Fotomeetria. Laineoptika
|
|
- Αἴσων ĒΔανιήλ Λιακόπουλος
- 5 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 Fotomeetria 1. Päikese ja Maa vaheline kaugus on 1, km. Kui kaua tuleb valgus Päikeselt Maale? (Vastus: 500 s) 2. Fizeau ajaloolises katses valguse kiiruse määramiseks oli 720 hambaga hammasratta ja peegli vaheline kaugus 8633 m. Valgus kadus esimest korda, kui ratas pöörles sagedusega 12,67 s -1. Millise väärtuse sai Fizeau valguse kiirusele? (Vastus: 3, m/s)) 3. Kui suur on valguse kiirus vees, kui sagedusel 440 THz on lainepikkus 0,51 µm? (Vastus: 2, m/s) 4. Milline võnkesagedus vastab spektri nähtava osa äärmisele punasele (λ=0,76 µm) ja äärmisele violetsele (λ=0,38 µm) osale? (Vastus: 3, Hz; 7, Hz) 5. Punktvalgusallikast kiiratakse valgusvoog 630 lm. Kui suur on valgusallika valgustugevus? (Vastus: 50 cd). 6. Punktvalgusallikas valgustugevusega 100 cd kiirgab valguse poolsfääri, mille raadius on 2m. Kui suur on valgusvoog ja poolsfääri valgustatus? (Vastus: 628 lm ja 25 lx). 7. Kui suur valgusvoog langeb 100 cd valguspunktist 5 m kaugusel asuvale 20 cm 2 pindalale eeldusel, et kiired langevad pinnaga risti? (Vastus: 8 mlm). 8. Läbipõlenud 75 cd lamp asendati 25 cd lambiga ja see asetati valgustatavale pinnale kolm korda lähemale kui eelmine. Kuidas muutus pinna valgustatus? (Vastus: valgustatus suurenes 3 korda). 9. Millise nurga võrra peab pöörama pinda, et selle valgustatus väheneks kaks korda, võrreldes valgustatusega risti langevate kiirte korral? (Vastus: 60 ) 10. Tänavat valgustab 500 cd lamp, mis ripub posti otsas 3 m kõrgusel maapinnast. Leida maapinna valgustatus 4 m kaugusel postist. (Vastus: 12 lx) 11. Kaks valgusallikat valgustugevustega 120 cd ja 40 cd asuvad teineteisest 4 m kaugusel. Kui kaugel nõrgemast valgusallikast asetseb neid ühendaval sirgel punkt, kus mõlema allika poolt tekitatud valgustatused on võrdsed? (Vastus: 1,47 m). 12. Kaks ühesugust kõrvuti asetsevat lampi valgustavad 1 m kaugusel olevat ekraani. Üks lamp kustutatakse ära. Kui palju peab ekraani lampidele lähemale tooma, et valgustatus ei muutuks? (Vastus: 30 cm). 13. Mitu korda on maapinna valgustatus Eestis jaanipäeval suurem kui jõulude ajal? Päikese kõrgus maapinnast on jaanipäeval 55, jõulude ajal 8. Õhu läbipaistvuse loeme mõlemal juhul võrdseks. (Vastus: 5,8 korda). 14. Kahe meetri kõrgusel koolipingi kohal asub lamp valgustugevusega 400 cd. Kui suur on koolipingi valgustatus lambi all, kui pingi tööpind on horisondiga 20 nurga all? (Vastus: 94 lx). Laineoptika 1. Kaks valguslainet, mille λ = 550 nm, interfereeruvad. Millise käiguvahe puhul esineb teist järku: a) maksimum? b) miinimum? (Vastus: a) 1100 nm; b) 1375 nm). 1
2 2. Kaksikpilu katses on piludevaheline kaugus 0,1 mm, λ = 546 nm ja ekraani kaugus piludest 20 cm. Kui kaugel asuvad teineteisest esimest ja teist järku interferentsi maksimumid? (Vastus: 1,1 mm). 3. Kas kaksikpilude interferentsikatses miinimumide vahekaugused ekraanil on suuremad punase või rohelise valguse korral? Miks? 4. Kahest koherentsest valgusallikast (λ = 600 nm) tulevad valguslained liituvad. Millise käiguvahe korral esineb: a) teist järku maksimum? b) teist järku miinimum? (Vastus: a) 1200 nm, b) 1500 nm). 5. Kahe punktallika vahekaugus on m, valguse lainepikkus on 400 nm. Millise nurga all sümmeetriatelje suhtes tekib esimene miinimum? (Vastus: 0,28 ). 5. Kaks valguslainet, mille lainepikkus on 0,6 µ liituvad mingis punktis. Milline on liitumise tulemus, kui käiguvahe on: a) 300 nm? b) 600 nm? c) 900 nm? (Vastus: a) nõrgenemine; b) tugevnemine; c) nõrgenemine. 6. Difraktsioonivõrel on 100 kriipsu ühel millimeetril. Milline on valguse lainepikkus, kui kahe esimest järku spektri vaheline nurk on 6? (Vastus: 523 nm). 7. Difraktsioonivõrele, mille konstant on 0,02 mm, langeb roheline valgus (λ=0,55 µm). Määrata nurk, mille võrra kaldub valgus sümmeetriateljest kõrvale esimest järku spektris. (Vastus: 1,58 ) 8. Kui suur on esimest järku spektri laius (eeldusel, et lainepikkused on vahemikus 0,38 µm kuni 0,76 µm) ekraanil, mis asetseb difraktsioonivõrest 3 m kaugusel, kui võrekonstant on 0,01 mm? (Vastus: 11,5 cm). 9. Milline on võrekonstandi suurim väärtus, et tekiks ainult nähtava valguse esimest järku spekter? (Vastus: 0,0008 mm). 10. Mitu protsenti polaroidile langenud tavalisest valgusest väljub analüsaatorist? Nurk polarisaatori ja analüsaatori läbilasketasandite vahel on 63. (Vastus: 20%) 11. Analüsaatorit läbinud polariseeritud valguse intensiivsus väheneb 2 korda kui seda pöörata mingi nurga võrra. Kui suur see nurk on? (Vastus: 45 ). 12. Suhkrulahus kontsentratsiooniga 0,3 g/cm 3 pöörab polarisatsioonitasandit sahharimeetris 25. Milline on selle suhkrulahuse kontsentratsioon, mis samas sahharimeetris pöörab polarisatsioonitasandit 20? (Vastus: 0,24 g/cm 3 ) 13. Suhkrulahus asub sahharimeetri küvetis, mille pikkus on 18 cm. Valguse polarisatsioonitasand pöördub küvetti läbides 30. Mitu kilogrammi suhkrut sisaldab lahuse 1 m 3, kui suhkru eripöörang on 0,67 (kraad. m 2 )/kg? (Vastus: 250 kg). Geomeetriline optika 1. Valgusallika diameeter on 20 cm, kaugus ekraanini 2 m. Millisele vähimale kaugusele ekraanist peab paigutama 8 cm läbimõõduga palli, et ekraanil tekiks ainult poolvari? Valgusallika ja palli keskpunkte läbiv sirge on ekraaniga risti. (Vastus:0,8 m). 2. Kui kõrgel on lamp lauast, kui vertikaalselt paigutatud 15 cm pikkuse pliiatsi vari on 10 cm pikk? Laua pind on horisontaalne. Lambi tsentrist laua pinnale tõmmatud ristsirge lõikepunkt laua pinnaga on pliiatsi lauale toetuvast otsast 90 cm kaugusel. (Vastus:1,5 m) 2
3 3. Horisontaalsel maanteel liikuv inimene nägi vastutuleva auto tuuleklaasil Päikest. Millise nurga all horisontaalasendi suhtes on tuuleklaas, kui Päikese kõrgus on 18 ja inimese silma sattunud peegeldunud kiir on horisontaalne? (Vastus: 81 ). 4. Millise nurga võrra kaldub kiir esialgsest suunast kõrvale, kui ta langeb 45 nurga all klaasi pinnale 1? Teemandi pinnale? (Vastus: 19 ; 28 ). 5. Millise nurga all peab kiir langema klaasile, et murdumisnurk oleks kaks korda väiksem kui langemisnurk? (Vastus: 74 ). 6. Millise nurga all peab kiir langema klaasile, et murdunud kiir ja peegeldunud kiir oleksid omavahel risti? (Vastus: 58 ). 7. Kahe meetri sügavuse veekogu põhja on löödud vai, mis ulatub 0,5 m üle veepinna. Leida vaia varju pikkus veekogu põhjas, kiirte langemisnurk on 30. (Vastus: 1,1 m). 8. Kiir langeb 60 nurga all 2 cm paksusele tasaparalleelsele klaasplaadile. Leida klaasist väljunud kiire külgnihkumise suurus. (Vastus: 1 cm). 9. Kui suur on täieliku peegelduse piirnurk klaasi ja teemandi jaoks? (Vastus: 39 ; 24 ). 10. Laboratoorses töös sai õpilane põleva küünla terava kujutise ekraanile. Kui suur on läätse fookuskaugus ja optiline tugevus, kui küünla kaugus läätsest on 30 cm, läätse kaugus ekraanist 23 cm? (Vastus: 13 cm; 7,7 dioptriat). 11. Läätsest 1 m kaugusel ekraanil tekitati eseme terav kujutis. Läätse fookuskaugus on 20 cm. Kui kaugel läätsest on ese? Missugune on kujutis? (Vastus: 25 cm; tõeline, ümberpööratud, 4 korda suurendatud). 12. Ese on paigutatud läätsest 4 f kaugusele. Mitu korda on selle eseme kujutis ekraanil väiksem kui ese? (Vastus: 3 korda). 13. Määrata hajutava läätse optiline tugevus, kui on teada, et läätsest 40 cm kaugusel olevast esemest saadakse 4 korda vähendatud kujutis. (Vastus: -7,5 dioptriat). 14. Kuhu tuleb asetada ese nõgusläätse suhtes, et näiv kujutis tekiks läätse ette 20 cm kaugusele.? Läätse fookuskaugus on 25 cm. (Vastus: 100 cm kaugusele läätse ette). 15. Nõguspeegli kõverusraadius on 40 cm. Leida eseme kaugus, mille korral kujutis oleks näiv ja 2 korda suurendatud. (Vastus: 10 cm). 16. Ese asub nõguspeeglist 1 m kaugusel. Tekkiva kujutise kõrgus on 3 korda väiksem eseme kõrgusest. Kui suur on peegli fookuskaugus? (Vastus: 25 cm). 17. Kui kaugele nõguspeeglist kõverusraadiusega 12 cm tuleb asetada ese, et kujutis tekiks peeglist 24 cm kaugusele? (Vastus: 8 cm). 18. Kumerpeeglist 1m kaugusel asub ese, mille kujutise kaugus peeglist on 0,8 m. Mitu korda on ese kujutisest suurem? (Vastus: 1,25 kortda). 19. Kumerpeegli fookuskaugus on 30 cm. Peeglist 10 cm kaugusel asub ese, mille kõrgus on 2 cm. Leida kujutise kaugus ja kõrgus. (Vastus: k = 7,5 cm; 1,5 cm). 20. Kui suure suurenduse annab luubina töötav lääts, mille optiline tugevus on 10 dpt? (Vastus: 2,5 korda). 21. Mikroskoobi objektiivi suureendus on 5 ja okulaaril 10 korda. Kui suur on mikroskoobi suurendus? (Vastus: 50 x). 22. Kumb annab mikroskoobile suurema suurenduse, kas pikema- või lühemafookuseline okulaar? 1 Klaasi murdumisnäitajaks võtta kõikides ülesannetes 1,6. 3
4 23. Teleskoobi objektiivi fookuskaugus on 14,1 m. Kui objektiivi fookuskaugus on 2,5 cm, kui suur on teleskoobi suurendus? (Vastus: 564 korda). 24. Pikksilmas on võimalik kasutada kaht okulaari fookuskaugustega 5 cm ja 10 cm. Kumma okulaariga on suurendus suurem ja mitu korda? (Vastus: 5 cm; 2 korda). Valguse ja aine vastastikmõju 1. BaF 2 murdumisnäitaja kollase valguse jaoks on 1,475, punase valguse jaoks 1,471. Kumb valgus levib baariumfloriidis kiiremini? Mitme protsendi võrra kiirused erinevad? (Vastus: 0,27 %). 2. Kummal juhul muutub valguse kiirus rohkem, kas üleminekul veest klaasi või veest õhku? 3. Kui suur on: a) klaasi murdumisnäitaja vee suhtes? b) vee murdumisnäitaja klaasi suhtes? (Vastus: a) 1,20; b) 0,83). 4. Valguse lainepikkus vees on 0,45 µm. Kui suur on selle valguse lainepikkus õhus? (Vastus: 0,60 µm). 5. Punase valguse lainepikkus õhus on 700 nm. Kui suur on selle valguse lainepikkus vees? Kas see valgus vees ei paista meile enam punasena? (Vastus: 530 nm). 6. Mitu korda on punase valguse kiirus vees suurem kui sinisel valgusel? Punase valguse korral n p = 1,33 ja sinise valguse korral n s = 1,34. (Vastus: 1,0075 korda). 7. Keskkonna neeldumiskoefitsient on on 4 m -1. Kui suur on selle aine optiline tihedus, kui kihi paksus on 50 cm? (Vastus: 2). 8. Kui sügaval vee all on valguse intensiivsus vähenenud sada korda? Vee neeldumiskoefitsient on 0,0024 mm -1. (Vastus: 1,9 m). 9. Leida Al neeldumiskoefitsient, kui on teada, et 6,6 nm paksune kiht laseb nähtavas piirkonnas läbi 60% valgusest. (Vastus: 0, cm -1 ). 10. Kui suur on NaCl neeldumiskoefitsient, kui 1 cm paksuse ainekihi läbimisel valguse intensiivsus vähenes 0,67 %? (Vastus: 5 cm -1 ). 11. Kui paks hõbeda kiht tuleb klaasile kanda, et selle läbilaskvus väheneks 10 korda? Hõbeda neeldumiskoefitsient on m -1. (Vastus: 7, m). Kvantoptika 1. Leida spektri nähtava osa suurimale (λ = 0,76µm) ja vähimale lainepikkusele (λ=0,38 µm) vastava footoni energia. (Vastus: 2, J; 5, J). 2. Leida footoni mass infrapunase kiirguse (υ=10 12 Hz) ja röntgenikiirguse (υ=10 18 Hz) jaoks. (Vastus: 0, kg; 0, kg). 3. Kui suur on J energiaga footoni impulss? (Vastus: kg. m. s -1 ). 4. Leida kiirguse lainepikkus, kui footoni mass võrduks elektroni massiga. Kas sel juhul oleks tegemist valgusega? (Vastus: 2, m) 5. Leida keskkonna absoluutne murdumisnäitaja, kui footon energiaga 4, J omab selles keskkonnas lainepikkust cm. (Vastus: 1,5) 6. Mitu footonit on vaja, et pinnale langeva valguse energia oleks 10-8 J? Valguse lainepikkus on 550 nm. (Vastus: ). 4
5 7. Pinnale 1 cm 2 langeb risti valgusvoog võimsusega 1 µw. Kui suur on valguse rõhk pinnale, kui peegeldumiskoefitsient on 0,8? (Vastus: N/m 2 ). 8. Valguse intensiivsus on 7 kw/m 2. Kui suur on valguse rõhk pinnale: a) kui pind peegeldab tagasi kogu valguse? b) kui pind neelab kogu valguse? (Vastus: a) 46,6 µpa; b) 23,3 µpa). 9. Pinnale suurusega 10 cm 2 langeb igas sekundis footonit. Langeva valguse lainepikkus on 500 nm. Kui suur on valguse rõhk, kui peegeldumiskoefitsient on 0,7? (Vastus: 2,25 µpa). 10. Maksimaalne lainepikkus, mille korral liitiumis toimub fotoefekt on 500 nm. Kui suur on elektronide väljumistöö? (Vastus: 3, J). 11. Väljumistöö tsinigist on 5, J. Kas tekib fotoefekt, kui tsingile langeb kiirgus, mille lainepikkus on 450 nm? (Vastus: ei teki). 12. Millise sagedusega valguse peaks suunama plaatinale (A = J), et fotoelektronide maksimaalne kiirus oleks 3000 km/s? (Vastus: 7, Hz). 13. Fotoefekti punapiir on hõbeda jaoks 290 nm. Kui suur on väljumistöö? (Vastus: 6, J). 14. Kui suur on fotoelektronide maksimaalne kiirus, mis eralduvad molübdeenist selle valgustamisel kiirgusega, mille lainepikkus on 200 nm. Molübdeeni korral on väljumistöö 6, J. (Vastus: 840 km/s). Kiirgused 1. Absoluutselt must keha jahtub 2800 C kuni 500 K. Mitu korda väheneb sealjuures kiirgusvõime? (Vastus: 1430 korda). 2. Millise lainepikkusega valgust on Päikese kiirgusspektris kõige rohkem? Päikese pinnatemperatuuriks loeme 5800 K. (Vastus: 520 nm) 3. Millise lainepikkusega kiirgust kiirgab inimkeha kõige rohkem? (Vastus:10 µm) 4. Mitu korda suurenes absoluutselt musta keha kiirgusvõime, kui selle kiirgusmaksimum nihkus 700 nm 600 nm? (Vastus: 1,85 korda). 5. Tähe pinna temperatuur on K. Kas saab seda temperatuuri määrata Wieni nihke seaduse abil, kui on teada, et Maa atmosfääris neeldub täielikult kiirgus, mille lainepikkus on väiksem kui 290 nm? (Vastus: ei saa, sest λ max = 242 nm). 6. Mitu korda muutub keha kiirgusvõime, kui keha temperatuur muutub 2 korda? (Vastus: 16 korda). 7. Mitu korda kiirgab keha, mille hallusetegur on 0,5, vähem, kui samal temperatuuril olev absoluutselt must keha? (Vastus: 2 korda). 8. Turvaelemendid ID kaardil kiirgavad rohekat luminestsentsvalgust UV toimel. Millise temperatuuriga keha kiirgusmaksimum asub rohelises piirkonnas? (Vastus: 5300 K) 9. Päevavalguslambi (luminestsentslambi) kiirgusspektri maksimum on umbes 600 nm juures. Millise temperatuurini tuleks kuumutada absoluutselt musta keha, et selle kiirgusmaksimum oleks samas piirkonnas? (Vastus: 4800 K). 10. Kas on võimalik valmistada hõõglampi, mille kiirgusspektri maksimum oleks samas piirkonnas kui päevavalguslambil? (Vt eelmist ülesannet). Vastus: ei). 5
Planeedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραI. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραλ ). Seetõttu on tsoonide mõju paarikaupa vastastikku
LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 VALGUSE DIFRAKTSIOON TEOREETILINE OSA Lainete, sealhulgas valguslainete difraktsioon tekib valguslaine ja tõkke äärte vastastikuse mõju tulemusena ning on seda tugevam, mida lähedasemad
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραO12. Optiliste instrumentide modelleerimine. (O14)
. Tööülesanne O2. Optiliste instrumentide modelleerimine. (O4) Peeter Paris, TÜ, 200 Mikroskoobi ning Kepleri või Galilei pikksilma mudeli koostamine ning nende suurenduse määramine. 2. Eelteadmised Lisaks
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 51. täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte 5 täppisteaduste olümpiaad Füüsika lõppvoor 7 märts 2004 a Põhikooli ülesannete lahendused ülesanne (KLAASTORU) Plaat eraldub torust siis, kui petrooleumisamba rõhk saab võrdseks veesamba
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραÜlesannete lahendamise metoodika
Ülesannete lahendamise metoodika Füüsika ülesannete lahendamisel pole eesmärgiks vastuse leidmine, vaid lahendamise õppimine ja harjutamine. Ülesannete lahendamine ei ole "sobivate tähtedega" valemite
Διαβάστε περισσότεραAnalüütilise geomeetria praktikum II. L. Tuulmets
Analüütilise geomeetria praktikum II L. Tuulmets Tartu 1985 2 Peatükk 4 Sirge tasandil 1. Sirge tasandil Kui tasandil on antud afiinne reeper, siis iga sirge tasandil on selle reeperi suhtes määratud lineaarvõrrandiga
Διαβάστε περισσότεραO15. Prisma aine dispersiooni määramine goniomeetri abil.
O. Prisma aine dispersiooni määramine goniomeetri abil. 1.VALGUSE DISPERSIOON 1.1. Teoreetilised alused Prisma abil saame lahutada uuritava valguse spektriks ning määrata murdumisnäitaja n sõltuvuse lainepikkusest.
Διαβάστε περισσότεραTEOREETILINE OSA. Joonis 5.1. Valguse levimissuuna ning vektori E r ja magnetvälja vektori H r perioodiline muutumine.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 5 VALGUSE POLARISATSIOON TEOREETILINE OSA Valgusel on lainelised ja korpuskulaarsed omadused. Laineoptika põhinähtused on interferents, difraktsioon, dispersioon ja polarisatsioon.
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραValguse polarisatsioon
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Valguse polarisatsioon Koostanud Henn Voolaid Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes
Διαβάστε περισσότερα2. Optilised instrumendid
Sisukord 2. Optilised instrumendid... 2 2.0 Tutvumine mikroskoobiga... 2 2.0.1 Sissejuhatus ja teoreetiline ülevaade... 2 2.1 Pikksilma suurendus, vaateväli ja lahutusvõime... 7 2.1.1 Tööülesanne... 7
Διαβάστε περισσότεραTARTU ÜLIKOOL LOTE FI KOOLIFÜÜSIKA KESKUS
TARTU ÜLIKOOL LOTE FI KOOLIFÜÜSIKA KESKUS H. VOOLAID OPTIKA LOENGUKURSUSE LOFY.01.089 KONSPEKT TARTU 2012 1 1. Sissejuhatus... 3 1.1. Optika aine ja mudelid... 3 Ülevaade optika ajaloo tähtsündmustest...
Διαβάστε περισσότεραDEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud.
Kolmnurk 1 KOLMNURK DEF. Kolmnurgaks nim hulknurka, millel on 3 tippu. / Kolmnurgaks nim tasandi osa, mida piiravad kolme erinevat punkti ühendavad lõigud. Kolmnurga tippe tähistatakse nagu punkte ikka
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραM E H A A N I K A KINEMAATIKA Sirgjooneline liikumine
M E H A A N I K A KINEMAATIKA Sirgjooneline liikumine 1. Auto sõitis Tallinnast Tartusse. Esimese poole teest läbis ta kiirusega 80 km/h ja teise poole kiirusega 120 km/h. Tagasiteel liikus auto poole
Διαβάστε περισσότεραÜlesanded aines Füüsikaline maailmapilt
Ülesanded aines Füüsikaline maailmapilt 1. Maa diameetri ja ümbermõõdu määras teadaolevalt esimesena Eratosthenes ca 235.a. e.m.a. Ta mõõtis suvise pööripäeva keskpäeval Aleksandrias vertikaalse vaia ning
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus optilisse spektroskoopiasse
Sissejuhatus optilisse spektroskoopiasse Prof. Jüri Krustok 1 Elektromagnetlainete skaala 2 Üldised spektroskoopilised meetodid, mis kasutavad elektromagnetlaineid Meetod Kasutatav lainepikkuste vahemik
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 53. füüsikaolümpiaad
Eesti koolinoorte 53. füüsikaolümpiaad 21. jaanuar 2006. a. Piirkondlik voor Põhikooli ülesannete lahendused Eessõna Käesoleval lahendustelehel on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik (mõnel juhul
Διαβάστε περισσότεραÕige vastus annab 1 punkti, kokku 2 punkti (punktikast 1). Kui õpilane märgib rohkem kui ühe vastuse, loetakse kogu vastus valeks.
PÕHIKOOLI FÜÜSIKA LÕPUEKSAMI HINDAMISUHEND 13. UUNI 016 Hinne 5 90 100% 68 75 punki Hinne 4 75 89% 57 67 punki Hinne 3 50 74% 38 56 punki Hinne 0 49% 15 37 punki Hinne 1 0 19% 0 14 punki Arvuuüleannee
Διαβάστε περισσότεραOpti Optika Valgus Valgusallikas Infravalgus Ultravalgus sirgjooneliselt Hajuvas valgusvihus
8 kl füüsika Füüsikaline nähtus või suurus ja tähis Valem Ühikud Optika Optika on valgusõpetus- füüsika osa mis uurib valgust ja selgitab sellega kaasnevaid nähtusi Valgus on ruumis vabalt leviv elektromagnetiline
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραAinete soojusjuhtivused
Energia Potentsiaalne energia Kineetiline energia Temperatuur Absoluutne null Siseenergia Soojus Erisoojus Soojusmahtuvus Latentne soojus Tajutav soojus Soojusjuhtivus Konvektsioon Advektsioon Energia,
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότεραINTERFERENTS. Saateks. 1. Teoreetilised alused
INTERFERENTS Saateks Eeline interferentsialaseid praktikuitöid sisaldav õppevahend Optika praktiku VI on pärit 989. aastast. Möödunud aja jooksul on uutunud oluliselt andetöötluse vahendid ning õningal
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραKESKKONNA- JA MEDITSIINIFÜÜSIKA ALUSED
TARTU ÜLIKOOL KESKKONNAFÜÜSIKA INSTITUUT KESKKONNA- JA MEDITSIINIFÜÜSIKA ALUSED OPTIKA I osa Loengukonspekt farmaatsia, geograafia, geoloogia ja keskkonnatehnoloogia eriala üliõpilastele Koostanud H. Ohvril
Διαβάστε περισσότεραKineetiline ja potentsiaalne energia
Kineetiline ja potentsiaalne energia Koostanud: Janno Puks Kui keha on võimeline tegema tööd, siis ta omab energiat. Seetõttu energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Keha poolt tehtud töö ongi energia
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS V teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS V teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότερα1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil.
LABORATOORNE TÖÖ NR. 1 STEFAN-BOLTZMANNI SEADUS I TÖÖ EESMÄRGID 1. Soojuskiirguse uurimine infrapunakiirguse sensori abil. 2. Stefan-Boltzmanni seaduse katseline kontroll hõõglambi abil. TÖÖVAHENDID Infrapunase
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [6.loeng] 1 Tehiskaaslaste liikumine (1) Kui Maa pinna lähedal, kõrgusel kus atmosfäär on piisavalt hõre,
Διαβάστε περισσότεραPÕHIKOOLI LÕPUEKSAM FÜÜSIKA 16. JUUNI Kool: Maakond/linn: Õpilase ees- ja perekonnanimi: MEELESPEA
Punkte Eksamihinne Aastahinne FÜÜSIKA 16. JUUNI 2004 Kool: Maakond/linn: Õpilase ees- ja perekonnanimi: Poiss Tüdruk Punktide arv ülesandeti 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 3p
Διαβάστε περισσότερα2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused klass
2017/2018. õa keemiaolümpiaadi piirkonnavooru lahendused 11. 12. klass 18 g 1. a) N = 342 g/mol 6,022 1023 molekuli/mol = 3,2 10 22 molekuli b) 12 H 22 O 11 + 12O 2 = 12O 2 + 11H 2 O c) V = nrt p d) ΔH
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus. Kinemaatika
Sissejuhatus Enamuse füüsika ülesannete lahendamine taandub tegelikult suhteliselt äikese hulga ideede rakendamisele (öeldu kehtib ka teiste aldkondade, näiteks matemaatika kohta). Seega on aja õppida
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραKORDAMINE RIIGIEKSAMIKS VII teema Vektor. Joone võrrandid.
KORDMINE RIIGIEKSMIKS VII teema Vektor Joone võrrandid Vektoriaalseid suuruseid iseloomustavad a) siht b) suund c) pikkus Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku Vektori alguspunktiks on ja lõpp-punktiks
Διαβάστε περισσότεραSmith i diagramm. Peegeldustegur
Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes
Διαβάστε περισσότερα2. Reostaat Nominaalpingele U 0 = 4,5 V mõeldud elektrilampi
XI Venemaa (1979) 1. Lend Kuule. Kosmoselaev massiga M = 12 liigub mööda ringorbiii ümber Kuu kõrgusel h = 100 km. Selleks e minna kuundumisorbiidile, lüliaakse lühikeseks ajaks sisse mooor. Düüsis väljalendavae
Διαβάστε περισσότεραNelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika
Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika Füüsika testi lahendamiseks on soovituslik aeg 45 minutit ja seda hinnatakse maksimaalselt 00 punktiga. Töö mahust mitte üle / moodustavad faktiteadmisi
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [4. loeng] 1 Loengu kava Dünaamika Inerts Newtoni I seadus Inertsiaalne taustsüsteem Keha mass, aine
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad
Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6
Διαβάστε περισσότεραSild, mis ühendab uurimistööd tänapäeva füüsikas ja ettevõtlust nanotehnoloogias. Kvantfüüsika
Sild, mis ühendab uurimistööd tänapäeva füüsikas ja ettevõtlust nanotehnoloogias Kvantfüüsika Tillukeste asjade füüsika, millel on hiiglaslikud rakendusvõimalused 2. osa KVANTOMADUSED JA TEHNOLOOGIA VI
Διαβάστε περισσότεραTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT 14. NEWTONI RÕNGAD
4. NEWTONI RÕNGAD. Töö eesmäk Tasakumea läätse kõveusaadiuse määamine.. Töövahendid Mõõtemikoskoop, suue kõveusaadiusega tasakume lääts, monokomaatiline valgusallikas. 3. Töö teoeetilised alused Valguse
Διαβάστε περισσότεραTARTU ÜLIKOOL Teaduskool. Võnkumised ja lained. Koostanud Henn Voolaid
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Võnkumised ja lained Koostanud Henn Voolaid Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [10.loeng] 1 Arvestustöö Arvestustöö sooritamiseks on vaja 50p (kes on kohal käinud piisab 40p) (maksimaalselt
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότεραTÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE I
TARTU ÜLIKOOL TEADUSKOOL TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE I LAHUSED Natalia Nekrassova Õppevahend TK õpilastele Tartu 008 LAHUSED Looduses ja tehnikas lahused omavad suurt tähtsust. Taimed omandavad
Διαβάστε περισσότεραREAALAINETE KESKUS JAAK SÄRAK
REAALAINETE KESKUS JAAK SÄRAK TALLINN 2006 1 DESCRIPTIVE GEOMETRY Study aid for daily and distance learning courses Compiler Jaak Särak Edited by Tallinn College of Engineering This publication is meant
Διαβάστε περισσότεραIII osa: Elektromagnetlained Füüsika IV Elektrodünaamika
III osa: Elektromagnetlained Füüsika IV Elektrodünaamika Elastne keskkond ja võnkumine Elastseks keskkonnaks nimetatakse sellist keskkonda, mille osakesed on üksteisega vastastikkuses mõjus. Kui mõjutada
Διαβάστε περισσότεραKandvad profiilplekid
Kandvad profiilplekid Koosanud voliaud ehiusinsener, professor Kalju Looris ja ehnikalisensiaa Indrek Tärno C 301 Pärnu 2003 SISUKORD 1. RANNILA KANDVATE PROFIILPLEKKIDE ÜLDANDMED... 3 2. DIMENSIOONIMINE
Διαβάστε περισσότεραTallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Deformeeruva keha mehaanika õppetool. Andrus Salupere STAATIKA ÜLESANDED
Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikainstituut Deformeeruva keha mehaanika õppetool Andrus Salupere STAATIKA ÜLESANDED Tallinn 2004/2005 1 Eessõna Käesolev ülesannete kogu on mõeldud kasutamiseks eeskätt Tallinna
Διαβάστε περισσότεραKehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade sooendamisel või ahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Sooendamisel vaaminev
Διαβάστε περισσότερα4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD
4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD Arvatavasti oled sa oma elus kogenud, et kõik mõjud on vastastikused. Teiste sõnadega: igale mõjule on olemas vastumõju. Ega füüsikaski teisiti ole. Füüsikas on kehade vastastikuse
Διαβάστε περισσότεραÜlesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus
Ülesanne 4.1. Õhukese raudbetoonist gravitatsioontugiseina arvutus Antud: Õhuke raudbetoonist gravitatsioontugisein maapinna kõrguste vahega h = 4,5 m ja taldmiku sügavusega d = 1,5 m. Maapinnal tugiseina
Διαβάστε περισσότεραSPEKTROSKOOPIA ALUSED LOFY ja LOFY Valter Kiisk ( )
Sisukord SPEKTROSKOOPIA ALUSED LOFY.02.019 ja LOFY.01.024 Valter Kiisk (30.10.2016) Järgnevatel slaididel on kirjas kursuse põhivara, mille omandamisel on lootust sooritada eksam hindele B spektroskoopia
Διαβάστε περισσότερα4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.
Peatükk 4 Tuletise rakendusi 4.1 Funktsiooni lähendamine. Talori polünoom. Mitmetes matemaatika rakendustes on vaja leida keerulistele funktsioonidele lihtsaid lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised
Διαβάστε περισσότεραSõiduki tehnonõuded ja varustus peavad vastama järgmistele nõuetele: Grupp 1 Varustus
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011. a määruse nr 42 Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele lisa 1 NÕUDED ALATES 1. JAANUARIST 1997. A LIIKLUSREGISTRISSE KANTUD
Διαβάστε περισσότεραEcophon Square 43 LED
Ecophon Square 43 LED Ecophon Square 43 on täisintegreeritud süvistatud valgusti, saadaval Dg, Ds, E ja Ez servaga toodetele. Loodud kokkusobima Akutex FT pinnakattega Ecophoni laeplaatidega. Valgusti,
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 50. täppisteaduste olümpiaad Füüsika lõppvoor. 30. märts a. Keskkooli ülesannete lahendused
Eesti koolinoorte 50. täppisteaduste olümpiaad 1. ülesanne Füüsika lõppvoor. 30. märts 2003. a. Keskkooli ülesannete lahendused Läheme kiirusega v/2 liikuvasse süsteemi. Seal on olukord sümmeetriline,
Διαβάστε περισσότερα2-, 3- ja 4 - tee ventiilid VZ
Kirjelus VZ 2 VZ 3 VZ 4 VZ ventiili pakuva kõrgekvaliteeilist ja kulusi kokkuhoivat lahenust kütte- ja/või jahutusvee reguleerimiseks jahutuskassettie (fan-coil), väikeste eelsoojenite ning -jahutite temperatuuri
Διαβάστε περισσότεραMEHAANIKA. s t. kogu. kogu. s t
MLR 700 Üldfüüsika süvakursus: Katrin Teras Ettevalmistus Üldfüüsika eksamiks Aine kood: MLR 700 Eksami aeg: 05.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5 Konsultatsiooni aeg: 04.0.006 Kell:.00 Ruum: P-5. Ainepunkti mõiste.
Διαβάστε περισσότερα3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA3 (kaugõppele) 3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA 3. Impulss Impulss, impulsi jääus Impulss on ektor, mis on õrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega p r r = m. Mehaanikas nimetatakse
Διαβάστε περισσότεραTemperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016
Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 016 Soojuseks (korrektselt soojushulgaks) nimetame energia hulka, mis on keha poolt juurde saadud või ära antud soojusvahetuse käigus
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 58. füüsikaolümpiaad
Eesti koolinoorte 58. füüsikaolümpiaad 29. jaanuar 2011. a. Piirkondlik voor. Gümnaasiumi ülesannete lahendused Eessõna Allpool on toodud iga ülesande üks õige lahenduskäik (mõnel juhul ka enam. Kõik alternatiivsed
Διαβάστε περισσότεραFunktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 22. füüsika lahtine võistlus
Eesti koolinoorte. füüsika lahtine võistlus 6. november 011. a. Noorema rühma lahendused 1. (POSTID) Posti pikkus on pärast soojushulga andmist: l = l algne(1 + a)q cm Sellest saab arvutad, kui pikaks
Διαβάστε περισσότερα20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1
κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii
Διαβάστε περισσότεραVektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise
Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja
Διαβάστε περισσότεραCompress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013
55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud
Διαβάστε περισσότεραÜlesannete numbrid on võetud ülesannete kogust L.Lepmann jt. Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika lõpueksamiks valmistumisel Tln Ül.
Ülesannete numbrid on võetud ülesannete kogust L.Lepmann jt. Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika lõpueksamiks valmistumisel Tln.6 I kursus NÄIDISTÖÖ nr.: Astmed.. Arvutada avaldise täpne väärtus. 8 * (,8)
Διαβάστε περισσότεραRF võimendite parameetrid
RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne
Διαβάστε περισσότεραVektorid. A=( A x, A y, A z ) Vektor analüütilises geomeetrias
ektorid Matemaatikas tähistab vektor vektorruumi elementi. ektorruum ja vektor on defineeritud väga laialt, kuid praktikas võime vektorit ette kujutada kui kindla arvu liikmetega järjestatud arvuhulka.
Διαβάστε περισσότεραASTRONOOMIA. põhikooli loodusteaduste õpetajatele. Peeter Tenjes
ASTRONOOMIA põhikooli loodusteaduste õpetajatele Peeter Tenjes Tartu 2008 I osa: Üldine astronoomia 1. Tähistaevas ja taevakehade liikumine 1.1 Meie asend maailmas Universum on kogu ruumi, aja, aine ja
Διαβάστε περισσότεραANTENNID JA RF ELEKTROONIKA
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mikrolainetehnika õppetool Laboratoorne töö aines ANTENNID JA RF ELEKTROONIKA Antenni sisendtakistuse määramine Tallinn 2005 1 Eesmärk Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda
Διαβάστε περισσότεραFüüsika. teemad 1-8. Karli Klaas
Füüsika teemad 1-8 Karli Klaas SI-süsteem SI-süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis NSV Liidus kehtis SI-süsteem aastast 1963.
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότεραKEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,
Διαβάστε περισσότεραVeaarvutus ja määramatus
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead................................... 4 3.2 Tehted
Διαβάστε περισσότεραDigi-TV vastuvõtt Espoo saatjalt
Digi-TV vastuvõtt Espoo saatjalt Digi-TV vastuvõtuks Soomest on võimalik kasutada Espoo ja Fiskars saatjate signaali. Kuna Espoo signaal on üldjuhul tugevam, siis kasutatakse vastuvõtuks põhiliselt just
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραLõppvoor. 7. märts a. Gümnaasiumi ülesannete lahendused
Eesti kooinoorte 56 füüsikaoümpiaad Lõppvoor 7 märts 009 a Gümnaasiumi üesannete ahendused (NÜRINENUD KÄÄRID) α N F h α Hõõrdejõud peab tasakaaustama toereaktsiooni kääride teje sihiise komponendi (joonis)
Διαβάστε περισσότεραTuulekoormus hoonetele
Tuulekoormus hoonetele Ivar Talvik 2009 TUULEKOORMUSE OLEMUSEST Tuule poolt avaldatav rõhk konstruktsioonist eemal: 2 ρ v q=, [Pa, N/m 2 2 ] kus on ρ on õhu tihedus ja v on õhu liikumise kiirus ρ = 1,
Διαβάστε περισσότεραMitmest lülist koosneva mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKAINSTITUUT Dünaamika kodutöö nr. 1 Mitmest lülist koosnea mehhanismi punktide kiiruste ja kiirenduste leidmine ariant ZZ Lahendusnäide Üliõpilane: Xxx Yyy Üliõpilase kood:
Διαβάστε περισσότεραLABORATOORSETE TÖÖD ÕPPEAINES ELEKTERVALGUSTUS JA KIIRITUS TET-4.462
LBORTOORSETE TÖÖD ÕPPEINES ELEKTERVLGUSTUS J KIIRITUS TET-4.462 Olulisemad reeglid eksperimendi korraldamiseks ja tulemuste töötlemiseks Reeglid töökoha kujundamiseks: Enne laboratoorse töö katse tegemist
Διαβάστε περισσότερα(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33
(Raud)betoonkonstruktsioonide üldkursus 33 Normaallõike tugevusarvutuse alused. Arvutuslikud pinge-deormatsioonidiagrammid Elemendi normaallõige (ristlõige) on elemendi pikiteljega risti olev lõige (s.o.
Διαβάστε περισσότερα