RÖNTGENOLOOGIA X-KIIRED AVASTAS 1895 a.oktoobri lõpus WÜRTZBURGI ÜLIKOOLI PROFESSOR WILHELM CONRAD RÖNTGEN

Σχετικά έγγραφα
9. AM ja FM detektorid

Mitteioniseerivad Ioniseerivad neeldudes tekitavad neeldudes ioniseerivad

Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse

Kujutise saamine MAGNETRESONANTSTOMOGRAAFIAS (MRT) Magnetic Resonance Imaging - MRI

Geomeetrilised vektorid

Funktsiooni diferentsiaal

PLASTSED DEFORMATSIOONID

Lokaalsed ekstreemumid

Graafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid

Energiabilanss netoenergiavajadus

HAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2

Vektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale

Radiobioloogia ja kiirguskaitse Sissejuhatus radiobioloogiasse

Kompleksarvu algebraline kuju

Fotomeetria. Laineoptika

KIIRGUS, INIMESED JA KESKKOND.... ülevaade ioniseerivast kiirgusest, selle mõjudest, kasutamisest ja ohutu kasutamise tagamise meetmetest

ITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA

Sild, mis ühendab uurimistööd tänapäeva füüsikas ja ettevõtlust nanotehnoloogias. Kvantfüüsika

Ecophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397

TARTU ÜLIKOOL LOTE FI KOOLIFÜÜSIKA KESKUS

Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused

Infrapunane Spektroskoopia

Kineetiline ja potentsiaalne energia

KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS

Sissejuhatus MRT angiograafiasse. Sven Telliskivi

Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016

HULGATEOORIA ELEMENTE

28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.

Ruumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule

1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.

TMR praktikum. Teooria: Aatomituuma varjestatus

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE

III osa: Elektromagnetlained Füüsika IV Elektrodünaamika

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.

Ehitusmehaanika harjutus

MEHAANIKA. s t. kogu. kogu. s t

Geoloogilised uuringud ja nende keskkonnamõju. Erki Niitlaan

kasutada kõrge sagedusega raadiolaineid (otsenähtav) parema täpsuse jaoks, kuid paratamatult piiratud distants.

Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 15. november a.

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks

SPEKTROSKOOPIA ALUSED LOFY ja LOFY Valter Kiisk ( )

AATOMI EHITUS KEEMILINE SIDE

Andmeanalüüs molekulaarbioloogias

T~oestatavalt korrektne transleerimine

TARTU ÜLIKOOL Teaduskool. Võnkumised ja lained. Koostanud Henn Voolaid

Kordamine 2. osa Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis. FÜÜSIKA 8. KLASSILE

Ecophon Square 43 LED

17.1 Üldisi põhimõtteid ja mõisteid Retseptorrakkude omadused

Jätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV

Αλληλεπίδραση ακτίνων-χ με την ύλη

Meditsiinidiagnostikas kasutatava ultraheli mõistetest.

9 kl füüsika. Q= cm(t 2 t 1 ) või Q= cmδt Q=λ m Q=Lm. J džaul 1J= 1Nm

+32 lk. Sissejuhatus fotograafiasse. Esimene osa

TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas

5. TUGEVUSARVUTUSED PAINDELE

ORGAANILINE KEEMIA I osa

SISSEJUHATUS TEADVUSETEADUSESSE. Teema on niivõrd põnev ja huvitav, JAAN ARU TALIS BACHMANN

Teaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults

Pakendi infoleht: teave kasutajale. Calcigran Forte D Lemon, 500 mg/800 RÜ närimistabletid kaltsium/kolekaltsiferool (D 3 -vitamiin)

Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus

Κατευθυντήριες Οδηγίες για την εκτέλεση υπερηχογραφήματος ρουτίνας εμβρύου δευτέρου τριμήνου

F l 12. TRANSPORDINÄHTUSED JA BIOENERGEETIKA ALUSED

MOSFET tööpõhimõte. MOS diood. Tsoonipilt. MOS diood Tüüpiline metall-oksiid-pooljuht (MOS) diood omab sellist struktuuri

PAKENDI INFOLEHT: INFORMATSIOON KASUTAJALE. Moxogamma 0,2 mg, õhukese polümeerikattega tabletid Moksonidiin

I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt?

ISC0100 KÜBERELEKTROONIKA

Põhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika

2017/2018. õa keemiaolümpiaadi lõppvooru ülesannete lahendused klass

Füüsika täiendusõpe YFR0080

Ainete soojusjuhtivused

E-kursuse "Torujupist raketini: sissejuhatus tehnoloogiateadustesse" materjalid

3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA

Compress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013

Kontekstivabad keeled

K o Na o Cl o. K i Na i Cl i

RF võimendite parameetrid

Pakendi infoleht: teave patsiendile

INFRAPUNASPEKTROSKOOPIA

Veaarvutus ja määramatus

ΔΗΜΟΤΙΚΕΣ ΕΚΛΟΓΕΣ 18/5/2014 ΑΚΥΡΑ

Eessõna 7 Maa atmosfäär 11 Pilvede olemus, tekkimine ja tähtsus 16 Pilvede klassifitseerimine, süstemaatika ja omavahelised seosed 26

2 Hüdraulika teoreetilised alused 2.1 Füüsikalised suurused

Eesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad

λ ). Seetõttu on tsoonide mõju paarikaupa vastastikku

Põhivara aines LOFY Füüsika ja tehnika

Lexical-Functional Grammar

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA

TARTU ÜLIKOOL. Teaduskool. Magnetism. Koostanud Urmo Visk

Metalli-pooljuhi kontakt (Schottky barjäär) Metalli-pooljuhi kontakt (Schottky barjäär) Metalli-pooljuhi kontakt (Schottky barjäär)

+32 lk. Teine osa: loodusfoto

Arvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008

Põhivara aines LOFY Füüsikaline maailmapilt

KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II

Koormus 14,4k. Joon

Geomeetriast Einsteini gravitatsiooniteooriani ja sealt edasi

MUDELLENNUKI TASAKAAL JA PÜSIVUS

Põhivara aines Füüsika ja tehnika

1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud...

1. Mida nimetatakse energiaks ning milliseid energia liike tunnete? Energia on suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Liigid: mehaaniline

Transcript:

RÖNTGENOLOOGIA X-KIIRED AVASTAS 1895 a.oktoobri lõpus WÜRTZBURGI ÜLIKOOLI PROFESSOR WILHELM CONRAD RÖNTGEN RÖNTGENKIIRGUS RÖNTGENAPARATUUR RÖNTGENUURINGUD KIIRGUSKAITSE TARTU ÜLIKOOLIS SAADI ESIMENE RÖNTGENIPILT 1896 a.jaanuaris RÖNTGENIKIIRED ON ELEKTROMAGNETILISED LAINED ( NAGU VALGUS-, SOOJUS- JA RAADIOLAINED ) LEVIMISKIIRUS C = 3 X 10 8 m/s LAINEPIKKUS λ = 10-9 m - nanomeeter 10-9, ängstrom Å 10-10 RÖNTGENIKIIRED λ -ga 10-9 m (10 Å) KUNI 10 14 m (0.0001 Å) SAGEDUS TÄISVÕNGETE ARV 1 sekundis 1 Hertz = 1 täisvõnge 1 s-s Sagedus Lainepikkus f = 5 Hz f = 5 MHz M = miljon RÖNTGENIKIIRED ELEKTROMAGNETILISTE LAINETE SPEKTER Lainelisust saab tõestada difraktsiooniga - lained saavad välja tuua vaid detaile, mis on suuremad lainepikkusest kasutatakse mikroskoopiliste struktuuride uurimisel Diagnostilises radioloogias pole röntgenkiirte lainelisus oluline Lainete üliväikeste mõõtmete tõttu võimegi rääkida kiirtest RÖNTGENIKIIRED LIIGUVAD ENERGIAKOGUMIKE -FOOTONITENA FOOTONI ENERGIA ON VÕRDELINE f -GA ( E = h x f E-energia joulides, h -Planck`i konstant ) DIAGNOSTILISES RADIOLOOGIAS ESINEVAD FOOTONENERGIAD 15 kev - 150 kev ( k =10 3 ) RÖNTGENIKIIRED VÕIVAD LÄBIDA KUDESID - NEIL ON ENERGIAT ROHKEM, KUI NÄHTAVAL VALGUSEL VÕI ULTRAVIOLETTKIIRTEL ENERGIAHULK ÜLETAB ELEKTRONIDE SIDUMISJÕUDE RÖNTGENKIIRE LIIKUMISTEEL VÕIVAD TEKKIDA MUUTUSED AATOMITE ELEKTRONSTRUKTUURIS JA KATKEDA MOLEKULIDEVAHELISED SIDEMED BIOLOOGILINE TOIME!!! 1

RÖNTGENITORU röntgenikiirte allikas VAAKUMTORU ELEKTROODID : KATOOD VOLFRAMTRAAT, seda kuumutatakse t o ca 2000 0 C PÖÖRD ANOOD (3000 P/MIN) - SULAMIST 3400 C VOLFRAM, VIIMASEL AJAL GRAFIIT HEA SOOJUSMAHUTAVUS 99% ENERGIAST MUUTUB SOOJUSEKS ELEKTRONIDE MASSILINE SUUNDUMINE KATOODILT (neg) ANOODILE (pos) SEDA SOODUSTAVAD : KÕRGEPINGE ALALISVOOL 15 kv - 150 Kv KATOODI JA ANOODI VAHEL TEKITAB ELEKTRONIDELE TÕMBEJÕU ANOODILE kv-sõltub elektronide kineetiline energia ja saadava röntgenkiirguse footonenergia KÕRGE t KATOODIL - elavdab aatomite liikumist, soodustab elektronide lahkumist anoodilt nõrgestades sidumisjõude - t -st sõltub katoodilt lahkuvate elektronide hulk ja saadav röntgenkiirguse hulk, t reguleeritakse katoodi küttevooluga ma VAAKUM (hõlbustab elektronide kadudeta liikumist katoodilt anoodile RÖNTGENIKIIRTE TEKE 1. PIDURDUSKIIRGUS ANOODIMATERJALIS KALDUB ELEKTRON TUUMA MÕJUL TEELT, PIDURDUB, ERITAB OSA OMA ENERGIAST RÖNTGENKIIRGUSENA SUUREMA KINEETILISE ENERGIAGA ELEKTRONID JÕUAVAD TUUMALE LÄHEMALE JA ANNAVAD SUUREMA ENERGIAGA KIIRGUSE 2. ISELOOMULIK KIIRGUS ca 1/4 RÖNTGENIKIIRGUSEST ELEKTRON PAISKAB ANOODI AATOMIST VÄLJA SEESMISE KIHI ELEKTRONI KAUGEMA KIHI ELEKTRON TÄIDAB AUGU KIHTIDE ENERGIAVAHE ERALDUB VAID ANTUD ELEMENDILE ISELOOMULIKU λ -ga ( ehk f-ga ehk footonenergiaga) KIIRGUSENA anoodi materjali aatomnumber z oluline RÖNTGENIKIIRED VÕIVAD... tekkiv kiirgus levib igas suunas DIAFRAGMA - piirab kiirgusvälja ja märgistab valgusväljaga 1. LÄBIDA KEHA KADUDETA - SATUB FILMILE, EKRAANILE 2. NEELDUDA KEHAS TÄIELIKULT VARJUSTUS PILDIL 3. OSALISELT NEELDUDA JA MUUTA LIIKUMISSUUNDA HAJUKIIRGUS S.O.COMPTONI EFEKT : 1. KUJUTIS HALVENEB 2. PERSONALI KIIRITUS 2

IONISEERIV KIIRGUS RÖNTGENKIIRED PÕHJUSTAVAD IONISATSIOONI - aatomist eraldub elektron(id) TEKKIV IOONIPAAR - ERALDUNUD ELEKTRON JA POSITIIVSE LAENGUGA AATOM ON KEEMILISELT REAKTIIVSED BIOEFEKT HAJUKIIRTE FILTER RÖNTGENOGRAAFIAL ESINEB ALATI HAJUKIIRGUS SEDA VÄHENDAB HAJUKIIRTE FILTER PLIILAMELLID SUUNDA MUUTNUD (HAJUNUD) KIIRED NEELDUVAD LAMELLIDES EKSPOSITSIOONI ( kv, mas ) KONTROLL KÕRGEPINGE GENERAATOR - TRANSFORMAATOR, TÜÜRITUNA JUHTEPULDIST KINDLUSTAB VAJALIKU KESTVUSEGA JA KV GA KÕRGEPINGE ÜLESVÕTTEAUTOMAATIKA KINDLUSTAB OPTIMAALSED kv, mas kv kiirguse footonenergia ( läbitungivusvõime ) mas kiirguse hulk RÖNTGENKUJUTISE TEKE ERINEVA SUURUSE JA TIHEDUSEGA KUDEDES ON KIIRGUS NEELDUMINE ERINEV KEHA LÄBINUD KIIRGUS ON HETEROGEENNE RÖNTGENKUJUTISE TEKE EKRAANIL - LÄBIVALGUSTUS E. FLUOROSKOOPIA KUJUTIS FLUORESTSEERIVAL (HELENDAVAL ) EKRAANIL SEDA HELEDAM, MIDA ROHKEM SATUB SELLELE RÖNTGENKIIRI ( VÄIKSEMA TIHEDUSEGA KUDE ON HELEDAM ) FLUOROSKOOPIA PIMENDATUD RUUMIS on tänaseks ajalugu TIHE KUDE ON EKRAANIL TUME - VARJUSTUS 3

RÖNTGENIAPARAAT- KAASAEGNE LÄBIVALGUSTUSAPARAAT ELEKTRONOPTILISE VÕIMENDIGA SÖÖGITORU, MAO, SOOLESTIKU LÄBIVALGUSTUS RINDKERE LÄBIVALGUSTUS RÖNTGENKUJUTISE TEKE FILMIL - RÖNTGENOGRAAFIA SARNASELT NÄHTAVALE VALGUSELE PÕHJUSTAB RÖNTGENKIIRGUS RÖNTGENFILMI TUMENEMISE ET VÄHENDADA KIIRGUSDOOSI: ON RÖNTGENFILM KAHEPOOLSE EMULSIOONIGA KASUTATAKSE TUGEVDUSEKRAANE (HELENDAVAD KIIRGUSE MÕJUL) VALGUSTUNDLIKUL FILMIL TEKIB NEGATIIVKUJUTIS - VARJUSTUS (TIHEDAM KUDE) ON HELEDAM ( võrdle fluoroskoopiaga! ) MÜELOGRAAFIA MENETLUS RADIOLOOGIA KUJUTISE LAHUTUSVÕIME RUUMILINE LAHUTUSVÕIME IDEAALNE KUJUTIS NÄHTAVAD ON VÄIKSED DETAILID! RÖNTGENFILMIL ON HEA RUUMILINE LAHUTUSVÕIME, KUI ON TEGEMIST SUURE ERINEVUSEGA KUDEDE TIHEDUSES NT. MAMMOGRAAFIAL VÕIB NÄHA MIKROKALTSIFIKAATE ca 0,1 mm, HÄSTI ON NÄHTAVAD VÄIKSED METALLITÜKID ORGANISMIS, KUID VÄIKSED METASTAASE ( nt. 2 4 mm ) KOPSUPILDIL EI ERISTA KONTRASTI LAHUTUSVÕIME IDEAALNE KUJUTIS NÄHTAVAD VÄIKSE TIHEDUSE (KONTRASTI) VAHEGA KOED! RÖNTGENPILDIL ON VÄIKE KONTRASTI ERALDUSVÕIME INIMSILM ERISTAB FILMIL VAID 20 40 HALLSKAALA ASTET (HELEDUS- TUMEDUSASTET MUSTAST VALGENI ) HÄSTI ERISTUVAD : RINDKERE ÕHURIKKAD KOPSUD, LUUSTIK MINERAALIDERIKAS, TIHE LUUKUDE Organismis eristame 5 põhilist tihedust : õhk < rasv < pehme kude(vedelik) < luu <metall (kontrastaine) KÕHU NATIIV(KONTRASTAINETA)ÜLESVÕTE NÄHTAV SOOLEGAAS, LUUSTIK PARENHÜMATOOSSED ELUNDID JA PEHMED KOED ON RÖNTGENPILDIL VAEVU ERISTUVAD KÕHU NATIIVÜLESVÕTE LEID? 4

KÕHU NATIIVÜLESVÕTE LEID - VABA GAAS VALES KOHAS- DIAFRAGMAKAARE ALL S.T. KÕHUÕÕNES EHK INTRAPERITONEAALSELT PERFORATSIOON MAO-SOOLETRAKTIS RÖNTGENKONTRASTAINED SUURENDAVAD OLULISELT PEHMETE KUDEDE VAHELIST KONTRASTI JOODI SISALDAVAD K.A. VEESLAHUSTUVAD K.A. VERESOONTE, KUSETEEDE, SAPITEEDE, SEEDETRAKTI RÖ JA KT UURINGUD, MÜELOGRAAFIA LÜMFOGRAAFIA K.A. BAARIUMSULFAADI SUSPENSIOON SEEDETRAKTI UURIMISEKS ( OP-I JÄRGSELT VÕI LEKKE KAHTLUSEL VEESLAHUSTUV K.A.!!! ) INTRAVENOOSNE UROGRAAFIA 30 min.pilt HÜDRONEFROOS PAIS- PAREMAL TAKISTUS (KIVI) UREETRI ALAOSAS SÖÖGITORU,MAO JA KAKSTEIST- SÕRMIKSOOLE UURING PATSIENT LAMAB KÕHULI NORMLEID OHUD JOODI SISALDAVATE KONTRASTAINETE KASUTAMISEL ÜLITUNDLIKKUS JOODI SUHTES, RASEDUS, RASKE HÜPERTÜREOOS TOKSILISUS RASKE MAKSA- JA NEERUPUUDULIKKUS GEOMEETRILISED MOONUTUSED RÖNTGENKUJUTISEL RÖNTGENKUJUTIS - SKIALOOGILINE EHK VARIKUJUTIS ( NII NAGU VARI NT TÄNAVALAMBIST ) 2 D PILDIL VARJUD SUMMEERUVAD MITU OBJEKTI, KUID VAID 1 VARI (OBJEKTE ERALDI EI ERISTU ) NORMKUDEDE SUUMMATSIOON IMITEERIB NT. KOLLET KOPSUS RÖNTGENIAPARAAT ÜLESVÕTTEAPARAAT RINDKERE, LUU-LIIGES NATIIV-KONTRAST KÕHT, GI JA UROTRAKT OBJEKTI KUJU JA MÕÕTMED MOONDUVAD - SUURENDUS 5

RÖNTGENIAPARAAT RINDKERE ÜLESVÕTTEAPARAAT RÖNTGENIAPARAAT C-KAAREL ANGIOGRAAF SÜDAME JA VERESOONTE KONTRASTURINGUD MENETLUSRADIOLOOGIA DSA DIGITAALNE SUBTRAKTSIOON ANGIOGRAAFIA SAPITEEDE KONTRASTUURING PTC PERKUTAANNE TRANSHEPAATILINE KOLANGIOGRAAFIA KAELAARTERID A NATIIV B KONTRASTUURING C SUBTRAKTSIOON ( B A ) D - NEGATIIVPILT RÖNTGENIAPARAAT MAMMOGRAAF DIGITAALRADIOLOOGIA FILMI ASEMEL ON KASSETIS FOSFORPLAAT FOSFORKRISTALLID TALLETAVAD OSA RÖNTGENENERGIAST LUGEMISSEADMES LASERKIIRE MÕJUL - NÄHTAV VALGUS VALGUS MUUDETAKSE ELEKTRISIGNAALIKS ARVUTI KOOSTAB PILDI 6

15.05.2009 DIGITAALRADIOLOOGIA IDEAALNE KUJUTIS PIKSELIT (PILDI ELEMENTI) EI ERISTA - SUUR MAATRIKS (TIHEDAM VÕRGUSTIK) SIIS NÄHAVÄIKSEMAD DETAILID - TÄNAPÄEVAL ISEGI 4096 X 4096 BITT DIGITAALSE INFORMATSIOONI ÜHIK, ARVU 2 ASTE, PILDIL HALL-SKAALA ASTMETE ARV DIGITAALNE INFO ARVUTI MÄLUS 1-te 0- de KOMBINATSIOONIDENA 4 bitti 16 astet maatriks 10 x 10 6 bitine ( 64 astet ) info arvutis DIGITAALRADIOLOOGIA EELISED TEHNILIST PRAAKI VÄHEM- IGA VÕTE ÕNNESTUB KAOB FOTOLABOR, KAOB RÖNTGENFILM KUJUTISE JÄRELTÖÖTLUSE VÕIMALUS - MUUTA TUMEDUST- HELEDUST - TEHA EKRAANILT MÕÕTMISI DIGITAALNE PILDIARHIIV VAJALIK PILT ON KIIRELT JA KERGESTI KÄTTESAADAV MAATRIKS VAID 10 X 10 PIKSELIT KUUBIKUD SUURED PILT KEHV TELERADIOLOOGIA KAUGUS POLE TAKISTUSINTERNETIPÕHISED LAHENDUSED PILT 2 BITINE VAID 4 HALLSKAALA ASTET MADAL KONTRASTI ERALDUSVÕIME FOSFORPLAADI LUGEJA RÖNTGENTORU RÖNTGENPILT - SUMMATSIOONKUJUTIS VIINAMARJAKOBAR KAASAEGNE RÖNTGENIKABINET KUIVPRINTER RADIOLOOG KIRJELDAB PILTI RINDKERE P-A ÜLESVÕTE UURITAKSE KAHES PROJEKTSIOONIS 2 D KUJUTIS (KAHEDIMENSIONAALNE EHK KAHEMÕÕTMELINE KÕRGUS, LAIUS) RINDKERE KÜLGÜLESVÕTE ENAMASTI VASEM SUMMATSIOONIPILT - KOLMAS MÕÕT SÜGAVUSPUUDUB 7

TOMOGRAAFIA PILDISTAMISEL LIIGUVAD RÖNTGENTORU JA FILMIKASSETT VASTASSUUNAS TERAV PILT SAADAKSE VAID SOOVITUD TASAPINNAST, LIIKUMITELJELT SUMMATSIOON KAOB TRAHHEA TU KIIRGUSE BIOLOOGILINE TOIME AATOMITE JA MOLEKULIDE IONISEERUMINE JA ERGASTUMINE, MOLEKULAARSETE SIDEMETE KATKEMINE, MOLEKULIDE STRUKTUURI MUUTUS SOMAATILINE ÄGE JA HILISMÕJU GENEETILINE TOIME (VÄÄRARENGUD JÄRGMISTEL PÕLVKONDADEL) POLE TEADA,KUI VÄIKESED DOOSID VÕIVAD JUBA PÕHJUSTADA BIOLOOGILISI MUUTUSI PATSIENDI DOOS RADIOLOOGILISTEL UURINGUTEL ON VÄGA VARIEERUV SÕLTUB : MILLIST FOOTONENERGIAT KASUTATAKSE (kv, ma,filter,ffd,hajukiirte filter) KUI TUNDLIK ON KIIRGUST REGISTREERIV SÜSTEEM (tundlikud filmid-ekraanid) ÜLESVÕTETE ARV, LÄBIVALGUSTUSE AEG UURITAVA ALA SUURUS (diafragmeerimine), PATSIENDI SUURUS, KUDEDE TIHEDUS JNE. PATSIENDI DOOS UURINGULE SUUNAB ARST UURINGUTE NÄIDUSTATUS!!! KAS UURINGUTULEMUS VÕIB MUUTA OLULISELT PATSIENDI KÄSITLEMIST? KAS SAMA INFO OLEKS KÄTTESAADAV ILMA IONISEERIVA KIIRGUSETA? (UH, MRT) KAS SAADAV KASU ÜLETAB VÕIMALIKU KAHJU VÕI RISKI? NT. MAMMOGRAAFIA ON PÕHIUURING RINNAVÄHI AVASTAMISEKS, SAMAS ON RISK RINNAVÄHI TEKKEKS MAMMOGRAAFIAL SAADAVAST KIIRGUSEST ca 1/15 000 ALARA ( as low as reasonably achievable) PÕHIMÕTE PIISAVALT KVALITEETSE UURINGU SAAMISEKS KASUTADA MINIMAALSET KIIRGUSKOORMUST ANDVAID TÖÖREZHIIME PERSONALI KIIRGUSKAITSE LÄBIVALGUSTUS (MENETLUSRADIOLOOGIA,SEEDETRAKTI URINGUD JM) PATSIENDI HOIDMINE (TEADVUSETA VÕI RAHUTU PT.) PIIRDOOSID,DOSIMEETRILINE KONTROLL ÜLDPÕHIMÕTTED : DISTANTS AEG KAITSEVAHENDID RADIOLOOGILISE KUJUTISE TÕLGENDAMINE TÕLGENDAMISE USALDUSVÄÄRSUS SÕLTUB : OBJEKT TEHNIKA TÕLGENDAJA 8

Pildiinformatsiooni leidmine Haigustunnuse leidmine kujutise kvaliteet ja haigustunnuse signaali intensiivsuse erinevus foonist S/N ratio Lahutusvõime Kontrastus Pildistamisobjekt pildistamistehnika Haigustunnuse tõlgendamine haigusena teadmised, kogemus, vaatamistehnika, -aeg, -valgustingimused, hindaja erksus, väsimus, nägemisteravus Kudede kontrastsus, objekti liikumine, suurus, kuju ja ümbrus 9