp ja söödav rannakarp. Suurem põhjaloomastiku liigirikkus madalveealadel ja suur põhjaloomastiku arvukus ja biomass Tahkumäe m sügavusel merepiirkonnas on tingitud tõenäoliselt sadama laiendustöödel tekkinud heljumi mõjul. Kalastik ja kalapüük Kavandatavate tööde võimalikus mõjupiirkonnas Muuga ja Ihasalu lahes esinevateks peamisteks merekaladeks on räim, kilu, lest, meritint ja ogalik. Tursk esineb arvukalt vaid oma varude kõrgperioodil. Vähem arvukalt on esindatud veel teisedki Soome lahes elutsevad liigid nagu tuulehaug, kammeljas, emakala, merivarblane, meripühvel jt. Merekalad Räim on Soome lahes Eesti kaluritele traditsiooniliselt tähtsaimaks püügiobjektiks. Kuigi räim on peamiselt avamerekala, on tema paljunemine ja noorjärkude kasv seotud rannavööndiga. Räimekoelmud asuvad pea kõikjal Soome lahe Eesti rannikumeres sügavustel kuni 15 m. Muuga ja Ihasalu lahes koeb räim peamiselt mais-juunis, valdavalt taimsele kudesubstraadile, milleks eelistatult on pruun- ja punavetikad. Võimaliku mõju piirkonda jäävate räimekoelmute keskmine hinnanguline aastaproduktsioon on Muuga lahes x 10 6 üle 10 mm räimelarvi ruutkilomeetri koelmuala kohta. Arvestades, et larvidest hukkub enne täiskasvanuks saamist kuni 90%, siis oleks 1 km 2 koelmuala panus püütavasse räimevarusse ligilähedaselt 400 tonni. Süvendus- ja kaadamistööde ning muude sarnaste hüdrotehniliste ettevõtmiste mõju räime reproduktsioonile rannavetes on tugevalt sesoonse iseloomuga, olles maksimaalne aprilli lõpust juuli alguseni. Augustiks-septembriks on räimevastsed omandanud piisava aktiivse liikumise võime ning lahkuvad tavaliselt kudealadelt mujale toituma. Samuti on augustiks koelmualadelt lahkunud ka enamik täiskasvanud räimi. Seirepüükides on räime esinenud kõigis Muuga ja Ihasalu lahes asuvates seirejaamades. Räimekoelmute uuringud on näidanud, et pärast söeterminali kasutuselevõtmist on räimele sobilik kudesubstraat täielikult kadunud Muuga sadama idaosa akvatooriumist ja ka Ihasalu lahe loodeosast. Ihasalu lahe siseosas, Koljunuki neemest idas esinesid veetaimedest peamiselt rohevetikad Cladophora, aga ka Furcellaria, Zostera ning Chorda filum. Räime marjaterade kesti leidus Furcellaria l, mis kinnitab, et Ihasalu lahe idaosa toimib jätkuvalt räime kudealana. Tuulehaug on pelaagiline merekala. Ta ilmub massiliselt meie rannikumerre kudema mais-juunis kui merevee pindmine kiht on soojenenud kuni 10 C. Koelmutena eelistab taimestikuga merealasid. Tuulehaug koeb ka hõljuvatele vetikavaipadele. Muuga ja Ihasalu lahes esineb vähe. Kammeljas eelistab elupaigana kõrgema soolsusega ja mõõduka sügavusega kivi-liivapõhjalisi merealasid. Eesti rannikumeres massiliselt ei esine. Soome lahes võib esineda kammelja koelmud. Koeb mais-juunis. Mari inkubeerub 7-9 päeva. Toituvad põhjaloomastikust. Üle 21 cm pikkused kammeljad muutuvad valdavalt röövtoidulisteks ning nende ratsiooni põhiosa moodustavad räimed, kilud, luukaritsad, väike tobiad jne. Muuga ja Ihasalu lahes on kammeljas vähearvukas. Lest jaotub oma kudemise iseloomu järgi süvikukudu- ja rannikukudulestaks. Ilmselt on lesta koelmuid ka Prangli saarest ida pool sügavustel üle 60 m, sh on võimalik nende asumine ka Aksi saarest idas asuval pinnasepuiste alal. Nii süvikukudulesta kui ka rannikukudulesta maimud toituvad kaldapiirkondades. Lest vanusega 0, 1 ja osalt 2 aastat toitub põhiliselt sügavustel alates mõnest sentimeetrist kuni 2 meetrini. Kuna rannikumerre tuleb antud piirkonnas lest vanuses 0+ ja vanem, ei ole oodata süvendustööde märgatavat mõju. Sügavamates piirkondades hõljub süvikukudulesta mari m kõrgusel põhjast sõltuvalt vee soolsusest. Päris süvikute põhjas marja ei ole leitud, seda arvatavasti eba- 39 / 141

40 sobivate hapnikutingimuste tõttu. Vastsed pikkusega alates 12 mm arvatavasti kantakse hoovustega madalasse vette, kus nad jätkavad toitumist. Seega, teoreetiliselt võivad lestavastsed aprillis juunis triivida ka Muuga lahe avaossa, kuid seda vähese tõenäosusega. Nende arengule võib hüdrotehnilistel töödel täiendavalt tekkiv heljum mõjuda pärssivalt. Seirepüükides on lest nii Muuga lahes kui ka Ihasalu lahes üks arvukamatest kalaliikidest ja esineb saakides pidevalt kõikides seirejaamades. Tursa arvukus Soome lahes on kõikunud väga suures ulatuses sõltuvalt soolsusest. Madala soolsuse tõttu on viimasel kümnendil tursa arvukus Soome lahes olnud väga madal ja kalapüügi seisukohast ei oma tursk siin majanduslikku tähtsust. Kuid situatsioon võib muutuda. Piisab vaid tugevast soolasema vee sissevoolust Põhjamerest Läänemerre, kui 2-3 aastat hiljem võib tursa arvukus Soome lahes järsult tõusta ja ületada tunduvalt lesta arvukuse ndate aastate alguses püüti Soome lahest turska üle tonni aastas. Eesti tursasaak Soome lahes on viimastel aastatel ainult 0,05-0,1 t piires avameres ja kuni 0,4 t rannikumeres (peamiselt Harjumaa vetes), sedagi kaaspüügina. Muuga ja Ihasalu lahe seirepüükides on tursk esinenud üksikute isenditena. Siirde- ja poolsiirdekalad Muuga lahes esineb toituv meritint. Koeb jõgede suudmealadel ja ka madalamates lahesoppides mujal Soome lahes, näiteks Pirita jões. Seirepüükides on nii Muuga lahes kui ka Ihasalu lahes suhteliselt arvukalt ja esineb saakides kõikides seirejaamades. Lõhe on lõheliste sugukonda kuuluv külmaveeline siirdekala. Koeb hilissügisel. Muuga lahes võivad suvel ja sügisel esineda eelkõige Pirita ja Jägala jõkke kudema siirduvad isendid. Lõhe on hinnaline püügikala, kuid saagid sõltuvad eelkõige kalakasvatustes sisselastud noorlõhede (smoltide) arvust ja ellujäämisest. Loodusliku lõhe, sh ka Eesti jõgedest pärit, osatähtsus saakides on väike (ca 5%). Lõhe migreerumist Suure Salmi väina kaudu ei ole täheldatud. Seire- ja ka kutseliste kalurite saakides esineb lõhe mittearvukalt. Lõhe on kantud EL loodusdirektiiviga kaitstavate II kategooria liikide hulka (on seega Natura 2000 liik). Meriforell on samuti lõheliste sugukonda kuuluv külmaveeline siirdekala. Tõus koelmutele algab soodsatel aastatel juba augustis. Koeb 4-6 C vees jõgede kärestikulises osas. Mandri jõgedes toimub see tavaliselt oktoobri lõpus septembri alguses, saartel mõnevõrra hiljem. Muuga lahes võivad eelkõige esineda Jägala ja Pirita jõkke kudema siirduvad meriforellid. Seire- ja ka kutseliste kalurite saakides esineb mittearvukalt, v.a jäävabad talved, kui meriforelli saagid võrkudega on siiski märkimist väärivad. Merisiig on ka lõhilaste hulka kuuluv külmaveeline poolsiirdekala. Võtab ette vaid piiratud ulatusega turgutus- ja kuderändeid. Külmaveelise liigina reageerib teravalt hapnikusisalduse langusele vees. Kudemiseks vajab oligotroofseid, ilma taimestikuta ja liivase põhjaga merealasid. Arvatavasti koeb ta Kolga lahes, Kunda lähistel ja ka Narva lahes ning Kakumäe (Kopli) lahes, Muuga lahes pole tema koelmuid leitud. Kudemine toimub valdavalt oktoobris-novembris taimestikuvabale kruusasele-liivasele põhjale. Otseselt käesoleva KSH objekti võimalikus mõjupiirkonnas siiakoelmuid teada ei ole. Seiresaakides esineb vahelduva arvukusega kõikides seirejaamades. Vimb on karplaste sugukonda kuuluv bentostoiduline poolsiirdekala. On suhteliselt tolerantne eutrofeerumisele. Muuga lahes turgutuvad vimmad pärinevad ümbruskonna kärestikulistes jõgedes (Pirita, Jägala ja Pudisoo) kudevatest vimbadest. Osaliselt tõusevad koelmutele sügisel, osaliselt aga alles kevadel. Kudemine toimub keskmisel kevadel maikuu teisel poolel. Merre laskuvad noored vimmad kas varakevadel või hilissügisel. Seire- ja ka kutseliste kalurite saakides esineb mittearvukalt. Mageveekalad Haug eelistab elupaigana rohkete varjevõimalustega ja otseste tuulte eest varjatud alasid. Meie rannikumere haugivaru on koondunud rohkete mageveeliste sissevooludega merealadele. Eelistatult koeb varakevadel, märtsis aprillis ning osaliselt ka mais taimestikule üleujutatud jõeluhtadel või siis madalates merelõugastes, kui veetemperatuur on tõusnud 3 C-ni. Muuga lahe piirkonnas 40 / 141

41 leidub vähe haugile sobilikke kudepaiku, mistõttu seal esineb haugi väga vähe. Ihasalu lahes Jägala jõe suudmealal on haugi esinemine arvukam. Särje arvukuse on tõstnud hästi läbisoojenevates ja varjulistes merealades kõrgeks rannikumere eutrofeerumine ja looduslike vaenlaste (koha, haug, ahven) arvukuse langus ülepüügi mõjul. Kuna vaatlusalused merepiirkonnad on põhja-, loode- ja kirdesuunalistele tuultele (valdavalt toovad kaasa vee jahenemise) avatud ja vee soolsus on särje soolsustaluvuse piiril, siis on särg Muuga lahes suhteliselt vähearvukas. Särg koeb jõgedes maikuus, kui veetemperatuur on tõusnud 8-15 C. On harrastuskalastajate üks meelisobjekte. Püügistatistikas esitatakse särg koos nuruga. Arvuline vahekord on saakides tavaliselt 4 särge:1 nurg. Muuga lahe seirepüükides on viimastel aastatel särje arvukus tõusnud, Ihasalu lahes esineb teda aga jätkuvalt üksikult. Koha eelistab eluks madalaid ja vähese läbipaistvusega veealasid. Kudemine algab C veetemperatuuri juures. Põhja- ja Loode-Eesti rannikumeres leiab koha väga vähe kudepaiku, mistõttu on Soome lahe lääne- ja keskosas merealadel vähearvukas. Muuga ja Ihasalu lahes püütavad üksikud kohad liiguvad tavaliselt turgutusrändel räime- ja meritindiparvede järel ning võivad nii läbida väga suuri vahemaid. Ahven koeb Soome lahe keskosa lõunarannikul tavaliselt mai teisest poolest kuni juuni lõpuni 0,5-1,5 m sügavuses veekihis (tõenäoselt ka Jägala jões ja selle estuaarias), kui temperatuur on 8-15 C. Kudemine lõpeb 18 C juures. Marjalint kinnitatakse põhjast kõrgemal substraadile. Areneb hõljuvas olekus, mistõttu ei karda eriliselt setetega kattumist. Ahvena kudemiseks sobiv kudesubstraat on Muuga sadama akvatooriumis ja Kaljunuki neeme läheduses Ihasalu lahes peale söeterminali rajamist praktiliselt kadunud. Täiskasvanud ahven eelistab elupaigana tuulte eest varjatud ja peitevõimalustega merealasid, mille vähesus Põhja-Eesti kõnesolevatel merealadel on tema leviku limiteerivaks teguriks. Sageli suundub ahven mageveest merre ka talvituma. Muuga lahes võis alates 2001.a täheldada mõningast ahvena arvukuse tõusu, mis viimastel aastatel on asendunud kerge langusega. Jõesilm kuulub sõõrsuude klassi. Koeb Jägala jões septembrist veebruarini. Koelmud paiknevad jõe madalamates kiiremavoolulistes osades. Jõesilmu vastsed arenevad jões 3-4 aastat, mille järel migreeruvad merre. Pärast 1-2 aastat kestnud mereelu tõuseb silm vaid korra oma elus jõkke, koeb ning seejärel hukkub. Jõesilm on kantud EL loodusdirektiiviga kaitstavate II kategooria liikide hulka (Natura 2000 liik). Kalapüük Muuga ja Ihasalu lahes Muuga lahes, nagu ka naaberlahtedes, on iseloomulik aktiivne harrastuslik kalapüük, eelkõige nakkevõrkudega, samuti toimub siin ulatuslik sportlik kalapüük. Püütakse lesta, ahvenat, siiga jt kalaliike. Saagid on siiski suhteliselt väikesed, kuigi täpsemad andmed puuduvad. Kutselised kalurid püüavad Muuga lahes Muuga sadamast loodes nakkevõrkude ja mõrdadega, Ihasalu lahes peamiselt võrkudega Neeme poolsaare rannikumeres ja Koljunuki poolsaarest Jägala jõe suudme pool. Viimaste aastate saakide kohta täpsemad andmed puuduvad, kuna püügistatistika neid eraldi enam ei kajasta. Eelnevalt olid saagid 2003.a 34,1 tonni, 2002.a 31,4 tonni, 2001.a üle 20 tonni ja 2000.a 6,5 tonni. Saakides domineerib koguseliselt räim, järgneb viimasel kahel aastal tõenäoselt tulnukliik ümarmudil. Veidi on tõusnud ka lesta ja ahvena saagid. Vt ka Joonis / 141

42 2009 Räim Ogalik Lest Emakala Merisiig Viidikas Lõhi Meritint Särg Vimb Ümarmudil Kammeljas Haug Ahven Koha Haug; 1 Ahven ; 58 Räim; 21 Koha; 1 Ogalik; 1 Lest; 39 Kammeljas; 6 Emakala; 1 Ümarmudil; 30 Merisiig; 8 Vimb; 9 Viidikas; 59 Särg; 2 Meritint; 130 Lõhi; a Joonis 16. Seiresaakide liigiline koosseis aastatel Muuga lahes jaamas I Põhjalikum ülevaade Muuga ja Ihasalu lahe kalastiku kohta vt Lisa Looduskaitse ja Natura 2000 alad Ülgase-Saviranna hoiuala on planeeringualale lähim kaitseala, paiknedes Saviranna rannikualal, planeeringualast 1,3 km idas. Hoiuala ei kuulu Natura 2000 võrgustikku. Hoiuala maismaaala pindala on 13,2 ha. Ülgase-Saviranna hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide rusukallete ja jäärakute metsade (pangametsade) (9180*), lubjakivipaljandite (8210), liivaste ja mudaste pagurandade (1140), rannaniitude (1630*) ning püsitaimestuga kivirandade (1220) kaitse. Ülgase looduskaitseala (Ülgase loodusala), mis kuulub ühtlasi üle-euroopalisse Natura 2000 loodusalade võrgustikku, paikneb 3,5 km kaugusel idas. Kaitseala pindala on 49,3 ha. Ülgase looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1. nahkhiirte talvituskoloonia, pangametsa, kaitsealuste taimeliikide, geoloogiaalast huvi pakkuva Ülgase klindi ja vanade kaevanduskäikude kaitse; 42 / 141

43 2. nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning rusukallete ja jäärakute metsade (9180*) kaitse; 3. nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, kaitse. Ülgase looduskaitseala on elupaigaks kokku kuuele kaitstavale nahkhiireliigile. Kõik nahkhiireliigid on kaitstavad ka loodusdirektiivi alusel. Joonis 17. Planeeringuala piirkonna looduskaitselised piirangud Prangli hoiuala Prangli hoiuala paikneb planeeringu alternatiivide asupaikadest km kaugusel põhjas, hõlmates Soome lahes asuva Prangli saare lääneosa koos rannikumerega ja Aksi saart ümbritseva rannikumere. Prangli hoiuala kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Prangli loodusala koosseisu. Põhjalikum ülevaade Prangli loodusala kaitse-eesmärkidest on esitatud Natura hindamise aruandes (Lisa 6). Prangli hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide karide (1170), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630*), kanarbiku ja kukemarjaga kuivade liivanõmmede (2320) ning kadastike (5130) kaitse. Prangli maastikukaitseala Prangli maastikukaitseala asub planeeringu alternatiivide asupaikadest km kaugusel põhjas hõlmates Prangli saare kaguosa ja Aksi saare tervikuna. Maastikukaitseala kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustiku Prangli loodusala koosseisu. Prangli maastikukaitseala on moodustatud Harju Rajooni RSN Täitevkomitee 29. detsembri 1981.a otsusega nr 258 "Harju rajoonis asuvate riikliku kaitse alla kuuluvate kohaliku tähtsusega objektide kinnitamisest" kaitse alla võetud Prangli kaitsemetsa ja Vabariigi Valitsuse 10. veebrua- 43 / 141

44 ri a määrusega nr 57 "Parika looduskaitseala ning Kolga lahe ja Pirita jõeoru maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine" (RT I 1999, 17, 280) kaitse alla võetud Aksi saare baasil. Oma praegustes piirides on Prangli MKA aastast. Prangli kaguotsa ilmestavad liivaluited. Aksi saarel on kivilabürint (arheoloogiamälestis). Kaitseala pindala on 131 ha. Kolga lahe hoiuala Kolga lahe hoiuala paikneb käsitletavate alternatiivide asupaikadest 13 km kaugusel kirdes, hõlmates Kolga lahe saared koos neid ümbritseva rannikumerega. Kõige lähemal on 13 km kaugusel paiknev Rammu saar. Kolga lahe hoiuala kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku Kolga lahe loodusala ja Kolga lahe linnuala näol. Põhjalikum ülevaade Prangli loodusala kaitse-eesmärkidest on esitatud Natura mõjude hindamise aruandes (Lisa 6). Kolga lahe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: alk (Alca torda), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), tõmmukajakas (Larus fuscus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea) ja kormoran (Phalacrocorax carbo). Kaitsealused loodusobjektid, kaitstavate liikide elupaigad Metsa vääriselupaik (VEP) nr pindalaga 0,34 ha paikneb Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmebaasi kohaselt planeeringuala lääneservas, jäädes 0,22 ha ulatuses planeeringualale. Äsjase lageraie tõttu on nimetatud VEP praeguseks sisuliselt hävinud. Muid kaitsealuseid loodusobjekte ega kaitstavate liikide elupaiku planeeringualal ega selle lähinaabruses ei asu Roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud Roheline võrgustik Piirkonna roheline võrgustik on määratletud Harju maakonna teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Roheline võrgustik on planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks. Võrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse. Rohevõrgustikku täpsustavad kohalike omavalitsuste üldplaneeringud. Jõelähtme valla üldplaneering (2003) kinnitab piirkonna rohevõrgustiku paiknemist, kuid ei täpsusta ega muuda seda antud asukohas ruumiliselt. Rohelises võrgustikus võib eristada kahte omavahel seotud osa: tugi- ehk tuumalad piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega loodusmaastiku alad; rohekoridorid ribastruktuurid ehk siduselemendid, mis tagavad rohevõrgustiku sidususe ja territoriaalse terviklikkuse. Planeeringuala (Muuga sadama tehnopargi ala) paikneb ca 60% ulatuses rohekoridori K9 alal. Rohekoridori alalt jääb välja planeeringuala lõunapoolne osa. Teemaplaneeringu kohaselt on tegemist maakondliku tasandi väikese rohekoridoriga. Jõelähtme valla üldplaneeringuga pole piir- 44 / 141

45 konna rohevõrgustikku täpsustatud. Planeeringuala maastiku puhul pole suuremalt jaolt siiski tegemist väärtusliku rohealaga. Võsastuva, osaliselt tasandatud pinnaga tühermaa võib vaid tinglikult rohealaks lugeda. Küll aga omab planeeringuala loodeservas paiknev lehtmetsariba igati roheala tunnuseid ning funktsioone. Läänepoolses osas toimunud lageraieid on metsariba laiust vähendanud selle funktsionaalsust rohekoridori alana vähendanud või paljude liigirühmade jaoks isegi katkestanud. Väärtuslikud maastikud Väärtuslikud maastikud on määratletud Harju maakonna teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Väärtuslike maastike määratlemisel on arvestatud ja hinnatud viit tüüpi väärtusi: kultuurilis-ajalooline väärtus; esteetiline väärtus; looduslik väärtus; identiteediväärtus; rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus. Planeeringualal ja selle lähinaabruses väärtuslikke maastikke ei asu. Lähim väärtusliku maastiku ala on Ülgase maakondliku tähtsusega väärtuslik maastik, mis paikneb planeeringualast 3,2 km kaugusel idas. Väärtuslik maastik kattub suures osas Ülgase looduskaitsealaga. Ülgase väärtuslik maastik Harju lavamaa serval paiknev põline asustusala on Rebala muinsuskaitsealal. Ülgase pangalt (kaheastmeline, 47 meetrit merepinnast) avanevad vaated Ihasalu lahele ja avamerele. Ülgase pank on olnud rahvakogunemiste koht juba iidsetest aegadest. Veel aastail kogunes kevadpühade ajal siia tuhandeid inimesi lähedalt ja kaugelt, isegi Soomest. Rahvapärimuste kohaselt hukkunud siin rannikul kunagi hõbedalaev. Tõenäoliselt sooritati siinses ürgses rebalaste hõimu kooskäimis- ja kultusepaigas hõbevalge 4 ja muu ohverdamist. Panga kõrgeim punkt (Ülgase Hõbemägi) on saanud rahvasuus oma nime ilmselt eelpoolmainitud pärimustest. Klindiserva all on säilinud osaliselt siinse esimese fosforiidi rikastusvabriku ( ) varemed. Osaühistu Eesti Vosvoriit moodustati juba 1920.a, põhiliselt toodeti põldude lupjamiseks tarvitatavat fosforiidijahu. Panga seinas mustavad endised kaevanduskäigud fosforiiditehase algaegadest. Nendes kaevanduskäikudes, nn Ülgase koobastes, talvitub suurel arvul nahkhiiri. Panga all paikneb niiske lehtmets, mis moodustab ühendustee Kallavere panga-aluse metsa ja nn Ruukõrve metsamassiivi vahel. Tähelepanuväärne on nn Mustlase tamm Koljunukist (Koljuninast) edelas, mis olevat saanud oma nime mustlaste peatuspaiga järgi. Ülgase paekallas on looduskaitse all. Ohuks on maastiku võsastumine ja vaadete kadumine ning koobaste prahistamine. Teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused eristab omaette kategooriana algupärased ajastumaastikud. Planeeringualast 0,9 km kaugusel kagus asub Kallavere algupärane ajastumaastik, mis on kontrasti pakkuv traditsiooniline külamaastik kõrvuti Maardu linna Uussadama elamurajooni paneelmajadega. Kallavere küla on siinse piirkonna üks kaunimaid, Taani Hindamisraamatus esineb Kallavere juba 1241.a. Lillæueræ nime all. Algselt oli kõrvuti kaks küla Maa-Kallavere ja Rootsi-Kallavere. Neist esimene jäi Maardu karjääride alla, mille kaevandamist alustati aastatel. 4 hõberaha või ehte küljest kraabitud puru, millele omistati erilist imeväge 45 / 141

46 3.5. Muinsuskaitseobjektid piirkonnas Objektid maismaal Jõelähtme valla territooriumil paiknev Rebala muinsuskaitseala on rikkaliku ajaloopärandiga iidne kultuurmaastik 74 km 2 suurusel kaitsealal on enam kui 300 arheoloogiamälestist nooremast kiviajast alates ning mitmeid külasid, mille vanus ulatub paarituhande aasta taha. Rebala muinsuskaitseala läänepiir kulgeb alternatiivi 1 läheduses, olles sellest eraldatud Nuudi teega. Rebala muinsuskaitseala eesmärk (Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 1998.a määruse nr 30 Rebala muinsuskaitseala põhimääruse ja piiri kinnitamine järgi) on: 1) Eesti põhjarannikul Jõelähtme vallas asuva ainulaadse, suure teadusliku ning kultuurilise väärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ning seda kujundavate elementide (külad, talud, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, arheoloogia-, ajaloo-, tehnika-, kunsti- ja loodusmälestised) säilitamine ja kaitse; 2) võimaluste loomine kultuurimälestiste ja looduse kompleksseks ja süstemaatiliseks uurimiseks põllumajandusajaloo, etnograafia ja loodusteaduste alal; 3) maaviljeluse ajaloos kahe ja poole aastatuhande jooksul toimunud arengu eksponeerimine. Kaitseala on loodud aastal, olles ainuke maastikukaitsega tegelev muinsuskaitseala Eestis. Rebala muinsuskaitseala haldab Jõelähtme Vallavalitsuse allasutus Rebala, mis hõlmab nii kaitseala administratsiooni kui ka munitsipaalmuuseumi. Rebala muinsuskaitsealal on mitmeid kitsendusi: ehitus- ja sügavmullatöödeks vajalik igakordne Muinsuskaitseinspektsiooni ja kohaliku omavalitsuse luba; ehitamine, konserveerimine, restaureerimine peab toimuma viisil ja materjalidega, mis arvestavad nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust. Planeeringuala piirkonnas on määratletud järgmised pärandkultuuri objektid, mis ei kuulu muinsuskaitse alla: - Uusküla majakas paikneb alternatiivi 1 asupaigast 300 m kaugusel loodes; - Nõukogude piirivalve vaatlustorn Loootsaneemel asub alternatiivi 2 asupaigast ca 100 m kaugusel lõunas; - Nõukogude piirivalve kahe kaiga sadam asub alternatiivi 2 asupaigast ca 300 m kaugusel kagus; - vana piirivalvekordoni asupaik asub alternatiivi 1 asukohast ca 500 m kaugusel loodes ja alternatiivi 2 asukohast 600 m kagus. Piirivalvekordon on hävinud ja sellest pole maastikul jälgi säilinud. Objektid meres (laevavrakid) KSH teostajad on selgitanud välja, sh konsulteerides Veeteede Ametiga, et antud hetkel kättesaadavate merekaardimaterjalide (2003. aastast) põhjal ei ole alust arvata, et Ihasalu lahes tehissaare võimaliku asukoha piirkonnas asub allveearheoloogilisi kultuurimälestisi. Eeltoodule tuginedes ei planeerita käesoleva KSH menetluse raames läbi viia allveearheoloogilist eeluuringut Sotsiaal-majanduslik keskkond Asustus ja elanikkond Muuga PHAJ asukoht on Uusküla küla. Uusküla asub Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Tallinna kesklinnast 17 km kaugusel idas. Uusküla asub Muuga lahe lõunarannikul külast põhja poole jää- 46 / 141

47 va Muuga sadama vahetus naabruses. Idas külgneb küla Kallavere külaga ja Maardu linna Kallavere asumiga. Lääne ja lõuna poole Uusküla küla jääb Maardu linn. Projekti mõjupiirkonda jäävad veel Maardu linna põhjapoolne osa, Kallavere küla ning Saviranna küla. Rahvastikuregistri alusel (jaanuar 2011 andmed) elab Uusküla külas 361 inimest, Kallavere külas 126, Saviranna külas 26 ning lähimas linnas Maardus inimest 5. Maardu linna elanikest jääb PHAJ võimalikku mõjupiirkonda ligikaudu 1500 inimest. Uusküla küla arengukavas on välja toodud, et piirkonnas elanikke saab liigitada järgnevalt: küla põliselanikud, aianduskooperatiivide uued ja vanad elanikud, maaomanikud, ettevõtjad. Nimetatud huvigruppidel on oma spetsiifilised huvid ning hoiakud piirkonna arengu kohta ja tihti need erinevad teineteisest ning on isegi vastandlikud. Käesoleval hetkel on peamised Uusküla küla keskkonnaprobleemid vastavalt küla arengukavale : söetolm, müra, gaasiline saaste, reostatud salvkaevude veed, reovesi sademeveekraavides aasta veebruaris asutati MTÜ Uusküla Külaselts, seltsi eesmärk on elanikel endil kaasa aidata küla arengule. Külal puudub oma seltsimaja. Uusküla külas paikneb 12 endist aianduskooperatiivi, kelle vahendite ja jõududega on rajatud ning hoitud korras veevarustus tiheasutusega piirkondades (va endine AK Haava). Endised AK-d ABC, Tungal ja Tramm saavad oma joogivee Maardu linnast. Külas puudub ühiskanalisatsioon, samas vastutab endiste aianduskooperatiivide veemajanduse korraldamise eest MTÜ Kallavere Vee-ja Energiaühistu 6. Elamualade kirjeldus 7 PHAJ mõjupiirkonna elamualadeks on arvestatud planeeringualaga piirnevaid elupiirkondi. Mõjupiirkonna ulatus kavandatava tegevuse asukohtadest ja sellega seotud mõjuritest (nt transport, õhusaaste) on erinev. Näiteks käsitletakse võimaliku mõjualana ka raudtee ja Nuudi tee piirkonda jäävaid elamualasid. Vaadeldava ala võib asustuse ja kasutuse järgi jagada neljaks piirkonnaks: Uusküla piirkond, Maardu linna põhjaosa, Kallavere piirkond ning Saviranna piirkond (Joonis 32). Uusküla piirkond hõlmab Uusküla küla endiste ja praeguste aiandusühistute ala mõlemal pool Maardu teed ning väiksemate elamugruppide alad. Aiandusühistute ala on ebaühtlase hoonestusega, sel paiknevad nii vanemad aiamajad, aastaringseks kasutuseks rekonstrueeritud aiamajad/elamud ja uued elamud. Väiksemate elamugruppide alad on nt Liiva tee elamupiirkond, (6 krunti, neist osa hoonestatud) või Muuga raudtee naabruses paiknevad elamud (hoonestus talumajadest uute/rekonstrueeritud elamuteni). 5 Rahvastikuregistri andmebaasi andmetel, vaadatud internetist Uusküla küla arengukava Pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames teostatud eksperthinnang kavandatava tegevuse ja käitamisaegse mõju kohta piirkonna elamute kinnisvara hindadele. ERI Kinnisvara, november / 141

48 Joonis 18. Uusküla piirkonna paiknemine PHAJ kavandatava asukoha suhtes Saviranna piirkond hõlmab mereäärse Saviranna endiste ja praeguste aiandusühistute (AÜ) ala (Saviranna AÜ, Tiiru AÜ ja Koduranna AÜ) ning üksikuna paiknevaid uuselamuid ja talumaju, millest mõned jäävad juba administratiivselt Kallavere või Ülgase küla alla. AÜ-de alal paiknevad valdavalt aastaringseks kasutuseks rekonstrueeritud aiamajad/elamud ja uued elamud, kuid leidub ka ainult suveperioodil kasutatavaid aiamaju/suvilaid. Üksikuna paiknevad uuselamud ja talumajad on piirkonnas heas seisukorras, tihti suurte privaatsete kruntidega. Joonis 19. Saviranna piirkonna paiknemine PHAJ kavandatava asukoha suhtes Kallavere piirkond hõlmab endise rannakülana kaitsealuse Rootsi-Kallavere küla, selle naabruses oleva Vanapere uuselamurajooni ja üksikuna ning väiksemate elamugruppidena paiknevaid elamuid. Rootsi-Kallavere küla on ajaloolise miljööga, endisaegset hõngu kannavad enamuses talude abihooned ja külasisesed kiviaiad, elamud on suuremas osas ümber ehitatud või hilisema ehi- 48 / 141

49 tusajaga. Üksikuna ning väiksemate elamugruppidena paiknevad elamud on valdavalt uuselamud. Vanapere uuselamurajoonis on enamus elamukrunte hoonestamata. Joonis 20. Kallavere piirkonna paiknemine PHAJ kavandatava asukoha suhtes Maardu linna põhjaossa jääv piirkond hõlmab korterelamute ala. Sealhulgas põhjapoolseim Veeru tn, Kellamäe tn ja Nurga tn piirkond on Maardu linna uusim, kõige hiljem (valdavalt a) ehitatud rajoon. Maardu linna keskosas, Keemikute tn ja Ringi tn piirkonnas leidub ka vanemaid, aastatel ehitatud kortermaju. Joonis 21. Maardu linna põhjaosa paiknemine PHAJ kavandatava asukoha suhtes 49 / 141

50 Teedevõrk Muuga pump-hüdroakumulatsioonijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline Uusküla külas kulgeb nii riigi, valla kui ka erateid. Ühenduse Maardu linnaga ja Tallinnaga tagavad Uusküla tee ja Muuga tee. Olulise tähtsusega on Nuudi tee, mille juurde on rajatud ka kergliiklustee. Kõige enam on määramata kuuluvusega kohalikke teid (endiste aianduskooperatiivide sisesed teed), mille remondi ja hoolduse korraldamisel on hulganisti probleeme. Külas olemasolevad viidad viitavad suurematele teedele ja ettevõtetele. Taludele ja endistele aianduskooperatiividele viidad reeglina puuduvad. Samuti puudub ühtne viitade süsteem ja infotahvlid. Ühistranspordi kasutamise võimalus vallakeskusega puudub, kuid ühendus Tallinna ja Maarduga on hea Olemasolevad ettevõtted Uusküla küla jaoks on oluliseks kohaks naabruses paiknev Maardu linn, kus asuvad postkontor, kauplused, apteegid, lasteaiad, koolid, spordikompleks, raamatukogu ja muud avalike teenuseid pakkuvad ettevõtted. Järgnevalt on välja toodud olulisemad ja suuremad ettevõtted Uusküla külas. Üks olulisemaid ettevõtteid Uusküla külas on Tallinna Sadam AS-le kuuluv Muuga sadam. Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim, oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega ühtlasi üks moodsamaid kaubasadamaid Euroopas. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Muuga sadamas on võimalik lastidalossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu. Muuga sadamal on oluline osa Eesti transiitkaubanduses. Muuga sadama kaubakäive moodustab kolmveerandi ASi Tallinna Sadam kogukaubakäibest ja umbes 90% kogu Eestit läbivate transiitkaupade mahust. Lähiaastate mahukaimad arendusprojektid Muuga sadamas on seotud transiitkaupade teenindamise, kaubavoogude mitmekesistamise ja kaupade vääristamisega: tööstuspargi ja sadama idaosa arendamine, uute kaide ja terminalide rajamine 8. Lisainfo ettevõtte kohta: Teine oluline asutus piirkonnas on AS Coal Terminal sajaprotsendiliselt Eesti kapitalil põhinev aktsiaselts, mis asutati 20. juunil aastal. Firma Coal Terminal Operator on loodud söeterminali opereerimiseks. Ettevõte kasutab söeterminali tootmisvõimsusi Coal Terminal AS-ga sõlmitud rendilepingu alusel. Asub Muuga sadama territooriumil. Lisainfo ettevõtte kohta internetis: OÜ Eesti Pandipakend (EPP) asub samuti Uusküla külas, tegemist on asutusega, mis on tänaseni ainuke akrediteeritud joogipakendite taaskasutusorganisatsioon. EPP tegevusalaks on üleriigiline karastusjookide, õlle ja vähese etanoolisisaldusega alkohoolsete jookide ning mahla, mahlakontsentraatide ja nektarite klaasist, plastist ja metallist, pandiga koormatud pakendite ning pakendijäätmete kogumine, kordus- ja taaskasutus ning taolise tegevuse korraldamine Eestis. Lisainfo ettevõtte kohta internetis: Projektala vahetus naabruses Uusküla külas asub veel AS Muuga Betoonelement. Eesti erakapitalil põhinev AS Muuga Betoonelement on asutatud aastal. Ettevõtte põhitegevusalaks on raudbetoon- elementide tootmine ja tarnimine. AS Muuga Betoonelement kuulub AS-le Ehitusfirma Rand & Tuulberg ja Astlanda Ehitus OÜ-le. Kompleks hõlmab peale betoonelementide tootmise tehase (netopind 9792 m2) betoonimikserite pesulat, välisalvesid (liiva ja killustiku ladustamiseks) ja välilaoplatsi koos kahe sildkraanaga. Lisainfo ettevõtte kohta internetis: 8 Allikas: (külastus ) 50 / 141

51 Laevaliiklus Muuga sadama piirkonnas Muuga PHAJ kavandatakse Tallinna Sadama AS-ile kuuluvale territooriumile, millel asub ka üks Eesti suurimaid kaubasadamaid Muuga sadam. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada suuremahulisi aluseid. Muuga sadamas on välja ehitatud kõrgel tasemel vajalik infrastruktuur edukaks sadama majandamiseks ning pakutakse laia teenuste valikut. Näiteks on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutamist nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro-tüüpi laevu. Muuga sadamat iseloomustavad näitajad: 9 - territoorium 524,2 ha - akvatoorium 752 ha - kaide arv 29 - kaide kogupikkus 6,4 km - suurim sügavus kai ääres 18 m - suurim laeva pikkus 300 m - suurim laeva laius 48 m Muuga sadamat ja Tallinna vanasadamat hõlmav ala on üks tihedaima laevaliiklusega piirkondadest Põhja-Eesti rannikul. Joonis 22 illustreerib laevade liiklust Soome lahes Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe piirkonnas. Joonis iseloomustab aastal 1 kuu pikkust perioodi (mai-aprill). Võib oletada, et ka aastal on laevaliikluse üldpilt piirkonnas sarnane aastaga. Joonisel on näha erinevat tüüpi laevade liikumistrajektoorid. Joonte tihedus annab ettekujutuse liiklustihedusest ühe kuu vältel. Muuga sadamat külastavad peamiselt kaubalaevad ja tankerid, Tallinna vanasadamat reisiparvlaevad ning Linnahalli sadamat tiiburlaevad. Joonis 22. Laevaliikluse tihedus Tallinna lahel ning Muuga sadama piirkonnas 2009 aprill-mai. Värvide legend: punane tiiburlaev, violetne reisiparvlaev, helesinine kaubalaev, tumesinine tanker, kollane muu laev (nt loots, teaduslaev vms) (allikas: HELCOM (laevade AIS alusel) Veeteede ameti laevateede osakonna vahendusel) 9 Andmed pärinevad Tallinna Sadama kodulehelt: külastus / 141

52 Joonis 22 näitab, et suurem osa laevaliiklusest Muuga sadamas toimub ennekõike sadama läänepoolses küljes ning laevad saabuvad sadamasse mööda ametlikke laevateid (Joonis 23). Muuga sadama lähistel on kaks ametlikku ankruala. Joonis 23. Ankrualad, navigatsioonimärgid ja laevateed Muuga sadama piirkonnas (allikas: Maa-ameti kaardirakendus) Joonis 24. Illustreerib Muuga sadama söeterminali piirkonda. Söeterminalis on 3 sildumiskohta ja kai äärde siirdumine on tähistatud navigatsioonimärkidega. Söeterminali laevade liikumissagedus on oluliselt madalam naftasaaduste-, ro-ro- ning puistlastlaevade liikumissagedusest (Joonis 22). Joonis 24. Muuga sadama idapoolse kai piirkonna plaani väljavõte. Sinise joonega on näidatud sadama ala ja akvatooriumi piir. Lilla värv tähistab söeterminali ala ja rohelise joonega on piiritletud AS Tallinna Sadamale kuuluv ala (allikas: Tallinna Sadama koduleht, ) 52 / 141

53 Muuga sadama idakai piirkonnas sadama akvatooriumis on vee sügavus kohati 17 meetrit, kai ääres 10 meetrit (Joonis 25). Laevatee sadamasse on süvendatud. Paremal pool idakaid ehk väljaspool akvatooriumit on mere sügavus oluliselt väiksem 5-7 meetrit ja kalda ääres vaid kuni 1 meeter. Navigatsioonikaartidel on ala märgitud ohtlike takistuste piirkonnana. Joonis 25. Mere sügavus Muuga sadama idapoolse kai piirkonnas ning PHAJ veehaarde ja võimaliku tehissaare piirkonnas (allikas: Maa-ameti merekaardirakendus, ) 3.7. Müra Käsitletav ala ei ole hetkel kasutusel ja sellel ei asu ka müratekitavaid objekte. Planeeringuala ümbruskonnas on peamisteks müratekitajateks Muuga sadam, sellel tegutsev söeterminal ning sadamat teenindav auto- ja raudteetransport. Muuga sadama idaosa laiendamise KMH 10 käigus hinnati sadamast tuleneva müra mõju lähipiirkonna küladele. Peamised müratekitavad tegevused Muuga sadamas on: - paiksed hoonevälised ja hoonesisesed müraallikad; - raudteeliiklus, sh veduridepoo, vagunite sorteerimine, veeremite koostamine ja manööverdamine Muuga raudteejaamas; - autotransport (liiklusmüra). Paiksed hoonevälised müraallikad sadama territooriumil on terminalide laadimisseadmed (kraanad, linttransportöörid, pneumotranspordi seadmed, pumbad jms). Tegutsevas söeterminalis tühjendatakse etteantud raudteevagunid hoones, millest süsi laaditakse laevadesse linttransportööriga. Muud sadamas asuvad tehnoloogilised seadmed ei ole niivõrd suure müratasemega, et lähimad külad oleksid mõjutatud ülenormatiivsest mürast. KMH-st selgub ka, et sadama lääne- ja keskosa terminalides kasutatavad tehnoloogilised protsessid on suhteliselt müravaesed Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne. Töö nr AS Tallmac. Tallinn Muuga sadama mürakaitseabinõude koostamine. I osa. Mürauuringud Muuga sadama piirkonnas. OÜ E- Konsult, töö nr E421. Tallinn, / 141

54 Muuga sadama piirkonnas on põhiliseks müraallikaks sadamat teenindav raudtee- ja autotransport. Raudtee kulgeb Muuga aiamajade piirkonna lähedalt ning põhjustab häiringuid nende omanikele ja Muuga raudteejaamaga külgnevatele Uusküla küla maaüksustele. Muuga sadama raudteel liiklevad ainult kaubarongid, mis põhiliselt tekitavad müra manööverdamisel, laadimisel ja koostamisel jms, ning sellise tegevuse müra on oluliselt suurem kui tavalisel sõitval rongil. Raudteejaamale lähimad elamupiirkonnad paiknevad Muuga raudteejaamast lõuna ja ida pool (Uusküla küla). Lähim elumaja (Liiva talu) asub 50 meetri kaugusel Muuga raudteejaama territooriumist. Raudteejaama otseses mõjupiirkonnas on jaama territooriumi ja Nuudi tee vahel 8 elamut, mis on suhteliselt halvas akustilises olukorras. Kõige kaugem elamu (Vana-Hansu maaüksus) paikneb raudteejaama territooriumist umbes 270 m kaugusel (Muuga sadama idaosa laiendamise KMH). KMH käigus teostatud mürauuringu tulemuste kohaselt ületavad ekvivalentsed müratasemed kogu elamualal Muuga raudteejaama ja Nuudi tee vahel öise piirtaseme 45 db. Lähimate eluhoonete juures ületavad tasemed 50 db (lähima eluhoone juures Pääsukese kinnistul oli kaalutud A-helirõhutase L Aeq mõõtmisel 58 db) ja on lähedal öise aja kriitilisele tasemele 55 db. Maksimaalsed helirõhu normtasemed on ületatud öisel ajavahemikul vähemalt lähimate eluhoonete juures. Praegu on Uusküla küla ja Muuga raudteejaama vahelisele alale ehitatud müratõke, mille kõrgus on 4,8 meetrit (Joonis 26). Müra modelleerimisel PHAJ rajamise ja käitamisega kavandatavatele tegevustele lisati arvutustesse ka nimetatud mürasein. Joonis 26. Uusküla küla elamute ja Muuga sadama raudtee vahelisel alal asuv mürasein Vastavalt Muuga sadama idaosa laiendamise KMH-s 12 väljatoodule on autotranspordi osatähtsus Muuga sadama idaosa kaubakäibes suhteliselt vähene (5-10%, valdavalt konteinerkaupade vedu) ning sadama idaosa väljaarendamisel ei ole oodata selle osatähtsuse olulist kasvu. Autotransport on müraallikana arvestatav sadama territooriumil ja selle ühendusteedel. Tallinna Sadamalt saadud liiklusandmete põhjal 13 näevad Nuudi tee kasutamise osas liiklusprognoosid ette veoautode liiklust kuni 64 autot ööpäevas mõlemas suunas eeldusel, et Muuga Tööstuspark on 100% ulatuses kasutuses mitte vähem kui 5 aasta jooksul. Muuga sadama idaosa laiendamise KMH-st selgub, et veoautode liikumiseks kasutatav Nuudi tee on Uuskülas paiknevatest aiandusühistute territooriumist vähemalt 300 m kaugusel, mis osutub mürakaitse seisukohast küllaldaseks ning kaks elamut, mis paiknevad teest 100 m kaugusel, jäävad mürahinnangu kohaselt samuti elamualal lubatud müra tervisekaitsenormide nõuete piiresse. 12 Muuga sadama idaosa laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Tallmac töö nr Tallinn, märts AS-i Tallinna Sadam a kiri nr 2-7/ /4680 Jõelähtme Vallavalitsusele 54 / 141

55 3.8. Välisõhu seisund Muuga sadama idaosa peamine välisõhu kvaliteedi probleem on olnud Coal Terminal Operator AS-i tegevusest tulenev söetolmu teke ja levik piirkonnas. Ettevõttele väljastatud välisõhu saasteloa nr L.ÕV.HA kohaselt on ettevõttel lubatud välisõhku emiteerida katlamajast 1,15 tonni lämmastikoksiidi, 1,15 tonni süsinikoksiidi, 0,07 tonni lenduvaid orgaanilisi ühendeid, 31,6 tonni peentolmu ja 50,5 tonni üldtolmu aastas. Muuga betoonitehase tegevuse tagajärjel õhku eralduvateks saasteaineteks on tahked osakesed ning katlamajast lämmastikoksiid, süsinikoksiid ja lenduvad orgaanilised ühendid. Muuga betoonitehase keskkonnamõju hindamise käigus tehtud välisõhu saastetaseme hajuvusarvutused näitasid, et Muuga betoondetailide tehas ei tekita välisõhu kaitse alaseid probleeme, kui töötavad üheaegselt ka kõik olemasolevad ja planeeritavad saasteallikad ning järgitakse parimat võimalikku tehnikat 14. Coal Terminal Operator AS territooriumi piiril paikneb kaks seirejaama. Coal 1 seirejaamas mõõdetakse lisaks meteoroloogilistele parameetritele peentolmu (osakesed diameetriga alla 10 µm) sisaldust välisõhus. Coal 2 seirejaamas mõõdetakse korraga kolme tolmufraktsiooni (osakesed diameetriga alla 1 µm, alla 2,5 µm ja alla 10 µm) sisaldust välisõhus. Analüüsides Coal 1 seirejaama aasta andmeid võib öelda, et üldtolmu osas on aprilli lõpust juuni alguseni olnud normide ületamisi. Kuna selle ajavahemiku kohta puuduvad Coal 2 seirejaama andmed (mõõtejaam ei töötanud), siis ei ole andmeid peentolmu kontsentratsioonide kohta ja ei saa väita, et sätestatud normiületuskordade arv oleks ületatud (Joonis 27 - Joonis 30). Joonis 27. Coal 1 seirejaama üldtolmu tunnikeskmine kontsentratsioon aastal 14 Uusküla küla Klaukse 1, Vahetusmaa 2, Nuudi tee 69, Nuudi tee 75 raudteed, Nuudi tee, Nuudi tee lõik 1 ja Muuga sadam 3r kinnistute ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline. OÜ E-Konsult töö nr E / 141

56 Joonis 28. Coal 1 seirejaama üldtolmu ööpäevakeskmine kontsentratsioon aastal Joonis 29. Coal 2 seirejaama üldtolmu tunnikeskmine kontsentratsioon aastal 56 / 141

57 Joonis 30. Coal 2 seirejaama üldtolmu ööpäevakeskmine kontsentratsioon aastal 57 / 141

58 4. KSH EESMÄRK JA METOODIKA 4.1. KSH eesmärk Käesolev keskkonnamõju hõlmab nii kavandatava tegevuse jaoks koostatud detailplaneeringu strateegilist mõju hindamist kui ka alternatiivse võimaluse, st merele rajatava tehissaare rajamisega kaasneda võiva mõju hindamist. KSH ulatus on seotud planeeringuala ning selle lähimõjualaga. Planeeringualaks on kavandatava tegevuse piirkond. Samuti on KSH mõjualaks Ihasalu lahte kavandatava tehissaare piirkond lähialaga. Üldiselt mõjuala suurus sõltub mõjurite võimalikust levikukaugusest, kuid tõenäoliselt ei ületa see paari kilomeetrit. Lähim elamu, Nuudipere talu, asub 500 m kaugusel idas. Sellest veel 200 m ida suunas asub Saviranna küla. Maardu linna piir jääb teenindusalast 1 km kaugusele ning veehaardest 500 m kaugusele lõunasse. Paari kilomeetri raadiusesse jäävad Kallavere ja Uusküla külad ning Maardu linn. Hinnatakse kavandatava tegevuse kooskõla muude oluliste planeeringute ja arengudokumentidega. Mõju hindamisel vaadeldakse kahte erinevat mõju etappi: rajamisaegne mõju ja käitamisaegne mõju. Rajamise aegselt kandub põhiosa keskkonnasurvest maapõue, merre ja õhku. Merele avalduvad mõjud merepõhja täitmise kaudu veehaarde ehitamisel ning tehissaare alternatiivi puhul saare ehitamisel. Rajamisaegsed peamised mõjud on valdavalt lühiajalised ja seotud ehitustegevusega. Käitamisaegselt avaldub peamine surve merele. Käitamisaegsed peamised mõjud on valdavalt pigem pikaajalised. Ühtlasi antakse KSH käigus üldine hinnang rajamisaegsetele ja käitamisaegsetele riskidele. Rajatava PHAJ sulgemist ei ole ette näha ja PHAJ tööiga pikendatakse seadmete renoveerimise ja vajadusel vahetamise teel. Siiski käsitletakse KSH aruandes ka sulgeemise etappi ja antakse lühiülevaade sellega seotud võimalikest mõjudest. KSH käigus hinnatakse koosmõju olemasolevate piirkonna ettevõtete tegevusega. Lisaks hinnatakse KSH käigus loodusvarade kasutamise otstarbekust erinevate alternatiivide korral ning kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele. KSH aruanne ei käsitle kõiki projekti maa-aluse osaga seotud vajalikke aspekte (kas osaliselt või täielikult), kuna käesolevas arendusjärgus puudub detailne (eel)projekt. Aspektidest, mis on seotud maa-aluse osaga, mida otseselt antud KSH ei puuduta, annab aruanne ülevaate ning toob välja, milliseid uuringuid, mõju hindamisi (võimaliku riski hindamisel) on vaja läbi viia edaspidi. KSH aruandes tehakse ettepanek, millises tegevusloa menetluse etapis on vaja vastavad uuringud läbi viia. KSH tulemusena töötatakse välja leevendavad meetmed olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks, hinnatakse nende eeldatavat efektiivsust ning määratakse keskkonnahoidlikku ja säästvat arengut edendavad keskkonnatingimused, mis kehtestatakse detailplaneeringu koosseisus. Ühtlasi töötatakse KSH käigus välja seiremeetmed, mille rakendamine on vajalik detailplaneeringu elluviimise korral. 58 / 141

59 4.2. KSH metoodika KSH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna ja sotsiaal-majanduslikke tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule ning mõjude olulisusele. Alternatiivide võrdlemisel ja hindamisel kasutatakse erinevate aspektide võrdlevat meetodit. Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad: väliuuringud merekeskkonnas teostakse kolm mõõdistust (kevadel, suvel ja sügisel) piirkonna termohaliinse struktuuri ja veekvaliteedi parameetrite (hapnikusisaldus, heljumi looduslik foon, toitained, vee läbipaistvus) hindamiseks; teostatakse hoovuste vertikaalsete profiili, hägususe, hapniku, temperatuuri ja soolsuse aegrea mõõdistused veehaarde läheduses ja Muuga lahe sügavamas (>60 m) piirkonnas ühe kuu vältel hoovuste ja heljumi mudelarvutuste verifitseerimiseks; arvutiprogrammidega teostatakse modelleerimised müra modelleeritakse programmiga SoundPLAN 7.0 (vt ptk 4.2.1), õhureostust modelleeritakse programmiga AERMOD 6.8.0, 3D tsirkulatsioonimudelit kasutatakse hoovuste ja heljumi liikumise modelleerimiseks; arvutiprogrammiga teostatakse 3D visuaalne simulatsioon (maapealsete ehitusmahtude visuaalse mõju tuvastamiseks); teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine; ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks; konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega; konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega; piirkonnas elavate inimeste küsitlus (küsitluse valim on määratud vastavalt sellele, milline ala jääb otsesesse PHAJ rajamise ja käitamisaegse võimaliku mõju alasse ja valitud seepärast Uusküla, Kallavere ja Saviranna külad, osaliselt Maardu linn). Mõju olulisuse hindamisel kasutatakse järgmist skaalat: oluline positiivne; väheoluline positiivne; neutraalne/mõju puudub; väheoluline negatiivne; oluline negatiivne. Hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Peamisteks menetlust suunavateks õigusaktideks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ning planeerimisseadus. Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjale Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend ( ja Keskkonnamõju. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil ( Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest (müratasemed, vibratsioon, õhukvaliteet jms). KSH aruandes esitatakse oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimise ja leevendamise meetmed ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust. Samuti tehakse ettepanekud seire, järelevalve ja keskkonnalubade nõuete kohta. 59 / 141

60 Muuga lahe piirkonna põhjataimestiku ja -loomastiku koosluste ning kalastiku andmete kogumise metoodika vt Lisa Müra hindamise metoodika Eestis on müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil kehtestatud sotsiaalministri 04. septembri 2002.a. määrusega nr 42. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse. Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse: 1) päevasest ( ) ja öisest ( ) ajavahemikust; 2) müraallikast: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üldkasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite müra (olmemüra); 3) müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra; 4) välismüra normimisel: hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; II kategooria laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates; III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); IV kategooria tööstusala. Määruse kohaselt jaotatakse müra normtasemed (Tabel 4): Taotlustase müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Kui taotlustasemel on soovituslik iseloom, antakse taotlustaseme arvsuuruse juurde sellekohane märkus. Piirtase müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks. Kriitiline tase müra tase välisterritooriumil, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat mürasituatsiooni. Kriitilised tasemed kehtestatakse liiklusmürale ja tööstusmürale. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel välismüraallikate vahetus läheduses. Uute müratundlike hoonete ehitamine kriitilise tasemega aladele on üldjuhul keelatud. Tabel 4. Tööstus- ja liiklusmüra normtasemed (LpA,eq,T, db, päeval/öösel) I kategooria II kategooria III kategooria IV kategooria Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Taotlustaseme arvsuurused uutel planeeritavatel aladel 45/35 50/40 50/40 55/45 55/45 60/50 65/55 65/55 60 / 141

61 Taotlustaseme arvsuurus olemasolevatel aladel Piirtaseme arvsuurused olemasolevatel aladel Kriitilise taseme arvsuurus olemasolevatel aladel I kategooria II kategooria III kategooria IV kategooria Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus Tööstus Liiklus 50/40 55/45 55/40 60/50 60/45 55/50 55/50 60/45 60/ / /55 70/60 60/55 65/50 65/ / / / /60 75/65 60/50 65/60 65/55 70/65 70/55 75/65 75/65 80/70 1 soovituslik normtase müravastaste meetmete rakendamisel 2 lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentsele helirõhutasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel L pa,max ei või olla suurem kui 85 db(a) päeval ja 75 db(a) öösel. Liiklusest põhjustatud müra normtasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete vaikust nõudvates ruumides on päeval 40 db ja öösel 30 db. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtasemete kehtestamisel ruumides on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt või regulaarse liiklusega perioodi vältel. Liiklusmüra normtasemed ühiselamute ning hoolekandeasutuste elu- ja magamisruumides ning luksus- ja äriklassi hotellitubades on samased elamutes lubatud müra normtasemetega. Tööstusettevõtete, hoone (käesolevas uuringus ka laevade) tehnokommunikatsioonide poolt tekitatavate müratasemed elamutes on normeeritud statsionaarsetele püsiva või lühiajaliselt toimivatele üksikutele müraallikatele elu- ja magamisruumides päeval 30 db ja öösel 25 db. Elamu välisterritooriumil on kehtestatud sama hoone või läheduses olevate hoonete tehnoseadmete puhul lubatud müratasemed päeval 50 db ja öösel 40 db. Elamu köögis, vannitoas ja majandusruumis on lubatud 5 db võrra kõrgem müratase kui elu- ja magamisruumides. Ühe või samaaegselt mitme müraallika tekitatud müra ei tohi ületada normtaset. Pidevat mürataset 65 db peetakse üldjuhul talutava müra ülempiiriks. 70 db taustamüra raskendab kõnet ja sellest arusaamist. Pidev viibimine üle 75 db tugevusega müratsoonis võib põhjustada tervisehäired. Tervisele otseselt kahjulikuks peetakse kestvat müra tugevusega üle 85 db. Vastavalt määruses toodule peavad kõikide masinate, seadmete ja liiklusmüra jääma vastavalt IV kategooria tööstusterritooriumile kehtestatud müra taotlustasemete piiresse: päevasel ajal 65 db ja öösel 55 db. Elamualade näol on müra mõistes tegemist II kategooria aladega. PHAJ ei tohi halvendada senist müraolukorda elamualadel. Müra hindamisel kasutatakse PHAJ tööstuslike müraallikate poolt tekitatavate müratasemete võrdlemisel lubatud müra normtasemetega taotlustasemeid olemasolevatel aladel: päevasel ajal 55 db ja öösel 40 db. Liikluse poolt tekitatavad müratasemed ei tohi ületada normtasemeid päevasel ajal 60 db ja öösel 50 db. Muuga PHAJ müraolukorra hindamisel arvestatakse neljas erinevas situatsioonis tekkivate müra mõjudega: 1. rajamisaegne müraolukord; 2. käitamisaegne müraolukord; 61 / 141

62 3. kumulatiivne (koos piirkonnas olemasolevate teiste müraallikatega) müraolukord rajamisaegsel perioodil; 4. kumulatiivne (koos piirkonnas olemasolevate teiste müraallikatega) müraolukord käitamisaegsel perioodil. KSH-s teostatakse alternatiivi 1 ja alternatiivi 2 olukordadele. Alternatiiv 1 tähendab, et PHAJ maapealne osa kavandatakse Muuga sadama tehnopargialale ning alternatiiv 2 tähendab, et PHAJ maapealne osa rajatakse Muuga sadama lähistele tehissaarele. Mõlema alternatiivi puhul jäävad müratekitavad tegevused samaks, välja arvatud veoautode liikluse puudumine alternatiivi 2 korral (tehissaarele ei kavandata materjali äravedu veoautodega, vaid kinnise konveierliiniga). Peamine müra mõju piirkonnale leiab aset PHAJ ehitusaegsel perioodil, mil põhitegevus seostub enamasti graniidi kaevandamisprotsessiga. Graniidikaevandus koosneb kahest osast maapealne ja maa-alune osa ning potentsiaalsed müraallikad on eelkõige kaevanduse maapealse osa kompleksi kuuluvad ehitised, masinad ja seadmed. Käitamisaegne müra on võrreldes rajamisaegse müraga väheoluline, sest sel perioodil ei toimu enam projektalal müratekitavaid tegevusi. Kõik PHAJ seadmed ja masinad asuvad maa all. Turbiinisaalid asuvad ligikaudu 500 meetri sügavusel maapinnast, mis tähendab, et nende müra ei levi maapinnale. PHAJ veehaare asub merevee pinnast allpool, mistõttu suure kiirusega alla turbiinisaali laskuva vee poolt tekitatud müra ei ole kuulda (võrdluseks kosk näiteks on suur looduslik müraallikas). Müra tekitavaks tegevuseks jääb ventilatsioonišaht ning elektrijaama teenindav transport, mille liiklussagedus on ööpäeva keskmise lõikes väga väike. Müra modelleerimine teostati rajamisaegsel perioodil järgmistele tööstusterritooriumil müra tekitavate tehase seadmetele ning masinatele: buldooser ja kopplaadur; kivimaterjali kukkumine konveierliinile; tõsteskipp; ventilatsiooniseadmed; raudteetransport; autotransport. Mürast on mõjutatud lähimates külades elavad inimesed. Planeeringualale lähim elamu on Nuudipere talu, mis asub alast 500 m kaugusel idas. Sellest veel 200 m ida suunas asub Saviranna küla. Maardu linna piir jääb teenindusalast 1 km kaugusele ning veehoidlast 500 m kaugusele lõunasse. Paari kilomeetri raadiusesse jäävad Kallavere ja Uusküla külad ning Maardu linn. Müra modelleerimine teostati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 7.0. Programm sisaldab üldist Põhjamaade ennustusmudelit, mida kasutatakse käesolevas töös teeliikluse arvutusmeetodina: Road Traffic Noise-Nordic Prediction Method;1996. Tööstusmüra allikate poolt tekitatud müratasemete modelleerimiseks kasutati rahvusvaheliselt üldtunnustatud arvutusmeetodit ISO Uuritava piirkonna mürataseme määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele lisati vastavalt olemasolev ja planeeritav hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega, müraallikad ning teejooned mõõtmete ja liiklussagedustega. Programm võtab arvesse müra neeldumist õhus ja pinnases. Mürakaartidel on esitatud müratasemed ekvivalentse kaalutud A-helirõhutasemetena (L Aeq ), kasutades Eestis kehtivaid müraindikaatoreid L d ja L n vastavalt päevasel (7-23) ja öisel (23-7) ajavahemikul. Lisaks teostati arvutus, selgitamaks välja maksimaalne helirõhutase L max. Maksimaalne helirõhutase iseloomustab müra üksiksündmust, antud juhul ühe sõiduki või rongi poolt tekitatavat maksimaalset mürataset. Müra modelleerimisel ei arvestatud kõrghaljastusega, et kirjeldada müra levikul võimalikku ebasoodsaimat olukorda, sest talvisel perioodil on lehtpuude ja hekkide mürakaitse efekt väga mini- 62 / 141

63 maalne. Kui aga arvestada kõrghaljastusega, siis võib lisada, et müra leevendava elemendina toimib näiteks 30 meetri laiune tihe metsastatud ala, mis vähendab müra umbes 3 db võrra. Müra arvutati 2 meetri kõrgusel maapinnast ning 10x10 meetrises ruudustikus. Mürakontuurid on esitatud 5 db kaupa. Mürakaardid asuvad KSH aruande Lisas Välisõhu maapinnalähedaste saasteaine kontsentratsioonide arvutusmetoodika Meteoroloogilised karakteristikud Kasutati järgmisi Muuga sadama piirkonna meteoroloogilisi karakteristikuid ja õhu saasteainete hajumist määravaid tegureid: - shajumist mõjutav atmosfääri stratifikatsiooni koefitsent A paikkonna reljeefi arvestav koefitsent 1 - aasta keskmine temperatuur 5 C - kõige soojema kuu (juuli) õhu keskmine temperatuur kella 13 ajal 21,0 C - kõige soojema kuu (juuli) ööpäeva keskmine temperatuur 16,6 C - kõige külmema kuu (jaanuar, veebruar) keskmine temperatuur - 6,0 C Tuule kiirused: - aasta keskmine 5,5 m/s - kõige väiksem ühe kuu (august) keskmine 4,4 m/s - kõige suurem ühe kuu (detsember) keskmine 6,4 m/s Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus % on toodud alljärgnevalt. Tabel 5. Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus % N NE E SE S SW W NW Tuulevaikus Joonis 31. Muuga sadama tuulteroos Muuga PHAJ territooriumil asuva kõrgema saasteallika 50-kordse kõrgusega võrdne kaugus on 2000 meetrit. Sellisel kaugusel ei esine hajuvusarvutust mõjutavaid tehnogeenseid objekte. Kõrguste erinevus antud territooriumi ümbruses 1 kilomeetri kohta ei ületa 50 meetrit, mistõttu ka geograafilised objektid ei mõjuta hajumistingimusi. 63 / 141

64 Välisõhu saastatuse piirnormid Keskkonnaministri a määruse nr 43 Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad lisa 5 Esmatähtsuseta saasteainetega saastatuse taseme piirväärtused määrab piirväärtused tahketele osakestele järgmiselt: Tabel 6. Välisõhu saastatuse taseme piirväärtused Saasteaine CAS nr SPV 1 SPV 24 SPV a TSP PM-sum PM10 50* 40 PM2, * ei tohi ületada üle 35 korra kalendriaasta jooksul Tabelis kasutatud lühendid: - TSP tahked osakesed (summaarne); - PM 10 tahked osakesed suurusega kuni 10 µm; - PM 2,5 tahked osakesed suurusega kuni 2,5 µm; - CAS nr Chemical Abstract Service number; - SPV 1 ühe tunni keskmine saastatuse piirväärtus; - SPV tunni keskmine saastatuse piirväärtus; - SPV a aasta keskmine saastatuse piirväärtus. Maksimaalse maapinnalähedase saasteaine kontsentratsiooni arvutamine 1. Maksimaalne maapinnalähedane saasteaine kontsentratsioon C m (mg/m 3 ), mis tekib ebasoodsatel meteoroloogilistel tingimustel, leitakse valemiga: M ajaühikus õhku paisatav saasteaine mass, g/s; F - koefitsient, mis arvestab saasteainete sadenemiskiirust õhus; m ja n koefitsiendid, mis arvestavad gaasisegu saasteallikast väljumise tingimusi; dt gaasisegu temperatuuri ja aasta kõige kuumema kuu keskmise temperatuuri (kella 13 ajal) vahe (0C); V1 gaasisegu mahtkulu (m3/s), mis ringikujulise ristlõikega saasteallika puhul leitakse valemiga: D saasteallika suudme diameeter (m); W 0 saasteallika suudmest väljuva gaasisegu kiirus (m/s). 2. Koefitsiendi F väärtused võetakse järgmiselt: a) gaasilised saasteained ja aerosoolid, mille korrapärane sadenemiskiirus on ligilähedane nullile (peen tolm, lendtuhk) - 1; b) muud aerosoolid: 64 / 141

65 - vähemalt 90% puhastusastme puhul 2; % puhastusastme puhul 2,5; - alla 75% puhastusastme puhul 3; 3. Koefitsientide m ja n väärtused leitakse parameetrite f, V m, V m ja f e alusel: kui f e f 100, leitakse teguri m väärtus f = f e juures; kui f 100, leitakse teguri n väärtused järgmiselt: n = 1, kui v m >= 2; n = 0,532 v m 2 2,13 v m + 3,13, kui 0,5 = v m 2; n = 4,4 vm, kui vm 0,5; kui f >= 100 või ΔT ~ 0, siis leitakse teguri n väärtus v m = v m ' juures; 4. Kui f >= 100 (või ΔT ~ 0) ja v m ' >= 0,5 (külmad heited), kasutatakse saasteaine maksimaalse kontsentratsiooni C m leidmiseks järgmist valemit: n leitakse vm = v m ' juures. Kui f 100 ja v m 0,5 või f >= 100 ja v m ' 0,5, arvutatakse saasteaine maksimaalne kontsentratsioon C m järgmist valemit kasutades: m' = 2,86 m, kui f 100, v m 0,5; m' = 0,9, kui f >= 100, v m ' 0,5. 5. Kaugus saasteallikast x m (m), mille juures tekib maksimaalne kontsentratsioon C m ebasoodsatel ilmastikutingimustel, arvutatakse järgmist valemit kasutades: 65 / 141

66 Koefitsient d leitakse: 1) kui f < 100 d = 2,48 (1 + 0,28 f 1/3 e ), kui v m = 0,5; d = 4,95 v m (1 + 0,28 f 1/3 ), kui 0,5 v m = 2; d = 7 v 1/2 m (1 + 0,28 f 1/3 ), kui v m > 2; 2) kui f > 100 või ΔT ~ 0 d = 5,7, kui v m ' = 0,5; d = 11,4 v m ', kui 0,5 v m ' = 2; d = 16 v m '1/2, kui v m ' > Küsitluse metoodika Muuga PHAJ DP KSH raames viidi läbi avaliku arvamuse uuring ankeetküsitluse vormis. Küsitluse läbiviimise eesmärk oli välja selgitada, kas PHAJ rajamine mõjutab või häirib elanike igapäevast elu ning millised on nende ettepanekud kompromisslahenduseks. Samuti selgitati välja kohalike jaoks olulised keskkonnaaspektid. Küsitluse tulemus on sisendiks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande sotsiaal-majanduslike mõjude hinnangu jaoks. Küsimustiku koostas küsitluse läbiviija (Ramboll Eesti AS). Küsimustiku ankeet eesti ja vene keeles on toodud käesoleva uuringu lõpus. Küsitlus viidi läbi ajavahemikul oktoober 2011.a Muuga PHAJ projektala lähiümbruses ning peamine sihtrühm oli kohalikud elanikud, eelkõige Uusküla, Kallavere, Saviranna külades ja osaliselt Maardu linnas. Piisava ja esindusliku andmemahu saamiseks küsitleti kokku 5-7% mõjupiirkonnas elavatest inimestest proportsionaalselt külade/linna elanike arvust. Kokku küsitleti 143 inimest, mis teeb ~7% projektala mõjupiirkonna elanikest (Tabel 7). Detailsem küsitluspiirkond vt Joonis 32. Tabel 7. Küsitluse piirkond ja jaotumine. Elanike arvu aluseks on rahvastikuregistri andmed Piirkond Uusküla küla ( ) Kallavere küla ( ) Saviranna küla ( ) Maardu linn Keemikute tn-st põhjapoolne osa, mis jääb otsese mõjuala sisse Otsesel mõjualal kokku Elanikke % projektialast Küsitletute arv / 141

67 Joonis 32. Muuga PHAJ planeeringuala ning detailsem küsitluspiirkond Küsitletud meeste ja naiste osakaal jäi enam-vähem võrdseks, kõigist küsitletutest mehi oli 47% ning naisi 53%. Eestlasi oli küsitletute hulgas ligikaudu 40% ning mitte-eestlasi 60%. Küsitletute vanuseline koosseis jagunes suhteliselt võrdselt kõige vähem sattus küsitlusvalimisse aastaseid ning üle 66 aastaseid isikuid. Kuid üldiselt küsiti arvamust kõigilt erinevatelt vanuserühmadelt (Joonis 33). Vastanutest 111 (78% küsitletutest) olid püsielanikud ning 32 olid küsitlemise hetkel kohapeal oma suvilates. Peaaegu pooled vastanutest elasid või nende suvilad asusid PHAJ planeeringualast 1-2 kilomeetri kaugusel. Enamus vastanutest (56%) olid tööl käivad inimesed. Küsitletute vanuseline koosseis Hõive >66 a 13% a 21% a 17% a 9% a 19% a 21% õpilane 6% kodune 16% pensionär 22% töötaja 56% Joonis 33. Küsitletute vanuseline koosseis ja hõive 67 / 141

68 Teostades küsitlust, tuli ette ka küsitluses osalemisest keeldumisi. Saviranna külas said küsitlejad ühe sealse ühistu juhatajalt vastuse, et Saviranna küla elanikud on projektiga seotud temaatikat omavahel arutanud ning leidus kokku ligikaudu 10 inimest, kes ei olnud nõus küsitlusele vastama. Elanikud ei olnud nõus küsitlusele vastama, sest neile tundus, et nad ei saa küsitlusankeedis piisavalt oma negatiivsust PHAJ projekti suhtes väljendada. Ühtlasi soovisid elanikud saada rohkem teavet PHAJ mõjude kohta, enne kui nad küsitluslehe täidavad. Maardu linnas küsitluse teostamisel kohati samuti paarikümmet inimest, kes keeldusid küsitluses osalemast. Üldiselt oli külades inimesi suhteliselt keeruline tabada (tegemist on eramajade ja suvilate piirkonnaga), kuid külaelanikud olid koostööaltid ning vastasid küsitlusele üldjuhul huviga. Küsitlusankeedid saadeti Saviranna, Uusküla, Kallavere külavanematele ka e-posti teel, saamaks kokku rohkem kohalike elanike arvamusi ning tagasi saadi e-postiga 7 täidetud ankeeti, mida arvestati samuti küsitluse tulemuste kokkuvõtmisel. Avaliku arvamuse uuringutulemuste aruanne vt Lisa 5 ning kokkuvõte ptk / 141

69 5. MÕJU HINDAMISE KÄIGUS KÄSITLETAVAD ALTERNA- TIIVSED LAHENDUSED PHAJ soovitakse rajada Muuga sadama territooriumile ja idapoolse lainemurdja servale või Ihasalu lahte rajatavale tehissaarele. Joonis 3 (vt ptk 3) illustreerib alternatiivide 1 ja 2 põhimõttelisi asukohti koos eeldatava 2 km mõjupiirkonnaga. Mõju hindamise käigus mõjuala ulatust täpsustatakse. KSH läbiviimisel vaadeldakse, millised on erinevad võimalused DP realiseerimiseks ja hinnatakse nende võimaluste elluviimisega kaasnevat olulist mõju. Reaalseid alternatiive analüüsitakse, võrreldakse ning leitakse keskkonna seisukohalt parim alternatiiv. KSH käsitleb kolme alternatiivi. 0-alternatiiv on kavandatud tegevusest loobumine, st PHAJ DP-d ei kehtestata ja jaama ei rajata. Jätkatakse teiste piirkonda kavandatud arendustega (LPG, Muuga Tööstuspark jt). Alternatiiv 1 DP alusel kavandatav tegevus (Joonis 34). Maapealne ehituslik maht planeeritakse Muuga sadama tehnopargi alale. Veehaare alternatiivi 1 puhul tuleb Muuga sadama idapoolse lainemurdja merepoolsele küljele 15. Lainemurdja küljele kavandatav rajatis kujutab endast 72x49 m suurust betoonist konstruktsiooni, milles asub šaht vee juhtimiseks turbiinidele ja neli veevõtuava mõõtudega 3x3 m. Veevõtuavad on varustatud varjadega avade sulgemiseks avariide ja remonttööde puhul. Vee sissevool merest veehaardesse toimub merepoolse väliskontuuri kaudu 70 m laiuselt läbi võretatud sissevooluavade. Planeeritav ala hõlmab Tabel 8 nimetatud kinnistuid. Tabel 8. Detailplaneeringuga hõlmatavad kinnistud Kinnistu nimi Katastritunnus Maakasutuse sihtotstarve Klaukse tee 24504:004: % transpordimaa Klaukse tee :004: % tootmismaa Klaukse tee :004: % tootmismaa Klaukse tee 18a 24504:004: % tootmismaa Klaukse tee :004: % tootmismaa Planeeritav ala on hoonestamata, puudub ühendus tehnovõrkudega. Kinnistu loodepoolsel osal kasvab puistu. Pinnakatte paksus kavandatava tegevuse maismaa alal varieerub 2-5 m vahel. Pinnakatte moodustab peenliiv. Osaliselt on ala pinnakatteta. Aluspõhja moodustavad ülevalt alla kambriumi savid liivakivi vahekihtidega ning vendi savid ja liivakivid. Kristalliinne kivim algab absoluutkõrgusel -125 m. Veehaarde all levib vaid Kambriumi-Vendi veekiht. 15 AS Merin eelprojekt nr 694 oktoober 2009, 69 / 141

70 Joonis 34. Alternatiivi 1 põhimõtteline asukohaskeem Muuga sadama tehnopargis Alternatiiv 2 veehaare, šahtid ja graniidi töötlemissõlm tehissaarel Ihasalu lahes (Joonis 35). Ihasalu lahte rajatakse kõigepealt veehaarde rajamiseks vajalik saare osa. Tehissaare rajamise piirkond on näha Joonisel 1, punasega viirutatud ala Ihasalul lahes. Alajaam ja maa-alune veehoidla jäävad samasse kohta nagu alternatiivi 1 puhul, so Muuga sadama territooriumile. Saare rajamiseks kasutatakse liiva. Saare laiendamiseks tema lõplike mõõtmeteni kasutatakse veešahti rajamisel väljatavat pinnast. Saare rajamiseks on koostatud eelprojekt Muuga lahte planeeritava hüdroakumulatsioonijaama veehaare. Eelprojekt. AS Merin, töö nr 694. Tallinn, november 2009 ( 70 / 141

71 Joonis 35. Alternatiivi 2 põhimõtteline skeem kavandataval tehissaarel KSH läbiviimise käigus võib tekkida erinevaid leevendusvariante, mida vajadusel käsitletakse alternatiividena. AF-ESTIVO AS on arendaja tellimusel koostanud uuringu Maardu hüdroakumulatsioonijaama ehitamise eeluuring, mille üheks osaks oli hinnata potentsiaalseid PHAJ asukohti Eestis 17. Nimetatud töös on asukohti analüüsides kaalutud erinevaid aspekte, sh keskkonnaalaseid. Analüüsi tulemusena selgus, et parim reaalne asukoht on Muuga sadama tehnopargi ala ning ülejäänud asukohad tunnistati ebareaalseteks. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel tuleb KSH-s/KMH-s kirjeldada ja mõju hinnata reaalsetele alternatiividele ja 0-alternatiivile. Kuna Muuga sadam on ainus reaalne piirkond, siis sellest tulenevalt KSH aruandes teisi võimalikke asukohti ei käsitleta. 17 vt KSH programmi lisa 7 või 71 / 141

72 6. VASTAVUS ARENGUKAVADELE JA PLANEERINGUTELE 6.1. Muuga sadama arendusplaanid Käesolevas peatükis antakse ülevaade Muuga sadama arendusplaanidest. 18 Muuga sadama idaosa laiendus Muuga sadama arendusplaanide kohaselt laiendatakse sadamaala ida suunas olemasoleva konteinerterminali ja söeterminali vahelisel alal. 1) Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatud Muuga sadama idaosa laienduse I etapi käigus arendati välja 70 ha maad, millest ca 23 ha on merest hõivatud. Projekti raames pikendati 100 m võrra olemasolevat kaid nr 16 ning rajati uus kai nr 17 pikkusega 378 m ja sügavusega 14,5. Samuti loodi kuni 27 ha suurusele terminali alale valmidus superstruktuuri arendamiseks. Ühtlasi rajati kogu idaosa jaoks vajalik üldinfrastruktuur ühendusteed ja kommunikatsioonide põhivõrgustik. Uus terminal ja infrastruktuur kahekordistab senise Muuga sadama konteinerite käitlemisvõimsuse. 2) Muuga sadama idaosa laienduse II etapi rajamise valmidus on olemas. Selle etapi käigus on võimalus ehitada kailiini kuni 1772 m ulatuses, millest 120 m pikkune osa on sadamalaevastiku kai, ülejäänud 1652 m aga perspektiivse(te) terminali(de) kaid sügavusega 16 m. Terminalialale lisandub kuni 67 ha. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekt Muuga sadama idaosa ja tööstuspargi ühendamine: Muuga sadama idaosa ja tööstusparki ühendav viadukt Muuga Tööstuspark on eraldatud Muuga sadama idaosast Muuga raudteejaamaga. Viadukt üle 15 raudteeharu avaga pikkuses ca 450 m ühendab Muuga sadama idaosa tööstuspargiga ning sadamat põhi-magistraalidega ühendava maanteega. Viadukti ehitust rahastatakse Ühtekuuluvusfondist ning ehitustööd on projekti raames planeeritud läbi viia enne aasta lõppu. Muuga sadama Tööstuspargi raudteeühendus Tööstuspargi alale (ca 40 ha) on rajatud teedeühendus, kommunikatsioonid ja on ette valmistatud krundid: tulevastel omanikel/rentnikel on võimalik kohe superstruktuuri rajama hakata. Tööstuspargi kruntidele on plaanis ka rajada raudteeühendus Muuga jaamaga. Vabatsooni laiendus Muuga sadama idaossa AS Tallinna Sadam laiendab Muuga sadamas kehtestatud vabatsooni Muuga sadama idaossa, haarates sisse Muuga raudteejaama ja Muuga Tööstuspargi alad. Vabatsooni piirde pikkus on ca 7,1 km ja kulgeb piki AS Tallinna Sadam ja Muuga raudteejaama alade piiri. Pääs vabatsooni Muuga sadama idaosas on planeeritud lisaks olemasolevate pääslatele veel Nuudi teele Muuga Tööstuspargi, Söeterminali ja Muuga raudteejaama sissepääsuteele projekteeritavate autotranspordi ja jalakäijate pääslate kaudu ning Muuga-Maardu jaama ühendusteede raudteevärava kaudu. Muuga sadama pikemaajalised arendusplaanid: Lainemurdja rajamine (projekteerimine EL poolt kaasfinantseeritav) Pidev sadamategevuse laienemine nõuab, et üha rohkem tähelepanu pöörataks merenduse turvalisusele ning parematele laevade manööverdamistingimustele. Samas annab lainemurdjate ehi- 18 AS-i Tallinna Sadam koduleht: seisuga / 141

73 tus otseselt võimaluse täiendavaks kaubakäitlemiseks ilmastikutingimuste eest paremini kaitstud kaidel ja võimaliku laevaõnnetuse korral maandab laiema keskkonnakahju riski. Koostatud on lainemurdja projekt. AS-i Tallinna Sadam kolm Ühtekuuluvusfondi projekti on seotud Muuga sadama laiendamisega valmistati tehnilise abi projekti raames ette Muuga sadama idasuunalist laienemist, 2008.a algasid samas ehitustööd, mis lõppesid 2010.a ning 2010.a lõpus alustati Muuga sadama ja tööstuspargi ühendamise projekti raames uue viadukti rajamist Muuga sadamasse. Viimatinimetatud projekti raames rahastatakse ka Muuga vabatsooni laienduse ja tööstuspargi raudteede ehitust Muuga sadamasse. Projekti kestvus on kuni Kavandatava tegevuse seos Jõelähtme valla ÜP ja arengukavadega Jõelähtme valla üldplaneering (ÜP) kehtestati Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr 40. Üldplaneeringu koostas OÜ Maaplaneeringud. Kavandatava Muuga PHAJ DP ala jääb ÜP kohaselt tiheasustusalale (vt Joonis 36). Muuga PHAJ DP seletuskirja kohaselt muudab koostatav Muuga PHAJ detailplaneering kehtivat üldplaneeringut. Üldplaneeringu muutmise põhjendus vastavalt koostatava Muuga PHAJ DP seletuskirjale on avalik huvi: - võimaluste ja eelduste loomine keskkonnasõbraliku taastuvenergia tootmiseks ja elektrisüsteemi julgeoleku suurendamiseks; - töökohtade loomine. Joonis 36. Väljavõte Jõelähtme valla üldplaneeringust KSH eksperdi arvamus on, et pärast ÜP kehtestamist on Muuga sadam laienenud muuhulgas ida poole ning hetkel kehtivate DP-de kohaselt jääb kavandatav PHAJ olemasolevale sadamaalale (vt KSH vahearuande ptk 6.3). Kehtestatud DP-de alusel tuleb üldplaneeringut täiendada a Jõelähtme Vallavolikogu otsusega nr 538 vastu võetud teemaplaneeringu Rebala muinsuskaitseala asustust ja maakasutust suunavad tingimused seoseid kavandatava Muuga PHAJ-ga on käsitletud käesoleva vahearuande ptk-s 3.5 ja mõju muinsuskaitseobjektidele ptk-des 7.7.ja / 141

74 Jõelähtme valla arengukava (viimati muudetud a vallavolikogu otsusega nr 31) ptk-s 3.4 Maakasutus, ehitustegevus, territoriaalne planeerimine on toodud valla strateegia ja üldised eesmärgid, mis on sõnastatud järgmiselt: planeerimisel lähtutakse eelkõige säästva arengu põhimõtetest ning keskendutakse elukeskkonna kvaliteedi parandamisele. Jõelähtme vald on puhta looduse ja kõrge miljööväärtusega elukeskkond. Valla atraktiivsusele on olulised arhitektuur ja funktsionaalsus ning elamurajoonide sidumine tööstuse, puhke- ja rohealadega. Valla ruumilisel planeerimisel arvestatakse sellealase eesrindliku maailmakogemusega, kaasatakse valla elanikud ja ettevõtjad. Miljööväärtuste säilimise tagamiseks koostatakse teemaplaneeringud ja kehtestatakse kindlad normid maaüksuste suuruse ja hoonete ehitusstiili kohta. Maavarade säästlik kasutus ja keskkonnavaenuliku kaevandamise vältimine. Arengukava ptk-s 3.5 Keskkonna- ja muinsuskaitse on olukorra ülevaate kirjeldamisel märgitud, et Muuga ja Narva mnt tööstuspiirkond põhjustab tööstusmüra ja õhusaastet ning mere poolt toimub rannaalade erosioon, mis ohustab inimeste vara. Strateegilise eesmärgina nimetatakse arengukavas keskkonnariskidega arvestamist, nende ennetamist ja võimaliku mõju minimiseerimist ning kriisireguleerimiskava koostamist. Kavandatava Muuga PHAJ mõju inimese tervisele/piirkonna elanikele on käsitletud käesoleva aruande ptk-s 10. Arengukava ptk-s 3.8 Ettevõtlus ja turism on märgitud, et Muuga Sadama külgnemine valla territooriumiga tingib spetsiifilise ettevõtluse arenemise valla territooriumil. Samas on vallas asuvad mitmed tööstused potentsiaalseks ohuallikaks keskkonnale. Strateegilise eesmärgina on arengukavas märgitud järgmist: Jõelähtme vald väärtustab oluliselt keskkonnasõbralikku tehnoloogiat kasutavat ettevõtlust. Vald peab tegema igakülgset koostööd ettevõtjatega soodustamaks ettevõtlust, investeeringuid ja arengut. Vald väärtustab elanike elukeskkonda ning põhimõtet, et valla elanikul on võimalus leida tööd oma vallas. Jõelähtme arengukava tegevuskava lisas 1 on muuhulgas märgitud valla üldplaneeringu ja rohevõrgustiku teemaplaneeringu koostamist (2009/2010) ning ette nähtud selleks ka vastavad rahalised vahendid/eelarve. Samuti on tegevuskavas nimetatud Klaukse-Saviranna ja Kaberneeme rannakindlustuste rajamist, mille finantseerijaks on märgitud AS Tallinna Sadam ning Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Jõelähtme arengukava tegevuskava (projekt seisuga , ettepanekud volikokku) lisas 1 on aga ette nähtud valla ruumilise asustussüsteemi teemaplaneeringu (2010/2011) ja valla idaosa üldplaneeringu (2009/2011) koostamine. Tegevuskava lisas 5 (ptk Kolmanda sektori initsiatiivid) on nimetatud Saviranna ja Kaberneeme rannakindlustuste rajamist, kuid täpsustatud ei ole, kes, millal ja mis vahenditest nimetatud tegevuse plaanib ellu viia. Rannaprotsessidega seonduvat teemat on käsitletud käesoleva aruande ptk-s Mõjupiirkonna detailplaneeringute analüüs Kavandatava Muuga PHAJ mõjupiirkonnas (2 km) on algatatud ja kehtestatud mitmed DP-d, millest osa kattub ka kavandatava Muuga PHAJ DP alaga (vt Joonis 3 ja Joonis 37). Tabel 9 on nimetatud kavandatava Muuga PHAJ mõjupiirkonnas algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud, mida antud KSH raames analüüsiti. Nendest otseselt kavandatava Muuga PHAJ alaga on seotud järgnevad DP-d: - Uuetoa II DP; - Klaukse tee 1-10 ja lähiümbruse DP; - Klaukse I, Hoidla tee 17, Nuudi tee 69, Vahetusmaa 2, Muuga sadam 3 ja Muuga sadam 3R DP (LPG terminali rajamise DP); - Metsatagune, Eigimetsa ja Vanapere 1 maaüksuste DP. 19 Jõelähtme valla koduleht: seisuga / 141

75 Kavandatava Muuga PHAJ DP alale (v.a veehaarde osa) on 2000.a kehtestatud Uuetoa II DP, millega anti ehitusõigus 10 kuni 4-korruselise hoone ehitamiseks suuremahuliste raudteeveoste (vedelkaubad, puistematerjalid) tarbeks käibega 2-3 miljonit t/a a kehtestatud Klaukse tee 1-10 ja lähiümbruse DP jääb täielikult 2000.a kehtestatud Uuetoa II DP alale, st et selles osas on 2000.a planeeringut 2009.a planeeringuga muudetud a planeering kattub (v.a lõuna- ja kaguosa PHAJ DP alast) osaliselt ka kavandatava Muuga PHAJ DP alaga a on kehtestatud Nuudipere/Kordoni/Klaukse/Klaukse I ja Klaukse II DP, mida muudab suures osas 2011.a jaanuaris kehtestatud LPG terminali rajamise DP. LPG terminali rajamise DP ala piirneb loodest kavandatava Muuga PHAJ DP alaga. Otseselt vastuolus kavandatava Muuga PHAJ rajamine seoses kavandatava LPG terminaliga ei ole, kuid põhjalikult tuleb hinnata nende koosmõju ning seonduvaid riske (vt KSH aruande ptk 13) a algatatud Metsatagune ja Eigimetsa maaüksuste DP, millele liideti hiljem ka Vanapere 1 kinnistu, on kavandatava Muuga PHAJ osas on ainuke oluline elamuala DP, sest selle DP ala külgneb vahetult sadamaalaga. Nimetatud planeeringuga (DP ala suurus on 14,3 ha, katastriüksuse tunnused: Metsa-tagune 24504:004:1150; Eigimetsa 24504:004:0450; Vanapere :004:0313) soovitakse muuta maa sihtotstarvet (elamumaaks), planeeringuala on hetkel hoonestamata metsaala, mis asub Rebala muinsuskaitsealal. ÜP kohaselt on tegemist hajaasustusega, ala jääb ühtlasi rohevõrgustiku alale. Vallavalitsuse andmetel antud DP kohta täpsem info puudub (st planeering on alles koostamisel). Kuna kavandatav Muuga PHAJ planeeritakse rajada olemasolevale sadamaalale, ei ole see otseselt vastuolus lähedusse planeeritava elamualaga, küll aga on küsitav elamuala DP algatamine sadamaga külgnevale alale. Elamuala DP koostamisel tuleb selgitada, kas ja millistel tingimustel on elamuala võimalik sadamale nii lähedale rajada. Kuigi piirkonnas on algatatud ja kehtestatud ka teisi elamualade DP-sid (vt Tabel 9), ei ole need olulised, sest need ei paikne sadama vahetus läheduses ning on juba osa olemasolevast/perspektiivsest tihe- või hajaasustusest. Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele ja varale/piirkonna elanikele on käsitletud KSH vahearuande ptk-s 10. Ka Muuga PHAJ rajamise DP seletuskirjas on kirjeldatud seoseid kavandatava jaama DP alaga piirnevate kinnistuste DP-de osas, kuid KSH eksperdi arvates tuleks DP seletuskirja täiendada (eelkõige DP menetlemise hetkeseisu arvestades, vt Tabel 9). 75 / 141

76 Joonis 37. Kavandatava Muuga PHAJ asukoht/dp ala (tähistatud tumerohelise värviga) Muuga sadamaalal ning piirkonna DP-te suhtes 76 / 141

77 Tabel 9. Algatatud ja kehtestatud DP-d Muuga PHAJ mõjupiirkonnas DP nimetus Planeeringud Muuga sadamaalal Nuudipere/Kordoni/Klaukse/Klaukse I ja Klaukse II Uusküla küla Uuetoa II, Kammi, Kella I, Madise, Söödi I, Madise I, Matsu I, Madise II (Uuetoa II DP) DP algatamise aeg DP kehtestamise aeg DP koostamise eesmärk Äri-, tootmis-, transpordi- ja metsamaa planeerimine Ehitusõigus andmine 10 kuni 4 korruselise hoone ehitamiseks suuremahuliste raudteeveoste (vedelkaubad, puistematerjalid) tarbeks käibega 2-3 miljonit t/a. Muuga sadama idaosa Muuga sadama idaosa laiendamine ja arendamine Muuga sadama laienduse raudteed ja Muuga sadam 3 osa Taotleja Helmuth Haab, Priit Pihelpuu AS Tallinna Sadam Muuga sadama raudtee laiendamine AS Tallinna Sadam Nuudipere I Ja Nuudipere II Tootmismaa planeerimine AS Tallinna Sadam Väike-Kulbi, Hansu, Ingumardi, Uuetoa, Jüri I, VaheNõmme III, Madise III, Merevahe, Matsu II ja Mere Äri- ja tootmismaa planeerimine OÜ Aviles Grupp Klaukse tee 1-10 ja lähiümbrus Krundi piiride ja ehitusõiguse muutmine ning raudteeharu rajamine Klaukse I, Hoidla tee 17, Nuudi tee 69, Vahetusmaa 2, Muuga sadam 3 ja Muuga sadam 3R Sadamaalaga piirnevad/läheduses asuvad DP-d Uusküla küla AS Tallinna Sadam LPG terminali rajamine, ÜP muutev DP AS Tallinna Sadam Liiva Hoonestustingimuste ja kruntide sihtotstarve ning mereäärse ehituskeeluala ja selle režiimi määramine Pakti, Matsu III, Madise IV Maatulundusmaa (MT) muutmine tootmis-, äri- ja transpordimaaks Anu Sikka AS Tridens, OÜ Primedor 77 / 141

78 DP nimetus DP algatamise aeg DP kehtestamise aeg DP koostamise eesmärk MadiseSauna, Uuetoa ja Tamme-Hansu koostamisel MTM muutmine elamumaaks arvestades olemasoleva maastiku ja loodusliku fooni eripärasid Taotleja Tarmo Kell, Õnne Jaakre, Mihkel Kamm Jüri II koostamisel MTM muutmine äri- ja tootmismaaks Mentenon OÜ, Teet Saarepera Kallavere/Saviranna küla Söödi II MTM muutmine tootmismaaks Sven Vetevoog Metsatagune, Eigimetsa ja Vanapere koostamisel MTM muutmine elamumaaks (ÜP järgi hajaasustus, Rebala muinsuskaitsealal) Merike Metstak, Margus Metstak, Ene Päll, Kulno Jaagu Saviranna 50, 50a, 50b MTM ja elamumaa piiride muutmine Imbi Camille Rätsep Eigi koostamisel MTM muutmine elamumaaks, ÜP järgi tiheasustusala Planeeringud kaugemal mõjualas Kallavere/Saviranna/Ülgase küla Künka elamumaa krundi planeerimine Rebala muinsuskaitsealale Suur-Vanapere ja Vanapere MTM muutmine elamumaaks (27 elamukrunti ja 3 kaksikelamut) Martini MTM muutmine elamumaaks (kinnistu jagamine elamukruntideks), ÜP-t muutev DP, paikneb hajaasustusega Rebala muinsuskaitsealal Räästu Planeeringuga moodustatakse elamu-, maatulundus-, üldkasutatava ja teemaa katastriüksused Kalvi Vain I.Klimov, Nikolai Subbotion Jüri Päll Martin Bergman, Anton Ger Eduard Konjajev Jäätma I MTM muutmine elamumaaks Olga Saveljeva 78 / 141

79 DP nimetus DP algatamise aeg DP kehtestamise aeg DP koostamise eesmärk Taotleja Jäätma II MTM muutmine elamumaaks Galina Frantsusova Karineeme MTM muutmine elamumaaks, ÜP-t muutev DP, ranna ehituskeeluvööndi vähendamine veekaitsevööndi piirini Ristimäe koostamisel Kinnistu jagamine elamukruntideks Toomas Arkipus Kiige koostamisel MTM muutmine äri- ja tootmismaaks OÜ Idee ja Joonis Teigari koostamisel MTM muutmine elamumaaks, ÜP kohane tiheasustusala, perspektiivne elamumaa 79 / 141

80 6.4. Arengukavade ja muude strateegiliste planeerimisdokumentide analüüs Eesti elektrimajanduse arengukava aastani (ELMAK) on Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud a korraldusega nr 74. Keskkonnaamet kiitis 21 ELMAK KSH aruande 22 heaks a. Kavandatava Muuga PHAJ rajamise eesmärk on tasakaalustada elektrisüsteemi (nt tuuleenergia puudujääki) ning kavandatava jaama seosed ELMAK-iga on toodud käesoleva aruande ptk-s 1.1. Kavandatav tegevus on kooskõlas ELMAK-is püstitatud eesmärkidega. Ehitusmaavarade kasutamise riiklik arengukava on Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud a. Ehitusmaavarade kasutamise põhieesmärk on ehitusmaavaradega varustatuse tagamine, võttes arvesse nende maavarade nõuetekohast kvaliteeti, optimaalset hinda, minimaalset võimalikku veokaugust ning säästlikku ressursi- ja keskkonnakasutust. Ehitusmaavarade arengukava eesmärk on tagada maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja jääkidega. Ehitusmaavaradest lähtudes on arengukava kohaselt riigi huvi: - tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega; - luua tingimused kaevandamise ja kasutamise tehnoloogia igakülgseks arenguks, võttes tarvitusele kõik meetmed ehitusmaavarade ratsionaalseks kasutamiseks ning maavara ja keskkonna kaitsmiseks. Kavandatava Muuga PHAJ seos Ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukavaga (EMVRAK) avaldub eelkõige läbi jaama toimimiseks vajaliku maa-aluse süvise rajamise, mida võib käsitleda graniidi kaevandamisena. Kavandatavaid rajamistöid seoses graniidi kaevandamisega on kirjeldatud käesoleva aruande ptk-s 1.4. EMVRAK ptk-s 3.2 Ehitusmaavarade kaevandamis- ja töötlemistehnoloogia ning selle mõju keskkonnale on märgitud, et kristalliinse ehituskivi (graniidi) allmaakaevandamise käigus on otstarbekas kogu kaevandatud graniit purustada ja töödelda maa all ning kui põhjaveega seotud probleemid on projektis edukalt lahendatud, jääb põhiliseks keskkonnamõju tekitajaks kaevandusest väljaveetava maavara tõttu suurenev transpordikoormus. EMVRAK ptk-s 3.5 Ehitusmaavarade eksport ja import on märgitud, et Statistikaameti andmetel nii eksporditi kui ka imporditi graniiti või sellest valmistatud tooteid. Kuna kristalliinset ehituskivi (graniiti) Eestis EMVRAK koostamise ajal ei kaevandatud, siis on kogu arengukavas mainitud graniidi kogus Eestisse imporditud. Statistikaameti andmetel on aastatel Eestisse imporditud kokku graniiti 343 tuh t (sh looduslikku graniiti 58 tuh t), millest omakorda on eksporditud 74 tuh t. Kõige rohkem on imporditud Soomest ja Rootsist. Graniitkillustiku osas eraldi statistilisi andmeid ei koguta. [ ] Ehitusmaavarade impordi ja ekspordi suhe muutub tuntavalt siis, kui Eestis hakatakse kaevandama graniiti. EMVRAK ptk-s 3.8. Ehitusmaavaradega varustuskindlus ning prognoos aastani 2020 on märgitud, et Maanteeamet esitas arengukava koostamisel ehitusmaavarade vajaduse prognoosi suurte teeehitusobjektide rajamiseks ja teede hoolduseks ning remondiks aastatel maakondade kaupa. Maanteeameti prognoosi kohaselt on suuremate ehitusobjektide jaoks vaja muuhulgas graniitkillustikku ligi 2,1 mln m 3 (sh Harjumaal 0,8 mln m 3 ). Riigimaanteede remondiks ja hool- 20 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht: seisuga ELMAK KSH aruande heakskiitmise otsus: 22 ELMAK KSH aruanne: 23 Keskkonnaministeeriumi koduleht: seisuga / 141

81 deks kulub samal perioodil muuhulgas graniitkillustikku ligi 2,4 mln m 3 m 3 ). Täpsem ülevaade toodud arengukava lisas 5. (sh Harjumaal 0,3 mln KSH aruande ptk 1.4 Tabel 1 on toodud kavandatava jaama rajamiseks vajaliku väljakaevatava graniidi ligikaudne maht (5,5 mln m 3 ) ning ülevaade väljakaevandatava pinnase ja graniidi iseloomust/kvaliteedist ning selle võimalikust kasutamisest ehitusmaterjalina: Graniidi peal lasuvat pinnast, milleks on põhiliselt savi ja liiv, saab kasutada näiteks pinnasetäitena ammendatud kaevandustes või prügilate katmisel. Graniit aga on isegi juhul, kui tegemist ei ole väga kvaliteetse kivimiga, parem (tugevamate omadustega) ehitusmaterjal kui lubjakivi. Põhiline kasutusala oleks graniidil tõenäoliselt teedeehituses killustikuna. Lähima aasta jooksul on kavas välja ehitada E236 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee uus teelõik Koselt Mäoni. Lisaks on kavas Tallinna ringtee rekonstrueerimine ning ka planeeritav Balti raudtee (Via Baltica) vajab head ehitusmaterjali. Seega on graniidi suhtes tulevikus tõenäoliselt suur nõudmine ja see materjal läheb pärast väljakaevamist kindlasti kasutusse. Eeltoodust lähtudes võib öelda, et kavandatav tegevus (Muuga PHAJ rajamine) ei ole vastuolus eelnimetatud arengukavaga. Üleriigiline planeering Eesti 2010 valmis aastal Enne seda puudusid Eestis planeeringudokumendid, mis suunanuks ruumilist arengut kogu riigis. Vabariigi Valitsus kiitis üleriigilise planeeringu heaks ja kinnitas selle elluviimise tegevuskava a korraldusega nr 770-k. Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta ja selles määratletakse riigi kestliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Planeeringu sisuks on seada ruumilised alused regionaalarengu, asustuse, üleriigiliste transpordivõrkude ja tehnilise infrastruktuuri arengu suunamiseks, arvestades keskkonna eripärasid. Energeetika puhul võttis Eesti 2010 suuna järk-järgulisele üleminekule loodusliku gaasi ning taastuvate energiaallikate suuremale kasutamisele ning Eesti ühendamisele Läänemere piirkonna elektrivarustuse- ja gaasivõrkudega. Peamiseks elektrienergia tootmise allikaks on Eestis endiselt põlevkivi. Kuid juba aastaks 2016 võib oodata senise Eesti elektrienergiaga varustamise paradigma muutumist, kuna 2015.a rakenduva Euroopa Liidu direktiivi 2001/80/EÜ lisa III A osas sätestatud väävlisidumise taseme piirangute tõttu tuleb kuni kuus põlevkivil töötavat generaatoriplokki sulgeda 24. Energiasüsteemi tasakaalustamise temaatikat üleriigiline planeering Eesti 2010 ei käsitlenud. Vabariigi Valitsus algatas a korraldusega nr 32 Üleriigilise planeeringu Eesti koostamise, mille menetluse raames koostatud dokumentidega saab tutvuda järgmisel internetilehel: Eesti KSH 25 algatati Regionaalministri a käskkirjaga nr 23. Üleriigilise planeeringu Eesti peamine eesmärk on koordineerida ja suunata harukondlikke ja regionaalseid arengukavasid ning poliitikaid viisil, mis tagavad riigi soovitud ruumilise arengu. Eesti ei asenda ühtegi harukondlikku ega regionaalset arengukava ega poliitikat, vaid tegeleb nende kavade ja poliitikate ruumilise väljundiga. Üleriigilise planeeringu Eesti eelnõus on energeetika valdkonnas nimetatud järgmised eesmärgid: 1. Elektri tootmisvõimsuste arendamisel tuleb keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisvõimsused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult; 2. Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada läbi välisühenduste loomise Läänemereregiooni energiavõrkudega; 24 Üleriigiline planeering Eesti ( oktoobris 2011 avalikustatud versioon 25 Eesti KSH menetluse ülevaade: 81 / 141

82 3. Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses ja tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ning energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Üleriigilise planeeringu Eesti eelnõu kohaselt on tuuleenergeetika üks kõige olulisemaid valdkondi, kus uusi kohalikul taastuval ressursil põhinevaid energiatootmisvõimsusi saab suurendada. Tuuleenergeetikale on iseloomulik tootmismahu ajaline muutlikkus, mis osaliselt ei kattu tarbimisega, kuid Eesti hea tuulepotentsiaali tõttu on jõulised arengud selles valdkonnas juba lähitulevikus väga reaalsed. Energiatootmine tuulikuparkides eeldab tasakaalustusvõimaluste olemasolu. Selleks tuleb välja arendada tugevad ühendused välisvõrkudega ja kiirestireageerivate kompensatsioonijaamade või salvestusjaamade võrk. [ ] Väga oluline on energia salvestamisvõimaluste parandamine. Eestile on oluline olla aktiivne energia salvestusvõimaluste uurimisel ja vastavate tehnoloogiate rakendamisel 26. Eeltoodust lähtudes võib öelda, et kavandatav tegevus (Muuga PHAJ rajamine) aitab kaasa üleriigilise planeeringu Eesti eesmärkide saavutamisele (on planeeringuga kooskõlas), kuna PHAJ rajamise eesmärk on energiasüsteemi tasakaalustamine. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused on kehtestatud 2003.a. Kavandatava tegevuse seoseid eelnimetatud teemaplaneeringuga, olemasoleva olukorra kirjeldust ning mõju rohevõrgustiku toimimisele ja väärtuslikele maastikele on käsitletud KSH aruande ptk-des 3.4.6, 7.6.3, ja Üleriigiline planeering Eesti ( oktoobris 2011 avalikustatud versioon 82 / 141

83 7. PHAJ RAJAMISEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESK- KONNAMÕJUD 7.1. Mõju põhjaveele Järgnev mõju hinnang lähtub põhimõttelisest ehituskontseptsioonist, sest KSH koostamise ajal ei olnud olemas Muuga PHAJ eelprojekti, mis annaks täpsemad andmed riskihindamiseks ja konkreetsete leevendusmeetmete väljatoomiseks. Riski hindamisel on seega arvestatud pigem negatiivset stsenaariumi ja leevendusmeetmed on antud kohati suunistena, mis vajavad projekteerimise etapis täpsustamist. Alltoodud käsitlus kehtib nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral, v.a merevee sissetungi võimalus alternatiivi 2 korral, millele on allpool tähelepanu juhitud. Ehitusaegne mõju põhjaveele on sarnane Maardu II graniidikaevanduse KMH käigus läbi viidud uuringule 27. Positiivne erinevus võrreldes sellega on asjaolu, et pealmisi pinnasekihte, mis Maardu II graniidikaevanduse juures esinesid, käsitletavas asukohas ei ole. Puudub diktüoneemakilt ja sellega seotud isesüttimise oht. Samas aga on lähedal meri ja põhjavee suure eemalduse korral võib tekkida depressioonilehter, mis ulatub mereni, ja soolane vesi võib tungida põhjavette. Tunnelite ja kambrite seinad tsementeeritakse kaevamise eelselt (pregrouted; vt ptk 1.4). Juhul kui põhjavee sissevool on vastab astmele lekkiv või on projekteeritust suurem, on nende seinad ka pärast kaevetöid tsementeeritud (post grouted). Tsementeerimise maht sõltub kivimi omadustest ja sellest, kui palju põhjavett võib voolata tunnelisse. Vee sissetungi täielikult välistada ei ole võimalik. Soome eksperdi Mikael Takala kogemuse kohaselt loetakse tavapäraselt tunneli kuivuse astmeid järgmiselt: väga kuiv, kui vee sissetung on <5 l/min/100 m (<7,2 m 3 /ööp/100 m); niiske, kui vee sissetung on 5-15 l/min/100m (7,2-21,6 m 3 /ööp/100 m); mõõduka sissevooluga l/min/100m (21,6-43,2 m 3 /ööp/100 m); lekkiv 30 l/min/100 m (43,2 m 3 /ööp/100 m). Tõenäoliselt on teatud määral vältimatuks keskkonnamõjuks Kambriumi-Vendi põhjavee ehitusaegne lekkimine veekihi läbindamise ajal. Survelise põhjaveekihi läbimine on tehniliselt keerukas ja põhjavee lekkimise täielik vältimine võib osutuda ülemäära kulukaks. Põhjavee juurdevool läbindustesse tuleb hoida kontrolli all. Põhjavee sissevoolu maht šahti või tunneli läbindamisel ei tohi kokku ületada 500 m 3 /ööpäevas, mida peetakse Eestis juba oluliseks põhjaveevaru mõjutavaks veevõtuhulgaks. Samas tuleb silmas pidada ka eelnevalt antud tunneli kuivuse astme määrasid ja mitte planeerida ehitust lekkiva vee sissevooluga. Väljapumbatav vesi tuleb suunata tiikidesse, mille kaudu vesi voolab kraavi ja sealt edasi merre. Tiikide vajadust selgitatakse käesolevas peatükis allpool. Põhjavee reostamise ohu välistab veepidemete läbinduste nõuetekohene isoleerimine. Seega suurim ehitusaegne oht reostuseks on graniidi peal lasuvate pinnaste väljakaevamine. Sel ajal tuleb olla eriti hoolikas võimalike reostusohtlike seadmete käitlemisel kaevanduse piirkonnas. Lisaks sellele on alternatiivi 2 puhul oht merevee sissetungiks mere alla tehtava tunneli juures. See oht on oluliselt väiksem alternatiivi 1 korral. Oluline negatiivne keskkonnamõju võib tekkida šahtide läbindamisel tekkiva avarii tagajärjel. Kuigi selline avarii on hoolika töö korral vähetõenäoline, peab selle likvideerimiseks valmis olema. Vastav tööde kava tuleb koostada tööprojekti koostamise käigus ja peab olema rakendatav nii ehitusperioodil kui ka PHAJ töö ajal. Avariide likvideerimise tehnilised lahendused Maardu II graniidikaevanduse tarbeks on välja töötatud OÜ Inseneribüroo Steiger poolt 28. Nimetatud tööd saab 27 Maardu II graniidikaevanduse KMH aruanne. AS Maves, Tallinn Maardu II graniidikaevanduse mäetööde tehnilised lahendused. I kd, peatükk 9. OÜ Inseneribüroo Steiger, / 141

84 ka käesoleva projekti juures aluseks võtta, kuid see tuleb kohandada PHAJ tehnilisele projektile ja ehituse ajakavale vastavaks. Põhjavee mõju hindamiseks avariiolukorras uuriti planeeringuala ümbruses asuvate puurkaevude andmeid ja analüüsiti Maardu graniidimassiivi täiendavaid geoloogilis-hüdrogeoloogilisi uuringuid 29. Lisaks võrreldi neid andmeid Maardu II graniidikaevanduse KMH käigus läbi viidud uuringutega. Andmetest selgub, et põhiline oht põhjaveele on Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjaveekihi läbimise ajal. Kuna põhjavee liikumine Cm-V veekompleksis ei toimu enamasti kivimmassiivis mitte ühtse frondina, vaid struktuurselt eelistatud tsoone (lõhetsoonid väiksemate filtratsiooniliste omadustega kihtide lael) pidi, arvestati järgneval analüüsil teadaolevalt kõige suuremaid filtratsiooniomadusi ja seega suuremaid õnnetuse tagajärgi, mida käesoleva analüüsi koostaja oskas ette näha. Avariiline vertikaalseina purunemine põhjaveekihis võib halvimal juhul tähendada vee sissevoolu l/s ehk m 3 /h. Seega peatõste-, abi- või veetõstešaht täituksid kõige kiiremate vooluhulkade juures umbes 1-9 tunni jooksul, seda juhul, kui kogu šaht või tunnel on juba välja ehitatud. Selline õnnetus tähendaks veetaseme alanemist 1-2 km raadiuses ja veetaseme taastumine võib võtta umbes kuu aega. Suure tõenäosusega ei sea veetaseme alanemine ohtu lähedal asuvaid puurkaeve. Erandiks võib olla vaid Muuga sadama puurkaev (keskkonnaregistri kood PRK ) juhul, kui õnnetus toimub merevee sisse- ja väljavoolutunneli ehitamise ajal. Eelnevad arvud ei kehti juhul, kui vesi saaks takistamatult voolata kõikjale planeeritava PHAJ maa-alustesse kambritesse (mahuga m 3 ), mitte üksnes veekihti läbindavasse šahti. Sellisel õnnetusel oleksid juba pikaajalisemad negatiivsed keskkonnamõjud, mille täpset ulatust on raske määrata. Sõltuvalt vee sissevoolu kiirusest võib oletada, et maa-alused kambrid koos šahtidega täituksid 0,5-2 kuu jooksul ja veetaseme taastumiseks kuluks vähemalt aasta. Sellise õnnetuse korral ei saa välistada, et ühegi puurkaevu veevõtt ei ole ohus, kuna antud juhul on kindlasti ohustatud PHAJ-st allavoolu (ehk mere poole) jäävad kaevud. Selle põhjuseks on asjaolu, et looduslikult lõunast põhja nende kaevude suunas voolav vesi muudab suunda ja sõltuvalt nende kaevude veevõtu kogusest võib vee pealevool hakata tulema mere poolt. Alljärgnevalt on toodud lähimad puurkaevud kaardil (Joonis 38). Tabel 10 on esitatud 2 km raadiuses asuvad otseselt ohustatud puurkaevud. 29 Maardu graniidimassiivi täiendavad geoloogilis-hüdrogeoloogilised uuringud. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, / 141

85 Joonis 38. Puurkaevud ja nende keskkonnaregistrikoodid seisuga planeeringuala piirkonnas Tabel 10. Puurkaevude põhiandmed 2 kilomeetri raadiuses PHAJ põhilistest šahtidest ( ) Registrikood Puurimise aasta Põhjaveekihtide stratigraafilised indeksid Puurkaevu sügavus Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala (* PRK V2gd 161 m 30 m PRK V2gd 158 m 50 m PRK V2gd 178 m 50 m PRK V2gd 140 m 50 m PRK PR1 212,8 m 50 m PRK V2vr 75 m 50 m PRK V2vr 90 m 50 m PRK V2gd 170 m 50 m PRK V2vr 120 m 10 m PRK V2vr 110 m 50 m PRK V2vr 105,5 m 10 m *) Keskkonnaregistris märkimata sanitaarkaitseala suuruseks on võetud 50 m 85 / 141

86 Lähim planeeringualast allavoolu jääv puurkaev on Muuga sadama puurkaev (keskkonnaregistri kood PRK ). Ette on näha, et juhul, kui midagi läheb valesti, ilmnevad selles puurkaevus esimesena PHAJ rajamisega kaasnevad mõjud põhjaveele. Olemaks valmis selge mõju korral puurkaevudele vajadusel sellest mõjust tulenevat veetaseme alanemist kompenseerima, peab välja selgitama olemasoleva veevõtu ja veetaseme kõikides 2 km raadiusesse jäävates puurkaevudes (Joonis 38). Selleks on vaja aasta enne kaevandamistööde alustamist läbi viia veetaseme mõõtmised 12 kuu jooksul sagedusega vähemalt kord kuus. Samaaegselt tuleb kindlaks teha puurkaevude veevõtt sellel perioodil. Vastavalt eelnevale põhjendusele tuleb lähtuda põhimõttest, et põhjavett puudutavad avariid võivad sõltuvalt selle ulatusest omada olulist negatiivset keskkonnamõju ja seda teemat tuleb käsitleda ka projekteerimise käigus. Vajalik on tegevuskava avariiolukorras tegutsemiseks. Ühe meetmena tuleb maa-alune kompleks projekteerida ja ehitada nii, et erinevaid maa-aluseid osasid saaks teistest veekindlalt eraldada. See tähendab, et šahte ja tunneleid peab saama veekindlalt eraldada kompleksi ülejäänud maa-alustest osadest. Lisaks tuleb maa-alune basseiniosa välja ehitada kambritena, mida saab samuti üksteisest eraldada. Vee ja külgkivimite sissevoolu korral šahti tuleb valada betooni šahti põhja veesegusele pinnale. Selle tulemusel tekib kahjustatud šahti osale veekindel tõke ja lisavett ei imbu juba tekitatud tühimikku. Seejärel tuleb pumbata betoneeritud šahti põhjas asuv vesi settetiikki. Edasi peab tegelema veepideme taastamisega, mille järel võib ehitustöid jätkata. Graniidis asuvate kambrite kompleksi sissevarisemine peaks olema välistatud juhul, kui jälgitakse kõiki projekteerimise nõudeid ja töid tehakse tehnoloogiliselt korrektselt. Vee sissevool on võimalik pragude ja lõhede kaudu, mille tsementeerimine on olnud puudulik. Juhul kui suur vee sissevool siiski toimub, tuleb kasutada järgnevaid meetmeid: sissevoolava vee väljapumpamine; kambrite sulgemine ajutiste veekindlate tõketega (rauduksed); kambrite sulgemine statsionaarsete veekindlate tõketega (rauduksed); Veetõkete lahendused ja ehitamise järjekord tuleb lahendada projektis selliselt, et tõkkeid saaks kasutada nii ehituse ajal kui ka käitamise perioodil. Šahtide läbindamisel on vaja vaatamata tehnilistest ettevaatusnõuetest kinnipidamisele välja pumbata siiski mingi hulk vett. See vesi võib kohati olla väga hõljumirohke ja seda ei tohi otse looduslikku pinnavette lasta. Sellel põhjusel on tööstusterritooriumile vaja planeerida settebasseinid. Settebasseine peab olema kaks või enam, et võimaldada mõne settebasseini sulgemist ja puhastamist teise töötamise ajal. Settebasseini läbinud vett võib Võerdla peakraavi kaudu edasi merre juhtida või taaskasutada käesoleval objektil, näiteks killustiku loputusveena, mis taas tiiki tagasi juhitakse. Tiigist eemaldatava heljumi ladestamiseks tuleb planeerida koht. Esimeses etapis tuleb šahtide läbindamisel väljapumbatavast veest eraldada maksimaalselt heljum ning muud keskkonnale kahjulikud produktid (viimase tekkevõimalus on vaja välja selgitada tehnilises projektis). Teises etapis graniitkillustiku ja/või plokikivi tootmisel kasutatavast veest tuleb eraldada tootmisprotsessi jäägid ja jämedamad tolmuosakesed. Seda kõike peab olema võimalik teha planeeritavale alale ehitatavates settetiikides, mistõttu antud settetiigid tuleb välja ehitada enne kaevetööde alustamist. 86 / 141

87 7.2. Mõju välisõhu kvaliteedile Muuga PHAJ ehitusaegsed peamised tolmu tekitavad protsessid maa all on puurimis- ja lõhketööd, kaevise laadimine ja vedu ning purustamine ja sorteerimine, maa peal kaevise laadimine vagunitesse ja maa-aluse ruumi ventileerimine. Puur-lõhketööde protsessis eraldub enamus tolmu lõhkamise käigus. Puurimistööde käigus tekkiv tolm on seejuures väikese osatähtsusega, see püütakse kinni vastavate tsüklonitega kohe puurimise protsessis. Kaevise laadimisel ja veol esineb kolm tolmu tekitavat protsessi: materjali puistamine kopplaadurilt kallurisse, kalluri ja kopplaaduri liikumisel koormalt õhku paiskuv tolm ning rataste alt õhku paiskuv tolm. Purustus- ja sorteerimisprotsessil tekitavad tolmu materjali kaadamine kallurilt purustisse, esimese- ja teise astme purustamine ning sorteerimine. Muuga PHAJ saasteallikad arvuliselt: P-1 Tõstetorni ventilatsioon H = 40 m D = 3,0 m Vt = 100 m 3 /s T = 20ºC Emissioon 0,012 g/s P-2 Raudteevagunite laadimissõlm H = 15 m D = 3,0 m Vt = 3,29 m 3 /s T = 20ºC Emissioon 0,17 g/s Koosmõju modelleerimisel on kasutatud söeterminali (Coal Terminal) saasteallikaid järgmiselt: C-1 Söe laadimine laeva H = 10 m D = 0,5 m Vt = 1 m 3 /s T = 20ºC Tööaeg aastas 3200 tundi Mõõtmiste alusel olemasolevates söeterminalides on maksimaalseks tolmuvoo kontsentratsiooniks saadud 0,85-1,37 mg/m 3, keskmiseks aga 0,2 mg/m 3. Antud arvutuses võetakse aluseks tolmu kontsentratsioon 2 mg/m 3, sest see on maksimaalne projekteerija poolt välja pakutud tase. Emissiooniks saadakse sel juhul samuti 1 g/s. C-2 Raudteevagunite tühjendussõlm H = 15,0 m D = 1,0 m 87 / 141

88 Vt = 10 m3/s Tolmu kontsentratsioon 1,3 mg/m 3 T = 20º C Tööaeg aastas 6000 tundi, raudteevagunite tühjendamiskiirus 1600 tonni tunnis. M = 1,3 x 10 = 13 mg/s, s.o 0,013 g/s Tolmu tekkimise vähendamiseks või selle kinnipüüdmiseks on Muuga PHAJ ehitamisel võimalik rakendada kahte meetodit: 1) Niisutamine. Enne lõhkamist niisutada lõhatav ala ning pärast lõhkamist niisutada lõhatud materjal. Samuti on võimalik tolmu püüdmine kaevanduse õhust pihustite süsteemiga. Niisutussüsteemide efektiivsus varieerub 30-60% juures, olenevalt tingimustest ja kasutatavast tehnikast. Antud süsteemid on küllaltki lihtsad, kuid suurevee kuluga (v.a mäemassi niisutamine); 2) Filtreerimine. Efektiivsem moodus tolmu püüdmiseks on kasutada tolmukollektoreid. Tolmu kollektoreid on võimalik kasutada nii maa all kui ka maa peal. Seadmete efektiivsus võib olla kuni 90%. Maa all tekkinud tolm võib jõuda maapinnale läbi ventilatsiooni- ja kaldšahti. Mööda ventilatsioonišahti liikuv tolm, mis on mäetöödest tekkinud, jõuab praktikas suuremas osas enne maapinnale jõudmist sadestuda. Lisaks erinevate leevendusmeetmete kasutamisele on maapinnale jõudev tolmu hulk hinnatavalt madal. Seda kinnitab ka töötava Nordkalki kontsernile kuuluv Tytyri lubjakivikaevanduse näide, kus 300 m sügavuselt maa peale jõudvat tolmu pole täheldatud ja seega pole olnud ka vajadust selle mõõtmiseks 30. Maa alt õhku paiskunud tolmu täpne kogus Muuga PHAJ rajamise puhul selgub siiski alles kaevandamistööde käigus konkreetsetel mõõtmistel ning seejärel saab vajadusel võtta kasutusele ka leevendusmeetmeid. Muuga PHAJ ekspluatatsiooniperioodil on õhku emiteerivad saasteainete kogused marginaalsed Modelleerimise tulemused Maapinnalähedaste kontsentratsioonide arvutusmetoodika vt ptk Modelleerimise tulemused on esitatud KSH aruande Lisa 7 joonistel 1-8: - Joonis 1. Üldtolmu maksimaalne 24 h keskmine kontsentratsioon Muuga PHAJ-st, alternatiiv 1 - Joonis 2. Üldtolmu maksimaalne 24 h keskmine kontsentratsioon Muuga PHAJ-st, alternatiiv 2 - Joonis 3. PM 10 maksimaalne 24 h keskmine kontsentratsioon Muuga PHAJ-st, alternatiiv 1 - Joonis 4. PM 10 maksimaalne 24 h keskmine kontsentratsioon Muuga PHAJ-st, alternatiiv 2 - Joonis 5. Üldtolmu maksimaalne 24 h keskmine kontsentratsioon, koosmõju söeterminaliga, alternatiiv 1 - Joonis 6. Üldtolmu maksimaalne 24 h keskmine kontsentratsioon, koosmõju söeterminaliga, alternatiiv 2 - Joonis 7. PM 10 maksimaalne 24 h keskmine kontsentratsioon, koosmõju söeterminaliga, alternatiiv 1 - Joonis 8. PM 10 maksimaalne 24 h keskmine kontsentratsioon, koosmõju söeterminaliga, alternatiiv 2 Muuga PHAJ emissioon eraldivõetuna on esitatud joonistel 1-4, koosmõjus söeterminaliga joonistel Maardu graniidikaevanduse KMH aruanne, AS Maves 88 / 141

89 Modelleerimise tulemustest on näha, et Muuga PHAJ emission on suhteliselt väike nii üldtolmu kui ka PM 10 osas. Normidele (vt ptk 4.2.2) vastav välisõhu saastetase saavutatakse detailplaneeringu ala piires nii üldtolmu kui ka PM 10 puhul. Alternatiivi 1 ja alternatiivi 2 vahel olulisi erinevusi ei ole Radoon Radooni peamine allikas on pinnas. Inimese elukeskkonnas võib sellele lisanduda ehitusmaterjalidest ja sügavamate veekihtide majandus- ja joogiveest eralduv radoon. Pinnases ja ehitusmaterjalides tekib radoon nendes leiduva 238U tütarelemendi raadiumi (226Ra) radioaktiivsel lagunemisel. Tekkivast radoonist eraldub pinnast või ehitusmaterjali moodustavate tahkete osakeste vahelisse õhku üldjuhul 15 40%. Kui palju radooni eraldub, oleneb kivimi (või ehitusmaterjali) poorsusest ja lõhelisusest: mida poorsem ja lõhelisem, seda rohkem eraldub. Ülejäänud radoon jääb pinnase tahketesse osakestesse või kivimisse, kus temast edasisel radioaktiivsel lagunemisel tekib stabiilne plii-isotoop 206Pb. Vees kujuneb radoon nii otse vees lahustunud kui ka veekihti moodustavates kivimites leiduva raadiumi radioaktiivsel lagunemisel. Elukeskkonnas ei tohiks inimestele mõjuv kiirgusdoos ületada 4 6 msv/a. Vastasel korral tuleks rakendada meetmeid vähendamaks looduskiirguse taset. Õhus oleva radooni sisalduse mõõtühik on Bq/m³. Iga 48 Bq/m³ radooni aasta keskmisena elukeskkonna siseõhus lisab aastas 0,8 1 msv kiirgusdoosi. Sellest lähtudes on radoon ka elumajade siseõhus olulisim kiirgusallikas, mille kontsentratsioon ei tohiks ületada Bq/m³. Välisõhus varieerub radoonisisaldus vahemikus 3 20 Bq/m³. Eesti ühekorruseliste elumajade siseõhus on see näitaja 92 Bq/m³, kuid võib ulatuda kuni Bq/m³. Radoon on suitsetamise kõrval olulisemaid kopsuvähi põhjustajaid. Et radooni kahjulikku toimet inimeste tervisele vähendada, on eluruumide siseõhus kehtestatud radoonisisalduse lubatud piirsisaldused: USA-s 150 Bq/m³ ja enamikus Euroopa maades, sh Eestis, 200 Bq/m³. Antud teemat on käesolevas aruandes käsitletud, sest nii sügavas maa-aluses rajatises on radoonitaseme kõrgendatud sisalduse oht väga tõenäoline. Ühes või mitmes läbitavas pinnasekihis võib loodusliku radoonieralduse suurus olla üle lubatud siseõhu piirsisalduse. Seda ohtu tuleb projekteerimisel ja ehitusel arvestada ning vastavad meetmed kasutusele võtta. Maakoorest väljapääsenud radoon hajub atmosfääris ja seega on välisõhus radooni kontsentratsioon väga väike. Maailma keskmiseks välisõhu radooni tasemeks on hinnatud 10 Bq/m³. Eestis on mõõtmistulemused jäänud vahemikku 3 5 Bq/m³. Lisaks on Soomes läbiviidud mõõtmised näidanud, et hoonest väljuva radoonieemaldusrajatise kõrval on radoonitase normi piires, vaatamata sellele, et hoones endas oli ilma vastava süsteemita radoonitase ületatud umbes viis korda. Seega väljaspool planeeritud rajatist ei ole radoonitase inimese tervist ohustav. Radooni puudutava analüüsi juures on võetud aluseks artikkel ajakirjast Eesti Loodus 5/2005: Petersell, V; Mõttus, V; Täht, K Nähtamatu ohuallikas. Eestimaa pinnases, Eesti kiirguskaitsekeskuse ( ning Soome kiirguskaitsekeskuse ( andmed Müraga seonduv mõju Alternatiiv 1 Peamine müra mõju ümbruskonnale PHAJ poolt avaldub selle rajamisaegsel perioodil, mis kestab kokku kuni 6 aastat. Rajamisperioodi esimestel aastatel tuleb arvestada, et kaevandamistegevus toimub suures osas maa peal ning müra mõju on sel ajal kõige suurem. Müra modelleerimisel on arvestatud ka maapealse ehitustegevuse esimeste aastate olukorraga, mis on n.ö halvim situatsioon. Sealt edasi võib juba arvestada väiksemate müratasemetega. Rajamisaegset müra tekitavad tegevused on 89 / 141

90 analoogsed graniidikaevanduses toimuvate tehnoloogiliste protsessidega, seetõttu on müra hindamiseks võimalik kasutada piirkonnas eelnevalt teostatud mürauuringutes kasutatud vajalike lähteandmeid 31. Müra hindamisel arvestatakse sotsiaalministri 04. septembri 2002.a määruses nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid" toodud müra normtasemetega (vt Tabel 4). Vastavalt määrusele peab kõikide masinate ja seadmete müra jääma vastavalt IV kategooria tööstusterritooriumile kehtestatud normide järgi päevasel ajal 65 db ja öösel 55 db piiresse. Elamualadel (II kategooria ala) kehtivad tööstusmürale müra taotlustaseme nõuded päevasel ajal 50 db ja öösel 40 db ning liiklusele vastavalt päevasel ajal 55 db ja öösel 45 db. Tuleb arvestada, et raudteeliiklusest tingitud müratasemed on lubatust kõrgemad juba praegu Muuga raudteejaama ja Nuudi tee vahel on müratasemed elamute juures üle lubatud piirtaseme öösel (45 db). Müra modelleerimisel ja hindamisel on arvestatud Uusküla küla ja Muuga raudtee vahelisel alal asuva müratõkkega, mille kõrguseks on 4,8 meetrit. Rajamisaegse mõju hindamisel on müra arvutustesse raudteeliiklusele lisatud ka Muuga sadama söeterminali raudteeliiklus. Kaevandamisprotsess Rajamisaegsest tegevusest tulenev müra seostub põhiliselt graniidi kaevandamisprotsessiga. Grandiidikiht asub konkreetsel alal umbes 140 meetri sügavusel maapinnast. Seetõttu toimuvad graniidi lõhkamistööd ja purustamine maa-all ( 140 meetri sügavusel) ning materjal transporditakse maa peale tõsteskipi 32 (vt Joonis 39) kinnises betoonist hoones (kõrgus kuni 80 meetrit maapinnast). Esimese ja teise astme kaevise purustamine toimub maa all ja järelpurustamine maapealses purustus-sorteerimissõlmes, mis asub tõsteskipi suletud ruumis. Seejärel laetakse killustik kohe kinnise konveieriga raudteele või veoautodele. Kõige mürarikkam tegevus on seejuures killustiku ümberkallamise hetk, kui materjal puistatakse konveieri ja vagunite kasti. Kõik konveierliinid asuvad suletud galeriis, mis tõkestab müra levikut, ja konveieri liikumise poolt tekitatav müra on piirkonnas väheolulise iseloomuga. Põhilised müra tekitavad tegevused on seega kaevandamise algusjärk kaevandusmasinatega, killustiku kallamine ja laadimine rongivagunitele, raudtee ja veoautod, mis sõidavad juhul, kui ronge ei saa kasutada. Vt Tabel 11, milles on esitatud kaevandusmasinate spetsifikatsioonid ja nende tekitatud müratasemed. 31 Planeeritava Maardu II graniidikaevanduse maapealse tehnoloogiakompleksi poolt tekitatava müra prognoos mäeeraldusega piirnevatel aladel päevasel ja öisel ajal. Tervisekaitseinspektsiooni kesklabori füüsika labor. Tallinn Tõsteskipp on rajatis kaevise maapinnale tõstmiseks 90 / 141

91 Joonis 39. Tõstetorn ehk skipp (näide) 33 PHAJ alale on ette nähtud ka t suurune puistematerjalide ladu erakorraliste olude jaoks, kui ei ole võimalik otse killustikku tõsteskipist konveierile ja vagunitele laadida. Sel juhul tekitavad laoplatsil materjali ladustamisel müra buldooserid ja kopplaadurid. Olukorda, kus materjali hoiustatakse laoplatsil, esineb väga harva, kuna kõige kasulikum on materjal koheselt alalt välja vedada, mida teostatakse eespool nimetatud kinnise konveieri ja seejärel rongide abil. Müra modelleerimisel on arvestatud, et korraga teostab platsil tööd üks buldooser ja üks kopplaadur. Müraarvutustes on arvestatud ka müraga, mis tekib killustiku puistamisel konveiervagunisse. Arvestatud on, et kogu rajamisaegne tegevus kestab 15 tundi päevas 34 ja öisel perioodil kaevandamist ei toimu. Kokku toimub kaevandamine aastas 300 päeval. Tabel 11. Kaevanduses kasutatavate tööstusmasinate ja -seadmete müratasemed 35 Masina- või seadme tüüp Masina spetsifikatsioonis antud müratase 15 m kaugusel müraallikast, L max db(a) Buldooser 85 Kopplaadur 80 Ventilatsiooniseadmed 85 Tõsteskipp 65 Ventilatsiooniseadmed Ventilatsioonišahte on võimalik kasutada koos ühiste graniidikaevandusšahtidega, mis tähendab, et graniidi purustamisel ja masinate tegevusel levib müra ventilatsiooniseadmete kaudu maapin- 33 Maardu II graniidikaevanduse mäetööde tehnilised lahendused. III köide. Töö nr 08/0339. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tallinn Päevane periood Eestis on ajavahemik kl Planeeritava Maardu II graniidikaevanduse maapealse tehnoloogiakompleksi poolt tekitatava müra prognoos mäeeraldusega piirnevatel aladel päevasel ja öisel ajal. Tervisekaitseinspektsiooni kesklabori füüsika labor. Tallinn / 141

92 nale. Müra hindamisel on vajalik määrata võimalikud müratasemed tuulutusavade otstes ja nende asukohad. Ehitusperioodil tuleb arvestada kaevanduse puhul esitatud nõuetega, mis tähendab, et maksimaalne ventileeritav maht on 5,4 miljonit kuupmeetrit, mis on väiksem kui teistes sarnastes graniidikaevandustes kasutatavates ventilatsiooniseadmetes. Maardu graniidikaevanduse KMH mürauuringus on ventilaatoritele müratasemetena kasutatud Tabel 11 esitatud väärtust. Samu väärtusi kasutati ka käesoleva KSH käigus, kuna tegemist on sarnase situatsiooniga - graniidi kaevandamise ja sellest tuleneva müraga maa peal. Ventilatsioonisüsteemide puhul tuleb aga arvestada, et ventilatsioon ei tööta eespool nimetatud täisvõimsusel kogu rajamisaegse perioodi jooksul, vaid ainult ehitusperioodi lõpus, kui kaevandamine on jõudnud maksimaalsele sügavusele maa alla. Müra modelleerimine teostati situatsioonis, kus ventilatsioon töötab maksimumtasemel, et selgitada välja n.ö halvim müraolukord keskkonnas. Raudteevedu Ehitusperioodil kasutatakse graniitkillustiku väljaveoks nii raudteed kui ka autotransporti. Raudteetranspordi jaoks rajatakse projektalale olemasoleva Muuga sadama raudteelõiguga paralleelselt uus raudteeharu, mis ühendatakse seejärel sadamat teenindava raudteega. Muuga raudteel on kasutusel diiselkütusega ameerika vedurid, mille müratasemed on mõõdetud Muuga idasadama laiendamise KMH-le teostatud müraprognoosis 36. Nimetatud aruandes on müra mõõtmised teostatud ka kogu rongi koosseisu liikumisele ja pidurdustegevustele, mida kasutati ka käesolevas mürauuringus, sest raudteel aset leidvad tegevused ning müraallikad on mõlemal juhul ühesugused. Ka Muuga PHAJ rajamise puhul ei saa raudteeliiklust käsitleda kui tavapäraselt püsiva kiirusega mööduvat rongi ja selle poolt tekitatavat müra, kuna raudteelõigul leiavad aset nii manööverdamine, pidurdamine kui ka vagunite põkkumine. Seetõttu tuleks raudtee tegevust konkreetsel juhul käsitleda tööstusmürana. Liikuva rongi müra on mõnevõrra väiksem kui vagunite manööverdamine ja sorteerimine. Liikuva rongi puhul on peamine müratekitaja vedur. Väikese liikumiskiiruse tõttu ei ole märkimisväärne ka pöörangutel esinevad kõlksatused. Lisaks vedurile on suur müratekitaja ka pidurdamine. Müra modelleerimisel on arvestatud nimetatud müraallikaid, mille müra emissioonid võeti lähteandmetena eelnevalt teostatud mürauuringust (Akukon Oy, 2006). Veetavat materjali on tonni/aastas. Ühe rongi koosseisus on kokku 23 vagunit kogumahuga 1587 tonni. Ühe tingvaguni pikkus on 14 meetrit, veduri pikkus 35 meetrit, mis teeb ühe rongi pikkuseks kokku 357 meetrit. Materjalivedu toimub 300 päeva aastas 15 tundi ööpäevas (päevasel perioodil kl 7-23). Aastas liikleb raudteel kokku maksimaalselt 1536 koosseisu, päevas 5 koosseisu. Rongide keskmine liikumiskiirus on km/h. Kavandatavale raudteeharule lähimad elamud asuvad 500 meetri kaugusel ida pool (Nuudipere talu) ja 550 meetri kaugusel Uusküla külas (Pääsukese kinnistul). Autotransport Veoautodega veetavat materjali on arvestuslikult tonni/aastas. Arvestades, et üks autokoorem kaalub 25 tonni, teeb see autokoormat. Vedu toimub 300 päeva aastas, mis tähendab, et päevas veetakse 65 koormat (st edasi-tagasi 130 autot päevas). Vedu toimub 15 tundi ööpäevas (kella ). Seega veetakse 4,33 koormat tunnis, mis tähendab edasi-tagasi 8,66 autot tunnis. Veoautoliiklus kulgeb mööda olemasolevat Nuudi teed. Liiklusanalüüsi tulemusena selgus, et koos PHAJ ehitusega lisanduvate veoautodega on tippkoormuse ajal Nuudi teel aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks 2690 sõidukit. Kogu liiklusest moodustab raskeliiklus ligikaudu 30%. Nuudi teel liikluskiirusena kasutati müra modelleerimisel 50 km/h. 36 Muuga idasadama laiendamise KMH müraprognoos. Akukon Oy Eesti filiaal. Tallinn / 141

93 Müra arvutustesse lisati ka maantee T94 Muuga sadama tee (kuni Peterburi teeni), mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus PHAJ rajamisaegsel perioodil on ligikaudu 6500 sõidukit ööpäevas. Raskeliikluse osakaal koguliiklusest maanteel T94 on ligikaudu 40%. Müra modelleerimise tulemused Müra modelleeriti järgmistele rajamisaegsetele tööprotsessidele: 1-1 Olemasolev Muuga sadama raudtee; 1-2 Olemasolev Muuga sadama raudtee + planeeringuga kavandatav raudtee; 1-3 Maapealne kaevandustegevus koos raudteega (ventilatsioonišaht, kaevandatud materjali kukkumine konveierikasti, tõsteskipp, raudtee); 1-4 Maapealne kaevandustegevus ilma raudteeta (ventilatsioonišaht, kaevandatud materjali kukkumine konveierikasti, tõsteskipp, olemasolev Muuga sadama raudtee, veoautod, kopp ja buldooser); 1-5 Ventilatsioonisüsteemide töötamine käitamisajal; 1-6 Veoautoliiklus. Müra modelleerimise tulemusena selgus, et rajamisaegsel perioodil, kui purustatud graniitkivimit transporditakse raudteed pidi, on müratasemed kõikide müraallikate koosmõjul lähimate elamute juures Saviranna külas 35 kuni 40 db vt mürakaart 1-3 (Joonis 40). Lähimate eluhoonete juures Uusküla külas on müraolukord samasugune, kui olemasoleva Muuga sadama raudteeliiklusest tulenevate müratasemete korral (50 kuni 55 db). Kui raudteed ei ole võimalik kasutada, laaditakse graniitkivim tõsteskipi konveierilt veoautodele ning veetakse planeeringualalt ära. Ladustamisplatsil võib töötada sel hetkel ka üks buldooser ja üks kopp sel juhul on müratasemed lähimate elamute juures Saviranna külas 45 db vt mürakaart 1-4 (Joonis 41). Lähimate eluhoonete juures Uusküla külas on müraolukord samasugune, kui olemasoleva Muuga sadama raudteeliiklusest tulenevate müratasemete korral (kuni 55 db). Seega on müra mõistes kasulikum vedada materjal ära raudteega, sest see põhjustab Saviranna külale vähem müra ja Uusküla külale ei lisandu täiendavalt märkimisväärselt müratasemeid (Joonis 40). Veoautoliiklus Nuudi teel ei ole niivõrd suur, et see põhjustaks lubatust kõrgemaid müratasemeid Nuudi teele lähimate eluhoonete juures (lubatud on päeval ja öösel). Liiklusest tingitud müratase 55 db päevasel ajal levib kuni 40 meetri kaugusele sõiduteest. Kokkuvõtteks võib öelda, et kavandatava PHAJ rajamisaegne periood ei põhjusta ümbruskonnas asuvate lähimate elamute juures lubatud müra normtasemetest kõrgemaid müratasemeid. Eluhooned jäävad projektipiirkonnast piisavalt kaugele. Ühtlasi ei kavandata ehitustegevust teostada öisel ajal. 93 / 141

94 Joonis 40. Mürakaart. Alternatiivi 1 rajamiseaegne müra koosmõju koos raudteega: ventilatsioonišaht, tõsteskipp, kivimaterjali kukkumine vagunisse, buldooser, kopplaadur, olemasolev ja planeeritav raudtee. Müra lubatud piirväärtust 55 db elamute juures kujutab mürakaardil kollane isojoon 94 / 141

95 Joonis 41. Mürakaart. Alternatiivi 1 rajamiseaegne müra koosmõju raudteeta: ventilatsioonišaht, tõsteskipp, buldooser, kopplaadur, veoautod. Müra lubatud piirväärtust 55 db elamute juures kujutab mürakaardil kollane isojoon 95 / 141

96 Alternatiiv 2 Nii nagu alternatiivi 1 puhul esineb ka tehissaarel kaevandamisel peamine PHAJ poolt tulenev müra mõju rajamisaegsel perioodil, mis kestab kokku kuni 6 aastat. Lisaks alternatiivi 1 puhul kirjeldatud ehitustööde protsessidele tuleb ehitusperioodil arvestada ka tehissaare rajamiseaegset mõju, mille puhu tuleb arvestada ujuvaid tehnilisi mehhanisme nagu näiteks ujuvkraana, süvendaja, vaiatööd (vaiade rammimine), praamid jms. Eelnevalt teostatud analoogsetes sadama ehituse mürauuringutes 37 on välja toodud, et hinnanguliselt võib süvendustööde maksimaalseks müraemissiooniks (müravõimsustase LW) olla db (müratase töökohas), mille pikaajalise töötamise tulemusena on arvutuslik ehitusmüra ekvivalenttase LpAeq 500 m kaugusel 56 db ja 1000 m kaugusel 46 db. Lähimad elamud tehissaarest asuvad umbes 1500 m kaugusel Saviranna külas. Seega ehitustööde ajal ei saa eeldada piirnormides lubatud müratasemete ületamisi. Muus osas on kaevandamisprotsess ja tehnoloogilised süsteemid sarnased alternatiivi 1 juures kirjeldatule ning müra modelleerimise lähtealused on samad, mis alternatiivi 1 puhul, ainult müraallikate asukohaks on rajatav tehissaar. Kaevandamisprotsess Kaevandatav graniidimaterjal (mis on maa all eelnevalt purustatud) transporditakse maa peale tõsteskipi kinnises betoonist hoones. Seejärel liigub materjal kinnises konveieris purustus- ja sõelumissõlme ning lõpuks suunatakse purustatud killustik läbi vahelao kinnises konveiergaleriis söeterminali alal asuvale raudteele. Tehissaarele kavandatava hoonestuse plaan vt Joonis 42. Ventilatsiooniseadmed Ventilatsiooniseadmete töö on analoogne alternatiivis 1 kirjeldatud meetodile. Ventilatsioonisüsteemid töötavad täisvõimsusel ainult ehitusperioodi lõpus, kus kaevandamine on jõudnud maksimaalsele sügavusele maa alla. Müra modelleerimine teostati situatsioonis, kus ventilatsioon töötab maksimumtasemel, et selgitada välja nii öelda halvim müraolukord keskkonnas. Raudteevedu Alternatiivi 2 korral on raudteeliiklusega seotud andmed samad, mis alternatiivi 1 korral ning killustikumaterjal laetakse raudteele Muuga sadama söeterminali alal. Sel juhul uut raudteeharu maismaale ei kavandata. Autotransport Alternatiivi 2 korral autotransport puudub, kuna kogu materjali äravedu peab toimuma konveierliinilt ja sealt edasi raudteel läbi Muuga sadama söeterminali. 37 Paldiski Lõunasadamasse kai 6A rajamise KMH aruanne 2011, TTÜ Meresüsteemide Instituut 96 / 141

97 Joonis 42. Tehissaarele kavandatava PHAJ hoonestuse plaan Müra modelleerimise tulemused alternatiivi 2 korral Müra modelleeriti järgmistele rajamisaegsetele tööprotsessidele: 2-1 Olemasolev raudtee + planeeringuga kavandatav raudtee Muuga sadama söeterminalis; 2-2 Maapealne kaevandustegevus koos raudteega (ventilatsioonišaht, kaevandatud materjali kukkumine konveierikasti, tõsteskipp, raudtee); 2-3 Ventilatsiooniseade käitamisajal. Müra modelleerimise tulemusena selgus, et rajamisaegsel perioodil, kui purustatud graniitkivim transporditakse raudteed pidi, on müratasemed kõikide müraallikate koosmõjul lähimate elamute juures Saviranna külas alla 35 db (mürakaart 2-2), sest müraallikad asuvad külast ligikaudu 1500 meetri kaugusel (kaugemal kui alternatiivi 1 puhul). Ühtlasi asuvad Saviranna elamud maapinna suhtes kõrgemal kui tehissaarel asuvad müraallikad ning isegi veepinna peegeldus ei mõjuta müra levikut sel määral, et eluhoonete juures esineks üle 35 db mürataset. Ühtlasi ei ületa müratasemed lubatud normtasemeid ka ainult ventilatsiooniseadmete töötamisel. Kokkuvõtteks võib öelda, et kavandatav PHAJ rajamisaegne periood alternatiivi 2 korral ei põhjusta lähimate elamute juures lubatud müra normtasemetest kõrgemaid müratasemeid, kuna lähimad eluhooned jäävad projektipiirkonnast kaugemale kui 1500 meetrit, mis on suurem vahemaa kui alternatiivi 1 puhul. Seetõttu võib öelda, et müra mõistes on alternatiiv 2 väiksema mõjuga kui alternatiiv 1, kuigi mõlemate alternatiivide tegevusest tulenev müra on lähimate elamute ja külade suhtes vähese mõjuga lubatud taotlustasemest kõrgemaid müratasemeid (55 db päevasel ajal) ei esine ühelgi juhul. Ühtlasi ei kavandata ehitustegevuse läbiviimist öisel ajal. 97 / 141

98 Joonis 43. Mürakaart. Alternatiivi 2 rajamiseaegne müra koosmõju koos raudteega: ventilatsioonišaht, tõsteskipp, kivimaterjali kukkumine vagunisse, buldooser, kopplaadur, olemasolev ja planeeritav raudtee. Müra lubatud piirväärtust 55 db elamute juures kujutab mürakaardil kollane isojoon 98 / 141

99 Vibratsioon PHAJ ehitamisega kaasneb teatav vibratsioon. Vibratsioon tuleneb kahest allikast: liiklusest (buldooser, kopplaadur, rong jne); kaevandustegevusest (puurimine, lõhkamine). Buldooseri, kopplaaduri ja teiste masinate vibratsiooni võib pidada lokaalseks, kuna see piirdub planeeringuala platsiga ja teedega. Kaevandustegevusest tuleneva vibratsiooni leviku mõju sõltub vibratsiooniallikast, selle kaugusest ja geoloogilisest situatsioonist. Kaevandades maapinna lähedal pehmetes kivides levib vibratsioon paremini ja kaugemale. Samas ei ole graniidis, mis on tugev kivim, vibratsiooni mõju ja levik nii tuntav. Kuna lõhkamist, mis on olulisim vibratsiooniallikas, kasutatakse just enam kui 100 m sügavusel graniidikihis, võib eeldada, et vibratsiooni tase, mis maapinnale jõuab, ei ole eriti suur ega ohusta ehitisi ja loodusobjekte. Vaatamata käesolevas töös toodud hinnangule, et vibratsioon ei ole olulise mõjuga, tuleb märkida, et vibratsioonitasemeid reguleerib Eestis sotsiaalministri a määrus nr 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Vastavalt selle tuleb kavandada kõik kaevandamisega seotud tööd, kaasa arvatud lõhkamine Mõju hoovustele ja sellega kaasnevale heljumi levikule Mudelarvutuse tulemused näitavad, et Muuga lahe avaosa pinnakihis on kuu keskmised hoovused aasta jooksul peamiselt idasuunalised, mis on kooskõlas domineerivate läänekaarte tuultega. Lahe rannikulähedases piirkonnas (nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 asukohas) on hoovused enam varieeruvad, kuid tihemini esineb ka idasuunalist voolamist. Põhjalähedases veekihis on kuu keskmiste hoovuste muutlikkus suurem. Samuti on hoovuste ruumiline jaotus ebakorrapärasem, mis on osaliselt tingitud Muuga lahe põhja topograafiast. Planeeritava veehaarde lähedal nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 rajamise korral on kuu keskmised hoovused suunatud samuti peamiselt piki rannikut ida suunas. Seetõttu võib hinnata, et veehaarde rajamise ajal toimub heljumi kanne suuremas koguses piki rannikut ida suunas, vähem teistes suundades Mõju rannaprotsessidele Mõju rannaprotsessidele võib ilmneda alternatiivi 2 (tehissaare rajamise) korral. Selle alternatiivi rakendamisel rajatakse tehissaar praktiliselt esimese objektina ning ehitusaeg moodustab murdosa kogu PHAJ ehitamisele kavandatud ajast (kokku 6 aastat). Kuna rannaprotsessid on oluliselt pikemaajalised protsessid võrreldes tehissaare rajamisega, siis käsitletakse mõju rannaprotsessidele antud kontekstis ainult käitamisaegse mõjuna (vt ptk 8.6), st olukorras, kui tehissaar on olemas Mõju looduskeskkonnale Natura 2000 alale ja muudele kaitsealadele Ainus planeeringuala piirkonnas paiknev Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala on Ülgase loodusala, mis paikneb planeeringualast 3,3 km kaugusel idas. Käesoleva KSH käigus viidi läbi nõuetekohane Natura tuvastamaks võimalikke mõjusid Ülgase loodusalale (Lisa 6). 99 / 141

100 Natura tuvastas, et kavandatavad tegevused ei avalda kaitsealale ega seal paiknevatele kaitstavatele elupaigatüüpidele ja liikidele olulisi otseseid ega kaudseid mõjusid. Olulisi mõjusid Ülgase loodusalale PHAJ ehitusfaasis ei kaasne kummagi alternatiivi korral. Põhjalikuma ülevaate saamiseks palume tutvuda eelnimetatud Natura hindamise aruandega (Lisa 6). Prangli loodusala ning Kolga lahe loodusala ja linnuala paiknevad planeeringualast vastavalt 10 km ja 13 km kaugusel. PHAJ ehitusega ei kaasne olulisi negatiivseid mõjusid nimetatud Natura aladele vt Natura hindamise aruanne (Lisa 6). Lähim kaitseala on Ülgase-Saviranna hoiuala, mis paikneb planeeringualast (alternatiivi 1 korral) ca 1,3 km kaugusel idas. Kavandatavad tegevused ei avalda ühegi alternatiivi korral kaitsealale olulist otsest mõju ei jaama rajamise ega ka käitamise faasis. Alternatiivi 1 korral ehitusfaasis šahtide rajamisega kaasnev võimalik ajutine põhjaveetaseme alanemine on lühiajaline ning tõenäoliselt ei mõjuta kaitseala veerežiimi oluliselt. Rajamise käigus ja graniidi kaevandamise faasis avalduvad häiringud ja müra, samuti õhusaaste ei ole niivõrd intensiivsed, et põhjustaks olulisi negatiivseid mõjusid kaitseala elustikule (eelkõige linnustikule) ja elupaikadele. Alternatiivi 1 korral varjab häiringuid puhvrina toimiv metsane maastik planeeringuala ja kaitseala vahel. Teoreetiliseks võimaluseks on kaitseala (rannaniitude, lindude toitumisja pesitsusalade) mõjutamine merekeskkonna kaudu. Ehitusperioodil veekvaliteedi muutuste tõttu (heljumisisalduse tõus, vee läbipaistvuse vähenemine) on lühiajalised ega mõjuta oluliselt kaitsealaga seotud elustikku. Alternatiivi 2 korral, kui rajatakse tehissaar ning suuremad mõjud avalduvad merekeskkonnale, ei kaasne kaitsealale samuti olulisi mõjusid ei rajamise ega käitamise faasis. Ehitusfaasis võiks kaitsealale ajutist kaudset mõju avaldada merevee kvaliteedi halvenemine piirkonnas. Tehissaare ja veehaarde rajamise etapis võivad täite- ja süvendustöödega kaasneda ajutine heljumi kontsentratsiooni tõus ja vee läbipaistvuse vähenemine piirkonna rannikumeres, kuid see ei avalda olulisi mõjusid Ülgase-Saviranna hoiualale. Samas asuks tehissaar/veehaare kaitsealast ligikaudu 2 km kaugusel ning otseseid visuaalseid häiringuid varjaks osaliselt Saviranna ranna konfiguratsioon tehissaare ala jääb hoiuala rannalt vaadates neeme varju. Seetõttu pole müra ning häiringute mõju ala linnustikule ja loomastikule kuigi tõenäoline. Alternatiivide paremusjärjestus: alternatiiv 1 alternatiiv Maismaataimestikule Alternatiivi 1 puhul on mõjud taimkattele mõnevõrra suuremad, sest toimub muuhulgas loodusliku taimkattega alade otsene kadu. Kuigi suuremal osal planeeringualast valdab väheväärtuslik tühermaataimkate, jääb alale ka looduslik metsaala pindalaga ca 2,7 ha. Ehitusfaasis toimuv metsaala kadumine on lokaalsel tasandil kahtlemata oluline mõju, eriti arvestades asjaolu, et Muuga sadama piirkonnas jääb looduslikke alasid järjest vähemaks. Mõnevõrra laiemas skaalas on negatiivne mõju vähem oluline, sest idas piirab planeeringuala võrdlemisi ulatuslik loodusala. Alternatiivi 1 korral on mõjud rannikuala taimkattele väheolulised või ei avaldu üldse. Mõjud taimkattele (loodusliku taimkattega alade kadumise näol) avalduvad PHAJ rajamise etapil ja on ehitiste alla jääval alal pöördumatud. Alternatiivi 2 korral rajatakse tehissaar pool-loodusliku ranniku lähedusse, mille tõttu avalduvad ehitusfaasis mõjud rannikuala taimkattele, samas ei mõjutata tehnopargi ala taimkatet (looduslikku metsaala). Lainemurdjaga piirneval rannikualal võib ranniku ja niidutaimkate kahjustuda või hävineda ehitustegevuse (tehnika ja materjalide hoidmise ja ladustamise) või juurdepääsutee rajamise tagajärjel. Kaduva või mõjutatava taimkattega ala pindala ei saa siinkohal täpselt prognoosida, sest see sõltub rajatiste konkreetsest paigutusest ja ehitustegevuse korraldamisest. Ilmselt ei ületa selle ala suurus siiski 1 hektarit. Kuna tehissaar varjab merelt põhjakaarest lähtuvat lainetust, siis võib see avaldada mõningast mõju rannatsoonis (lainetuse mõjupiirkonnas) 100 / 141

101 paiknevale taimestikule. Mõju avaldub ca 500 m pikkusel rannalõigul lainemurdjast ida suunas. Saare rajamine vähendab lainetust ning võib põhjustada setete kuhjumist rannalõigu piirkonda, põhjustades ilmselt rannaala intensiivsemat taimestumist. Mõjud rannikualade taimkattele selle võimaliku kadumise näol avalduvad jaama rajamise etapis. Alternatiivide paremusjärjestus: alternatiiv 1 alternatiiv Rohevõrgustikule Alternatiivi 1 korral paikneb planeeringuala ca 60% ulatuses maakondliku tasandi väikese rohekoridori (K9) alal. Suuremal osal sellest alast valdab siiski tühermaa taimkate. Väärtuslik looduslik taimkate levib vaid ala põhja- ja loodeservas. Kuigi rohekoridor on piirkonnas erinevate arenduste poolt juba rikutud ning funktsionaalsus ilmselt vähenenud (loodusmaastikust on säilinud vaid kitsas metsariba), põhjustab kavandatav tegevus ehitusfaasis sisuliselt rohekoridori katkestamise. Vaadates loodusmaastike praegust konfiguratsiooni näib kõnealune rohekoridor kunstlik ning selle sidusus lääne suunal puudub. Põhjuseks on ilmselt see, et Muuga-Kallavere piirkonna maastikud on rohevõrgustikku määratleva teemaplaneeringu koostamise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Maastike konfiguratsiooni põhjal näib funktsionaalne ökoloogiline koridor kulgevat planeeringualast lõuna pool, tehnopargi ala ja Maardu linna vahemikus. Seetõttu võib eeldada, et kuigi kavandatav tegevus mõjutab oluliselt teemaplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustikku, ei mõjuta see väga oluliselt piirkonna rohealade sidusust. Alternatiivi 2 korral toimub tegevus merealal ja rannikul ning rohevõrgustiku alasid otseselt ei mõjutata. Ainsaks arvestatavaks kaudseks mõjuks on ehitusfaasis toimuv transpordi tihenemine Nuudi teel, mis ristub rohekoridoriga. Tihenenud autotransport põhjustab küll mõningaid häiringuid rohealale, kuid ei tekita siiski olulist barjääriefekti tee joonel. Alternatiivide paremusjärjestus: alternatiiv 2, alternatiiv Väärtuslikele maastikele Planeeringuala vahetute oluliste mõjude raadiuses väärtuslikke maastike ei asu. Lähim väärtusliku maastiku ala Ülgase väärtuslik maastik paikneb 3,4 km kaugusel väljaspool kavandatavate tegevuste mõjutsooni. Ka graniidi transport on kavandatud väärtusliku maastiku suhtes vastassuunda. Seetõttu ei mõjuta planeeritav tegevus kummagi alternatiivi korral ei ehitusfaasis ega käitamisfaasis Ülgase väärtuslikku maastikku. Alternatiivi 1 korral paikneb planeeringuala 0,9 km kaugusel Kallavere algupärasest ajastumaastikust, jäädes väljapoole otseste ja kaudsete oluliste mõjude tsooni. Ehitusfaasis võivad nõrgad mitteolulise mõjud siiski alale avalduda müra ja transpordi tihenemise näol. Alternatiivi 2 korral otsesed ja kaudsed olulised mõjud Kallavere ajastumaastikule puuduvad, sest kavandatav tehissaar asub piisaval kaugusel ja kavandatav transport ei läbi piirkonda. Alternatiivide paremusjärjestus: alternatiiv 1 alternatiiv Loomastikule Alternatiivi 1 korral kaovad ehitusfaasis planeeringualal levivad võsastuva tühermaa ja loodusliku metsa alad. Sellega kaasneb mõningane elupaikade kadu. Kuna planeeringuala on piiratud teega ning paikneb teiste arenduste naabruses, ei ole ilmselt tegemist loomastiku jaoks kuigi väärtusliku eluala kadumisega. Planeeringualast väljapoole ulatuvad mõjud kaasnevad häiringute ja müra näol, samuti liiklustiheduse suurenemise tõttu graniidi väljaveoks kasutataval Nuudi teel. Häiringute mõju on tugevam ehituse ja graniidi kaevandamise perioodil. Alternatiivi 2 korral toimub kavandatav tegevus merealal ning vahetuid olulisi mõjusid maismaaloomastikule ei ole. Kaudseks arvestatavaks, kuid pigem nõrgaks mõjuks on liiklustiheduse 101 / 141

102 kasv Nuudi teel ehitusfaasis, mis põhjustab mõningasi häiringuid ning võib suurendada tõenäoliselt mõningal määral loomade hukkumist liikluses. Alternatiivide paremusjärjestus: alternatiiv 2, alternatiiv Linnustikule Alternatiivi 1 korral seisnevad mõjud linnustikule eelkõige planeeringualal olevate elupaikade kadumises (ehitusfaasis). Väärtuslikuma linnustikuga on siiski vaid planeeringuala põhja- ja loodeservas olev metsariba, mille kadumist võib pidada oluliseks mõjuks. Enamuse planeeringualast moodustav võsastuv tühermaa pole ilmselt väärtuslik ka oma linnustiku poolest. Planeeringualast väljapoole ulatuvad mõjud häiringute ja müra näol, samuti liiklustiheduse suurenemise tõttu Nuudi teel. Häiringute mõju ei ole suure ulatusega (enamasti piirdub 100 meetriga) ning arvestatavad häiringud toimuvad vaid ehituse ja graniidi kaevandamise perioodil. Veehaarde rajamise ja käitamise ajal toimuvad häiringud ranniku- ja veelinnustikule veehaarde piirkonnas. Ehitusaegsed häiringud on ajutised ning looduslike elupaikade olulist kadu ei toimu. Veehaarde rajamisega kaasnevad süvendustööd mis tekitavad heljumipilve. See vähendab veeläbipaistvust ning mõjutab põhjaelustikku mis tingib veelindude toitumistingimuste halvenemist. Mõju on ajutine ja lokaalne ning ühe aasta jooksul taastub varasem olukord. Alternatiivi 2 korral toimuvad kavandatud tegevused merealal ning mõjud avalduvad mere- ja rannikualade linnustikule, samas jäävad ära mõjud metsalinnustikule. Mõjud avalduvad ehitusfaasis tehissaare alla jääva madala, lindude poolt eelistatud mereala kadumisega, samuti häiringutega tehisaare piirkonnas ja veehaarde ümbruses. Merepõhja süvendus- ja täitetöödega kaasneb oluline, kuid ajutine mõju lähipiirkonna veelindude toitumistingimustele. Ehitusperioodil toimub masinate ja inimeste liikumine ning kaasneb müra, mis põhjustab otseseid häiringuid lähema ümbruse linnustikule. Käitamisfaasis on häiringud märksa väiksemad ning linnustik kohaneb võõrkehaga. Kuna haudelinnustik on praeguste häiringute tõttu ilmselt suhteliselt vaene, siis ei ole täiendav mõju piirkonna haudelinnustikule eeldatavalt enam väga tugev. Tõenäoliselt toimub ka haudelinnustiku puhul teatud kohanemine uusrajatisega. Alternatiivide paremusjärjestus: alternatiiv 1, alternatiiv Mereelustikule Mõju merepõhjakooslustele Lähtudes Muuga sadama keskkonnmõjude seire tulemustest, võivad kaasneda alljärgnevad mõjud merepõhjakooslustele: - merepõhjakoosluste täielik (mehaaniline) hävitamine süvendataval ja täidetaval merealal ning selle vahetus läheduses; - PHAJ ehitamise käigus suureneb merevees orgaanilise aine sisaldus. Aja jooksul settib lisandunud orgaaniline aine süvikutesse ning toitumistingimuste paranemisel suureneb sügavamatel aladel pudemetoiduliste loomade biomass. Tingituna tööde suurest mahust on mõjud tuvastatavad nii Muuga lahes, Ihasalu lahes kui ka ida pool asuvas Kaberneeme lahes. Mõjustatud sügavusvahemik jääb m vahele. Mõju ajaline kestus on täheldatav kahe aasta kestel; - PHAJ ehitamisel muudetakse lokaalselt substraadi iseloomu ning merepiirkonna sügavust. Pehmete põhjade asemele tekib kivine põhjasubstraat. Tekkinud kivist substraati asustab footilises vööndis peamiselt niitjatest vetikatest koosnev põhjataimestiku kooslus. Põhjataimestiku lisandumisel suureneb herbivooride asustustihedus. Allpool footilist vööndit tekib arvukas filtreerijate Mytilus edulis kooslus. Kooslused kujunevad välja paari aasta jooksul ning mõju on ajaliselt püsiv; 102 / 141

103 - PHAJ ehitamise käigus ja juba valminud PHAJ lähipiirkonnas muutub lokaalne hüdrodünaamika, st Muuga ja Ihasalu lahe hoovuste liikumise suund ja ulatus. PHAJ vesiehitiste lähialal võib hakata toimuma orgaanilise aine ladestumine. Settimisprotsessid on seda intensiivsemad, mida suurem on akvatooriumi vee viibeaeg. Orgaanilise aine ladestumisel hapnikuolud põhjalähedastes veekihtides halvenevad. Muuga lahe puhul on tegemist merealaga, mis on suhteliselt tugeva inimsurve alla juba olemasolevate merekasutuste ja maismaa tegevuse kaudu. Siiani on küll kõik mõjud olnud suhteliselt mõõduka iseloomuga ja ei ole põhjustanud olulist merekeskkonna kvaliteedi langust, kuid samas on Muuga laht koos Tallinna lahega üks probleemsemaid merealasid Eesti rannikumeres. Uue surveteguri lisandumine võib avaldada kumulatiivset efekti rannikumere keskkonnatingimustele. Projekti käivitamisel avaldub piirkonna rannikumerele ja merepõhjakooslustele otsene mõju: - merepõhja koosluste hävimine kaevandamise, kaadamise ja täitmisega haaratud merealal; - süvendamisest, kaadamisest ja täitmisest tingitud setete paiskamine veesambasse avaldab ajutiselt mõju merepõhjakoosluste keskkonnatingimustele pindalal, mis on otseselt ehitustegevusega kaasatud pindalast mitmeid kordi suurem. Mõju kalastikule ja kalapüügile Tundlikem periood kalade elus igasugustele hüdrotehnilistest töödest tekkivatele mõjudele on sigimine marja ja larvide arengu aeg. Eriti ohtlik on arenevale kalamarjale ja ka larvidele hapnikudefitsiidi tekkimine. Tõsi, see võib küll ka aset leida ilma vahetu inimtegevuse mõjuta, looduslike protsesside tagajärjel. Siiski tavaliselt on hapnikudefitsiidi tekkimine veekogus seotud ikkagi inimtegevusega. Üks enim esinev juhtum on seejuures märgatav tahke heljumi kontsentratsiooni tõus veesambas hüdrotehniliste tööde tagajärjel. Kahjustus võib toimuda vahetult tööpiirkondades, juhul kui heljumi kontsentratsioon ületab tunduvalt (üle 5 mg/l) looduslikku fooni aastatel teostatud eksperimentaaluuringud näitasid, et arenev räimemari hukkub, kui tema peale settib 0,2 mm või paksem settekiht. Kui kala on jõudnud maimu staadiumisse, väheneb heljumi kontsentratsiooni negatiivne mõju ja suurematel kaladel on see juba üpris väike, kuna kala võib lahkuda antud merealalt. Erandiks on periood, kui veekogu (sh madalmeri) on kaetud jääkattega ja hapnikudefitsiit on niigi olemas. Seega praegusel juhul on ebasoovitavaim ajavahemik süvenduseks ja muudeks hüdrotehnilisteks töödeks kevadel, kui enamikel Muuga ja Ihasalu lahe kaladel on kudeaeg, ja sellele järgnev larvide arengu aeg. Kalade (räim, ahven, särg jt) aktiivne kudemine sealses madalmeres algab siis, kui merevee temperatuur koelmutel on tõusnud tasemele C. Keskmiselt leiab see Soome lahe keskosas aset aprilli lõpus. Sõltuvalt ilmast võib aktiivne kudeperiood kesta kuni juuni keskpaigani. Kalalarvide arvukus võimalikus mõjupiirkonnas (Joonis 44) aga jääb kõrgeks kuni juuni lõpuni. 103 / 141

104 1 2 3 Joonis 44. Räime koelmualade seirealad Muuga lahes (1) ja Ihasalu lahes (2 ja 3) ja 2011.a (TÜ Eesti Mereinstituut, 2009 ja 2010) Süvendamise jt hüdrotehniliste tööde mõju kalapüügile võib kvalifitseerida kaudse mõjuna. See avaldub eelkõige kalade reageerimises tõusnud heljumi kontsentratsioonile püügipiirkonnas ja ujuvvahendite ning ehitustööde tekitavast mürast, mis sõltub ka ujuvvahendite liiklemisteedest. Püügiobjektideks olevad täiskasvanud isendid võivad loetletud põhjustel lahkuda kaugemale ja jäävad seega välja mõjupiirkonnas püügile asetatud passiivsete püüniste püügiväljast. Kaudne negatiivne mõju võib tekkida ka teatud lokaalse kalavaru vähenemisest juhul, kui hüdrotehniliste tööde mõjul on langenud kalade sigimise efektiivsus. Süvendustööde tagajärjel vähenenud lokaalne kalavaru või taastuda 3-4 aasta jooksul, sõltuvalt kalaliigist, kalavaru kahanemise suurusest jt teguritest. Kalastikule ja kalapüügile Muuga PHAJ rajamisega tekkivate ehitusaegsete mõjude olulisus lähtudes käsitletavatest alternatiivsetest lahendustest (vt ptk 5). 0-alternatiiv Arvestades, et Muuga sadama mõjud kalastikule on viimastel aastatel muutunud märgatavaks, ja seda, millised on sadama idaosa laiendamise edasised kavad, samuti lainemurdjate rajamist lähitulevikus, võib väita, et ka ilma Muuga PHAJ rajamiseta kasvaksid tõenäoselt Muuga sadama negatiivsed mõjud kalakooslustele Muuga lahes ja Ihasalu lahes kindlasti edasi. Näiteks praeguseks kadunud räimekoelmute taastumine Ihasalu lahes Kaljunuki neeme lähistel ei ole kuigivõrd tõenäone. Alternatiiv 1 Selle alternatiivi rakendumisel on meres teostatavate hüdrotehniliste tööde maht suhteliselt väike ja piirdub peamiselt veehaarde rajamisega söeterminali kaile, mis iseenesest ei tohiks kalastikule ja kalapüügile mingit mõju avaldada. Jääb aga kehtima 0-alternatiivi kohta kirjapandud Muuga sadama kui terviku mõju. Alternatiiv 2 Antud juhul kaasneb Muuga PHAJ rajamisega tehissaare ehitamine Ihasalu lahte Koljunuki neeme lähistele sügavustel 0,5-5 m. Sel juhul kaasneb ehitustöödega tahke heljumi teke, mis võib levida 104 / 141

105 meres kaugemale. Tekivad negatiivsed mõjud kalastikule, mida teatud tingimustes võib hinnata olulisteks, ja nimelt siis, kui tahket heljumit tekitavaid töid tehakse kalade kudeajal, mis võimalikus mõjupiirkonnas toimub kevadel Mõju muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjektidele Planeeringuala paikneb alternatiivi 1 korral Rebala muinsuskaitseala läheduses, kuid otseseid füüsilisi mõjusid kavandatavad tegevused muinsuskaitsealale ei avalda. Planeeringuala läheduses paiknevas kaitseala osas levivad metsamaastikud ja uusarendused ning mälestisi ega säilinud pärandkultuurmaastikku, mida naabruses toimuv ehitustegevus mõjutada võiks, ei leidu. Alternatiivi 2 asukoht paikneb muinsuskaitsealast 1,3 km kaugusel. Seetõttu ei avalda kavandatavad tegevused kummagi alternatiivi korral olulisi negatiivseid mõjusid Rebala muinsuskaitsealale. Üks piirkonnas paiknevatest pärandkultuuriobjektidest Nõukogude piirivalve vaatlustorn paikneb Loo-otsaneemel alternatiivi 2 vahetus läheduses. Otseselt objekti siiski ei kahjustata. Teised lähikonnas asuvad pärandkultuuriobjektid asuvad alternatiivide alalt kaugemal ning neid PHAJ rajamine ei mõjuta Mõju jäätmetekkele Nagu juba Maardu II graniidikaevanduse KMH 38 käigus mainiti, ei teki graniidi kaevandamisel ja kaevise töötlemisel olulisel määral jäätmeid (sõelmeid). Kui lubjakivi kaevandamisel (raimamine, purustamine, transport jm) tekib käesoleval ajal kuni 30% sõelmeid, siis graniidi puhul on nende teke oluliselt väiksem. Kui graniidisõelmed realiseeritakse toodanguna, siis need jäätmetena ei klassifitseeru. Lisaks sõelmetele tekivad ehitusjäätmed, masinapargi hooldamisel vanaõlid, rehvid jms, samuti olmejäätmed, mis kogutakse liigiti ning antakse üle jäätmekäitlusfirma(de)le Mõju piirkonna liikluskoormuse kasvule Olemasolev liiklus Liiklusloenduse tulemuste alusel (AS Teede Tehnokeskus, ) on fikseeritud liiklussagedused ja liikluse struktuur riigimaanteel T94 alates aastast (vt Tabel 12 ja Joonis 45). Tabel 12. Liiklussagedused ja liikluse struktuur riigimaanteel T94 aastatel Sõiduautod (SA; <6m) Veoautod ja autobussid (VAAB; 6..12m) Autorongid (AR, >12m) Maardu II graniidikaevanduse keskkonnamõju hinnangu aruanne. AS Maves, Tallinn / 141

106 Joonis 45. Ööpäevane liiklussagedus autodes (vasak telg), sõiduautodes (parem telg) 2008.a fikseeriti suurem liiklussageduste langus. Järgnevalt, perioodil on liikluse struktuur stabiliseerunud. Siiski ei saa prognooside koostamisel tugineda majanduslanguse perioodi andmetele, vaid aluseks tuleks võtta 2007.a liiklussageduse andmed. Graafikusse on lisatud sõiduautodeks taandatud liiklus (parem telg; oluline liiklussõlmede toimivusanalüüsis). Varasematel aastatel on liiklussagedus olnud oluliselt suurem ning suure tõenäosusega taastub see kiiresti majanduslanguse möödudes. Väliuuringud a viidi läbi piirkonna teedevõrgu ülevaatus. Ülevaatuse käigus fikseeriti olemasolev olukord ja suuremad probleemid ka fotodel (vt lisa 3). Ülevaatusel fikseeritud olulisemad probleemid: - ebatasasused (külmakerked, põikpraod) ja kohatised ülekatted Nuudi teel; - Nuudi tee muutlik pikiprofiil põhjustab mahasõitudel nähtavuse probleeme; - järsk kurv Nuudi tee alguses; - Nuudi-Maardu ristmikul tuleb pöördeala tugevdada mõlema parempöörde jaoks; - Nuudi-Maardu ristmikule tuleb Maardu suunale välja ehitada uus sõidurada (tagada vasakpöördele ooterada); - kandevõime probleemide tõttu vajab Maardu tee idasuunaline sõidusuund aluse remonti. Nuudi tee on suure tõenäosusega projekteeritud suurematele koormustele, kuid paraku ei ole tee-ehituses kvaliteedikontroll olnud tasemel, sest visuaalsel vaatlusel on tuvastatavad olulised vajumid, mis võivad suure tõenäosusega olla tingitud ebaühtlasest tihendamisest muldkeha rajamisel ja mittesobivate materjalide kasutamisest. Eksperdi hinnangul sõltub Nuudi tee vastupidavus suuresti kasutussagedusest ja juhul, kui autotranspordiga viiakse välja kogu graniidil lasuv savikas pinnas/materjal, võib tee vajada kapitaalremonti. Maardu-T94 ristmik on kõigis suundades kanaliseeritud foorristmik lisarajaga Tallinnast lõunasuunas. Ristmiku põhiliseks probleemiks on mõlema vasakpöörde jaoks (Maardu-Nuudi ja Maardu-T94) piisava ooteala puudumine. Vasakpööre Nuudi teele on probleemne siiski vaid hommikuse tippkoormuse perioodil. 106 / 141

107 Seetõttu on vajalik kahe ristmiku vahelise ala laiendamine nii, et mahutada mõlemal poolel ära bussipeatused ja tagada ooteala vasakpöördele Maardu teelt Nuudi teele. Jalakäijate ülekäiguraja tõttu, mis on vajalik bussipeatuse teenindamiseks, on möödapääsmatu ka sõidutee keskele ohutussaare rajamine. Joonis 46. Väljavõte liiklussõlme ala katastrikaardist Lõuna-Paala ühistu 1 maaüksus piirneb vahetult Nuudi-Maardi ristmikuga kagus ja selle tõttu on vähetõenäoline, et bussipeatust saab nihutada. Küll aga on võimalik liiklusala laiendada Maardu tee põhjapoolsel küljel, et teha ruumi vajalikule lisarajale. Paraku viib see Maardu tee plaanilahenduse ristmiku suhtes veelgi ebasoodsamaks (nurga all). Tee omanik on kohustatud hea seisma tee tehnilise korrashoiu eest. T94 on riigimaantee, Nuudi tee ja Maardu tee on valla/linna teed. Nende teedega seonduvad arendused on Jõelähtme valla ja Maardu linna otsustada. Põhiprobleemid on seotud Nuudi tee ja Maardu tee ristmiku läbilaskvusega, aga ka Maardu tee ja T94 (Põhjaranna tee) ristmikuga. Riigimaantee T94 kinnistu ei ulatu nimetatud ristmikule, see lõpeb vahetult enne ristmikku. Olukorda komplitseerib asjaolu, et nimetatud ristmike komleks asub kahe omavalitsuse piiril. Samas ei ole põhiline ristmikuala siiani maareformi protsessi läbinud ja on nn jätkuvalt riigi omanduses olev maa. Prognoosid Ligikaudsetes arvutustes võib juhinduda liikluse kasvutempost 2% aastas, mille tulemusena liiklus ilma objekti mõjuta tõuseb aastaks 2020 tasemele sa/ööp. KMH protsessis on hinnatud aastas väljaveetavaks mahuks tonni ehk koormat aastas ja selle väljaveoks 300 päeva jooksul 54 autot päevas. Liikluskoormuses arvestatuna on tegemist 108 sõiduga ja taandatuna sõiduautodeks on mahuks 324 sa/ööp. See maht moodustab vaid 3 kuni 6 protsenti olevast liiklusest. 12 tunnile ühtlaselt taandatuna on lisanduv liikluskoormus vaid 27 sa/h. 107 / 141

108 Arvestades kogu väljaveetavaks massiks 6 aasta jooksul 5,4 miljonit m 3, saame veomahuks ca 2,7 miljonit tonni aastas ehk 9000 tonni päevas. Võttes seejuures ühe veoki kasulikuks lastiks 25 tonni, saame 360 koormat ehk 720 sõitu ööpäevas. Arvestades veotööde kestvuseks ööpäevas 12 tundi, saame 30 koormat tunnis ühes suunas (ja 30 tühisõitu tagasi) ehk taandatuna sõiduautodeks 180 sa/h. Maardu tee 600 sa/h suunas liiklusele tipptunnil lisanduv 180 sa/h ei ole sugugi vähe. Otseselt tee ristlõike läbilaskevõimele jääb see selgelt alla (on reserv), kuid ristmikulahendus töötab piiripealses režiimis. Samas tuleb märkida, et see kriitiline arvestus kehtib vaid esimesel aastal, kui kaevandamisel pole jõutud graniidini. Edaspidine autovedude maht on Tellija kinnitusel vaid 5% sellest ehk 18 koormat päevas (1,5 koormat ehk 3 autot tunnis). Tellija kinnitusel graniidi peal olevatest kihtidest tulev materjal veetakse ära reeglina rongiga, sest kohapeal ei ole võimalik seda materjali kasutada. Osaliselt veetakse autodega Maardu linna piires olevate kinnistute täitmiseks, aga see on tühine kogus. Variandina võiks tulla kõne alla liivakivi kasutamine kaldakindlustuste taguse ala täitematerjalina (tulevikus, kui vastav projekt algatakse). Tallinna ümbruse tee-ehitusobjektide graniidiga varustamine sõltub ehitustöövõtjast. Tallinna ringtee ehitusele saab materjali lisaks autodele vedada ka rongiga (vaheladudesse). Kõige perspektiivikam graniidi kasutamise koht Tellija arvates oleks Tallinn-Varssavi raudtee (Rail Baltica) ehitus. Konsultatsiooniettevõtte AECOM poolt koostatud Rail Baltica uuringu (mai 2011) järgi kavandati raudteetrassi avamist aastaks 2025 ja ehitusperioodiks 5 aastat. Tõenaoline Rail Baltica killustikuvajadus on aastatel Arvestades, et hetkel ei ole kindlaks määratud konkreetset trassi ega ole alustatud vastavate planeeringute koostamist, rääkimata projekteerimisest, on tõenäoline, et see ajaline määrang võib nihkuda veel kaugemasse tulevikku. Suure tõenäosusega võib väita, et killustikutarbijana tuleb Rail Baltica kõne alla just aastaks Paraku teadaolevate ajagraafikute järgi võib PHAJ selleks ajaks juba funktsioneerida energeetikaettevõttena. Nuudi tee perspektiivse liikluse kujundavad naabruses paiknevad maakasutused. Põhiliseks maakasutusliigiks on tootmismaa, mille pindala vahetult Nuudi tee äärsetel kinnistutel ulatub 3 ruutkilomeetrini. Liiklusprognoos saab antud juhul olla äärmiselt ligikaudne, sest väga palju sõltub maakasutuse arengutempodest ja maakasutuse detailsemast struktuurist (otsene tootmine vajab vähem transporti kui laomajandus). Sadama lähialana on perspektiivne valdkond just laomajandus, samuti mitmesugune kaupade/toodete väärindamine (mille käigus antakse sisse- või väljaveetavale kaubale oluline lisandväärtus näiteks pakendamise teel). Tänases liikluspildis on valdavaks T94 põhja-lõunasuunaline liiklus, samuti Tallinn-T94 lõunasuunaline liiklus. Võrreldes T94 liiklusega moodustab Nuudi tee liiklus vähem kui kolmandiku. Samas on tänase seisuga kasutuses alla 10% Nuudi tee teeninduspiirkonna äri- ja tootmismaast. Kui eeldada, et ajaks, kui graniidi kaevandamine ja vedu on aktiivsed (30 raskeveokit tunnis, kui graniit veetakse 100% autotranspordiga), on ligikaudu kolmandik Nuudi tee lähialast aktiivses kasutuses, moodustab muu maakasutuse liiklus vähemalt samaväärse osa. Seega tuleb prognoosida Nuudi tee tunni liiklussageduseks ühes suunas 60 kuni 120 veokit tunnis, mis vastab ca veokile ööpäevas mõlemas suunas kokku (ristmikuarvutustes seega sa/h). Tänase raskeliikluse mahuks T94 maanteel on 1300 sõidukit, kuid 2006.a oli see ca 1850 sõidukit. Siit tulenevalt saab prognoosida T94 raskeliikluse mahuks 5 aasta pärast ca 2600 raskesõidukit ööpäevas, mis sisaldab ca 36 raskesõidukit PHAJ objektiga seoses. Perioodil, kui kogu materjalivedu toimub autotranspordiga, lisandub sellele ca 700 autot (raskesõidukit) päevas. Vastavalt tellija esitatud andmetele on prognoositud T94 raskeliikluse maht seega 2600 veokit ööpäevas, millele tuginevalt on tehtud ka müraarvutused (vt ptk 7.3). 108 / 141

109 Ristmiku toimivus Küsitav on antud juhul reguleerimata ristmiku toimivus (läbilaskvus, ohutus jms) nii Muuga- Nuudi tee kui Muuga-T94 ristmikel. Vasakpööret ootavad täiskoormaga sõidukid blokeerivad T94 ristmiku Mõju laevaliiklusele Muuga sadama piirkonnas Alternatiiv 0 PHAJ ei rajata, Muuga sadama areng jätkub vastavalt Tallinna Sadama AS arenguplaanidele (Muuga sadama idaosa laiendus Mõju laevaliiklusele käsitletakse arenguplaanides. Alternatiiv 1 Rajatakse PHAJ vastavalt algatatud DP-le ning veehaare rajatakse idakai äärde, väljapoole sadama akvatooriumi (Joonis 25). Kuna veehaare rajatakse väljapoole sadama akvatooriumi ning väljapoole laevade liikumise trajektoori, siis olulist mõju veehaarde ehitus ei oma. Ehitusaegne kaudne mõju laevade navigatsioonile tuleneb peamiselt ehitustegevusest pimedal ajal, kui ehitamispiirkonnas kasutatakse valgustamiseks võimsaid valgusallikaid, mis võivad eksitada laevu. Seega tuleb eriti pimedal ajal ehitamisel jälgida, et valgusallikad ei oleks suunatud laevateedele. Ühtlasi on oluline sadama kail ning akvatooriumi lähistel tööde teostamisel jälgida, et ei segataks sadama igapäevast tööd ning erakorraliste häiringute korral võetakse ühendust sadama juhtkonnaga. Juhul kui kasutatakse leevendusmeetmeid, siis ehitusaegsel perioodil mõju laevaliiklusele puudub. Maapealse osa rajamisel on vaja jälgida 80 m ja 40 m kõrguste tõstetornide valgustust ning seda, et tornid ei jääks segama maapealsete navigatsioonimärkide vaadeldavust (näiteks Kallavere ja Uusküla märgid, vt Joonis 23). Tornide valgustus ja märgistus ehitusperioodil tuleb kooskõlastada veeteede ametiga. Alternatiiv 2 Tehissaare rajamisel Muuga sadamast ida poole olulist mõju laevade navigatsioonile ette näha ei ole, sest tegemist on looduslikult madala veega alaga (Joonis 25) ja laevad ei satu sellesse piirkonda (Joonis 22). Tehissaar ei jää laevateedele ega sega asukoha mõttes laevade senist liikumistrajektoori (Joonis 47). Tehissaare rajamise käigus veepealsete ehitusmasinate kasutamisel on vaja silmas pidada, et nende töö ei häiriks Muuga sadama igapäevast tööd ning laevade navigatsiooni piirkonnas. Ühtlasi on vaja jälgida kogu ehitusperioodi vältel piirkonna valgustatuse taset, et see ei häiriks laevade sisenemist ning väljumist Muuga sadamasse. Tööde teostamise eelselt tuleb piirkonna valgustuse lahendus kooskõlastada Muuga sadama ja veeteede ametiga. Häiringute korral ehitustegevuse ajal sadama akvatooriumi lähistel, mis võivad mõjutada sadama tööd, on vaja teavitada nendest Muuga sadama juhtkonda. 109 / 141

110 Joonis 47. Illustratsioon tehissaarest Muuga sadamast ida pool oleval merealal ehk alternatiivi 2 ehitusaegsel perioodil (koos materjali tõstetornidega) Kõrgete tõstetornide (80 m ja 40 m) rajamisel (Joonis 47) on vaja jälgida nende märgistust ja valgustust ning teha kindlaks, et tornid ei jääks segama maapealsete navigatsioonimärkide vaadeldavust (näiteks Kallavere ja Uusküla märgid, vt Joonis 23). Tornide valgustus ning märgistus ehitusperioodil tuleb kooskõlastada veeteede ametiga. Ehitusaegset perioodi silmas pidades on eelistatum alternatiiv / 141

111 8. PHAJ KÄITAMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESK- KONNAMÕJU 8.1. Mõju põhjaveele Muuga PHAJ käitamise perioodil peaksid mõjud põhjaveele olema minimaalsed. Selle tagamiseks on vaja kompleksi maa-aluse osa perioodilist hooldust. Ilma hoolduseta võivad märkamata jääda seinapraod, mis võivad kaasa tuua põhjavee imbumise šahtidesse ja kambritesse. Projekteerimise käigus tuleb hinnata riske, mis on seotud veetihedaks tehtud süvenditesse või käikudesse pragude tekkimisega ja seeläbi põhjavee sissevoolu suurenemisega näiteks maa-ala neotektoonilise kerkimise või ekspluatatsiooni tõttu. Selle alusel tuleb paika panna Muuga PHAJ hoolduse nõuded (ajad ja tegevus) Mõju mereveele Kuna PHAJ töös kasutatakse merevett, mitte põhjavett, tuleb arvestada, et maa-alustes kambrites võib toimuda vee koostises muutusi. Need muutused ei ole olulised ega märgatavad, juhul kui jaam on igapäevaselt töös, aga võivad olla olulised siis, kui vesi jääb pikemaks perioodiks (kuuks ajaks või enamaks) maa-alustesse kambritesse. Järgneva hinnangu merevee muutuste osas on andnud Soome ekspert Mikael Takala, kellel on pikaajalised maa-aluste ehitiste kogemused. Pikemaajalise maa-alustes kambrites oleku jooksul on põhiliseks muutuseks hapnikusisalduse vähenemine vees. Juhul kui vesi jääb pikaks ajaks maa-alustesse kambritesse, hakkab hapniku hulk vees vähenema orgaanilise aine lagunemise ja mineraloogilise oksüdatsiooni reaktsiooni käigus. Kui hapnik on ära kasutatud, siis sulfaatide (SO 4 ) sisaldus väheneb ja võib hakata moodustuma sulfiteid. Sulfitid sadestuvad tavaliselt koos raua (FeS) või teiste metallidega ja see võib põhjustada mädamunalõhna teket. Selline käitumine on tüüpiline hapnikuvaestes süvapõhjavetes. Juhul kui vastav madala hapnikusisaldusega vesi oksüdeerub ehk pumbatakse maapinnale, võib tekkida veele juurde ka pruunikas värvus. Pruun värvus on põhjustatud raua oksüdeerumisest (Fe 2+ oksüdeerub Fe +3 -ks ja Fe(OH) formeerub). Vee pikaajalise maa all oleku ajal võib muutuda ka vee temperatuur, võrreldes merevee temperatuuriga maa pinnal. Kuna maakoore temperatuur tõuseb 20 0 /km, siis võib oletada, et maaaluse vee temperatuur saab olema umbes Kuna mereveega ei ole PHAJ-s toimuva tegevusega analoogseid katseid tehtud, ei saa kindlalt ütelda, millised muutused või kui kiirelt need maa-aluses kambris olevas merevees toimuvad. Praeguste teadmiste põhjal on lähtunud põhimõttest, et kuu aja jooksul olulisi muutusi vee keemias ei toimu. Antud teema vajab täpsustamist siis, kui eelnevalt kirjeldatud situatsioon tekib. See tähendab, et juhul, kui merevesi jääb kuuks ajaks või veelgi pikemaks perioodiks maa-alla, tuleb enne selle merre tagasi juhtimist võtta laboriproovid ja määrata selle hapnikusisaldus. Seejärel tuleb merebioloogidega koostöös teha kindlaks, millistel tingimustel seda vett võib merre tagasi juhtida. Võimalik on, et vett on vaja aereerida. Teine võimalus on, et vett saab aeglasema kiirusega merre tagasi juhtida. Sellisel vee segunemisel mereveega järske looduskahjustavaid vee keemilise koostise muutusi ei teki. Viimasel juhul on aga vaja kindlaks määrata, millisel kiirusel see maa all pikalt seisnud vesi võib merre voolata. Kõige kindlam meetod oleks muidugi maapealse settetiigi olemasolu, millest merre tagasisuunatav vesi läbi läheks. Samas sellise settetiigi jaoks ei ole praeguses planeeringulahenduses kohta ette nähtud. Kuna tegu on ikkagi soolase mereveega, ei tohi lasta sellel veel maismaal pinnasesse sattuda, ning see välistab ehitusaegsete settetiikide kasutamise. 111 / 141

112 8.3. Radooni oht vees Radoon (222Rn) vt ka ptk lahustub teatud hulgal vees. Pinnavees ja vees, mis puutub suuremal määral kokku õhuga, on radooni kontsentratsioon väike. Pinnavee puhul ka seetõttu, et kontakt radoonirikka pinnasega on väike. Õhuga kokkupuutel toimub loomulik vee aereerimine, mille tulemusel radoon eraldub õhku. Erinev on olukord põhjavees, mis on püsivas kontaktis radooni sisaldavate kivimitega ega puutu kokku õhuga. Minnesota Ülikooli kodulehelt leitava radoonialase info kohaselt 39 lahustub vaid väike osa radoonist vees. Selle põhjuseks on radooni kiire lagunemine, mis toimub suures osas kiiremini, kui see jõuab veeni, milles lahustuda. Vee lühiajaline olek radoonirikkas keskkonnas (mis on ka graniidikambris), ei tõsta radiatsioonitaset joogiveenormidest kõrgemale ega ole tervist kahjustav. Põhjavesi, mis on olnud radoonirikastes pinnastes aastaid, või nagu meie sügavamad põhjakihid, ka sadu miljoneid aastaid, võib sisaldada radooni kõrgenenud hulgal. Kokkuvõtvalt võib ütelda, Muuga PHAJ ehitamise ja käitamise ajal ei ole radooni sisaldus vees oluline. Radooni lahustuvus graniidikambris olevas vees võib suureneda juhul, kui vesi on seal olnud pikka aega. Vastava aja pikkus sõltub graniidi uraanisisaldusest ja poorsusest, mis võimaldab radoonil veeni liikuda. Selline situatsioon võib tekkida, kui jaam lõpetab tegevuse. Samas juhul, kui graniidikambri vett pinnale ei pumbata, ei ole see ohtlik Mõju välisõhu kvaliteedile Muuga PHAJ ekspluatatsiooniperioodil on õhku emiteerivad saasteainete kogused marginaalsed, sest märkimisväärseid välisõhu saastajaid ei ole Müraga seonduv mõju Muuga PHAJ valmimisel müra tekitavad tegevused praktiliselt puuduvad, kuna kõik potentsiaalsed müraallikad on paigutatud siseruumidesse või asuvad paarsada meetrit maa all, samuti asuvad madalsageduslikku heli tekitavad transformaatorid pinge tõstmiseks 330 KV-ni turbiinihalli vahetus naabruses omaette kinnises hoones. Käitamisaegsel perioodil ei ole enam vaja materjalivedu, mis tähendab, et ka Muuga PHAJ raudteeliiklus enam ei tööta ning alale jäävad liikuma teenindusega seotud veoautod, mille liiklussagedus on väiksem kui rajamisaegsel perioodil. PHAJ veehaare asub merevee pinnast allpool, mistõttu suure kiirusega alla turbiinisaali laskuva vee poolt tekitatud müra ei ole kuulda (võrdluseks kosk näiteks on suur looduslik müraallikas). Müra tekitavaks objektiks jääb väljuv õhuvool, mis pärineb ventilatsioonišahtidest. Ventilatsioonisüsteemid töötavad käitamisaegsel perioodil väiksemal võimsusel kui rajamisaegsel perioodil, mis tähendab, et ühtlasi on müratasemed väiksemad. Müra modelleerimine näitas, et juba rajamisaegsel perioodil, kui ventilatsioonisüsteem töötab maksimaalsel võimsusel, ei esine lähimate elamute juures lubatust kõrgemaid müratasemeid. Ventilatsiooniavad asuvad ventilatsioonišahti tornis, mis on kõrgusega 40 meetrit ja seetõttu müra "hajub" juba enne lähimate eluhooneteni jõudmist. Samuti on ventilatsioonisüsteemide müravõimsustase käitamise ajal väiksem (vastavalt Maardu graniidikaevanduse KSH mürauuringus esitatud andmetele) kui mitmetel teistel PHAJ rajamisaegsetel tööstuslikel protsessidel (Tabel 11, ptk 7.3). Seega võib öelda, et käitamise ajal ei esine Muuga PHAJ tegevusest piirkonna lähimate elamute juures lubatust kõrgemaid müratasemeid / 141

113 8.6. Mõju hoovustele ja rannaprotsesside muutustele Alternatiivi 1 korral rajatav veehaare kujutab endast olemasoleva lainemurdja küljele kavandatav konstruktsiooni mõõtmetega 72x49 m. 30 m sellest ulatub välja merre ning see osa mõjutab lokaalselt hoovuste ja lainete välja. Rannaprotsesside seisukohast hinnatakse alternatiivi 1 mõju mitteoluliseks. Käesolevas peatükis järgnevalt toodud hinnang puudutab alternatiivi 2 (tehissaare rajamise) võimalikke mõjusid. Tehissaare ehitamise (alternatiivi 2) korral on kõige olulisem hinnata selle mõju ranniku erosioonile ja rannajoone taganemisele, mis omakorda seab ohtu inimeste kodud. Lähim selline probleemne piirkond asub kavandatavast tehissaarest 2 km kaugusel ida suunas Saviranna külas. Aastatel on rannaastang seal taganenud ca 10 m ning hetkel lahutab elamuid rannikuservast 40 m. Potentsiaalselt on ranniku erosioonist ohustatud 8 majapidamist. On eeldatud, et tehissaare mõju ei ulatu kaugemale kui Saviranna tipp. Seal teeb rannik 90 kraadise pöörde ning on vähetõenäoline, et tehissaare mõju rannaprotsesside mõistes levib sinna. Hetkel toimuvaid rannaprotsesse kirjeldatakse tuginedes olemasolevatele seireandmetele mainitud piirkonnas. Rannaprotsesside võimalikku muutust tehissaare ehitamise tulemusena hinnatakse kasutades meetodina numbrilist modelleerimist. Numbrilisel modelleerimisel lähtutakse aktsepteeritavatest eeldusest, et tuulelainete genereeritud jõud merepõhjas on setteid kergitav (resuspendeeriv) faktor ning tuule tekitatud hoovused on merepõhja setteid edasi transportiv (advektsioon) mehhanism. Hetkel ei võeta arvesse tuulelainete genereeritud hoovusi ega lainehoovus jõu koosmõju merepõhjas. Samuti ei võeta arvesse veetaseme tõusu potentsiaalsetes tugevates tormi tingimustes. Lainetuse modelleerimiseks on kasutatud kolmanda põlvkonna lainemudelit SWAN ning tsirkulatsiooni on modelleeritud kasutades mudelit GETM Mõju hoovustele ja sellega kaasnevale heljumi levikule Veehaarde käigusoleku ajal (nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral) võib eeldada, et väljapumbatav vesi oma kvaliteedi parameetritega transporditakse sagedamini ida suunas. Kui PHAJ on töös pidevalt, siis väljapumbatava vee kvaliteedi parameetrid ei muutu oluliselt, võrreldes ümbritseva vee kvaliteedi parameetritega. Veehaarde erinevate alternatiivide korral on mõjud veekvaliteedile ja väljapumbatava vee levikumustrile sarnased. Jaama töötamise ajal, vee sissevõtmise ning väljapumpamise korral, tekivad vahetult veehaarde asukohas täiendavad hoovused kiirusega 7-9 cm/s. Kaugemal kui ühe kilomeetri raadiuses veehaarde suublast on vee sisse- ja väljavoolust tingitud hoovused ebaolulised. Jaama käitamise ajal kantakse veevõtu käigus kevadperioodil ühe tsükli ajal sisse hinnanguliselt 285 tonni heljumit, suveperioodil 142 tonni heljumit ning sügis- ja talveperioodil 47 tonni heljumit. Peamiselt moodustavad heljumi orgaanilise aine osakesed. PHAJ käitamine ei mõjuta jääolusid Muuga lahel oluliselt, sest Muuga lahe rannikul esineb kinnisjääd harva ning triivjää liikumine on mõjutatud tuuleoludest. Tehissaare (alternatiivi 2) korral muutuvad hoovuste skeem ja hoovuste tugevused 1 km raadiuses tehissaare asukohast. Kõige rohkem on mõjutatud tehissaarest itta jääv rannikumere osa, kus hakkab tõenaoliselt toimuma setete akumuleerumine Rannaprotsessid tuginedes seireandmetele Rannaprotsesside uurimisel on oluline teada rannikulähedase (kuni 20 m veesügavus) merepõhja morfoloogiat. Merepõhja setete karakteristikud on olulised setete resuspensiooni ja akumulatsiooni hindamisel. Tuginedes Muuga sadama merekeskkonna seire 2006.a aruandele võib välja tuua, et söeterminalist vahetult idas paiknev merepõhi on 0 2 m sügavusel valdavalt kivine (90-100%), sügavusvahemikus 3 5 m on kividega kaetud 50 60% merepõhjast (sekka liiv) ning 113 / 141

114 7 11 m sügavusel on kive 20 30%. Saviranna küla vaatlusalale (joonis 1) on iseloomulikud kivised põhjad sügavusvahemikus 0 0,5 m ning osaliselt liiva ning rändrahnudega (30 40%) kaetud savised (saviplaat) põhjad 1 9 m sügavusel m sügavusel oli merepõhi valdavalt liivane, 5 10% merepõhjast oli kaetud suurte kividega. Mõõdistusandmete töötlus ning saadud tulemuste võrdlus ametliku katastri kaardi, aasta ülelennu ortofotoga tõestab, et rannaastang on kohati kuni aastani taganenud vähemalt 10 m ehk keskmiselt umbes 1 m aastas. Võrreldes omavahel aastal Savirannas tehtud rannaastangu perve muutusi aasta samalaadsete andmetega, ei ole astanguperve nihkumised nii selgelt jälgitavad kui varasema ca 10 aastase perioodi järel aasta jaanuaritormist põhjustatud muutused, vaatamata selle võimsusele ja kõrgele meretasemele, olid lühiajalised ja purustasid peamiselt rannajärsaku jalamile varem kujunenud rusukallet. Mõõdistamised aastal aga näitasid, et sama seireala piires esineva rannajärsaku ehk panga muutused aastal, võrreldes 2005.a jaanuaritormis toimunud muutustega, on tühised. Mõõdistusandmetel saadud tulemused jäid mõõtmisvea piiresse ega näita selgelt eristatavaid muutusi. Rannajoone lähedane merepõhi on kogu Saviranna seireala ulatuses väga lauge ja sellel esineb hulgaliselt rahne. Erinevate merekaartide andmetel selgub, et 2 m samasügavusjoon (isobaat) on keskmisest rannajoonest m kaugusel, kohati isegi kuni 250 m kaugusel. Rannalähedase merepõhja selline iseloom on määravaks rannaprotsesside iseloomu selgitamisel. See lauge ja madal ala on nn murrutuslava, mille piirest aastatuhandete jooksul kestnud murrutuse tulemusel vaadeldav pangajärsak oletatavasti on maa suunas taganenud. Äärmiselt vähene rannasetete hulk astangu jalamil viitab üldisele liikuvate setete minimaalsele hulgale ka rannalähedasel merepõhjal. Samuti viitab sellele ka rohke rahnude esinemine rannajoone ümbruses praktiliselt kogu vaadeldava ala pikkuses Tehissaare mõju rannaprotsessidele Planeeritav tehissaar saab avaldada mõju setete transpordile, mis omakorda võib intensiivistada ranniku erosiooni, juhul kui settematerjali transportiv hoovus on suunatud piki rannikut läänest itta. Sellisel juhul on võimalik tehissaarest idast tulevate setete liikumise blokeerimine. Selline halvim kombinatsioon, kus hoovus on suunatud piki rannikut läänest itta ning on kõrge lainetus, esineb loodetuulte tingimustes. Joonis 48. Lainete genereeritud põhjalähedased orbitaalkiirused (taustaks, ühik m/s) ja tuule hoovused 0-alternatiivi korral Joonis 48 on kujutatud lainete indutseeritud põhjalähedased orbitaalkiirused Muuga sadama ümbruses 15 m/s puhuva NNW tuulte tingimustes. Olulised rannajoone muutused leiavad tavaliselt aset ikkagi tormi tingimustes ning 15 m/s tuul kujutab endast üsna tüüpilist sügistormi. Orbitaalkiiruste kaardile on peale laotatud tuule tekitatud tsirkulatsioon samades meteoroloogilistes oludes. Arvestades, et merepõhja iseloom on savine/liivane, siis olulised erosiooni alad esinevad 114 / 141

115 piirkondades, kus põhjalähedane orbitaalkiirus ületab 25 cm/s. Erosiooni alad asuvad kõik piirkondades, kus veesügavus on alla 15 m ning orbitaalkiirused üle 1 m/s esinevad alla 5 m sügavuses vees. Sadama akvatoorium koos süvendatud laevateedega kujutavad endast depositsiooni piirkondi. Erinevus põhjalähedastes orbitaalkiirustes hetkeolukorraga ning situatsiooniga, kus eksisteerib tehissaar, on ülimalt lokaalne (Joonis 49) ning ei ulatu kaugemale tehissaarest kui 2-3 võrgupunkti ehk siis m, kusjuures see lokaalne mõju on tugevalt anisotroopne ning suunatud tehissaarest vahetult lõunasse jäävale alale. Joonis 49. Põhjalähedase orbitaalkiiruse vähenemine (m/s) tehissaare rajamisega 15 m/s puhuva loodetuule korral Joonis 50. Hoovuste tsirkulatsioon tehissaarega loodetuule 15 m/s korral. Taustaks orbitaalkiirused (m/s) Tehissaare rajamisega muutub lokaalne hoovuseväli saare ümber nõnda, et hoovus, mis oli varasemalt suunatud läänest itta, kaardub ümber tehissaare põhjatipu ning jätkab siis taas oma teekonda ida suunas (Joonis 50). Lähtudes sellest aspektist ning asjaolulust, et põhjalähedasi orbitaalkiirusi saare olemasolu praktiliselt ei muuda, hinnatakse tehissaare mõju rannaprotsesside muutustele mitte oluliseks. Suure tõenäosusega toimub setete kuhjumine tehissaare ja ranniku vahelisel alal. Samas tuleb aga tõdeda, et modelleerimistulemused, eriti need, mis puudutavad setete transporti, on algtingimuste suhtes väga tundlikud ning seetõttu soovitame tungivalt arendajal enne igasuguse reaalse ehitustegevuse algust läbi viia kompleksne setete liikumise uuring antud piirkonnas. Sellised andmed hetkel puuduvad. 115 / 141

116 8.7. Mõju looduskeskkonnale Natura 2000 aladele ja kaitsealadele Ülgase-Saviranna hoiuala on ainus planeeringuala lähemas piirkonnas paiknev Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, paiknedes planeeringualast 3,3 km kaugusel idas. Käitamise ajal ei kaasne tõenäoliselt olulisi mõjusid Ülgase-Saviranna hoiualale kummagi alternatiivi korral. Ajutiste mõjude risk esineb vaid ulatusliku avarii korral, mil piirkonna põhjaveetase võib ajutiselt alaneda. Ka sel juhul on mõjud ajutised (pöörduvad) ega põhjusta olulisi häiringuid kaitstavatele elupaikadele ega liikidele. Põhjalikuma ülevaate saamiseks palume tutvuda nimetatud Natura hindamise aruandega (Lisa 6). Ülgase-Saviranna hoiuala on planeeringualale lähim kaitseala paiknedes sellest (alternatiivi 1 korral) ca 1,3 km kaugusel idas. Jaama käitamisfaasis võivad ainsad potentsiaalsed olulised mõjud avalduda veekvaliteedi ja hüdrodünaamika kaudu. Kuna veehaare asub kaitsealast üle 2 km kaugusel ning paikneb sügavamas meres, kus merrepumbatava vee hajumine on kiire, siis ei ole mõjud veekvaliteedi kaudu kuigi tõenäolised kummagi alternatiivi korral. Kuna rannikulähedaste põhjasetete liikumine on planeeringu mõjupiirkonnas katkestatud söeterminali ja lainemurdja poolt, siis ei mõjutaks alternatiivi 2 puhul tehissaare rajamine (nö lainemurdja varju) kaitseala ka settevoogude muutumise kaudu Maismaataimestikule Alternatiivi 1 korral PHAJ käitamise faasis täiendavaid mõjusid taimestikule ei avaldu. Alternatiivi 2 korral (tehissaare rajamisel) muutuvad vähesel määral hüdrodünaamilised protsessid (lainetus) saare varju jääval rannaalal, mille tõttu võib toimuda rannaala intensiivsem taimestumine. Teatud mõjud ranniku taimkatte muutuste näol teisenenud tingimustes võivad kesta ka käitamisfaasis Rohevõrgustikule Alternatiivi 1 korral avaldub põhiline mõju rohevõrgustikule selle struktuuri muutmise näol jaama rajamise etapis, kuid nõrk negatiivne mõju võrgustiku funktsioneerimisele jääb kestma ka jaama käitamisfaasis. Mõju avaldub eelkõige häiringute näol. Alternatiivi 2 korral on PHAJ käitamisfaasis mõjud rohevõrgustikule mitteolulised Loomastikule ja linnustikule Veehaarde mõju maismaaloomastikule PHAJ käitamisfaasis on häiringud loomastikule tühised nii alternatiivi 1 kui ka alternatiivi 2 korral. Veehaarde ja tehissaare võimalik mõju linnustikule Veehaarde otsesed mõjud linnustikule võivad avalduda eelkõige kalastikule ja põhjaelustikule avalduva mõju kaudu. Hapnikuvaene vesi võib seeläbi vähendada veelindude toidubaasi veehaarde mõjupiirkonnas. Veehaare avaldab kindlasti mõju jäätumistingimustele, kujundades jäävaba ala, mis võib meelitada kohale suuremal arvul talvituvaid veelinde. Jaama käitamise perioodil merevee maa-alusesse mahutisse laskmise (elektrijaama töötamise) ajal on teoreetiline oht, et veelindude lennuvõimestumata pojad sattuvad veehaarde juures tekkivasse laskuvasse veevoolu või keerisesse. Kuna veehaare ei asu veepinnal, vaid mere põhjas ja maksimaalne voolukiirus võre pinnal on vaid 25 cm sekundis, siis eeldatavalt ei kujune keerist, mis suudaks piirkonda sattunud lennuvõimestumata linnupoegi endasse imeda. Ohuks on siiski 116 / 141

117 see, et nad ei suuda piisavalt kiirest vastuvoolu ujuda, et veehaarde kohalt lahkuda. Lennuvõimestunud poegade ja täiskasvanud isendite puhul ei ole veehaare ohuks. Kuna veehaare paikneb rannast kaugemal sügavamas meres, pesitsusaladest eemal, siis ei ole linnupoegade sattumine veehaardesse ilmselt väga arvukas. Teatud liikide puhul on poegade veehaardesse sattumise võimalus olemas, kuid tõenäoliselt ei ole sellega kaasnev negatiivne mõju väga tugev. Alternatiivi 1 puhul, kui veehaare on lainemurdja kõrval ja rannale lähemal, võib linnupoegade veehaardesse sattumine olla sagedasem (eriti võivad veehaardesse sattuda muulil pesitsevate lindude pojad). Alternatiivi 2 puhul, mil veehaare on rohkem avamerel, on linnupoegade veehaardesse sattumise võimalus tõenäoliselt väiksem seda eeldusel, et tehissaarele ei kujune linnukolooniat, kust võivad pojad veehaardesse sattuda. Käitamisfaasis on otsesed häiringud võrreldes ehitusfaasiga märksa väiksemad ning linnustik kohaneb tehissaare kui võõrkehaga. Kuna haudelinnustik on praeguste häiringute tõttu ilmselt suhteliselt vaene, siis ei ole täiendav mõju piirkonna haudelinnustikule eeldatavalt enam väga tugev. Tõenäoliselt toimub ka haudelinnustiku puhul teatud kohanemine uusrajatistega Mereelustikule Mõju merepõhjakooslustele PHAJ ekspluateerimisel (sõltumata alternatiivist) avaldab merest süsteemi kaasatud ja hiljem välja pumbatav veemass mõju lähedalasuvatele merepõhjakooslustele. See mõju sõltub otseselt süsteemis kasutatud veemassi parameetritest: keemilise koostise muutustest, temperatuurirežiimi muutustest, hapnikutingimustest. Mõju ulatuse ja olulisuse hindamiseks on vaja PHAJ projekteerimise staadiumis täpsustada lähteandmeid ja analüüsida veemassi liikumist ja võimalikke muutusi energiatootmise protsessi käigus. Vastavalt sellele saab vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Mõju kalastikule Kalastikule ja kalapüügile Muuga PHAJ rajamisega tekkivate käitamisaegsete mõjude olulisus lähtudes käsitletavatest alternatiivsetest lahendustest (vt ptk 5). Alternatiiv 1 Veevõtt Ihasalu lahest söeterminali kai äärest võib tekitada vähesel määral kalade (eriti füüsiliselt nõrgemate noorjärkude) sattumist veevõtu kaitserestidele, kus nad võivad hukkuda. Alternatiiv 2 Tehissaare eksisteerimine ja selle teenindamine ei tohiks kalastikule olulist mõju tekitada, kuna rajatava tehissaare kohal ja ka lähialadel juba praegu kalakoelmud ei tööta. Hinnang veehaarde mõju kohta kalstikule esitatakse lõpparuandes, sest teema vajab põhjalikumat analüüsi Mõju muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjektidele PHAJ kasutamine ja olemasolu ei avalda kummagi alternatiivi korral olulisi negatiivseid mõjusid naabruses paiknevale Rebala muinsuskaitsealale, samuti ei kahjustata piirkonnas paiknevaid pärandkultuuriobjekte. 117 / 141

118 8.9. Mõju jäätmetekkele PHAJ käitamise ajal elektritootmise protsessis jäätmeid ei teki. Ettevõttes masinate ja seadmete regulaarse hooldamise käigus tekkivad jäätmed (nt kasutatud õlid jms) ning olmejäätmed antakse üle jäätmekäitlusfirmadele Mõju piirkonna liikluskoormuse kasvule Nuudi tee perspektiivse liikluse kujundavad naabruses paiknevad maakasutused. Põhiliseks maakasutusliigiks on tootmismaa, mille pindala vahetult Nuudi tee äärsetel kinnistutel ulatub 3 ruutkilomeetrini. Liiklusprognoos saab antud juhul olla äärmiselt ligikaudne, sest väga palju sõltub maakasutuse arengutempodest ja maakasutuse detailsemast struktuurist (otsene tootmine vajab vähem transporti kui laomajandus). Sadama lähialana on perspektiivne valdkond just laomajandus, samuti mitmesugune kaupade/toodete väärindamine (mille käigus antakse sisse- või väljaveetavale kaubale oluline lisandväärtus näiteks pakendamise teel). PHAJ käitamisaegsel perioodil ei toimu enam materjalivedu. Alale jäävad liikuma PHAJ teenindamisega seotud veoautod, mille liiklussagedus on oluliselt väiksem kui rajamisaegsel perioodil. PHAJ ei põhjusta käitamise ajal olulist täiendavat liikluskoormust ja kõikide teiste piirkonda kavandatavate arengute kontekstis võib seda mõju lugeda väheoluliseks Võimalik mõju maapinna vibratsioonile PHAJ käitamise ajal elektritootmise protsessis ei teki vibratsiooni Mõju laevaliiklusele Muuga sadama piirkonnas 0-alternatiiv PHAJ ei rajata, Muuga sadama areng jätkub vastavalt Tallinna Sadama AS arenguplaanidele (Muuga sadama idaosa laiendus Mõju laevateedele ning navigatsioonile käsitletakse koos arendusplaanidega. Alternatiiv 1 Käitamisaegsel perioodil veehaarde toimimisel söeterminali kai ääres mõju ei ole (Joonis 25). Veehaarde asukoht kail on soovituslik märkida vastava viidaga, et oleks teada selle asukoht. Käitamisaegsel perioodil puuduvad maapealses osas kõrged tornid ja nendega seonduvat visuaalset eksitavust laevaliiklusele ei ole. Alternatiiv 2 Tehissaare rajamisel Muuga sadamast ida poole olulist mõju laevade navigatsioonile ette näha ei ole, kuna tegemist on looduslikult madala veega alaga (Joonis 25) ja laevad ei satu sellesse piirkonda (Joonis 22). Tehissaar ei jää laevateedele ega sega asukoha mõttes laevade senist liikumistrajektoori (Joonis 47). Oluline on jälgida, et saarel asuvate olmehoonete kõrgused ei häiriks navigatsioonimärkide vaadeldavust piirkonnas. Ühtlasi on vaja kooskõlastada tehissaare valgustus veeteede ametiga ning järgida ameti juhiseid saare markeerimise osas, et need ei eksitaks piirkonnas navigeerivaid või ankrus olevaid aluseid. Alternatiiv 2 omab mõnevõrra suuremat mõju piirkonna navigatsioonitingimustele kui alternatiiv 1, kuid juhul, kui peetakse kinni soovitustest ning tegevus kooskõlastatakse veeteede ametiga, puudub oluline mõju laevateedele ning laevade navigatsioonitingimustele piirkonnas. Eelistatud alternatiivid navigatsiooni seisukohast on alternatiivid 0 ja / 141

119 9. KUMULATIIVNE MÕJU Analüüsi tulemused esitatakse KSH lõpparuandes Ehitusaegne kumulatiivne mõju 9.2. Käitamisaegne kumulatiivne mõju 119 / 141

120 10. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD MÕJUD Mõju inimeste heaolule, tervisele ja varale Müra Keskkonnamüra on üldsuse silmis üks olulisimaid keskkonnaprobleeme. See võib avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui ka psühholoogiliselt ning häirida põhitegevusi, nagu magamine, puhkamine, õppimine ja suhtlemine. Peale unehäirete, ärrituse ja kuulmishäirete võib kokkupuude müraga põhjustada ka muid terviseprobleeme, nt südameveresoonkonna haigusi. Keskkonnamüra erinevate karakteristikute vahel on mitmene seos, põhjustades ka erinevat mõju inimestele, kuid kahjuks neid seoseid ei tunta veel täielikult. Keskkonnamüra on soovimatu või kahjulik õhus leviv heli. Müra seostatakse paljude inimtegevustega, kuid kõige suuremat mõju avaldab maantee-, raudtee- ja õhuliikluse müra. Eriti on see probleemiks linnakeskkonnas. Inimeste tundlikkus mürahäiringu vastu on erinev, erinev on ka inimeste tundlikkus sama müra korral. Individuaalsed erinevused võivad olla küllaltki suured. Lisaks suureneb müra mõju, kui see toimib koos muude keskkonnastressoritega, nagu õhusaaste ja kemikaalid. Selline olukord võib esineda eriti linnapiirkondades, kus enamik neist stressoritest mõjub koos. On täheldatud, et üldiselt keskkonnamüraga seotud kaebuste arv suureneb. Rahvusvahelise Terviseorganisatsiooni defineeritud mürakahjustus on organismi morfoloogia ja psühholoogia muutus, mille tulemusena kahjustub kuulmisvõime või tekib stress või suureneb organismi vastuvõtlikkus kahjulikele müraefektidele. Definitsioon sisaldab pöörduvate ja pöördumatute füüsiliste, psühholoogiliste või sotsiaalsete funktsioonide kahjustumise võimalusi mõju kuulmisele, kõnele, puhkusele ja magamise häirimisele, psühhofüsioloogiale, vaimsele tervisele, elanike käitumisele ja ärritatavusele ning üldisele tegevusele. Müra suhtes on erinevad tundlikud grupid, kellele toimivad erinevad kombineeritud heliefektid erinevatest müraallikatest. Paljud uuringud on näidanud, et võrdne liiklus- ja tööstusmüra tase mõjub inimestele erinevalt. Reaktsioon erinevatele helidele võib olla muutlik, sõltudes isiku tundlikkusest eri aegadel ja eri keskkondades. Elukeskkonnas esinevad erinevad mürad pärinevad teatud kindlatest allikatest (nt lennukimüra, maanteeliiklus või raudteeliiklus). Nimetatud mürade tase ja toime olenevad müra vastuvõtja asukohast müraallika suhtes. Erinevad elanikerühmad reageerivad mürale erinevalt, eriti tundlikud on müra suhtes lapsed. Müra tekitatud tervisekahjustused ja müra omaduste vahelised sõltuvused on statistilised. See tuleneb sellest, et müra mõju ja reaktsioon mürale sõltub inimese tundlikkusest ja otsestest müraga kokkupuute olukordadest ning seetõttu ei ole võimalik välja tuua otseseid seoseid müraga kokkupuute ja selles võimalikest otsestest tagajärgedest 40. Tööstus- ja liiklusmüra normtasemed vt ptk Tabel 4. Peamine PHAJ müra mõju ümbruskonnale avaldub selle rajamisaegsel perioodil, mis kestab kokku kuni 6 aastat. Rajamisperioodi esimestel aastatel tuleb arvestada, et kaevandamistegevus toimub suures osas maa peal ning müra mõju on sel ajal kõige suurem. Sealt edasi võib juba arvestada väiksemate müratasemetega. Müra modelleerimise tulemused näitavad, et PHAJ rajamisaegne periood alternatiivi 1 korral ei põhjusta ümbruskonnas asuvate lähimate elamute juures lubatud müra normtasemetest kõrgemaid müratasemeid. Eluhooned jäävad projektipiirkonnast piisavalt kaugele. Ühtlasi ei kavandata ehitustegevust teostada öisel ajal. 40 Mis on keskkonnamüra ja kuidas seda ohjata? Maailma Terviseorganisatsiooni olmemüra juhendi alusel / 141

121 Rajamisaegsel perioodil, kui purustatud graniitkivim transporditakse raudteed pidi, on müratasemed kõikide müraallikate koosmõjul lähimate elamute juures Saviranna külas alla 35 db, sest müraallikad asuvad külast ligikaudu 1500 meetri kaugusel (kaugemal kui alternatiivi 1 puhul). Ühtlasi asuvad Saviranna elamud maapinna suhtes kõrgemal kui tehissaarel asuvad müraallikad ning isegi veepinna peegeldus ei mõjuta müra levikut sel määral, et eluhoonete juures esineks üle 35 db mürataset. Ühtlasi ei ületa müratasemed lubatud normtasemeid ka ainult ventilatsiooniseadmete töötamisel. Alternatiivi 2 korral ei põhjusta PHAJ rajamisaegne periood lähimate elamute juures lubatud müra normtasemetest kõrgemaid müratasemeid, sest lähimad eluhooned jäävad projektipiirkonnast enam kui 1500 meetri kaugusele, mis on suurem vahemaa kui alternatiivi 1 puhul. Müra seisukohalt on alternatiiv 2 väiksema mõjuga kui alternatiiv 1, kuigi mõlemate alternatiivide rajamisaegne müra on lähimate elamute ja külade suhtes vähese mõjuga lubatud taotlustasemest kõrgemaid müratasemeid (55 db päevasel ajal) ei esine ühelgi juhul. Ühtlasi ei kavandata ehitustegevuse läbiviimist öisel ajal. PHAJ käitamisaegsel perioodil jääb mõlema vaadeldud alternatiivi korral müratekitavaks objektiks väljuv õhuvool, mis pärineb ventilatsioonišahtidest. Ventilatsioonisüsteemid töötavad käitamisaegsel perioodil väiksemal võimsusel kui rajamisaegsel perioodil, mis tähendab, et ka on müratasemed väiksemad. Seega käitamisajal ei esine Muuga PHAJ tegevusest piirkonna lähimate elamute juures lubatust kõrgemaid müratasemeid. Müratasemete normeerimise peamiseks eesmärgiks on inimeste tervise kaitsmine. Antud olukorras, kus müratasemete ületamisi ei ole ette näha, võib PHAJ rajamise ja käitamisega seonduva müra mõju inimeste tervisele lugeda väheoluliseks. PHAJ rajamise ja käitamisega kaasneva müra mõju hinnang vt ptk 7.3 ja Õhusaaste Mil määral õhusaaste tervist mõjutab, sõltub paljudest asjaoludest, sh saasteainest, nende kogustest, varem põetud haigustest, samuti sellest, kas tegu on pika- või lühiajalise saastatud õhu käes viibimisega, lapse või täiskasvanuga. Sageli on haiguste tekkepõhjus mitme teguri kompleksne pikaajaline koosmõju. Viimaste aastate seireandmete analüüs näitab, et välisõhu kvaliteedi kõige suurem probleem on peente osakeste hulk, eriti kevadisel ajal. Peentolm, ehk täpsemalt öeldes peened osakesed, on väga väikestest osakestest koosnev segu, mis sisaldab lämmastik- ja vääveloksiide, happeid (nitraadid, sulfaadid), orgaanilisi aineid (polüaromaatsed süsivesinikud PAH), metalle ning pinnase ja tolmu osakesi. Peamised peente osakeste allikad on sõidukite heitgaasid, ahiküte, katlamajad ja tööstusettevõtted 41. Millised terviseprobleemid õhusaastest tingituna ilmnevad, sõltub konkreetsest inimesest (vanus, põetud haigused jms) ja sellest, kui kaua on õhusaaste käes viibitud. Põhilised õhusaaste tagajärjel tekkivad terviseprobleemid on kopsuhaigused ja südame-veresoonkonnahaigused. Mida peenemad on osakesed, seda sügavamale hingamisteedesse need jõuavad. Eestis on tehtud peente osakeste tervisemõju hinnang 42, mis näitas, et peened osakesed põhjustavad eluea lühenemist. Tuginedes välisõhu saaste hinnangule, jäävad PHAJ rajamise käigus välisõhku eraldatavad saasteained (tahked osakesed) oluliselt allapoole kehtestatud piirnorme nii alternatiivi 1 kui ka 2 korral. PHAJ käitamise faasis välisõhku saasteaineid ei paisata. 41 Keskkonnaülevaade Keskkonnateabe Keskus, 2009: 42 Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele Tallinna linnas. (2007). / H. Orru jt. Tartu : Tartu Ülikool [WWW] / 141

122 Lähtudes eeltoodust ei avalda PHAJ rajamine ja käitamine õhusaaste seisukohalt inimeste tervisele negatiivset mõju Vaated PHAJ mõõtmetest parema ettekujutuse saamiseks on koostatud 3D visualiseering. Muuga PHAJ ehitus- ja käitamisaegsed 3D visualiseeringu joonised on koostatud neljast valitud punktist lähtuvalt. Punktid on valitud Kallavere külast, Maardust, Saviranna külast ja Uuskülast. Joonis 51 annab ülevaate valitud punktide täpsest asukohast. Joonis 51. Muuga PHAJ 3D vaadete alguspunktid Uuskülast, Saviranna külast, Kallavere külast ja Maardu linnast Punktid on valitud põhimõttel, et igast nimetatud külast ning Maardu linnast oleks sisuliselt lähimast punktist objekti suhtes vaade. Igast kaugemast punktist jääb vaatevälja vähem. Vaatepunktide kaugused esimesest alternatiivist linnulennult on järgmised: Vaade Uuskülast (1,8 km), vaade Maardust (1,2 km), vaade Kallaverest (1,2 km) ja vaade Savirannast (0,9 km). Vaatepunktide kaugused tehissaarele rajatavast teisest alternatiivist linnulennult on järgmised: Vaade Uuskülast (2,3 km), vaade Maardust (2 km), vaade Kallaverest (2,2 km), vaade Savirannast (1,7 km). Üldistavad vaated on tehtud kõrguselt ligikaudu m. Hoonete, konveieriliini ja muu kontuurid on loodud parima ettekujutuse toel, mis tähendab, et ei pruugi olla reaalselt rajatavaga ning olemasolevaga täpselt sarnane. Kogu mudel on väga üldine ja pisidetaile mittearvestav. Vaated PHAJ-le on rajamise ja käitamise ajal põhimõtteliselt erinevad. Pärast ehitusperioodi lõppu (vajalike süvendite rajamist graniidikihti) 80 m ja 40 m kõrgused tõstetornid demonteeritakse ning planeeritavale alale jäävad hooned maksimaalse kõrgusega 14 m. See vastab ca 4-korruselise elamu kõrgusele ega ole ümberkaudsetest asulatest praktiliselt nähtav. 122 / 141

123 Seega võib PHAJ mõju vaadetele lugeda märkimisväärseks ainult ehitusperioodil. Mõju vaadetele on pöörduv. Mõju tajumine on individuaalne ning sõltub olulisel määral ka inimeste suhtumisest ja eelhäälestusest objekti suhtes ning teadmistest objekti kohta. Vaated kõikidest eelnimetatud punktidest vt KSH aruande Lisa 4. Alljärgnevalt on välja toodud mõned iseloomulikumad pildid. Joonis 52. Alternatiiv 1. Ehitusaegne vaade m kõrguselt Uusküla vaatepunktist Joonis 53. Alternatiiv 2. Ehitusaegne vaade m kõrguselt Saviranna küla vaatepunktist 123 / 141

124 Joonis 54. Alternatiiv 1. Käitamisaegne vaade m kõrguselt Kallavere vaatepunktist Vaated maapinnalt inimese silmade kõrguselt esitatakse KSH lõpparuandes Avaliku arvamuse uuringu tulemused Avaliku arvamuse uuringu (küsitluse) läbiviimise eesmärk oli välja selgitada, kas PHAJ rajamine mõjutab või häirib elanike igapäevast elu ning mis on nende ettepanekud kompromisslahenduseks. Samuti selgitati välja kohalike jaoks olulised keskkonnaaspektid. Küsitlus teostati ja enam aastaste inimeste seas ning nii vanuseline kui ka sooline jagunemine kujunes suhteliselt võrdseks. Enamus inimesi ei ole Eesti elektrimajanduse arengukavast aastani 2018 mitte midagi kuulnud. Sellegi poolest oli enamus inimesi (80% vastanutest) poolt, et Eestis tuleks suurendada taaskasutatavate energiaallikate osakaalu kogu energiatootmises. Küsitluse käigus selgus, et mida kaugemal inimesed elavad projektalast, seda vähem on nad Muuga PHAJ projektist teadlikud (31% vastanutest oli PHAJ-st kuulnud, ning 15% tutvunud projektimaterjalidega) ning seda enam ei osanud nad vastata küsimustele, mis puudutasid PHAJ eeldatavat mõju erinevatele aspektidele, samuti otsustada, kas PHAJ rajamine on vajalik või mitte. Seetõttu vastati enamasti, et PHAJ-l ei ole neile isiklikult mingisugust mõju või nad ei osanud seda mõju ette kujutada. Sellegi poolest oli näha, et inimesed on koostööaltid ja ootavad rohkem informatsiooni (ka venekeelset) sadamaalale rajatava uue suure elektrijaama kohta. Seega oleks vajalik teostada rohkem teavitustööd kohalike inimeste hulgas. Mida lähemal projektalale inimesed elavad, seda enam teadlikud projektist oldi ning ka rohkem mures oma elukeskkonna pärast. Esines oluliselt rohkem negatiivseid arvamusi ja kommentaare. Projektala lähikülade (Saviranna ja Uusküla külad) kohalikud elanikud ei usu, et projekt neile isiklikult midagi head kaasa toob. Pigem kardavad nad, et PHAJ rajamine reostab merekeskkonda, saastab õhku ning tekitab palju müra. Sealt tulenevalt edasi muretsetakse oma tervise ja ka kinnisvara hindade langemise pärast. Enam oskasid inimesed kaasa rääkida olemasoleva Muuga sadama mõjudele, kuigi ka selles osas selgus, et suurt osa inimesi sadama tegevus ei mõjuta mingil moel. Kõige enam negatiivseid vastuseid toodi välja õhukvaliteedi osas, eelkõige mainiti sadamaalal tegutsevat söeterminali, mis rikkuvat oma tegevusega ümbruskonna õhukvaliteeti. Seetõttu kardavad mitmed inimesed, et uus PHAJ halvendab õhukvaliteeti veelgi. 124 / 141

125 Enamus inimesi oli projekti suhtes siiski positiivselt või neutraalselt meelestatud, mis selgus ka küsitluse tulemustest positiivseid oli 24%, pigem positiivseid 25% vastanutest, neutraalseks jäid 39% vastajatest ning negatiivsed ja pigem negatiivsed olid vastavalt 7% ja 5% vastajatest. Kokkuvõttes võib öelda, et vastanute hulgas oli 12% neid inimesi, kellele PHAJ rajamine on vastumeelne. Enamus vastanuid ütles, et PHAJ rajamine ei muuda nende elukeskkonda, võrreldes tänase olukorraga (40% vastanutest). Selgus, et inimestele on kõige tähtsamad tegurid tervis, puhas põhjavesi, õhukvaliteet ja müratase piirkonnas. Nimetati ka kinnisvara hindasid, elektrihinda ja mereelustikku. Kui mõju neile aspektidele ei ole negatiivne, siis PHAJ rajamine ei oma inimeste elukvaliteedile olulist kahjustavat mõju. Hetkel olemasolev Muuga sadam ei mõjuta samuti enamikku inimestest, v.a õhukvaliteet. Vähemale arvule vastanutest avaldavat Muuga sadama tegevus siiskinegatiivset mõju müratasemele piirkonnas, mereelustikule, inimeste tervisele, rannajoone arengule. Enamus vastanuid pooldas alternatiivi 1 - PHAJ maapealne osa Muuga sadama tehnopargialale (77% vastanutest) ning tõi peamiste argumentidena välja, et see on võrreldes alternatiiviga 2 odavam ehitada ning kahjustab vähem merekeskkonda. Alternatiiv 2 pooldajad (kelleks olid enamasti maismaa projektalale lähemal elavad inimesed) tõid jällegi välja, et neil on hirm suureneva müra, tolmu hulga ja elukeskkonnale põhjustatava koormus ees. Seega mida kaugemal objekt inimestest asub, seda parem (33% vastajatest). Kui inimestelt küsiti, millised ootused on neil PHAJ ehitamise suhtes, vastati sagedamini, et loodetakse elektrihinna alanemist. Samuti loodetakse, et PHAJ annab piirkonna inimestele tööd ning projekti realiseerimisega kaasnevad vallale ja selle elanikele kompensatsioon ja hüved, mis toetavad valda ja edendavad kohalikku elu. Suures osas siiski inimestel igasugused ootused PHAJ suhtes puudusid. Ettepanekute osas olid vastused kesised. Peamiselt mainiti, et projekti kohta võiks olla saadaval rohkem informatsiooni, ka venekeelsetele elanikele. Infot mõlemas keeles võiks lisada projekti kodulehele, valla kodulehele jne. Ettepanekutena öeldi veel, et ranna ja ujumiskohad võiks korda teha ning sõiduteid asfalteerida. Kommentaare projekti osas esitati nii positiivseid kui ka negatiivseid rohkem andsid kommentaare siiski negatiivse arvamusega inimesed. Korduvalt nimetati, et söeterminali mõju õhukvaliteedile on halb. Avaliku arvamuse uuringu aruanne vt Lisa Prognoos kinnisvarahindade muutusele Prognoosi aluseks on PHAJ DP KSH raames ERI Kinnisvara poolt koostatud eksperthinnang kavandatava tegevuse ja käitamisaegse mõju kohta piirkonna elamute kinnisvara hindadele (Lisa 8) Prognoos piirkonna kinnisvara hindade muutusele juhul, kui jaama ei ehitata (0- alternatiiv) Hoonestatud elamumaade tehinguhinnad piirkonnas on käesoleval aastal püsinud stabiilsetena, kuigi täheldada saab pigem odavama kinnisvaraga teostatud tehingute suuremat osakaalu. Maardu linna korterite hinnad on käesoleval aastal võrreldes aastaga ca 5% tõusnud, kuid selle aasta viimane kvartal näitab hinnatasemete langust. Piirkonna hinnataset jäävad edaspidi lisaks majanduskeskkonnale määrama piirkonna asukohast ja planeeringutest tingitud arengud. Piirkonna suurimaks mõjutajaks on Muuga sadam. 125 / 141

126 Joonis 55. Muuga sadama idaosa kruntide plaan. Allikas: Tallinna Sadam, ( Muuga sadama idaosa on viimase viie aastaga kiiremalt arenema hakanud. Valminud ja kasutusel on söeterminal, planeeritud on Klaukse tee ääres paiknevad krundid, valmimas on Muuga idaosa viadukt, planeerimisel on mahukas vedelgaasi LPG gaasiterminal. Klaukse tee 8 krundile kavandatakse väetise pressimise ja granuleerimise tsehhi rajamist. Praegu ei ole sadama mõju näiteks Saviranna piirkonnas väga tunnetatav, sest Saviranna juurdepääsutee läbib küll Maardu linna, aga jääb sadamast piisavalt kaugele. Küll on Saviranna läänepoolsed elamud juba kokku puutunud sealt lähtuva saastega. Antud juhul on tegemist söeterminalist tuleneva õhusaastega, mis on teadaoleva info kohaselt küll normi piires, aga mõnikord tuntav. See on Saviranna põhjapiirkonna osas juba loonud teatava negatiivse fooni, mis võib probleemi jätkudes või uute tekkides (nt kui tekib tuntavat õhusaastet planeeritava gaasiterminaali käivitamisel) jätkuvalt mõjuda ka kinnisvarahindadele. Kõige suurem elamu- ja tootmismaa konfliktala on Uusküla küla põhjaosas (Muuga raudteejaama ja Nuudi tee äärsete elamute ning aiandusühistu põhjaosa alal). Antud piirkonnas on juba praegu kohati mürafoon normi piiril ning negatiivne mõju kinnisvarahindadele on juba aset leidnud. Praegu on sadama ja toomismaade mõju veel väike, sest Nuudi tee äärsed krundid (Muuga Tööstuspark) on veel hoonestamata. Kuid see mõju järkjärgult kasvab nende kruntide hoonestamisel. Lisaks negatiivsele mõjule on sadama ja tööstusala laienemisel ka positiivseid mõjusid. Nii on senise praktika põhjal palju Uusalu väikeelamute ja Maardu korterite ostjaid olnud Muuga sadama ettevõtete töötajad. Seega on kõnealuses piirkonnas tegemist sadama ja tööstuspiirkonna ning elamualade kokkupuutekohaga, kus keskkonnaalane mõju saab alati olema ja suureneb, sõltumata sellest kas PHAJ rajatakse või mitte. Oluline on seejuures, et planeerimisel säiliks sadama ja elamualade vaheline kõrghaljastusega vöönd, mis aitab vähendada tööstusalade mõju elamualadele PHAJ rajamisaegne mõju kinnisvara hindadele võrreldes 0-alternatiiviga Alternatiiv 1 Alternatiivi 1 puhul rajatakse PHAJ Muuga Tööstuspargi kruntidele Klaukse tee 22, 20, 18 ja 18a. 126 / 141

127 Vastavalt esitatud õhusaaste kaartidele (kaardid toodud alljärgnevalt) rajamisaegsel ajal (ca 6 aasta jooksul) norme ületavat õhusaastet ei esine, samuti ei ulatu vaadeldavatele elamualadele märgatavat normijärgset õhusaastet. Joonis 56. Tahkete summaarsete osakeste (TSP) maksi-maalsed 24h keskmised kontsentratsioonid, alternatiiv 1, koosmõju söeterminaliga, arvestatud on leevendusmeetmeid. Norm on 150 µg/m 3 Joonis 57. Tahkete summaarsete osakeste (TSP) maksi-maalsed 24h keskmised kontsentratsioonid, PHAJ üksi, alternatiiv 1, norm 150 µg/m 3 Vastavalt esitatud mürakaartidele, liigub rajamisaegsel tegevuse koosmõjul (ventilatsioonišaht, tõsteskipp, kivimaterjali kukkumine vagunisse, olemasolev ja kavandatav raudteeliiklus), müra mõjuala (35 db) lähemale Saviranna läänekülje hoonetele ning Rootsi Kallavere küla läänekülje lähematele hoonetele, kuid norme ei ületata. Teatav mõju võib nimetatud majadel olla tunnetatav, kuid võib olla ka vähetunnetatav, kuna müratase on madal. Uusküla piirkonnale mõju puudub, kuna seal on ka algne foon palju kõrgem. Joonis 58. Olemasolev Muuga sadama raudteeliiklus Joonis 59. Ventilatsioonišaht, tõsteskipp, kivimaterjali kukkumine vagunisse, olemasolev ja kavandatav raudteeliiklus Vastavalt esitatud mürakaartidele, liigub rajamisaegsel tegevuse koosmõjul materjali ja jääkide transpordil veoautode kasutamisel (ventilatsioonišaht, tõsteskipp, kivimaterjali kukkumine vagunisse, veoautod) müra mõjuala lähemale Saviranna hoonetele ning Kallavere küla hoonetele, kuid norme ei ületata. Kuid mõjuala on oluliselt suurem, kui raudteetranspordi kasutamisel, ja Saviranna läänepoolsetel majadel tõuseb mürafoon ka 40 db-ni. 127 / 141

128 Joonis 60. Ventilatsioonišaht, tõsteskipp, kivimaterjali kukkumine vagunisse, olemasolev ja kavandatav raudteeliiklus Joonis 61. Ventilatsioonišaht, tõsteskipp, kivimaterjali kukkumine vagunisse, veoautod Kokkuvõtlikult alternatiivi 1 puhul õhusaastest tingitud mõju kinnisvarahindadele puudub. Müra mõjuala puudutab raudtee kasutamisel üksikuid läänepoolseid elamuid ja üksikuid Rootsi- Kallavere läänepoolseid elamuid. Kuid kuna mürafooni tõus on väike ja vähetajutav, siis ei saa üheselt väita, et mõju kindlasti on. Antud juhul on arvestatud maksimaalset võimalikku mõju ja seda koos psühholoogilise mõjuga, sest kavandatav tõsteskipp on 80 m kõrgune, seega kaugelt märgatav ning küsimusi tekitav, ning PHAJ on piisavalt mahukas objekt, et tähelepanu äratada. Seega on olulised rajamise algusperioodi üldised hoiakud ja meediakajastus. Senise praktika järgselt vaibub negatiivne foon 1-2 aastaga, kui olulist keskkonnamuutust tegelikkuses aset ei leia. Materjali ja jääkide transpordil raudtee asemel veoautode kasutamisel hõlmab aga müra mõjuala suurema osa Saviranna aiandusühistute alast ja Kallavere külast. Kuigi norme ei ületata, on mõju tõenäosus palju suurem. Seda enam, et üksikutel Saviranna elamutel tõuseb mürafoon 40 db-ni. Kuigi kogu piirkonna mürafoon tõuseb tõenäoliselt kruntide hoonestamisel (0-alternatiiv) hetketasemest niikuinii kõrgemale, on antud juhul tegemist siiski tavapärasest pikema rajamisaegse perioodiga. Seega on arvestatud alternatiivi 1 puhul negatiivse mõjuga üksikutele Saviranna ja Rootsi-Kallavere läänepoolsetele elamutele (maksimaalselt -5-10%, kuid mõju võib ka puududa) rajamisaegsel perioodil. Veoautode kasutamisel raudteetranspordi asemel rajamisaegsel perioodil on negatiivne mõju hinnatud maksimaalselt -5-10% Saviranna ja Kallavere küladele ning üksikutele Uusküla vahetult Nuudi tee ääres paiknevatele elamutele (0-alternatiivi korral on tõenäoliselt nende majade ette müratõkke paigaldamine paratamatu). Alternatiiv 2 Alternatiivi 2 puhul rajatakse PHAJ Ihasalu lahte tehissaarele. Saare rajamiseks kasutatakse liiva ning lõplike mõõtmeteni laiendamiseks veešahti rajamisel väljatavat pinnast. Vastavalt esitatud õhusaaste kaartidele rajamisaegsel ajal (ca 6 aastat) norme ületavat või normilähedast õhusaastet ei esine, eriti kui vaadata PHAJ mõju eraldi. Samuti ei ole märgata õhusaaste mõjuala laienemist. Seega rajamisaegselt alternatiivi 2 puhul õhusaastest tingitud mõju kinnisvarahindadele ei ole. 128 / 141

129 Joonis 62. Tahkete summaarsete osakeste (TSP) maksi-maalsed 24 h keskmised kontsentratsioonid, alternatiiv 2, koosmõju söeterminaliga, arves-tatud on leevendusmeetmeid. Norm on 150 µg/m 3 Joonis 63. Tahkete summaarsete osakeste (TSP) maksi-maalsed 24 h keskmised kontsentratsioonid, PHAJ üksi, alternatiiv 2, norm 150 µg/m 3 Vastavalt esitatud mürakaartidele rajamisaegsel ajal raudtee kasutusest tingitud müra mõjuala alternatiivi 2 puhul võrreldes olemasolevaga (0-alternatiiv) ei muutu. Rajamisaegse tegevuse koosmõjul (ventilatsioonišaht, tõsteskipp, kivimaterjali kukkumine vagunisse, olemasolev ja kavandatav raudteeliiklus) müra mõjuala võrreldes olemasolevaga (0- alternatiiv) praktiliselt ei muutu. Joonis 64. Olemasolev Muuga sadama raudteeliiklus Joonis 65. Ventilatsioonišaht, tõsteskipp, kivimaterjali kukkumine vagunisse, olemasolev ja kavandatav raudteeliiklus Kokkuvõtlikult alternatiivi 2 puhul õhusaastest ja mürast tingitud mõju kinnisvarahindadele puudub. Võimalik võib olla vähene visuaalne mõju Saviranna kõige põhjapoolsemate elamute merevaatele rajamisaegsel perioodil PHAJ käitamisaegne mõju kinnisvara hindadele võrreldes 0-alternatiiviga Kuna vastavalt esitatud andmetele käitamisperioodil õhusaaste puudub, siis seda aspekti ei käsitletud. Vastavalt esitatud andmetele Muuga PHAJ valmimisel müratekitavad tegevused praktiliselt puuduvad, sest kõik potentsiaalsed müraallikad on paigutatud siseruumidesse või asuvad mitusada meetrit maa all. Käitamisaegsel perioodil ei ole enam vajalik materjalivedu, mis tähendab, et ka 129 / 141

130 Muuga PHAJ raudteeliiklus enam ei tööta ning alale jäävad liikuma teenindusega seotud veoautod, mille liiklussagedus on väiksem kui rajamisaegsel perioodil. Müratekitavateks objektideks jäävad ventilatsioonišahtid. Ventilatsioonisüsteemid töötavad täisvõimsusel ainult ehitusperioodi lõpus, kui kaevandamine on jõudnud maksimaalsele sügavusele maa alla. Vastavalt esitatud infole teostati müra modelleerimine situatsioonis, kus ventilatsioon töötab maksimumtasemel, et selgitada välja nii öelda halvim müraolukord keskkonnas. Müra modelleerimine näitas, et juba rajamisaegsel perioodil, kui ventilatsioonisüsteem töötab maksimaalsel võimsusel, ei esine lähimate elamute juures lubatust kõrgemaid müratasemeid. Ventilatsioonisüsteemid töötavad käitamisaegsel perioodil väiksemal võimsusel kui rajamisaegsel perioodil, mis tähendab, et ühtlasi on müratasemed väiksemad. Joonis 66. Käitamisaegne mõju, mürakaart, alternatiiv 2 Joonis 67. Käitamisaegne mõju, mürakaart, alternatiiv 1 Kuna vastavalt esitatud andmetele käitamisperioodil õhusaastet enam ei esine ja mürafoon on väga madal, siis käitamisperioodil need kinnisvarahindadele mõju ei avalda. Jääb ainult võimalik psühholoogiline ja visuaalne mõju. Kuna aga käitamisaegseks perioodiks objekti silmatorkavaimad osad (nt kuni 80 m kõrgune rajamisaegne tõsteskipp) demonteeritakse, siis objekti olemasolu kinnisvarahindadele märgatavat mõju ei avalda. Kokkuvõttes PHAJ käitamisaegne mõju kinnisvarahindadele antud andmete põhjal puudub Kokkuvõte Kokkuvõtvalt on alljärgnevas tabelis toodud võimalikud mõjud kinnisvarahindadele. Kuid nagu eespool märgitud, on välja toodud maksimaalsed võimalikud mõjud, samas võib mõju olla ka nullilähedane. 130 / 141