Ainete soojusjuhtivused

Μέγεθος: px

Εμφάνιση ξεκινά από τη σελίδα:

Download "Ainete soojusjuhtivused"

Ευτροπια Αλεβίζος
7 χρόνια πριν
Προβολές:

1 Energia Potentsiaalne energia Kineetiline energia Temperatuur Absoluutne null Siseenergia Soojus Erisoojus Soojusmahtuvus Latentne soojus Tajutav soojus Soojusjuhtivus Konvektsioon Advektsioon Energia, kiirgus: mõisted Kiirgusenergia Elektromagnetlained Lainepikkus Pikalaineline kiirgus Lühilaineline kiirgus Ultraviolettkiirgus Nähtav valgus Infrapunakiirgus Absoluutselt must keha Kiirgusliku tasakaalu temperatuur Valivad neelajad Kasvuhoone effekt Atmosfääri aken Solaarkonstant Hajumine Peegeldumine Neeldumine Albeedo Päikesetuul Ainete soojusjuhtivused Aine Seisev õhk Puit Kuiv muld Vesi Lumi Niiske muld Jää Liivakivi Graniit Raud Hõbe (W/m C) (20 C) (20 C)

2 Aine Vesi Muda Jää (0 C) Liivsavi Ainete erisoojused (cal/g C) (J/kg C) Kuiv õhk Kvartsliiv Graniit Varjatud (latentne) soojus on seotud aine üleminekuga ühest olekust (faasist) teise. gaas kondensatsioon aurustumine vedelik gaas depositsioon sublimatsioon tahke keha vedelik tahkumine sulamine tahke keha

3 Veel (H 2 O) on väga suured latentsed soojused Aurustumissoojus<->kondensatsioonisoojus 600 cal/g Sulamissoojus<->tahkumissoojus 80 cal/g Elektromagnetlaine liigub valguse kiirusega ( km/s)

4 Elektromagentlainete spekter Päikese spektraalne kiiritustihedus (1 aü kaugusel)

5 Päikese UV spektraalne kiiritustihedus (1 aü kaugusel) Lairiba spektraalne kiiritustihedus (1 aü kaugusel)

6 Kiirgusseadused Stefan-Boltzmanni seadus - mida kõrgem on keha temperatuur, seda enam energiat keha kiirgab: E=σT 4, E - max kiiratav energia, σ-stefan- Boltzmanni konstant Wm -2 K -4, T- keha abs. temperatuur Wien i nihkeseadus Lainepikkus, millel keha kiirgab maksimaalselt, on pöördvõrdeline tema temperatuuriga: λ max =c/t, c=2897 µm K Kirchoffi seadus Neil lainepikkustel, kus kehad hästi kiirgust neelavad, nad ka hästi kiirgavad. (kehtib täpselt vaid gaaside kohta) Absoluutselt musta keha kiirgusspekter

7 Solaarkonstant on päikesekiirguse võimsus atmosfääri ülapiiril (väljaspool atmosfääri), ristiasetsevale ühikpinnale, Maa ja Päikese keskmisel kaugusel (1 aü). S o = W/m 2 Solaarkonstandi ajaline käik satelliitidelt aastatel

8 Insolatsioon Päikese kiirgusvoog horisontaalpinnale. Insolatsioon atmosfääri ülapiiril (MJ/m 2 päevas) Kevadine või sügisene võrdpäevsus Suvine päikeseseisak Päikese kääne 0 Päikese kääne 23.5

9 Kuidas muutub 56. laiuskraadil Päikese kõrgus, kui deklinatsioon e Päikese kääne muutub 23.5 ja vahel. Atmosfääri gaaside neeldumisspektrid

10 Päikese kiirgusspekter atmosfääri ülapiiril ja merepinnal, 6000 K temperatuuriga absoluutselt musta keha kiirgusspekter. Looduslike pindade albeedod Pind Albeedo Pind Albeedo Värske kuiv lumi Tume muld Värske niiske lumi Niiske hall muld Saastunud lumi Kuiv savi või hall muld Merejää Kuiv hele liivane muld Meri (20 ºN Rukki- ja nisupõllud ºS) (60 º-70 ºN, S) Kartulipõllud Tundra Puuvillapõllud Okaspuumets Niidud Lehtpuumets Kuiv stepp

11 Kiirgusbilanss Soojusbilanss

12 Maa magnetväli on sarnane varda magnetväljale Virmaliste vöö. Numbrid näitavad mitmel ööl aastas on tõenäoline näha virmalisi

13 Elektroni ergastamine ja footoni kiirgamine

17 Atmosfääri kasvuhooneefekt Nii veeaur kui ka süsihappegaas on tugevad neelajad infrapunases ja nõrgad päikesekiirguse neelajad. Seega neelavad nad Maalt lahkuvat infrapunakiirgust ja soojendavad sellega alumist atmosfääri. Lisaks sellele nad kiirgavad infrapunakiirgust. See kiirgus levib kõikides suundades. Osa sellest kiiratakse ka Maa suunas ja neeldub seal, soojendades sedasi maapinda. Maa omakorda kiirgab infrapunakiirgust ülessuunas, kus see neeldub ja soojendab alumist atmosfääri. Veeaur, CO 2 ning teised kiirguslikult aktiivsed lisandgaasid neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust ning toimivad kui isoleeriv kiht maapinna lähedal, hoides sedasi ära osa infrapunakiirguse lahkumise ilmaruumi. Järelikult on maapind ja alumine atmosfäär palju soojemad, kui nad oleksid ilma nende selektiivselt neelavate gaaside olemasoluta. Ilma kiirguslikult aktiivsete gaasideta oleks Maa keskmine kiirgusliku tasakaalu temperatuur -18 C, seega 33 C madalam kui praegu. Veeauru, süsihappegaasi ja teiste kiirguslikult aktiivsete gaaside neeldumisomadused arvati omal ajal olevat sarnased kasvuhoone omadele. Kasvuhoone klaas võimaldab nähtaval kiirgusel sisse pääseda, aga takistab mingil määral lahkuvat infrapunast kiirgust. Seepärast nim. veeauru ja CO 2 käitumist kasvuhooneefektiks. Siiski on uurimused näidanud, et soe õhk kasvuhoones on pigem põhjustatud õhu võimetusest tsirkuleerida ja seguneda jahedama välisõhuga, kui infrapunase kiirguse kinnipüüdmisest klaasi poolt. Seepärast soovitatakse kasvuhoone efekti atmosfääris nim. atmosfääri kasvuhooneefektiks.

Σχετικά έγγραφα

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58