Prügileping muutub kohustuslikuks Uus jäätmeseadus sunnib elanikele alates uuest aastast peale kohustusliku prügi äraveolepingu

Transcript

1 Algab kuni valimisteni kestev linnapeakandidaatide küsitlusmaraton. / LK 3 Alati täidab ta oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Aastal 1670 Nr 36 (43) Neljapäev, 22. september 2005 Nädalaleht Linnateatri juhi kohale kuus kandidaati Kuressaare linnateatrile uue juhi leidmiseks korraldatud konkursile laekus tähtajaks kuus pakkumist. Kandidaate on üle Eesti, nii Saaremaalt, Tartust, Pärnust kui Tallinnast, lausus abilinnapea Priit Pramann. Kandidaatide nimesid ei soovinud ta veel avalikustada. Kandidaatide seas on neli naist ja kaks meest. Linnavalitsuse istungil avaldati arvamust, et valik on suhteliselt hea ning seetõttu loodan, et nende kandidaatide seast saab ka valiku teha, ütles Pramann. Tema sõnul on järgmise nädala esmaspäeval kavas kokku kutsuda konkursi komisjon, kes selgitab kandidaatidest parima ning teeb teisipäevaks Kuressaare linnavalitsusele ettepaneku uus linnateatri juht kinnitada. Teatrijuhi kinnitamine võib ka edasi lükkuda. KS Prügileping muutub kohustuslikuks Uus jäätmeseadus sunnib elanikele alates uuest aastast peale kohustusliku prügi äraveolepingu või tuleb lepingust keeldumise korral omavalitsusele tõendada, kuhu oma olmeprügi ladustatakse. Möödunud aasta maist jõustunud jäätmeseaduse järgi on majapidamised aastast automaatselt prügi äraveo lepingutega liitunud, kui omavalitsus on konkursiga leidnud jäätmevedaja, lausus Kuressaare abilinnapea Urmas Sepp. Kui prügi äraveo lepinguga liitumine ei peaks sobima, on võimalik teha avaldus linnavalitsusele ning taotleda erisusi. Sellisel juhul peab põhjendama, miks ei liituta, ning tõendama, kuhu majapidamises tekkinud olmejäätmed ladustatakse. Väldib metsaaluste risustamist Aruandeid tuleb kohalikule omavalitsusele esitada kas kord kvartalis või poole aasta jooksul. Kui majapidamine ei suuda prügi ladustamist nõutud kujul tõendada, on võimalik seaduse mittetäitmise eest teha ka trahvi. Kuressaare linnavalitsus arutab iga erisuse taotlust eraldi. Seaduse järgi tuleb prügi ära viia vähemalt kord kuus. Urmas Sepa hinnangul peaks uus jäätmeseadus aitama vältida olukorda, kus elanikud üritavad prügist muul moel lahti saada, risustades olmejäätmetega näiteks metsaaluseid või pannes prügi võõrastesse prügikonteineritesse. Sest nüüd tuleb neil prügi äraveoga mitteliitumise puhul tõestada, kuhu prügi viiakse. Praegu on Kuressaares üle 2500 majapidamise ning asutuse, millest prügikäitlejaga Prügimees OÜ on prügi äraveoks lepingu sõlminud vaid ligi 800 klienti. See tähendab, et kaks kolmandikku majapidamistest peab ise otsustama, mida oma prügiga teha. Mõni ootab prügi äraandmist aasta aega Kuressaare linna keskkonnaja välisprogrammide spetsialist Karli Valt lausus, et paljud majapidamised viivad olmejäätmeid prügilasse iseseisvalt, kuid palju on ka neid, kes ootavad aprilli ja mai nädalavahetustel linna korraldatavat olmejäätmete poole hinnaga äraandmise sooduskampaaniat. Sooduskampaania ajal käib jäätmete massiline äraandmine, näiteks on toodud korraga ka tonni jagu olmejäätmeid, meenutas Karli Valt. Mõned ütlevadki, et koguvad terve aasta ja siis toovad korraga ära. Samas on suureks probleemiks kujunenud, et prügi pannakse linna lähiümbruses metsa alla või näiteks ka linna naabruses Kaarma vallas asuvatesse suurtesse prügikonteineritesse. Lisaks on linna heakorra ja haljastuse spetsialisti Kaljo Elliku sõnul linlastel kombeks tuua oma prügi kõikidesse linnas asuvatesse avalikesse prügikastidesse. Eriti tuuakse just pargi prügikastidesse ning kui need saavad täis, valatakse maha, ütles ta. Näiteks oleme leidnud pliidiraudu, tuhka, kartulikoori... Kuressaare Sõnumite andmeil kasutab osa majapidamisi prügist lahtisaamiseks ka võtet, et maksavad prügivedajatele mustalt, et ka nende prügikasti sisu prügiauto peale kallataks või prügikotid peale tõstetaks. Kuressaare linn on kuulutanud välja hanke järgmiseks kolmeks aastaks prügivedaja leidmiseks. See peaks kolmeks aastaks lukustama ka prügiveo hinna, viitas Urmas Sepp. Hankepakkumisi saab esitada 1. detsembrini. Sotsiaaldemokraadid ootavad linnarahva arvamust milline peaks olema Kuressaare? OLIVER RAND Lubada on kerge, teha Laste raskem, võimalused aga osaleda raskused huvitegevuses on selleks, ei tohi sõltuda et neid vanemate sissetulekutest. koos ületada. Igale lapsele vähemalt Me oleme siin ka üks tasuta huviring. viie aasta pärast! Asjad öigeks! Laine Kunnberg-Bortnikov Bruno nr.192pao nr. 191 kuressaare@sotsdem.ee Honda Civic 4D 1.6 mootor: 1.6, võimsus (kw, hj, pm): 81/110/5600 EU keskmine kütusekulu: 7,0 CO 2 : g/km 154 Honda HR-V 1.6LS mootor: 1.6, võimsus (kw, hj, pm): 77/105/6200 EU keskmine kütusekulu: 8,6 CO 2 : g/km 204 Eestlastele meeldivad heade sõiduomadustega, vastupidavad ja säästlikud autod Meie teeme selliste autode ostmise lihtsamaks. Nüüd Honda Civic 4D ja HR-V ülisoodsa 2% Honda Liisingu intressiga kogu liisingperioodiks + tasuta kaskokindlustus terveks aastaks. 2% Autosid on piiratud koguses. ML Autoservice, Põhja 53, Kuressaare, Tel: , e-post: info@mlauto.ee

2 valimisreklaam Tel , e-post Neljapäev, 22. september 2005 Isamaa annab aru Erakonna Isamaaliit Saaremaa piirkonna Kuressaare osakonna aruanne valijatele ja linnakodanikele tegemistest TOOMAS TAKKIS, ERAKONNA ISAMAALIIT KURESSAARE OSAKONNA ESIMEES 1. Üldist Isamaaliidu Kuressaare osakonnas oli 2002 enne kohalikke valimisi 29 liiget, osakonda juhtis Argo Kirss, valimisnimekirjas kandideeris 20 inimest. Tänu kõigile. Kuressaares hääletas Isamaaliidu poolt 632 inimest ehk 9,5% valijaist. Volikogu 21 kohast andis see kaks mandaati. Nimekirjades oli kokku valijat, kellest hääletas 5280 inimest ehk 45,3% valijaist. Osakonna esimeheks valiti a. Toomas Takkis. Vaatlusalusel perioodil lahkus erakonnast üks ja liitus 6 inimest. Üks liige registreerus ümber Kuressaarde. Täna on osakonnas 35 liiget. Linnavolikogus esindavad meid Jaan Lember ja Toomas Takkis. Linnavalitsuses on meil üks koht sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea Argo Kirss. Esindatus linnavolikogu komisjonides: Keskkonna- ja ehituskomisjon Raimond Kannik, Priit Riim; rahandus- ja majanduskomisjon Toomas Takkis, Mai Takkis, Mart Tamm, Peedu Kurvits; hariduskomisjon Indrek Peil, Helle Karu; kultuurikomisjon Jaan Lember (esimees), Anu Vahter; sotsiaal- ja tervishoiukomisjon Viktor Sarapuu, Ekke Nääb; eetikakomisjon Raul Salumäe; linnakodaniku komisjon Toomas Takkis (esimees). Esindatus linna äriühingutes ja sihtasutustes: Meid esindavad erinevates nõukogudes Raimond Kannik, Priit Riim, Mart Tamm, Toomas Takkis, Argo Kirss, Viktor Sarapuu, Jaan Lember, Merle Rätsep, Mai Takkis. Oleme esindatud kümnes nõukogus. Kahes me esindatust ei soovinud ja AS Kuressaare Soojus nõukogus vaatamata kokkulepetele kohta ei saanud. 2. Tegevusest koalitsiooninõukogus Koalitsiooninõukogus on 8 liiget, 4 Reformierakonnast, 2 Isamaaliidust (Toomas Takkis ja Jaan Lember), üks kristlaste ja üks Res Publica esindaja. Otsuseid võetakse vastu konsensuse alusel (meie ettepanekul). Töö on sujunud normaalselt. Koalitsiooninõukogus tehtud ettepanekud on vastuvõtmist leidnud ja kokkulepped hiljem enamasti ka pidanud. Olulisi asju oleme siiski ajanud kirjalikus vormis. Oleme leppes kirjapandu tegemist pidanud väga oluliseks. Seepärast nõudsime järjekindlalt leppe iga-aastast ülevaatamist ja seda ka tehti. Samuti täitmisest ülevaate avaldamist linnalehes. 3. Isamaaliidu valimislubadused Kuressaares 2002 ja nende elluviimine Andkem endile aru, et nelja partneri koalitsioonis ei saa keegi 100%-liselt oma tahtmist. Käesoleval leheküljel on toodud ülevaade meie 2002 a valimislubadustest ning nende täitmise tänane seis. Mitte kõik soovitu ei läinud koalitsioonileppesse, osalt muutsime läbirääkimisel sõnastust. Näeme siiski, et elu on liikunud soovitud suunas. Lisaks on toimunud mitmeid positiivseid arenguid, mida ei osanud ette näha. Peame silmas sedagi, et nii viimase valitsemisperioodi õigete otsuste ja tublide tegude kui ka ebaõnnestumiste ja kaheldavate lahenduste eest oleme koos koalitsioonipartneritega võrdselt vastutavad. Kokkuvõtlikult saame öelda, et valdav enamus meie kavasid on kas täiesti või ligilähedaselt realiseerunud. See kehtib kogu koalitsioonileppe kohta ja selle üle võime heameelt tunda. 4. Olulisemad saavutused a Koalitsioon tegutseb koos, aga võime eristada asju, mida oleme eriti ajanud või algatanud. Mõned näited meie tegemistest. 1)2003. aastal kõigi linna eelarvest palka saavate töötajate 20%-line palgatõus. Meenutagemsidusime selle tookord linnavalitsuse liikmete palgatõusuga ja kuna see toimus enne linnapea ametisse kinnitamist, siis ka selle koalitsiooni koosolemisega. 2)Viisime lõpuni spordihoone juhtumi. Meenutagem volikogu oli juba vastu võtnud otsuse, kus spordihoone maksumuseks kokku oli 106 miljonit krooni. Täna on spordihoone valmis ja alla kirjutati ehitusleping summas 55 miljonit krooni. Eks viitsijad süvene, palju siis linn meie sekkumise tulemusena kasu sai. Tegemist pole muidugi vaid lihtsa lahutamistehtega. Ja olgu öeldud, et linnavalitsuse poolt esitatud skeemi pööramise protsess võttis aega 9 kuud, kohtas meie tublit linnavalitsust juhtivate esimeste meeste jõulist vastuseisu ja oli väga närvesööv. 3)Kuressaare Soojuse 66% osalus jäi müümata Eesti Energiale. Meie suhteliselt jäik nõue oli ja onjäme ots meie toasooja osas jääb linna kätte. 4)Selle koalitsiooni esimesel aastal saavutatud linnapalgaliste haridus- ja kultuuritöötajate veidi üle 90% palgataset (riigipalgalistega võrreldes) võetakse täna loomulikuna ja see ei ole enam arutelude teema. Meenutagem varasemal perioodil oli see linna arengudokumentides sees, aga ju siis puudus tahe seda täita. Kui see meist oleneb, viime kõnealuse seltskonna palgad ehk juba 2002 VALIMISLUBADUSED JA NENDE TÄITMINE 1. Parandame oluliselt õpikeskkonda lasteaedades ja koolides. Seame korda kõikide õpperuumide valgustuse. Uuendame vähemalt 30 klassiruumi mööbli. Haridusasutuste kordategemiseks on kulunud enam kui 50 miljonit krooni. Klassiruumide valgustatus on normidele vastav. Paaril aastal oli eelarves krooni koolimööbli väljavahetamiseks. Meie ettepanekul on 2005 linnaeelarves õpilastele mõeldud töövihikute soetamiseks krooni. 2. Jätkame lapsi ja noori säästvat alkoholipoliitikat. Keelustame alkoholireklaamid koolide ja lasteaedade ümbruses aastal on läkitatud pöördumine Kaarma vallavolikogule üleskutsega sealsete müügipiirangute kehtestamiseks. Läkitusest ajendatuna keelustati Kaarmal öine alkoholimüük. Linnas on määratud lahja alkoholi reklaami keelupiirkond 500 m lasteasutustest. 3. Tõstame sünnitoetuse võrdseks Eesti keskmise palgaga aastal maksti sünnitoetust suurusega 3000 krooni, aastal maksti sünnitoetust suurusega 4000 krooni aastal makstakse 5000 krooni. 4. Sisustame Kuressaare õpilaste koolivaheajad laagrite, töömalevate ja huvipäevadega ja aasta suvevaheajal korraldati laagreid ca 200 lapsele. Linnalaagrid (1 rühm, ca 30 last, 5 päeva nädalas) toimuvad ka sügis-, talve- ja kevadvaheaegadel a. suvest toimib Kuressaares õpilasmalev. 5. Paigaldame kiirustõkked ehk lamavad politseinikud kõikide lasteasutuste lähedusse aasta veebruari seisuga on sõnad ehk lamavad politseinikud leppest väljas. Kiirustõkkeid paigaldatud ei ole. Spetsialistide arvates on paremaid moodusi ohutuse tagamiseks. 6. Ehitame vöötradade ja ristmike juurde kõnniteedele vähemalt 50 kaldpinda. Seoses ehitamistega kesklinnas ja Kauba tänava renoveerimisega on likvideeritud mitmeid nn. astmeid aasta sügisel on ekstra ristmike ja vöötradade juurde ehitatud ca 30 kaldpinda. Kokku on neid rajatud sadakond. 7. Rajame linna vähemalt 5 kilomeetrit jalgrattateid. Rajatud on jalgrattatee Pikale tänavale Tooma kauplusest kuni piimakombinaadini. Algatatud on Roomassaare -Loode tammiku jalgrattatee projekt. Veel käesoleval aastal on töösse minemas rattateed Kaevu ja Rehe tänaval ja Raiekivi säärel. 8. Enne kui ehitame, mõtleme... Oleme seda teinud. Näiteks spordihoone on tänu meie sekkumisele märkimisväärselt odavam. 9. Ei toeta Euroopa jäätmete ümbertöötlemistehaste rajamist Kuressaarde. Seni jäätmete ümbertöötlemistehast Kuressaarde rajatud ei ole. 10. Soodustame väikeettevõtluse arengut. Järjest sagedamini on linnavalitsuses juttu ettevõtlusinkubaatori loomisest Kuressaarde. Initsiatiivi on selles osas üles näidanud Kuressaare Ametikool ja Kuressaare Kolledž. 11. Viljeleme konservatiivset rahanduspoliitikat. Jätame ka järgmistele valitsustele võimalused linna arendamiseks, mitte vaid laenude tagasimaksmise röömu. Isamaaliidu ettepanekul vahetati välja Kuressaare spordihoone esialgne rahastamisskeem(kulu 106 miljonit) ja sõlmiti uus ehitusleping(55 miljonit), mille tulemusel linn hoiab kokku erinevatel hinnangutel kuni N miljonit krooni. (Nuputamisülesanne!) Linna haridusasutuste raamatupidamise tsentraliseerimisprotsessi käigus säästetakse teenuse kvaliteetsemaks muutumise kõrval muu hulgas ka linna raha üle krooni aastas. 12. Külmutame valitsemiskulud kolmeks aastaks aasta tasemele. Üldjoontes saab öelda, et seda joont on aastal riigipalgalistega samale tasemele. 5) Kõik planeeringud on jälle volikogus arutusel. Ajendatud on see 66-meetrise torujupi tekkimisest vanalinnatsooni. Kuressaare ajaloolis-kultuurilise omapära hoidmine on eriliselt oluline ja seetõttu tuleb avalikku huvi linnaruumis selgelt eelistada ühe või teise seltskonna kitsamatele huvidele. Ja see iseenesest tarvilik torujupp leiab edaspidi endale ehk sobilikuma koha. 6)Kuressaare linnalehe nõukogus on kõik volikogu erakonnad esindatud ühe liikmega (valitsus soovis proportsionaalset esindatust). Jälgime, et see esialgu Aldi ajaleheks kutsutu ei muutuks meie sümpaatse Reformierakonna hääletoruks, vaid täidaks tõepoolest oma rolli inimeste paremal informeerimisel. 7)Eelarvesse sai meie ettepanekul sundüürnike korterite kaasfinantseeringuks Sundüürnike probleemi on linn jõudumööda lahendanud. Oleme nende eestkõneleja Alexander Puparti ebakonstruktiivsusest hoolimata seda teemat koalitsioonis kogu aeg üleval hoidnud ja teeme seda ka edaspidi. (Subjektiivne vahemärkus. Kui sundüürnike kunagisel meeleavaldusel linnavalitsuse maja ees lugesin nende plakatilt nn. uusküüditajate nimede hulgast ka enda oma, siis mõtlesin, et mida arvaksid sellest vangis istunud vanaema, Siberisse jäänud vanaisa ja 5 aastat parimat noorusest Vorkuta kuurordis veetnud isa? Või omal ajal seitsmesse riiki pagulasteks sunnitud lähisugulased? Aga nagu öeldakse anname nende plakativiibutajate liidritele andeks, sest nad ajavad küll õiget asja, aga nad ei tea, mida nad teevad. Asju lahendatakse koostöös, mitte vastandudes ). 8)Olime vastu ootamatult 2 korda kallimaks osutunud Keskväljaku ehitusele. Ei saa ehitada kui raha ei jätku. Keskväljak marineerib ja saab parem. 9)Koalitsioonileping on linnavalitsusele dokument mida tuleb täita ja millest antakse linnakodanikele aru. Tööd valitsuse ja volikogu tegemiste avalikustamisel loeme kordaläinuks. On kohane tunnustada koalitsioonipartnereid kellega koostöös kolm aastat linna asju oleme ajanud. Kahtlemata oli seni ülekaalukalt valitsenud ja linnas domineerinud Reformierakonna liidritel raske ja harjumatu esialgu väikevennaga arvestamine. Kohati kuni vaatlusaluse perioodi lõpuni. Aga olukord liikus kahtlemata avatuse ja koostöö suunas. Tunnustagem siinjuures partnerite koostöövõimet ka keerulistes olukordades. Saame saavutuseks pidada ka seda, et meil on olnud asjalik koostöö opositsiooniga. 5. Juhatuse tööst Juhatuses on osalenud Argo Kirss, Mart Tamm, Priit Riim, Raimond Kannik, Peedu Kurvits, Merle Rätsep, Raul Vinni, Jaan Lember ja Toomas Takkis. kolme aasta vältel enam-vähem järgitud. Me ei olnud nõus volikogu juurde teise nn. protokollisekretäri töölevõtmisega. Valitsemiskuludel on põhjust jätkuvalt silm peal hoida. 13. Muudame linnavolikogu töö avalikumaks edastame raadio kaudu kõik linnavolikogu istungid, teeme interneti abil kättesaadavaks kõik linnavolikogu õigusaktide eelnõud ja vastu võetud õigusaktid. Seda joont on aetud kogu koalitsiooni koostöös. Linnavolikogu istungeid edastab Kuressaare Pereraadio. Linna kodulehel on kättesaadavad õigusaktide eelnõud ja vastu võetud õigusaktid. Tegime ettepaneku ja hoolitseme selle eest, et koalitsioonilepingu täitmise aruanne jõuaks linnalehte, et tekiks linna avalik lepingute ja kohustuste register. Selle valdkonnaga tegeleme ka edaspidi. 14. Ehitame üles linnaorganisatsiooni (linnaosavanemad, majavanemad, ühistute esimehed, jne) Kodanikuühiskonna ja nn sidususe temaatika, selle olulisus oli mõnele meie tublile partnerile arusaamatuks(?) suuruseks kaks aastat tagasi. Oleme hoidnud madalat profiili ja andnud aega mõtte seedimiseks. Tegeleme sellega jätkuvalt eelarves oli meie ettepanekul krooni kodanikeühenduste toetamiseks. 15. Toome Kuressaare tänavatele jalgsipatrullid. Tööle võetud järelevalve spetsialist. Suvisel perioodil on Koosolekuid on toimunud ligi 40. Oleme arutanud läbi enamiku kriitilisi küsimusi. Oleme kohtunud uue linnaarhitektiga, Kuressaare Teatrimaja SA nõukogu ja juhatusega, ASi Kuressaare Soojus juhatusega ja lasteaedade juhatajatega, et saada paremat informatsiooni oma tegevuseks. Eesmärgiks on olnud valdkondade parem tundmaõppimine ja volikogu otsuseprojektide kohta seisukohtade kujundamine. Oleme kohtunud ja konsulteerinud koostöö üle teiste Kuressaare erakondade juhatustega, kohtunud Lastevanemate Liidu esindajatega. Kuna valitud saadik on oma otsustustes sõltumatu, siis on juhatus aktsepteerinud linnavolikogu liikme õigust oma paremast äratundmisest lähtudes hääletada. Seetõttu ongi meie saadikud hääletanud erinevalt endise linnapea Tamkivi tunnustamise küsimustes (meenutame jutt oli opositsiooni esitatud umbusaldusest ehk siis riigihangete ja nn kõnnitee juhtum, millele Reformierakond vastas linnapea usaldamise eelnõuga) ning Treieli linnapeaks hääletamisel. Sealjuures oleme mõistagi kaugema huvina arvestanud koalitsiooni jätkamise võimalust. Kokkuvõtteks Hoolimata väikesearvulisest esindatusest volikogus oleme aastatel mõndagi saavutanud. Meie mõju linna asjadele on kasvanud. Oleme aidanud kaasa koalitsioonileppes fikseeritu elluviimisele. Meil on õnnestunud nii mõnelgi korral muuta asju paremaks. Ise kära tegemata oleme mainekamaks muutunud. Teod maksavad. Oleme olnud korrektsed koalitsioonipartnerid, me ei ole kokkuleppeid rikkunud. Valimistele läheme 42-liikmelise nimekirjaga. Tänud kandideerijatele. Kes siis ikka meie oma linnas asju ajavad kui mitte meie ise. Eelmiste valimiste reklaammaterjali sirvides leidsin meie kandidaate tutvustavalt bukletilt laused: Meie oleme valmis hoidma aus Kuressaare Raekoja vapikirja. Isamaaliit täidab alati oma kohust inimeste kasuks, selleks kodanikkonnalt nõu küsides. Kena. Nii oli eelmisel kolmel aastal. Nii saab olema järgmisel neljal aastal. Kui see meist oleneb. Vähemalt Kuressaares. Ja kui sul valimiste päeval, lugupeetav linnakodanik, on kõhklusi, kas libistada õlut, kantseldada järeltulijaid, keeta perele lõunat, minna ämmale külla, lugeda head raamatut või minna valima siis mida? Tark mees ei torma, tegija jõuab palju ja kõik eelnev saab eduliselt tehtud. Ja sa oled andnud oma panuse, et sind puudutavate asjade üle ei otsusta teised. Ja sul on, kelle vahel valida ja kelle käest nelja aasta pärast aru pärida. jalgsipatrulle kasutatud. Lisaks veel abipolitseinikute kasutamine. 16. Peseme linna puhtaks. Punkt puudub koalitsioonileppes. 17. Muudame Päevakeskuse eakate sotsiaalhoolekande ja vaba aja keskuseks. Vähendame Päevakeskuses toitude hindasid 25% Alates aastast on Päevakeskusest välja viidud nn. avalik söökla. Toitlustatakse sotsiaalhoolekande subjekte. Samast ajast alandati toitude hindasid 25%. Käima on pandud eakate huvialaringid arvutiring, kunstiring, mälumänguring a sügisel valmis päevakeskuse II korruse väljaehitus, millega seoses tekkis juurde ca 120 ruutmeetrit kasulikku pinda. 18. Kasutame sidemeid sõpruslinnadega Kuressaare tutvustamiseks ja turismi arendamiseks. Punkt puudub koalitsioonileppes. 19. Suurendame võimalusi nii linnaelanike kui turistide aktiivseks ajaveetmiseks. Rajame koostöös Saaremaa muuseumiga Kuressaarde Keskaja teemapargi. Teemapargi mõte ja idee idaneb. Juttu on olnud Sihtasutuse Saaremaa Muuseumid loomisest eelarves oli krooni lossivallides olevate keldrite korrastamiseks. Nendes saab järgmisel suvel juba tegevust näha.

3 Neljapäev, 22. september 2005 linnapeakandidaadid tel , e-post Kohalike omavalitsuste valimised 16. oktoober Mida arvavad linnapeakandidaadid? Tiiu Aro Argo Kirss Kalmer Poopuu Ülle Puppart Urve Tiidus Haridusja noorsoopoliitika 1. Milliseid võimalusi näete laste õppimistingimuste parandamiseks linnakoolides? 2. Mida võtaksite linnapeana ette, et noored ei hulguks õhtuti linnas, vaid oleks seotud huvitegevusega? 3. Mida teha Kuressaares probleemiks oleva noorte alkoholitarbimise ohjeldamiseks? Kultuuripoliitika 1. Millist arenguvarianti pooldate Kuressaare linnateatri puhul? 2. Kui mõttekaks peate Kuressaare kultuuriasutuste katusorganisatsiooni Kultuurivara olemasolu? Kas otstarbekam oleks kultuurielu juhtimist mitte dubleerida ja suunata vabanev raha kultuuriasutuste arengusse? Koole on jõudumööda remonditud ja eks seda tuleb ka (jõudu ja) vajadustmööda jätkata. Kuid enim tuleb mu meelest tähelepanu hakata pöörama koolikeskkonnale alates valgustusest, ventilatsioonist ja lõpetades (näiliste) pisiasjadega: kas lastel on koolis hubane ning kodune, kas neil on näiteks võimalus jätta osa selliseid asju kooli, mida iga päev kaasas tassida ei taha (koolikotid ju niigi rasked!). Mõistagi ei saa unustada ka õpetajate soove ja vajadusi, sest kool on nende tööpaik, kui neil on oma tööks tingimused ja tahtmine, siis on ka lastel koolis parem olla. Noored tahavad koos olla ja on tõesti hea, kui koosolemiseks on olemas kohad. Noortel on palju energiat, nad tahavad koos ka midagi teha. Ehk oleks, vähemalt esialgu, abi sellestki, kui täiendavaid kooskäimiskohti ja huvitegevuse võimalusi saaks organiseerida koolide juurde. Aga mida arvavad noored ise? Mida nad ise kõige rohkem tahaksid, milliseid võimalusi ise välja pakuksid? Seda tuleb koos arutada. Täiskasvanud võivad küll arvata, et teavad, mis noortele hea on, kuid selle pealesundimisega peletavadki noori tänavale... Aga kust noored alkoholi saavad? Seadus ei luba ju teatud eani müüa. Nii et kõigepealt peavad endaga aru pidama need, kes noorte alkoholitarbimisele kaasa aitavad. Ja noortele on ju omane matkida täiskasvanute tegevust... Kuid mõistagi vajab edendamist huvitegevus, linnal tuleb jõu ja nõuga abiks olla huviringide käivitamisel, meelelahutuse organiseerimisel, suveks lastele töö leidmisel jne. Variante ju palju pole: kui tahame nn etendusasutust, siis peab eelarvest leidma lisavahendeid, et oleks võimalik nõutaval hulgal lavastusi välja tuua. Kui raha ei ole, siis saab teatrist külalisetenduste vaatamise koht... Paraku ei tea ma üksikasju, aga liigne tsentraliseerimine tapab tsentraliseeritute initsiatiivi ja pärsib arengut. Head õppimistingimused, need on eelkõige haritud ja motiveeritud õpetajad, kes suudavad äratada ja suunata laste huvi uute teadmiste omandamisel. Õpetajaid motiveerib kindlasti korralik palk, head töötingimused, meeldiv õhkkond ja ladus õppetöö korraldus. Head õppimistingimused, see on kaasaegne, ilus, puhas ja tervislik õpikeskkond ning vajalike õppevahendite olemasolu ja nende kättesaadavus kõigile õppuritele.seda kõike tuleb aastast aastasse silmas pidada. Ja kohtades, kus kõik tundub nagu korras olevat, ning oleme ausad, neid kohti on Kuressaare hariduselus praegu päris palju, ei tohi ennast imetlema jääda, vaid tuleb edasi pürgida, sest paigalseis on tagasiminek. Linnapeal on selles küsimuses palju teha. Linnavalitsuse juhina tagan kindlasti, et kogu valitsus antud teemaga tegeleks. Vaja on saada täpne ülevaade iga Kuressaare õpilase hõivatusest huvitegevusega täna see paraku puudub. Selgitada välja, kas on valdkondi, kus õpilaste huvi on olemas, aga tegevusi ei pakuta, ning mis põhjustel mõned pakutavad tegevused ei too kokku huvilisi. Huviharidusega tegelemine ja pakutava uuendamine peab olema pidev protsess, sest see, mis köitis noori eile, ei pruugi huvilisi kokku tuua homme. 1. Pakkuda noortele alternatiivseid tegevusi. Tugev ja nõudlik haridussüsteem, mitmekülgsed huvihariduse võimalused ning koolivaheaegade sisustamine laagrite ja malevatega on sobivad võimalused. 2. Pidev selgitustöö alkoholi tarvitamisega tekkivate probleemide kohta alkoholi ja narkootikumide vastase programmi väljatöötamine ja regulaarne käigushoidmine meie koolides. 3. Kasutada seadustes antud võimalusi noortele alkoholi kättesaadavuse piiramiseks. Kuressaares on seatud piirangud alkoholiga kauplemise ajale ja tingimused alkoholi müügikohale. Kindel on ka see, et alaealistele alkoholi müügi keelu täitmist tuleb lihtsalt pidevalt kontrollida. Pooldan arenguvarianti, mis tagab linnateatri eksjuhi Kutt Kommeli poolt käima lükatud külalisetenduste tulva jätkumise. Mis puutub oma etendustesse, olen selle poolt, et eneseteostusvõimalused teatri valdkonnas oleks Kuressaares olemas. Olen koolipäevil isegi etendustes kaasa mänginud ning praegu osalen Tõnis Kipperi lavastatud etenduses Lõvi talvel. Kohalike etenduste lavastamine jääb Kuressaares ilmselt ka tulevikus rohkem või vähem entusiastide kanda, sest meie saare kogukond on ju ainult 35 tuhat inimest. Katusorganisatsiooni loomine ei olnud põhimõtteliselt vale otsus. See aitab raha otstarbekamalt kasutada ja loob eeldused kultuurivaldkonna töötajate suuremale spetsialiseerumisele. Kindlasti eeldab see aga täpseid kokkuleppeid, kes ühe või teise asjaga tegeleb. Kas see ka tegelikult nii on läinud, peab näitama vastav analüüs. Kui peaks selguma, et linna kultuurielu juhtimisel esineb dubleerimist, tuleb see kindlasti lõpetada, ning kui vaba raha, suunaksin selle kultuuri, mitte aga niivõrd asutuste arengusse. Res Publica Kuressaare osakond leiab, et linnakoolide õppimistingimusi on viimastel aastatel tublisti parandatud. Me ei arva, et siin peaks kohe midagi kardinaalset ette võtma. Kindlasti tuleb aga järgmisena ette võtta lasteaedade ja huvikoolide renoveerimine sellega tuleb alustada juba järgmisel aastal. Res Publica tahab Kuressaares sisse viia nn tarkuseraha süsteemi, kus igale lapsele oleks ette nähtud osak huvihariduse rahastamiseks. Selle raha eest saaks laps valida vähemalt ühe ringi või huvikooli. Oleme seisukohal, et laste võimalused osaleda huvitegevuses ei tohi sõltuda vanemate rahakotist. Noortele tuleb pakkuda võimalikult palju alternatiivseid tegutsemisvõimalusi. Mõelda võiks sellele, et kui noored on endale mõne klubi või muu paiga kooskäimiseks välja valinud, tuleb just nende paikade tegevust toetada. Et omanikel tekiks huvi alkoholivabade ürituste korraldamiseks. Oleks naiivne loota, et noortekambad tänavapildist kuhugi kaoksid palju mõistlikum on nende tegevust suunata. On selge, et Kuressaare linnateatrist teatrit selle traditsioonilises mõistes niipea ei tule, seda tingib juba meie geograafiline asend. Sestap oleks mõistlik teha linnateatrist nn projektiteater, mille uksed on avatud nii külalisesinejatele kui ka kohalikele harrastusteatritruppidele. Res Publica leiab, et Kultuurivara ei ole ennast kultuuriasutuste katusorganisatsioonina praegusel juhul õigustanud, kuna selle katuse alla ei ole jõudnud paljud Kuressaares toimuvad festivalid ja suurüritused. Mõttekam on tõesti suunata praegu Kultuurivara tegevuseks minev raha kultuuriasutuste arengusse ning kokku tuua kõikide linna kultuuritegijate ümarlaud. Praegu nokitsevad kõik omaette ning tuleb tunnistada, et enamiku tippüritusi (ooperipäevad, kammerfestival) on korraldanud nn üksiküritajad, mittetulundusühingud, ning koostöö puudumise tulemina on Kuressaarest kadunud kultuurivaim. Väärtustame haridust ja üritame toetada mandrile edasi õppima läinuid. Näeme loodust ka linnas. Suuname Kuressaare noori ise oma elukeskkonda paremaks muutma. Olen seisukohal, et kõik saab alguse kodust ning hulkuvate noorukite probleemi ei lahenda linnapea ega volikogu. Selleks tuleks ühendada kooli ja lapsevanema jõud ning näha MEIE tulevikku koos. Peame selgitama et laps tegeleks mingi hobiga, peab lapsevanem teda selleks suunama. Kui kaks linnavalitsust ei ole linnateatri majandamisega hakkama saanud, siis ei ole võimalik mul seda kahe lausega paika panna, kuid olen kindel, et selle majanduslikuks toimimiseks on kõik võimalused olemas, vastavalt sellele tuleb valida ka tegutsemissuund. Antud suuna saab paika panna omanik. Kui seda ei suuda praegune omanik, siis tuleb omanikku vahetada või anda rendile. Eesmärgiks tuleb seada isemajandamine, silmas pidades linnarahva huve. Koolide remondiga annab Kuressaare Tallinnale ja teistele mandri linnadele silmad ette. Pean oluliseks, et lapsevanemad, kes maksavad riigile makse, kuuleksid järjest vähem kurtmist, et koolil on selle või teise praktilise töövahendi ostmiseks raha vaja. Tänapäeva kool ei saa enam olla ruumide konveier, kust laps päeva jooksul läbi kandub. Järjest rohkem peab ka koolis tekkima rühmatöö ruume, mugavamaid süvenemise ja arutamise kohti. Ka infotehnoloogiliselt pole kusagil piire ees. Kui oleksin ise õpilane, tahaksin õppida reaalajas ühises virtuaalses klassis kas või pariislastega prantsuse keelt. Lapsevanemana tean, et õues oldud vahetund tugevdab immuunsussüsteemi ja teeb reipamaks. Huvitegevuse korraldamisel peab lähtuma suhtumisest igas lapses on peidus talent ja seda peab olema võimalik arendada ka siis, kui kodus seda tähtsaks ei peeta või pere eelarve seda ei luba. Tuleb leida enam raha, et lapsed saaksid ka linna toel vaba aega kasulikult täita. Ühtlasi aitame kaasa, et valikuid oleks rohkem. Üks, mis kindlasti valikuid suurendab, on plaanitav suurem noortekeskus, kus saab harrastada tehnika- ja ekstreemsporti, teha bändi. Eesmärk ei ole siiski tänavad noortest tühjaks teha noored annavad linnale energia ja perspektiivitunde. See pole ainult Kuressaare, see on kogu Eesti probleem. Usun inimeste tervesse mõistusesse. Kui koolidirektorid, õpetajad, emad ja isad selgitavad lapsele, miks alkoholi väga reklaamitakse, saab tark inimene ju aru, et tema heaolu see ei teeni, vaid hoopis alkoholitootja pangaarvet. Käsud ja keelud aitavad vähe. Noorel peab olema valikuvõimalus kas joon õhtul pea täis ja vanemate antud taskuraha maha või teen sellega midagi targemat. Tasakaaluks alkoholilembesele elustiilile tuleb sama köitvaks teha reibas, isiksust arendav ja terve elustiil. Arenguvariant saab olla ainult üks toimiv teatrimaja. Kas või sellepärast, et teatrisõit mandrile läheb järjest kallimaks. Muidugi on Kuressaares täpselt sama kõrgete ootustega publik kui mujal Eestis see nõuab heade etenduste vahenduse jätkamist, aga väga tähtis on toetuse suurendamine omalavastustele, mis meil ka plaanis on. Jääme siiski realistiks. Ridamisi ligi kahe miljoni krooniseid etendusi Kuressaares ei tule. Aga olemasolevale teatri eelarvele on võimalik luua lisaväärtust. See sõltub juba juhi oskusest koostööd teha riigi ja kohalike loomeinimeste tasandil. Katusorganisatsioon loodi ju selleks, et lahendada majandusküsimused kõigis majades ühe meeskonna abil. Dubleerimine oleks, kui igas majas tegutseks majandusküsimustega eraldi inimesed. Kui keegi räägib vabanevast rahast, siis räägitakse tavaliselt töökohtadest ja palkadest. Ma küll ei näe praegu üleliigseid inimesi kultuurivaldkonnas. Kavandame hoopis rahvakultuurijuhtide tasustamist aastast. Ja märksa mõjukamalt tuleb linnas kuulda võtta loomeinimeste häält.

4 uudised Tel , e-post Neljapäev, 22. september 2005 Kuressaare linnavolikogu V koosseisu ( ) koalitsioonilepingu täitmise aruanne Volikogu koalitsiooni kuulusid järgmised erakonnad: Reformierakond, Isamaaliit, Kristlik Erakond ja Res Publica. Kolm aastat konsensuse alusel suhteliselt ladusat koostööd kodulinna hüvanguks on jõudnud meile antud ajavahemiku lõpusirgele. Koostöölepingus kajastatud kavatsused ja ülesanded osutusid peale mõne üksiku erandi jõukohasteks. Vastuvõetud otsused ja nende täitmine on allpool (Algus eelmise nädala lehes. - Toim.) toodud linnakodanike omavalitsuse kõrgeima võimu terava silma ette, et hinnata, missugust teed edasi minna. 3. HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ Punkt koalitsioonileppes Tänane seis 3.1 Parandame oluliselt õpikeskkonda lasteaedades ja koolides Renoveerime linna haridusasutuste halduses olevad hooned, et tagada neis tervislik õppe- tud.vanalinna kooli kapitaalremont on põhiosas Kuressaare põhikooli kapitaalremont on teosta- ja töökeskkond ning säästlik majandamine. teostatud.saaremaa ühisgümnaasiumi ja Kuressaare gümnaasiumi kapitaalremontide I etapp on teostatud, II etapp on aasta suvel. Volikogu otsuse alusel on II etapi rahastamine olemas. Kokku on investeeringud koolihoonetesse suurusjärgus 75 miljonit krooni. Lasteaedades on teostatud pakilisemad tööd. Kapitaalremontideks on ette valmistatud hoonete keskkonna- ja tervisesäästliku renoveerimise uuring, mille käigus koostati terviklik renoveerimisprogramm koos tehniliste lahendustega kõigi Kuressaare veel renoveerimata hoonete remondiks Seame korda õpperuumide valgustuse ja Teostatud kapitaalremondi käigus. ventilatsioonisüsteemid Viime koolid ja lasteasutused vastavusse tuleohutusnõuetega Viime kõikide koolide ja lasteasutuste köögid seisukorda, mis tagaks nende tunnustamise Uuendame vähemalt 30 klassiruumi mööbli koolides Kindlustame linna kaasfinantseerimise järgmiste haridusasutuste spordiobjektide kaasajastamisel: SÜG-i staadion KG staadion Koolide puhul teostatud kapitaalremontide käigus aastal paigaldati valve- ja tulekahjusignalisatsioonisüsteemid Ida-Niidu Lasteaia (Õie tn 2) ja Kuressaare 5. lasteaia (Juhan Smuuli 13) hoonetesse. Ida-Niidu lasteaia hoones asendati kõik evakuatsiooniteedel olevad uksed tuletõkkeustega. Viimase haridusasutusena sai 1. septembril 2004 tunnustuse Vanalinna kooli söökla. Lasteaedade köökide uuendamine on lõpetatud aastal. 30 klassiruumi mööbel on soetatud sihtfinantseerimise abil, lisaks on oluliselt rohkem klasse sisustatud uue mööbliga koolide remondi käigus. Lähipäevadel käivituvad tööd kogu väljaku viimiseks kunstmurukatte alla. Täna on valmis väikene jalgpalli- ja korvpalliväljak. KG laste sportimisvõimalusi on parandanud oluliselt tervisepargi jooksu- ja suusaringide rajamine. Staadionil tööd ei ole alanud. Vanalinna kooli spordiplats aastal kultuuriministeeriumi toetus krooni, aastal staadioni korrastustööd kogusummas 46,2 tuhat, sh linna kaasfinantseerimine 25 protsenti. Kuressaare põhikooli staadion Linna kaasfinantseering aastal krooni, toetus hasartmängumaksust tartaankattega täismõõtmetes 4 jooksurajaga renoveeritud koolistaadion. KG ujula Vastab hetkenõuetele ja -soovidele. SÜG-i võimla Rekonstrueeritud täies ulatuses. Kuressaare põhikooli võimla-aula Rekonstrueeritud täies ulatuses. Vanalinna kooli võimla Rekonstrueeritud täies ulatuses. KG võimla Osaline rekonstrueerimine aastal, eraldatud KG Sihtasutusele võimla remondi kaasfinantseerimiseks krooni. Järgneb. Valija meelespea. 1 Taas kord on kätte jõudnud kohalike omavalitsuste valimiste aeg. 16. oktoobril toimuvad Kuressaare linnavolikogu valimised. Ehkki muudatusi valimiste korralduses ja hääletamise korras on vähe, toon teieni käesolevas ja järgmises lehenumbris nö valija meelespea, et kergendada orienteerumist valimiste ajakava, jaoskonnakomisjonide töökorralduse, hääletusprotseduuride ja valimistulemuste selgitamise osas. Valimisjaoskonnad 1.Kuressaare linnas on moodustatud viis valimisjaoskonda alljärgnevalt: Valimisjaoskond nr. 1 asukoht Tallinna tn. 6, raamatukogu-konverentsikeskus järgmised tänavad: Allee, Jaama, Kaevu, Kalda puiestee, Karja, Kase, Kevade, Kitsas, August Kitzbergi, Kivi, Koidu, Kraavi, Kungla, Kuuse,, Liiva, Loojangu, Lossi 1-27 (paaritud numbrid), Lossi 16, Lossihoov, Lossipark, Lydia Koidula, Marientali tee 1, Mierzejewski, Muru, Nooruse, Pae, Pärna, Raekoja, Raiekivi tee, Raua, Roomassaare tee, Saue, Staadioni, Supluse puiestee, Suve, Sügise, Tallinna 2-24 (paaris numbrid), Talve 1-63 (paaritud numbrid) ja 2-88 (paaris numbrid), Talve põik, Transvaali, Tuule, Uus, Uus- Roomassaare, Vahe, Valguse, Vana-Roomassaare, Varju, Videviku, Vikerkaare, Vuti. Valimisjaoskond nr. 2 asukoht Õie tn 2, Kuressaare Ida Niidu lasteaed järgmised tänavad: Arhiivi, Eha, Ida, Kaare, Kannikese, Karikakra, Karikakra põik, Kelluka, Kirde,, Kullerkupu, Kuressaare tee 23, 25, 27 ja 29 (loetletud numbrid), Lehe, Marientali tee 2-27 (järjest numbrid), Mooni, Niidu, Nurmenuku, Nõmme, Pihtla tee, Piibelehe, Piiri, Raja, Raudtee, Roopa, Sinilille, Sirge, Tallinna (paaris numbrid), Talve (paaritud numbrid) ja (paaris numbrid), Tulika, Uus-Karja, Õie, Ülase. Valimisjaoskond nr. 3 asukoht Pikk tn 31, Kuressaare Vanalinna Kool järgmised tänavad: Abaja, Aia 1-57 (paaritud numbrid) ja 2-64 (paaris numbrid) ning 66a, Haigla, Heina, Humala, Kaluri, Kastani, Kauba, Kesk, Kihelkonna mnt 1, Kohtu 1-35 (paaritud numbrid), Kopli, Kõrre, Kõver, Martin Körberi, Lasteaia, Lootsi, Lossi 2-14 (paaris numbrid), Luha, Anton Lutsu, Mere, Paju, Pargi, Pikk 1-55a (paaritud numbrid) ja 2-56 MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? MIS JUHTUS? Möödunud nädalal registreeris Saare politsei 134 teadet ja avaldust. Politseijaoskonda toimetati 21 isikut (sh kuus alaealist); kainenemisele toimetati 15 isikut. Kokku alustati läinud nädalal 60 väärteomenetlust; õigusrikkumistelt tabati 27 alaealist. Kriminaalmenetlusi algatati 10. Ööl vastu 12. septembrit varastati Valjala vallas asuvast talust tööriistu ja alkoholi, kahju 8000 krooni. Naisterahvas teatas, et Kuressaares varastati temalt rahakott, kus oli suurem summa sularaha; (paaris numbrid), Põik, Ranna, Ravila, Roo, Sepa 6, Suur-Põllu, Suur-Sadama, Suur-Sadama põik, Tiigi, Tolli, Tolli põik, Tori, Turu, Töö, Töökoja, Vahtra, Vaikne, Veski, Vete, Vetla, Väike-Põllu, Väike-Sadama. Valimisjaoskond nr. 4 asukoht Hariduse 13, Saaremaa Ühisgümnaasium järgmised tänavad: Garnisoni, Hariduse, Kingu, Kiriku, Kohtu 2-48 (paaris numbrid), Komandandi, Metsa, Karl Ojassoo, Põhja 1-21 (paaritud numbrid) ja 2-22 (paaris numbrid), Rahu, Rehe, Rohu, Rootsi, Sepa 1, 2 ja 4, Juhan Smuuli 2-32 (paaris numbrid), Tallinna 1-53 (paaritud numbrid), Torni, Traktori, Vallimaa, Väljaku. Valimisjaoskond nr. 5 asukoht Juhan Smuuli 13, Kuressaare Noorte Huvikeskus. järgmised tänavad: Aia 66 ja 68, Jõe, Kadaka, Kalevi, Kalevi põik, Kihelkonna mnt (järjest numbrid), Lahe tee, Nurme, Odra, Papli, Pikk (paaritud numbrid) ja (paaris numbrid), Põhja (paaris numbrid) ja (paaritud numbrid), Ringtee, Ristiku, Juhan Smuuli 1-35 (paaritud numbrid), Suuresilla, Tallinna (paaritud numbrid), Tehnika. NB!!! Tähelepanu tuleb pöörata valimisjaoskonna nr 2 muutunud asukohale. Uus aadress on Õie 2 (Ida-Niidu Lasteaed) Traditsiooniliselt on valimisjaoskonnaks, kus valijad saavad tulenevalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse 47 lg 2 hääletada väljaspool oma elukohajärgset jaoskonda ning kus saavad hääletada valijad, kelle elukoha andmed Kuressaare linnas on rahvastikuregistrisse kantud linna täpsusega, valimisjaoskond nr. 1, mis asub Tallinna tn. 6 raamatukogu-konverentsikeskuses. Kellel on hääletamisõigus? Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse 5 kohaselt on hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäeval saanud 18- aastaseks. Püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, peab asuma Kuressaare linnas. Välismaalastele on täiendavaks tingimuseks alalise elamisloa olemasolu ja paiksustsensus 5 aastat. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. Samuti ei saa osaleda hääletamisel isik, kes on kohtu kahju krooni. Kaarma vallas asuvast saekaatrist on varastatud erinevaid esemeid, kahju krooni. Reede õhtul ja ööl vastu laupäeva toimus maakonnas politseioperatsioon Alaealised ja avalik kord. Selle käigus kontrolliti 154 isikut, sh 122 alaealist. Õigusrikkumistelt tabati 12 alaealist - 10 alaealist oli tarvitanud alkoholi, üks rikkus tubakaseadust ja üks õigusrikkumine on seotud avaliku korra rikkumisega. URMAS KIIL, KURESSAARE POLITSEIJAOSKOND Oktoober poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas. Valijate nimekirja koostab rahvastikuregister ja selle aluseks on registri andmed 16.septembri seisuga. Kui registri andmete kohaselt elab kodanik 16.septembri seisuga näiteks Salme vallas, saab ta 16.oktoobril valida ainult Salme vallas. Ei loe ka see, et tema omanduses on korter või maja Kuressaare linnas, kus ta ka faktiliselt elab. Pärast 16. septembrit tehakse valijate nimekirjas muudatus üksnes juhul, kui valijate nimekirja tuleb kanda isik, keda ei ole üheski valijate nimekirjas, kuid kellel seaduse kohaselt on õigus hääletamisest osa võtta. Seega on isikutel, kes on viimastel aastatel vahetanud oma elukohta, või kes pole 1. oktoobriks saanud valijakaarti, oluline kontrollida rahvastikuregistris oma elukoha aadressi. Kuressaare linna elanikeregister asub Tallinna tn. 10 (registripidaja Anne Raik, tel ). Isik, kelle valijakaardil on ebatäpsusi, võib selgituste saamiseks või vigade parandamiseks pöörduda avaldusega linnasekretäri poole Kuressaare linnavalitsuses, Tallinna tn 10. Linnasekretär vastab sellisele avaldusele kolme tööpäeva jooksul. Valijate nimekirjaga saab tutvuda ja kontrollida enda kohta avaldatud andmete õigsust elukohajärgses valimisjaoskonnas alates 10.oktoobrist. Ebatäpsuste ilmnemisel tuleb viivitamatult esitada jaoskonnakomisjonile avaldus nende kõrvaldamiseks. Järgmises lehenumbris anname üksikasjalise ülevaate hääletamise korrast, sh eelhääletamisel ja elektroonilisel hääletamisel, tutvustame valimistulemuste väljaselgitamise ja avalikustamise korda ning avaldame valimiste jaoskonnakomisjonide kontaktandmed. MATI LEIS, KURESSAARE LINNASEKRETÄR, LINNA VALIMISKOMISJONI ESIMEES.

5 Neljapäev, 22. september 2005 ajalugu/valimisreklaam Tel , e-post Kohalike omavalitsuste osakaalu suurendamine ühiskonnaelu korraldamisel. Võim kodukohta! 1. Muudame omavalitsuste juhtimise läbipaistvamaks, küsime enne oluliste küsimuste otsustamist kohaliku rahva arvamust. Inimene on kõige tähtsam! 2. Meie eesmärkideks on: inimsõbralik elukeskkond; haridus- ja kultuurielu jätkusuutlikkus, rahvakultuuri traditsioonide hoidmine; eaka põlvkonna ja abivajajate Eesti Keskerakonna Saaremaa piirkonna seisukohad a kohalike omavalitsuste volikogude valimistel hoolekanne; abivajajate toetamine vastavalt omavalitsuse rahalistele võimalustele; kättesaadav arstiabi ja ravimid ; kohalike teede ja kvartalisiseste tänavate korrashoid ; üldhariduskoolide säilitamine kohaliku omavalitsuse omandina, et tagada hariduse kättesaadavus kodukoha läheduses; huvihariduse väärtustamine; tasakaalustatult arenev linn. 3. Koostöö tugevdamine kodanikuühendustega (mittetulundusühingud, seltsingud, korteriühistud jne). Loome linnavolikogu juurde kodanikuühenduste ümarlaua ja ettevõtjate ümarlaua. 4. Abistame korteriühistuid oma elamute ja sisehoovide korrastamisel, kompenseerime osaliselt laenuintresse nimetatud objektidele võetud laenudelt. 5. Kohaliku omavalitsuse elamufondi oluline suurendamine, et lõplikult lahendada sundüürnike probleem ja luua soodsad tingimused elamiseks noortele peredele ja omavalitsusele vajaminevatele spetsialistidele. 6. Jätkame linna kanalisatsiooni ja veetrasside uuendamist. 7. Toetame väikeettevõtjaid EL nõuete täitmiseks vajalike investeeringute taotlemisel (keskkonnanõuded, hügieeninõuded). 8. Kehtestame õiglase süsteemi rahvakultuuri ja rahvaspordi rahastamisel. 9. Väärtustame last. Korraldame vähemalt kaks korda kuus lastele vabaõhuürituse.hoiame korras laste mänguväljakud ja VÕIM KODUKOHTA! IGAÜHE EEST! KESKTEE ON ARUKATE INIMESTE TEE! rajame uusi.muudame linna atraktiivsemaks. 10. Võimaldame igale noorele töö ja koha õpilasmalevas. Pakume noortele uusi ja mitmekesisemaid võimalusi harrastusspordiks ja huvitegevuseks. Toetame selleks vajaliku inventari ostmist. 11. Jätkame andekate õpilaste toetamist läbi Andeka Õpilase sihtasutuse. Kudjape kalmistu vanas osas, perekond Grosswaldi hauakabelist põhja pool, paikneb üks väga soliidne mustast marmorist hauasammas. Kivilt loeme, et siia on maetud Kuressaares sündinud ja surnud Edward Johann Laurentius Thomson ( ). Järgneb pikk ingliskeelne tekst kahtlemata pikim, mida sel surnuaial lugeda saab. Tõlkes kõlab see järgmiselt: Astunud aastal Moskvas firma F.Reddeway & Co teenistusse, võitis ta tõsise ja andunud tööga oma tööandjate kõrgeima tunnustuse, kes määrasid ta kõigi oma Venemaal asuvate ettevõtete tegevdirektoriks. Ta jäi oma ettevõttele ustavaks ega lahkunud oma kohalt ka siis, kui metslaste hordid Venemaa vallutasid. Püüdes igati kaitsta oma tööandja huvisid, tuli tal kannatada mitmesuguseid õudusi, vangistust, nälga ja kõikvõimalikke alandusi, kuid ta jäi enesele kindlaks. Pärast jälitajate käest pääsemist suri ta vahetult pärast oma kodumaale Eestisse jõudmist. Selle mälestussamba püstitas tema sõber Frank Reddaway, F. Reddaway & Co, Ltd (Manchester, Inglismaa) Venemaa ja Inglismaa ettevõtete president. Edward (õieti Eduard) Thomson pärines põlisest Saaremaa laevnike suguvõsast, kes Põhjasõjast saadik Üks iseäralik hauamonument elas Toris. Tema vanavanaisa Thomas oli laevaehitaja, vanaisa Gustav kipper. Isa Friedrich Gottlieb Thomson ( ), kelle sünnist möödus tänavu 25. mail 175 aastat, oli kaptenina maailmameredelgi sõitnud. Nii Eduard Thomsoni ema kui ka vanaema olid pärit Tori laevnike Melkertite soost. Perekonnale kuulus Suur-Sadama t. 24 asuv maja, mille merekultuuri selts aastal mälestustahvliga tähistas. Eduard Thomson õppis aastail Kuressaare gümnaasiumis. Tema edasine haridustee, mis ilmselt kulges Venemaal, ei ole teada. Frank Reddaway aastal Manchesteris asutatud keemiatoodete firma sai eelkõige tuntuks tuletõrjevoolikute ja oma leiutatud uut tüüpi ülekanderihmade tootjana. Peagi sai tema toodang üle maailma tuntuks ning paljudes maades avati haruettevõtted. Kompanii Venemaa peaettevõte asus Moskva lähistel ja selle tuntuim toode oli lauavakstu, mida kasutati üle kogu impeeriumi. Firma esindused töötasid Peterburis, Kiievis, Saraatovis, Jekaterinburgis ja Bakuus. Moskva tehas olevat silma paistnud erakordselt kõrge tehnoloogilise tasemega ning hoolitsusega töötajate heaolu eest. Reddaway vabrik sai isegi arvukate õppereiside sihtkohaks. Ja nagu hauasammaski kinnitab, oli kõiges selles suur osa ühel Toris kasvanud saarlasel. Enamik Venemaal töötanud inglasi lahkus 1917., viimased aastal. Nende ettevõtted natsionaliseeriti ilma igasuguse kompensatsioonita ning selle vastu ei aidanud mõistagi ka Eduard Thomsoni eriline vaprus. Vähemalt oli tal õnn kodumaa mulda puhkama saada. Tema hauasamba tekst pakub huvi sellegi poolest, et see ehkki teravalt nõukogudevastane kõik pikad okupatsiooniaastad üle elas. Kas KGB ei osanud piisavalt inglise keelt? Mõni sõna ka Eduard Thomsoni lastest. Sakslanna Marie Hallega aastal sõlmitud abielust sündis kolm tütart ja poeg. Venemaal elades käisid nad perega igal aastal Kuressaares suvitamas, kus ehitati kodumaja krundile veel teine maja. Tütar Elisabethist sai võõrkeeleõpetaja ja tõlkija, kes suri kõrges vanaduses Inglismaal. Marie abiellus tuntud Kuressaare kaupmehe Roman Schwallbachiga. Poeg Robert ( ) õppis Moskvas advokaadiks ja töötas alates aastast Manchesteris sama Reddaway firma sekretärina. Ta oli abielus Armeenia printsessi, ooperilauljanna Sophie Tamaraga. (Artikli koostamisel on kasutatud genealoog Ivar Hernese andmeid). OLAVI PESTI Eduard Johann Laurentius Thomson ( ). Eduard Thomsoni hauasammas Kudjape kalmistul. Foto: Raul Salumäe Eesti Keskerakonna Saaremaa organisatsioon kutsub kõiki reedel, 23. septembril kell 19 Kuressaare Kultuurikeskuse saali veetma üks meeleolukas sügisõhtu rahvalike tantsude ja muusikaga. Esinevad Meelis Mereäär ja tantsurühm Keeris. Kõne peavad Eesti Keskerakonna esimees Edgar Savisaar ja Keskerakonna kandidaat Kuressaare linnapea kohale Tiiu Aro. Üritus on tasuta ja kõik huvilised oodatud! INSPIREERITUD CARMENIST Austatud Saaremaa eakad! 1. oktoobril tähistame rahvusvahelist eakate päeva! Selle päeva puhul korraldavad Kuressaare linnavalitsus ja Kuressaare Pensionäride Ühendus pühapäeval, 2. oktoobril kell 12 spordikeskuse juurest linnamatka ja kell 15 piduliku koosviibimise Kuressaare kultuurikeskuses tervitused linna- ja maavalitsuse juhtidelt, kontsert, tantsuks TOOMAS ANNI. Osa võtma oodatakse eakaid inimesi kõikidest Saaremaa valdadest. Osa võtta soovijail registreerida kuni 29. septembrini Kuressaare päevakeskuses Pensionäride Ühenduse toas tööpäevadel kell või tel , , Helga. Olete oodatud nii linnast kui maalt! ESINEVAD: HELEN LOKUTA (metsosopran) KLAUDIA SEVTŠENKO (flamencotants) RALF TAAL (klaver) Kavas: Brahms Kaheksa mustlaslaulu, valik armastuslaule. Aariad Bizet ooperist Carmen, tuline mustlastants. Pääsmed hinnaga 60 ja 30 krooni müügil kultuurikeskuses.

6 tasub teada/meelelahutus Tel , e-post Neljapäev, 22. september Tule südamepäevale! Pühapäeval, 25. septembril, ülemaailmsel südamepäeval kell 11 avatakse sügiseses Kuressaare tervisepargis (Kaevu tn. 18) TERVISEPARGI SOOVIDE PINK. Pingi kujundas kiviraidur Gunnar Pruul. Südame meisterdas linnavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjoni liige, legendaarne autosõiduõpetaja Jüri Vaher. Tulge kaema ja soove soovima, oma silm on kuningas! Samas stardivad nii jooksjad kui matkajad II tervisepargi südamejooksule. Distantsi pikkus on enda valida: kas 500 m, 700 m, 1000 m või põhiring 2000 m. Kogupereüritusele on oodatud kõik: mudilastest vanaemade-vanaisadeni.kehaline koormus ja liikumine on ju inimese loomulik vajadus, et olla terve ja elurõõmus lapseeast kõrge vanuseni. Saab ka tasuta tervist kontrollida (vererõhk, kolesteroolitase jne), tasuta pakutakse ka kuuma ja maitsvat keelekastet, kohaletulnuid lõbustab meeldiv muusika, kõigile jagatakse eukalüptikaramelli. Peamiseks tasuks jääb karastunud tervis, rõõm liikumisest ja elujõulise inimese uhke tunne. Kogupere südamejooks on sellepärast eriline jooks, et distantsi võib läbida aeglases tempos, ka käies. Sihiks on, et koormuse määrab enesetunne. Hea enesetunde ja mõnusa tervise kindel tagatis on liikumine, kiirus pole tähtis. Teise südamejooksu avamisele tulevad ka liikumise Eluterve Eesti esimees tuntud ooperilaulja Mati Palm ja tegevjuht kunagine odaviskekuulsus Charles Vallmann. Jooksu avab Kuressaare linnapea Urmas Treiel. Põnevusega ootavad teiega kohtumist Mesikäpp ja Draakon, kes suruvad kõigi osavõtjate kätt ja annavad sügava kummardusega üle diplomi ja sokolaadimedali. Päevakohase diplomi on kujundanud Andrus Unger. Peale selle läheb kõigi osavõtjate vahel loosimisele 56 Mesikäpa batooni, 20 Kalevi pralineebatooni, 16 õunasufleed, 20 maisipulgaiirist, hulgaliselt käsitöömeistrite nii metall- kui puittooteid ja suuremaid ning väiksemaid üllatusi. Üritusele on õla alla pannud AS Kalev ja Kuressaare Kalevite Kodu, Saaremaa tervisenõukogu, Kaitseliidu Saaremaa malev, Kuressaare linnavalitsus, liikumine Eluterve Eesti, SA Kuressaare Spordibaasid, Saaremaa spordiselts Kalev, Jüri Vaher, käsitöömeister Jaan Lember, Eesti Südameliit ja erakliinik Hanvar. Leidke aega iseendale! Meeldivat ülemaailmset südamepäeva soovides ja kohtumiseni tervisepargi tseremooniaväljakul. KALJO ELLIK, LIIKUMISE ELUTERVE EESTI SAAREMAA JUHT Järelmõtteid Kudjape-Upa tervisepäevast 11. septembril toimunud tervisepäev läks korraldajate pilgu läbi igati korda, kuigi ootasime aktiivsemat osavõttu koolilaste osas. Loosikasti avamisel ilmnes, et matkajaid oli poole rohkem, kui varem teatasime, nimelt 38. Kokku osales tervisepäeva kolmel üritusel 130 osavõtjat, neist õpilasi 66. Korraldajaid oli lisaks 18. Oleme võlgu koolidevahelise karikaarvestuse. Siin see on: nii sügisjooksus, ratta metsarallil kui ka orienteerumises võitis rändkarikad Kuressaare Vanalinna kool (28 osavõtjaga). Sügisjooksus tuli teiseks SÜG ja kolmandaks Kuressaare põhikool. Ratta metsarallil sai teise koha KPK ja kolmanda SÜG. Orienteerumises oli teine SÜG ja kolmas KG. Tervisepäeva pidulikul lõpetamisel Karja tn. 1 kirikus anti parematele üle karikad,auhinnad ja diplomid. Kõige noorem osavõtja 1,5-aastane Anita Kuld- Kuningas sai eriauhinna. Põnevusega oodati loosimist, sest peavõiduks oli Electrum Trading ja Ehitusmarket&Agricentri poolt väljapandud hinnaline maastikujalgratas. Fortuunaks valitud Maarja-Liis Milteri võetud osavõtukaardil oli Kuressaare Vanalinna kooli 6A klassi õpilase Laura Saksa nimi. Soovime Laurale ja ka teistele osalejatele head tervist ja kindlat osavõttu järmisest terviseüritusest. Osavõtjate nimel tänan meie ürituse toetajaid: AS Saare Agrovaru, STÜ, Electrum Trading, Ehitusmarket &Agricentrit, Treid Disain, Kaarma vallavalitsus, AS Tesman, OÜ Arin Hulgi, Prikem Color, Kooli- ja Kontoritarbed, Saare EREK, AS Level, Saaremaa Liha- ja piimatööstus, raadio Kadi ja politseiprefektuur. Terviserajad on praegu heas korras. Radade algus on Kudjapel ARKi kõrval. Seal on võimalik tutvuda rajaskeemiga. Plaanime korraldada terviseklubi liikmete ja terviseradade kasutajate osavõtul ühe talgupäeva, et raiuda võsa ja puhastada rajad enne lume tulekut. Juhul, kui meie projekt leiab MTÜ Rõõm Muusikast LAULUKOOL Rohu tn 5, koolitusluba 3887 HTM Keskkonna Investeeringute Keskuses toetust, on oodata ARK ja kalmistu vahelise rajalõigu (kaitsealuses Kudjape tammikus) heakorrastust. Praegu aga kasutagem head võimalust ja nautigem värviküllaseid sügispäevi tervislikult. MÄRT PÄRNA, KRISTLIK TERVISEKLUBI Õpetame: Laulmist Vokaaltehnikat Nooditundmist Liikumist/tantsu ja teisi musikalisi õppeaineid. Avatud on rühmad: BEEBIOOTEL EMAD BEEBIKOOL (kuni 1 a lapsed koos emadega) MUDILASED (1-4 a) KOOLIEELIKUTE MUUSIKASTUUDIO EPUTRILLAD (5-6 a) ANSAMBEL NOOREMALE KOOLIEALE (7-11 a, Kuressaare lastele tunnid tööpäeviti+laululaagrid) ANSAMBEL KESKMISELE KOOLIEALE (12-15 a, Kuressaare lastele, tunnid tööpäeviti + laululaagrid) ANSAMBEL VANEMALE KOOLIEALE (16-18 a. Kuressaare noortele, tunnid tööpäeviti+ laululaagrid) STUUDIO KIRIKÜÜT (7-17 a, valdade lastele ja noortele, tunnid laupäeviti 1 x kuus + laululaagrid). Info tel Tervisepargi SOOVI- DE PINK ja kiviraidur Gunnar Pruul. Foto: Kaljo Ellik Nädalaleht, ilmub igal neljapäeval. Kuressaarlastele tasuta. Väljaandja: SA Kuressaare Sõnumid, aadress: Tallinna tn. 10 (I korrus), Kuressaare, tel , vt ka: Toimetus: peatoimetaja Rita Loel (tel , rita.loel@kuressaare.ee), toimetaja Oliver Rand ( , oliver.rand@kuressaare.ee), reklaamijuht Andrus Kandima (tel , , kandima@kuressaare.ee). Erakuulutuste vastuvõtt: tuba nr. 9, tel , anne.raik@kuressaare.ee, ERAKUULUTUSED TASUTA! TELLI AJALEHT KOJU VÕI KONTORISSE. Ühe kuu tellimus 25 krooni, helista tel või kirjuta: anne.raik@kuressaare.ee Eelmise ristsõna vastus:...isasiilil on üks okas rohkem.