ÜHIKANALÜÜS I Õppevahend TÜ teaduskooli õpilastele Tartu 2017
|
|
- Ανδώνιος Λούπης
- 5 χρόνια πριν
- Προβολές:
Transcript
1 ÜHIKANALÜÜS I Õppevahend TÜ teaduskooli õpilastele Tartu 2017
2 Koostanud Vladislav Ivaništšev
3 KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II Me oleme juba kokku puutunud ülesannetea, kus aine valem leiti ideaalaasi võrrandi või suhtelise tiheduse järi. Seda tüüpi ülesanded kuuluvad arvutusülesannete hulka. Vahest need eeldavad raskete võrrandite lahendamise oskust, seetõttu paistavad olevat lahendamatud. Enamikel juhtudel on lahendus ikkai leidav (ka ilma vastavate teadmisteta). Arvutusülesanded eeldavad füüsika seaduste teadmist ja nendele vastavate võrrandite ja võrratuste ehk matemaatiliste valemite kasutamist. Lihtsaim valem n = m M esineb keemiaülesannetes tõenäolistel kõie tihemini (keskkooli füüsikas kasutakse tihti sarnast valemit ρ = m V ). Harvemini tuleb ette ideaalaasi võrrandit pv = nrt (n =, V m = 22,4 ). V Vm dm 3 Veeli harvemini kohtab keerulisemaid võrrandeid, kusjuures mida kõrem on olümpiaadi tase, seda tihemini neid esineb. ÜHIKANALÜÜS I Ülesanne 1 Süsivesiniku (0,2 mooli) põlemisel tekkis tahm (2,4 ), süsihappeaas (13,44 dm 3, n.t.) ja vesi (14,43 cm 3, 20 C, 0,9982 ). Arvutae süsivesiniku ekulvalem. cm 3 n(c) = 2, n(co 2 ) = 13,44 dm 3 = 0,2 1 22,4 dm 3 = 0,6 n(h 2 O) = 14,43 cm 3 0, = 0,8 1 cm 3 18 N (C) = Valem: C 4 H 8 (0,2 +0,6) 0,2 = 4, N (H) = 0,8 2 0,2 = 8 Õnneks enamuse ülesannetest lahendamise jaoks ei ole tarvis teada kõiki seaduseid ja valemeid. Näiteks 2003 aastal rahvusvahelisel olümpiaadil Ateenas oli pakutud järmine ülesanne. Ülesanne 2 Käesolevas ülesandes kirjeldatud katse laseb määrata ekulide keskmist kiirust (u)aasifaasis lenduva vedeliku kohal. Avatud anum (Petri tass) on poolenisti täidetud etanoolia ja on pandud elektrooniliste kaalude peale oma kaane kõrvale. Ajamomendil t = 0 kaalunäit võrdub nullia. Kaalunäidu muutus ajas on näidatud joonisel. 1
4 Ajamomendil t = 5 min pannakse kaas tassile peale. Vedelik ei aurustu enam, kuid aasiekulid vedeliku kohal rõhuvad vastu kaant seespoolt. See viib kaalunäidu muutusele suuruse δm võrra. Kannele avaldatav jõud on kirjeldav valemia f = δm, kus = 9,8 m. Samuti s 2 seda jõudu võib välja arvutada impulsi tuletise kaudu järmise valemi abil: f = u dm 2 dt Kasutades joonisel antud andmeid määrake etanoli ekulide keskmine kiirus 290 K juures. Jätke meelde, et kõik lahendamiseks vajalikud andmed, sealhulas ka valemid on ülesande tekstis olemas. Neid peab ainult õiesti kasutada. Me näeme kahte võrrandit. Ühendame neid nin väljendame otsitavat kiirust: u = 2δm dt dm Joonise abil leiame väärtused δm ja dm sire tõusunurk 0 kuni 5 minutini. Kaalunäidu erinevus δ dt m tassi sulemise momendil on 0,01. Massi muutumise kiirus ( dm ) etanooli aurumisel on 0,035 min. Asetades kõiki need väärtused võrrandisse, leiame keskmise kiiruse: u = 2 0,01 9,8 m s 2 : 0,035 min min 60 s = 336 m s dt Pole hullu, kui selles selituses on miski jäänud ebaseleks. Alustame järjest meile vajalikest definitsioonidest ja vaatleme lihtsamaid näiteid. Meie lõplik eesmärk on õppida lahendama arvutusülesandeid, millede aluseks on suhteliselt keerulised valemid. Füüsikaline suurus Õppides täppis- ja loodusteaduseid me kohtume suure hulaa füüsikaliseid suuruseid, nau näiteks mass (m ), ruumala (V ) ja tihedus (ρ). 2
5 Tihtipeale need suurused on omavahel seotud või siis teineteisest sõltuvad, mis väljendub valemites, nau näiteks: ρ = m V Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti (süsteemi või protsessi) ühe omaduse iselomustus, mis on paljudele füüsikaliste objektidele kvalitatiivselt ühine, kuid kvantitatiivselt individuaalne ia objekti jaoks. Laborinõu näitel see tähendab, et ial kolvil on oma mõõt (kvantitatiivne iseloomustus), ruumala (kvalitatiivne iseloomustus) kindla väärtusea (kvantitatiivne iseloomustus), mis on väljendatud minites ühikutes. Vaadeldud juhul kolb on objekt; ruumala on suurus; mõõt ja tema väärtus on kolvi kvantitatiivsed iseloomused, millede vahel esineb erinevus. Mõõt on see, mis reaalselt eksisteerib vaatamata sellele, kas me teda teame või mitte, värtus on aa mõõdu hinnan, mis on väljendatud sellele omaste ühikute mõnda arvua. Näiteks tärinul on tahu suurus, mille pikkuse (suuruse) väärtus on mõõdetud ja mis võrdub 50 mm või 5,0 cm. Seejuures arvulised väärtused 50 või 5,0 pole ilmtinimata õied mõõtmisvea tõttu ja ei mõjuta teelikut väärtust ea mõõtühiku valikut (mm, cm ja teised)! Definitsiooni järi on füüsikalise suuruse arvväärtus lihtsalt arv, mõõtühik on aa fikseeritud mõõdu füüsikaline suurus, millele on tinlikult omastatud ühea võrdne arvväärtus. Eeldatavalt tähistame füüsikalise suuruse mõõtühikut sama suuruse sümbolia nurksuludes ja suuruse arvväärtust suuruse enda sümbolia looksuludes. Sellisel juhul on ia suuruse Q väärtus võrdne: Q = {Q}[Q] ehk ia füüsikalise suuruse väärtus võib olla väljendatud suuruse arvväärtuse ja sellele suurusele valitud ühiku korrutise kaudu. Kui suurust Q väljendada teise ühiku kaudu [Q '], mis on k korda suurem kui [Q], siis uus arvväärtus {Q '} on k korda väiksem kui {Q}, eks siis füüsikalise suuruse Q väärtus ei sõltu ühikute valikust. 3
6 Näiteks pliiatsi pikkus l on 177 mm. Mõõtes pikkuse ühikut ja üleminnes millimeetritest sentimeetritele saame l = 177 mm = 177 0,1 cm = 17,7 cm. Järelikult füüsikalise suuruse arvväärtus muutub koos mõõtühiku muutmisea. Mõistai tema suurus seejuures ei muutu. Matematilised tehted füüsikaliste suurustea Samalaadseid füüsikalisi väärtuseid võib liita ja lahutada. Seejuures arvulised väärtused liituvad kokku, kuid mõõtühik jääb muutumatuks: {Q} 1 [Q] + {Q} 2 [Q] {Q} 3 [Q] = ({Q} 1 + {Q} 2 {Q} 2 )[Q] = {Q} sum [Q] 10 dm dm 3 20 dm 3 = ( ) dm 3 = 20 dm 3 Ülesanne 3 Süvenemata elektrolüütide lahuste elektrijuhtivuse teooriasse kirjutame vahetusreaktsiooni: HCO O Na + H Cl = HCOOH + Na Cl. Unustades teooria, eeldame lihtsalt, et Λ 0 (HC OONa) + Λ 0 (HCl) = Λ 0 (HCOOH) + Λ 0 (NaCl) Siis Λ 0 (HCOOH) = Λ 0 (HCl)+ Λ 0 (HC OONa) Λ 0 (NaCl) = (90, ,5 109) S cm 2 = 362 S cm 2 Meie õie eeldus tähendas, et lahuses kannavad laenut osakesed Na +, Cl, H + ja HCOO, seea Λ 0 (HCOOH) = Λ 0 (HCOO )+ Λ 0 (H + ) nin eeldatav võrdlus kehtib. Kasutades allpool toodud andmeid arvutae välja metaanhappe piirjuhtivus Λ 0 (HCOOH): Λ 0 (HC OONa) = 90,5 S cm 2, Λ 0 (HCl) = 380,5 S cm 2, Λ 0 (NaCl) = 109 S cm 2. Füüsikalised suurused korrutatakse ja jaatakse teineteisea reelitele vastavalt: m V = Q P = {Q}[Q] {P }[P ] = {Q} {P } [Q] [P ] 19,3 = 19,3 1,00 dm 3 1,00 dm 3 = 19,3 dm 3 Q P = {Q}[Q] {P }[P ] = ({Q}{P }) ([Q][P ]) 4
7 ρv = 19,3 2 dm 3 = (19,3 2) dm 3 dm 3 = 38,6 dm 3 Ülesanne 4 Metaanhape juhtivuse määramiseks kasutati spetsiifilise juhtivuse väärtust κ = 0,00752 S cm. Lahus sisaldas 9,55% massi järi metaanhapet tihedusea ρ = 1,02 juhtivus Λ.. Arvutae välja metaanhappe cm 3 Ülesande tekstis tuuakse suuruste κ, ρ väärtused. Mõõtühikute järi saab järeldada, et on vaja kasutada ruumala ja aarmassi väärtuseid moolide arvu ja juhtivust mõõtühikua S cm 2 on teada eelmisest ülesande punktist) leidmiseks. Selline lähenemine, kus me hindame suuruseid ja nende seoseid, nimetatakse dimensioonide analüüsiks. Nendea me tutvume edaspidi, praeu aa kontrollime, kas kõik mõõtühikud taanduvad: Λ = κv n = κv M = κm S = 0, ,0 ρv ω m ρω m 1,02 0,0955 cm = 3,55 S cm 2 cm 3 (mis Õnnitlen, see oli esimene «tõsine» valem meie teel. Mis puudutab eksponent-, loaritmiliste ja trionomeetriliste funktsioonide arumente, siis peavad olema kas arvud või dimensioonita suuruste väärtused: E e k T, kus E on eneria, k on Boltsmani konstant, T on termodünaamiline temperatuur ln( p p 0 ), kus p on rõhk, p 0 standartne rõhk, võrdne 1bar sin 2π t, kus t on ae, T võnkumise periood T Kõiis nendes näidetes on suuruste korrutis suludes dimensioonita. Füüsikaliste suuruste ühikute süsteemid Füüsikaliste suuruste ühikute süsteem on füüsikaliste suuruste peamiste ja tuletatud ühikute koum, mis on moodustatud vastavalt antud füüsikaliste suuruste süsteemi tavakohastele printsiipidele. Füüsikaliste suuruste süsteem on füüsikaliste suuruste ja nende tuletiste koum, mis on moodustatud vastavalt tavakohastele printsiipidele, kui ühed suurused peetakse sõltumatuteks, teised on aa sõltumatute suuruste funktsioonid. Suuruste süsteemi, millel põhineb rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) ja kuhu kuuluvad seitse põhisuurust, nimeks on «suuruste süsteem LMTIΘN J», kus sümbolite tähistus on järmine: L pikkus, M mass, T ae, I elektrivoolu tuevus, Θ temperatuur, N ainehulk, J valustuevus. Tänapäeval kasutatakse kõie tihemini rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi (SI), kuii peale seda on olemas 5
8 ka kümneid teisi mõõtühikute süsteeme. See on selitatav väa lihtsalt - rahvusvahelisel mõõtühikute tuevuse ühik, kelvin (K) termodünaamilise temperatuuri ühik, mool () ainehula ühik, kandela (cd) valustuevuse ühik. Rääkides temperatuurist tuleks mainida kolme erinevat temperatuurset skaalat: Celsiuse, Kelvini (termodünaamiline temperatuur) ja Fahrenheiti. Kraadi suurus Celsiuses ja Kelvinis on ühesuune, teiste sõnadea temperatuuri muutus 1 C võrra. Kuid nende skaalade nullväärtused erinevad teineteisest 273,15 võrra. Temperatuuri üleviimine Celsiuse skaalast Kelvini skaalasse tehakse K = C + 273,15 abil. Fahrenheiti skaala erineb Celsiuse skaalast nii nullpunkti, kui ka kraadi suuruse poolest. Nende skaalade nullpunktid erinevad 32 Fahrenheiti skaala kraadi võrra nin Celsiuse ja Fahrenheiti kraadidid on seotud võrdlusea: C = 5 ( F 32). 9 Ülesanne 5 süsteemil on seleid eeliseid kõikide kunai eksisteerivate mõõtühikute süsteemide ees. Tema põhiühikuteks on: meeter (m) pikkuse ühik, kiloramm () massiühik, sekund (s) ajaühik, amper (A) elektrivoolu Kodustes tinimustes kasutatava meditsiinilise termomeetri täpsus on ±0,1 C, samas kui teda kasutab koenud arst, siis tema täpsus võib olla ±0,1 F. Arvutae nende mõlema juhuse jaoks temperatuuri 36,6 C mõõtmise suhteline via. Varsti me veendume SI süsteemi erakordses kasutamise muavuses valemite ja võrrandite jaoks. Praeu tutvume mõninate tuletistea ja süsteemiväliste ühikutea (kõik need ühikud ei kuulu ühtei eksisteeriva süsteemi): kuupmeeter (m 3 ) ruumala ühik njuuton (N) jõu ühik (1 N = 1 m s 2 ) paskal (Pa) rõhu ühik 1Pa = 1 N m 2 džaul (J) eneria ühik (1 J = 1N m = 1 Pa m 3 ) Esimesel juhul on suhteline via 0,1 36,6 = 0,0027, teisel 5 9 0,1 36,6 = 0,0015. kulon (C) elektrilaenu ühik (1 C = 1 A s) volt (V) elektrivälja potentsiaali ühik 1 V = 1 J = 1 N m C A s vatt (W) võimsuse ühik 1 V = 1 J s = 1 N m s onström (Å) pikkusühik (1 Å = m) liiter (l) ruumalaühik (1L = 1 dm 3 ) baar (bar) rõhuühik (1 bar = 10 5 Pa) miljondik osa (ppm) kontsentratsiooni mõõtühik, suhtelist vahekorda iseloomustav ühik (10 6 ) 6
9 Enamus nendest ühikutest kasutatakse koos detsimaaleesliidetea: Eesliited suurusjärk eesliide lühend tera- Т 10 9 ia- G 10 6 mea- М 10 3 kilo- K (k) 10 1 detsi- d 10 2 senti- c 10 3 milli- m 10 9 nano- n piko- p Üleminekuteur näitab, mitu ühe suuruse mõõtühikut vastab teatavale hulale teise suuruse mõõtühikule. Üleminekuteur vastab alati arvule üks, sest ta saadakse vastavuse mõlema poole jaamisel ühea nendest pooltest. 1 km = 1000 m 1 = 1000 m 1 km või 1 = 0,001 km m Üleminekuteur ei muuda suuruse väärtust, ta võimaldab üle minna teadaolevatelt suurustelt otsitavatele suurustele. Ülesanne 6 Katkematu veekiht, mille ruumala on 1,34 miljardit kuupkilomeetrit, moodustab maailmamere. Tema keskmine soolsus on 3,50%, mille alused võib keskmiseks tiheduseks võtta Ühes m 3 tonnis vees on 100 kuni 500 mikrorammi (1 μ = 10 6 või 10 6 μ = 1 ) kulda, mille alusel eeldame, et täpselt ühes merevee tonnis sisaldub keskmiselt 300 μ kulda. 1. Arvutae maailmaookeani mass tonnides. 2. Arvutae maailmaookeanis oleva kulla mass kilorammides. 3. Arvutae, mitu kilorammi kulda saaksime maailmameres ühe inimese kohta, kui Maal elab 6,50 miljardit inimest. Harjutame mõõtühikute ja nende lühendite teisendamist m = 1, km m 1. km 2. m = 1, tonn μ tonn 1030 m tonn = 1, tonn 10 6 μ 1000 = 4,
10 Ühikanalüüs Keemiaülesannetes käsitletakse mõõtühikuid alebraliste suurustena, mida võib üks teisea korrutada ja jaades taandada. Neid arvutusi nimetakse ühikanalüüsiks. Ülevaltoodud näidete lisaks vaatleme veel mõned. Oluline on see, et lõppvõrrandites, mida kasutakse arvutamiseks, etteantud ühikutes muutuvad (korrutamisel ja taandumisel) otsitavateks ühikuteks. Ülesanne 7 Üks tänapäeva intentsiivsemaid arendusteemasid teaduses on suure eneriatihedusea akude konstrueerimine. Kommertsiaalsete akude eneriatihedus on kuni 360 W h dm 3 ja 200 W h dm 3. Õhuhapniku kasutamine oksüdeerijana võimaldaks aku massi tunduvalt alandada. Arvutae milline neist elementidest annaks teoreetiliselt suurima võimsuse i) massi kohta ( W h ) ja ii) ruumala kohta ( W h ). Hapniku massi mitte arvestada. 3 dm 3. m = 4, , = 63,7 Arvutused teha iale elemendile vastava lihtaine 1 mooli kohta, kasutades kõie iseloomulikuma o.a.-a oksüdeerimise saadust. Eeldae, et redutseerijad saab olla kuni pool aku massist. (1 J = 1 W s) Δ f G(Al 2 O 3 ) = 1582 kj Δ f G(Li 2 O) = 561 kj Δ f G(Si O 2 ) = 856 kj ρ Al = 2,70 ρ Li = 0,535 ρ Si = 2,33 (Eeldae, et kou Gibbsi eneriamuut on kasutav elektrilise töö teemiseks) P (Li) = P (Si) = P (Al) = J 1 W 1 s 1 J J 1 W 1 s 1 J J 1 W 1 s 1 J 1 h 3600 s 1 1 h 3600 s 1 h 3600 s 6, , Suurim võimsus massi ühiku kohta ( W h ) on liitium akul. P (Li) = 5610 W h P (Si) = 4230 W h 0,535 1 cm cm 3 1 dm 3 2,33 1 cm cm 3 1 dm 3 cm 3 cm 3 cm 3 0,50 = 5610 W h 0,50 = 4230 W h 1 26, W h 0,50 = = 3000 W h 1 dm = 9860 W h 1 dm 3 8
11 a s t M in Kokkuvõte P (Al) = 4072 W h 2, cm 3 1 cm 3 1 dm = W h 1 dm 3 Suurim võimsus ruumala ühiku kohta ( W h ) on alumiinium akul. 3 dm Autori kommentaar: Selle ülesande eesmärk on arvutada välja kolme kõie potentsiaalsema aku kütuse teoreetilised eneriatiheduse väärtused. Liitiumakud on levinud seetõ u, et neil on suur eneriatihedus massi kohta ja Li Li + + e üleminek toimub keresti. Kuid teoreetilise väärtuseni on veel palju ruumi ja seetõttu jätkub Li-akude arendamine paljudes maailma laborites. Palju odavamad oleksid räni- ja alumiiniumakud, lisaks ka suurema eneriatihedusea ruumala kohta, kuid nende puhul pole veel sobivate lahendusteni jõutud (probleemideks on isetühjenemine, ka laadimine pole efektiivne). Selles kursuse osas me tutvusime paljude definitsioonidea ja vaatlesime arvutusülesannete lahendamist. Kursuse järmises osas jätkame tutvustust arvutusülesannete lahendamise meetoditea (veidi süavam). 9
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED, ÜLESANDED LEA PALLAS VII OSA SISUKORD 57 Joone uutuja Näited 8 58 Ülesanded uutuja võrrandi koostamisest 57 Joone uutuja Näited Funktsiooni tuletisel on
Διαβάστε περισσότεραVektorid II. Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale
Vektorid II Analüütiline geomeetria 3D Modelleerimise ja visualiseerimise erialale Vektorid Vektorid on arvude järjestatud hulgad (s.t. iga komponendi väärtus ja positsioon hulgas on tähenduslikud) Vektori
Διαβάστε περισσότεραHAPE-ALUS TASAKAAL. Teema nr 2
PE-LUS TSL Teema nr Tugevad happed Tugevad happed on lahuses täielikult dissotiseerunud + sisaldus lahuses on võrdne happe analüütilise kontsentratsiooniga Nt NO Cl SO 4 (esimeses astmes) p a väärtused
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA
MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE MÕISTED, VALEMID, NÄITED LEA PALLAS XII OSA SISUKORD 8 MÄÄRAMATA INTEGRAAL 56 8 Algfunktsioon ja määramata integraal 56 8 Integraalide tabel 57 8 Määramata integraali omadusi 58
Διαβάστε περισσότεραRuumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule
Kodutöö nr.1 uumilise jõusüsteemi taandamine lihtsaimale kujule Ülesanne Taandada antud jõusüsteem lihtsaimale kujule. isttahuka (joonis 1.) mõõdud ning jõudude moodulid ja suunad on antud tabelis 1. D
Διαβάστε περισσότεραGeomeetrilised vektorid
Vektorid Geomeetrilised vektorid Skalaarideks nimetatakse suurusi, mida saab esitada ühe arvuga suuruse arvulise väärtusega. Skalaari iseloomuga suurusi nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Skalaarse
Διαβάστε περισσότεραKEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II
KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II ÜHIKANALÜÜS II Füüsikalise Suuruse Dimensioon Füüsikalise suuruse dimensioon on avaldis astmes üksikliikme kujul, mis koosneb erinevates astmetes põhisuuruste sümbolite
Διαβάστε περισσότεραKompleksarvu algebraline kuju
Kompleksarvud p. 1/15 Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju Mati Väljas mati.valjas@ttu.ee Tallinna Tehnikaülikool Kompleksarvud p. 2/15 Hulk Hulk on kaasaegse matemaatika algmõiste, mida ei saa
Διαβάστε περισσότεραSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 2. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Loenguslaidid Materjalid D. Halliday,R. Resnick, J. Walker. Füüsika põhikursus : õpik kõrgkoolile I köide. Eesti
Διαβάστε περισσότεραMÕÕTETEHNIKA ALUSED AAR3450 2,5 AP Eksam
MÕÕTETEHNIKA ALUSED AAR3450 2,5 AP 2-1-0 Eksam 1(10) Tunniplaan iga nädal paaritul nädalal paaris nädalal AAR3450 Esmaspäev 14.00 VII-430 Loeng Rühmad: AAAB51, AAAB52 AAR3450 Teisipäev 12.00 VII-429 Harjutus
Διαβάστε περισσότεραKEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Nooem aste (9. ja 10. klass) Tallinn, Tatu, Kuessaae, Nava, Pänu, Kohtla-Jäve 11. novembe 2006 Ülesannete lahendused 1. a) M (E) = 40,08 / 0,876 = 10,2 letades,
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded. Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond.. Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond.
Διαβάστε περισσότεραFunktsiooni diferentsiaal
Diferentsiaal Funktsiooni diferentsiaal Argumendi muut Δx ja sellele vastav funktsiooni y = f (x) muut kohal x Eeldusel, et f D(x), saame Δy = f (x + Δx) f (x). f (x) = ehk piisavalt väikese Δx korral
Διαβάστε περισσότεραLokaalsed ekstreemumid
Lokaalsed ekstreemumid Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne maksimum, kui leidub selline positiivne arv δ, et 0 < Δx < δ Δy 0. Öeldakse, et funktsioonil f (x) on punktis x lokaalne miinimum,
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi
Eesti koolinoorte XLVIII täppisteaduste olümpiaadi lõppvoor MATEMAATIKAS Tartus, 9. märtsil 001. a. Lahendused ja vastused IX klass 1. Vastus: x = 171. Teisendame võrrandi kujule 111(4 + x) = 14 45 ning
Διαβάστε περισσότερα9. AM ja FM detektorid
1 9. AM ja FM detektorid IRO0070 Kõrgsageduslik signaalitöötlus Demodulaator Eraldab moduleeritud signaalist informatiivse osa. Konkreetne lahendus sõltub modulatsiooniviisist. Eristatakse Amplituuddetektoreid
Διαβάστε περισσότεραMatemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded
Matemaatiline analüüs I iseseisvad ülesanded Leidke funktsiooni y = log( ) + + 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = + arcsin 5 määramispiirkond Leidke funktsiooni y = sin + 6 määramispiirkond 4 Leidke
Διαβάστε περισσότεραITI 0041 Loogika arvutiteaduses Sügis 2005 / Tarmo Uustalu Loeng 4 PREDIKAATLOOGIKA
PREDIKAATLOOGIKA Predikaatloogika on lauseloogika tugev laiendus. Predikaatloogikas saab nimetada asju ning rääkida nende omadustest. Väljendusvõimsuselt on predikaatloogika seega oluliselt peenekoelisem
Διαβάστε περισσότερα28. Sirgvoolu, solenoidi ja toroidi magnetinduktsiooni arvutamine koguvooluseaduse abil.
8. Sigvoolu, solenoidi j tooidi mgnetinduktsiooni vutmine koguvooluseduse il. See on vem vdtud, kuid mitte juhtme sees. Koguvooluseduse il on sed lihtne teh. Olgu lõpmt pikk juhe ingikujulise istlõikeg,
Διαβάστε περισσότεραPLASTSED DEFORMATSIOONID
PLAED DEFORMAIOONID Misese vlavustingimus (pinegte ruumis) () Dimensineerimisega saab kõrvaldada ainsa materjali parameetri. Purunemise (tugevuse) kriteeriumid:. Maksimaalse pinge kirteerium Laminaat puruneb
Διαβάστε περισσότεραI. Keemiline termodünaamika. II. Keemiline kineetika ja tasakaal
I. Keemiline termdünaamika I. Keemiline termdünaamika 1. Arvutage etüüni tekke-entalpia ΔH f lähtudes ainete põlemisentalpiatest: ΔH c [C(gr)] = -394 kj/ml; ΔH c [H 2 (g)] = -286 kj/ml; ΔH c [C 2 H 2 (g)]
Διαβάστε περισσότεραGraafiteooria üldmõisteid. Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid
Graafiteooria üldmõisteid Graaf G ( X, A ) Tippude hulk: X={ x 1, x 2,.., x n } Servade (kaarte) hulk: A={ a 1, a 2,.., a m } Orienteeritud graafid Orienteerimata graafid G(x i )={ x k < x i, x k > A}
Διαβάστε περισσότεραENERGIA- JA GEOTEHNIKA DOKTORIKOOL II
ENERGIA- JA GEOTEHNIKA DOKTORIKOOL II AINEKURSUS MÕÕTMISTE ALUSED Dotsent RAIVO TEEMETS Tallinn 2012 Raivo Teemets 1 SISSEJUHATUS Mõõtmine on rahvusvaheliselt defineeritud kui meetmete kogum, mille eesmärgiks
Διαβάστε περισσότερα4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks
4.2.5 Täiustatud meetod tuletõkestusvõime määramiseks 4.2.5.1 Ülevaade See täiustatud arvutusmeetod põhineb mahukate katsete tulemustel ja lõplike elementide meetodiga tehtud arvutustel [4.16], [4.17].
Διαβάστε περισσότεραPlaneedi Maa kaardistamine G O R. Planeedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kera. Joon 1
laneedi Maa kaadistamine laneedi Maa kõige lihtsamaks mudeliks on kea. G Joon 1 Maapinna kaadistamine põhineb kea ümbeingjoontel, millest pikimat nimetatakse suuingjooneks. Need suuingjooned, mis läbivad
Διαβάστε περισσότεραTuletis ja diferentsiaal
Peatükk 3 Tuletis ja diferentsiaal 3.1 Tuletise ja diferentseeruva funktsiooni mõisted. Olgu antud funktsioon f ja kuulugu punkt a selle funktsiooni määramispiirkonda. Tuletis ja diferentseeruv funktsioon.
Διαβάστε περισσότεραTÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE I
TARTU ÜLIKOOL TEADUSKOOL TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE I LAHUSED Natalia Nekrassova Õppevahend TK õpilastele Tartu 008 LAHUSED Looduses ja tehnikas lahused omavad suurt tähtsust. Taimed omandavad
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte 43. keemiaolümpiaad
Eesti koolinoorte 4. keeiaolüpiaad Koolivooru ülesannete lahendused 9. klass. Võrdsetes tingiustes on kõikide gaaside ühe ooli ruuala ühesugune. Loetletud gaaside ühe aarruuala ass on järgine: a 2 + 6
Διαβάστε περισσότεραHULGATEOORIA ELEMENTE
HULGATEOORIA ELEMENTE Teema 2.2. Hulga elementide loendamine Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Hulgateooria 1 / 31 Loengu kava 2 Hulga elementide loendamine Hulga võimsus Loenduvad
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 16. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja 0. klass) 6. november 2002. a.. ) 2a + 2 = a 2 2 2) 2a + a 2 2 = 2a 2 ) 2a + I 2 = 2aI 4) 2aI + Cl 2 = 2aCl + I 2 5) 2aCl = 2a + Cl 2 (sulatatud
Διαβάστε περισσότεραFunktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses
Funktsioonide õpetamisest põhikooli matemaatikakursuses Allar Veelmaa, Loo Keskkool Funktsioon on üldtähenduses eesmärgipärane omadus, ülesanne, otstarve. Mõiste funktsioon ei ole kasutusel ainult matemaatikas,
Διαβάστε περισσότεραHSM TT 1578 EST 6720 611 954 EE (04.08) RBLV 4682-00.1/G
HSM TT 1578 EST 682-00.1/G 6720 611 95 EE (0.08) RBLV Sisukord Sisukord Ohutustehnika alased nõuanded 3 Sümbolite selgitused 3 1. Seadme andmed 1. 1. Tarnekomplekt 1. 2. Tehnilised andmed 1. 3. Tarvikud
Διαβάστε περισσότερα7.7 Hii-ruut test 7.7. HII-RUUT TEST 85
7.7. HII-RUUT TEST 85 7.7 Hii-ruut test Üks universaalsemaid ja sagedamini kasutust leidev test on hii-ruut (χ 2 -test, inglise keeles ka chi-square test). Oletame, et sooritataval katsel on k erinevat
Διαβάστε περισσότεραEhitusmehaanika harjutus
Ehitusmehaanika harjutus Sõrestik 2. Mõjujooned /25 2 6 8 0 2 6 C 000 3 5 7 9 3 5 "" 00 x C 2 C 3 z Andres Lahe Mehaanikainstituut Tallinna Tehnikaülikool Tallinn 2007 See töö on litsentsi all Creative
Διαβάστε περισσότεραEesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad
Eesti koolinoorte XLIX täppisteaduste olümpiaad MATEMAATIKA PIIRKONDLIK VOOR 26. jaanuaril 2002. a. Juhised lahenduste hindamiseks Lp. hindaja! 1. Juhime Teie tähelepanu sellele, et alljärgnevas on 7.
Διαβάστε περισσότεραJätkusuutlikud isolatsioonilahendused. U-arvude koondtabel. VÄLISSEIN - COLUMBIA TÄISVALATUD ÕÕNESPLOKK 190 mm + SOOJUSTUS + KROHV
U-arvude koondtabel lk 1 lk 2 lk 3 lk 4 lk 5 lk 6 lk 7 lk 8 lk 9 lk 10 lk 11 lk 12 lk 13 lk 14 lk 15 lk 16 VÄLISSEIN - FIBO 3 CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS + KROHV VÄLISSEIN - AEROC CLASSIC 200 mm + SOOJUSTUS
Διαβάστε περισσότεραCompress 6000 LW Bosch Compress LW C 35 C A ++ A + A B C D E F G. db kw kw /2013
55 C 35 C A A B C D E F G 50 11 12 11 11 10 11 db kw kw db 2015 811/2013 A A B C D E F G 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi
Διαβάστε περισσότεραVektorid. A=( A x, A y, A z ) Vektor analüütilises geomeetrias
ektorid Matemaatikas tähistab vektor vektorruumi elementi. ektorruum ja vektor on defineeritud väga laialt, kuid praktikas võime vektorit ette kujutada kui kindla arvu liikmetega järjestatud arvuhulka.
Διαβάστε περισσότεραAndmeanalüüs molekulaarbioloogias
Andmeanalüüs molekulaarbioloogias Praktikum 3 Kahe grupi keskväärtuste võrdlemine Studenti t-test 1 Hüpoteeside testimise peamised etapid 1. Püstitame ENNE UURINGU ALGUST uurimishüpoteesi ja nullhüpoteesi.
Διαβάστε περισσότεραEnergiabilanss netoenergiavajadus
Energiabilanss netoenergiajadus 1/26 Eelmisel loengul soojuskadude arvutus (võimsus) φ + + + tot = φ φ φ juht v inf φ sv Energia = tunnivõimsuste summa kwh Netoenergiajadus (ruumis), energiakasutus (tehnosüsteemis)
Διαβάστε περισσότερα20. SIRGE VÕRRANDID. Joonis 20.1
κ ËÁÊ Â Ì Ë Æ Á 20. SIRGE VÕRRANDID Sirget me võime vaadelda kas tasandil E 2 või ruumis E 3. Sirget vaadelda sirgel E 1 ei oma mõtet, sest tegemist on ühe ja sama sirgega. Esialgu on meie käsitlus nii
Διαβάστε περισσότεραELEKTRIMÕÕTMISTE TÄIENDKOOLITUS
Meede 1.1 projekt nr 1.0101-0386/IN660 Elektrotehnilise personali täiendkoolitussüsteemi väljaarendamine ELEKTRIMÕÕTMISTE TÄIENDKOOLITUS Täiendkoolituse õppematerjal Koostanud Raivo Teemets Tallinn 2007
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [4. loeng] 1 Loengu kava Dünaamika Inerts Newtoni I seadus Inertsiaalne taustsüsteem Keha mass, aine
Διαβάστε περισσότεραVektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja panna skalaarkorrutise
Jõu töö Konstanse jõu tööks lõigul (nihkel) A A nimetatakse jõu mooduli korrutist teepikkusega s = A A ning jõu siirde vahelise nurga koosinusega Fscos ektoralgebra seisukohalt võib ka selle võrduse kirja
Διαβάστε περισσότεραKehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks.
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade sooendamisel või ahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Sooendamisel vaaminev
Διαβάστε περισσότερα= 5 + t + 0,1 t 2, x 2
SAATEKS Käesoleva vihikuga lõpeb esimene samm teel füüsikastandardini. Tehtule tagasi vaadates tahaksime jagada oma mõtteid füüsikaõpetajatega, kes seni ilmunud seitsmes vihikus sisalduva õpilasteni viivad.
Διαβάστε περισσότεραsin 2 α + cos 2 sin cos cos 2α = cos² - sin² tan 2α =
KORDAMINE RIIGIEKSAMIKS III TRIGONOMEETRIA ) põhiseosed sin α + cos sin cos α =, tanα =, cotα =, cos sin + tan =, tanα cotα = cos ) trigonomeetriliste funktsioonide täpsed väärtused α 5 6 9 sin α cos α
Διαβάστε περισσότερα1 Kompleksarvud Imaginaararvud Praktiline väärtus Kõige ilusam valem? Kompleksarvu erinevad kujud...
Marek Kolk, Tartu Ülikool, 2012 1 Kompleksarvud Tegemist on failiga, kuhu ma olen kogunud enda arvates huvitavat ja esiletõstmist vajavat materjali ning on mõeldud lugeja teadmiste täiendamiseks. Seega
Διαβάστε περισσότεραI tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt?
I tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena
Διαβάστε περισσότεραSmith i diagramm. Peegeldustegur
Smith i diagramm Smith i diagrammiks nimetatakse graafilist abivahendit/meetodit põhiliselt sobitusküsimuste lahendamiseks. Selle võttis 1939. aastal kasutusele Philip H. Smith, kes töötas tol ajal ettevõttes
Διαβάστε περισσότεραKEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II
KEEMIA ÜLESANNETE LAHENDAMINE II ÜLESANDED JA LAHENDUSED Ülesanne 1 Ülesanne Ülesanne Vana münt diameetria, cm ja paksusea,0 mm on tehtud puhtast kullast (ρ = 1900 k m ). Kulla hind on 410$ ühe untsi eest
Διαβάστε περισσότεραKirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika
Operatsioonsemantika Kirjeldab kuidas toimub programmide täitmine Tähendus spetsifitseeritakse olekuteisendussüsteemi abil Loomulik semantika kirjeldab kuidas j~outakse l~oppolekusse Struktuurne semantika
Διαβάστε περισσότεραALGEBRA I. Kevad Lektor: Valdis Laan
ALGEBRA I Kevad 2013 Lektor: Valdis Laan Sisukord 1 Maatriksid 5 1.1 Sissejuhatus....................................... 5 1.2 Maatriksi mõiste.................................... 6 1.3 Reaalarvudest ja
Διαβάστε περισσότεραREAKTSIOONIKINEETIKA
TARTU ÜLIKOOL TEADUSKOOL TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE II REAKTSIOONIKINEETIKA Vello Past Õppevahend TK õpilastele Tartu 008 REAKTSIOONIKINEETIKA. Keemilise reatsiooni võrrand, tema võimalused ja
Διαβάστε περισσότερα2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon
2.2. MAATRIKSI P X OMADUSED 19 2.2.1 Geomeetriline interpretatsioon Maatriksi X (dimensioonidega n k) veergude poolt moodustatav vektorruum (inglise k. column space) C(X) on defineeritud järgmiselt: Defineerides
Διαβάστε περισσότεραNelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika
Nelja kooli ühiskatsete näidisülesanded: füüsika Füüsika testi lahendamiseks on soovituslik aeg 45 minutit ja seda hinnatakse maksimaalselt 00 punktiga. Töö mahust mitte üle / moodustavad faktiteadmisi
Διαβάστε περισσότεραISS0050 MÕÕTMINE. Teine loeng
ISS0050 MÕÕTMINE Teine loeng Sügis 2016 Martin Jaanus U02-308 martin.jaanus@ttu.ee 620 2110, 56 91 31 93 http://iscx.dcc.ttu.ee/martin Õppetöö : http://iscx.dcc.ttu.ee Teemad Ühikud Kordajad Etalonid Mis
Διαβάστε περισσότερα4.1 Funktsiooni lähendamine. Taylori polünoom.
Peatükk 4 Tuletise rakendusi 4.1 Funktsiooni lähendamine. Talori polünoom. Mitmetes matemaatika rakendustes on vaja leida keerulistele funktsioonidele lihtsaid lähendeid. Enamasti konstrueeritakse taolised
Διαβάστε περισσότεραSTM A ++ A + A B C D E F G A B C D E F G. kw kw /2013
Ι 47 d 11 11 10 kw kw kw d 2015 811/2013 Ι 2015 811/2013 Toote energiatarbe kirjeldus Järgmised toote andmed vastavad nõuetele, mis on esitatud direktiivi 2010/30/ täiendavates määrustes () nr 811/2013,
Διαβάστε περισσότεραArvuteooria. Diskreetse matemaatika elemendid. Sügis 2008
Sügis 2008 Jaguvus Olgu a ja b täisarvud. Kui leidub selline täisarv m, et b = am, siis ütleme, et arv a jagab arvu b ehk arv b jagub arvuga a. Tähistused: a b b. a Näiteks arv a jagab arvu b arv b jagub
Διαβάστε περισσότεραI KURSUS - FLA I OSA - FÜÜSIKA UURIMISMEETOD ENN KIRSMAN
I KURSUS - FLA I OSA - FÜÜSIKA UURIMISMEETOD ENN KIRSMAN 2014 Sisukord Sisukord... 1 1.1. Sissejuhatus füüsikasse... 2 1.1.1. Maailm. Loodus... 2 1.1.2. Loodusteadused... 2 1.1.3. Vaatleja... 2 1.1.4.
Διαβάστε περισσότεραKordamine 2. osa Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis. FÜÜSIKA 8. KLASSILE
Kordamine 2. osa Jõud looduses, tihedus, rõhk, kehad vedelikus ja gaasis. FÜÜSIKA 8. KLASSILE AINE TIHEDUS AINE TIHEDUSEKS nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha (ainetüki) massi ja selle keha
Διαβάστε περισσότεραKoduseid ülesandeid IMO 2017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused
Koduseid ülesandeid IMO 017 Eesti võistkonna kandidaatidele vol 4 lahendused 17. juuni 017 1. Olgu a,, c positiivsed reaalarvud, nii et ac = 1. Tõesta, et a 1 + 1 ) 1 + 1 ) c 1 + 1 ) 1. c a Lahendus. Kuna
Διαβάστε περισσότεραTeaduskool. Alalisvooluringid. Koostanud Kaljo Schults
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool Alalisvooluringid Koostanud Kaljo Schults Tartu 2008 Eessõna Käesoleva õppevahendi kasutajana on mõeldud eelkõige täppisteaduste vastu huvi tundvaid gümnaasiumi õpilasi, kes on
Διαβάστε περισσότεραFormaalsete keelte teooria. Mati Pentus
Formaalsete keelte teooria Mati Pentus http://lpcs.math.msu.su/~pentus/ftp/fkt/ 2009 13. november 2009. a. Formaalsete keelte teooria 2 Peatükk 1. Keeled ja grammatikad Definitsioon 1.1. Naturaalarvudeks
Διαβάστε περισσότεραEcophon Line LED. Süsteemi info. Mõõdud, mm 1200x x x600 T24 Paksus (t) M329, M330, M331. Paigaldusjoonis M397 M397
Ecophon Line LED Ecophon Line on täisintegreeritud süvistatud valgusti. Kokkusobiv erinevate Focus-laesüsteemidega. Valgusti, mida sobib kasutada erinevates ruumides: avatud planeeringuga kontorites; vahekäigus
Διαβάστε περισσότεραAlgebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides. Raido Paas Juhendaja: Mart Abel
Algebraliste võrrandite lahenduvus radikaalides Magistritöö Raido Paas Juhendaja: Mart Abel Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Ajalooline sissejuhatus iii v 1 Rühmateooria elemente 1 1.1 Substitutsioonide
Διαβάστε περισσότερα1 Funktsioon, piirväärtus, pidevus
Funktsioon, piirväärtus, pidevus. Funktsioon.. Tähistused Arvuhulki tähistatakse üldlevinud viisil: N - naturaalarvude hulk, Z - täisarvude hulk, Q - ratsionaalarvude hulk, R - reaalarvude hulk. Piirkonnaks
Διαβάστε περισσότεραVeaarvutus ja määramatus
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Teaduskool Veaarvutus ja määramatus Urmo Visk Tartu 2005 Sisukord 1 Tähistused 2 2 Sissejuhatus 3 3 Viga 4 3.1 Mõõteriistade vead................................... 4 3.2 Tehted
Διαβάστε περισσότερα,millest avaldub 21) 23)
II kursus TRIGONOMEETRIA * laia matemaatika teemad TRIGONOMEETRILISTE FUNKTSIOONIDE PÕHISEOSED: sin α s α sin α + s α,millest avaldu s α sin α sα tan α, * t α,millest järeldu * tα s α tα tan α + s α Ülesanne.
Διαβάστε περισσότερα2 Hüdraulika teoreetilised alused 2.1 Füüsikalised suurused
2 2.1 Füüsikalised suurused Mass m Inertsi ja gravitatsiooni iseloomustaja ning mõõt. Keha mass on SI-süsteemi põhiühik. Massi mõõtühikuks SIsüsteemis on kilogramm. Jõud F Kehade vastastikuse mehaanilise
Διαβάστε περισσότεραTehnikatõlge Lk 1/ Ühikud (AV)
Tehnikatõlge Lk 1/10 25.2.2018 Ühikud Number, arv, suurus, väärtus Number ja arv Numbri ja arvu suhe on samasugune kui tähe ja sõna suhe. Kümnendsüsteemi numbrid on 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9. Araabia
Διαβάστε περισσότεραFüüsika täiendusõpe YFR0080
Füüsika täiendusõpe YFR0080 Füüsikainstituut Marek Vilipuu marek.vilipuu@ttu.ee Füüsika täiendusõpe [10.loeng] 1 Arvestustöö Arvestustöö sooritamiseks on vaja 50p (kes on kohal käinud piisab 40p) (maksimaalselt
Διαβάστε περισσότερα2-, 3- ja 4 - tee ventiilid VZ
Kirjelus VZ 2 VZ 3 VZ 4 VZ ventiili pakuva kõrgekvaliteeilist ja kulusi kokkuhoivat lahenust kütte- ja/või jahutusvee reguleerimiseks jahutuskassettie (fan-coil), väikeste eelsoojenite ning -jahutite temperatuuri
Διαβάστε περισσότερα; y ) vektori lõpppunkt, siis
III kusus VEKTOR TASANDIL. JOONE VÕRRAND *laia matemaatika teemad. Vektoi mõiste, -koodinaadid ja pikkus: http://www.allaveelmaa.com/ematejalid/vekto-koodinaadid-pikkus.pdf Vektoite lahutamine: http://allaveelmaa.com/ematejalid/lahutaminenull.pdf
Διαβάστε περισσότεραKeemia lahtise võistluse ülesannete lahendused Noorem rühm (9. ja 10. klass) 18. november a.
Keemia lahtise võistluse ülesannete lahendused oorem rühm (9. ja. klass) 8. november 2. a.. a) X C, vingugaas, Q Cl 2, Z CCl 2, fosgeen b) Z on õhust raskem, sest Q on õhust raskem, Z molekulmass on aga
Διαβάστε περισσότεραEksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud!
Eksamite kohta näpunäited tudengile; õppejõududel lugemine keelatud! Eksam pole mingi loterii keegi pole võitnud isegi raha, autost rääkimata. Ära õpi kõike järjest teadus on piiritu, õpikuid on tuhandeid,
Διαβάστε περισσότεραDeformatsioon ja olekuvõrrandid
Peatükk 3 Deformatsioon ja olekuvõrrandid 3.. Siire ja deformatsioon 3-2 3. Siire ja deformatsioon 3.. Cauchy seosed Vaatleme deformeeruva keha meelevaldset punkti A. Algolekusontemakoor- dinaadid x, y,
Διαβάστε περισσότερα=217 kj/mol (1) m Ühe mooli glükoosi sünteesil lihtainetest vabaneb footoneid: Δ H f, glükoos n (glükoos) =5,89 mol (1) E (footon)
KEEMIAÜLESANNETE LAHENDAMISE LAHTINE VÕISTLUS Vanem rühm (11. ja 12. klass) Kohtla-Järve, Kuressaare, Narva, Pärnu, Tallinn ja Tartu 6. oktoober 2018 1. a) 1 p iga õige ühendi eest. (4) b) Võrrandist ():
Διαβάστε περισσότερα2 tähendab siin ühikuid siduvat
5. Eneia 5.1. Eneia ja eneia jäävuse seadus Eneia (k. k. eneos: aktiivne) on füüsika keskne mõiste, mis ühendab kõiki füüsika valdkondi. Tänu Newtoni autoiteedile oli sellel väljapaistval positsioonil
Διαβάστε περισσότεραKontekstivabad keeled
Kontekstivabad keeled Teema 2.1 Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Rekursiooni- ja keerukusteooria: KV keeled 1 / 27 Loengu kava 1 Kontekstivabad grammatikad 2 Süntaksipuud 3 Chomsky normaalkuju Jaan Penjam,
Διαβάστε περισσότεραWilcoxoni astakmärgitest (Wilcoxon Signed-Rank Test)
Peatükk 2 Wilcoxoni astakmärgitest (Wilcoxon Signed-Rank Test) 2.1 Motivatsioon ja teststatistik Wilcoxoni astakmärgitesti kasutatakse kahe s~oltuva valimi v~ordlemiseks. Oletame näiteks, et soovime v~orrelda,
Διαβάστε περισσότεραKOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD
KOMBINATSIOONID, PERMUTATSIOOND JA BINOOMKORDAJAD Teema 3.1 (Õpiku peatükid 1 ja 3) Jaan Penjam, email: jaan@cs.ioc.ee Diskreetne Matemaatika II: Kombinatoorika 1 / 31 Loengu kava 1 Tähistusi 2 Kombinatoorsed
Διαβάστε περισσότεραTemperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 2016
Temperatuur ja soojus. Temperatuuri mõõtmise meetodid. I. Bichele, 016 Soojuseks (korrektselt soojushulgaks) nimetame energia hulka, mis on keha poolt juurde saadud või ära antud soojusvahetuse käigus
Διαβάστε περισσότερα3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE
3. LOENDAMISE JA KOMBINATOORIKA ELEMENTE 3.1. Loendamise põhireeglid Kombinatoorika on diskreetse matemaatika osa, mis uurib probleeme, kus on tegemist kas diskreetse hulga mingis mõttes eristatavate osahulkadega
Διαβάστε περισσότερα1 Reaalarvud ja kompleksarvud Reaalarvud Kompleksarvud Kompleksarvu algebraline kuju... 5
1. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, 2013-14. 1 Reaalarvud ja kompleksarvud Sisukord 1 Reaalarvud ja kompleksarvud 1 1.1 Reaalarvud................................... 2 1.2 Kompleksarvud.................................
Διαβάστε περισσότεραSkalaar, vektor, tensor
Peatükk 2 Skalaar, vektor, tensor 1 2.1. Sissejuhatus 2-2 2.1 Sissejuhatus Skalaar Üks arv, mille väärtus ei sõltu koordinaatsüsteemi (baasi) valikust Tüüpiline näide temperatuur Vektor Füüsikaline suurus,
Διαβάστε περισσότεραMATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus)
TARTU ÜLIKOOL Teaduskool MATEMAATILISEST LOOGIKAST (Lausearvutus) Õppematerjal TÜ Teaduskooli õpilastele Koostanud E. Mitt TARTU 2003 1. LAUSE MÕISTE Matemaatilise loogika ühe osa - lausearvutuse - põhiliseks
Διαβάστε περισσότερα4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD
4. KEHADE VASTASTIKMÕJUD. JÕUD Arvatavasti oled sa oma elus kogenud, et kõik mõjud on vastastikused. Teiste sõnadega: igale mõjule on olemas vastumõju. Ega füüsikaski teisiti ole. Füüsikas on kehade vastastikuse
Διαβάστε περισσότεραPõhivara aines Füüsika ja tehnika
Põhivara aines Füüsika ja tehnika Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Kui inimindiviid kasutab iseenda kohta mõistet
Διαβάστε περισσότεραStaatika ja kinemaatika
Staatika ja kinemaatika MHD0071 I. Staatika Leo eder Mehhatroonikainstituut Mehaanikateaduskond allinna ehnikaülikool 2016 Sisukord I Staatika 1. Sissejuhatus. 2. Newtoni seadused. 3. Jõud. 4. ehted vektoritega.
Διαβάστε περισσότεραFüüsikalise looduskäsitluse alused
Eesti Füüsika Selts Füüsikalise looduskäsitluse alused õpik gümnaasiumile autorid: Indrek Peil ja Kalev Tarkpea Tartu 2012 1 1. Sissejuhatus füüsikasse... 4 1.1. Maailm, loodus ja füüsika... 4 1.1.1. Füüsika
Διαβάστε περισσότεραEt mingit probleemi hästi uurida, katsuge enne alustamist sellest põhjalikult aru saada!
EESSÕNA Käesolev juhendmaterjal on abiks eelkõige harjutustundides ning laboratoorsete tööde tegemisel. Esimene peatükk sisaldab põhimõisteid ja mõningaid arvutamisjuhiseid, peatüki lõpus on valik anorgaanilise
Διαβάστε περισσότεραRF võimendite parameetrid
RF võimendite parameetrid Raadiosageduslike võimendite võimendavaks elemendiks kasutatakse põhiliselt bipolaarvõi väljatransistori. Paraku on transistori võimendus sagedusest sõltuv, transistor on mittelineaarne
Διαβάστε περισσότεραFÜÜSIKA I PÕHIVARA. Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I. Koostas õppejõud P.Otsnik
FÜÜSIKA I PÕHIVARA Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I. Koostas õppejõud P.Otsnik Tallinn 2003 2 1. SISSEJUHATUS. Mõõtühikud moodustavad ühikute süsteemi. Meie
Διαβάστε περισσότερα6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad
6.6. Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 263 6.6 Ühtlaselt koormatud plaatide lihtsamad paindeülesanded 6.6.1 Silindriline paine Kui ristkülikuline plaat on pika ristküliku kujuline
Διαβάστε περισσότεραLisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus
Lisa 2 ÜLEVAADE HALJALA VALLA METSADEST Koostanud veebruar 2008 Margarete Merenäkk ja Mati Valgepea, Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus 1. Haljala valla metsa pindala Haljala valla üldpindala oli Maa-Ameti
Διαβάστε περισσότεραLOFY Füüsika kui loodusteadus (2 EAP)
LOFY.01.108 Füüsika kui loodusteadus (2 EAP) 1. Sissejuhatus... 1 I. Teoreetilised alused... 4 2. Mõtlemisviisid... 4 3. Teaduslik mõtlemisviis... 5 4. Loodusteadusliku mõtlemisviisi kujundamine... 6 Kirjandus...
Διαβάστε περισσότεραSOOJUSFÜÜSIKA ALUSED. Tehniline termodünaamika Soojusläbikanne ANDRES TALVARI
SOOJUSFÜÜSIKA ALUSED Tehniline termodünaamika Soojusläbikanne ANDRES TALVARI Õppevahend on mõeldud kasutamiseks Sisekaitseakadeemia päästekolledži üliõpilastele õppeaine Soojusfüüsika omandamisel, kuid
Διαβάστε περισσότεραTÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE III
TARTU ÜLIKOOL TEADUSKOOL TÄIENDAVAID TEEMASID KOOLIKEEMIALE III KEEMILINE TASAKAAL Vello Past Õppevahend TK õpilastele Tartu 007 KEEMILINE TASAKAAL 1. Keemilise tasakaalu mõiste. Tasakaalu mõiste on laialt
Διαβάστε περισσότερα