Töö nr. 2. Õhurõhu, temperatuuri ja õhuniiskuse määramine.(2013)
|
|
- Ἰούδας Σπηλιωτόπουλος
- 6 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 Töö nr. 2. Õhurõhu, temperatuuri ja õhuniiskuse määramine.(2013) Maakera ümbritseb õhukiht, mille paksus on umbes 1000 km (poolustel õhem, ekvaatoril paksem). 99% õhust asub 25-km paksuses kihis. Õhk on gaaside mehaaniline segu: lämmastiku 78%, hapniku 21%, argooni 1%, süsihappegaasi %, neooni %, heeliumi %, metaani %, krüptooni %, vesinikku %, dilämmastikoksiidi %, ksenooni %. Õhus leidub veel kuni 5% mahu järgi veeauru (tavaliselt 1-2%). Õhutemperatuuri vertikaalse jaotuse järgi eraldatakse 5 kihti (ja 4 vahekihti): Troposfäär - kõrgus 0 11 km. See kiht sisaldab ligikaudu 80% kogu maakera ümbritsevast õhu massist (5.6 x kg). Troposfääris õhutemperatuur langeb kõrgusega lineaarselt umbes 6.5 C 1 km kohta. Tropopaus vahekiht troposfääri ja stratosfääri vahel, kus temperatuuri lineaarne langus lõppeb. Kõrgus on muutlik: polaaralade kohal 8-10 km, ekvaatori kohal km. Tropopaus on pilvede ülemiseks piiriks. Jugavoolud on siin eriti tugevad. Stratosfäär kõrgus 11 50km. See kiht sisaldab umbes 20% maakera ümbritsevast õhumassist. Stratosfääri alumises osas temperatuur jääb muutmatuks (-56.5 C), ülemises osas tõuseb pikkamööda ( kuni -1, -3 C). Stratopaus on vahekiht stratosfääri ja mesosfääri vahel umbes 50 km kõrgusel maapinnast. Selles kihis lõppeb temperatuuri tõus ja algab langus. Õhurõhk on väga madal, umbes 1 mb, mis tähendab et ainult 0,001 atmosfääri õhumolekulidest on ülalpool stratopausi. Mesosfääris (kõrgusel km) langeb temperatuur pidevalt kuni -90 C 85 km kõrgusel. Lämmastiku ja hapniku sisaldus (%) on sama nagu maalähedastes õhukihtides. Mesopaus on vahekiht mesosfääri ja termosfääri vahel kõrgusel umbes 86 km. Temperatuur tõuseb pikkamööda, võivad esineda helkivad ööpilved, mis koosnevad väga väikestest jääkristallidest. Termosfääris tõuseb temperatuur pidevalt. Alates umbes 112 km-st muutub temperatuur (ei ole otseselt mõõdetav) positiivseks ning kihi ülemisel piiril ( km) ulatub kuni 2000 C. Gaasid on ioniseeritud olekus ja reageerivad Maa magnetvälja muutustele. Molekulide vaba tee pikkus on 1-10 km. Eksosfääris gaasi aatomid liiguvad kolossalsete kiirustega, nende kontsentratsioon on kuni 1000 aatomit km 3 -s ja nad võivad hajuda maailmaruumi. Kõrgusel >1000 km domineriv gaas on He ja >3000 km H. Atmosfääri (õhu) rõhk on pinnaühiku kohal oleva õhusamba kaal. Seda, et õhk omab kaalu ja avaldab survet maapinnale tõestas aastal Firenze matemaatikaprofessori Evangelista Torricelli katse. Elavhõbedadaga täidetud 1 m pikkuses klaastorus (üks ots kinni sulatatud), pärast toru lahtise otsa asetamist elavhõbeda vanni jääb elavhõbeda sammas kindlale kõrgusele püsima tasakaalustades atmosfääri rõhku. See kõrgus (elavhõbeda nivoode vaheline kõrgus vannis ja klaastorus) on ligikaudu 760 mm. Seda katseseadet nimetatakse elavhõbebaromeetriks ja mmhg on ajalooliselt saanud õhurõhu ühikuks, ning õhurõhku 760 mmhg normaaltingimustel (0ºC ja raskuskiirendus g= m/s) nimetatakse normaalrõhuks. Meeldetuletuseks (vt. Töö nr.1a), gaasi/veesamba rõhku arvutatakse valemiga: p=ρgh, kus p on rõhk (Pa), g-raskuskiirendus (9.8 m/s 2 ), h- samba kõrgus (m), ρ - tihedus (kg/m 3 ). Hg tihedus on kg/m 3 0. Seega 1 atm = 0.76 m x kg/ m 3 x 9,8 m/s 2 = Pa) Õhurõhu ühikuteks on Paskál (Pa), baar (b), füüsikaline ehk normaalatmosfäär (atm), tehniline atmosfäär (at), mm Hg, mm H 2 0 : 1 Pa = 1 N/m 2 1b = 10 5 N/m 2 = mm Hg 1 mb(millibaar) =10-3 b = 100 Pa = 1 hpa (hektopaskal) 760 mm Hg = mb = 1 atm = Pa 1at = 1 kg /cm 2 = Pa 1mm Hg = mmh 2 O Meteoroloogias kasutatakse õhurõhu mõõturitena elavhõbedabaromeetreid ja metallbaromeetrit ehk aneroidi. Aneroidi töötamine põhineb metallist õhutühja membraankarbi elastsel deformatsioonil, mille kutsub esile õhurõhu muutumine. Aneroidi (Joonis 1) õhurõhu muutustele reageerivaks osaks on õhutühi lainekujulisest plekist karbike 1(või karbikesed mis asetsevad üksteise peal kohakuti ja omavahel ühendatud), mille keskkoht on jäigalt ühendatud samba 3 abil lehtvedru 4 ülemise äärega, kuna alumine külg on ühendatud samba 2 abil aneroidi alusega. Õhurõhu suurenemisel surutakse karbi kaas veidi allapoole, rõhu vähenemisel tõstab lehtvedru kaant ülespoole. Need väikesed nihkumised kantakse kangide süsteemi 5 kaudu suurendatult osutinõela võllile 7. Aneroide kaliibritakse Hg-baromeetrite abil. Et kõrguse suurenemisel õhu rõhk väheneb, taandatakse meteojaamades mõõdetud õhurõhku merepinnale.
2 Õhurohk maapinnal sõltub ka õhumassi temperatuurist: sooja õhu tihedus on väiksem, ta on kergem, külm õhk on tihedam, raskem. Õhumasside horisontaalne liikumine tuul tekib õhurõhu ebaühtlasest jaotusest maapinnal. 1. Tehke katse vastavalt joonisele 3. ja veenduge õhurõhu olemasolus (ebameeldivate üllatuste vältimiseks tehke katse kraanikausi kohal). Täidke klaas ääreni veega. Libistage paber veepinnale peale nii, et nende vahele ei jääks õhumulli. Toetades paberit käega pöörake klaas ümber. Kui õhumull ei ole sisse pääsenud, võib paberit toetava käe lahti lasta. Miks ei voola vesi välja? Arvutage ja võrrelge paberile mõjuvaid atmosfääri ja vesamba rõhke (pindpinevust ei arvesta). Joonis 3. Õhutemperatuuri mõõdetakse alates 18. Sajandist, kuigi praeguste termomeetrite eelkäia Galilei termoskoop (õhktermomeeter) oli leiutatud 1595 aastal (ei olnud gradueeritud) a. Itaalane K.Renaldini gradueerib termoskoobi jää sulamise (0 ) ja vee keemise (100 ) järgi a. I.Newton gradueeris oma termomeetreid jää sulamise (0 ) ja keha temperatuuri (36 ) abil a. Rootsi astronom A.Celsius: jää sulamine (100 ), vee keemine (0 )! 1750 a. - Rootsi astronom M. Štrömer: jää sulamine (0 ), vee keemine (100 ) a. Sakslane G.D. Fahrenheit valmistas elavhobetermomeetri: 0 F= C, 96 F = keha temperatuur a. R. Reamur kasutas Fahrenheiti-tüüpi termomeetrites piiritust. 0 R = 0 C jää sulamine, 80 R = 100 C vee keemine a. W.Thomson ehk lord Kelvin tõi sisse termodünaamilise temperatuuri (T) mõiste ja skaala, kus 0 K (ei kasutata kraadi märki) nimetatakse absoluutseks nulliks ja temperatuur on alati positiivne.
3 Üleminekud temperatuuriskaalade vahel: t C = 5/9 (t F 32) t F = 9/5 t C + 32 t C = 5 (t R) / 4 t R = 4 (t C) / 5 t C = T K 273,16 T K = t C + 273,16 Vedeliktermomeetrites kasutatakse vedeliku soojuspaisumist. Reservuaaris oleva vedeliku ruumala muutus tehakse hästi nähtavaks peenes kapillaris. Sõltuvalt vedeliku omadustest on termomeetrite tööpiirkonnad erinevad: Elavhobetermomeeter -30 C kuni +550 C Etüülpiirituse termomeeter -65 C kuni +65 C Toluooltermomeeter 0 C kuni -90 C Pentaantermomeeter +20 C kuni -180 C. Teised termomeetrite liigid: termotakisti, pooljuht-, bimetall-termomeeter, termo, optiline püromeeter. Temparatuuri mõõtmiseks enim kasutatav andur on termo (thermocouple), mis koosneb kahest eri metallist juhtmest, mis on ühest otsast kokku joodetud. Kui kokkujoodetud otsad on vabadest otstest erineval temperatuuril, siis tekib kuni 10 mv pinge, mis sõltub ligikaudu lineaarselt temperatuurist. Termoi kasutamiseks peab olema mõõteriista poolsete otste temperatuur kas fikseeritud (näiteks nullkraadi juures jäävannis) või vähem kõikuv. 2. Valmistage termomeeter. Termoi tööpõhimõte. Vabade elektronide kontsentratsioon (elektronide arv ruumalaühikus) on eri metallidel erinev. Kui viia kokkupuutesse kaks erinevat metalli (Joon. 4.), siis hakkavad elektronid soojusliku liikumise tõttu difundeeruma ühest metallist teise. Difundeeruvate elektronide arv oleneb nii ainest kui ka temperatuurist. See metall, kus elektronide arv vähenes, saab positiivse laengu ja teine metall, kus elektronide arv suurenes, negatiivse laengu. Nende laengute tõttu tekib metallide ühenduskohtades potentsiaalide vahe (kontaktpinge). Elektronide difusioon kestab seni, kuni metallide laadumisel vastasmärgiliste laengutega tekib nende sees elektriväli, mis tasakaalustab uute elektronide üleminekut. Kui aga eri metallide ühenduskohtasid hoida erinevatel tempetratuuridel T1 ja T2, siis kõrgema temperatuuriga kohas vabade elektronide kineetiline energia on kõrgem ja teise metalli difundeerunud elektronide arv kasvab. Järelikult suureneb kõrgema temperatuuriga ühenduskohas ka kontaktpinge ja termoi ühenduskohtade vahel tekib potentsiaalide vahe. Lõigates ühe traadi katki ja mõõtes otste V2-V1 vahelist pinget saabki teada kahe ühenduse vahelise temperatuuride erinevuse. Termoide jaoks kasutatavamad metallid ja sulamid on raud, plaatina, roodium, reenium, volfram, vask, alumell (nikkel+alumiinium), kromell (nikkel+kroom) ja konstantaan (vask+nikkel). Erinevate ide termoelektrilised parameetrid on hästi teada. Eeldades, et kõik metallid on puhtad ja sulamid täpsed, saab samasuguseid termoe asendada ilma kalibreerimist mõjutamata. Neid valmistatakse kokku keevitades, jootes või lihtsalt pressides. Joonis. 4. Töökäik. Termoi valmistamiseks kasutage 2 traati (~20-25 cm) vasest (joonisel metall A) ja 1 traat konstantaanist (nikkli ja vase sulam, joonisel metall B). Puhastage traatide otsad lakist ja jootke kokku vastavalt joonisele. Vabad vasktraatide otsad (ka lakist puhastatud!) ühendage testriga. Testril valige alalisvoolu mv mõõtepiirkond. Üks jootekoht asetage jää/veevanni ja jälgige, et temperatuur oleks 0 C. Teine jootekoht kinnitage kummirõngaga termomeetri külge ja asetage erineva temperatuuriga lahustesse (kasutage soojendatud vett
4 erinevatel temperatuuridel, jää-soola segu). Protokollige termomeetri ja testri samaaegsed lugemid. Tehke graafik: x-teljel jootekohtade temperatuuride erinevus, C, y-teljel termopinge absoluutväärtus (sest pinge märk, ehk voolusuund muutub otste vahetamisega), mv. lahus lahuse t C t C U, mv jää+vesi jää-soola segu jää+vesi soojendatud vesi jää-soola segu soojendatud vesi kraanivesi Kasutatud temperatuuride vahemikus pinge sõltuvus jootekohtade temperatuuride erinevusest on... (funktsiooni tüüp) Kasutage oma valmistatud termomeetrit temperatuuride määramiseks. Selleks jätke üks jootekoht jäävanni ja teist kasutage andurina. Vastavalt mõõdetud pingele saate temperatuuri väärtuse tabelist või graafikust. Termoiga mõõdetud temperatuurid: (Tänapäeva mõõteseadmetes ehitatakse spetsiaalne regulaator, mis kompenseerib vahe, mis tekib, kui teine ots on mõnel muul temperatuuril kui 0 C). Õhuniiskuse iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi suurusi: 1. Veeauru (osa)rõhk õhus e - rõhk, mida tekitavad ainult veeauru molekulid oma kaootilisel liikumisel. Küllastunudud veeauru rõhk E oleneb temperatuurist mida kõrgem temperatuur, seda suurem küllastatud
5 veeaururõhk. Eksperimentaalne Magnuse valem kirjeldab küllastava veeauru rõhu (millibaarides) sõltuvust 7.63t t temperatuurist ºC: E ( t) = (mb) Veeaururõhku mõõdetakse samades õhurõhu ühikutes: mm Hg, millibaarides (mb), paskalites (Pa), atmosfäärides (atm). 2.Õhu absoluutne niiskus a veeauru mass grammides ühes kuupmeetris niiskes õhus (g/m 3 ). Meteoroloogias arvutatakse absoluutne niiskus empiirilise (eksperimentaalse) valemi järgi veeaururõhu ja temperatuuri kaudu: a = 217 e/t, kus a absoluutne niiskus (g/m 3 ), e aururõhk millibaarides (mb), T absoluutne temperatuur K, arv 217 on ühikutest sõltuv koeffitsient. 3. Relatiivseks niiskuseks r nimetatakse õhus oleva veeaururõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu suhet, väljendatuna protsentides: r = e/e x 100 (%) 4. Niiskuse defitsiit d ehk niiskusvajak on küllastatud ja õhus oleva veeauru rõhkude vahe d = E e. 5. Kastepunkt on temperatuur, mille puhul õhus olev veeaur muutub küllastavaks, kusjuures õhurõhk jääb samaks. Õhuniiskuse mõõtmise meetodid. Meteoroloogias levinumad on psühromeetriline ja hügromeetriline meetod. a). Õhuniiskuse määramine psühromeetrilisel meetodil toimub kuiva ja märja termomeetrite lugemite kaudu. Märja termomeetri reservuaaril ümbritsevalt tahilt aurab vesi. Auramiseks kulunud soojuse hulk Q 1 arvutatakse valemist: Q 1 = c L (E e)/p, kus E küllastatud aururõhk märja termomeetri temperatuuri t puhul, e ümbritseva õhu (temperatuuriga t) veeaururõhk, p õhurohk, c võrdetegur, mis oleneb riista konstruktsioonist ja tuulekiirusest, L auramissoojus. Et termomeeter, andes soojust ära, jahtub, siis läheb õhust termomeetrisse ajaühikus soojushulk Q2 = B (t t'), kus B on võrdetegur. Kui auramiseks kulunud soojuse hulk Q 1 võrdub juurdevoolava soojuse hulgaga Q 2 jääb märja termomeetri näit püsivaks. Tähistades B/cL = A (arvutustes kasutage A = 0,00065.) tuletage psühromeetriline valem mille järgi arvutatakse aururõhk e. (Q 1 =Q 2 )..... e =.=... b). Hügromeetriline meetod põhineb sellel, et inimese rasvavaba ja vigastamata juksekarva pikkus oleneb õhu relatiivsest niiskusest: niiskemas õhus venib juuksekarv pikemaks. Relatiivse niiskuse kasvamisel 0-st kuni 100%-ni pikeneb juuksekarv 2.5% võrra. Kuid, näiteks, r kasvamisel 0-st 10%-ni pikeneb karvake 0,53%, kuid r kasvamisel 90-st kuni 100%-ni ainult 0,12% võrra oma esialgsest pikkusest. c). Viimastel aastakümnetel on juurde tulnud meetodid, mis põhinevad mõne elektrilise suuruse sõltuvusel niiskusest, näiteks mahtuvuslik sensor (capacitive sensor, capacitive probe), milles muutub kondensaatori mahtuvus sõltuvalt katete vahel asetseva polümeeri või metallisoola niiskumisest. Niisugune sensor reageerib õhuniiskuse muutusele küllaltki kiiresti umbes minuti jooksul. Töö käik. Tutvuge hügromeetri, hüdrograafi ja aspiratsiooni ehk Assmanni psühromeetriga (termomeetri skaala!). Assmani psühromeetri detailsem ehitus selgub jooniselt 2.Psühromeetri põhiliseks osaks on kuiv ja märg termomeeter, mille reservuaarid asuvad klaastorudes 1. Konstantse õhuvoolu tekitamiseks on psühromeetri peas kellamehhanismiga käivitatav ventilaator. See imeb läbi torude 1 ja 2 õhku ning paiskab selle välja pilude 5 kaudu. märja termomeetri niisutamiseks on spetsiaalne kummiballon klaastoruga. Psühromeetri ülesriputamiseks on konks 8. Määrake õhuniiskuse karakteristikud toas (soovi korral ja kui ilm lubab ka õues) aspiratsiooni psühromeetriga. 1. Ettevaatlikult niisutage batistiga mähitud termomeetri reservuaar kummiballoni abil. Vesi ei tohi sattuda kuivale termomeetrile ega kaitsetorudele.
6 2. Niisutanud termomeetri, keerake üles ventilaatori vedru või lülitage ventilaator vooluvõrku ja hoidke psühromeetrit õhus rippuvas asendis ( hoidke kinni konksust mitte termomeetritest, õues jälgige et tuul puhuks mõõduriistalt teie poole). 3. Termomeetri lugemeid tuleb võtta siis, kui märja termomeetri näit on kõige madalam. Lugemi võtmisel peab ventilaator töötama täiskiirusel (vajaduse korral keeratakse vedru veel kord üles). t = C, t = C, t Temperatuuridele t ja t vastavad küllastavad aururõhud leitakse valemist E ( t) = (mb) Pange tähele: meteoroloogias traditsiooniliselt kasutatakse empiirilisi valemeid ja SI-süsteemi väliseid ühikuid. Siin kõik rõhud on millibaarides (mb) ja temperatuutid Celsiuse kraadides ( C) (v.a.absoluutse niiskuse a valemis) E = mb, E = mb. p = mmhg = mb küllastava (maksimaalse) veeauru rõhud E ja E. Loetakse baromeetrilt õhurõhk (mmhg) ja arvutatakse e(mb), a ja r ja d valemitest (ühikud!). a = (valem) a =... (arvutus) r = (valem) r =... (arvutus) d = (valem) d =... (arvutus) Kasutage relatiivse niiskuse määramiseks psühromeetrilist graafikut. Selleks võetakse kuiva termomeetri näidule vastav vertikaaljoon ja märja termomeetri näidule vastav kaldjoon ning nende lõikepunkti läbiva joone abil loetakse vertikaalskaalal relatiivset niiskust. Võrrelge saadud tulemust arvutustulemusega. r =. Kirjalikud küsimused: 1. Kui kõrge oleks Torricell vedelik-baromeetris atmosfääri rõhu poolt tasakaalustatud vee sammas? (esitage arvutus) 7.63t 2. Arvutage mõõdetud toaõhu temperatuuri F ja K 3. Toricelli baromeeter kujutab endast 1 m pikkust klaastoru, mille üks ots on kinnine, toru on täidetud elavhõbedaga ja lahtise otsaga asetatud elavhõbedaga täidetud vanni (1). Kuidas muutub elavhobeda tase baromeetris, kui toru diameeter on 2 korda suurem, torud on erineva kujuga, toru on kaldu? Joonistage vastused pildile. 4. Õhu rõhk ja tihedus kasvavad / kahanevad kõrgusega lineaarselt / logaritmiliselt / eksponentsiaalselt / pöördvõrdeliselt / võrdeliselt kõrguse ruuduga (valed maha tõmmata), ja vee rõhk kasvab / kahaneb veekogu sügavusega lineaarselt / logaritmiliselt / eksponentsiaalselt / pöördvõrdeliselt / võrdeliselt kõrguse ruuduga (valed maha tõmmata), vee tihedus kasvab märgatavalt / praktiliselt ei muutu veekogu sügavusega (vale maha tõmmata).
Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραTemperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016
Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 016 Soojuseks (korrektselt soojushulgaks) nimetame energia hulka, mis on keha poolt juurde saadud või ära antud soojusvahetuse käigus
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότερα1. Õppida tundma kalorimeetriliste mõõtmiste põhimõtteid ja kalorimeetri ehitust.
Kaorimeetriised mõõtmised LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 KALORIMEETRILISED MÕÕTMISED TÖÖ EESMÄRGID 1. Õppida tundma aorimeetriiste mõõtmiste põhimõtteid ja aorimeetri ehitust. 2. Määrata jää suamissoojus aorimeetriise
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραATMOSFÄÄRI- JA MEREFÜÜSIKA ALUSED. Loengukonspekt. I osa
ARU ÜLIKOOL KESKKONNAFÜÜSIKA INSIUU AMOSFÄÄRI- JA MEREFÜÜSIKA ALUSED Loengukonspekt I osa Koostanud H. Ohvril Aprill 2005 artu Konspekt on koostatud toetamaks Füüsika õppekava magistriõppe loengukursust
Διαβάστε περισσότεραVektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise
Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja
Διαβάστε περισσότεραEessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26
SISUKORD Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26 Pilvede süstemaatika ajalugu 27 Pilvede nimetamine ja pilvede
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότερα1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 STEFAN-BOLTZMANNI SEADUS I TÖÖ EESMÄRGID 1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. TÖÖVAHENDID Infrapunase
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad
Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότερα6. ATMOSFÄÄRI JA MERE VERTIKAALNE TASAKAAL 6.1. Atmosfääri vertikaalne tasakaal
9-03-04, 2:6, \\Cumulus\NEDAA\Meri-atm_NEDAA\A-mf-6_Vert_tasak.doc 6. AMOSFÄÄRI JA MERE VERIKAALNE ASAKAAL 6.. Atmosfääri vertikaalne tasakaal Mingi objekt või süsteem võib olla kolmes erinevas tasakaaluolekus:
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
Διαβάστε περισσότεραKehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade sooendamisel või ahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Sooendamisel vaaminev
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραKEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραTeaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότερα8. KEEVISLIITED. Sele 8.1. Kattekeevisliide. Arvutada kahepoolne otsõmblus terasplaatide (S235J2G3) ühendamiseks. F = 40 kn; δ = 5 mm.
TTÜ EHHATROONIKAINSTITUUT HE00 - ASINATEHNIKA -, 5AP/ECTS 5 - -0-- E, S 8. KEEVISLIITED NÄIDE δ > 4δ δ b k See 8.. Kattekeevisiide Arvutada kahepoone otsõmbus teraspaatide (S5JG) ühendamiseks. 40 kn; δ
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότερα4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD
4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD Arvatavasti oled sa oma elus kogenud, et kõik mõjud on vastastikused. Teiste sõnadega: igale mõjule on olemas vastumõju. Ega füüsikaski teisiti ole. Füüsikas on kehade vastastikuse
Διαβάστε περισσότερα2-, 3- ja 4 - tee ventiilid VZ
Kirjelus VZ 2 VZ 3 VZ 4 VZ ventiili pakuva kõrgekvaliteeilist ja kulusi kokkuhoivat lahenust kütte- ja/või jahutusvee reguleerimiseks jahutuskassettie (fan-coil), väikeste eelsoojenite ning -jahutite temperatuuri
Διαβάστε περισσότεραI. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Διαβάστε περισσότεραSmith i diagramm. Peegeldustegur
Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS V teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS VII teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότεραTTÜ VIRUMAA KOLLEDŽ. Mõõteriistad ja mõõtevahendid:...
TTÜ VIRUMAA KOLLEDŽ Ehitus ja Tootmistehika lektorat Tehilie füüsika Üliõpilae: Õpperühm: Töö r. ja imetus: Ülmõõtmise Tehtu: Arvestatu: Mõõteriista ja mõõtevahei:...... Joois Kruvik: -ka (пята); -seaekaliiber
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραÜlesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus
Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina
Διαβάστε περισσότεραTÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE I
TARTU ÜLIKOOL TEADUSKOOL TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE I LAHUSED Natalia Nekrassova Õppevahend TK õpilastele Tartu 008 LAHUSED Looduses ja tehnikas lahused omavad suurt tähtsust. Taimed omandavad
Διαβάστε περισσότερα20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1
κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 51. täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte 5 täppisteaduste olümpiaad Füüsika lõppvoor 7 märts 2004 a Põhikooli ülesannete lahendused ülesanne (KLAASTORU) Plaat eraldub torust siis, kui petrooleumisamba rõhk saab võrdseks veesamba
Διαβάστε περισσότεραAERDÜNAAMIKA ÕHUTAKISTUS
AERDÜNAAMIKA ÕHUTAKISTUS Liikuv õhk, tuul, avaldab igale ettejuhtuvale kehale survet. Samasugune surve tekib ka siis, kui keha liigub ja õhk püsib paigal. Tekkinud survet nimetatakse selle keha õhutakistuseks.
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 18. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja. klass) 8. november 2. a.. a) X C, vingugaas, Q Cl 2, Z CCl 2, fosgeen b) Z on õhust raskem, sest Q on õhust raskem, Z molekulmass on aga
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραDEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.
Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka
Διαβάστε περισσότεραMolekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused
Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused Ettevalmistus kontrolltööks 1. Missugustel väidetel põhineb molekulaarkineetiline teooria? Aine koosneb molekulidest Osakesed on pidevas liikumises Osakestele
Διαβάστε περισσότεραMaterjalide omadused. kujutatud joonisel Materjalide mehaanikalised omadused määratakse tavaliselt otsese testimisega,
Peatükk 7 Materjalide omadused 1 Materjalide mehaanikalised omadused määratakse tavaliselt otsese testimisega, mis sageli lõpevad katsekeha purunemisega, näiteks tõmbekatse, väändekatse või löökkatse.
Διαβάστε περισσότεραTöö nr. 4. Alalis- ja vahelduvvool. Elekter igapäevaelus. Mõõtmine universaalmõõturiga (testriga).
Töö nr. 4. Alalis- ja vahelduvvool. Elekter igapäevaelus. Mõõtmine universaalmõõturiga (testriga). Versioon 2015 Elektrivooluks nimetatakse elektrilaengute suunatud (korrapärast) liikumist juhis. Et elektrivool
Διαβάστε περισσότερα4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.
Peatükk 4 Tuletise rakendusi 4.1 Funktsiooni lähendamine. Talori polünoom. Mitmetes matemaatika rakendustes on vaja leida keerulistele funktsioonidele lihtsaid lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised
Διαβάστε περισσότεραLisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti
Διαβάστε περισσότεραTuletis ja diferentsiaal
Peatükk 3 Tuletis ja diferentsiaal 3.1 Tuletise ja diferentseeruva funktsiooni mõisted. Olgu antud funktsioon f ja kuulugu punkt a selle funktsiooni määramispiirkonda. Tuletis ja diferentseeruv funktsioon.
Διαβάστε περισσότεραFunktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότεραF l 12. TRANSPORDINÄHTUSED JA BIOENERGEETIKA ALUSED
1. TRANSPORDINÄHTUSED JA BIOENERGEETIKA ALUSED Eluks on vajalik pidev aine ja energia transport (e suunatud liikumine) läbi biosfääri ja konkreetselt bioloogilise aine. Biosfäär ehk elukeskkond on Maa
Διαβάστε περισσότεραLABORATOORNE TÖÖ NR 2. TAHKE KEHA SOOJUSPAISUMISE UURIMINE
LABORATOORNE TÖÖ NR 2. TAHKE KEHA SOOJUSPAISUMISE UURIMINE TÖÖ EESMÄRGID 1. Määrata uuritava aine joonpaisumistegur. 2. Õppida tundma empiiriliste valemite tuletusviisi keskmiste meetodil. TÖÖVAHENDID
Διαβάστε περισσότεραRF võimendite parameetrid
RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne
Διαβάστε περισσότεραESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41
ESF5511LOX ESF5511LOW ET NÕUDEPESUMASIN KASUTUSJUHEND 2 EL ΠΛΥΝΤΉΡΙΟ ΠΙΆΤΩΝ ΟΔΗΓΊΕΣ ΧΡΉΣΗΣ 21 HU MOSOGATÓGÉP HASZNÁLATI ÚTMUTATÓ 41 2 www.electrolux.com SISUKORD 1. OHUTUSINFO... 3 2. OHUTUSJUHISED...
Διαβάστε περισσότεραEcophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397
Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus
Διαβάστε περισσότερα1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline
1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline energia, soojusenergia, tuumaenergia, elektrodünaamiline
Διαβάστε περισσότεραMolekulid ei esine üksikuna vaid suurearvuliste kogumitena.
2. AGREGAATOLEKUD Intramolekulaarsed jõud - tugevatoimelised jõud aatomite vahel molekulides - keemiline side. Nendega on seotud ainete keemilised omadused Intermolekulaarsed jõud - nõrgad elektrostaatilised
Διαβάστε περισσότεραSOOJUSFÜÜSIKA ALUSED. Tehniline termodünaamika Soojusläbikanne ANDRES TALVARI
SOOJUSFÜÜSIKA ALUSED Tehniline termodünaamika Soojusläbikanne ANDRES TALVARI Õppevahend on mõeldud kasutamiseks Sisekaitseakadeemia päästekolledži üliõpilastele õppeaine Soojusfüüsika omandamisel, kuid
Διαβάστε περισσότεραLOFY Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP)
LOFY.01.087 Füüsika looduslikus ja tehiskeskkonnas I (3 EAP) Sissejuhatus... 1 1. Füüsika kui loodusteadus... 2 1.1. Loodus... 2 1.2. Füüsika... 3 1.3. Teaduse meetod... 4 2. Universumiõpetus... 7 3. Liikumine
Διαβάστε περισσότεραEcophon Square 43 LED
Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,
Διαβάστε περισσότερα5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE
TTÜ EHHTROONKNSTTUUT HE00 - SNTEHNK.5P/ETS 5 - -0-- E, S 5. TUGEVUSRVUTUSE PNELE Staatika üesandes (Toereaktsioonide eidmine) vaadatud näidete ause koostada taade sisejõuepüürid (põikjõud ja paindemoment)
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [6.loeng] 1 Tehiskaaslaste liikumine (1) Kui Maa pinna lähedal, kõrgusel kus atmosfäär on piisavalt hõre,
Διαβάστε περισσότερα5 Elektrimahtuvus. 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) 5.2 Mahtuvuse mõiste Q C = U
5 Elektrimahtuvus 5 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud kehade elektrilise vastastikmõju tugevust Elektrilaengu tähiseks
Διαβάστε περισσότεραVENTILATSIOONI ALUSED FELIKS ANGELSTOK
VENTILATSIOONI ALUSED FELIKS ANGELSTOK Õppevahend on mõeldud kasutamiseks Sisekaitseakadeemia päästeteenistuse eriala rakenduskõrghariduse õppekava järgi õppivatele üliõpilastele samanimelise õppeaine
Διαβάστε περισσότεραDIGITAALNE MULTIMEETER MAS830B
DIGITAALNE MULTIMEETER MAS830B OHUTUSINFO Antud multimeeter on konstrueeritud vastavalt IEC-1010-le selles osas, mis puudutab ülepingekategooria (CAT III) ja saastekategooriaga 2 elektroonilisi mõõteriistu.
Διαβάστε περισσότεραSuruõhutehnika Põhitõed ja praktilised nõuanded
Suruõhutehnika Põhitõed ja praktilised nõuanded Sisukord Eessõna Põhitõed. peatükk Suruõhutootmise põhimõisted... 2. peatükk Suruõhu ökonoomne töötlemine... 6 3. peatükk Miks on vaja suruõhku kuivatada?...
Διαβάστε περισσότεραPuidutöötlemise õppetool. Rein Reiska. Puidu kaitseimmutus
Puidutöötlemise õppetool Rein Reiska Puidu kaitseimmutus Põhineb projektil : Polümeermaterjalide instituudi ja ettevõtete koostöö väljakujundamine magistriõppekava KAOM02/09 «Materjalitehnoloogia» alusel
Διαβάστε περισσότεραPesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna
ET Kasutusjuhend 2 EL Οδηγίες Χρήσης 17 HU Használati útmutató 34 LV Lietošanas instrukcija 50 Pesumasin Πλυντήριο ρούχων Mosógép Veļas mašīna ZWG 6120K Sisukord Ohutusinfo _ 2 Ohutusjuhised _ 3 Jäätmekäitlus
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus optilisse spektroskoopiasse
Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse Prof. Jüri Krustok 1 Elektromagnetlainete skaala 2 Üldised spektroskoopilised meetodid, mis kasutavad elektromagnetlaineid Meetod Kasutatav lainepikkuste vahemik
Διαβάστε περισσότερα2001/2002 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesanded 8. klass
2001/2002 õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru ülesanded 8. klass 1. Justus von Liebig sündis 1803. aastal Saksamaal. Koolist visati ta paugutamise pärast välja, mille järel asus tööle apteekri abina. Kui
Διαβάστε περισσότεραKineetiline ja potentsiaalne energia
Kineetiline ja potentsiaalne energia Koostanud: Janno Puks Kui keha on võimeline tegema tööd, siis ta omab energiat. Seetõttu energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Keha poolt tehtud töö ongi energia
Διαβάστε περισσότερα8. Faasid ja agregaatolekud.
Soojusõpetus 8a 1 8. Faasid ja agregaatolekud. 8.1. Faasi ja agregaatoleku mõisted. Faas = süsteemi homogeenne ja mehaaniliselt eraldatav osa. Keemiliselt heterogeense süsteemi näide: õli + vesi. Keemiliselt
Διαβάστε περισσότερα( ) ( ) 2008/2009 õ.a. keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. klass
008/009 õ.a. keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 9. klass. a) ρ ( A ) = 5,5 ρ( ) ( A ) = ( A ) = 5,5 ( ) = 5,5 g/mol = 7g/mol ( A) = = A, kloor / V 5,5 / V m m r 7/ 5,5 b) X Fe, raud A, kloor
Διαβάστε περισσότεραKASUTUSJUHEND. GE2500 Bensiinimootoriga generaator
KASUTUSJUHEND GE2500 Bensiinimootoriga generaator - 2 - Sissejuhatus Täname teid, et olete otsustanud EUROMi generaatori kasuks. Olete teinud hea valiku! Kui kasutate seda generaatorit juhiste järgi, varustab
Διαβάστε περισσότεραsin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =
KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS III TRIGONOMEETRIA ) põhiseosed sin α + cos sin cos α =, tanα =, cotα =, cos sin + tan =, tanα cotα = cos ) trigonomeetriliste funktsioonide täpsed väärtused α 5 6 9 sin α cos α
Διαβάστε περισσότεραp A...p D - gaasiliste ainete A...D osarõhud, atm K p ja K c vahel kehtib seos
LABO RATOO RNE TÖÖ 3 Keemiline tasakaal ja reaktsioonikiirus Keemilised rotsessid võib jagada öörduvateks ja öördumatuteks. Pöördumatud rotsessid kulgevad ühes suunas raktiliselt lõuni. Selliste rotsesside
Διαβάστε περισσότεραKirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Διαβάστε περισσότεραClick to edit Master title style
1 Welcome English 2 Ecodesign directive EU COMMISSION REGULATION No 1253/2014 Ecodesign requirements for ventilation units Done at Brussels, 7 July 2014. For the Commission The President José Manuel BARROSO
Διαβάστε περισσότεραFotomeetria. Laineoptika
Fotomeetria 1. Päikese ja Maa vaheline kaugus on 1,5 10 8 km. Kui kaua tuleb valgus Päikeselt Maale? (Vastus: 500 s) 2. Fizeau ajaloolises katses valguse kiiruse määramiseks oli 720 hambaga hammasratta
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότεραTARTU ÜLIKOOL KESKKONNAFÜÜSIKA INSTITUUT ÜLDMETEOROLOOGIA (ATMOSFÄÄRIFÜÜSIKA) Loengukonspekt II osa. Koostanud H. Ohvril. Detsember 2002.
TARTU ÜLIKOOL KESKKONNAFÜÜSIKA INSTITUUT ÜLDMETEOROLOOGIA (ATMOSFÄÄRIFÜÜSIKA) Loengukonspekt II osa Koostanud H. Ohvril Detsember 2002 Tartu SISUKORD 4. MAA TIIRLEMINE JA PÖÖRLEMINE......... 3 4.1. Astronoomilised
Διαβάστε περισσότεραVeaarvutus ja määramatus
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead................................... 4 3.2 Tehted
Διαβάστε περισσότεραMEHAANIKA. s t. kogu. kogu. s t
MLR 700 Üldfüüsika süvakursus: Katrin Teras Ettevalmistus Üldfüüsika eksamiks Aine kood: MLR 700 Eksami aeg: 05.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5 Konsultatsiooni aeg: 04.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5. Ainepunkti mõiste.
Διαβάστε περισσότεραSirgete varraste vääne
1 Peatükk 8 Sirgete varraste vääne 8.1. Sissejuhatus ja lahendusmeetod 8-8.1 Sissejuhatus ja lahendusmeetod Käesoleva loengukonspekti alajaotuses.10. käsitleti väändepingete leidmist ümarvarrastes ja alajaotuses.10.3
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 65. füüsikaolumpiaad
Eesti oolinoorte 65. füüsiaolumpiaad 14. aprill 018. a. Vabariili voor. Gümnaasiumi ülesannete lahendused 1. (POOLITATUD LÄÄTS) (6 p.) Autor: Hans Daniel Kaimre Ülesande püstituses on öeldud, et esialgse
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 26. füüsika lahtine võistlus
Eesti koolinoorte 26. füüsika lahtine võistlus 28. november 2015. a. Noorema rühma ülesannete lahendused 1. (KLAAS VEEGA) Võtame klaasi põhja pindalaks S = π ( d tiheduseks ρ. Klaasile mõjuvad jõud: raskusjõud
Διαβάστε περισσότεραÜlesannete lahendamise metoodika
Ülesannete lahendamise metoodika Füüsika ülesannete lahendamisel pole eesmärgiks vastuse leidmine, vaid lahendamise õppimine ja harjutamine. Ülesannete lahendamine ei ole "sobivate tähtedega" valemite
Διαβάστε περισσότεραEt mingit probleemi hästi uurida, katsuge enne alustamist sellest põhjalikult aru saada!
EESSÕNA Käesolev juhendmaterjal on abiks eelkõige harjutustundides ning laboratoorsete tööde tegemisel. Esimene peatükk sisaldab põhimõisteid ja mõningaid arvutamisjuhiseid, peatüki lõpus on valik anorgaanilise
Διαβάστε περισσότερα