Septembrinumbris: Rae valla ametlik väljaanne nr 9 september 2014

Transcript

1 Septembrinumbris: Aruheina Lasteaed avatakse planeeritust varem Peretoetuste ja sotsiaaltoetuste väljamaksmise kord muutub Ülevaade Rae kultuurikeskuse huvialaringidest ja täiskasvanud õppija nädala kursustest Miks korraldas Rae vald sibulaaktsiooni? Maleva lõpupidu oli noorte jaoks muljet avaldav Rae valla ametlik väljaanne nr 9 september 2014 Foto Signe Heiberg Lagedi Põhikooli direktor Imbi Orav (vasakul) kinkis 1. septembril koolimütsi 17 esimese klassi õpilasele. Aabitsa said koolijütsid klassiõpetajalt Katri Sillalt Lagedi Põhikooli juhib uuest õppeaastast Imbi Orav, kes küll 17. korda alustab õppeaastat haridusjuhina, aga sel korral taas tundega, et kõik on uus septembrikuus. Imbi Orav on varasemalt juhtinud Vändra muusikakooli, ta on pikaajaline koorijuht ja kogemustega haridusspetsialist. Tahaks väga loota, et õpetaja maine on jälle tõusuteel, ütles direktriss oma intervjuus Rae Sõnumitele. Loe intervjuud Lagedi uue ja kauaoodatud koolijuhiga lk 9

2 2 vallavalitsus vallavalitsus 3 Foto Tanel Same I klassi õpilase ranitsatoetuse taotlemisest Esimene koolikell helises tänavu 283-le Rae vallas kooliteed alustavale koolijütsile. Rae vald toetab vallas elavaid I klassis kooliteed Rae Vallavalitsus teatab Järgmiste detailplaneeringute algatamisest ning eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustusest: Järveküla küla Leerimäe tee 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering Detailplaneering on algatatud Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 997. Planeeritav ala asub Järveküla külas Leerimäe tee ääres. Juurdepääs alale on planeeritud Leerimäe teelt. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1,82 ha. on jagada elamumaa sihtotstarbeline kinnistu kaheks elamumaa kinnistuks, nii et moodustuks üks krunt olemasolevate hoonete teenindamiseks ja teine u 3700 m 2 krunt uue üksikelamu ehitamiseks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga, kus planeeritavale alale on ette nähtud elamumaa juhtotstarve. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustus toimub 23. alustavaid laste vanemaid ranitsatoetusega, mis on 170 eurot, ütles abivallavanem Jens Vendel. septembril 2014 kl Jüri alevikus Aruküla tee 9 Rae vallamaja istungite saalis. Peetri aleviku Sepa-Rae 2 kinnistu ja lähiala detailplaneering Detailplaneering on algatatud Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 999. Planeeritav ala asub Peetri alevikus Helgi tee ääres. Juurdepääs alale on planeeritud Helgi teelt. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,62 ha. on maatulundusmaa sihtotstarbeline kinnistu muutmine äri- ja tootmismaa kinnistuks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. on kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga, kus alale on ette nähtud ärimaa juhtotstarve. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustus toimub 23. septembril 2014 kl Jüri alevikus Aruküla tee 9 Rae vallamaja istungite saalis. Toetus on ühekordne ning avaldus toetuse saamiseks tuleb vallavalitsusele esitada septembrikuus. Ranitsatoetusi hakatakse välja maksma alates oktoobri teisest poolest. Kuidas taotleda? Täida taotlusvorm ja esita see vallavalitsusele hiljemalt 30. septembriks. Toetuse maksmine Toetus kantakse pangakontole hiljemalt 30. oktoobriks. Tingimused toetuse saamiseks Laps ja tema mõlemad vanemad peavad olema rahvastikuregistri andmetel Rae valla elanikud vähemalt kolm kuud enne toetuse saamist. Laps asub õppima Rae valla või mõne muu omavalitsuse kooli I klassi. Rohkem infot leiad et/toetused-ja-soodustused RS Veneküla küla Sinnika kinnistu ja lähiala detailplaneering Detailplaneering on algatatud Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 996. Planeeritav ala asub Veneküla külas Veneküla tee ääres. Juurdepääs alale on planeeritud avalikult kasutatavalt Veneküla teelt. Planeeringuala suurus on ligikaudu 2,00 ha. on maatulundusmaa sihtotstarbeline kinnistu osaline jagamine kolmeks elamumaa kinnistuks ning juurdepääsu lahendamine Pirita-Jõe kinnistule, elamumaa kinnistule määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. on kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga, kus alale on ette nähtud perspektiivne elamumaa juhtotstarve. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustus toimub 25. septembril 2014 kl Jüri alevikus Aruküla tee 9 Rae vallamaja istungite saalis. Jüri aleviku Võsa tn 24 kinnistu ja lähiala detailplaneering Detailplaneering on algatatud Rae Vallavalitsuse RAE VALLAVALITSUS Aruküla tee 9, Jüri, Harjumaa Telefonid: , Kodanike vastuvõtuajad: Esmaspäev 9 17 (lõuna 13 14) Kolmapäev korraldusega nr Planeeritav ala asub Jüri alevikus üksikelamutega hoonestatud piirkonnas Võsa tn ääres. Juurdepääs alale on planeeritud avalikult kasutatavalt Võsa tänavalt. Planeeringuala suurus on ligikaudu 3,75 ha. on jagada maatulundusmaa sihtotstarbeline kinnistu kuueks elamumaa kinnistuks, üheks transpordimaa kinnistuks, kaheks maatulundusmaa kinnistuks ja üheks üldmaa kinnistuks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. on kooskõlas Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneeringuga, kus piirkonda on ette nähtud elamumaa ja haljasala parkmetsa maa juhtotstarve. Detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade tutvustus toimub 25. septembril 2014 kl Jüri alevikus Aruküla tee 9 Rae vallamaja istungite saalis. Järgmise detailplaneeringu algatamis est ja lähteseisukohtade kinnitamisest informeerimine ning vastuvõtmisest teavitamine. Avalik väljapanek Rae Vallavalitsuses Aruküla tee 9: Ülejõe küla Raadiojaama tee 24 kinnistu ja lähiala detailplaneering Detailplaneering on algatatud Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 998 ja vastu võetud Rae Vallavalitsuse korraldusega nr Planeeritav ala asub Ülejõe külas Raadiojaama tee ääres. Juurdepääs alale on planeeritud avalikult kasutatavalt Raadiojaama teelt ja Raadiojaama põigult. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,12 ha. on ärimaa sihtotstarbelise kinnistu muutmine elamumaa kinnistuks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Rae valla üldplaneeringu järgi on alale ette nähtud olemasoleva ärimaa juhtotstarve. Vastavalt planeerimisseaduse 9 lõikele 7 on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine, üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine või muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Ühe uue elamumaa krundi planeerimisel säilib valdavalt piirkonna senine juhtotstarve. Planeeringulahendust ei saa lugeda üldplaneeringu oluliseks või ulatuslikuks muutmiseks. Vastuväited ja ettepanekud detailplaneeringule esitada hiljemalt Järgmiste detailplaneeringute avaliku väljapaneku tulemuste avalikust arutelust: Lehmja küla Kadaka kinnistu ja lähiala detailplaneering Detailplaneering on algatatud Rae Vallavolikogu otsusega nr 321 ja vastu võetud Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 912. Planeeritav ala asub Lehmja külas riigimaantee nr 2 Tallinna-Tartu-Võru- Luhamaa ja riigimaantee nr Järveküla-Jüri vahelisel alal. Juurdepääs alale toimub otse Järveküla-Jüri teelt. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,7 ha. on muuta elamumaa kinnistu sihtotstarve tootmis- ja ärimaaks, määrata hoonestustingimused, ehitusõigus ja juurdepääsud, lahendada tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga, kus alale on ette nähtud perspektiivne tootmis- ja ärimaa juhtotstarve. Avaliku väljapaneku ajal laekusid vastuväited ja küsimused planeeritava kinnistu sihtotstarbe sobilikkuse kohta. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 11. septembril 2014 kl Jüri alevikus Aruküla tee 9 Rae vallamaja istungite saalis. Rae küla Graniidi tee 7, 9, 11, 13, 15 kinnistute ja lähiala detailplaneering Detailplaneering on algatatud Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 717 ja vastu võetud Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 911. Planeeritav ala asub Rae külas riigimaantee nr Järveküla-Jüri tee ja Graniidi tee ääres. Juurdepääs alale on Graniidi teelt. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5,5 ha. on moodustada kinnistutest üks äri- ja tootmismaa krunt, määrata hoonestustingimused, ehitusõigus ja juurdepääsud, lahendada tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Detailplaneeringu eesmärk on kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga, kus alale on ette nähtud tootmis- ja ärimaa juhtotstarve. Avaliku väljapaneku ajal laekusid vastuväited ja küsimused planeeringu alalt tuleva müra osas. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 15. septembril 2014 kl Jüri alevikus Aruküla tee 9 Rae vallamaja istungite saalis. Jüri aleviku Aaviku tee 12 kinnistu ja lähiala detailplaneering Detailplaneering on vastu võetud Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 878. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus Rae Vallavalitsuses Aruküla tee 9. Planeeritav ala asub Jüri alevikus üksikelamutega hoonestatud piirkonnas, riigimaantee Jüri-Vaida tee ääres. Planeeritava ala suurus on ligikaudu 0,3 ha. on jagada elamumaa sihtotstarbeline kinnistu kaheks elamumaa kinnistuks, määrata ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. on kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga ning Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneeringuga, kus alale on ette nähtud elamumaa juhtotstarve. Avaliku väljapaneku ajal laekusid vastuväited ja küsimused peamiselt

3 4 vallavalitsus vallavalitsus 5 Foto Rae Sõnumid planeeritava uue üksikelamu asukoha, kütte liigi ja liiklusmüra kohta. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 18. septembril 2014 kl Jüri alevikus Aruküla tee 9 Rae vallamaja istungite saalis. Järgmiste detailplaneeringute kehtestamisest: Lehmja küla Vaikepi kinnistu ning lähiala detailplaneering Detailplaneering on kehtestatud Rae Vallavalitsuse korraldusega nr Planeeritav kinnistu asub riigimaantee nr 2 Tallinna-Tartu-Võru- Luhamaa ja riigimaantee nr Järveküla-Jüri vahel. Juurdepääs alale on Järveküla-Jüri teelt. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1,9 ha. on muuta Vaikepi kinnistu maatulundusmaa sihtotstarvet, moodustada maksimaalselt kolm äri- ja tootmismaa sihtotstarbelist krunti, üks transpordimaa ning üks tootmismaa krunt, määrata ehitus- ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Detailplaneeringu eesmärk on vastavuses Rae valla üldplaneeringuga, mis näeb planeeringualale perspektiivsete maakasutuse juhtotstarvetena ette ärija tootmismaa juhtotstarbed. Jüri aleviku Sarapiku I ja Tuule tn 7 kinnistute ja lähiala detailplaneering Detailplaneering on kehtestatud Rae Vallavalitsuse korraldusega nr Planeeritav ala asub riigimaantee T-11 Tallinna ringtee ja T Jüri-Aruküla maantee vahelisel alal Jüri alevikus. Juurdepääs kruntidele on mööda olemasolevat Tuule Muudatustest peretoetuste ja sotsiaaltoetuste maksmisel Vallavolikogu septembrikuisel istungil arutatakse teisel lugemisel muudatusi peretoetuste ja sotsiaaltoetuste maksmisel. Kui volikogu eelnõu heaks kiidab, muutub osade toetuste maksmisel valda sissekirjutamise kord. Volikogu esimees Agu Laius peab muudatusi vajalikuks, sest korrad muutuvad selgemaks nii toetuse saajale kui ka valla valitsusele, kes toetuste maksmist korraldab Volikogu esimees Agu Laius, Rae valla elanikele makstakse mitmeid peretoetusi ja kompenseeritakse kulutusi ning volikogus oli 19. augustil esimesel lugemisel eelnõu, kus arutati mitmete toetuste muutmist. Miks viiakse osade peretoetuste maksmisel ja kulude hüvitamisel sisse muudatusi? Peretoetuste korra uuendamine oli vajalik, kuna mõni aasta tagasi koostati see mitme erineva toetuskorra kokkuliitmisel ega olnud nii piisavalt selge ei vallavalitsusele tegevusjuhisena ega ka taotlejale saamaks kiiresti ülevaadet toetuse saamise tingimustest. Toetuste maksmise kogemus andis samuti ainest mõned asjad ümber mõelda. Kuulda on, et inimese jaoks läheb koduse mudilase ja eralasteaia toetuste saamine lihtsamaks. Palun võrrelge, millised on kehtivad nõuded toetuste saamisel ja millised need saavad eelnõu järgi olema. Koduse mudilase toetuse maksmisel muutub nõue valla elanike registris olemise aja suhtes. Seni on seda määratletud teatud kuudega enne toetuse andmist. Nüüd lähtume põhimõttest, et toetust on õigustatud taotlema valla elanik, kelle pere tulumaksuosa laekub valla eelarvesse. See tähendab, et inimene, kes toetust taotleb, ja tänavat, juurdepääsuteele on määratud eramaa osas servituut. Planeeritava maa-ala suurus on ligikaudu 18,7 ha. on jagada kinnistu neljaks elamumaa sihtotstarbeliseks kinnistuks, üheks ärimaa sihtotstarbeliseks kinnistuks olemasolevale söögikohale, üheks transpordimaa krundiks ning kaheks maatulundusmaa krundiks, kuhu on kavandatud paigaldata kaks 22 kw tuulegeneraatorit, määrata elamumaa ja ärimaa kruntidele ehitus- ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade üldplaneeringuga. Täiendavalt on üld- ja detailplaneeringutega seotud materjalidega võimalik tutvuda tema pereliikmed peavad olema valla elanike registris eelmise aasta 31. detsembri seisuga. Nii muutub osale inimestest tõesti toetuse taotlemine lihtsamaks ei pea enam olema 1 aasta valla elanik. Seda põhimõtet hakkame läbivalt järgima ka teistes valla õigusaktides. Sarnaselt muudame ka eralasteaedade toetamise korda. Lähtumine tulumaksuosa laekumisest valla eelarvesse peaks olema mõistetav. Vald saab toetusi anda, kui valla eelarves on selleks piisavalt raha. Sotsiaal- ja peretoetused moodustavad aga üsna suure osa valla eelarvest. Milliseid peretoetusi või hüvitisi muudatused veel puudutavad? Rae vald on noore elanikkonnaga lasterikas vald ja lastega peredel on suured kulud, seetõttu on peretoetusi kavandatud lapse sünnist kuni täisealiseks saamiseni. Kaks olulist neist on sünni- ja ranitsatoetus. Mõlema toetuse saamiseks on olnud nõudeks kolmekuuline sissekirjutus valda enne sündmust. Kaalusime võimalust, kas loobuda eelnevalt registris olemise nõudest, kuid inimesi on erinevaid ja toetuste menetlemine on esile toonud mitmeid huvitavaid nähtusi. Näiteks on inimesi, kes on hästi kursis paljude omavalitsuste toetuskordadega ja harrastavad sellest lähtudes elanikeregistris elukoha üsna tihedat muutmist. Saanud ühest vallast sünnitoetuse, registreerib end teise valda, kus taotleb maamaksu vabastust või muud soodustust. Aasta jooksul jõutakse nii kolmandaski omavalitsuses registris olla. Ja uuel aastal uuesti. Oleme leidnud, et sissekirjutusnõue peab enne sündmust siiski jääma, ja ka uues korras näeme seda kolmekuulise perioodina enne sündmust. Usume, et vanema jaoks on hea uudis, et nende kahe sünnitoetuse ja ranitsatoetuse puhul ei pea olema sissekirjutus 31. detsembri seisuga. Need on ühekordsed toreda peresündmuse puhul antavad toetused. Teisi eelnõus olevaid toetusi makstakse igal aastal teatud regulaarsusega ja nende osas eeldame, et toetuse taotleja oleks valla elanik vähemalt eelmise aasta 31. detsembri seisuga. Koolilõuna toetuse üle arutletakse ka Riigikogus ja on oodata, et koolilõuna kulud kaetakse edaspidi riigi vahendite arvelt. Siiski jätab eelnõu võimaluse vallavalitsusel eraldada lisaraha koolilõuna kulude katteks, kui see peaks vajalikuks osutuma. Veel on kaalumisel lahendusi, mis vähendavad võimalust registriandmetega mängida. Osasid toetusi võiks maksta välja kahes osas: toetuse taotlemise järel ning teine osa näiteks järgmise aasta alguses. Arutleme selle üle eelnõu menetlemise käigus. Päris ühest selgust ei ole meil seni veel eelnõus ka õpilaste sõidukompensatsiooni osas. Vallas on tugevad põhikoolid ja gümnaasium. Miks me ikkagi peaksime soodustama valla õpilaste kooliminekut teistesse omavalitsustesse? Kui pere seda soovib, siis on see pere otsus ja seda otsust tehes arvestab pere ka kaasnevate kuludega. Küll on aga põhjendatud meditsiinilise erivajadusega lastele ja mingil kaalutlusel vene õppekeelega kooli valikul nende õpilaste koolisõidu kompenseerimine. Neil teemadel käib volikogu komisjonides veel vilgas mõttevahetus. Kokkuvõttes jäävad kehtima kõik senised valla peretoetuste liigid ja ka põhilised taotlemise tingimused. Taotleja peab olema valla elanik nii taotlemise kui ka toetuse väljamaksmise ajal ning tal ei tohi olla valla ees võlgnevusi. Vanematel on õigus taotleda Rae vallas soodustust lasteaiatasule, kui perest käivad kaks last Rae valla munitsipaallasteaias või lasteaias, millega on vallavalitsus lepingu sõlminud. Kuidas uue korra järgi lasteaiatasu soodustuse määramine toimub? Vald püüab abistada kõiki peresid, kellel on toimetulemisel raskusi. Mõnikord on selleks vähene sissetulek näiteks töötuks jäämisel või muudel põhjustel, kindlasti ei ole tihti piisavalt kindlustatud ka pered, kus on mitu last. Senised lasteaiatasu soodustused jäävad kehtima. Lasteaiatasude määrade ja soodustuste kohta kehtib vallas eraldi määrus. Seni oli aga üks neist Toetused, mida on võimalik Rae vallas taotleda Rae valla peretoetused Vaata taotlemise tingimusi Toetuste uuenenud tingimustega saab tutvuda Rae Sõnumites pärast volikogu otsust muudatuste vastuvõtmise kohta. Sünnitoetus Koduse mudilase toetus Eralasteaia toetus Lasteaiatasu soodustus I klassi õpilase ranitsatoetus Spordi- ja huvitegevuse kuluhüvitis Lastelaagri kuluhüvitis Koolilõuna kuluhüvitis Sõidukompensatsioon Rae valla sotsiaaltoetused Vaata taotlemise tingimusi Uuenenud toetuste tingimustega saab tutvuda Rae Sõnumites pärast volikogu otsust muudatuste vastuvõtmise kohta. Vähekindlustatud pere lapse koolitoetus Suurpere, eestkostepere ja puudega soodustustest kirjeldatud sotsiaaltoetuste määruses. Viime selle tema õigesse kohta. Nii saab inimene ühest kohast teada, kuidas ta vajaduse korral saab või võib saada soodustust lasteaiatasu osas. See on lihtsam nii inimesele kui ka vallaametnikele nende toetuste menetlemisel. Kokkvõttes sisulisi muutusi ei ole. Muudatusi plaanitakse teha ka sotsiaaltoetuste maksmisel, milliseid toetusi täpsemalt uuendused puudutavad ja millised saavad olema muutused elaniku jaoks? Sotsiaaltoetused on väga lai ring mitut liiki abi andmiseks valla inimestele, ennekõike riskiperedele. Selles eelnõus oleme lisanud mitu uut toetusliiki, kuigi nende saajate hulk ei ole väga suur. Põhjuseks samuti, et valla ametnike igapäevatöö on toonud esile sedalaadi toetuste andmise vajaduse. Selles eelnõus oleme teatud juhul lihtsustanud ka toetuse andmist pere jaoks. Näiteks võib lasteaialapse toidukulu toetust taotleda ka lasteasutuse juht, õpetaja, sotsiaal- või lastekaitsetöötaja. Sama kehtib ka vähekindlustatud pere lapse koolitoetuse juures. Jätkame suurperede toetamist nagu seni, kuid eelnõus on mitmed seni kaheti mõistetavad sätted selgelt esitatud. lapse vanema emadepäeva- ja jõulutoetus Asenduskodust elluastumise toetus Lasteaia toidukulu ja kohatasu soodustus Ravimite, prillide, invavahendite, rehabilitatsiooniteenuse toetus Erivajadustega inimestele küttekulude toetus Vanemliku hoolitsuseta jäänud lapse ülalpidamis- või koolitoetus Erivajadusega inimeste ja vanurite hoolekandeasutuses ülalpidamise toetus Kinnipidamisasutusest vabanenud isiku esmane toidutoetus Suurpere, eestkostepere ja puudega lapse jõulutoetus Matusetoetus Eaka tähtpäevatoetus al 85 eluaastast Vältimatu sotsiaalabi Muu toimetulekut soodustav toetus Lisandunud on pensionäri ja puudega inimese hambaravitoetus koos ravimitoetusega. Mõni inimene ei vaja niivõrd ravimitoetust, kuivõrd soovib oma hambaid ravida. Teisel vastupidi. Nüüd saab inimene ise valida, kumma osas ta piirmäära ulatuses toetust küsib. Sageli piisab siin näiteks ühest hambaraviarvest ja nii väheneb ka valla ametnike halduskoormus paljude pisitšekkide läbivaatamisel. Mõne teisegi toetusliigi osas on eelnõus taotletud suuremat selgust ja nii on teatud juhtudel laienenud ka toetuse saajate ring. Elu on alati mitmetahulisem, kui ühes õigusaktis on võimalik seda ette näha. Võib juhtuda väga ootamatuid olukordi, mille järel valla elanik vajab abi. Seetõttu on eelnõus antud vallavalitsusele ka võimalus sellistel juhtudel neid taotlusi erandkorras läbi vaadata ja otsustada. Kunas muudatused plaanide järgi jõustuvad? Määrustes näeme ette nende jõustumise alates 1. jaanuarist aastal, et inimesed saaksid nendega tutvuda ja nendest tingimustest lähtudes tegutseda. Vallavalitsus vajab aga uuendatud määrusi, et kalkuleerida valla aasta eelarvet. Signe Heiberg toimetaja

4 6 Foto Rae Sõnumid uudised Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi kõrval avati koos näitusega uus muuseumihoone Taasiseseisvumispäeval avati Lagedil asuvas Külmapargis Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi kõrval uus muuseumina kasutusele võetav hoone ning sellega koos mereteemaline näitus. Kuna isa on 20 aastat merd sõitnud, siis on see teema talle väga südamelähedane. 20. augustil 2014 avasime näituse,,eesti merekoolide ajalugu, rääkis erainitsiatiivil vabadusvõitluse muuseumile aluse pannud Johannes Tõrsi tütar Triinu Tõrs, kes korraldas sel puhul Külmapargis ka meeleoluka perepäeva. Näitusele on koondatud palju Johannes Tõrsi isiklikke asju, mida ta 20 aasta jooksul merenduses olnuna on kogunud. Ka Tehnikakooli nr 1 (Karu kool) Jüri südames asuvale mänguväljakule paigaldati uued atraktsioonid Jüri aleviku Ehituse tänava amortiseerunud mänguväljak tegi läbi uuenduskuuri, et tagada lastele ohutu mängimine. Abivallavanem Madis Sariku sõnul paigaldati mänguväljakule uus ronila ja liumägi koos väiksema ronilaga pisemate jaoks. Lisaks saavad lapsed kiikuda uhiuutel vedrukiikedel ja kaalukiigel. Mänguväljakul leiavad tegevust nii väiksemad kui ka suuremad lapsed. RS likvideerimisel toodi asjad Johannese uude muuseumisse. Suurt rõhku on Johannes Tõrs pööranud inimeste tutvustamisele, kes on merealal silmapaistvad olnud. Kui tellitud klaasvitriinid valmis saavad, läheb palju materjali sinna ja üles saab panna kogu näituse, mis avamispäeval veel terviklikult väljas ei olnud, kuna vitriinid polnud valmis. Seega tuleb uues muuseumis külastajatele avastamisrõõmu veel juurde, räägib Johannes Tõrs. Praegu saab näitust vaatama tulla etteteatamisega, aga plaanis on järgmisel aastal ühel päeval nädalas mõlemad muuseumid avada kõigile ka ilma ette teatamiseta, lubab Triinu. RS Aruheina Lasteaia avamise kuupäevaks on varasema 11. novembri asemel 3. november. Vallavanem Mart Võrklaeva sõnul on ehitajad teinud head tööd ning lasteaia hoone saab valmis oluliselt varem. Ka sisustamisega saadakse kiiremini hakkama ning meeskonna komplekteerimine käib täie hooga, rääkis vallavanem. Üksikud töökohad on siiski saadaval. Lasteaia direktrissi Kaia Randlaine sõnul on vabad veel mõned õpetaja- ja õpetaja Johannes Tõrs ulatab uue muuseumihoone ees lindi läbilõikamiseks käärid tantsukollektiivi Sõprus rajajale Ilma Adamsonle. Merekoolide ajaloo näituse kõrval saab näha ka Tõrsi Sõpruses osalemise aegu ning väljas on ka paremad palad Tallinna tsirkuses tegutsemise päevilt Peetri Aruheina Lasteaia saab avada planeeritust varem Aruheina Lasteaed avatakse 3. novembril 2014 assistendi kohad. Otsitakse ka logopeedi ja eripedagoogi. Lasteaia direktriss nendib, et hea on see, et Rae valla munitsipaallasteaedade õpetajate palgad on samaväärsed kooliõpetajate palkadega ning assistentide töötasu jääb 20 25% protsenti sellest alla. Tahame, et kõik meie töötajad oleksid särasilmsed vastutustundlikud spetsialistid ning kõik, kes tunnevad kutsumust lastega töötada, võivad veel oma CV esitada. RS Foto Rae Sõnumid Foto Rae Sõnumid Liitu Rae Kultuurikeskuse huviringidega Nädalapäev Kellaaeg Ringi/ kollektiivi nimi Juhendaja Alustavad tasub teada 7 ESMASPÄEV Rae Kammerkoor Alice Pehk 8. septembril Laste võistlustants Eve Aunver 1. septembril Figuurisõbrad Marge Kurjamaa 8. septembril Naisrahvatantsurühm Jüri Marid Linda Pihu 29. septembril Täiskasvanute seltskonnatants (algajad) Eve Aunver 6. oktoobril TEISIPÄEV Eakate tervisevõimlemine Virve Sepp oktoobris Laste võistlustants Eve Aunver JJ-Street Tantsukool Kadri Salumaa 2. septembril Jüri Perekoor Rutt Ridbeck 16. septembril Soome keel algajatele (A1) Evelin Müüripeal oktoobris Body aeroobika Kristel Soodla 2. septembril Joogatreening muusika saatel Triin Meesit 2. septembril Zumba Marek Tihhonov 2. septembril Näitetrupp OMAD Kaja Kalmer oktoobris KOLMAPÄEV Laste võistlustants Eve Aunver Inglise keel algajatele/taasalustajatele (A2) Evelin Müüripeal oktoobris Täiskasvanute seltskonnatants (edasijõudnud I, II) Eve Aunver 1. oktoobril kord kuus II Mälumänguklubi Jevgeni Nurmla 10. septembril kolmapäeval NELJAPÄEV Soome keel seenioridele (A1) Evelin Müüripeal oktoobris Laste võistlustants Eve Aunver Lauluansambel Lustilised Paul Mürkhain 4. septembril Triibuvurru tantsuring mudilastele Eveli Makko 18. septembril Rae Autokool Vello Voog septembris JJ-Street Tantsukool Kadri Salumaa Tantsurühm Lustilised Linda Pihu 2. oktoobril Kõhutrimm Kristel Soodla 4. septembril Noorte segarahvatantsurühm Sukad & Tagi Linda Pihu 25. septembril REEDE JJ-Street Tantsukool Kadri Salumaa ainult septembris septembris 14.09, Maie Vahl PÜHAPÄEV 1 kord kuus I Memme-taadi klubi edaspidi kuu Virve Sepp pühapäeval esimesel pühapäeval DanceAct Tantsustuudio Jane Kensap-Künnapas 7. septembril Kalendris võib tulla muudatusi. Juhendajate kontaktid ja täpsem informatsioon Lisainfo telefonil Ukraina TSIRKUS 10. oktoobril kell Rae Kultuurikeskuses Pilet 3 Lisainfo telefonil

5 8 tasub teada hariduselu Täiskasvanud õppija nädal pakub Rae vallas koolitusi nii vaimule kui füüsisele Kellaaeg Õpituba, loeng, treening Lektor, koolitaja, treener 1. okt Kokandusalane koolitus India kui vürtside kodumaa Osalemiseks vajalik eelregistreerimine! Koolituskava täiendusi ja muudatusi vaata Rae Kultuurikeskuse kodulehelt ÕPIME MÕNUGA! Õige aeg on õppida rahaasjade planeerimist, et end läbi elu kindlalt tunda Me kõik puutume iga päev rahaasjadega kokku ja teeme vähem või rohkem läbimõeldult väiksemaid ja suuremaid finantsotsuseid. Kui hästi me rahaasjus orienteerume? Kas meil on täpne ülevaade enda/ oma pere tänasest finantsseisust? Kuidas hakkama saame, kui sissetulekuga midagi juhtub? Kuidas toime tuleksime, kui vanus või tervis ei luba enam tööl käia? Kust leida vahendeid, et katta möödapääsmatuid kulusid või unistusi teoks teha? Juba algklassilapsed teavad, et kiirlaenude kasutamine ei ole hea mõte ja raha kulutamist peaks planeerima. Suuremateks ostudeks raha kogumine tundub parem lahendus kui laenu võtmine. Sellega aga rahateadmised enamasti piirduvadki. Lisaks oleme teoorias üldiselt tugevamad kui praktikas. Eerika Ossaar, Rae kokandusklubi harrastuskokk Kuupäev Osalustasu 18 Seekordsel koolitusel keskendume rahaasjadele nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Pere igakuise eelarve koostamise kõrval räägime pikaajalisest planeerimisest, sh säästmise ja investeerimise olemusest ja olulisusest. Kas elamine palgapäevast palgapäevani on paratamatus? Kas ajutist rahapuudust oleks võimalik vältida? Kuidas oma raha tööle panna? Mida tähendab raha investeerimine ja miks see oluline on? Kas raha säästmine ja pikaajaline paigutamine on võimalik ja mõttekas vaid suure sissetuleku ja kõrgete hoiuseintresside korral? Miks peaks noor inimene mõtlema toimetulekule pensionieas? Toimumise koht Lagedi PK kodundusklass Registreerimine telefonidel ja e-posti aadressil ; 7. okt Zumba treening Marek Tihhonov tasuta Rae Kultuurikeskus ; 8. okt Liiklusest turvaliselt koju Vello Voog, Rae Autokool tasuta Rae Kultuurikeskus ; 9. okt Koolitus Isiklike rahaasjade Finantsinspektsioon, Eesti planeerimine Pangaliit tasuta Peetri Lasteaed ; Seltskonnatantsu koolitus 13. okt Palun Teid tantsule (valss, Eve Aunver tasuta Rae Kultuurikeskus ; rumba, samba) 13. okt Kinkekarpide meisterdamine Marge Korman 3 Jüri Gümnaasium nele.pilman@jyri.edu.ee 15. okt Tähtpäevakaartide valmistamine Sizzixi masinaga Jüri Noortekeskuse töötajad 2 Jüri Noortekeskus indrekpaas84@gmail.com 16. okt Tähtpäevakaartide valmistamine Sizzixi masinaga töötajad Lagedi Noortekeskuse 2 Lagedi Noortekeskus mari.niglas@gmail.com 16. okt Patsipunumise töötuba Isemoodi Isetegijate Loovustuba 6 Õie Lasteaed diana.liiber@6ie.edu.ee 16. okt Karjäärinõustamine (sh Hedy Laidre, Jüri Gümnaasiumi karjääärinõustaja kutsesobivustesti täitmine ja tagasiside) tasuta Jüri Gümnaasium nele.pilman@jyri.edu.ee 16. okt Elupäästev esmaabi lapsele, noorukile, täiskasvanule Anni Sarv tasuta Jüri Gümnaasium nele.pilman@jyri.edu.ee 17. okt IT kuritegevus erinevad liigid ja stsenaariumid, kuidas Luisa Pani tasuta Jüri Gümnaasium nele.pilman@jyri.edu.ee ennast kaitsta? 22. okt Positiivne psühholoogia tööl Voldemar Kolga tasuta Rae Kultuurikeskus ; kultuur@rae.ee 23. okt okt Jõulukuulide meisterdamise töötuba Pardilihast hõrgu roa valmistamine Kadi Sooväli ja Diana Liiber 4 Õie Lasteaed diana.liiber@6ie.edu.ee Heimar Kuuskler, TV3 Heimari kokaklubi staarkokk 38 Peetri Kooli kodundusklass Milline on raha kasvatamisel aja roll? Teadmine, et sul on olemas rahavaru või muu vara, mis võimaldab igal eluetapil materiaalsete probleemide asemel keskenduda suhetele, lastele, meeldivale tööle, hobidele, annab ellu palju kindlustunnet juurde. Usume, et juba koolituselt lahkudes oled enesekindlam ja oma rahaasjades rahulikum kui sinna tulles. Rahaasjade planeerimise koolitusi teostavad oma ala asjatundjad Eesti Pangaliidu liikmespankade töötajad. Ühegi panga teenuseid koolitusel ei ita. Rahakoolitus toimub 9. oktoobril kell Peetri Põhikool-Lasteaia saalis. Tere tulemast, Imbi Orav, Lagedi kogukonda! Lagedi Põhikool alustas õppeaastat uue juhi Imbi Oravaga, kes leiab, et koole vallutab digitaliseerimine, mis tähendab, et kui varem pidi õpetaja olema teadja, siis tänapäeval on teadja internet ning õpetaja roll on olla vahendaja ja suunaja. Rae vallas olete elanud lühikest aega, kuidas elu siin värske kogukonnaliikmena tundub? Kolm nädalat on väga lühike aeg, et end juba kogukonna liikmeks arvata. Aga esmapilgul on tunda, et tegu on atraktiivse linnalähedase piirkonnaga üha suurenev rahvaarv, uued valmivad lasteaiad ja pikad lasteaiajärekorrad, koolide laiendused, arenev ettevõtlus. Samas leidub siin ka kõvraid teid ja maaelu vaikust. Tugevalt on arenenud külaliikumine, toimuvad külapäevad, palju üritusi lastele. Tore, et leidub enstusiastlikke inimesi, kes võtnud oma südameasjaks väärtustada endiste kogukonnaliikmete tegusid. Kas olete jõudnud külastada ka juba Lagedi Külmaparki? ; kultuur@rae.ee Ehkki enamjaolt täidavad minu päevi läbiarutamisi. hea tava õpetajate tööaja, töö tasustamise, sisseelamine kooliellu, kohtumised ja koolitused ning ettevalmistused uueks õppearengu regulatsioonis. See on lootustandev, klassijuhatamise ja motiveeritud eneseaastaks, saan sellele küsimusele vastata et praegune valitsus, haridusminister ning jaatavalt. Külastasin taasiseseisvumipäeval kohalikud omavalitsused võtavad tõsiselt Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi ja võtsin nii haridust kui ka õpetajaid puudutavaid osa perepäevast. Küsimus, miks see park probleeme. Külmapargi nime kannab, on hetkel minu Signe Heiberg jaoks veel vastuseta, aga loodan sellele kindlasti vastuse saada. Mida koolijuhina vastrenoveeritud Lagedi Põhikoolis täiustada plaanite? Kooli ajaloost ja endiste õpilaste mälestustest on lugeda kaunist kooliaiast, kus oli rohkesti lilli ja õunapuid. Praegune kooliümbrus on saanud teise funktsiooni, kus olemas terviserada, paigaldamist ootavad välijõusaali atraktsioonid. Endisele saunahoonele sai valmis rekonstrueerimisprojekt. Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab sellest meie väliõppeklass ja terrass. Minu soov on, et ka kaunis kooliaed saaks taastatud. Rõõmu teeb, et kooli õpilaste arv suurenes sel aastal 16 õpilase võrra, järgmisel aastal on I klassi astujaid teadaolevalt 23. Lagedi Põhikoolil täitub aasta veebruaris 230. tegevusaasta, mida tahame väärikalt tähistada. Plaane on mitmeid, aga need vajavad veel kooliperega Imbi Orav istumas tähtsal pingil. 1. septembril avati kooliõuel endise pikaajalise koolijuhi Sven-Allan Sagrise mälestuseks nimeline pink Milline pedagoogikakoolkond on teile kõige südamelähedasem? Didaktik Komensky tõi pöörde sajandeid kestnud õpetamise tavadesse ja lõi uue süsteemi, kus koolitöö vastaks lapse vanusele ja psüühilistele omadustele. Pestalozzi omistas suurt tähelepanu näitlike õppevahendite kasutuselevõtule. Sellele lisaks peab hariduse andmine toetama lapse arengut, arendades teda nii vaimselt, kehaliselt kui hingeliselt, arendades nii tema mõistust, tahet kui ka südametunnistust. Hariduselu tänane päev... On täiesti vältimatu, et digimaailm on ka koolidesse jõudnud. Kui varem pidi õpetaja olema teadja, siis tänapäeval on teadja internet ning õpetaja roll on olla vahendaja ja suunaja. Hea oleks, kui digimaailmast püütaks võtta see hea, mis seal on, lõhkumata sealjuures klassikalise kooli kauaehitatud väärtusi. Loodame väga, et õpetaja maine on jälle tõusuteel! Reedel, 29. augustil allkirjastati haridustöötajate hea tava kokkulepe, milles osalevad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Maaomavalitsusjuhtide Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus ja Eesti Haridustöötjate Liit. Kokkuleppes on sätestatud Lagedi Põhikoolil on käesolevast õppeaastast uus särav direktor Lagedi Põhikool on oodanud omale uut juhti pikalt. 1. septembril astub koolipere ette Imbi Orav sümpaatse ja meeldiva olemisega daam, kes tuleb Lagedile Pärnumaalt, olles juhtinud seal pikka aega Vändra Muusikakooli. Usume, et Lagedile toob Imbi oma pikaaegse koolijuhi kogemuse, muusikatausta, särava olemisega kaasa mõndagi uut. Marju Randlepp hariduse peaspetsialist Foto Rae Sõnumid 9

6 10 hariduselu Võsukese Lasteaia juhataja: Olulisimal kohal saavad olema mäng ning laste isetegemised Alates augusti algusest töötab veel ehitusjärgus oleva Võsukese Lasteaia juhatajana Margery Lillienthal, kes on juhtinud nii Viimsi munitsipaallasteaedasid kui ka Keila Rukkilille lasteaeda ning kes lubab Võsukese Lasteaias käivituva uue süsteemi kaudu parandada veelgi alushariduse kvaliteeti. Margery Lilienthal Margery, asusite augustis tööle Võsukese Lasteaia direktorina, aga kabinetti teil ei ole. Kuidas näeb välja ehitatava lasteaia direktori töine argipäev? Maja juba on ja kabinetki on olemas, lihtsalt töötada seal ei saa. Küll aga on soe pesa olemas vallamajas. Maja on täis lahkeid inimesi, kes oma kabinetti minuga heameelega jagavad. Töine päev koosneb hetkel ehitukoosolekutest lasteaiamajas, hangete väljatöötamisest (mööbel, õueala jm sisustus), vestlustest tulevaste töötajatega, kohe-kohe algab juba ka komplekteerimine seega algab kohe ka töö laste ja lastevanematega. Tõeliselt vahva on olla lasteaia sünnile lähedal juba maja ehitamise hetkest, see annab võimaluse viia sisse muudatusi vastavalt lasteaia tulevastele väärtustele (õueala planeering, ateljee-miniköök jne). Olete Viimsis käivitanud Euroopas juba levinud, kuid Eestis veel vähe tuntud uue süsteemi järgi töötava lasteaia, kus kahe õpetaja asemel on rühmas üks õpetaja ning ühe abilise asemel kaks abilist. Sama süsteemi järgi hakkab tööle ka järgmise aasta algusest Võsukese Lasteaed. Mis on põhiline erinevus lasteaia argipäevas lapse ja lapsevanema jaoks? Põhiline erinevus on see, et iga päev tegeleb lastega üks ja sama meeskond. Kella 10-st kuni 14-ni on lastega koos kolm täiskasvanut ning õhtul kuni 17-ni on kaks inimest, mis tagab laste sujuva õuemineku ka õhtusel ajal. Milline saab olema Võsukese Lasteaiast lapsele kaasa antav n-ö väärtuste pakett? Hetkel saan rääkida vaid oma nägemusest, meeskonna nägemusest saame rääkida juba aasta alguses. Eelkõige kujundab kaasa antava väärtuste paketi ikka meeskond, kes majas tööle hakkab. Kindel on see, et me hakkame väärtustama õuesõpet, seda juba lähtuvalt lasteaia asukohast tammepark, terviserajad, kooli staadion, ujula jne. Lisaks võtame kasutusele sotsiaalsete oskuste programmi ning väärtuskasvatusprogrammi Tarkuste hoidis. Kõige olulisemal kohal saab olema mäng ning laste isetegemised. Kui keeruline on leida lasteaeda personali? Hetkel käib meeskonna komplekteerimine ja toimuvad jooksvalt vestlused. Meeskonna komplekteerimise, eelkõige spetsialistide osas, teeb keeruliseks olukord, kus uus maja avatakse õppeaasta keskel. Aga personali leidmine pole võimatu. Kuidas teile meeldib Rae vald, kus erinevalt Viimsist merd ei ole? Rae vald on kiirelt arenev omavalitsus ja minu kui lasteaiajuhi jaoks on väga oluline, et toimuks areng. Lisaks on meie lasteaia ümber fantastilised võimalused väärtustada õuesolemist, väljas liikumist. Meri on lasteaialaste jaoks vähem oluline kui terviserajad, tammepark jms seega saan hakkama. Ning kuna terve minu pere purjetab, siis saan purjetades mere lähedust piisavalt tunda. Kuulda on, et olete spetsialiseerunud juba pikka aega alusharidusele, olete juhtinud nii Viimsi lasteaedasid, Keila Rukkilille Lasteaeda ja teil endal on eralasteaed. Mis on Eesti alusharidussüsteemis hästi ja mis vajaks kohendamist? Eesti alusharidussüsteemis on enamikus laseaedades heal ja väga heal tasemel ruumilis-materiaalne keskkond meil on palju uusi tänapäevaseid lasteaedu. Küll aga puuduvad paljudes meie lasteaedades võimalused lisategevusteks, nagu vee- ja liivamänguruum, laste köök, poiste töötuba. Eesti pedagoogid panustavad väga palju alusharidusse ning teevad üldjuhul lasteaias oma tööd kogu hingega. Meie suur pluss on, et meil on eraldi liikumis- ja muusikaõpetajad ning erinevad erispetsialistid (logopeed, eripedagoog, psühholoog jne). Enamik pedagooge oskab tegevusi hästi lõimida ning oskab mängu kaudu lapsi õpetada. Meil väärtustatakse mängu ja see on kõige suurem väärtus! Eesti pedagoogid võiksid julgemalt osaleda rahvusvahelistes projektides ning osa võtta rahvusvahelistest koolitustest. Euroopas ringi liikumine avardab meie silmaringi ning pakub palju uusi ja häid ideid, millest saavad areneda omakorda uued ideed. Signe Heiberg Võsukese lasteaeda asus juhtima pikaajaline alushariduse spetsialist Alates 1. augustist töötab Võsukese Lasteaia juhina Margery Lilienthal. Oma pikaaegse kogumusega alushariduse vallas ja uuendusmeelse ellusuhtumisega onmargeryl uuele loodavale lasteaiale oma nägemus, mille elluviimiseks ta teisi innustavalt kaasa haarab. Väljakutse on suur komplekteerida meeskond ja luua omanäoline lasteaed, mille nimel Margery praegu väga innukalt töötab. Margeryl on kõik omadused, mis on eelduseks edukaks lasteaia juhtimiseks. Ta on innustav, julge, teeb oma asja pühendunult, laia silmaringiga ja innovaatiline. Marju Randlepp Hariduse peaspetsialist Foto Rae Sõnumid Jüri Gümnaasium algaval õppeaastal Alanud on Jüri Gümnaasiumi 35. tegevusaasta, vilistlastele suunatud juubeliüritus toimub 29. augustil Vahele mahub pingeline ja eriti ruumiprogrammi osas suuri muudatusi toov õppeaasta. Taas on suve jooksul kasvanud õpilaste arv: 960-lt 1020-le, nendest 859 asub õppima põhikoolis ning 161 gümnaasiumiastmes. Kasvanud on ka õpetajate ja koolitöötajate pere. Jüri Gümnaasiumis on tööle asumas 17 uut õppetööga seotud töötajat. Õpilaste ette astub uusi õpetajaid nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Meie meeskonda on liitunud erinevate ainevaldkondade esindajaid: klassiõpetus, eesti keel ja kirjandus, inglise keel, soome keel, majandus, kehaline kasvatus, muusika, tugikeskus, infotehnoloogia. Muudatused on ka juhtkonnas: õppetööd hakkavad juhtima III kooliastmes senine põhikooli inglise keele õpetaja Kadi Toomi ning gümnaasiumiastmes Evelin Vanaselja, tugikeskuse tööd hakkab koordineerima seni koolis töötanud psühholoog Triinu Luiga, arendusjuhi rolli võtab kanda Nele Pilman. I õppeveerandil võtame ruumipuuduse leevendamiseks kasutusele koduklasside süsteemi, kus õpilastel on kindel klassiruum ning õpetajad liiguvad vastavalt tunniplaanile klassist klassi. Samas hakkavad juba alates septembrist valmima järk-järgult uued ruumid ja majaosad: 15. septembriks ujula, vana pallisaal, budosaal, ujula riietusruumid; sissepääs spordikeskuse peauksest; otsepääs jääb suletuks kuni ehituse lõpuni; Vaade laienenud Jüri Gümnaasiumile 2. oktoobriks aeroobikasaal, jõusaal, aeroobikasaali riietusruumid; 6. oktoobrist algab gümnaasiumimaja sisustamine, hetkel on välja kuulutatud 11 sisustushanget; 24. oktoobrist ehk II õppeveerandist avatakse gümnaasiumimaja; 10. novembrist avatakse uus pallihall; 27. novembrist avatakse spordikeskuse II korruse uus saal, I ja II korruse riietusruumid. Uute majaosade valmimisega saame eelkõige paremad õpitingimused gümnaasiumiosale, sportimisele ning huvialakoolile. Uued tingimused loovad hea eelduse gümnaasiumiosa iseseisvumisele, vaimsuse ja sisu arengule, ka õpilasesindus saab endale paremad töötingimused. Samas annab gümnaasiumiklasside kolimine rohkem võimalusi ka põhikoolile, plaanis on rajada loodusõppe- ja taastada kunstiklass, juurde loome ühe muusikaklassi, laienevad ja uuenevad käsitöö ja kodunduse ruumid. Jüri Gümnaasiumi direktor Maria Tiro 1. septembril esimestesse klassidesse astujaid tervitamas hariduselu 11 Ammu kitsaks jäänud algkoolimaja saab ruume juurde õppekorpuse II korrusel. Ühisürituste korraldamiseks valmib kaks saali-auditooriumit: üks huvialakoolis, teine gümnaasiumimajas. Õppetöös jätkame I-II kooliastmes kuuendat aastat kolme õppesuunaga: spordi- ja muusikaklassid, inglise keele klassid, üldklassid. Tänavu võtab kool vastu 119 uut õpilast esimestesse klassidesse ning 60 õpilast kümnendatesse klassidesse. Gümnaasiumiastmes jätkame õpilastele õppe pakkumist kolmel õppesuunal: reaalsuund, ettevõtluse ja rahvusvaheliste suhete suund, loomemajanduse ja kultuurisuund. Tänu huvialakooli laienemisele ning kahe õppesuuna avamisele (muusika-kunsti- ja spordisuund) saavad gümnasistid suurema võimaluse valikkursuste valimiseks ja läbimiseks huvialakoolis. Algava õppeaasta üldeemärk Jüri Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustöös on keskendumine iseseisvuse ja vastutuse kui ühe koolis kokku lepitud väärtuse kujunemisele. Iseseisvuse ja vastutuse kujunemist toetame mitmete üldpädevuste ja läbivate teemadega: õppimistahe, töökus, enesearendamine, aja planeerimine ning terved eluviisid. Samuti on nii algava kui ka mitmete järgmiste õppeaastate eesmärk loodud tingimuste ärakasutamine parimal võimalikul moel nii iga õpilase ja töötaja kui ka kooli kui terviku arendamiseks. Seega, algamas on ühelt poolt keeruline õppeaasta, mille edukus sõltub kõigi osapoolte pingutustest ja heast tahtest. Teisalt toovad uudsed olukorrad kaasa põnevuse ja avastamisrõõmu ning võimaluse võtta vastutust. Soovin kõigile töist, edukat ja rõõmuderikast õppeaastat. Maria Tiro Jüri Gümnaasiumi direktor

7 12 hariduselu hariduselu 13 Hüperaktiivne laps ajab kõik aktiivseks Erilised lapsed vajavad rohkem tähelepanu Sirje Grossmann-Loot kutsub tasuta loengule ATH laps meie keskel. Loe, kellele ja milleks seda loengut vaja on. Kool on valitud, suvi lõppenud ja nüüd on see oodatud, pisut ka kardetud 1. september käes Lastevanemad, kes oma esiklast esimest korda kooliteele saadavad, on kõik pisut erutatud kuidas lapsel minema hakkab? Kas saab hakkama klassikaaslastega? Kas ta ikka sõbra leiab? Kas tuleb toime koolirütmiga? Kas õpetajaga saab oma muredest rääkida? Kuidas nüüd kodune elu muutub? Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomite/ diagnoosiga (ATH) lapse vanemad on pisut rohkem erutatud, sest üht-teist lapse ootamatutest reaktsioonidest ning nende põhjustatud arusaamatustest on lasteaiast vanemate kõrvu jõudnud. Kool, vähemasti põhikool, on inimese elu kohustuslik osa ning sobilik kool ja mõistev-toetav klassijuhataja on lapse koolirõõmu alus. Emad-isad, kes oma ATH lapse arengut ja teiste lastega suhtlemist kogu aeg jälginud ja toetanud, on teinud ka kooliminekuks korralikke ettevalmistusi. Kohanemine kooliga võtab aega rohkem, kui me mõnikord kannatada jõuame, aga eks järsult tõusnud nõudmised lapsele pingis püsimine, vastamine siis, kui selleks luba antakse, palju võõraid lapsi ja erinevaid käitumisviise, keskendumine olulisele on ATH lapsele aeganõudvam kui teistele lastele. Kooliminek annab lapsevanemale võimaluse oma kodust elu teisiti sättida, sest Rae vald üllatab alati! Just nii arvas meie sõprusvalla Masku huvitegevuse peaspetsialist Jyrki Kangas pärast viimast kahepäevast siinviibimist. Ja sellel mehel on, mida võrrelda, sest Rae valla tegemistega on ta kursis alates valla taasloomise aastaist. Aga ega ta seekord üksi tulnud, vaid võttis kaasa ka valla külaliikumise 17 liidrit. Augustikuise Eesti-reisi üksikasju arutasime juba aasta tagasi, kui me valla külavanematega Maskus käisime. Leppisime kokku, et seekord jätame koolid ja lasteaiad tutvumiskäigu kavast välja ja püüame Soome külalistele näidata meie valla põnevaid ja ehk isegi eriskummalisi paiku. Nii viisimegi põhjanaabrite laps on koolilaps, seega juba päris suur, et koos temaga läbi arutades talle ka koduseid kohustusi panna, nagu nõude loputamine, kummikute pesemine, isale-emale köögis abiks olemine. Ja mitte ainult abitöid! Väike vastutus tõstab ATH lapse usku endasse ja see on tähtis. Ühesõnaga, päevakava tuleks ATH koolilapsele suuresti kasuks kellaaeg, mil õhtul peab voodis olema, on oluline. Rahulik hommik ja rõõmus meeleolu enne kooli algust tagavad, et päev koolis hästi sujuks. Tunnustus uute oskuste omandamisel on igale lapsele oluline, eriti aga ATH lapsele, kel rahmeldamise ja tähelepanematuse tõttu on kiiduväärt tegusid vähem ette näidata. On hea, kui lapsevanem saab lapse kooli saata sõnadega, et õpetaja aitab kui ta hätta jääb, ja ka kodus oleks tänuväärne, kui me õpetaja otsustamisi ja tegemisi toetaksime sõnaliselt, nii et laps kuuleks. Lapsel on rahulik olla, kui lapsevanemad peavad lugu õpetajast ja õpetaja lapsevanema tegemistest. Ärge ajage last segadusse õpetaja arvustamisega. Kui te mingis õpetaja otsuses kahtlete, on võimalus õpetajalt täpsustust saada koostöö kooliga on oluline ja lapsele on autoriteetne õpetaja oluline. 6. mail 2014 toimus SA Eesti Lastefond ja Rae valla koostöös ümarlaud Aktiivsusja tähelepanuhäirega (ATH) laps Harjumaal, kus osalesid Maardu linna, Raasiku, Jõelähtme, Kiili, Kose, Kuusalu ja Rae valla külarahva Peetri laadale, Lilleorgu, Soodevahele, Uuesalu lastelaadale ja Patika poollagunenud koolimajja. Soodevahe oma uberikega oli nostalgiline taastutvumine nõukaaja probleemidega, mis ootavad lahendamist tänaseni. Lilleoru keskus üllatas külalisi oma julguse ja keskkonnasõbraliku eluviisi taotlustega. Peetri laadal kogetu põhjal pidasid soomlased uudseks kauplemise aktiivsust, mis põhjamaalastele nii väga tavapärane polegi. Ja kui siis veel lisaks laadamelule ka möödakihutavaid rattureid nähti, lubati tulevikus Masku laadalgi sport kavva võtta. Uuesalu lastelaat vaimustas neid sedavõrd, et juba lähiajal spetsialistid. Arutati ATH sümptomitega laste toetamisvõimalusi kodus, koolis ja lasteaias. Eesti Lastefondi ettepanek ümarlaual oli ka ATH tugirühma tekitamine Tallinna, et kõik Harjumaa valdade lastevanemad, kes Tallinnas tööl käivad, saavad oma kohtumispaiga töökoha lähedal Tallinnas Lai 31 Eesti Lastefondi ruumides. Spetsialistid olid väga nõus, et teema on oluline, sest üks ATH laps, kes ei saa täiskasvanutelt diagnoosile vastavat toetavat käitumist, võib oma pettumust ja mittemõistmist väljendada trotsliku ja ettearvamatu käitumisega, mis ATH teadmiste puudumisel olukorda positiivses suunas ei liiguta. 1. oktoobril kell esineb Jüri Gümnaasiumis (Laste tn 3, Jüri, Rae vald) Sirje Grossmann-Loot (SA Eesti Lastefond) loenguga ATH laps meie keskel. Oodatud on Maardu linna, Raasiku, Jõelähtme, Kiili, Kose, Kuusalu ja Rae valla ATH laste vanemad, vabade kohtade olemasolu korral ka lasteaia- või kooliõpetajad. Loeng on osalejatele TASUTA. Osalejate arv on piiratud ja registreerimine kuni : Ketlin Kirs ja Kai Sinisalu Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu. Loe lisaks: Sirje Grossmann-Loot SA Eesti Lastefond omadki lapsed ärisse tahetakse ärgitada. Kohtumisel arutasime ka külaelu probleeme, mis pole võõrad naabritelegi. Passiivsus, ideede nappus, vastuolud külaelu toetavate fondidega ja vähene koostöö need pole ainult meie, eestlaste murerida. Mine tea, ehk ühendab mure inimesi enamgi kui paraadlik võitude eksponeerimine. Nina võime aga püsti ajada nii oma külavanemate seltsi tegevuse kui ka koostöö üle vallavalitsusega. Kirja pandi meie külade toetusrahade numbrid ja suuremad tegemised. Juba lähiajal lubati meile oma uute ideede kasutuselevõtust raporteerida. Jaan Urvet Väikese inimese emotsionaalne, sotsiaalne ja hariduslik areng ning hilisemas elus toimetulek sõltuvad vanematest ja juhendajatest. Lapsed vajavad stabiilset kasvukeskkonda, mida pakuvad eelkõige kodu ja armastavad vanemad, alles seejärel lasteaed ja kool. Tihtilugu on raske piiri tõmmata, kas tegu on kasvatusvigade või lapse eripäraga. Siiski tasub arstiga nõu pidada pigem varem kui hiljem, sest viltu kiskuvale käitumisele on tähtis kiiresti reageerida. Miks on lapsed sõnakuulmatud? Sageli on erakordselt sõnakuulmatute laste puhul tegu lihtsalt iseseisvuse väljendamise arenguetapiga. Mida noorem on laps, seda sagedamini piisab vanemale toe ja julgustuse andmisest: tema laps on keskmisest aktiivsem ja jõulisem isiksus. Lapsega ei tohi pidevalt pahandada ja temalt võimatut nõuda. Pidev karistamine selle eest, et lapse reaktsioonid on tormilised ja ta ei suuda paigal püsida, teeb olukorra veel halvemaks. Pigem pakume talle lühemat keskendumisaega nõudvaid tegevusi, rohkem liikumist ülesannete sooritamise vahel. Mõnikord tuleneb ekstreemne käitumine lapse psüühika erivajadusest. Selliseid lapsi ongi raskem kasvatada ja neid tuleb käsitleda eelkõige häirest lähtuvalt, sest tavapärased kasvatusmeetodid nende peal ei tööta. Tavapärasest erineva käitumisega lapsed vajavad õpetajatelt suuremat tähelepanu, mida teiste mudilaste arvelt on raske leida. Hulk sarnase käitumisega lapsi ühes rühmas tekitab mitmeid probleeme. Käitumishäirega last peaks harjutama siiski kollektiivis hakkama saama. Selleks peaks looma väiksemaid rühmi, mõnel juhul aitab lapse lasteaiapäeva lühendamine. Paljud vanemad ei suuda lapse erivajadusega leppida, kuid oluline on mõista, et mida varem lapse erivajadus avastatakse, seda kiiremini saab arendustegevusega alustada ning last aidata. Oluline on seejuures lapsevanemat toetada, nõustada ja selles olukorras mõista. Väga tähtis on lapsega koos mängida. Samuti on tähtsad turvatunne ja lähedus. Esimene nõue on LAPSEGA PALJU RÄÄKIDA. Soovitusi täiskasvanutele Pange paika reeglid ja pidage neist kinni. Mis on keelatud täna, olgu seda ka homme ja ülehomme. Iga kord, kui laps hakkab korda rikkuma, hoiatage teda. See on parim viis õpetada lapsele enesevalitsust. Lapse isoleerimine ehk teise tuppa saatmine või näiteks mõneks ajaks too lile istuma panek on üsna mõjuv karistusmeetod. Kinnistage häid kombeid, jagades hea käitumise eest preemiaks kiitust või hellitusi, ja ignoreerige käitumist, mis on mõeldud vaid tähelepanu püüdmiseks. Kui laps hakkab viltu kasvama, tuleb temaga rohkem koos olla. Seletage lapsele, mida temalt ootate. Tihti ei räägita kodus lastega piisavalt palju väärtushinnangutest, reeglitest ja sellest, miks need tähtsad on. Igat last on võimalik arendada! Maire Kasemets Õie Lasteaia eripedagoog

8 14 kogukonnaelu kogukonnaelu Miks Rae vald korraldas sibulaostureisi Peipsiääre valda? Kui Rae vald küsis pärast sibulakasvatajate appihüüet Maalehes Kolkja rahvalt tänavust sibulahinda, pakuti hulgiostul (6 tonni) 1 euro kilo eest. Hind oli hea, kui võrrelda seda kaupluste Peipsi sibula hinnaga, milleks on keskeltläbi 2 3 eurot. Mida teha? Kas üldse teha? Otsustamiseks oli aega vähe Sibulakotte tassivad abivallavanem Priit Põldmäe ja Patika külavanem MargusVain, tagaplaanil Meelis Laid ja arvet sibulakottide üle peab Annemary Neimar Sibulate müük DPD furgoonautost ja seda kiiremini see sündis. Muidugi teha! Ilmselt mõjus soodsam Peipsi sibula hind atraktiivsena paljudele Rae valla elanikele ja nii saime kolm päeva kestnud tellimuste kogumise ajaga kokku soove 8,2 tonnile. Meenutuseks esimesest sibulaaktsioonist ülemöödunud aastal siis oli kogutellimus 4,2 tonni ja toona oli kilohind 0,50 eurot. Kui tellimuste esitamise aeg oleks olnud pikem kui kolm päeva, tulnuks kogus veel suurem. Paljudele tuli ära öelda, sest sibulate toomiseks oli aeg piiratud. Ettevõtmisel endal on kaks poolt, nimetaksin need kujundlikult sibulaarmastaja ja sibulavihkaja poolteks. Kui võtta viimase vaatevinklist, siis on omavalitsus kokku keeranud ühe paraja jama. Ei taha mõeldagi, kui suurt karistust väärib see kõik, et sekkusime sibulaaktsiooniga vabaturu Sibulamüüja Kolkja külas hindas kõrgelt võimalust oma kraamist lahti saada koduõue taga Jüri Gümnaasiumi põhjapoolses parklas ootas sibulaautot vähemalt sada meetrit pikk järjekord. Sibulareis sai teoks tänu DPD lahkele abile, kes andis auto kauba äratoomiseks tasuta Fotod Signe Heiberg konkurentsi, kasutasime ära abivalmi asutuse DPD, mis pakkus tasuta oma furgooni väärt kraamile järelesõitmiseks. Tagatipuks propageerisime veel turukaubandust, mille osas maksuamet on eriti tähelepanelik. Kuid ometi pole südamel raske. Ettevõtmine teenis vaid ju ühte huvi toetada Eesti tootjat, kes on välja arendanud kvaliteetse toote, mis võiks olla konkurentsivõimeline ka välisturgudel. Teame seda ju hästi, et Eestis läbilöömine pole hinnatundlikul ja konkurentsitihedal turul sageli kerge. Peipsi sibul on üks näide, kuidas kordi odavam Poola sibul on selle poe n-ö kaugetesse nurkadesse ja mitte eriti nähtavale kohale tõrjunud. Kauplused ei taha kallist sibulat eriti müüki võtta või kui võtavad, siis väikses koguses. Ega sibulamüük saa ka koguseliselt küündida kaupluse jaoks hiigelsuureks ja kasumit tootvaks müügiartikliks oma suhteliselt odava hinna ja samas kartuliga võrreldes üsna väikse tarbitava koguse poolest. Lihtsa arvestuse järgi tarbib keskmine pere talve jooksul kõigest u 40 kilo sibulat. Vahe on aga märgatav, kui talvesibulale kulutatakse 2-eurose kilohinna juures 80 eurot või 12 eurot, kui osta Poola sibulat. Ja mis vahet seal kastme sees sibulatel üldse ongi?! Vaid erilised sibulagurmaanid ehk tajuvad seda, aga kui teiste jaoks vahet pole, milleks siis rohkem maksta? Kaubamärgi kinnimaksmine on õnneks vabatahtlik. Kedagi ei saa hukka mõista, et ta rohkem maksta ei taha. Tarbijana peame saama teha ise valikud ja pole üheski riigis inimestel ühesugune arusaam, mis on väärtuslik ja mis mitte. Rae valla jaoks oli sibulaaktsiooni ette võttes väärtuslik tõmmata taas tähelepanu kodumaise toote väärtustamisele. Seda põhimõtteliselt. Samas võib õigustatult nüüd küsida, miks peab üks vald Eesti toidule tähelepanu tõmbamist korraldama, kui on ellu kutsutud mitmed institutsioonid, mille igapäevatööks on kodumaiste toodete turundus. Kindlasti ei peagi selliseid aktsioone korraldama vald eesotsas vallavanemaga, kelle igapäevatöö on Rae vallas näiteks laste aiakohtade puuduse likvideerimine. Kui aga sibulaaktsiooniga saab teha head nii tootjatele kui ka meie elanikele, kellel on nüüd talveks kohalik Peipsi ääres kasvatatud sibul olemas, pole mingi patt ühte päeva aastas selle peale kulutada ja tegutseda südame järgi. Vahest ei tohi ootama jääda ja loota, et küll keegi olukorra lahendab. Kui on võimalus, tulebki tegutseda, seda enam, kui see aitab kodumaiseid tootjaid tarbijatega kokku viia mõlema jaoks soodsatel tingimustel. Signe Heiberg, toimetaja Peetri elanik Margus Pruuli tellis omale kümme kilo sibulaid, kuna tahab kodumaist head kaupa väärtustada. Eks oli temalgi eriline tunne tulla kaasa lööma suures sibulate päästmise aktsioonis. Marguse jaoks sai ühendatud maitsev kasulikuga ning kõik see liidetud heateoga Rae vallas asuv Kalevi kommivabrik kinkis Peipsiääre lastele mitukümmend kilo maiustusi Kui Rae vallavanem koos meeskonna ja DPD furgoonautoga 27. augustil 8,2 tonnile sibulatele järele sõitis, polnud tema auto pakiruum sugugi tühi, sest seal oli kümme kasti maiustusi Kalevilt Peipsiääre laste jaoks. Vallavanem Mart Võrklaev rääkis, et suurim rõõm oli kinkida Peipsiääre lastele maiustusi, mis on tehtud Rae vallas asuvas ettevõttes. Maiustused kinkis lastele Kalev AS ning kastid anti üle Peipsiääre valla volikogu esimehele Niina Baraninale. Niina Baranina võttis Kalevi kingituse hea meelega vastu ja ütles, et parimat aega kingituseks ei saanud olemas olla, sest järgmisel päeval oli tulemas suur lastepidu. See on mitmekordne õnn, mida te meile pakkusite. Aitasite sibulakasvatajaid ja rõõmustasite meie lapsi. Signe Heiberg, toimetaja Vallavanem Mart Võrklaev viib Kolkja vallamajja Peipsiääre valla laste tarbeks Kalevi kingitud maiustusi Foto Signe Heiberg 15

9 16 kogukonnaelu kogukonnaelu 17 Päiksetõusumatkal osales üle 100 inimese Taasiseseisvumispäeva varahommikul enne päikesetõusu kogunesid Suuresta Golfi juurde matkahuvilised, et koos tähtsal päeval päikesetõusu tervitada. Matkaja Lauli Viitkin nentis, et temale meeldib selliseid asju kaasa teha, sest vaid üks kord me elame ja miks seda siis maha magada. Koos temaga ei maganud hommikut maha veel umbes 130 inimest. Matkajuht Margus Vain viis matkajad Rae valla Mädajärve äärde, mille ümber on ehitatud laudtee ja kust varahommikul avaneb tõeliselt kasteheinahõnguline vaade raba rüpes olevale veekogule. Pärast päiksetõusumatka puhati jalga ning kuulati Marek Sadama ja Tõnu Laikre varahommikust kontserti seegi mõjus ühteaegu nii ergastavalt kui ka lummavalt. Kontserdi kuulamisega ühinesid ka jalgratturid Veixi rattatiimist, kes ei pidanud paljuks taasiseseisvumispäeva hommikul enne kontserti umbes 30 kilomeetrit läbi sõita. RS Võtke kaaslane ühes ja tulge Tartusse seenioride päevale Kuldne sügis! Foto Margus Laula Tänavatants koduvallas Sel sügisel rõkkab Rae vald rõõmust, sest JJ-Street Tantsukool alustab põnevat uut hooaega nii Jüris kui ka Peetri külas, kus varuks on mitmeid üllatusi. Jüris ootab uusi huvilisi gruppidesse Kadri Salumaa, kel sellel aastal täitub juba kümnes tantsuaasta. Suure kogemustepagasiga Salumaa toob Jürisse uue house-stiili, mis sobib treeneri sõnul ka täiskasvanutele. Peetri külas võtab uusi õpilasi vastu Viiu Roosi, kelle käe all saavad hip-hop tantsustiili õppida nii pere pisemad kui ka vanemad. Eelmisel hooajal esinesid JJ-Street Rae valla tantsijad Eesti suurimatel lavadel, osalesid rahvusvahelises tantsulaagris Camp of Hip-Hop ning saavutasid silmapaistva poolehoiu ka kodulinnast kaugemal. Lisaks panid end proovile tantsijad Desiree Saagpakk ja Ebe-Liis Kopp, kes astusid võistlustulle maailma ühe suurima tänavatantsuvõistluse Juste Debout eelvoorudes Londonis. Uus hooaeg toob Rae valda rohkem kohalikke üritusi, mis loob õpilastele suurema väljundi oma oskuste esitlemiseks ning näitab Rae valla rahvale, kui positiivne on tänavatantsu juurde kuuluv eluviis. Nüüd saab jalutada veel kaunimas Lehmja tammikus Lehmja tammiku kaitsekorralduskava näeb ette tammiku hooldusraiet. Hooldusraie eesmärk on parandada tammikus valgustingimusi ning teatud aladel teostada ka võsaraiet. Eelmine hooldusraie tehti tammikus aastate alguses. Hooldusraieks sai vallavalitsus toetust SA-lt Keskkonnainvesteeringute Keskus ning kooskõlastuse looduskaitsealuse pargi valitsejalt Keskkonnaametilt. Noortele suveks tööd pakkuvaid ettevõtteid on Rae vallas mitmeid 22. augustil tänas Rae vallavanem Mart Võrklaev tänavu suvel koolinoorte töömalevale tööd andnud ettevõtteid. Selleks puhuks oli ettevõtetele korraldatud brunch, kus meenutati möödunud malevasuve eredamaid seikasid, kordaminekuid ning õpikohtasid. Samuti leiti aega tutvustada ettevõtetele noorte ettevõtlikkuse arengukava töögrupi tegemisi, lootes, et ettevõtete esindajad soovivad samuti sellega liituda. Tänavu pakkusid noortele tööd ettevõtted Rudus AS, Hilding Anders Baltic AS, Ahtol AS, Puumerkki AS, Pipelife Eesti, AS Kalev, Balti Veski AS ja Volvo Estonia OÜ. Malevlased töötasid peamiselt ettevõtete väliterritooriumidel ja tegid heakorratöid. Ettevõtjad kiitsid noori kohusetundliku suhtumise eest ning tunnustasid nende tahet tööd teha. Jõuti ühisele arvamusele, et pakkudes noortele võimalust oma esimene töökogemus saada just õpilasmalevas, luuakse eelduse selleks, et tulevikus on ettevõtetes tööl oskuslikud töölised, kel on olemas sissejuurdunud tööharjumus ning kelle arusaamad ühiskonna normidest on enam-vähem ühesugused. Eraldi toodi välja ka see, et nii nagu on Rae vallal vaja ettevõtteid, on ettevõtetel väga vaja ka Rae valla malevlasi, kes nende juures töötaksid, sest töö tahab tegemist. Kädi Kuhlap noorsootööspetsialist Apotheka koos paljude heade koostööpartneritega kutsub teid laupäeval, 20. septembril kell 10 Tartusse seenioride päevale Kuldne sügis. Esimest korda Mart Reiniku Koolis (Tartu, Riia tn 25) toimuv huvitavaid toimetusi täis päev on mõeldud kõigile, kes soovivad kuulata põnevaid loenguid ja mõtteid, talletada nõuandeid, tutvuda just selleks päevaks mõeldud pakkumistega ning osa võtta mitme töötoa tegemistest. Ootame üritusele aktiivseid ja rõõmsameelseid inimesi, kes on uudishimulikud, soovivad ammutada uusi teadmisi ning viia koju nii häid ideid kui ka tunde, et päev läks korda, sõnas Apotheka juht Marika Pensa. Pärast Tartu linnapea Urmas Klaasi tervituskõnet räägivad päeva esimeses pooles tervise hoidmisest ja toitumisest doktor Kai Saks, proviisor Kristiina Sepp ning meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer. Kuldse sügise teises osas võtavad sõna psühholoog Jörgen Matsi, kes annab soovitusi, kuidas vaimu sügisel ärksana hoida, ja füsioterapeut Kristi Tiimann, kes nõustab, kuidas lihtsalt ja soodsalt liikuda ja oma tervise eest hoolitseda. Meelelahutuslikuma poole pealt räägib oma tegemistest näitleja Anne Veesaar, nõu annavad Tartu Kaubamaja moenõustajad ning Juhani Puukooli aiandusspetsialistid. Mõistagi on oodata ka üllatusi, näiteks lõpetab päeva meeleoluka muusikaga armastatud laulja. Kogu päeva ootavad külalisi suurest saalis väljas ka infoletid, müügikioskid ja spetsiaalselt selleks päevaks välja nuputatud tegevused. Et päev on pikk, aitab kõhtu täitsa Felix. Väheoluline pole seegi, et kogu päev on külalistele tasuta. Tartu ja lähemate valdade elanikud saavad kindlasti ka omaette sõidu ette võtta, kuid kaugemalt tulijatel soovitan seltskond kokku koguda ja üheskoos rõõmsalt kohale sõita, rääkis Pensa. Päevakava on tõepoolest tihe ja huvitav, samuti leiab tegevust peasaalist väljas. Olen kindel, et pärast on kõigil küllaga muljeid, mida koduteel jagada, lisas ta. Nii et võtke seltskond kaasa ja tulge veetke Tartu linnas üks mõnus päev, mis annab küllaga ka teadmisi, mida eesolevasse sügisesse kaasa võtta. Kristi Kirsberg Seenioride päeva Kuldne sügis korraldaja JJ-Street Jüri õpilased ootavad uusi grupikaasalasi ootusärevusega ja on valmis suurepäraseks hooajaks! Koos vallavanem Mart Võrklaevaga on fotol (vasakult) Kaido Kivistik, Danel Mark, Üllar Püvi ja Tarmo Virkus

10 18 kogukonnaelu kogukonnaelu Viies Peetri lastejooks ulatas teatepulga kuuendale Sel aastal toimus juba viies Peetri lastejooks, kus oli taas ligi 450 jooksjat vanuses 1 7. Algselt väikese Karl Mihkli sünnipäeva tähistamisest on kasvanud aastatega jooks, mis kuulub suuremate lastejooksuürituste hulka Eestis. Lapsed võistlesid kolmes vanusegrupis: 1 3-aastased, 4 5-aastased ja 6 7-aastased. Kui varasematel aastatel on olnud palju 2- ja 3-aastasi, siis sellel aastal olid vanuserühmad suhteliselt võrdse suurusega. 1 3-aastaste vanuseklassi parimad tüdrukud olid Pauline Tanis, Kaisa Lepp ja Marii Raudsepp ning poistest Mathias Hallik, Ernest Golovatjuk ja Markus Honkaneva. 4 5-aastaste vanuseklassi võistlejatele oli nõue, et kõik jooksevad ilma vanemateta, ja nad said sellega suurepäraselt hakkama. Parimad oli tüdrukutest Mirjam Lukk, Helin Tooding ja Liisi Vesper. Poiste kiiremad olid Karl Mihkel Põldre, Roger Narmont ja Madis Kaarli. 6 7-aastastest on paljud käinud sel jooksul juba mitmeid kordi ja teavad hästi, kuidas see toimub ning kuidas parima tulemuse nimel pingutada. Oleme märganud, et meie jooksude tublimad lapsed on ka koolis omavanuste parimate sportlaste hulgas ning jooks on ka hea noorte talentide leidmise koht klubidele. Seekordsed võitjad olid tüdrukutest Evelin Tanis, Mei Margaret Tatter ja Rica-Helene Urbanik ning poistest Braien Perlmann, Simon Lelle ja Oliver Loomets. Kõik lapsed, kes läbisid aja peale 250-meetrise Peetri kooli staadioni ringi, said diplomi ning tänuks kotitäie Draakoni komme Kalevilt, Väikese Tomi kohupiima või jäätise Premialt, Helluse mustikabanaani või vanilje-rabarberi joogijogurti Terelt. Viimasega andsid korraldajad oma panuse sellesse, et lapsed õpiksid piimatooteid kasutama ka spordivõistlustel. Kõik lõpetajad said kingituseks ka M-kindlustuse helkuri. Lisaks jagus kõikide jooksude võitjatele auhindu koolitarvete näol Selverilt suurematele ja Väikese Tomi nukud pisematele. Kokku toimus 37 jooksu. Iga vanuseklassi 10 paremat poissi ja 10 paremat tüdrukut said auhinna XS mänguasjapoelt, City Motorsilt ja Kalevilt. Väikesi jooksjaid ergutasid Selveri Tibu, jänku, Draakoni ja Play-Dohi maskott. Eriline tänu kuulub Peetri seltsile, kes toetas tehnikaga, Rae Spordikeskusele, kes võimaldas kasutada staadionit, ja Rae vallale. Täname vabatahtlikke, kes ürituse õnnestumisel olulist rolli mängisid: Kairi, Sten, Geelika, Gerli, Silver, Egert, Marek, Kristo, Kaido, Sander, Rene, Ketrud, Marge, Kristel, Robin, Rebecca, Karl Mihkel, Jonas, Vello, Raul, Margus, Kristo ja kõiki teisi, kes abiks olid. Kohtumiseni järgmisel Peetri lastejooksul 16. augustil 2015! Urmas Põldre lastejooksu korraldaja Lagedi aleviku Betooni ja Jaama tänavatel algasid tee-ehitustööd Lagedi alevikus alustati Jaama tänava kergliiklustee ja Betooni tänava sõidu- ja jalgtee ehitustöid, mille valmimisaeg on novembri algus. Jaama tn äärde ehitatakse 430 meetri jagu kergliiklusteed, alates Pirita jõe rippsillalt tulevalt jalgteelt kuni raudteejaamani, ütles teehoiuspetsilist Ain Puna. Pidu on meie sees Osalesime augustil Toosikannu puhkekeskuses Eesti õpilasmalevate kokkutulekul. Kokkutuleku avas ühine rongkäik ning sellele järgnes Tallinna linnapea Edgar Savisaar kõne. Kolme päeva jooksul toimus palju põnevat: lauluvõistlus, võtsime osa spordivõistlustest võrkpallist, teatevõistlustest ning köieveost. Viimases neist aitasime ka teisi rühmasid. Üllatusaladena olid penaltilöögid ning naisekandmise võistlus, meie võtsime osa ainult esimesest. Muidugi pidime eelnevalt üheskoos oma rühmaga valmis meisterdama ka rühma lipu. Otsustasime teha Puna lisas, et Betooni tänava paaritute majade poolele ehitatakse jalgtee ja rekonstrueeritakse sõidutee. Sõiduteele ehitatakse liikluse rahustamiseks kaks tõstetud ristmikku. Töid teostab hankes kõige parem pakkumise teinud Tallinna Teede AS ja tööde maksumus on eurot. Leping tööde diskoriietes mehikese, kellel nimeks Raevukas Rae Mees. Seda just sellepärast, et näidata teistele, et oleme küll lustakad ning rõõmsameelsed, aga kui vaja, siis ikka oma rühma eest väljas. Selle eest saime kuus punkti kümnest, mis on päris hea tulemus. Leidsime noortekeskusest vanu lillelisi riidetükke, nendest tegime enda rühmale hipistiilis värvilised punutud peapaelad ka need pälvisid nii mõnegi malevlase tähelepanu. Talendivõistlusel näitasime, kuidas on võimalik kahe minutiga saavutada hea vorm. See võistlus meeldis meile kõige rohkem, sest seal sai palju nalja ning oli näha teiste rühmade omapäraseid ideid. teostamiseks allkirjastati 1. septembril ja valmimistähtajaks on novembri algus. Jaama tänava kergliiklustee ehituse kaasrahastus tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusmeetme "Linnaliste piirkondade arendamine" projektist "Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamine. RS Meile üllatusena esines kokkutulekul ansambel Kukerpillid seda poleks osanud küll oodata. Aga kui aus olla, siis nende esinemine oli väga lahe! Kõik hüppasid, kargasid ja tantsisid kaasa. Teisel päeval esines meile Nikns Suns. Mõlemal päeval keerutas plaate DJ ning tantsitud sai hommikutundideni. Seekordset kokkutulekut läbiv teema oli Pidu on meie sees. Seda oli tunda ka viimase päeva lõpus, kui kõik lihtsalt keset päeva tantsima hakkasid! Osalesime kokkutulekul esimest korda ning saime sealt ainulaadse kogemuse. Loodame järgmisel aastal uuesti osaleda. Kait Lutt ja Cristofer Krik Foto Kädi Kuhlap 19 Ees: Elis Lapsanit, Athina Isadora Lepvalts, Helena Juus, rühmajuht Hedi Kuhlap, Rene Kaljuvee, Cristofer Krik. Taga: Merily Lõhmus, Birgit Murd, Marion Maasar, Kait Lutt

11 spordielu 20 Mis te teete, saarerahvas? Veidikese aja möödudes seisime ühe uhiuue uhke maja kõrval, mis osutus üllataval kombel Orissaare Noortekeskuseks. Meid võttis lahkelt vastu noortekeskuse perenaine, kes rääkis meile majast, mis tema sõnul on väljast suurem kui seest. Seadnud end sisse, ootas meid kahekäiguline õhtusöök restoranis Soneburg. Pärast õhtusööki avanes noortel võimalus minna ümbrusega tutvuma. Väga huvitav oli noortekeskuse lähedal asuv staadion, mille keskel kasvas suur tammepuu. Noortekeskusesse tagasi jõudnud, leidus noortel tegevust hiliste õhtutundideni. Järgmisel hommikul aga poole päevani magada ei lastud. Kell 10 sõitsime edasi tuulisele Panga pangale, kus avanes võimalus imetleda lainetavat merd. Sama võimalus oli ka Sõrve poolsaarel, kus asub Sõrve tuletorn. Teine pool päevast möödus Saaremaa pealinnas Kuressaares, kus sõime lõunat ja õhtust ning külastasime Kuressaare piiskopilinnust. Seal võis näha näiteks Eesti riigi algusaastatest pärit telefone, Rae spordikeskuse Jüri spordihoones algab uus hooaeg 15. septembrist Suured remondi- ja juurdeehitustööd Jüri spordihoones hakkavad lõpusirgele jõudma. Sportimisvõimalused hakkavad spordihoones järk-järgult taastuma. 15. septembril avavad uksed ujula, jõusaal ja budosaal, nii on ehitaja lubanud ruumid üle anda. Oktoobri alguses peaks tulema kasutusse aeroobikasaal. Elu Jüri spordihoones hakkab taastuma. Uues avaras fuajees avatakse kohvik ja lastele mängunurk. Ujulasse tuleb eraldi invariietusruum. Bassein on saanud värskenduse, saunades on tehtud remont. Veel kaks kuud toimuvad spordikeskuses ümber- ja juurdeehitustööd. Novembris peaks saama ehitajatelt kogu laienenud spordikompleksi sportimiseks kätte. Seniks tuleb leppida väikeste ebamugavustega spordikeskuses, mis iga remondi ja ehitusega kaasnevad. Esimest korda toimuvad Rae valla lahtised meistrivõistlused krossijooksus 1. oktoobril toimub Rae vallas sügisene jooksukross. Kõige nooremad osalejad saavad olla vanuses aastat, kokku on kuus vanuserühma. Täpsem info spordikeskuse koduleheküljelt Kõik sportima! See võistlus on mõeldud tervisesportlastele. Tule testi oma jooksujõudu. Alustab Rae valla mängude kolmas hooaeg Alustame järjekordsete Rae valla mängudega, eesmärk on viia kokku Rae vallas elavad ja töötavad sportlikud inimesed. Sellel hooajal kuulub võistluste nimekirja üheksa ala: keegel, darts, võrkpall, teatesõudmine, teatesuusatamine, kabe, teatejooks (jüripäevajooks), petank ja mälumäng. Esimesed võistlused keegel ja darts toimuvad 15. oktoobril. Sel aastal on plaanitud osavõtutasu võistkonna pealt 50 eurot kogu hooaja kohta. Täpsem info III Rae valla mängude kohta ja registreerimine Ülo Timuska, Rae spordikeskus Rae huvikooli spordiosakonnas avatavad treeningugrupid 2014/2015 JÜRIS Foto Kädi Kuhlap Augustikuu viimasel esmaspäeval otsustati Jüri ja Lagedi aktiivsete noorte ja noorsootöötajtega ette võtta üks seiklusrikas saarereis. Veidi enne lõunat jõudsime Virtsu sadamasse, kus läksime praamile, mis sõitis kõigest 25 minutit. Saabusime Muhu saarele ootusärevuses ja rõõmsa meelega. Muhu Noortekeskuse leidmine võttis veidi aega, kuid kohale jõudes ootas meid rõõmsameelne noorsootöötaja koos mõne noorega, kes olid meile ette valmistanud väikese kinoseansi ja mängud. Järgmiseks külastasime jaanalinnufarmi, kus peale jaanalindude võis näha ka emusid, sebrasid, känguruid, ponisid ja varssasid ning alpakasid. Kõige enam meeldisid noortele väikesed kängurud ning enam nalja pakkusid alpakad. Meile pakuti ka lõunasööki, milleks oli jaanalinnumunast omlett ja värske salat, kõrvale kodune õunamahl. Kõhud täis, võis seiklemine jätkuda Saaremaal. Anglas võis peale tuulikutes turnimise teha veidike tutvust ka Eesti ajalooga. Rae spordikeskuse teadaanded mänguasju, kodutehnikat ja mitmesuguseid vahakujusid, kuulda lõvi möirgamist lõviaugust ning tütarlast lautot mängimas. Õhtu lõppedes võis ju loota, et noored heidavad suurest väsimusest kohe magama, kuid reaalsus oli teine. Kolmapäeva hommikul Kuressaare Noortekeskusega hüvasti jätnud, võeti suund Hallikivi seikluspargi poole, mis asus tegelikult talus. Noortel tuli tõusta kõrgustesse ja seista silmitsi nelja erineva rajaga. Seikluspargi külastus oli ilmselt mitte ainult tolle päeva, vaid kogu reisi nael. Kõhud turnimisest tühjad, võeti ette viimane söömaaeg Kessu kohvikus ning pärast seda oligi aeg kodu poole sõitma hakata. Mulle võib ainult tunduda, kuid arvan, et nimetatud reis sobis kooli alguseks hästi sai tutvuda ajalooga, meelde tuletada geograafiat ja loodusõpetust, kuid eelkõige veeta suve viimased päevad toreda seltskonnaga Eesti suurimal saarel. Projekti aitas ellu viia Harju Maavalitsuse avatud noortekeskuste projektikonkursist saadud toetus. Vivian Tamm KORVPALL poisid U16 (7. 9. klass) U13 (5. 6. klass) U11 (3. 4. klass) U9 (1. 2. klass) KORVPALL tüdrukud U13 (4. 6. klass) KERGEJÕUSTIK poisid ja tüdrukud U16 (4. 9. klass) U10 (1. 3. klass) LAUATENNIS poisid ja tüdrukud U16 (5. 9. klass) U11 (1. 4. klass) VÕRKPALL poisid ja tüdrkud U9 (1. 2. klass) MALE poisid ja tüdrukud Maletreening huvilistele PEETRIS KORVPALL poisid U11 (3. 4. klass) ja U9 (1. 2. klass) KERGEJÕUSTIK poisid ja tüdrukud U16 (4. 9. klass) ja U10 (1. 3. klass) VÕRKPALL poisid ja tüdrkud U10 (1. 3. klass) MALE poisid ja tüdrukud Maletreening huvilistele Noored Muhu jaanalinnufarmis ekskursioonil 21

12 22 23

13 24 26 HOLDES FINANTS OÜ RAAMATUPIDAMINE VÄIKEFIRMADELE Salong avatud: E R 10 20, L tel Asume Jüris Konsumi keskuses Helista ja küsi lisa holdesfinants@gmail.com AVATUD: IGA PÄEV! DETSEMBRI PAKKUMISED : DETSEMBRI PAKKUMISED : ARUKÜLA TEE 9, JÜRI OÜ HOLDES FINANTS HOLDES FINANTS OÜ LÕUNA- TELLI ETTE DERMANEW RAAMATUPIDAMINE BURRITOD VÕTA KAASA DERMANEW RAAMATUPIDAMINE mikrolihvimine+seerum+niisutav mask. 20 eur. Tel: E-R mikrolihvimine+seerum+niisutav mask. 20 eur. VÄIKEFIRMADELE RIPSMETE KEEMILINE OOLUTAMINE VÄIKEFIRMADELE RIPSMETE KEEMILINE OOLUTAMINE Salong avatud: +värvimine. 17 eur. lisa e +värvimine. 17 eur.e R 10 20, L Salong avatud:helista ja küsi Helista ja küsi lisa Valig LASTE L IKUS 5 eur. tel E R 10 20, L LASTE L IKUS 5 eur. tel SOLAARIUMI SOODUSKAART 40 MIN. 20 eur. SOLAARIUMI SOODUSKAART 40 MIN. 20 eur. Kauplus avatud: E-R L Vana-Tartu mnt 20, Järveküla, Rae vald Tel , , info@ehituskaup.ee DETSEMBRI PAKKUMISED : DERMANEW mikrolihvimine+seerum+niisutav mask. 20 eur. RIPSMETE KEEMILINE OOLUTAMINE koristuse pakett u d o k iv b o s le a +värvimine. 17 eur. om LASTE L IKUS 5 eur. SOLAARIUMI SOODUSKAART 40 MIN. 20 eur. IHTNE! L, V A G U M, E N D SOO Müügil ilusalongi KINKEKAARDID! Müügil ilusalongi KINKEKAARDID! LASTELE Asume Jüris Konsumi holdesfimängutuba! nants@gmail.com Asume Jüris Konsumi holdesfinants@gmail.com keskuses RÕÕMSA KOHTUMISENI! Kodukliendihaldur keskuses Müügil ilusalongi KINKEKAARDID! Salon E R tel Asume Jüris Ele Saareleht E-post: ele@kuldsedkaed.ee Tel: Rae Sõnumid detsember 2013 IKORISTUS 2.- eurot kord Energiamärgised 5DDPDWXSLGDPLVWHHQXV Energiaauditid Soojalekete leidmine 2QOLQH W Radooni mõõtmine KODUKORISTUS KONTORIKORISTUS $OJGRNXPHQGLVW DDVWDDUXDQGHQL KODUKORISTUS KONTORIKORISTUS Projekteerimine Alates 28.- eurot kord Alates 12.- eurot kord 5DH YDOOD HWWHY}WWHOH Y}LPDOXV W WHLH NRQWRULV Alates 28.- eurot kord Alates 12.- eurot kord 5DH YDOOD HWWHY}WWHOH Y}LPDOXV W WHLH NRQWRULV o ͷͳ ͷ ͳͷͳ Kontakt: Finestum Vaata lisaks: Ehitusekspertiisid OÜ Vaata lisaks: Tel , Tel: , Enn Tel: , Enn info@termo.ee, 5DDPDWXSLGDPLVWHHQXV Energiamärgised 5DDPDWXSLGDPLVWHHQXV Energiaauditid 2QOLQH W Soojalekete leidmine 2QOLQH W $OJGRNXPHQGLVW DDVWDDUXDQGHQL Radooni mõõtmine KODUKORISTUS $OJGRNXPHQGLVW DDVWDDUXDQGHQL Projekteerimine 5DH YDOOD HWWHY}WWHOH Y}LPDOXV W WHLH NRQWRULV Alates 28.- eurot kord 5DH YDOOD HWWHY}WWHOH Y}LPDOXV W WHLH NRQWRULV o o ͷͳ ͷ ͳͷͳ ͷͳ ͷ ͳͷͳ KONTORIKORISTUS Alates 12.- eurot kord Kontakt: Finestum Vaata lisaks: Ehitusekspertiisid OÜ Tel , Tel: , Enn info@termo.ee, Rae Sõnumid detsember Rae Sõnumid detsember Rae Sõnumid detsember 2012 september 2014 RaeSõnumid Sõnumid Rae Sõnumid detsember 2012 detsember 2013 Rae

14 26 MÜÜA TOLMUVABA FREESASFALTI Ideaalne materjal teede ja platside remondiks, ehituseks. Materjal ja transport väga soodsa hinnaga! Väike auto, 20 tonni hind 125.Suur auto, 28 tonni hind kuulutused ww Energiamärgised Energiaauditid Soojalekete leidmine Radooni mõõtmine Projekteerimine Kontakt: Finestum Ehitusekspertiisid OÜ Tel , JÜRI MARI LASTEHOID OOTAB UUSI LAPSI Vajadusel paigaldus ja konsultatsioon. 25! Asume Rae vallas Jüri alevikus, Kasemäe 5-1. Info: B sirlekorka@hot.ee KÕIK KÜSIMUSED OODATUD! KUULUTUSED Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Mudilasklubi Tel Info KES AIAS ootab lapsi sünnipäevi pidama, Säästa kuni 60%küttekuludelt! Mitsubishi huviringidesse, diskodele ja Heavy õhksoojuspumbad koos paigaldusega alates 869 eurot.mängima! Tel Oleme avatud T: K: 10-13; N: Ostan otse omanikult Jüris 2-toalise kõigi R: mugavustega Tel 5390 Asumekorteri. Jüris, Aruküla tee Liuguksed ja garderoobid. Hinnad soodsad. Garantii. Tel.: , robert.kallion@gmail.com Müüa kuivad küttepuud 40L võrkkotis: okaspuu klots 5-25cm 1.70 eur, kaseklots 5-25cm 2.00 eur, lepp 30cm 2.30 eur, kanglepp 30cm 2.40 eur, kask 30cm 2.70 eur, saar 30cm 2.90 eur. Alates 50-st kotist on transport Kiili, Rae, Viimsi valda tasuta. Tellimine: , info@unitedexpo.ee, Noor pere soovib osta krundi Jüri aleviku keskuses eramaja ehitamiseks. Meie kontakt: Andreas või andreas@foxberg.ee PEETRIKESE LASTEHOID andrus@marble.ee Võtame vastu uusi lapsi! Korstnapühkimisteenus. korstnasober@gmail.com Peep Sõber. Asume Aasa 1D, Peetri alevik Tel Soovin osta või rentida talveks tõukekelku. Tel VEOTEENUS kaubikuga 3,3x1,7x1,8m, kandevõime 1500kg ja väikeveokiga 4,4x2,1x1,9m, kandevõime 2300kg. Hind Harjumaal 14 ja 18 /h, kaugemal 0.50 ja 0.65 /km. Tel AITAB VABANDUSTEST. PÄÄSTETEENISTUSE Klassikalise TEATED MARSS TRENNI. detsember 2013 Rae Sõnumid jooga kursused NOVEMBER november 2. november 9. november 17. november Põleng Jüris, Veetorni 1 Järelvalveta lõke Rae külas Abistati kiirabi Järvekülas Kõrvaldati murdunud puu teelt Taaramäe Vana-Tartulasteaias mnt 7. km 18. november Suur tulekahi Paekna külas. Põles Hakkepuidu ladu Lisainfo: 28. silva.laius@gmail.com november Järelvalveta lõke Peeteri tee november Põleng Lagedil, Linnu teel või tel TEMBRIL D 3. SEP A V A T S U L A D D RÜHMA UUE REGISTREERU TASUTA PROOVITREENINGULE. DA N C E AC T PILDIL ON DANCE ACT i TREENERID. FOTO: LOCO.EE 27

15 28 29 Eneken Laanemets TULE KONSULTATSIOONILE! Vaata ka parimaid pakkumisi: OST MÜÜK ÜÜR HINDAMINE EHITUS INVESTEERIMINE PAADILAENUTUS Pirita jõel Veskitaguse külas Tel Olmer Õigus OÜ Hoolega pakub Koristusteenus: Kodukoristus, akende pesu Aiatööd: Muru ja peenarde hooldus, lehtede ning niiduse kogumine, vajadusel äravedu HOOLEGA TEHTUD! Saveliin Kaarneem OÜ Hoolega Peotelgi rent Valge punaste äärtega peotelk 4 8 m. PVC (500 g/m 2 ) 32 m 2 / inimest 40 1 ööpäev 60 2 ööpäeva 70 3 ööpäeva Telgi paigaldamine Rae vallas ja Tallinnas 20 NB! Hindadele lisandub käibemaks. NÄDALAVAHETUSTEL BRONEERI TELK AEGSASTI, ET GARANTEERIDA SELLE SAAMINE! KONTAKT tel e-post margus@hnutid.eu On alanud registreerumine MAINORI EELKOOLI 2014/15. õppeaastaks. Ootame 6 7-aastaseid lapsi meie juurde kooliks ettevalmistust saama. KALLI-KALLI MÄNGUKOOLI 2014/15. õppeaastaks. Ootame 5 6-aastaseid lapsi, kellel on huvi tähtede ja numb rite vastu ning soov leida uusi sõpru. Tunnid toimuvad eralasteaed Kalli-kalli ruumides Keevise 2, Tallinn (Ülemiste City). Registreerumine ja info: Tel: carol@kalli.ee Huvistuudio ÕHIN ootab muusika-, tantsu- ja kunstihuvilisi mudilastest täiskavanuteni! Huvistuudio ÕHIN alustab alates oktoobrist tegevust Lagedi koolis. Õpetus huviringides on suunatud eelkõige meie esivanemate pärimuse edasikandmisele. Mudilased vanuses 4-kuud 5 aastat: Väikelaste loovusring Mudilaste muusikaring Mudilaste kunstiring Mudilaste tantsuring Lapsed, noored ja täiskasvanud vanuses 6... aastat: Folgiring Plokkfl öödiring Ukulelering Rütmikaring Pärimusliku kitarriring Klaveriring Rahvatantsuring Show-tantsuring Keraamika Ootame teid meie huvistuudiot tutvustavale üritusele 18. septembril algusega kell Lagedi kooli saalis! Huviringid avatakse vaid nende täitumisel. Juba praegu saab ringidesse registreerida aadressil info@huvistuudio.ee. Lisainformatsiooni on võimalik leida kodulehelt

16 30 kuulutused teated 31 OÜ Sintravella Järvekülas Turu tee 30 pakub tööd koristajale büroo ja olmeruumide puhastamiseks kord nädalas enda poolt valitud ajal. Hea pakkumine lisatöö otsijale. Ühendust saab võtta Marek Aljandiga tel või Müüa kütte- ja kaminapuid lahtiselt ja 40 l / 60 l võrgus, puitbriketti, cm klotse 40 l võrgus, tulehakatust 40 l võrgus ja saepuru kotis. Tel , kaminapuud.com Liuguksed ja riidekapid. Abi kapi või garderoobi projekteerimisel. Parimad hinnad. Tel Info Soovin üürida 3- või 4-toalise korteri Jüris. Tel KOP infopäev toimub 15. septembril Tallinnas Kohaliku omaalgatuse programmist toetuse taotlemise sügisene tähtaeg on peagi saabumas 1. oktoobril kell 16 peavad taotlused olema laekunud Harju Maavalitsusele. Kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamisele suunatud programmist saavad toetust taotleda avalikes huvides tegutsevad piirkondlikud ühendused, nt küla-, aleviku- või asumiseltsid. Programmi viiakse ellu kahe meetme kaudu, millest kogukonna arengu meede soodustab eelkõige ühistegevusi ja piirkondlikku koostööd, elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamise meede aga võimaldab tagada avalike objektide ja teenuste olemasolu ning kättesaadavuse. Harju Maavalitsus, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus (HEAK) ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital korraldavad infopäeva kohaliku omaalgatuse programmist toetuse taotlejatele esmaspäeval, 15. septembril algusega kell 13 Omavalitsusmajas Tallinnas Sirge 2. Infopäeval tutvustatakse programmi nõudeid ning taotluste koostamise ja esitamise protsessi. Alates kella 15st on kohapeal võimalik arutada oma ideed või saada vastused konkreetsetele küsimustele HEAKi konsultantidelt või Harju Maavalitsuse KOP kontaktisikutelt. Infopäeval osalemine on tasuta eelneval registreerimisel kuni 10. septembrini HEAKi veebilehe kaudu ( Täpsustava info saamiseks võib pöörduda HEAKi mittetulundusühenduste konsultandi Lianne Tederi poole (lianne@heak.ee, ). Kohaliku omaalgatuse programmi a programmdokument ning taotlemiseks vajalikud vormid on kättesaadavad Kodanikuühiskonna Sihtkapitali veebilehelt Lille talu müüb kvaliteetset toidukartulit koos kojutoomisega. Saadaval kõik Eestis enam levinud sordid (Laura, Läti kollane, Gala, Vinetta). Alates 100 kilost on kojutoomine tasuta. Hind soodne. Info: kartuliabi@gmail.com, telefon Müün kvaliteetset väga maitsvat valgeristiku mett. Tuulevälja küla. Olev Raid, Säästa kuni 60% küttekuludelt! Mitsubishi Heavy õhksoojuspumbad koos paigaldusega alates 869 eurost. Tel www. kodukliima.ee Korralik noorpaar soovib üürida Rae vallas (soovitatavalt Jüris) korterit. Oodatud on kõik pakkumised. Tel PÄÄSTETEENISTUSE TEATED AUGUSTIKUU 1. augustil likvideeriti avarii tagajärjed Tartu mnt 18. km-l 2. augustil valla küladepäeva turvamine Patikal 3. augustil kustutati järelevalveta lõke Rae külas Uuetoa talu juures 4. augustil likvideeriti avarii tagajärjed ringteel Kurnas 9. augustil toimus veeõnnetus Pirita jõel Patika külas 10. augustil põles praht Lagedil Jüri teel põles mets Tuhala külas 15. augustil likvideeriti avarii tagajärjed Suuresta külas 16. augustil likvideeriti avarii tagajärjed Soodevahe külas Suur-Sõjamäe tänaval Augustis registreeritud sünnid AIGOR JÄRG RUDOLF RANNIK REMI REINBERG EVGENI KARASEVICH HUGO ÕUN MIREK MUREKAS DEVOR TIITSU JULIUS AKSEL PADARI ANDER SEBASTIAN POOL JASPER KELLO-LAAS KEVIN LAAN RAMON TAMMEMÄGI KUSTI KURVITS RAIKO UNT GREGOR PÕLENDIK REVO PALTSMAR ROBERT PRANNO JOAKIM KANARIK MAUR JOHAN MÄESALU LILIT TOIGER ELIISE TOOL DORA KRUUS ARIN JEGOROV KASSANDRA LAANEMAA NORA-LIISA TOOMEOKS JOANNA BIERNAT LAUREEN LÕHMUS KEIRA PÄRNOJA GRIT VERNIK MIA-ELISE LAAS KIRLIS KRULLO ANABELL SOO KELLY NORIT EMMA ELIISE LEIBUR KAROLIN VAIK Rae Sõnumid Rae valla ajaleht Väljaandja: Rae Vallavalitsus, Aruküla tee 9 Toimetus: sonumid@rae.ee, tel Makett ja trükk: Kuma Print Septembri sünnipäevalapsed HELENE TEDRE 98 LOVISE PILVIK 96 SALME LAIKMERAND 93 FELIKS-ELDOR AUSLA 89 AINO RÄNNE 89 TAALI TOOM 88 ELFRIEDE PIILBERG 87 SALME TIIS 87 KALJU NURJA 86 MEIDA MÄEVÄLI 84 VOLDEMAR KATK 84 ARMILDE VILBU 84 HELJU KATTEL 83 AMALIYA UNDERVITS 83 ELLEN ROSIN 83 ILME HIO 83 MIHKEL-EDUARD LAUREND 83 ANTONINA ODINTSOVA 82 RUDOLF TIKKER 82 ALFRED PANT 82 ALEKSANDR STRIGIN 82 KALJO PAE 81 LAINE NAPP 81 Muld matab maised mured, aeg viib kaasa pisarad. Südamlik kaastunne Marju Marandile ema LIISA LAURITSA surma puhul. Töökaaslased Õie Lasteaiast LEMBIT UIBOPUU 81 JURI KLÕŠOV 80 MATI KIVISTIK 75 TIIU KALDMÄE 75 AIN IHER 75 TALVI ROOSAAR 75 MARE-ANN VIINA 75 AADU MESILA 75 KALEV NEIVELT 75 HILLAR KASPER 70 ELLE-MALL KAKK 70 TÕNU KALLAS 70 TÕNU PAIST 70 REIN SUVI 70 ÜLLE TARIKAS 70 ÕIE TALI 65 HELMI PIIRISTE 65 UNO KASEVÄLI 65 MILVI PÕLDMÄE 65 VILLEM TEEDLA 65 PEETER MÄGI 65 ARVO ROOMA 65 ILVE HENDRIKSON 65 Augustis lahkunud LAINE ALLIKMÄE LIISA LAURITS TIIU KÄÄR Ajaleht ilmub üks kord kuus. Tiraaž 6800 eksemplari ja see jagatakse tasuta kõikide eraisikute postkastidesse. Kaastööd ja kuulutused palume saata iga kuu 25. kuupäevaks koos vajalike kontaktandmetega.

17 32 Autor Signe Heiberg Nagu ikka, saabub koos kooliaja algusega kuldne sügis Vasakult: Lagedi Põhikooli 1. klassi õpilased Fredy Saarkoppel, Uku Riivald ja Oliver Siiper kooli avaaktusel 1. septembril Tänavu alustas Rae vallas kooliteed 283 tüdrukut ja poissi. Lagedi ja Vaida põhikoolis alustas üks esimene klass, Jüri Gümnaasiumis viis ja Peetri Põhikoolis kuus esimest klassi. Ilusat kooliaastat kõigile!