INFRAPUNASPEKTROSKOOPIA

Transcript

1 Tallinna Ülikool INFRAPUNASPEKTROSKOOPIA Rando Tuvikene Tallinn

2

3 Mikrolained Nähtav valgus Röntgenkiirgus Raadiolained IP-kiirgus UV-kiirgus Gammakiirgus Lainepikkus, m Piirkond Lainepikkus, mm Lainearv, cm -1 Lähi-IP (NIR) 0,78 2, Kesk-IP (MIR) 2, Kaug-IP (FIR)

4 Spektroskoopia on füüsikaharu, mis uurib kiirguse interaktsiooni ainega, s.t. kiirguse neeldumist, emissiooni ja hajumist. Spektromeetria spektroskoopia põhiline töövahend on spektromeeter. FTIR FT-IR Fourier transformation infrared IR-spektroskoopia IP-spektroskoopia FT-IP Fourier transformatsioon infrapuna

5 Mõõdetakse analüüdi (molekulid) poolt neelatud infrapunakiirguse intensiivsust. Molekulaarspektroskoopia. Vibratsiooni ehk võnkespektroskoopia. Lainepikkus, lainearv. Lainearv (νˉ) pikkusühikule mahtuv lainete arv, tüüpiliselt ühikuks cm -1. Neeldumised spektris molekulide üleminek madalamalt võnkenivoolt kõrgematele võnkumiste ergastumine. Paljusid võnkumisi saab siduda konkreetsete funktsionaalrühmadega.

6 Neelduvus Transmissioon, % 2-Bromopropaan cm -1 = 500 nm Lainearv, cm cm -1 = nm 10 cm -1 = nm 2500 nm Lainearv, cm nm

7 Valentsvõnkumised muutub sideme pikkus. Sümeetriline venitus Mittesümeetriline venitus Deformatsioonvõnkumised muutub sidemete vaheline nurk. Käärjas liikumine Kiikumine Õõtsumine Väändumine

8 Molekuli võnkumise ergastumiseks peab muutuma molekuli dipoolmoment. Suurem dipoolmomendi muutumine = intensiivsem neeldumine. Tüüpiliselt, mida polaarsem on rühm, seda intensiivsem spektrijoon talle IPspektris vastab. Sümmeetrilised kaheaatomilised molekulid (N 2, O 2, H 2 ) ja üheaatomilised molekulid IP-kiirgust ei neela. Kaheaatomilise molekuli dipoolmomendi muutus.

9 Molekuli võnkumiste arvu saab lihtsustatult leida: mittelineaarne molekul: 3N 6 Lineaarne molekul: 3N 5 N aatomite arv molekulis. Sümmeetrilistes molekulides on osad võnkumised identsed.

10 Sama molekuli osa hõlmavad võnkumised kombineeruvad. Kombineerumine on seda ulatuslikum, mida lähemal üksteisele ja sarnasema massiga need fragmendid on. IP spektreid ei ole tüüpiliselt võimalik täielikult interpreteerida. Ergastav laine Molekuli võnkumine Amplituudmoduleeritud signaal Peale spektraalanalüüsi

11 Transmissioon, % Oobertoon võnkumised on spektris väiksematel lainepikkustel ning vastavad ligikaudselt naturaalarv kordsele fundamentaalvõnkumise sagedusele. Väikse intensiivsusega kuid sageli kasulikud lisainformatsiooni saamisel. Bensaldehüüd C=O oobertoon 3389 cm cm -1 Lainearv, cm -1

12 Transmissioon, % 1-Penteen CH 3 CH 2 CH 2 CH=CH 2 oobertoonid Lainearv, cm -1

13 Kui ühe põhivõnkumise sagedus langeb ligilähedaselt kokku teise võnkumise (kombineerunud võnkumine või oobertoon) sagedusega siis esimene neist lõhestub. Tingimuseks on vastavate võnkumiste sidestatus ja ühesugune sümmeetria. Intensiivsus sõltub vastavate sageduste vahest. Tulemuseks on Fermi dublett. Fermi resonants Fermi resonantsi puhul muutub signaalide sagedus ja intensiivsus.

14 Transmissioon, % Bensaldehüüd C=O oobertoon 3389 cm -1 C=C oobertoon Fermi resonants 1702 cm -1 Lainearv, cm -1

15 Mõõdetakse aine poolt neelatud kiirguse intensiivsust. Erinevad ained neelavad erinevatel lainepikkustel kiirgust erineval määral. Neeldumiste intensiivsus peegeldab aine hulka. Maksimumide paiknemise ja kuju põhjal saab aineid identifitseerida. Polüstüreen Akrülonitriil

16 N H O H CO C C C N C=O C=N C=C sõrmejälg X H heteroaatomiga C H = üksikside cm -1

17 IP võimaldab väga kiirelt saada uuritava proovi koostise kohta infot. Kindlamalt saab välistada.

18 1374 cm cm cm cm Lainearv (cm -1 )

19 Sidemed ei ole jäigad, vaid toimivad vedrudena, mille mõlemas otsas on mass. Võnkesagedus sõltub sidet moodustavate aatomite massidest ning sideme tugevusest. Väiksem mass = kõrgem võnkesagedus. Venitusvõnkumised: C H > C C > C N > C O Mida tugevam on side, seda kõrgem on võnkesagedus. C C > C=C > C C C N > C=N > C N C O > C=O > C O spc H > sp 2 C H > sp 3 C H Tüüpilised tugevad signaalid: C=O OH NH 2 C N NO 2

20 sp 3 - C-H ν= ~2900 cm -1 ( < 3000 cm -1 ), teravad, keskmine intensiivsus sp 2 - =C-H ν= ~3100 cm -1 ( > 3000 cm -1 ), teravad, keskmine kuni madal int. sp- C-H ν= ~3300 cm -1, teravad, keskmine kuni tugev int. sp 3 sp 2 sp

21 Konjugeeritus vähendab kolmiksidemete või kaksiksidemete (C=C, C=O) venitussagedust, tüüpiliselt ~30 cm -1 võrra. Konjugeeritud ketoonid C=O: ~1690 cm -1 Mitte-konjugeeritud ketoonid C=O: ~1715 cm -1 Kui resonantsi tõttu side pikeneb, võngub see väiksema sagedusega. C=O: ~1715 cm -1 C=O: ~1675 cm -1

22 Kui induktsiooniefekt (elektronefekt) vähendab sideme pikkust, suureneb võnkesagedus. Induktsiooniefekt X = Cl tugevam C=O side Resonantsefekt X = NR 2 nõrgem C=O side

23 Transmissioon, % Vesiniksidemed põhjustavad sideme pikenemist. Lahuste puhulpõhjustavad spektrites laiasid, intensiivseid signaale, gaasifaasis ei põhjusta signaalide laienemist. Vesiniksidemed võivad interakteeruda teiste funktsionaalrühmadega ning alandada võnkesagedusi. 1-Heksanool CH 3 -CH 2 -CH 2 -CH 2 -CH 2 -CH 2 -OH terminaalne H-side vaba O-H venitus O-H venitus O-H venitus polümeerne H-side polümeerne H-side gaasifaas 0,25M, CCl 4 lahuses puhas vedelik

24 Transmissioon, % Transmissioon, % Isopropanool 0,01 M 0,15 M 1,0 M 100% Lahusti: Benseen THF Püridiin Trietüülamiin pka: -2,1 5,2 10,8

25 Transmissioon, % Molekulid, mis on üheaegselt vesiniksideme doonoriks ja aktseptoriks vaid nõrgalt laienenud O-H signaal cm -1 vahel. H-C=O venitus O-H venitus H-side Vanilliin (CCl 4 lahuses) C=O venitus C-O venitus Lainearv, cm -1

26 Tsükli pingestatus põhjustab lainearvude kasvu. Muutuse põhjustab väike muutus hübridisatsioonis sidemete nurga vähenemisega muutub süsinikuaatom elektronegatiivsemaks ning vähem sp 2 hübridiseerinuks (sidemete vaheline nurk < 120 ). C=O: 1815 cm cm cm cm cm -1

27 Kiirgusvõime He Ne Laser Lainepikkus Deuteerium Nikroomtraat: 80% Ni 20% Cr Volfram SiC 1100 C Nernst i varras 90% ZrO 2 7% Y 2 O 3 3% Er 2 O C Globar Hg-kaar Lainearv, cm -1

28 Tüüp Meetod Materjal Näide Lainepikkus, µm Termiline radiatsioon Külm radiatsioon Stimuleeritud emissioon Takisti, kuumenemine elektrivoolu toimel Sekundaarne kuumutus Elektrilahenduse toimel kuumenemine Märkus Volfram Infrapunalamp 1 2,5 Pirni materjal Nikroom Kantaal Elektriline soojendi 2 5 SiC Globar 1 50 Pinge, voolutugevus Keraamika Nernsti varras 1 50 Eelkuumutus Metall Spiraalkuumuti 4 10 Keraamika IRS lamp 4 25 Süsinik Süsinik kaarlahenduse lamp Gaaslahendus Hg, Cs, Xe Hg lamp Xe lamp Laser CO 2, Ga, As ja Pb ühendid CO 2 laser InGaAsP laser PbSnTe laser 2 25 Keskkonnaprobleemid, tahm 0,8 2,5 Pirni materjal ,1 1,5 6 7

29 Materjal Transmissioon (cm -1 ) Murdumisnäitaja Peegeldumine Kõvadus (Knoop) SiO 2 57k ,46 ~3,3 % 461 HF Probleemid Al 2 O 3 66k ,75 ~7,3 % 1370 Happed, alused Si 10k 100 3,42 ~3,3 % 1150 HF, HNO 3 CaF 2 66k ,40 ~2,8 % 158 NH 4+ soolad BaF 2 50k 900 1,45 ~3,3 % 82 Happed, NH 4 Cl ZnS 22k 750 2,25 ~15 % 355 Happed Ge 5k 600 4,01 ~36 % 550 Kuum H 2 SO 4 NaCl 28k 700 1,52 ~4,5 % 15 H 2 O, alkohol ZnSe 20k 500 2,43 ~17 % 150 Tugevad happed AgCl 23k 400 2,00 ~11 % 10 NH 4 OH KBr 33k 400 1,54 ~4,5 % 7 vesi, alkohol CsI 33k 150 1,74 ~7,3 % 20 vesi, alkohol KRS-5 (TlBr/I) 16k 200 2,38 ~17 % 40 kuum vesi, leelised HDPE ,52 ~4,5 % 5 - Teemant 45k 10 2,40 ~17 % cm -1

30 Neelduvus Neelduvus Neelduvus Neelduvus Lahusti valik IP spektroskoopias on väga piiratud. Tüüpilised lahustid vesi, alkoholid, atsetoon, alkaanid, aromaatsed süsivesinikud on enamasti kõlbmatud. Vesi Lainearv, cm -1 Mõnikord võimalik kasutada: CCl 4, C 2 Cl 4, CDCl 3, CS 2, freoonid, mineraalõlid. Lahusti molekulis ei tohi olla sees vesinikuaatomit. Atsetoon Lainearv, cm -1 CDCl 3 CS 2 Lainearv, cm -1 Lainearv, cm -1

31 IPkvantide energia on madal. Ideaalse detektori omadused: Kõrge tundlikkus Kõrge signaal-müra suhe Lai lainepikkuste ala Lineaarsus Kõrge kvantsaagis Pimevool madal Kiire reageerimisaeg Stabiilsus Kasutusmugavus Vastupidavus, töökindlus IP detektorite peamised tüübid: Termilised Püroelektrilised Fotojuhtivusel baseeruvad Pneumaatilised/fotoakustilised

32 Tüüpiliselt detektori elemendiks: deuteeritud triglütsiinsulfaat DTGS, püroelektriline detektor, suhteliselt odavad, tundlikud, vastupidavad. 2 peamist probleemi: aeglane detektor, suhteliselt suur müra. Elektriühendus IP kiirgus Levinuimad akna materjalid: KBr ja ZnSe. Detektori element IP-d läbilaskev aken Fokuseeriv peegel Tüüpiliselt 1 mm küljepikkusega ruut. Sobilikud tavapäraseks analüüsiks, kuid ei ole piisavalt head nt infrapunamikroskoopias kasutamiseks.

33 MCT elavhõbekaadmiumtelluriid (HgCdTe) detektori element. Tüüpiliselt 250 µm küljepikkusega ruut. Võrreldes DTGS elemendiga: ~4 x kiirem; ~10 x vähem müra. Kallis, pidev vedela lämmastiku vajadus. Vedel N 2 Peamine kasutus infrapunamikroskoopias. IP-d läbilaskev aken Termos MCT detektori element

34 Mikronit UV Nähtav Lähi-IP Kesk-IP Kaug-IP D*, cm Hz 1/2 W -1 Lainearv, cm -1

35 Transmissioon, % Transmissioon, % FT-IP 100% joon, seadme stabiilsuse näitaja. 99,95 % 99,865 % = 0,085% Lainearv, cm -1 Piigist piiki müra, 2200 ja 2000 cm -1 vahel 99,961 % 99,928 % = 0,033 % Lainearv, cm -1

36 Neelduvus Võimalik kasutada välist kalibratsiooni polüstüreeniga, tüüpiliselt kasutusel 1601 cm -1 spektrijoon. Polüstüreeni spekter 1601 cm -1 Lainearv, cm -1

37 Dispersiivsed (monokromaatoriga) klassikaline, sama tüüpi ehitusega nagu kahekiireline UV-Vis spektrofotomeeter, tänapäeval enam praktiliselt ei toodeta. Fourier teisendusel (FT) põhinev tänapäeval täielikult domineeriv. Mittedispersiivsed (ND) filtritel baseeruvad, enamasti gaasianalüsaatorid.

38 Kiirgusallikas Difraktsioonvõre Peeglid Detektor Kiirgusallikas Detektor Ava Proov Difraktsioonvõre

39 He-Ne laser: 632 nm. Kasutatakse interferomeetris kiirte teepikkuse täpseks määramiseks. Võimaldab ka jälgida, et proov satuks õigesse kohta IP kiirguse teele. Eluiga 3 5 aastat kõige sagedamini vahetatav komponent FT-IP seadmetes. Laser toimib seadmes lainepikkuse sisestandardina. Lainearvu mõõtmise täpsus ±0,01 cm -1. Lainearvu täpsus on tüüpiliselt pool spektri registreerimise resolutsioonist: kui resolutsioon on 4 cm -1, siis täpsus ±2 cm -1.

40 Transmissioon, % Registreeritakse kiirguse võngete profiil (signaali intensiivsuse muutus ajas) saadakse interferogramm (aja teljel spekter). Interferogrammile rakendatakse Fourier i teisendus ja saadakse tüüpiline infrapunaspekter (sageduse teljel spekter). Polüstüreen FT arvutused Lainearv, cm -1 Interferogramm Arvuti Spekter Michelsoni interferomeeter võimaldab kirjutada kiirguse käik üles ning saada aja teljel spekter.

41 Konstruktiivne interferents: 2(A-B) = n λ Destruktiivne interferents: 2(A-B) = (n + 1/2) λ Liikuv peegel B Poolläbilaskev peegel (beamsplitter). Laser A Poolläbilaskev peegel Fikseeritud peegel Proov

42 Sagedus Aeg

43 Fellgett i eelis: spektri saab registreerida kiiresti kõigi lainepikkuste kohta kogutakse info korraga. Kiire registreerimine võimaldab registreerida palju spektreid ja keskmistada. Jacquinot eelis: suur tundlikkus, kasutatakse ära kogu kiirgus, signaal-müra suhte kasv. Connes i eelis: lainepikkuste skaala on väga usaldusväärselt paigas, kasutatakse ära HeNe laserit automaatseks sisemiseks kalibratsiooniks. Seadme töökindlus ainus liikuv osa seadmes on interferomeetri liikuv peegel. Võimalus interferogramme töödelda ning seeläbi spektrite omadusi parandada. Parem lahutusvõime; lahutusvõime on konstantne kogu skaala ulatuses. Spektrites puuduvad katkestused.

44 IP allikad on nõrgad. IP detektorid on madala tundlikkusega. Vaja on kiiret detektorit. Masinad on ühekiirelised vajalik IPallika ja detektori suur stabiilsus. Kõrgem hind.

45 Resolutsioon: tüüpiliselt 4 cm -1. Skaneeringute arv: tüüpiliselt 8, 16 või 32. Spektri ulatus: sõltub masina konfiguratsioonist ja mõõtmise eesmärgist. Proovi kogus. 1 skaneering 50 skaneeringut 200 skaneeringut

46 KBr tablett kvalitatiivne analüüs, odav. Polümeerkiled kohati raske valmistada. Vedelikukile piiratud vedelikud. Lahus kvantitatiivne analüüs, lahusti valimise probleem. Gaasiküvett tavalised ja paljude peegeldustega (võimaldab mitmemeetriseid analüüdi kihipaksusi). Peegeldus-spektroskoopia: Nõrgendatud täielik sisepeegeldus, ATR Attenuated total reflectance. Difuusne peegeldus. IP-mikrospektroskoopia: üliväiksed proovid, kaardistamise võimalus.

47 Glütsiin Väga peen pulber IP allikas Proov Detektor Jämedateraline pulber Lainearv, cm -1 Difuusne peegeldus pulbrilt Aspirin Segatud KBr pulbriga Puhas aspirin Lainearv, cm -1

48 Võeti kasutusele 1960-aastatel. Tänapäeval väga laialt levinud. Proovi jaatr kristalli kontakt peab olema võimalikult hea. Kristalli murdumisnäitaja peab olema oluliselt suurem kui proovil vastasel juhul kiirgus neeldub proovis. Proov ATR kristall Sisenev kiir Väljuv kiir

49 Eelised: kiire, proovi ettevalmistamine praktiliselt puudub, spektreid saab võtta praktiliselt kõigist ainetest. Õhk Vesi Kriitiline nurk Täielik sisepeegeldus Kiir proovis (0,5-2 µm) Proov ATR kristall Sisenev kiir Väljuv kiir Puudused: spektrijoonte suhtelised intensiivsused erinevad läbiva kiire režiimis registreeritus; mõnevõrra võivad muutuda spektrijoonte lainepikkused. Puudused on korrigeeritavad erinevate korrektsioonialgoritmidega.

50 Neelduvus Log(1/R) Neelduvus Neelduvus Polükarbonaat, kile, transmissioon ATR korrektsioon Transmissioon ATR Polükarbonaat, graanul, ATR Polükarbonaat, graanul, ATR korrektsioon Lainearv, cm -1 Lainearv, cm -1 Suure lainearvuga footonid tungivad sügavamale proovi sisse kui madalama lainearvuga footonid piigid spektri vasakul pool on seetõttu väiksemad.

51 Neelduvus Neelduvus Poorne vaht Karastusjook Tugeva rõhu rakendamine 10 peegeldumist Nõrga rõhu rakendamine 1 peegeldus Lainearv, cm -1 Lainearv, cm -1

52 Transmissioon, % Traditsiooniliselt määratakse FT-IP müra määra 2200 cm -1 ja 2000 cm -1 vahelises piirkonnas. Teemant-ATR kristalli ei saa rakendada. Teemant ATR Lainearv, cm-1

53 Tallinna Ülikool RAMANI SPEKTROSKOOPIA Rando Tuvikene Tallinn

54 Ramani hajumine avastati 1928, sai 1930füüsika Nobeli preemia. Rayleighi hajumine molekul emiteerib sama sagedusega kiirgust, mis selle ergastas. Elastne hajumine. Üks ligikaudu footonist hajub mitteelastselt (Ramani hajumine) Ramani hajumise käigus muutub valguse lainepikkus ja energia. Sir Chandrasekhara Venkata Raman ( )

55 Ramani spektroskoopia eelised: proovi ettevalmistus minimaalne; sobib vesilahustega. Peamine probleem: fluorestsents. Optilised filtrid Detektor Virtuaalolek Laserkiir Rayleigh Stokes Anti- Stokes Läätsed ν 0 ν t Uuritav rakk Rayleigh Stokes Anti-Stokes

56 Intensiivsus Intensiivsus Laser Proov Rayleigh Stokes Anti-Stokes Laseri sagedus Detektor Sagedus Stokesi jooned materjal neelab energiat, emiteeruv footon on madalama energiaga kui neeldunud footon. Tüüpiliselt registreeritakse Stokesi jooni lainepikkus on suurem kui laseri lainepikkus. Anti-Stokesi jooned materjal annab energiat ära emiteeruv footon on kõrgema energiaga kui neeldunud footon.

57 CCl 4 Ramani spekter Anti-Stokes Hg-joon 435,8 nm Stokes Ramani poolt võetud spekter 1929 a: Resolutsioon ~10 cm -1 Proovi kogus ~ 1 liiter Mõõtmise kestus ~ 40 h Tänapäevase Ramani spektromeetriga mõõdetud spekter: Resolutsioon 0,5 cm -1 Proovi kogus 1 µl Mõõtmise kestus 1 s

58 Üldine reegel: sümeetriline molekul = Ramani aktiivne asümeetriline molekul = IP aktiivne Stüreen/butadieen kummi spekter Ramani ja IP spektrid annavad teineteist täiendavat infot. IP spekter Komplementaarsed tehnikad. CO 2 molekul Ramani spekter Ramani nihe, cm -1

59 CCD detektor Laser Proov Difraktsioonvõre Tüüpilised laserid: 780 nm, 633 nm, 532 nm, 473 nm, fluorestsentsi probleem. Kaasaegsed masinad = head Rayleighi filtrid, võimaldavad spektreid registreerida 100 cm -1 ning isegi 50 cm -1 väärtusteni.

60 Ramani intensiivsus 1. Laser 2. Proov 3. Koondav optika 4. interferomeeter Interferogramm Fourier teisendus Ramani nihe, cm -1 Spekter 5. Detektor Fluorestsentsi probleem ei ole nii tõsine 1064 nm laseri tõttu. Paljude ainete puhul fluorestseeruvad peamiselt lisandid vajalik puhastamine.

61 Ramani intensiivsus Kasutada suurema lainepikkusega laserit (nt 1064 nm). Proovi hoolikas puhastamine. Proovi pleegitamine: fotopleegitamine; keemiline pleegitamine. Polüdiallüülftalaat λ ex = 514,5 nm Enne pleegitamist Peale 2 h pleegitamist Ramani nihe, cm -1

62 Pindvõimendatud Ramani spektroskoopia SERS (Surface enhanced Raman spectroscopy) Signaali tugevnemine korda, mõnikord ka korda. Analüüdid absorbeerunud peamiselt Ag, Au, Cu pinnale, mõnikord ka Li, Na, K. Ergastamine sageli nähtavas spektriosas. Tundlikkus ei parane vee, metanooli jt tüüpiliste solventide suhtes positiivne. Mehhanism ei ole tänapäeval veel täpselt teada, 2 peamist teooriat: SERS signaal Laserkiir elektromagnetiline teooria; keemiline teooria. SERS substraat

63 Ramani intensiivsus Ramani intensiivsus Kaugus pinnast Püridiin, Ag 1 molekul 0,05 s SERS Signaali tugevnemine 7,3 x 10 9 korda 633 nm, 3 mw Rodamiin RH6G 7,8 x 10 5 molekuli, 400 s Ramani nihe, cm -1 Ramani nihe, cm -1 Kasutusalad Üksiku nukleotiidi polümorfismi uuringud. Mikroorganismide identifitseerimine ja klassifitseerimine. Laialdaselt kasutusel kliinilises diagnostikas mikroorganismide identifitseerimisel.

64 Ramani intensiivsus Ramani intensiivsus 2-merkaptoetanool DPA marker Antraksi spoorid SERS Lainearv, cm -1 Lainearv, cm -1

65 (a) Ag-tsitraat kolloid, λ max = 406 nm. (b) Au-borohüdriid kolloid, Au osakesed nm, λ max = 535 nm. (c) Au nanovardad, λ max = 525 nm ja 885 nm. (d) Au nanoruudud. (e) Au nanosfäärid kitosaani kiles. (f) Ag nanovõred dendrimeeri maatriksis. R.F. Aroca et al. / Advances in Colloid and Interface Science 116 (2005) 45 61

66 Ramani intensiivsus μm μm Lainearv, cm -1 (a) (b) (c) (d) μm μm (a) Kummeli (Chamomilla recutita) õisiku makrofoto. (b) FT-Ramani spekter. (c) Ramani kaardistus, polüatsetüleenide esinemine. (d) Ramani kaardistus, karotenoidide esinemine. A. Kudelski, Talanta, 2008, 76,1-8

67 Komponentide jaotus tabletis Raman Application Note, Pharmaceutical

68 Intensiivsus Rakendused mineraloogias Tsitriin SiO 2 Topaas Al 2 SiO 4 (F,OH) 2 Lainearv, cm -1 A. L. Jenkins and R. A. Larsen, Spectroscopy, 2004, 19 (4)

69 Intensiivsus Intensiivsus Rakendused kiminalistikas Lainearv, cm -1 (a) Roheline Bic (b) Sinine Parker pastapliiats (c) Punane Berol Lainearv, cm -1 Kindlustuspettuse kahtlus M. Claybourn, M. Ansell, Science & Justice, 2000, 40,

70