Rahvastiku tervise arengukava 2009-2020 Rakendusplaan aastateks 2013-2016 I valdkond: Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused AE 1. Sotsiaalse sidususe suurendamine ja ebavõrdsuse vähendamine tervises Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik COFOG Vastutaja (org) Kaasvastutaja 2013 2014 2015 2016 AE 1/ eelarve kokku 4 840 116 3 829 696 2 194 236 1 539 696 12 403 744 M 1 Ebavõrdsuse vähendamine tervises läbi sotsiaalmajanduslike mõjurite 0 0 0 0 0 Periood kokku Seos teiste valdkonna arengukavadega Suhtelise vaesuse määr peale sotsiaalseid siirdeid. Allikas: Statistikaamet 1.1.1. Vajadustele vastava sotsiaalteenuste süsteemi kujundamine ja teenuste pakkumisel uuenduste rakendamine, ennetavate meetmete ja juhtumikorralduse arendamine (lastele, perekonnas hooldamisel või asendushooldusel olevatele lastele eel- ja järelteenuste pakkumine); Sotsiaalteenuste süsteem vastab vajadustele, ennetavad teenuse on välja arendatud x x 16,9% 16,5% 10 SoM* 0 0 0 0 0 1.1.2. Rehabilitatsiooniteenuste osutamise ümberkorraldamine, teenuste kontseptuaalsete aluste väljatöötamine Rehabilitatiooniteenused on ümberkorraldatud 10 SoM* 0 0 0 0 0 1.1.3. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise strateegia väljatöötamine ja ellurakendamine ÜRO puuetega inimeste konventsioon on Eestis välja töötatud 10 SoM* 0 0 0 0 0 1.1.4. Aktiivsena vananemise strateegia 2013-2020 elluviimine Aktiivsena vananemise strateegia 2013-2016 tegevused on ellu viidud 1.1.5. Töövõime hindamise süsteemi välja Töövõime hindamise süsteem on töötamine ja sidumine tööturumeetmete väljatöötatud ja seotud tööturu- ja ravining ravi- ja rehabilitatsioonimeetmetega ning rehabilitatsioonimeetmetega 10 SoM* 0 0 0 0 0 20 10 SoM* 0 0 0 0 0 1.1.6. Tööturu osapoolte teadlikkuse tõstmine, mobiilse tööturualase nõustamise arendamine, riskirühmadele suunatud tööturuteenuste arendamine ja täiendamine Tööturuteenuste kättesaadavus on paranenud 10 SoM* Töötukassa 0 0 0 0 0 1.1.7. Soolise ebavõrdsuse vähendamine ja võrdõiguslikkuse edendamine Võrdsed õigused on tagatud ja sooline ebavõrdsusvähenenud 20 10 SoM* 0 0 0 0 0
1.1.8. Vanemlike oskuste arendamiseks efektiivsete teenuste väljatöötamine ja pakkumine 1.1.9. Riiklike erihoolekandeasutuste ja asenduskodude reorganiseerimine Teenused on väljatöötatud ja neid pakutakse Ööpäevaringseid erihooldusteenuseid saab u 2500 inimest. 20 10 SoM* 0 0 0 0 0 Laste ja perede arengukava 2012 2020 41 10 SoM* 0 0 0 0 0 0 1.1.10. Sotsiaalkindlustusskeemidega hõlmatud inimestele adekvaatse sissetuleku tagamine Riiklikud sotsiaalkindlustusmeetmed vastavad Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksile (näiteks peab haiguse, töötuse ja emaduse korral peab hüvitis moodustama 45% kindlustatu varasemast töötasust, vanaduse, invaliidsuse ja toitjakaotuse korral 40% meeslihttöölise palgast). Puuetega inimeste olukorra leevendamiseks määratakse ühekordsed sotsiaaltoetused seaduses sätestatud juhtudel. 10 10 SoM* 0 0 0 0 0 0 1.1.11. Sotsiaalsete ja majanduslike näitajate dünaamika ja mõju tervisemõju seire, andmesüsteemi arendamine parandamaks sotsiaalsete näitajate tervisemõju jälgimist ja analüüsi Sotsiaalsete ja majanduslike näitajaid kajastavad aruanded on iga-aastaselt esitatud, tervisemõju analüüs koostatud 20 10 SOM* 0 0 0 0 0 0 M 2 Rahvatervise valdkonna arendamine ja kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel 810 309 1 074 236 850 836 765 096 3 500 477 1.2.1. Rahvatervise seaduse ja seotud õigusaktide uuendamine 1.2.2. Üldelanikkonna ja spetsialistide teadlikkuse tõstmine tervise alal ning rahvatervise spetsialistide täiendkoolitamine 1.2.3. Maavalitsuste, kohalike omavalitsuste ja kogukondade tervisesuutlikkuse arendamine. Tegevuskohapõhise tervisedenduse, sh tervistedendavate võrgustike, arendamine. Maakondlikud erinevused eeldatavas elueas sünnimomendil. Allikas: Statistikaamet X X 4,1 3,8 Rahvatervise seadus on uuendatud 20 07 SoM* 0 0 0 0 0 Elanikkonna teadlikkus ja rahvatervisevaldkonnas töötavate inimeste kompetents on tõusnud Maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste võimekus rahvastiku tervise hindamisel ja analüüsimisel ja tõenduspõhise tervisedenduse elluviimisel on kasvanud. Tervisedendusega tegelevate organisatsioonide arv on kasvanud. 20 07 SOM 8 308 199 836 199 836 199 836 607 816 41 07 SoM 158 750 0 0 0 158 750 20 07 SoM 76 800 505 400 517 000 529 760 1 628 960 41 07 SoM 496 354 0 0 0 496 354
1.2.4. Üldhariduskoolides terviseteemade Uue õppekava hindamine on läbiviidud ja 20 09 HTM* SOM* 0 0 0 0 0 käsitlemise (uue õppekava rakendamise) analüüsil põhinevad ettepanekud esitatud hindamine 1.2.5. Rahvatervise valdkonna uuringute läbiviimine Rahvastiku tervise kohta on olemas regulaarne, järjepidev ja kõiki valdkondi kattev info 20 07 SoM 39 597 85 500 113 500 15000 253 597 1.2.6. Paikkondadele ja asutustele ja organisatsioonidele relevantse tervisestatistika kättesaadavaks tegemine, valdkonna uuringute ja analüüside tegemine, terviseprofiilide koostamise seiramine ja tagasisidestamine Paikkondadel, asutustel ja organisatsioonidel on võimaldatud ligipääs tõendusele tuginevale edendusalale infole, juhistele ja parimatele praktikatele, terviseuuringute tulemused ja statistika on paikkondadele suunatud kanalites avaldatud paikkonnaspetsiifiliselt, TAIl on paikkondlikest terviseprofiilidest ülevaade ning nende koostajatele antakse tagasisidet. 20 01 RM 10 000 263 000 0 0 273 000 20 07 SoM 0 20500 20500 20500 61 500 41 07 SoM 20500 0 0 0 20 500 M 3 Inimeste vaimse tervise toetamine Suitsiidide suremuskordaja 100 000 elaniku kohta. Allikas: Statistikaamet 4 029 807 2 755 460 1 343 400 774 600 8 903 267 14,4 12,5 1.3.1. Vaimse tervise kontseptsioonidokumendi koostamine. Vaimse tervise kontseptsioonidokument on koostatud. 20 07 SoM 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 1.3.2. Vaimse tervise teenuseid reguleeriva seadusandluse kaasajastamine. Vaimse tervise teenuseid reguleeriv seadusandlus on kaasajastatud. 1.3.3. Vaimse tervise alase teadlikkuse suurendamine nii üldelanikkonna kui Veebipõhise vaimse tervise alane infokanal on loodud, ellu on viidud vaimse haavatavate ja sidusgruppide hulgas, s.h tervise alast teadlikksut toetavaid haridustöötajate hulgas. teavitustegevusi, olulised sidusgrupid laste vaimse tervise toetamisel (haridus-, sotsiaal, lastekaitse, politsei jt töötajad) on kaasatud vaimse tervise keskuste võrgustikesse 20 07 SoM 0 0 0 0 0 20 07 SOM 24580 69700 58500 78000 230 780 41 07 SoM*** 0 0 0 0 0
1.3.4. Vaimset tervist toetavate teenuste Loodud on neli regionaalset vaimse arendamine ja osutamine, vaimset tervist tervise keskust, arendatud välja toetavate tegevuste elluviimine rehabilitatsiooniteenus raske või püsiva psüühikahäirega lastele ning kaasaegsetel kommunikatsioonivahenditel põhinevad teenused üldelanikkonnale 1.3.5. Vaimse tervise uuringute läbiviimine Uuringud on viidud läbi ja tulemused avalikustatud 31 07 SoM 584 404 393 369 181 560 96 240 1 255 573 41 07 SoM 3 311 623 2 229 091 1 028 840 545 360 7 114 914 20 07 SoM 104 200 58 300 69 500 50 000 282 000 Lühendid HTM SoM ÜRO Haridus-ja Teadusministeerium Sotsiaalministeerium Ühinenud rahvaste organisatsioon Tähistuste mõisted * vahendid on kajastatud asutuse üldkuludes SoM*** kulud kajastuvad 1.3.4. all
II valdkond Laste ja noorte turvaline ning tervislik areng AE 2. Laste ja noorte suremus ning psüühika- ja käitumishäirete esmashaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik COFOG Vastutaja (org) Kaasvastutaja 2013 2014 2015 2016 AE 2 / eelarve kokku 9 670 662 9 749 712 9 768 435 9 826 395 39 015 204 M 1 Reproduktiiv- ja imikute tervise edendamine 3 675 747 3 695 542 3 728 778 3 778 612 14 878 679 Imikusuremuskordaja (alla 1-aastaste laste surmade arv aastas 1000 elussündinu kohta). Allikas: Statistikaamet x x 2,4 2,2 2.1.1. Imikute rinnaga toitmise edendamine Rinnaga toitmise edendamise Eesti komitee poolt planeeritud tegevused on läbi viidud. 20 07 SoM 6 000 6 000 6 000 6 000 24 000 Periood kokku Seos teiste valdkonna arengukavadega 2.1.2. BFHI (Beebisõbralike haiglate) põhimõtete rakendamiseks meditsiinitöötajate ettevalmis-tamine Täiendõpet on võimaldatud 700 -le meditsiinitöötajale (sünnitusosakondade personal ja pereõed) 56 07 SoM 0 30 000 10 000 5 000 45 000 2.1.3. Viljatusravi kättesaadavuse tagamine Viljatusravi on sihtgrupile kättesaadav 20 07 SoM 1 739 747 1 774 542 1 827 778 1 882 612 7 224 679 2.1.4. Sünnituseelne- ja raseduskriisi nõustamine 2.1.5. Noorte reproduktiivtervisealane nõustamine ja seksuaalsel teel levivate haiguste ennetamine Raseduskriisi nõustamis- teenus on riskirühmale kättesaadav Reproduktiivtervisealane nõustamine on tagatud igas maakonnas 51 07 EHK*** 45 000 0 0 0 45 000 51 07 EHK 987 000 987 000 987 000 987 000 3 948 000 2.1.6. Rasedate sünnieelne diagnostika ja vastsündinute skriiningud Toimub vastavalt vajadusele 51 07 EHK 898 000 898 000 898 000 898 000 3 592 000 2.1.7. Seirata ja hinnata regulaarselt rahvastiku Imikute tervisenäitajate ja mõjurite 20 07 SoM* 0 0 0 0 0 reproduktiivtervise ja imikute tervisenäitajate ja mõjurite regulaarne regulaarne seire on teostatud ja tulemused hinnatud seire ja hindamine M 2 Eelkooliealiste laste tervise edendamine 2.2.1. Ennetustöö tõhustamine laste hammaste tervis tagamisel 2 061 516 2 083 335 2 087 029 2 091 092 8 322 972 Aasta jooksul tervist edendavate lasteaedade võrgustikuga liitunud uute lasteaedade arv. Allikas: Tervise Arengu Instituut x x 15 15 x x DMF indeks 12 -aastastel lastel 51 07 EHK 1 943 900 1 943 900 1 943 900 1 943 900 7 775 600 2.2.2. Koolieelsete lasteasutuste võimekuse suurendamine laste tervise ja heaolu edendamisel Koolieelsete lasteasutuste võimekus laste tervise ja heaolu edendamisel on suurenenud. Võrgustikuga liitunud asutusi ei saa siin kasutada indikaatorina, kuivõrd võrgustikud on I valdkonna all 51 07 EHK 60 000 60 000 60 000 60 000 240 000
2.2.3. Väikelaste arengu- ja tervise-näitajate ning nende mõjurite regulaarne seire ja hindamine Väikelaste tervisenäitajate ja mõjurite regulaarne seire on teostatud ja tulemused hinnatud 20 07 SoM 57 616 79 435 83 129 87 192 307 372 20 07 SoM* 0 0 0 0 0 M 3 Kooliealiste laste ja noorte tervise edendamine 3 933 399 3 970 835 3 952 628 3 956 691 15 813 553 2.3.1. Õpilaste koolist väljalangemise ennetamine: nõustamiskes-kuste toetamise, huvikoolide arendamise, noorte tervisekasvatuslike koolituste kaudu 2.3.2. Koolide võimekuse suurendamine laste ja noorte tervise edendamisel Aasta jooksul tervist edendavate koolide võrgustikuga liitunud uute koolide arv. Allikas: Tervise Arengu Instituut x x 15 15 Õpilastele on tagatud toetav süsteem 20 09 HTM* 0 0 0 0 0 nõustamiskeskuste, huvikoolide teenusteja noorte tervisekasvatusliku koolituste kaudu Koolide võimekus laste ja noorte tervise ning heaolu edendamisel on suurenenud 20 07 SoM 131899 149735 137628 141691 560 953 2.3.3. Koolitervishoiuteenuse osutamine Teenus on kättesaadav kõigile õpilastele, sh erivajadustega õpilaste koolis 51 07 EHK 3 797 000 3 797 000 3 797 000 3 797 000 15 188 000 2.3.4. Laste ja noorte terviseuuringute läbiviimine Koolilaste tervisekäitumise uuring ja 20 07 SoM 4 500 24 100 18 000 18 000 64 600 uuring laste varajase arengu hindamiseks on perioodiliselt läbi viidud 2.3.5. Laste ja noorte tervisenäitjate mõjurite regulaarne seire ja tulemuste hindamine Laste ja noorte tervisenäitajate ja mõjurite regulaarne seire on teostatud ja tulemused hinnatud 20 07 SoM* 0 0 0 0 0 Lühendid EHK Eesti Haigekassa BFHI BabyFriendly Hospital Initiativ DMF Decay-missing-filled index HBSC Health Behaviour in School-aged Children HTM Haridus- ja Teadusministeerium SoM Sotsiaalministeerium TKU Tervisekäitumise Uuring Tähistuste mõisted * *** vahendid on kajastatud asutuse üldkuludes 2014-2016 toimub tegevus AE 5 tegevuse 5.2.6. osana.
III valdkond Tervist toetav elu-, töö- ja õpikeskkond AE 3. Elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud. Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik COFOG Vastutaja (org) Kaasvastutaja 2013 2014 2015 2016 Periood kokku Seos teiste valdkonna arengukavadega AE 3 / eelarve kokku 3 752 063 4 990 963 5 134 963 5 118 563 18 996 552 M 1 Tervist toetava elukeskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine 919 214 1 005 714 1 025 714 1 015 714 3966356 Joogiveest tingitud haiguspuhangid ei esine. Allikas: Terviseamet x x 0 0 3.1.1. Tervise säilimist ja parendamist soodustava elukeskkonna saavutamiseks vajaliku õigusruumi tagamine Toidust tingitud haiguspuhangute arv. Allikas: Veterinaar- ja toiduamet. x x 4 0 Õiguslik alus müra, joogivee ilu- ja isikuteenuste, toiduohutuse ja kemikaalide valdkonna toimimiseks on loodud 20 07 SoM* KKM*, PõM* 0 0 0 0 0 3.1.2. Toiduga seotud riske ja toitumissoovitusi käsitlevate teabematerjalide avaldamine ning toidukäitlejate teavitamine ja koolitamine toiduohutusega seonduvatel teemadel (s.h toiduga seotud riskid) Teabematerjalid on avaldatud ning toidukäitlejad on teavitatud ja koolitatud 20 07 PõM 6 000 6 000 6 000 6 000 24 000 3.1.3. Järelevalve tegevust toetava kvaliteedijuhtimissüsteemi loomine joogija suplusvee, füüsikaliste tegurite ja toodete turustamiseks esitatud nõuete täitmise üle 3.1.4. Inimeste ja sihtgruppide teadlikkuse tõstmine keskkonnatervise valdkonnas. Keskkonnast pärinevate saasteainete tervisemõju kohta infomaterjali koostamine. Kemikaalivaldkonna riikliku kasutajatoe ülesannete täitmine. Kvaliteedijuhitimissüsteem joogi- ja suplusvee, füüsikaliste tegurite ja toodete turustamiseks esitatud nõuete täitmise üle on loodud 20 07 SoM* 0 0 0 0 0 Sihtgruppide teadlikkus on tõusnud, läbi on viidud infopäevi ja koostatud on infomaterjalid (kemikaalid, kosmeetikatooted, kliima, müra, vesi) ning need sihtgruppidele kättesaadavaks tehtud. Riiklik kasutajatugi tomib nõuetekohaselt. 20 07 SoM** KKM* 0 10 000 10 000 0 20 000 3.1.5. Veeinfosüsteemi rakendamine. Terviseriskide hindamine ja teabe avalikustamine Terviseameti ja Sotsiaalministeeriumi välisveebis ning vajalike meetmete rakendamine riskide ohjamiseks ja maandamiseks 3.1.6. Veemajanduskavas 2010-2015 ettenähtud tegevuste elluviimine 3.1.7. Terviseriskide hindamise ekspertide koolitamine. Joogiveest tingitud terviseriskid on hinnatud ja teave on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti välisveebis Veemajanduskavas ettenähtud tegevused on elluviidud, puhta joogiveega varustatus ja heit- ning reovee asjakohane käitlemine tagatud Terviseriskide hindamise eksperdid on koolitatud. 20 07 SoM* 0 0 0 0 0 20 05 KKM* 0 0 0 0 0 20 07 SoM* 0 0 0 0 0
3.1.8. Põlevkiviõli tootvates ettevõtetes puhastite abil ohtlike ainete sisalduse vähendamine keskkonna komplekslubade nõuete sätestamisega Ohtlike ainete sisaldus on vähenenud 20 05 KKM* 0 0 0 0 0 3.1.9. Põlevkivi kaevandmise ja kasutamisega kaasnevate keskkonnast tingitud negatiivsete tervisemõjude kaardistamine ja leevenusmeetmete väljapakkumine mõjude vähendamiseks (elluviimine 2012-2015) Negatiivsed tervisemõjud on 20 07 KKM* SoM* 0 0 0 0 0 kaardistatud, leevendusmeetmed leitud ja rakendatavad. 3.1.10. Toiduohutuse valdkonna laborite analüütilise/diagnostilise ning teadusliku ekspertiisialase võimekuse tagamine 3.1.11. Väikestest põletusseadmetest pärit dioksiinide ja muude ohtlike ainete heitkoguste mõõtmine ja üldise teadlikkuse tõstmine Laborid teostavad kvaliteetseid analüüse toiduohutuse tagamiseks vajalikus ulatuses Väikestest põletusseadmetest (pottsepaahjudest) pärinevate saaseainete eriheidete määramine sõltuvalt ahju tüübist ja kütuse liigist. Tulemuste alusel elanike teavitamine, uute eriheidete rakendamine. 20 07 PõM** 134 214 134 214 134 214 134 214 536 856 20 05 KKM* 74 000 0 0 0 74 000 3.1.12. Seireandmete ja modelleerimistulemuste alusel piirkondade ja linnastute välisõhu saastatuse taseme piirnormide ületamise põhjuste analüüsimine, välisõhu kohalike probleemide lahendamine, sh saasteallikatest eralduvate saasteainete saastetasemete ja heitkoguste vähendamine ning AIRVIRO modelleerimistulemuste põhjal saastatuse taseme analüüs. Saastekoormuse määramine, keskkonnalubade andmisel olemasolevate saasteallikate toime arvestamine 20 05 KKM* 0 0 0 0 0 3.1.13. Toiduohutuse valdkonna (s.h looma- ja taimetervis) järelevalvesüsteemi Järelevalve süsteem vastab EL määruse 882/2004 nõuetele ning on rajendatud tõhustamine ja selle vastavuse tagamine järelevalve kvaliteedijuhtimis EL määruse 882/2004 nõuetele. kontseptsioon Järelevalve kvaliteedijuhtimiskontseptsiooni rakendamine ja riskipõhise järelevalve parendamine 20 PõM* 0 0 0 0 0 3.1.14. Riikliku järelevalve teostamine ja korraldamine joogi- ja suplusvee, füüsikaliste tegurite ja toodete turustamiseks esitatud nõuete täitmise üle 3.1.15. Aidata kaasa koostatud mürakaartide alusel müra vähendamise tegevuskava rakendamisele (sh koolitamine, nõustamine, aruannete koostamine ja esitamine EL-le) Riiklik järelevalve joogi- ja suplusvee, füüsikaliste tegurite ja toodete turustamiseks esitatud nõuete täitmise üle toimib Müra vähendamise tegevuskava rakendamiseks tegevused teostatud, korraldatud koolitusi, aruanne EL-le koostatud ja esitatud 20 07 SoM* KKM*,MKM * 0 0 0 0 0 20 07 KKM*,SoM* 0 0 0 0 0
3.1.16. Välisõhu kvaliteedi juhtimissüsteemi ajakohastamine. Välisõhu komponentide mõju hindamise programmi rakendamine Välisõhu kvaliteedi juhtimissüsteem ja välisõhu seire linnades ning taustajaamades toimib 20 05 KKM 157 000 157 000 157 000 157 000 628 000 3.1.17. Riiklikku toiduohutuse seire läbiviimine. Mitmeaastase seireprogrammi loomine, mis hõlmaks ka valdkondi, kus puuduvad õigusnormid või kus on kavas olemasolevaid norme muuta Seire on teostatud. Loodud on mitmeaastane seireprogramm. 20 07 PõM 468 000 595 000 595 000 595 000 2 253 000 3.1.18. Toidust teatud lisa- ja saasteainete saadavuse uuringute teostamine Uuringud on teostatud 20 07 PõM 20 000 20 000 20 000 20 000 80 000 3.1.19. Teaduslike riskihinnangute ja neid toetavate uuringute korraldamine ja teostamine (sh vastavate ametikohtade loomine ning töötajate koolitamine ja toiduohutuse küsimustes eksperthinnanguid andva teaduskomitee moodustamine) 3.1.20. Erinevate keskkonnamõjurite sihtuuringute läbiviimine ning nende tulemuste avalikustamine TA välisveebis Riskihindamine on korraldatud selliselt, et uuringuid teostatakse süsteemselt ja regulaarselt. Läbi on viidud vajalikke uuringuid ning teostatud riskihinnanguid. Sihtuuringud on läbiviidud ja TA välisveebis avalikustatud 20 PõM** 60 000 83 500 103 500 103 500 350 500 20 07 SoM* 0 0 0 0 0 M 2 Tervist toetava õpikeskkonna arendamine ja õpikeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine 0 0 0 0 0 Koolide valgustatavuse vastavus nõuetele. Allikas: Terviseamet 84% 94% 3.2.1. Tervise säilimist ja parendamist soodustava õpikeskkonna saavutamiseks vajaliku õigusruumi tagamine Süsihappegaasi sisaldus õpperuumides vastab nõuetele. Allikas: Terviseamet 40% 70% Tervise säilimise ja parendamise 20 07 SoM* HTM* 0 0 0 0 0 soodusatmises vajalik õigusruum tagatud 3.2.2. Juhendmaterjalide väljatöötamine õpikeskkonna terviseohutuse suurendamiseks Juhendmaterjalid õpikeskkonna tervisohutuse suurendamiseks on väljatöötatud 20 07 SoM* HTM* 0 0 0 0 0 3.2.3. Laste teadlikkuse tõstmine terviseriskidest. Lastele tutvustatakse mürgistuse ja nakkushaiguste ennetamise põhimõtteid (viia läbi teavituskampaaniaid) Teavituskampaaniad laste teadlikkuse tõstmiseks on läbiviidud, laste teadlikkus terviseriskidest on tõusnud, nõustatud õpetajad. Läbi viidud teavituskampaania "Pese käed" 20 07 SoM* 0 0 0 0 0
3.2.4. Riikliku järelevalve teostamine ja korraldamine õpikeskkonna nõuete täitmise üle koos laboratoorsete uuringutega. Välja töötatud uus kooli järelevaleve kontrollakt. Läbi viidud siseõhu kvaliteedi uuringud ja valgustatuse mõõtmised koolides. 20 07 SoM* 0 0 0 0 0 3.3.1. M 3 Tervist toetava töökeskkonna arendamine ja töökeskkonnast tulenevate terviseriskide vähendamine 540 000 470 000 580 000 580 000 0 Tervise säilimist ja parendamist soodustava töökeskkonna saavutamiseks vajaliku õigusruumi tagamine Aasta jooksul töötervishoiuarsti tervisekontrollis käinute osakaal. Allikas: Terviseamet 21,50% 26% Tervise säilimiseks ja parendamiseks on 20 07 SoM 20 000 20 000 tagatud ajakohane töötervishoiu ja tööohutuse seadus 41 07 10 000 30 000 0 0 0 3.3.2. Töötervishoiuteenuste kvaliteedi oluline parandmine ning nende teenuste kättesaadavus kõikidele töötajatele. Töötervishoiu korralduse parandamine Kvaliteetne töötervishoiuteenus on töötajatele kättesaadav. 07 SoM* 0 0 0 0 3.3.3. Töökeskkonnaalaste infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine Töökeskkonnaalane teadlikkus on tõusnud tööelu portaali arendamise tulemusena. Ohutu tööelu tarkva on parandanud ettevõtete töökeskkonnaalast korraldust. 20 07 SoM 50 000 50 000 41 07 80 000 20 000 3.3.4. Töötervishoiu- ja tööohutusalaste juhendmaterjalide väljatöötamine Välja on töötatud juhendmaterjalid töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmiseks töötaja terviseriskide vältimiseks. 20 07 SoM 60 000 60 000 41 07 60 000 70 000 3.3.5. Töötervishoiuspetsialistidele ja tööandjatele erialase täiendkoolituse korraldamine Töötervishoiuspetsialistidele on korraldatud täiendkoolitused uute tekkivate riskide teemal 20 07 SoM 170 000 170 000 41 07 170 000 150 000 3.3.6. Töötervishoiu- ja tööohutuse alaste teemakampaaniate korraldamine, valdkonna praimate praktikate kogumine ja edastamine Kogutud on töötervishoiu ja tööohutusalased parimad praktikad ja neid edastatud avalikkusele. Teadlikkuse tõstmiseks on korraldatud kampaaniad ohutuks töötamiseks. 20 07 SoM 240 000 240 000 41 07 220 000 200 000 3.3.7. Töökeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamise kvaliteedi tõstmine Terviseriskide hindamise kvaliteet on paranenud. 20 07 SoM* 0 0 0 0 3.3.8. Koostöö arendamine erinevate erialade tervishoiuteenuse osutajate vahel, et tagada tervisehäirete ja haiguste ennetamine ja efektiivne ravi, arvestades negatiivsete tervisemõjude seotust elu-, töö- või õpikeskkonnaga Tagatud on tervisehäirete ja haiguste ennetamine ja efektiivne ravi 20 07 SoM* 0 0 0 0
3.3.9. Töökeskkonna järelevalve tõhustamine tõstes süsteemsust ja tulemuslikkust Töökeskkonna järelevalve on süsteemne ja tõhus. 20 07 SoM* 0 0 0 0 3.3.10. Uuringute korraldamine töökeskkonnast lähtuvate tervist mõjutavate töökeskkonna ohutegurite mõju hindamiseks ning uuringute tulemuste avalikustamine Töötaja tervist mõjutavate ohutegurite väljaselgitamise on uuringud korraldatud. 20 07 SoM 0 0 40 000 40 000 M 4 Nakkushaiguste seire, ennetamise ja tõrje korraldamine 2 292 849 3 515 249 3 529 249 3 522 849 12 860 196 Puudub leetrite kohalik levik. Allikas: Terviseamet 0 0 Gripi sentinell-seire süsteem hõlmab vähemalt 10% elanikkonnast. Allikas: Terviseamet 9% 10% Läkaköha korduv-vaktsineerimistega hõlmatus 7-aastaste hulgas. Allikas: Terviseamet 79,90% 90% 3.4.1. Nakkushaiguste seire-, ennetamise- ja Aasta jooksul registreeritud 20 07 SoM 122 000 122 000 122 000 122 000 tõrjesüsteemi tõhustamine ning kaasajastamine 3.4.2. Stabiilse nakkushaiguste epidemioloogilise olukorra säilimiseks ja parendamiseks vajaliku õigusruumi tagamine 3.4.3. Nakkushaiguste referentlaborite tegevuse korraldamine nakkushaiguste trendid on määratud maakonna ja riigi tasandil. Andmed nakkushaiguste kohta on avaldatud TA kodulehel ja teavitatud koostööparneritele. Õigusaktid referentlaborite, immuniseerimise korraldamise nõuete, nakkushaiguste seire ja tõrje nõuete, tahest olenemata ravi ning haiglanakkuste osas on kaasajastatud. Sätestatud on rahastamise õigulikud alused epideemiate korral immuniseerimiste korraldamiseks. 20 07 SoM* 0 0 0 0 0 Avaliku konkursi alusel tegutsevad riiklikul 20 07 SoM 93 500 333 500 355 500 355 500 1 138 000 tellimusel referentlaborid tuberkuloosi ja mükobakteriooside tekitajate; HIVviiruste; gripi- ja respiratoorsete viiruste; muude viiruste (polio-, leetrite ja punetiste viirus); antimikroobse resistentsuse ning bakteriaalsete haigustekitajate, sh seedetrakti nakkustekitajad, invasiivsete nakkushaiguste tekitajad (meningokokk, pneumokokk, listeeria), difteeria tekitaja, gonorröa tekitaja, valdkonnas. 488 000
3.4.4. TA nakkushaiguste laborite võimekuse arendamine Pneumokoki serotüüpide, lõtvade havatuste (AFP), polio, leetrite, punetiste ja gripi laboratoorne seire on korraldatud. Nakkushaiguste molekulaardiagnostika uuringute spekter/skaala on laiendatud (sh väliskeskkonna uuringute tegemine). Loodud kohapealne valmisolek ja/või vajadusel sõlmitud kokkulepped teiste laboritega harva esinevate ja taas ilmunud nakkushaiguste laboratoorseks diagnoosimiseks (sh intensiivseire korraldamiseks). 20 07 SoM 56 000 24 000 24 000 24 000 128 000 3.4.5. Nakkushaiguste leviku andmete kogumine Nakkushaiguste infosüsteemi (NAKIS) andmeid esitatakse läbi Tervise infosüsteemi (TIS) - TA osaleb pilootprojektides, TIS ja NAKIS liidestamine on täielikult rakendatud. 20 07 SoM* 0 0 0 0 0 3.4.6. Elanikkonna teavitamine nakkushaiguste ohtudest ja nende ennetamise võimalustest, sh immuniseerimise vajalikkusest Nakkushaiguste kohta on infomaterjalid koostatud ja avalikustatud TA kodulehel. Tevituskampaaniaid on läbi viidud. TA immuniseerimise veebileht on arendatud ning kaasaegne 3.4.7. Riikliku immuniseerimiskava Riikliku immuniseermiskava vaktsiinid on rakendamine, sh hangete planeerimine ja õigeaegselt hangitud, häireid läbiviimine, külmahela korraldamine ning tervishoiutöötajate varustamine immuunpreparaatidega vaktsiinidega varustamises ei esine. Immuniseerimiskava on täiendatud rotaviiruse ja pneumokokk-infektsiooni vastase vaktsineerimisega 20 07 SoM 0 14 400 6 400 0 20 800 30 07 SoM 1 917 349 2 917 349 2 917 349 2 917 349 10 669 396 3.4.8. E-tervise baasil immuniseerimise mooduli arendamine Elektroonilised rakendused, sh eletrooniline immuniseerimispass, on loodud ja toimivad. Immuniseerimise aruandlus, hõlmatuse analüüs, andmete kogumine immuniseerimise kõrvaltoimete esinemisel ning järelevalve immuniseerimiskava täitmise üle on lihtsustunud ning efektiivsem 20 07 SoM* 52 000 52 000 52 000 52 000 208 000 3.4.9. Zoonooside ja mikroobide resistentsuse seire läbiviimine Zoonooside seire on läbi viidud ning inimese tervise seisukohalt olulisemate mikroobide tundlikkus on uuritud, andmete analüüsimine ja edastamine koostööpartneritele on korraldatud 20 7 PõM* 52 000 52 000 52 000 52 000 208 000 Lühendid EL Euroopa Liit HTM Haridus- ja teadusministeerium KKM Keskkonnaministeerium NAKIS Nakkushaiguste infosüsteemi PõM Põllumajandusministeerium SoM Sotsiaalministeerium
TA TIS Terviseamet Tervise infosüsteemi Tähistuste mõisted * vahendid on kajastatud asutuse üldkuludes ** rakendusplaanis on kajastatud osalised vahendid
IV valdkond Tervislik eluviis AE 4. Rahvastiku kehaline aktiivsus on suurenenud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine on vähenenud Nr Eesmärk/Meede/Tegevus Indikaator/Tulemus EA liik COFOG Vastutaja (org) Kaasvastutaja 2013 2014 2015 2016 Periood kokku AE 4 / eelarve kokku 39 353 605 40 508 615 43 503 185 45 896 497 169 261 902 M 1 Rahvastiku kehalise aktiivsuse suurendamine 4.1.1. Erinevate liikumisharrastuse projektide toetamine 1 793 645 2 023 727 2 024 527 2 023 727 7 865 626 Liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate 16 64-aastaste isikute osakaal. Allikas: Tervise Arengu 39% 45% Instituut, tervisekäitumise uuring x x Igal-aastal on viidud läbi kampaania 20 08 KuM 787 632 787 632 787 632 787 632 3 150 528 Eestimaa liigub, jooksu- ja käimissarjad, osavõtule ja liikumisrõõmule orienteeritud spordipäevad, internetipõhised programmid. On toetatud maakondlikke 56 07 SoM * 0 0 0 0 0 spordiinfokeskuseid, üleriigilisi liikumisharrastuse programm jne Seos teiste valdkonna arengukavadega 4.1.2. Tervislike ja sportlike eluviiside propageerimine ajateenijate ja Kaitseliidu eriorganisatsioonides (Kodutütred ja Noored Kotkad) On kasvanud regulaarselt ja eesmärgistatult kehaliste harjutustega tegelevate ja tervisedenduslikult teadlike inimeste hulk 20 02 KaM * 0 0 0 0 0 4.1.3. Liikumisharrastustega tegelemiseks võimaluste loomine erivajadustega inimestele ja nende liikumisharrastuse tegevuste toetamine 4.1.4. Liikumisharrastusega tegelevate treenerite, õpetajate ja harrastajate koolitamine On koostatud ja rahastatud toetuslepingud erivajadustega inimeste liikumisharrastusega tegelevatele organisatsioonidele Liikumisharrastusega tegelevatele treeneritele, õpetajatele ja harrastajatele on viidud läbi koolitused. Osalejaid vähemalt 500 inimest aastas (a 8 tundi) 20 02 SoM * 0 0 0 0 0 20 08 KuM 11 000 11 000 11 000 11 000 44 000 4.1.5. Liikumisharrastuse teemaliste koolitusmaterjalide väljaandmine 4.1.6. Eesti Koolispordi Liidu liikumisharrastuse toetamine, eesmärgiga koolides liikumisharrastus parandamine ja laiendamine Välja on töötatud metoodilised nõuanded liikumisharrastusega tegelemiseks - brošüürid, ajakiri "Liikumine ja sport", raamatud 20 08 KuM 12 000 12 000 12 000 12 000 48 000 Laste osalus/ kordade arv 20 08 KuM 188 437 188 437 188 437 188 437 753 748 4.1.7. Ujumise algõpetuse läbiviimise toetamine koolides 4.1.7.1. Ujumise algõpetuse läbiviimise toetamine koolides (lisavajadus) 4.1.8. Noorte püsi- ja projektlaagrite ning õppurspordi korraldamise toetamine On üle-eestiliselt toetatud ja viidud läbi 2. klassi (Tallinnas 3. klassi) õpilastele kohustusliku ujumise algõpetus (kursus 24h) Noortele on tagatud tingimused tervistavaks puhkuseks ja tegele-miseks spordiga 4.1.9. Liikumise- ja spordiaasta korraldamine 2014 aastal on viidud läbi liikumise- ja spordiaasta raames korraldatavad üritused 20 08 KuM 230 082 230 082 230 082 230 082 920 328 20 VV**** 0 230 082 230 882 230 082 691 046 20 09 HTM* 0 0 0 0 0 Noorsootöö strateegia 2006-2013 20 08 KuM * SoM* 0 0 0 0 0
4.1.10. Sihtasutust Eesti Antidopingu toetamine Inimeste teadlikkus on tõusnud keelatud ainete kasutamise tagajärgedest 4.1.11. Noorsportlaste tervisekontrolli korraldamine 4.1.12. Spordistatistika kogumise ja spordiregistri arendamise jätkamise sh spordiobjektide andmebaasi tööle rakendamine EHK: Tervisekontrolli läbinud 10 000 noorsportlast /aastas;kum: On viidud läbi koostöös Spordimeditsiini SAga sportlaste tervisekontroll Regulaarselt on kogutud andmeid spordiklubide, spordiklubides tegutsevate harrastajate ja treenerite ning spordiobjektide kohta 20 08 KuM 25 884 25 884 25 884 25 884 103 536 51 07 EHK 350 000 350 000 350 000 350 000 1 400 000 20 08 KuM 88 610 88 610 88 610 88 610 354 440 20 08 KuM** 100 000 100 000 100 000 100 000 400 000 20 HTM* 0 0 0 0 0 M 2 Rahvastiku toitumisharjumuste parandamine 16 000 912 16 049 235 15 846 168 15 871 548 63 767 863 16 64-aastaste ülekaaluliste inimeste osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 27,30% 26% 4.2.1. Programmi väljatöötamine, mis aitaks vähendada toitumisest tingitud terviseprobleeme (roheline raamat) 4.2.3. Tervislikke toitumisvalikute soodustamine tehes toidu märgistust käsitlevat teavitustööd tarbijatele ja toidukäitlejatele Programm ja roheline raamat on välja töötatud (2014) ja rohelises raamatus kavandatud meetmed on ellu viidud ja aruanne valitsusele esitatud 4.2.2. Inimeste teadlikkuse suurendamine tasakaalustatud ja täisväärtuslikust On viidud läbi teavitusi meedias, paikkondlike projektide ning erinevatele toitumisest ning tervislike toitumisvalikute sihtgruppidele suunatud infomaterjalide soodustamine kaudu Tarbijaid ja käitlejaid on erinevate kanalite kaudu teavitatud toidu märgistusest 20 07 SoM 0 7 000 5 600 5 600 18 200 20 PõM* 0 0 0 0 0 20 07 SoM 51 447 227 650 215 350 215 350 709 797 31 07 SoM 23 813 0 0 0 23 813 41 07 SoM 134 938 0 0 134 938 20 PõM * 0 0 0 0 0 4.2.4. Toitu, toidutootmist ja -valmistamist käsitleva teabe levitamine tarbijatele (s.h lastele ja õpilastele) Läbi on viidud vastavaid programme ning teabepäevi 4.2.5. Koolilõunaprogrammi toetamine On tagatud toetus 100% põhikooli õpilastele 20 04 PõM 157 000 157 000 157 000 157 000 628 000 20 09 HTM 14 422 194 14 422 194 14 422 194 14 422 194 57 688 776 4.2.6. Koolipiimaprogrammi jätkamine Koolides ja lasteaedades jätkub piima- ja piimatoodete pakkumine koolipiimatoetuse raames 31 04 PõM 766 000 766 000 766 000 766 000 3 064 000 4.2.7. Koolipuuviljaprogrammi jätkamine Koolides ja lasteaedades jätkub puu- ja 31 04 PõM 75 000 75 000 75 000 75 000 300 000 köögiviljade pakkumine koolipuuviljakava raames 4.2.8. Toitumise andmekogu haldamine ja arendamine; koolituste välja töötamine ja läbiviimine; nõustamisteenuste väljaarendamine ja osutamine 4.2.9. Järelevalve süsteemsuse ja tulemuslikkuse tagamine Rahvatervise seaduse alusel kehtestatud toitlustamist reguleerivate õigusaktidele vastavuse osas On tagatud toitumise andmekogu arendamine; on läbi viidud toitumisalased koolitused ning osutatud nõustamisteenuseid 20 07 SoM 154 687 189 890 176 367 182 404 703 348 Rahvatervise seaduse alusel kehtestatud toitlustamist reguleerivate õigusaktide vastavus on tagatud 20 SoM * 0 0 0 0 0
4.2.10. Igaaastaste uuringute läbiviimine toidu tarbimisharjumuste ja ostueelistuste väljaselgitamiseks (sh. energiajookide uuring) Uuringud toidu tarbimisharjumuste ja ostueelistuste väljaselgitamiseks on läbi viidud 20 04 PõM 13 000 13 000 13 000 13 000 52 000 4.2.11. Regulaarsete toitumisuuringute läbiviimine Regulaarsed toitumisuuringud on viidud läbi, tulemuse analüüsitud ning esitletud 20 07 SoM 28 256 33 918 10 445 35 000 107 619 20 04 PõM 5 000 0 0 0 5 000 31 07 SoM 4 675 4 698 260 0 9 633 41 07 SoM 164 903 152 885 4 952 0 322 740 M 3 Alkoholist tingitud kahjude vähendamine tervisele ja ühiskonnale 528 606 720 820 1 424 506 1 404 506 4 078 438 Alkoholi tarbimine püsivalt alla 8 liitri absoluutset alkoholi elaniku kohta aastas. Allikas: Konjunktuuriinstituut 9,5 Alla 8 liitri 4.3.1. Alkoholipoliitika kontseptsioonidokumendi e rohelise raamatu elluviimise koordineerimine # 4.3.2. Alkoholi reklaami ja kättesaadavust reguleerivate õigusaktide muutmine 4.3.3. Tervisemõjudega arvestava alkoholi maksustamise kava väljatöötamine # 4.3.4. Alkoholiseaduse järelevalve tõhususe ja karistuspraktika analüüs ja vajadusel analüüsist tulenevate õigusaktide muutmine 4.3.5. Elanikkonna teadlikkuse tõstmine alkoholikahjust, tarvitamise riskidest ja vähendamise võimalustest 4.3.6. Liiklusohutuskampaaniate ja neid toetavate ürituste läbiviimine alkoholi tarvitamise tunnustega ja joobeseisundis sõiduki juhtimise vähendamiseks Alkoholipoliitika rohelises raamatus kavandatud meetmed on ellu viidud ja aruanne valitsusele esitatud Õiguslik alus alkoholireklaami piiramiseks ja alkoholi kättesaadavuse vähendamiseks on loodud Alkoholi maksustamise pikaajaline kava on väljatöötatud Alkoholiseaduse rikkumise karistuspraktika analüüs on koostatud, analüüsist tulenevad ettepanekud esitatud ja rakendatud Läbi on viidud alkoholi liigtarvitamist ennetavaid turunuskampaaniaid ja teavitustegevusi, toimib veebipõhine nõustamine ning info jagamine Kampaania märgatavus on vähemalt 70% või avalikel üritustel on joobes sõidukijuhtimisega seonduvat infot jagatud vähemalt 20000-le inimesele. 20 07 SoM 5 600 3 500 3 500 4 000 16 600 7 MKM, RAM, SIM, JUM, PÕM * 10 04 MKM* PõM*, SoM*, SiM* 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 20 01 SoM 3 000 6 000 1 500 0 10 500 20 01 RaM* 0 0 0 0 0 20 03 JuM* PõM* SiM (P 0 0 0 0 0 20 07 SoM 10 700 175 250 172 750 168750 527 450 31 07 SoM 23 812 23 812 41 07 SoM 134 938 134 938 20 04 MKM 64 000 64 000 64 000 64 000 256 000 20 SiM* 0 0 0 0 0 4.3.7. Alkoholi liigtarvitamise ennetamise, varajase avastamise, nõustamise, sõltuvusravi ja sõltuvusvastase taastusabi teenuste arendamine ja osutamine üldelanikkonnale, alkoholi sõltuvusvastase taastusabi ja nõustamisteenuste arendamine ja osutamine Alkoholi liigtarvitamise varase avastamise ja nõustamise teenus on välja töötatud ja esmatasandi tervishoidu integreeritud, alkoholisõltuvuse ravi ja rehabilitatsioonisüsteemi alused on välja töötatud ja piloteeritud. Tagatud on taastusabi teenus kinnipeetutele 20 07 SoM 75 000 402 070 1 112 756 1 112 756 2 702 582 31 26 003 0 0 0 26 003 41 147 353 0 0 0 147 353 20 03 JuM* 0 0 0 0 0
4.3.8. Järelevalve alkoholiseaduse täitmise tõhustamine, s.h alaealistele alkoholimüügi kontrollimeetmete keelu täitmise rakendamise üle Järelevalve tõhustamiseks on meetmed välja töötatud ja ellu rakendatud 20 03 SiM (PPA)* JuM*,SoM*,P 0 0 0 0 0 4.3.9. Alkoholi salaturu vähendamine ning kontrolli- ja järelevalvemeetmete rakendamine selleks, et avastada võimalikult palju alkoholi ebaseadusliku käitlemise juhtumeid ja vähendada salaturu osakaalu 4.3.10. Alkoholi tarvitamisega, kahjude ja ennetustegevusega seotud uuringute läbiviimine Salaturu osakaal on vähenenud 20 03 RaM*, SiM* 0 0 0 0 0 Alkoholi tarvitamise, kahjude ja 20 07 SoM 38 200 70 000 70 000 55000 233 200 ennetustegevuse kohta on perioodil 2013-2016 kvaliteetsed, võrreldavad andmed M 4 Tubakast tingitud tervisekahjude vähendamine tervisele ja ühiskonnale 333 275 706 829 721 657 748 749 2 510 510 4.4.1. Tubakapoliitika kontseptsioonidokumendi e rohelise raamatu elluviimise koordineerimine # 4.4.2. Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine ja rakendamine. Uue tubakatoodete direktiivi aruteluprotsessis osalemine ja direktiivi ülevõtmine Eesti õigusruumi 4.4.3. Tubakatarvitamise ja inimeste tubakasuitsuga kokkupuute vähendamisele suunatud ennetus- ja teavitustöö 4.4.4. Tubakast loobumise nõustamissüsteemi arendamine ning nõustamisteenuste tutvustamine ja pakkumine 4.4.5. Tubakatoodete salaturu vähendamine ning läbi kontrollitegevuse ja muude meetmete avastatud tubakatoodete ebaseadusliku käitlemise juhtumite arvu ja kinnipeetud koguste suurendamine 16 64-aastaste igapäevasuitsetajate osakaal. Allikas: Tervise Arengu Instituut, tervisekäitumise uuring 23,8% 21,5% Tubakapoliitika rohelises raamatus kavandatud meetmed on ellu viidud ja aruanne valitsusele esitatud Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu on välja töötatud ja rakendatud 20 07 SoM 5 600 3 500 3 500 4 000 16 600 20 SoM* 0 0 0 0 0 20 07 SoM 22 227 412 261 417 604 423 481 1 275 573 41 07 SoM 44 187 0 0 0 44 187 31 07 SoM 7 798 0 0 0 7 798 Teenuse kättesaadavus on paranenud 20 07 SoM 141 478 278 268 290 553 308 468 1 018 767 Tubakatoodete hulk salaturul on vähenenud 4.4.6. Tubakatarvitamise valdkonna uuringud Tubakatarvitamise valdkonna uuringud on läbi viidud 4.4.7. Tubaka valdkonna aastaraamat Tubaka valkonna aastaraamat on koostatud 4.4.8. WHO tubaka tarbimise vähendamise raamkonventsiooni aruande koostamine Tubaka tarvitamine ja inimeste kokkupuude tubakasuitsuga on vähenenud WHO tubaka tarbimise vähendamise raamkonvent- siooni aruanne on koostatud 31 07 SoM 15 297 0 0 0 15 297 41 07 SoM 86 687 0 0 0 86 687 20 RaM* 0 0 0 0 0 20 07 SoM 0 12 800 0 12 800 25 600 20 07 SoM 10 000 0 10 000 0 20 000 20 SoM* 0 0 0 0 0
M 5 Narkootiliste ainete tarbimise ennetamine, vähendamine ning kahjude vähendamine tervisele ja ühiskonnale 4 755 345 2 693 350 2 898 945 2 940 020 13 287 659 4.5.1. Koordineeritud tegevus narkomaania ennetamisele ja narkootiliste ainete käitlemise vähendamisele läbi Vabariigi Valitsuse uimastiennetuskomisjoni Narkosurmade arv. Allikas: Tervise Arengu Instituut, Aastas on läbi viidud 4 Vabariigi Valitsuse uimastiennetuskomisjoni kohtumist. Monitooritakse järjepidevalt RTAs ja VV uimastiennetuskomisjonis seatud priortiieetide täitmist. 2013 koostatakse ja rakendatakse koostööpartnereid kaasates iga-aastane üleriigiline ennetustöö plaan ja regionaalsed ennetustöö plaanid, mis lähtuvad 2013. aastaks kehtestatud prioriteetsetest ennetussuundadest ja nende mahtudest, sh sõltuvusainete tarvitamise ennetamine 20 09 SiM* SoM, HTM, JuM,RaM * 112 80 20000 0 0 0 20 000 4.5.2. Erinevate haldusalade vahelise toimiva sõltuvusravi ja sõltuvusvastase taastusabi süsteemi loomine, vastava õigusloome arendamine. Kirjeldatud on süsteemi kontseptsioon (2014) ja välja töötatud on vastavad õigusaktid (2015). Süsteem rakendub 2016 20 SoM* SiM, JuM* 0 0 0 0 0 4.5.3. Seadusandluse täiendamine ning selle rakendamine narkomaania ravi-, taastusabi- ja järelteenuste ning nõustamis- (sh. kahjude vähendamise) teenuste väljaarendamisel ja pakkumisel Alaealiste sõltuvusvastase taastusabi regulatsioon rakendub 01.01.2014. Täiskasvanute sõltuvusvastase taastusabi regulatsiooni väljatöötamine. Ennetus-, ravi ja sõltuvusvastase taastusabi miinimumnõuded on välja töötatud, kehtestatud ja rakendatud 20 SoM* 0 0 0 0 0 4.5.4. Siseriiklikult õiguslik aluse loomine Varajase hoiatuse süsteemile on loodud varajase hoiatuse süsteemi jaoks vajalike õiguslik alus, mis reguleerib andmete kogumiseks ja vahetamiseks erinevate ametkondade vahel ametkondade vahelist informatsiooni vahetamist uutest psühhoaktiivsetest ainetest, selle informatsiooni kogumist varajase hoiatuse andmebaasi ning informatsioonile ligipääsetavuse õigusi. Siseriiklik varajase hoiatusüsteem rakendatakse hiljemalt 01.01.2014 20 SoM* JuM, SiM * 0 0 0 0 0
4.5.5. Isikustatud narkomaaniaravi andmekogu loomine, mille andmeid on võimalik kasutada adekvaatse ülevaate saamiseks narkomaania olukorrast riigis ja sekkumiste planeerimisel. Loodud on isikustatud narkomaaniaravi andmekogu, mille andmeid on võimalik kasutada adekvaatse ülevaate saamiseks narkomaania olukorrast riigis ja sekkumiste planeerimisel. Isikustatud narkomaaniaravi andmekogu on valminud hiljemalt 2014 aastaks. 20 07 SoM* 0 0 0 0 0 4.5.6. Järelevalvealase siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö tõhustamine Politsei erinevad üksused on senisest tõhusamalt kaasatud narkokuritegevuse vastasesse võitlusesse, mille tulemusel uimastite kättesaadavus väheneb. Sideohvitseride võrk on vajadustele vastav. PPA koostab iga aastase narkosüütegude vastase võitluse tõhustamise tegevuskava. PPA piirivalve ja MTA piiril toimiv koostöö on optimaalne. 1 kord aastas koostatakse organiseeritud ja muu tõsise kuritegevuse ohuhinnang. Euroopa Liidu organiseeritud ja muu tõsise kuritegevuse ohuhinnangusse antakse riiklik sisend (vastavalt Europoli kehtestatud intervallile, kuid mitte harvemini kui iga kahe aasta tagant) 20 09 SiM* JuM, SoM, R 2 278 000 0 0 0 2 278 000 4.5.7. Narkomaania ja narkootikumide alase teadlikkuse tõstmine ühiskonnas tervikuna ja riskirühmades Narkomaania ja narkootikumide alane teadlikkus on tõusnud nii riskirühmades kui ühiskonnas tervikuna. 82% 20 07 SoM 20 520 45 520 45 520 45 520 157 080 kooliõpilastest peab illegaalsete uimastite (kanep, ecstasy, amfetamiin) proovimist keskmiseks või suureks riskiks (2011. aastal oli vastav näitaja 78%). Valminud on tõenduspõhistest programmidest koosnev kuluefektiivne ja terviklik ennetussüsteem, mis katab nii 20 09 SiM(PPA)* 60 000 0 0 0 60 000 tavaelanikkonda kui riskirühmi 20 JuM* 0 0 0 0 0 4.5.8. Kaardistada koolitusvajadus ja koolitada narkomaania ennetamise, kahjude vähendamise, ravi ja sõltuvusvastase taastusabiga seotud spetsialiste sh. vanglate ja arestiamajade personal Valdkonna spetsialistide koolitusvajadus on kaardistatud (2014) ning on välja töötatud ja rakendatud valdkonna spetsialistide koolitussüsteem. Igaaastaselt on lähtuvalt koolituskavast planeeritud ja läbiviidud koolitused 20 07 SoM * 5 000 25 000 25 000 25 000 80 000 20 JuM* 0 0 0 0 0 4.5.9. Narkomaania ravi-, taastusabi- ja järelteenuste (sh. kahjude vähendamise) ning nõustamisteenuste väljaarendamine ja pakkumine 4.5.10. Ravi ja sõltuvusvastase taastusabi (rehabilitatsiooni) korraldamine süüdimõistetud uimastiprobleemidega isikutele, kelle vangistus on asendatud ravi või rehabilitatsiooniga Abivajajatele pakutakse süsteemselt miinimumnõuetele vastavaid teenuseid Uimastisõltlaste ravisüsteem toimib väljaspool vanglaid 20 07 SoM, Sim(PPA)* 41 07 SoM, Sim(PPA)* 31 07 SoM, Sim(PPA)* 1 577 117 2 038 754 2 257 742 2 338 710 8 212 322 190 643 0 0 0 190 643 33 643 20 03 JuM 0 0 443 153 443 153 886 306 40 03 JuM 350 702 376 685 0 0 727 387 31 03 JuM 61 888 66 474 0 0 128 362
4.5.11. Illegaalsete narkootiliste ja psühhotroopsete ning ravimite turu vähendamine läbi kontrolltegevuse ja muude meetmete, eesmärgiga tõsta avastatud narkojuhtumite arvu ja kinnipeetud koguseid Vähendatakse kõige enam rahva tervist ohustavate eriti sünteetiliste opiaatide kättesaadavust. Konfiskeeritavate ainete sihttase määratakse kindlaks iga aastases tegevuskavas. Narkokuritegudes kriminaalasjade arv, mille käigus arestitakse kriminaaltulu on kasvanud 20%. Uimastite vastu võitlemise üksused on kaasaegsed ja tehniliselt hästi varustatud 20 SiM(PPA)*; RaM * 0 0 0 0 0 4.5.12. Toimiva kontrollisüsteem tagamine narkootikumide sisseveo tõkestamiseks riiki ja vanglatesse SiM: PPA ja MTA vahel on tõhus koostöö piirpunktides. JuM: Kontroll on säilitatud vähemalt 2012 aasta tasemel 20 SiM(PPA)*, JuM* 0 0 0 0 0 4.5.13. Narkokuritegude väljaselgitamise suurendamine ja lahendamine. Narkosüütegude käsitlemine nii, et lahendamine on analüüsipõhine ja suunatud enamohtlike (surmapõhjustavate) ainete avastamisele On kasvanud lahendatud narkokuritegude hulk ja on tagatud analüüsipõhine narkosüütegude käsitlemine. 2013 aastal on narkokuritegudes süüdistatuna prokuratuuri saadetud kriminaalasjade arv kasvanud 20% 20 SIM* 0 0 0 0 0 4.5.14. Järelevalve tõhustamine ravi-, sõltuvusvastase taastusabi teenusepakkujate üle Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ja Ravimiseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiutöötaja poolt(sh ravimi väljakirjutamise nõuete rikkumine) Narko- ja taastusravi toimib tervishoiuteenuse osutamist reguleerivas seadusandluses sätestatud nõuete kohaselt 20 07 SoM ** 0 2 860 2 860 2 860 8 580 4.5.15. Ravimite käitlemise järelevalve teostamine sõltuvusravi (mh Järelevalve on tagatud sõltuvusravis/asendusravis kasutatavate metadoonasendusravi) teenusepakkujate ravimite nõuetekohase säilitamise osas üle vältimaks nimetatud ravimite sattumist illegaalsesse ringlusesse 20 07 SoM 0 24 525 24 525 24 525 73 575 4.5.16. Narkomaania valdkonnas hindamise, seire ja teadusuuringute läbiviimine Vastavalt seireplaanile on saadaval andmed narkomaania olukorrast ja narkomaania valdkonna sekkumistest ning nende mõjususest. 20 07 SoM 157 832 113 532 100 145 60 252 431 761 JuM*, SiM (PPA)* 0 0 0 0 0 M 6 Vigastuste ennetamine ja vähendamine 387 000 393 000 389 000 363 000 1 532 000
4.6.1. Vigastuste ennetamise ja vähendamise programmi ja rohelise raamatu väljatöötamine Surmaga lõppenud õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade arv 100 000 elaniku kohta. Allikas: Tervise Arengu Instituut, x x Programm ja roheline raamat on välja töötatud 91 78 20 07 SoM Riigikantsel 12 000 3 000 3 000 0 18 000 ei, SIM, JUM, KAM, HTM, MKM, * 4.6.2. Vigastuste ennetamise ja vähendamise koordineerimine riiklikul tasandil riikliku rakkerühma poolt Vigastuste alane statistika on kogutud ja regulaarselt ministeeriumitele edastatud, vigastusalased tegevused on planeeritud ministeeriumite tegevustesse 10 01 Riigikantsel ei* 0 0 0 0 0 4.6.3. Inimeste teadlikkuse tõstmine vigastuste riskiteguritest ning abi andmise ja vigastuste ennetamise oskuste parandamine Inimeste teadlikkus ja oskused vigastuste ennetamisel on tõusnud 41 07 SoM, SiM (PPA)* 0 0 0 0 0 Läbi meediakampaaniate on elanikkonda 20 09 SIM 194 000 194 000 194 000 194 000 776 000 teavitatud vähemalt 3 korda aastas (sealhulgas 1 kampaania suunatud venekeelsele elanikkonnale) kaudu kõige olulisematest ohutusalastest riskidest (tule- ja veeohutus); ohutusalase (täpsemalt tule- ja veeohutus) info on venekeelsele elanikkonnale kättesaadavaks tehtud, arvestades kultuuri- ja keele eripära, ennetustöö interneti lehekülgedel (www.veeohutus.ee, www.ohutusope.ee, www.kodutuleohutuks.ee, www.suitsuandurid.ee, www.tulekustuti.ee) Igas maakonnas on läbi viidud ohutusalased infopäevad, kus sihtgrupi põhiselt teavitatakse elanikkonda lähtudes piirkonna riskidest. 20 09 SIM 13 000 13 000 13000 13 000 52 000 Iga-aastaselt on tule- ja veeohutuse 20 09 SIM 150 000 150 000 150000 150 000 600 000 teemadel koolitatud 4% elanikkonnast (ca 50 000) Üldhariduskoolidele on koostatud õppematerjalid, tagamaks ohutusalaste teemade käsitlemise üldhariduskoolis ja seeläbi õpilaste teadlikkuse tõusu. 20 09 SiM(PäA)** 12 000 12 000 0 0 24 000
Läbi on viidud liiklusohutuskampaania turvavööde ja lapse turvavarustuse kasutamise suurendamiseks autosõidul, liiklusohutuskampaania propageerimaks lubatud piirkiirusest kinnipidamist ja ohutu sõidukiiruse valikut asulavälisel teel; liiklusohutuskampaania ohutu sõidukiiruse valikuks asulas ning reguleerimata ülekäigurajal jalakäijate ohutuse suurendamiseks; liiklusohutuskampaania jalakäijahelkuri kandmise suurendamiseks 20 04 MKM 0 0 0 0 0 Riiklik Liiklusohutusprogramm 2003-2015 4.6.4. Vigastuste riskitegurite ennetuseks ja kontrolliks teenuste arendamine, s.h. liikumisharrastuste ja vaba aja veetmisega seotud vigastuste ennetamiseks teenuste arendamine 4.6.5. Vägivalla vähendamise teenuste arendamine Riskianalüüsi toetavad jt vigastusi ennetavad teenused on välja arendatud. Avalikel spordi ja liikumisharrastuste ürituste tarbeks on valminud juhend osalejatele meditsiini turbe tagamise, meditsiiniteenuse osutamise ja nõustamise kohta. 20 07 SoM 0 15 000 23 000 0 38 000 Abitelefoniteenused vägivallaohvritele ont 20 03 JuM SoM* 0 0 0 0 0 Vägivalla vähendamise agatud, tugiisikuteenus on välja arengukava 2010-2014 arendatud 4.6.6. Vigastustega seotud statistika regulaarne seire ja analüüs Vigastuste kohta koostatakse tervsestatistika ja -uuringute põhjal regulaarselt analüüse 07 SoM* Riigikantsel ei* 0 0 0 0 0 4.6.7. Kord aastas viiakse läbi tule- ja veeohutuse teadlikkuse uuring kogu elanikkonna seas Uuringud on läbi viidud ja tulemused avalikustatud 20 03 SiM (PäA) 6 000 6 000 6 000 6 000 24 000 M 7 Uute nakkusjuhtude ennetamine ja püsiva langustendentsi saavutamine HIV/AIDSi levikus HIVi vertikaalse leviku määr (kui suur osa HIV-nakatunud naistele sündinud lastest on emalt nakkuse saanud). Allikas: Tervise Arengu Instituut 14 883 535 17 185 760 19 435 987 21 757 053 73 262 335 alla 2% alla 2% 4.7.1. Elanikkonna teadmiste suurendamine HIV nakkusest ja selle levikuteedest, turvalist seksuaalkäitumist soodustavate teadmiste, eluoskuste ja hoiakute parandamine 4.7.2. HIV nakkuse leviku peatamiseks ohutuma uimastitarvitamise ja turvalise seksuaalkäitumise alane kahjude vähendamise, nõustamis- testimis- ja raviteenuste pakkumine sh kinnipeetud Elanikkonna teadmised turvalisest seksuaalkäitumisest on kasvanud ja HIV-i nakatunud isikute arv on vähenenud Abivajajatele pakutakse süsteemselt miinimumnõuetele vastavaid teenuseid ja iga-aastaselt on ARV konsiiliumi poolt nõustatud viit ravikeskust ning nõustamiskordade arv aastas on 15. Kõik 20 07 SoM 10 875 173 650 173 650 173 650 531 825 41 07 SoM 134 938 0 0 0 134 938 31 07 SoM 23 813 23 813 20 09 HTM** 76 502 76 502 76 502 76 502 306 008 20 02 KaM 11 500 11 500 11 500 11 500 46 000 20 07 SoM 2 697 390 3 243 274 3 622 611 3 966 854 13 530 129 41 07 SoM 169 393 0 0 0 169 393