Kontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi
|
|
- Αελλα Ζάρκος
- 7 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 Kontrollijate kommentaarid a. piirkondliku matemaatikaolümpiaadi tööde kohta Kokkuvõtteks Uuendusena oli tänavusel piirkondlikul olümpiaadil klassides senise 5 asemel 6 ülesannet, millest esimesed 2 püüdsime koostada nii, et nad kasutaksid vastavas klassis suhteliselt äsja õpitut ning oleksid ka oma stiililt igapäevastele kooliülesannetele lähedasemad. Eesmärgiks oli pakkuda rohkem lahendamisrõõmu (ja punkte) ka neile õpilastele, kes jäävad oma klassi paremustabelis tahapoole. Nagu näha tulemuste diagrammidelt, õnnestus see kõige paremini 11. ja 12. klassi esimeste ülesannetega samas aga 10. klassi esimene ülesanne ratsionaalarvude esituse kohta lõpmatute perioodiliste kümnendmurdudena, mis koostajate meelest oleks pidanud olema kogu olümpiaadi üks lihtsamaid, osutus tegelikult lahendajatele palju tõsisemaks kui oskasime arvata. Positiivseks üllatuseks oli seevastu 12. klassi kolmanda ülesande (ruumigeomeetria) üle ootuste edukas lahendamine. Tervikuna osutus soovitust veidi raskemaks 9. klassile pakutud ülesannete komplekt, kus paremustabeli teise poolde jäänud õpilastel ei õnnestunud olümpiaadi II osas ühegi ülesande eest arvestataval määral punkte saada; ülejäänud klassides vastas tulemuste jaotus enam-vähem oodatule. Tänavu, nagu ka kahel eelmisel aastal, ei vaadanud žürii läbi kõikides piirkondadest saadetud töödes kõiki ülesandeid, vaid ainult niipalju, kui oli vaja huvipäevale ja lõppvooru kutsutavate õiglaseks määramiseks. See tähendas, et kõikide kutsutavate õpilaste töödes vaadati läbi kõik ülesanded ning ükski õpilane, kelle töös mõned ülesanded jäid läbi vaatamata, ei tõuseks kutsutavate hulka ka siis, kui talle kõikide nende ülesannete eest antaks maksimaalsed punktid. Läbi vaatamata jäänud ülesanded on tabelites eristatud halli (veebiversioonis oranži) taustavärviga. 11. klassi kontrollijad vaatasid läbi kõikides töödes kõik ülesanded. 7. klass (Elts Abel, Mart Abel) Üldised märkused Žüriile saadetavate töödega tuleks kindlasti kaasa panna ka mustand juhul, kui seal sisaldub osa ülesande lahendusest, mida puhtandisse ei ole kantud. Mitmes töös oli hindaja teinud puhtandile märkuse mustandis õige või mustandis olemas, mustandit ennast aga žüriile ei saadetud. Test Mitmes piirkonnas anti piirkonnasiseselt identsete vastuste eest erinevalt punkte. Kokkuvõttes oli eksimusi siiski vähe. Et erinevates piirkondades oli hinnatud erinevalt, siis tuli mitmes ülesandes hindamist ühtlustada. Ül. 3. Mitmes töös oli segi aetud rea ja veeru mõisted. 1
2 Ül. 5. Mitmes töös anti vastuseks: 5-kohaline arv (ilmselt 15-kohalise arvu ja 3- kohalise arvu jagamisel jagatakse 15 : 3 = 5). Mõnes töös oli selle vastuse eest antud ka 2 punkti! Ül. 6. Mitmes töös oli vastusele lisatud ühik (üldiselt cm). Sellise vastuse eest andsime kõigile 1 punkti. Ka siis, kui ligikaudne vastus ei mahtunud nõutud piiridesse ( 2,26 kuni 2,27), oli mõnes piirkonnas punkte antud. Ül. 8. Paljudes töödes oli vastusele lisatud ühik (cm, cm 2 ). Esines ka vastuseid kujul 0,75π 2, 2,35 2 jne. Õigeks lugesime vastuse kujul π π 4. Ül. 9. Mitmes töös oli ära unustatud ühik. Selle eest oli mõnes piirkonnas jäetud punkt maha võtmata. Ül. 10. Kõige erinevamalt hinnatud ülesanne. Ühtlustamise huvides otsustasime hinnata vaid õiget vastust 2 punktiga ning ülejäänud juhtudel (ka siis, kui vaid üks osa murdjoonest oli vale) anda 0 punkti. Mitmed õpilased olid loendanud kahe kohtumise vahele jäänud päevi kohtumispäevi kaasa arvamata ning said seetõttu tulemuseks 59 päeva. 60 päeva leidmine oli paljudes töödes põhjendamata. Mõnel juhul oli leitud mingi teine poiste kohtumise päev (näiteks 120 päeva pärast mainitud kohtumist). Sageli ei teatud päevade arvu kuudes. Sageli esines lahendusskeem, kus oli välja joonistatud 3-4 kuu kalender, märgitud sellel poiste internetikohvikus käimise päevad ning saadud õiged tulemused. Sellise lahenduskäigu lugesime õigeks. Põhjendused olid sageli ebapiisavad. Kõige rohkem tuli vähendada punkte nende lahenduste eest, kus sellest, et täisnurkse kolmnurga pindala on 8 (või 3) järeldati ilma põhjendusteta, et kaatetid on pikkusega 4 ja 4 (vastavalt 1,5 ja 4). Kui sellise lahendusskeemi korral oli saadud õige vastus, siis andsime 3 punkti. Geomeetriaülesannete juures on loomulik teha ka joonis paljudes töödes see puudus. Mitmetes töödes oli puhtandisse kantud vaid õigete hindade ja kaaludega tabel, arvutused ja selgitused puudusid osaliselt või täielikult. Arvatavasti olid need tehtud mustandis, mida aga tööga kaasas ei olnud. 8. klass (Raili Vilt, Leopold Parts) Test Ül. 4. Sageli tõlgendati ülesannet nii, et liidetavad on antud numbritest moodustatud kahekohalised arvud, ja saadi avaldise suurimaks võimalikuks väärtuseks
3 Ül. 5. Hindamisjuhendis puudus variant, kui vastuseks on antud 72 ja 72. Lugesime selle vastuse 1 punkti vääriliseks. Ül. 6. Valdav enamus ei olnud märkinud punkte koordinaatteljel, vaid kirjutanud ainult tähed. Sellise vastuse lugesime 2 punkti vääriliseks, kuigi mõnes piirkonnas oli selle eest vaid 1 punkt antud. Samuti lugesime 2 punkti vääriliseks õige vastuse, kui õpilane oli teljele arvulised tähised juurde kirjutanud. Ül. 9. Vastuse 3 a või 0,1875 a, mida ei olnud hindamisjuhendis mainitud, lugesime 16 ühe punkti vääriliseks. Nii mõnelgi korral oli õpilane välja kirjutatud lahenduskäigu. Sel juhul, kui esialgne avaldis oli küll õige, kuid eksimused lihtsustamisel viisid vale vastuseni, andsime 0 punkti. Ül. 10. Hindamisel oli antud 1 punkt, kui murdjoone mõni tippudest või lülidest ei olnud õige. Ühe punkti andmine sel juhul ei olnud põhjendatud. Vähe oli lahendajaid, kes põhjendasid korralikult ära tingimuse arv peab jaguma 3-ga ja 5-ga tarvilikkuse. Samas oli ilma selle põhjenduseta töid tihti hinnatud maksimumpunktidega. Piirkonniti oli ülesannet väga erinevalt hinnatud. Levinuimaks veaks oli ainult konkreetsete lihtsustavate erijuhtude vaatlemine (ristkülik, ruut, rööpkülik etteantud külje ja kõrgusega). Tihti oli leitud vastus proovimise teel. Pärast vastuse leidmist on küll lihtne näidata, et selle korral on ülesande tingimused täidetud, kuid sellisest lahendusest ei piisa. 9. klass (Kalle Kaarli, Eno Tõnisson) Test Ül. 6. Paar õpilast oli sirgele märkinud rohkem kui kaks punkti (nt. neli). Kui nende hulgas olid ka kaks sobivat, siis olid piirkondade hindajad andnud 1 punkti. Sellist juhtu polnud hindamisjuhises ette nähtud, aga otsustasime, et 1 punkt sellisel juhul on õiglane. Ülesanne oli lahendatud küllaltki hästi. Piirkondades oli aga mõnel juhul jäetud õige lahendus (eriti kui see erines hindamisjuhendis aluseks võetutest) vääriliselt hindamata. 3
4 Keskmise tulemuse 5,8 põhjal oli see komplekti lihtsaim ülesanne ning ka hinnatud oli seda küllaltki korrektselt. Ülesanne oli lahendatud üldiselt hästi. Massiliselt esines üks puudus, mis sundis väga paljudel 1 punkti maha võtma. Nimelt a) osa lahendamisel leidis enamik õpilasi kiiresti, et kolme järjestikuse naturaalarvu summa jagub kolmega. Antud ülesande seisukohalt on aga väga tähtis, et kehtib ka vastupidine väide: kolmega jaguv naturaalarv, mis on suurem kui 3, esitub kolme järjestikuse naturaalarvu summana. Ka hindamisjuhendis lubati 2 punkti anda selle eest, kui on tõestatud nende kahe tingimuse samaväärsus (... parajasti 3-ga jaguvad arvud ). Et meie arvates on vahetegemine mingi tingimuse tarvilikkuse ja piisavuse vahel väga põhimõtteline küsimus matemaatikas, siis otsustasime seda punkti mitte kinkida, isegi kui võis olla üsna kindel, et lahendaja oleks suuteline väidet ka teises suunas põhjendama. Neid, kes nimetatud väite mõlemas suunas mingil moel põhjendasid, oli aga väga vähe. Ülesande b) osa juures sellist üldist probleemi ei olnud. Praktiliselt kõik jõudsid tulemusele, et nelja järjestikuse naturaalarvu summa on kujul 4n ± 6 või 4n ± 2, kuid osal lahendajatest oli probleeme põhjendamisega, miks niisugune arv ei ole täisruut. Ülesanne 4 Tegemist oli ilusa ülesandega, mis võimaldas lahendajatel demonstreerida oma ruumitaju ning arutlemise ja mõtete selge kirjapanemise oskust. Suurimaks puuduseks oli, et praktiliselt keegi ei pööranud tähelepanu võimalusele, et diagonaal läbib mõne väikese kuubi serva. Et aga risttahuka mõõtmete väiksuse tõttu oli selle võimatus küllaltki ilmne, siis me ei hakanud selle eest punkte alandama ka ükski piirkondade hindajatest ei olnud seda teinud. Punktide mahavõtmise põhjuseks olid enamasti kas äärmiselt ebaselged või mitteammendavad selgitused, mille eest oli antud 6-7 punkti, või siis absoluutselt väärad lahendused, mille eest oli antud 1-2 punkti. Hinnet tõstsime 7 töös: neljas neist ei olnud hindaja ära tundnud täielikku või peaaegu täielikku lahendust. Lahenduse skeeme oli mitu. Üks neist seisnes selles, et loendati, mitut ruutu läbib diagonaali projektsioon ühele (näiteks mõõtmetega 4 5) tahule, ja lisati juurde üleminekute arv ühest kihist teise. Mõnel juhul oli see küll väga lakooniliselt, kuid siiski arusaadavalt kirja pandud. Teisel juhul vaadeldi diagonaali projektsioone kolmele tahule ja neid analüüsides leiti, et on täpselt 10 kuupi, mis projektsioonid kõigil kolmel tahul omavad ühisosa diagonaali projektsiooniga vastaval tahul. Siiski oli selliseid lahendusi väga tülikas jälgida ja osal juhtudest me ei pidanud toodud seletusi ammendavateks. Oli ka lahendusi, kus vastus leiti jooniselt, millest sai aru ilmselt vaid lahendaja ise. 4
5 10. klass (Reimo Palm, Nikita Salnikov) Mõnede piirkondade hindajad olid punkte maha võtnud, kui lahenduses olid lõpmatud perioodilised kümnendmurrud teisendatud harilikeks murdudeks ilma selgitusteta. Lugesime seda siiski piisavalt ilmseks ja andsime need punktid tagasi. Enamik selle ülesande mittelahendajatest ei osanud determinanti lahti kirjutada. Mõnel juhul ei märgatud, et x ja y väärtused on teineteisest sõltumatud: leides võrrandeid lahendades, et x 1 = 3 ja x 2 = 1 ning y 1 = 1 ja y 2 = 0, järeldati, et vastuseks on paarid x 1, y 1 ja x 2, y 2 (kuid jäeti märkimata samuti võimalikud paarid x 1, y 2 ja x 2, y 1 ). Punktimuutused on tingitud peamiselt ühtlustamisest. Ülesande b) osas võtsime 1 punkti maha, kui polnud vaadeldud mõlemat potentsiaalselt võimalikku juhtu (murdarvulise pikkusega on üks kaatetitest või hüpotenuus). Mõnel juhul võtsime b) osas 1 punkti maha ka siis, kui toodud arutlusest jäi ebaselgeks, mis arvud need ikkagi on, mille summa või vahe on täisarv või mitte-täisarv. Ülesanne 4 Kõige enam levinud veaks oli eeldamine, et kolmnurk ABC on korrapärane. Seetõttu kasutati lahenduses mingit sellist omadust, mis sisuliselt on rombi omadus, s.t. kasutati eeldusena seda, mida oli vaja tõestada. Ülesanne 5 Paljudel juhtudel olid piirkondade hindajad võtnud 1 punkti maha näite puudumise pärast. Selline nõue kehtib küll žürii pakutud lahenduse puhul, kus ei saadud mingit infot kolmnurga teiste külgede pikkuste kohta. Kui aga lahenduses oli leitud c maksimaalne väärtus ja saadud sellest b maksimaalne ja minimaalne väärtus, siis lugesime vastava kolmnurga olemasolu piisavalt ilmseks. Mõnes lahenduses oli jäetud tähele panemata, et tegemist on kolmnurgaga. Kui sellisel juhul oli korralikult tõestatud, et b 1000, siis andsime vastavalt hindamisjuhisele 1 punkti. 5
6 Ülesanne 6 Väga palju oli õigeks loetud puudulikke lahendusi. Näiteks oli mõnes töös vaadeldud vaid ühte võimalikku tahvlite paigutust või üritatud tahvleid ise optimaalselt või minimaalselt paigale panna selgitamata, mis mõttes ja miks esitatud paigutus optimaalne või minimaalne on. Kui oli tõestatud, et tahvleid peab asuma vähemalt 50 kihil, siis andsime 2 punkti, sest ainult sellest, et kihte on 50, ei järeldu veel sugugi, et mingi ruut peab olema kaetud 50-kordselt (teisisõnu: sellest, et 50 hulka on paarikaupa ühisosaga, ei järeldu, et neil kõigil on ühisosa). Tahvlite seadmine paaridesse (küljepikkustega 99 ja 1, 98 ja 2 jne.) ning seejärel kihtide loendamine pole samuti lahendus, sest tahvlite paigutus on seeläbi ette antud ja nagu nimetatud, ainuüksi kihtide arvust 50 ei piisa. Kui seejuures puudus viide tahvlite kattumisele, siis andsime 0 punkti. Kui oli üritatud ülesannet lahendada tahvlite ruutude koguarvu leides ja järeldatud õigesti, et selline idee sihile ei vii, siis andsime 1 punkti, muidu 0. Punkte ei andnud me ka sellisel juhul, kui ruutude koguarvuks oli arvutusvea tõttu saadud suurem arv kui klass (Härmel Nestra, Oleg Petšonkin) Selle ülesande lahendasid peaaegu kõik. Paljudes lahendustes puudub aga kontroll ja ei ole mainitud, et mõlema lahendi korral on esialgse võrrandi murdude nimetajad erinevad nullist. Need tööd said 6 punkti. Paljudes töödes on graafiku peegeldamise järel saadav funktsioon leitud valesti. Need tööd said 2-3 punkti. Õige vastuse eest ilma selgitusteta andsime vastavalt hindamisjuhendile 2 punkti. Kui lisaks oli tehtud joonis, kuhu kirjutatud andmetest võis aimata tehtud arvutusi, siis andsime veel 2 punkti lisaks. Ülesanne 4 Mõned õpilased kasutasid Pythagorase teoreemi asemel trigonomeetrilisi valemeid sellisel juhul aga tekkisid sageli probleemid, mida lahendaja ei suutnud ületada. 6
7 Ülesanne 5 Üllatusena ilmnes, et õpilased tunnevad binoomvalemit paremini kui astmete vahe valemit. Žürii lahendust 1 puhtal kujul ei esinenudki: üks lahendus kasutas nii astmete vahe valemit kui ka binoomvalemit. Seega tuli kõiki töid hinnata žürii lahendusele 2 vastava skeemi põhjal, mida me selle tarvis üldistasime. Paljudes töödes ei olnud binoomvalemit mainitud, vaid oli otse uuritud polünoomi, mis tekib, kui avaldises (n + 1) n sulud avada. Kui oli aru saadud, et tekkiva polünoomi kõik liikmed peale kahe jaguvad n 2 -ga, andsime 2 punkti, s.t. 1 punkti vähem kui otse binoomvalemi põhjal sama tulemuse saamise eest. Selle 1 punkti võrra lugesime sel juhul kallimaks tõestamise, et lineaarliikme kordaja on n. Binoomvalemit teati tihti valesti: arvati, et astendaja n korral on kõigi esimese ja viimase liikme vaheliste liikmete kordajaks n. Niisugused tööd said keskmiselt 4 punkti, sest ei olnud püütudki kuidagi lineaarliikme kordaja väärtust põhjendada ja ülesanne oli ka muidu tegelikust lihtsamaks tehtud. Paljud olid käinud välja idee kasutada induktsiooni, kirjutanud välja baasjuhu ja siis lahenduse katki jätnud või üksikutel juhtudel ka püüdnud edasi minna, kuid eduta. Induktsioon ei vii siin kuhugi ning sellepärast induktsiooniga proovimise eest punkte ei saanud. Ülesanne 6 Vähesed olid teinud algusest lõpuni sarnaselt žürii lahendusele. Suur osa võttis kasutusele hulga muutujaid, mis tähistasid pootsmani, kapteni ja ülejäänud piraatide müntide võtmise kordade arvu, ja koostasid neid sisaldava võrrandi eeldusel, et kapteni ja pootsmani kuhjas on selliste võtmiskordade järel võrdne arv münte. Enamasti jõuti nii ka edukalt sihile. Osaliste lahenduste hindamisel interpreteerisime hindamisskeemi nii, et keskmine 2 punkti on selle eest, kui on näidatud müntide arvude vahede muutumatus modulo 10 ühe võtmiskorra järel. Et sellest tulenevalt jäävad vahed modulo 10 muutumatuks ka suvalise arvu võtmiskordade järel, lugesime 1 punkti vääriliseks osaks hindamisskeemi viimasest 3 punktist. Paljud olid modulo 10 vaatamise asemel püüdnud hinnata kapteni ja pootsmani müntide arvude vahet suuruse järgi. Ka nii on võimalik sihile jõuda tuleb näidata, et see vahe jääb lõpmatusse tsüklisse, milles nulli ei esine kuid reaalselt said niisugused tööd ülimalt 6 punkti, sest põhjendused neis kippusid olema väga segased. Näiteks on tsükli tekkimise tõestamiseks vaja kasutada seda, et kui pootsmanil on vähem münte kui kaptenil, siis müntide võtmise kord jõuab pootsmanini enne kui kaptenini, ja ümberpöördult, nii et nad tõepoolest hakkavad vaheldumisi üksteiselt võtma. See on küll ülesande tingimuste põhjal ilmne, kuid paraku ei olnud üheski töös seda isegi mitte mainitud. Üksjagu lahendajaid oli vaadanud ainult juhtu, kus pootsman üksi võtab kogu aeg teistelt münte, ja ainuüksi selle põhjal teinud järelduse. Niisugused tööd said maksimaalselt 4 punkti. 7
8 12. klass (Emilia Käsper, Indrek Zolk) Üldised märkused Komplekti kolm esimest ülesannet olid jõukohased paljudele lahendajatele. Väga rasketeks osutusid viies ja eriti neljas ülesanne, kuuendas ülesandes oli nii osalisi kui täielikke lahendusi. See ülesanne oli läbivaadatud töödes üldiselt väga hästi lahendatud. Ka hinnatud oli seda ülesannet üsna ühtlaselt. Mõnele tööle andsime punkte juurde, kuna piirkondade hindajad olid meie arvates liiga karmilt karistanud arvutus- või vormistusvigade eest. Arvutusvea eest võtsime maha 1 punkti. Enamik lahendas selle ülesande 7 või 6 punktile. Mõned lahendajad paistsid arvavat, et reaalarvude hulk langeb kokku täisarvude hulgaga ning uurisid näiteks pärast kitsenduse 0 < a 2 saamist ainult väärtusi a = 1 ja a = 2. Leidus ka neid, kes automaatselt leidsid antud ruutfunktsioonide nullkohad ning võrdsustasid need suuruse a leidmiseks omavahel siin peitub vaikimisi tehtud eeldus, et paraboolide puutepunkt asub x-teljel. Selliste tööde korral tuleb kõne alla ka võimalus, et lahendaja tegelikult ei tea joone puutuja mõistet. Ka see ülesanne oli hästi lahendatud. Väga paljud lahendajad kasutasid koosinusteoreemi. Lisaks žürii pakutud lahendustele esines üks põhimõtteliselt erinev lahendus, kus kasutati koordinaatteljestikku ja leiti otsitava nurga koosinus vektorite skalaarkorrutise abil. Mõnes töös andsime punkte juurde, sest vaatamata eksimisele mõnes valemis või arvutusveale leidus neis kasulikke tulemusi, mida piirkondades oli meie arvates alahinnatud. Ülesanne 4 Suur osa lahendajaid pidasid seda ülesannet liiga raskeks ning jätsid lahendamata või piirdusid üldsõnaliste märkustega. Kes suutis seostada asjaolu, et kuue arvu seas on täpselt kaks kolmega jaguvat arvu, suurima ühisteguri mõistega, lahendas ülesande enamasti lõpuni. Mitmed lahendajad arvasid, et korrutis SÜT(a, b)süt(a, c)süt(a, d) on kindlasti arvu a jagaja (samuti ka arvude b, c ja d korral) ning kirjutasid a = x n (n+1) (n+2), b = y n (n+3) (n+4), c = z (n+1) (n+3) (n+5) ja d = w (n+2) (n+4) (n+5), kus x, y, z, w on paarikaupa ühistegurita. 8
9 Selline väide kehtib kindlasti vaid siis, kui kõik korrutatud suurimad ühistegurid on omavahel ühistegurita. Ilmselt pole nad kõik paaritud (muidu oleksid b, c ja d kindlasti paarisarvud, siis aga ei oleks SÜT(b, a)süt(b, c)süt(b, d) arvu b jagaja) seega on täpselt üks neist, olgu see SÜT(a, b), paarisarv. Nüüd on c ja d paaritud arvud ning SÜT(c, d) paaritu. Et SÜT(b, a)süt(b, c)süt(b, d) oleks arvu b jagaja, peaks SÜT(b, c) olema paaritu arv, ning oleme saanud juba neli paaritut suurimat ühistegurit. Niisiis ei saa eelmises lõigus märgitud väitele tuginevad lahendused olla täielikud ja vaatlevad ainult teatavat erijuhtu arvude a, b, c, d valiku mõttes. Selliste lahenduste eest olid erinevad hindajad andnud 0 kuni 7 punkti. Ülesanne 5 Ülesande a) osas võtsid paljud lahendajad sisuliselt eelduseks, et vaadeldav jada on aritmeetiline, ning asusid siis seda tõestama. Erinevate hindajate poolt oli antud selles olukorras 0 kuni 4 punkti. Mõned lahendajad näisid arvavat, et mistahes jada saab olla vaid kas aritmeetiline või geomeetriline. Ülesande b) osas esines kolme liiki lahendusi: ühed, milles kasutati sama võtet nagu a) osas (tõestatava eelduseks võtmist); teised, kus intuitiivselt tunti ära, et antud võrdus on liiga üldine ja sellest ei pruugi järelduda, et tegemist on aritmeetilise jadaga, ning kolmandad, kus oli leitud kontranäide või saadud tulemus, millest kontranäide vahetult tuleneb. Hindamisskeem võimaldas selle osa eest punkte anda vaid viimast liiki lahendustele. Ülesanne 6 Ülesande a) osa oli lahendajatele jõukohane enamikus läbivaadatud töödes. Ka b) osa oli üsna hästi lahendatud, kuigi esines ka umbmääraseid põhjendusi nagu mõni summadest peab tulema positiivne vms. Hindamist ühtlustades oli näha, et töödele, kus õige vastus oli põhjendatud uduse ja argumenteerimata jutuga, anti liiga palju punkte; samas töödele, kus oli saadud mõni kasulik tulemus (näiteks väide, millest ilmselt järeldub, et keskmises ruudus peab olema null), kuid seejärel jätkatud valesti, anti punkte liiga vähe. 9
Eesti LV matemaatikaolümpiaad
Eesti LV matemaatikaolümpiaad 2. veebruar 2008 Piirkonnavoor Kommentaarid Kokkuvõtteks Selleaastast komplekti võib paremini õnnestunuks lugeda kui paari viimase aasta omi. Lõppvooru pääsemise piirid protsentides
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLI täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA III VOOR 6. märts 994. a. Lahendused ja vastused IX klass.. Vastus: a) neljapäev; b) teisipäev, kolmapäev, reede või laupäev. a) Et poiste luiskamise
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραEesti LIV matemaatikaolümpiaad
Eesti LIV matemaatikaolümpiaad 31. märts 007 Lõppvoor 9. klass Lahendused 1. Vastus: 43. Ilmselt ei saa see arv sisaldada numbrit 0. Iga vähemalt kahekohaline nõutud omadusega arv sisaldab paarisnumbrit
Διαβάστε περισσότεραArvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008
Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS VII teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS V teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραKoduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused
Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότερα1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD
1. Reaalarvud 1.1. NATURAAL-, TÄIS- JA RATSIONAALARVUD Arvu mõiste hakkas kujunema aastatuhandeid tagasi, täiustudes ja üldistudes koos inimkonna arenguga. Juba ürgühiskonnas tekkis vajadus teatavaid hulki
Διαβάστε περισσότεραFunktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 7. märtsil 2002. a. IX klass Lahendamisaega on 5 tundi. Iga ülesande õige ja ammendavalt põhjendatud lahendus annab 7 punkti.
Διαβάστε περισσότεραAlgebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel
Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides Magistritöö Raido Paas Juhendaja: Mart Abel Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Ajalooline sissejuhatus iii v 1 Rühmateooria elemente 1 1.1 Substitutsioonide
Διαβάστε περισσότερα4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.
Peatükk 4 Tuletise rakendusi 4.1 Funktsiooni lähendamine. Talori polünoom. Mitmetes matemaatika rakendustes on vaja leida keerulistele funktsioonidele lihtsaid lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότεραKOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD
KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD Teema 3.1 (Õpiku peatükid 1 ja 3) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Kombinatoorika 1 / 31 Loengu kava 1 Tähistusi 2 Kombinatoorsed
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραÜlesannete numbrid on võetud ülesannete kogust L.Lepmann jt. Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika lõpueksamiks valmistumisel Tln Ül.
Ülesannete numbrid on võetud ülesannete kogust L.Lepmann jt. Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika lõpueksamiks valmistumisel Tln.6 I kursus NÄIDISTÖÖ nr.: Astmed.. Arvutada avaldise täpne väärtus. 8 * (,8)
Διαβάστε περισσότεραsin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =
KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS III TRIGONOMEETRIA ) põhiseosed sin α + cos sin cos α =, tanα =, cotα =, cos sin + tan =, tanα cotα = cos ) trigonomeetriliste funktsioonide täpsed väärtused α 5 6 9 sin α cos α
Διαβάστε περισσότερα20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1
κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii
Διαβάστε περισσότεραDEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.
Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka
Διαβάστε περισσότερα1 Reaalarvud ja kompleksarvud Reaalarvud Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju... 5
1. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, 2013-14. 1 Reaalarvud ja kompleksarvud Sisukord 1 Reaalarvud ja kompleksarvud 1 1.1 Reaalarvud................................... 2 1.2 Kompleksarvud.................................
Διαβάστε περισσότερα3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE
3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE 3.1. Loendamise põhireeglid Kombinatoorika on diskreetse matemaatika osa, mis uurib probleeme, kus on tegemist kas diskreetse hulga mingis mõttes eristatavate osahulkadega
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad
Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6
Διαβάστε περισσότεραLisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti
Διαβάστε περισσότερα1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus
Funktsioon, piirväärtus, pidevus. Funktsioon.. Tähistused Arvuhulki tähistatakse üldlevinud viisil: N - naturaalarvude hulk, Z - täisarvude hulk, Q - ratsionaalarvude hulk, R - reaalarvude hulk. Piirkonnaks
Διαβάστε περισσότεραALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan
ALGEBRA I Kevad 2013 Lektor: Valdis Laan Sisukord 1 Maatriksid 5 1.1 Sissejuhatus....................................... 5 1.2 Maatriksi mõiste.................................... 6 1.3 Reaalarvudest ja
Διαβάστε περισσότερα; y ) vektori lõpppunkt, siis
III kusus VEKTOR TASANDIL. JOONE VÕRRAND *laia matemaatika teemad. Vektoi mõiste, -koodinaadid ja pikkus: http://www.allaveelmaa.com/ematejalid/vekto-koodinaadid-pikkus.pdf Vektoite lahutamine: http://allaveelmaa.com/ematejalid/lahutaminenull.pdf
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραVektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria.
Vektor. Joone võrrand. Analüütiline geomeetria. Hele Kiisel, Hugo Treffneri Gümnaasium Analüütilise geomeetria teemad on gümnaasiumi matemaatikakursuses jaotatud kaheks osaks: analüütiline geomeetria tasandil,
Διαβάστε περισσότεραYMM3740 Matemaatilne analüüs II
YMM3740 Matemaatilne analüüs II Gert Tamberg Matemaatikainstituut Tallinna Tehnikaülikool gert.tamberg@ttu.ee http://www.ttu.ee/gert-tamberg G. Tamberg (TTÜ) YMM3740 Matemaatilne analüüs II 1 / 29 Sisu
Διαβάστε περισσότεραAnalüütilise geomeetria praktikum II. L. Tuulmets
Analüütilise geomeetria praktikum II L. Tuulmets Tartu 1985 2 Peatükk 4 Sirge tasandil 1. Sirge tasandil Kui tasandil on antud afiinne reeper, siis iga sirge tasandil on selle reeperi suhtes määratud lineaarvõrrandiga
Διαβάστε περισσότεραKirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA AJALUGU MTMM MTMM
Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Õppejõud: vanemteadur Mart Abel Loenguid: 14 Seminare: 2 Hindamine:
Διαβάστε περισσότεραLOOGIKA ELEMENTE MATEMAATIKAS. GEOMEETRIA AKSIOMAATILISEST ÜLESEHITUSEST. Koostanud Hilja Afanasjeva
LOOGIKA ELEMENTE MATEMAATIKAS. GEOMEETRIA AKSIOMAATILISEST ÜLESEHITUSEST EESSÕNA Koostanud Hilja Afanasjeva Enne selle teema käsitlemist avame mõned materjalist arusaamiseks vajalikud mõisted hulgateooriast.
Διαβάστε περισσότεραMatemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika KLASS 11 TUNDIDE ARV 35
Matemaatika VI kursus Tõenäosus, statistika Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid. Sündmus. Sündmuste liigid. Klassikaline tõenäosus. Geomeetriline tõenäosus. Sündmuste liigid: sõltuvad ja
Διαβάστε περισσότερα6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad
6.6. Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 263 6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 6.6.1 Silindriline paine Kui ristkülikuline plaat on pika ristküliku kujuline
Διαβάστε περισσότεραGeomeetria põhivara. Jan Willemson. 19. mai 2000.a.
Geomeetria põhivara Jan Willemson 19. mai 2000.a. 1 Kolmnurk Kolmnurgas tasub mõelda järgmistest lõikudest ja sirgetest: kõrgused, nurgapoolitajad, välisnurkade poolitajad, külgede keskristsirged, mediaanid,
Διαβάστε περισσότεραVektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise
Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja
Διαβάστε περισσότεραKATEGOORIATEOORIA. Kevad 2010
KTEGOORITEOORI Kevad 2010 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 1 1. Kategooriad 1.1. Hulgateoreetilistest alustest On hästi teada, et kõigi hulkade hulka ei ole olemas. Samas kategooriateoorias sooviks me
Διαβάστε περισσότερα1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud...
Marek Kolk, Tartu Ülikool, 2012 1 Kompleksarvud Tegemist on failiga, kuhu ma olen kogunud enda arvates huvitavat ja esiletõstmist vajavat materjali ning on mõeldud lugeja teadmiste täiendamiseks. Seega
Διαβάστε περισσότεραKEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,
Διαβάστε περισσότεραPunktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist
Loeng 2 Punktide jaotus: kodutööd 15, nädalatestid 5, kontrolltööd 20+20, eksam 40, lisapunktid Kontrolltööd sisaldavad ka testile vastamist P2 - tuleb P1 lahendus T P~Q = { x P(x)~Q(x) = t} = = {x P(x)
Διαβάστε περισσότερα7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85
7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7 Hii-ruut test Üks universaalsemaid ja sagedamini kasutust leidev test on hii-ruut (χ 2 -test, inglise keeles ka chi-square test). Oletame, et sooritataval katsel on k erinevat
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) Õppematerjal TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud E. Mitt TARTU 2003 1. LAUSE MÕISTE Matemaatilise loogika ühe osa - lausearvutuse - põhiliseks
Διαβάστε περισσότεραKitsas matemaatika-3 tundi nädalas
Kitsas matemaatika-3 tundi nädalas Õpitulemused I kursus-arvuhulgad. Avaldised. Võrrand, võrratus. 1) eristab ratsionaal-, irratsionaal- ja reaalarve; 2) eristab võrdust, samasust, võrrandit ja võrratust;
Διαβάστε περισσότεραKRITON Platon. Siin ja edaspidi tõlkija märkused. Toim. Tõlkinud Jaan Unt
KRITON Platon AKADEEMIA, 1/1994 lk 57 71 Tõlkinud Jaan Unt SOKRATES: Miks sa nii vara siin oled, Kriton? Või polegi enam vara? KRITON: On küll. SOKRATES: Ja kui vara siis? KRITON: Alles ahetab. SOKRATES:
Διαβάστε περισσότεραProgrammeerimise eksamiülesannete kogu
TARTU ÜLIKOOL ARVUTITEADUSE INSTITUUT Programmeerimise eksamiülesannete kogu Helle Hein Jüri Kiho Reimo Palm Eno Tõnisson Tartu 2007 Käesoleva õppevahendi väljaandmist on toetanud Eesti Infotehnoloogia
Διαβάστε περισσότεραVeaarvutus ja määramatus
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead................................... 4 3.2 Tehted
Διαβάστε περισσότεραMathematica kasutamine
mathematica_lyhi_help.nb 1 Mathematica kasutamine 1. Sissejuhatus Programmi Mathematica avanemisel pole programmi tuum - Kernel - vaikimisi käivitatud. Kernel on programmi see osa, mis tegelikult teostab
Διαβάστε περισσότερα2. HULGATEOORIA ELEMENTE
2. HULGATEOORIA ELEMENTE 2.1. Hulgad, nende esitusviisid. Alamhulgad Hulga mõiste on matemaatika algmõiste ja seda ei saa def ineerida. Me võime vaid selgitada, kuidas seda abstraktset mõistet endale kujundada.
Διαβάστε περισσότεραJoonis 1. Teist järku aperioodilise lüli ülekandefunktsiooni saab teisendada võnkelüli ülekandefunktsiooni kujul, kui
Ülesnded j lhendused utomtjuhtimisest Ülesnne. Süsteem oosneb hest jdmisi ühendtud erioodilisest lülist, mille jonstndid on 0,08 j 0,5 ning õimendustegurid stlt 0 j 50. Leid süsteemi summrne ülendefuntsioon.
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud
Διαβάστε περισσότεραAritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid
Marek Kolk, Tartu Ülikool Viimati muudetud : 6.. Aritmeetilised ja loogilised operaatorid. Vektor- ja maatriksoperaatorid Aritmeetilised operaatorid Need leiab paletilt "Calculator" ja ei vaja eraldi kommenteerimist.
Διαβάστε περισσότεραElastsusteooria põhivõrrandid,
Peatükk 4 Elastsusteooria põhivõrrandid, nende lahendusmeetodid ja lihtsamad ruumilised ülesanded 113 4.1. Elastsusteooria põhivõrrandid 114 4.1 Elastsusteooria põhivõrrandid 1. Tasakaalu (diferentsiaal)võrrandid
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. VII klass I osa: Lahendamiseks on aega 40 minutit. Sellele lehele kirjuta ainult vastused, lahendamiseks
Διαβάστε περισσότεραKATEGOORIATEOORIA. Kevad 2016
KTEGOORITEOORI Kevad 2016 Loengukonspekt Lektor: Valdis Laan 1 1. Kategooriad 1.1. Hulgateoreetilistest alustest On hästi teada, et kõigi hulkade hulka ei ole olemas. Samas kategooriateoorias sooviks me
Διαβάστε περισσότεραTeaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on
Διαβάστε περισσότεραMateMaatika õhtuõpik
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline
Διαβάστε περισσότεραMitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKAINSTITUUT Dünaamika kodutöö nr. 1 Mitmest lülist koosnea mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine ariant ZZ Lahendusnäide Üliõpilane: Xxx Yyy Üliõpilase kood:
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus. Kinemaatika
Sissejuhatus Enamuse füüsika ülesannete lahendamine taandub tegelikult suhteliselt äikese hulga ideede rakendamisele (öeldu kehtib ka teiste aldkondade, näiteks matemaatika kohta). Seega on aja õppida
Διαβάστε περισσότεραCompress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013
55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi
Διαβάστε περισσότεραExcel Statistilised funktsioonid
Excel2016 - Statistilised funktsioonid Statistilised funktsioonid aitavad meil kiiresti leida kõige väiksemat arvu, keskmist, koguarvu, tühjaks jäänud lahtreid jne jne. Alla on lisatud sellesse gruppi
Διαβάστε περισσότεραEcophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397
Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA KITSA JA LAIA KURSUSE RIIGIEKSAM
Lea Lepmann Tiit Lepmann MATEMAATIKA KITSA JA LAIA KURSUSE RIIGIEKSAM Ülesanded, lahendused, kommentaarid ja soovitused Kõigi käesolevas kogumikus kasutatud riigi- ja katseeksamite ülesannete autoriõigused
Διαβάστε περισσότεραLego Mindstormi roboti programmeerimise juhendmaterjali koostamine
Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Lego Mindstormi roboti programmeerimise juhendmaterjali koostamine Seminaritöö Autor: Raido Parring Juhendaja: Jaagup Kippar Autor:...... 2012 Juhendaja:...... 2012
Διαβάστε περισσότεραIKT vahendite kasutamisest gümnaasiumi matemaatikakursuste õpetamisel
IKT vahendite kasutamisest gümnaasiumi matemaatikakursuste õpetamisel Allar Veelmaa, Loo Keskkool Gümnaasiumi riiklik õppekava 1 (edaspidi GRÕK) järgi võib õpilane valida kitsa ja laia matemaatikakursuse
Διαβάστε περισσότεραAinevaldkond Matemaatika
Ainevaldkond Matemaatika 1 Matemaatikapädevus Matemaatika õpetamise eesmärk gümnaasiumis on matemaatikapädevuse kujundamine, see tähendab suutlikkust tunda matemaatiliste mõistete ja seoste süsteemsust;
Διαβάστε περισσότεραTELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas
TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas 2 Eessõna Kõik sai alguse sellest, et erinevates foorumites küsivad inimesed
Διαβάστε περισσότεραSirgete varraste vääne
1 Peatükk 8 Sirgete varraste vääne 8.1. Sissejuhatus ja lahendusmeetod 8-8.1 Sissejuhatus ja lahendusmeetod Käesoleva loengukonspekti alajaotuses.10. käsitleti väändepingete leidmist ümarvarrastes ja alajaotuses.10.3
Διαβάστε περισσότερα4 T~oenäosuse piirteoreemid Tsentraalne piirteoreem Suurte arvude seadus (Law of Large Numbers)... 32
Sisukord 1 Sündmused ja t~oenäosused 4 1.1 Sündmused................................... 4 1.2 T~oenäosus.................................... 7 1.2.1 T~oenäosuse arvutamise konkreetsed meetodid (üldise
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused klass
217/218. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused 11. 12. klass 1. a) Vee temperatuur ei muutu. (1) b) A gaasiline, B tahke, C vedel Kõik õiged (2), üks õige (1) c) ja d) Joone õige asukoht
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs IV praktikumiülesannete kogu a. kevadsemester
Matemaatiline analüüs IV praktikumiülesannete kogu 4. a. kevadsemester . Alamhulgad ruumis R m. Koonduvad jadad. Tõestage, et ruumis R a) iga kera s.o. ring) U r A) sisaldab ruutu keskpunktiga A = a,b),
Διαβάστε περισσότεραKrüptoloogia II: Sissejuhatus teoreetilisse krüptograafiasse. Ahto Buldas
Krüptoloogia II: Sissejuhatus teoreetilisse krüptograafiasse Ahto Buldas 22. september 2003 2 Sisukord Saateks v 1 Entroopia ja infohulk 1 1.1 Sissejuhatus............................ 1 1.2 Kombinatoorne
Διαβάστε περισσότεραKui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA (kaugõppele). KINEMAATIKA. Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha
Διαβάστε περισσότερα