Treeni targalt! SPORDIRAPORT

Treeni targalt! SPORDIRAPORT

Nimi: Mati Maasikas Sugu: mees Vanus: 39 Kaal (kg): 86 Pikkus (cm): 2 Spordiala: triatlon Sagedus (päeva/nädalas): 6 Kestvus (tundi/nädalas): 18 Treeningperiood: intensiivsed treeningud Treeningute aeg: päeval Kuupäev: 2.6.216 Treeni targalt! Harrastussportlaste terviseuuringu raport "Treeni targalt" on mõeldud sulle, kui tegeled vastupidavusspordiga! Käesolevast spordiraportist saab vastuseid tervist, toitumist ja sportlikku vormi puudutavatele küsimustele. Näiteks selgub, kas sinu keha saab toidust vajalikus koguses valku, kas oled piisavalt treeningute vahel puhanud ja kas sul on risk lihaskrampide tekkeks. "Treeni targalt" võimaldab hinnata ja võrrelda verepilti erinevatel treeningperioodidel, mis aitab sul paremini treeninguid planeerida ja sportlikku vormi ajastada. "Treeni targalt" valmimisse on panustanud üle 12 sportlase, kelle hulka kuulub jooksjaid, jalgrattureid, suusatajaid, sõudjaid ja paljude teiste alade harrastajaid. Sportlaste kaasabil valiti välja spordiraportis käsitletavad teemad. Tähtis teada! Anna vereproov tühja kõhuga! Võid juua vett, kuid ära söö vähemalt 8 tundi enne proovi andmist! Intensiivne treening võib mõjutada analüüside tulemusi. Ära treeni ega võistle vähemalt päev enne proovi andmist! Ära anna vereproovi, kui oled haige (viirushaigus või muu infektsioon) või oled viimase kuu jooksul olnud veredoonoriks! Vereanalüüside tulemusi võivad mõjutada mitmed haigused, ravimid, toidulisandid, rasedus jne. Analüüside tõlgendused võivad nende tegurite tõttu erineda ning kui sul on selles osas kahtlusi, teavita oma perearsti või Qvalitase spetsialisti! Terviseuuringut on soovituslik teha vähemalt kord aastas, et saada põhjalik ülevaade treeningute mõjust tervisele! Spordiraport pole diagnostiline! See ei kinnita ega välista ühtki diagnoosi! Raportis tuvastatud probleemide korral soovitame konsulteerida Qvalitase spetsialisti või oma perearstiga! Uuringus olevad soovitused on sulle teejuhiks ega asenda meditsiinilist teavet. Enne suurte muudatuste tegemist elustiilis, pea kindlasti nõu oma perearsti või Qvalitase spetsialistiga! Spordiraportis vastatakse küsimustele vereanalüüside ning sportlase antud kirjaliku info alusel! Kõik spordiraporti tekstid on koostatud lähtuvalt vastupidavusspordi spetsiifikast ega pruugi anda tõest infot näiteks jõu- ja kiirusalade sportlastele! Spordiraporti soovitused on personaalsed ning koostatud lähtuvalt sinu keha parameetritest! Treeni targalt / Mati Maasikas / 2.6.216 / lk 2

Järeldused Kas sul on probleeme vastupidavusega? Kas sul on risk lihaskrampide tekkeks? Jah, sinu hemoglobiini tase veres on madal. Raud on veres hemoglobiini ja lihasrakkudes müoglobiini koostises, mis on mõlemad seotud hapniku transpordi ja ainevahetusega aeroobse energia tootmisel. Õnneks pole sinu keha rauavaru vähenenud, kuid lisaks rauale on järjepidevaks hemoglobiini tootmiseks vajalikud terve luuüdi, B12 vitamiin (liha, kala, munad, piim) ja foolhape (tsitrusmahlad, rohelised lehtköögiviljad, brokkoli). Külasta Qvalitase spetsialisti, et hinnata, miks vere hemoglobiini tase on madal! Ei, sul pole riski lihaskrampide tekkeks, sest lihaskrampe ennetavate elektrolüütide (magneesiumi ja kaltsiumi) tase veres on normis. Kuna sa pole ka hiljuti tundnud valu, väsimust ega märganud lihasjõu vähenemist, on sinu treeningkoormus optimaalne ja ületreeningut ei esine. Jätka treeningutega samas vaimus! Kui kindel lihas saab siiski liigset koormust või hoiad seda kaua ühes asendis, võib tekkida lihaskramp. Lihaskrampide ennetamiseks joo enne koormust valke, süsivesikuid ja elektrolüüte sisaldav jook ning ära unusta venitusharjutusi! Kas sul on risk luumurdude tekkeks? Kas sinu keha saab piisavalt puhkust? Ei, sinu kehas on piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini, nende normaalne tase on luude jaoks hädavajalik. Kaltsiumi saab piimatoodetest ning D-vitamiini rasvasest kalast (lõhe), maksast (kalamaksaõlist), munakollastest ning viibides päikese käes. Väljas treenimine on eriti kasulik, kuna päikesevalguse abil sünteesitakse D-vitamiini ning liikumine teeb luud tugevaks. Ei, sinu veres on märke ülemäärasest lihaste lagunemisest trauma või ülemäärase pingutuse tõttu. See võib viidata ka vedelikupuudusele, liigsele valgutarbimisele või neeruprobleemidele. Lihaskoe kahjustus on intensiivse ja pikaajalise treeningu tagajärg. Peaksid ületreeningu vältimiseks hindama ja tasakaalustama oma treeningkoormus! Kui treenid sageli, planeeri ka regulaarseid puhkepäevi, et paraneksid treeningul tekkinud lihaskahjustused ja lihased oleks järgmiseks pingutuseks valmis. Kas sa saad toidust piisavalt energiat? Kas sa saad toidust piisavalt valku? Jah, vereanalüüsid näitavad, et saad toidust piisavalt energiat ning sinu keha pole näljas. Samas on võimalik, et sööd rohkem kui vaja, analüüsid seda ei näita. Kui sinu kehakaal püsib stabiilsena, sööd piisavalt. Kui sinu kehakaal tõuseb, peaksid vähendama toiduportsjoni suurust ja tarbima vähem kaloreid. Tervisliku kehakaalu säilitamiseks peab toiduga saadav energia olema tasakaalus energiaga, mida sinu keha kasutab. Jah, kuid tundub, et saad toidust isegi liiga palju valku. Liigne valgutarbimine kurnab sinu neere ja maksa ning võib põhjustada tõsiseid terviseprobleeme. Peaksid oma valgutarbimist vähendama! Sinu päevane valguvajadus on 129 grammi. Konsulteeri Qvalitase spetsialistiga! Treeni targalt / Mati Maasikas / 2.6.216 / lk 3

Järeldused Kas sinu vedelikutasakaal on korras? Kas sinu kehas on põletik? Jah, sinu keha vedelikutasakaal on korras! Keha annab sulle märku, kui peaksid jooma. Joo alati, kui tunned janu! Parim janukustutaja on vesi. Sa ei pea jooma, kui sul pole janu, kuid soovituslik on tarbida vähemalt 1-1, liitrit vett päevas. Treeningu ajal on sinu vedelikuvajadus kõrgem. Väga kuumas või külmas kliimas treenides ole eriti tähelepanelik, et tarbiksid vajalikus koguses vedelikku! Ei, sul ei esine hetkel põletikku. Põletik on osa organismi immuunsüsteemi kaitsevõimest. See mõjutab südame- ja veresoonkonna tervist, vigastuste paranemise kiirust ja külmetushaigustest taastumist. Rohkelt antioksüdante (marjad) ja oomega-rasvhappeid (linaseemned, kalamaksaõli, pähklid) sisaldav toit võib hoida põletikku kontrolli all ning palju suhkruid ja küllastunud rasvhappeid sisaldav toit võib seda soodustada. Ära unusta pärast võistlusi ja treeninguid piisavalt puhata, et sinu immuunsüsteem oleks tugev. Haigustunnuste tekkimisel vähenda kohe oma treeningkoormust ja puhka! Pärast palavikulist haigust võiks teha vähemalt 7-1 päevase treeningpausi. Soovitused Suurenda raua (molluskid, maks, munakollased, pähklid, punane liha), B12 vitamiini (liha, kala, munad, piim) ja foolhappe (tsitrusmahlad, lehtköögiviljad, brokkoli) tarbimist, et soodustada hemoglobiini tootmist! Jätka treeningutega samas vaimus! Lihaskrampide ennetamiseks joo enne koormust valke, süsivesikuid ja elektrolüüte (kaltsium, magneesium) sisaldav jook ning ära unusta venitusharjutusi! Tervisliku kaltsiumi ja D-vitamiini taseme säilitamiseks tarbi piimatooteid, rasvast kala (lõhe), maksa (kalamaksaõli), munakollaseid! Vähenda oma valgutarbimist, kuid söö vähemalt 129 grammi valku (piimatooted, munad, liha, kana, kala ja kaunviljad) päevas! Tarbi vähemalt 1-1, liitrit vett päevas! Joo alati, kui tunned janu! Väga kuumas või külmas kliimas treenides ole eriti tähelepanelik, et tarbiksid vajalikus koguses vedelikku! Söö rohkelt antioksüdante ja oomega-rasvhappeid sisaldavat toitu. Ära unusta pärast võistlusi ja treeninguid piisavalt puhata, et sinu immuunsüsteem oleks tugev! Hinda ja tasakaalusta oma treeningkoormust! Planeeri regulaarseid puhkepäevi, et treeningul tekkinud lihaskahjustused jõuaksid paraneda! Pöördu Qvalitase spetsialisti poole! Jälgi, et toidust saadav energia oleks tasakaalus energiaga, mida sinu keha kasutab. Treeni targalt / Mati Maasikas / 2.6.216 / lk 4

Vastupidavus Erütrotsüüdid 7. 4.6 4.6 2. 4.4-.4 x1 12 /l.6 Erütrotsüüdid on vererakud, mis sisaldavad hemoglobiini, milles leiduv raud annab verele punase värvuse. Erütrotsüütide hulk tõuseb vedelikupuuduse, stressi ning ka kõrgmäestikus viibimise korral, et hõredast õhust paremini hapnikku omastada. Nende hulk langeb aneemia ja mitmete teiste haiguste puhul. Hemoglobiin 136-163 g/l 2 13 14 1 3 Hemoglobiin seob hapnikku kopsudest ja transpordib seda edasi kudedesse. Tugev treenitus suurendab oluliselt hemoglobiini hulka. Rohkem hemoglobiini moodustub ka kõrgmäestikus viibimisel. Kõrged väärtused viitavad vere paksenemisele, madalad väärtused aneemiale. Aneemia teket võivad põhjustada muuhulgas raua ja mõnede vitamiinide puudus, verekaotus, vereloomehaigused ja neerukahjustus. Hematokrit 4 2 4 4 4- % Hematokrit näitab, kui suure osa verest moodustavad erütrotsüüdid. Hematokrit tõuseb kui erütrotsüütide hulk suureneb või vereplasma hulk väheneb, olles abiks seega keha vedelikutasakaalu, põletike, toitainete puuduse ja aneemia hindamisel. Ferritiin 2 3-4 μg/l 21 2 14 Ferritiin näitab organismi rauavarusid. Madalad väärtused viitavad rauavaegusele või vähesusele. Rauapuuduse korral langeb ferritiini tase juba varakult enne aneemia kujunemist. Kuna ferritiini tase tõuseb kiiresti põletike korral, pole põletiku perioodil rauavarude hindamine adekvaatne. Lisaks põhjustab ferritiini tõusu eelnev rauarohke toidu söömine. Raua liig on organismile kahjulik, põhjustades liigeste valulikkust, allergiat, maksakahjustust ja teisi haigusseisundeid. Treeni targalt / Mati Maasikas / 2.6.216 / lk

Lihaskond ja luustik Kaltsium 2.2-2. mmol/l 4 2.4 2.1 2.3 2 Kaltsium on mineraal, mida säilitatakse 99% luudes ning 1% teistes kudedes, sealhulgas veres. Kaltsium on oluline luude ja hammaste ehituses ning vajalik lihaste kokkutõmbel, närvisignaalide edastamisel ja vere hüübimisel. Madalad väärtused võivad ilmneda vitamiin D ja magneesiumi puudusel ning soodustavad lihaskrampide ja -valude teket, luude hõrenemist ja hammaste lagunemist. Kõrged väärtused võivad viidata kõrvalkilpnäärme probleemidele. Vitamiin D 7.1-2 nmol/l 4 2 16 99 7 Vitamiin D normaalne tase toetab immuunsüsteemi tööd ning valgusünteesi lihastes, mõjutades seega lihasmassi, jõudu, koordinatsiooni ja vastupidavust. Vitamiin D on luude tervise seisukohast sama oluline kui kaltsium. Madalate väärtuste korral on häirunud kaltsiumi ja fosfori imendumine seedetraktis, mis mõjutab omakorda luutihedust ning luud võivad muutuda hapraks. Magneesium.7-1. mmol/l 2 1.3.9 1. Magneesium on vajalik lihaste ja närvisüsteemi normaalses talitluses, süsivesikute ainevahetuses ja valkude sünteesis. Lisaks aitab magneesium hoida luud tugevad, toetab immuunsüsteemi, lõõgastab veresooni ja aitab reguleerida südamelöökide sagedust. Madal tase võib soodustada lihaskrampide ja -nõrkuse teket ning kaltsiumi eraldumist luudest, kõrged väärtused viitavad neeruprobleemidele. Treeni targalt / Mati Maasikas / 2.6.216 / lk 6

Treeningkoormus Kreatiini kinaas 1 7 9 39-38 U/l 8 Kreatiini kinaasi leidub peamiselt skeletilihastes ja südamelihases. Kõrgenenud väärtused veres võivad olla põhjustatud muuhulgas lihastraumadest, krampidest või liiga suurest lihaskoormusest. Kreatiini kinaasi kasutatakse treeningkoormuse ja treeningujärgse taastumise jälgimisel. Madal väärtus peegeldab kõhnumisest tingitud lihasmassi vähenemist ja on seotud paljude haigustega. Uurea 1 7 3.2-7.3 mmol/l 9 Uurea kõrge tase võib viidata keha vedelikupuudusele, liiga valgurikkale dieedile, lihaskonna kahjustusele aga ka neeruhaigustele ja seedetrakti verejooksule. Kui maks ei tooda piisavalt valku või järgitakse valguvaest ja süsivesikuterohket dieeti, uurea väärtus langeb. Vedelikutasakaal Kaalium 3.-.1 mmol/l 7. 3.7 3.8 3.8 2. Kaalium on oluline närvisüsteemi töös ning lihaste kokkutõmbel. Muutused kaaliumi tasemes mõjutavad lihaste ja närvide tööd ka südamelihases- madal tase võib põhjustada südame rütmihäireid, kõrge tase aga vähendab südamelihase aktiivsust. Vedelikupuudus, stress, kõhulahtisus ja suurenenud higistamine on levinud põhjused, miks kaaliumi tase on madal. Naatrium 2 13 12 136-14 mmol/l 14 Naatriumi hulk kehas on tugevalt seotud vedeliku hulgaga kehas. Koos kaaliumiga osaleb naatrium keha happe-aluse ja vedelikutasakaalu reguleerimises. Oksendamine, higistamine, kõhulahtisus, haigused, tursed, vedeliku- 1 puudus, rohke/vähene keedusoola kasutamine mõjutavad naatriumi taset. Treeni targalt / Mati Maasikas / 2.6.216 / lk 7

Toitumine Glükohemoglobiin 4-6 % Glükohemoglobiin on hemoglobiin, kuhu on lisatud 1 suhkrujääk. Glükohemoglobiini tase peegeldab viimase 2-3 kuu keskmist veresuhkru (glükoosi) taset ning tema väärtust ei mõjuta kehaline aktiivsus, glükoositaseme.4 4 kõikumine ega hiljutine glükoosi manustamine. Kui glükohemoglobiini hulk veres on kõrge, esineb probleeme veresuhkru taseme reguleerimisel. Üldkolesterool 1 4 3.4-6.9 mmol/l 4.2 Kolesterool on oluline komponent rakuseintes, andes neile vormi. Kolesterooli sünteesitakse maksas ja ligi 3% kolesteroolist saadakse toiduga. Kõrgenenud kolesterooli tase võib viia südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeni. Madalad väärtused põhjustavad vitamiin D puudust ja erütrotsüütide lagunemist. Üldvalk 1 71 6 7 64-83 g/l Üldvalk on kompleks prealbumiinist, albumiinist ja globuliinist. Kõrgenenud väärtus viitab vedelikupuudusele või põletikule, madal väärtus aga nälgimisele, toitainete imendumishäiretele, verejooksule, maksa- või neeruhaigustele. Kreatiniin 62-16 μmol/l 2 123 11 1 1 Kreatiniin on lihaste ainevahetuse lõpp-produkt, mis tekib lihaskontraktsioonil osalevast kreatiinist. Kreatiniini tase sõltub suuresti lihasmassi suurusest ja valgu kogusest dieedis. Kõrged kreatiniini väärtused viitavad valgu liigtarbimisele, rohkele füüsilisele koorumusele või neerukahjustusele, madalad väärtused aga vähesele lihasmassile. Treeni targalt / Mati Maasikas / 2.6.216 / lk 8

Põletik C-reaktiivne valk 1 7 - mg/l C-reaktiivne valk on põletikunäitaja. Hiljuti põetud või hetkel eksisteeriv haigusseisund, koevigastus või infektsioon tõstab C-reaktiivse valgu taset hüppeliselt. See vabastatakse vereringesse tundide jooksul pärast põletiku 3 4 teket. Kui põletik on taandunud, langeb kiiresti ka C- reaktiivse valgu tase. Leukotsüüdid 4.-1.4 x1 9 /l 1 1 4.8.6 4.3 Leukotsüüdid on osa keha immuunsüsteemist, mis aitavad võidelda infektsioonidega. Kõrged väärtused viitavad põletikulistele või allergilistele reaktsioonidele ja stressiseisundile. Kui tekib põletik, asuvad leukotsüüdid rünnakule ja hävitavad kahjulikud bakterid või viirusosakesed, kes seda põhjustavad. Madalad väärtused võivad viidata vereloomehaigustele ja põhjustavad organismi kaitsevõime languse. Trombotsüüdid 1-4 x1 9 /l 21 224 2 16 Trombotsüüdid osalevad hüübimisprotsessis. Kui neid on liiga vähe tekivad verejooksud (ka ninaverejooks) tavalisest kergemini ja kestavad kauem. Trombotsüütide tase võib väheneda teatud viirus-, maksa-, vereloome- ja autoimmuunhaiguste korral. Nende väga kõrge tase viitab vereloomehaigusele või bakteriaalsele infektsioonile, millega kaasneb suurenenud trombioht. Treeni targalt / Mati Maasikas / 2.6.216 / lk 9

Lõunane toitumine Enne koormust Intensiivne koormus: Söö sama päeva hommikul 2-3 grammi süsivesikuid sisaldav, kuid rasva-, valgu- ja kiudainetevaene hommikusöök. Joo hommikusöögi ajal -6 ml vedelikku, näiteks spordijooki! Kuumas kliimas joo 3 minutit enne starti lisaks 3-4 ml vedelikku! Püüa 1-4 minutit enne koormust vältida süsivesikute tarbimist! See võib põhjustada kiiret väsimist. Koormuse ajal Koormus alla 6 minuti: Süsivesikute tarbimine pole vajalik, kuid janu korral joo vett või spordijooki! Koormus üle 6 minuti: Tarbi igas tunnis vähemalt 3 grammi süsivesikuid, et saada piisavalt energiat ja säilitada vajalikku kiirust! Joo iga 1-3 minuti järel 172 ml spordijooki. Külmas kliimas on parim süsivesikuteallikas 6-8% ja kuumas kliimas 3-6% süsivesikusisaldusega spordijook! 3 grammi süsivesikuid sisaldavad näiteks: 2 ml puuviljamahla 2 keskmist puuvilja või 1 suur banaan 1/3 portsjonit kuivatatud puuvilja 4- g šokolaadi 3 supilusikat mett või moosi Pärast koormust Intensiivne koormus: Söö tasakaalustatud toitu! Sinu lihaste glükogeenivarud taastuvad enamasti 24-48 tunni jooksul. Joo 2-3 tunni jooksul pärast koormust väiksete kogustena 1, liitrit vedelikku iga koormusel kaotatud kehakaalu kg kohta! Tihe treening- ja võistlusgraafik: Tarbi 3 minuti jooksul pärast koormust 26 grammi süsivesikuid ja 1-1 grammi valku. 1 grammi valku sisaldavad näiteks: 2 väikesest muna 3 ml lehmapiima 3 g juustu 2 g jogurtit 3- g liha, kana või kala 4 viilu leiba 9 g hommikusöögihelbeid 2 portsjonit keedetud pastat 3 portsjonit keedetud riisi 6 g pähkleid ja seemneid 12 g tofut 1 g läätsi 2 g ube 1 ml puuviljasmuutit Treeni targalt / Mati Maasikas / 2.6.216 / lk 1

Mida peaksid teadma toitumisest? Tasakaalustatud toitumine Vastupidavussportlased võiksid 6% toiduenergiast saada süsivesikutest, 2% rasvadest ja 1% valkudest. Süsivesikud Head süsivesikute allikad on näiteks täisteraleib, kartulid, riis, kaera- ja nisuhelbed, müsli, teravilja- ja pastatooted, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi ja kuivatatud puuvili. Valgud Head valguallikad on näiteks piimatooted (kohupiim, piim, jogurt, juust), kala (tursk, lest, tuunikala, heeringas, forell), liha (kana-, lamba-, veise- ja sealiha), munavalge, kaunviljad (herned, oad, sojaoad), leib, teraviljahelbed ja riis. Sobivad valguallikad koormusjärgseks taastumiseks tiheda treening- ja võistlusgraafiku ajal on taastusjoogid, energiabatoonid, piim, jogurt ja kohupiim. Kiudained Kiudained on vajalikud seedimisprotsesside toimumiseks. Head kiudainete allikad on näiteks juur- ja puuviljad, kaunviljad, täisteratooted ja pähklid. Spordijook Spordijooki kasutatakse keha veetasakaalu säilitamiseks ja energiavarude täiendamiseks koormusel ning taastumise kiirendamiseks koormusjärgselt. Spordijoogi olulisemad koostisosad on vesi, elektrolüüdid (kaalium, magneesium, kaltsium) ja süsivesikud, kuid spordijookides võib olla ka veeslahustuvaid vitamiine. Rasvad Sportlase päevasest toiduenergiast võiks maksimaalselt 1% tulla küllastunud rasvhapetest (liha, piimatooted, või, juust), 1-1% monoküllastumata rasvhapetest (oliivi-ja seesamiõli) ja -1% polüküllastumata rasvhapetest (merekala). Kui palju energiat sinu keha vajab? Põhienergia vajadus Sinu keha vajab 24 tunni jooksul täielikus puhkeolekus 1972 kcal energiat. See on sinu põhienergia vajadus. Nii palju kaloreid on vaja kehas ainuüksi elutähtsate funktsioonide toimimiseks, kui lamaksid terve ööpäeva voodis ilma liigutamata, söömata jne. Elustiilist sõltuv energiavajadus Kalorihulk, mida keha vajab kõigiks muudeks tegevusteks, sõltub sinu elustiilist. Sinu elustiilist sõltuva lisanenergia ning põhienergia vajadus on kokku 4733 kcal. Koguenergia vajadus Sinu koguenergia vajadus on sõltuv põhienergia vajadusest, elustiilist ja lisategevustest. Täielik ööpäevas kulutatavate kalorite hulk sõltub sellest, kui kaua, kui intensiivselt ning millist tüüpi treeninguid sa teed. Leia tabelist oma treeninguid kõige täpsemalt kirjeldav number, liida see eelnevalt arvutatud kalorihulgale ning saad teada oma koguenergia vajaduse! Energy spent (kcal per hour) Ujumine, rinnuli 1 h 9 Aerutamine, sõudmine 6,-9, km/h 6 Purjetamine, purjelauasõit, jääpurjetamine 1 h 2 Krossijooks 1 h 8 Jooksmine 1 km/h 9 Trepijooks 1 min 3 Rattasõit 19-22 km/h 7 Mägirattasõit, BMX 1 h 7 Murdmaasuusatamine 6,-8 km/h 6 Orienteerumine 1 h 8 Rulluisutamine 1 h 6 Treeni targalt / Mati Maasikas / 2.6.216 / lk 11

Analüüside tulemused normis normist väljas Sportlase info Nimi Mati Maasikas Sugu mees Vanus 39 Kaal (kg) 86 Pikkus (cm) 2 Spordiala triatlon Sagedus (päeva/nädalas) 6 Kestvus (tundi/nädalas) 18 Treeningperiood intensiivsed treeningud Kuupäev 2.6.216 Vastupidavus Tulemus Referentsväärtus Erütrotsüüdid.6 4.4-.4 x1 12 /l Hemoglobiin 3 136-163 g/l HCT 4 4- % MCV 8 82-98 fl MCH 32 27-32 pg MCHC 3 32-36 g/l RDW 14.9 11.6-14.8 % Ferritiin 2 3-4 μg/l Lihaskond ja luustik Vitamiin D 99 7.1-2 nmol/l Kaltsium 2.3 2.2-2. mmol/l Magneesium.9.7-1. mmol/l Toitumine Üldkolesterool 4.2 3.4-6.9 mmol/l Üldvalk 7 64-83 g/l Kreatiniin 11 62-16 μmol/l HbA1c.4 4-6 % Treeningkoormus Uurea 9 3.2-7.3 mmol/l Kreatiini kinaas 8 39-38 U/l Vedelikutasakaal Kaalium 3.8 3.-.1 mmol/l Naatrium 14 136-14 mmol/l Põletik C-reaktiivne valk 4 - mg/l Leukotsüüdid.6 4.-1.4 x1 9 /l Neutrofiilid 6 1.8-7. x1 9 /l Lümfotsüüdid 2 1-3. x1 9 /l Monotsüüdid.21.2-1 x1 9 /l Eosinofiilid.2 -.4 x1 9 /l Basofiilid.1 -.1 x1 9 /l Neutrofiilid % 3 4-8 % Lümfotsüüdid % 3 1-4 % Monotsüüdid % 7 2-1 % Eosinofiilid % 6.-6 % Basofiilid %.2-1. % Trombotsüüdid 224 1-4 x1 9 /l Treeni targalt / Mati Maasikas / 2.6.216 / lk 12