Köite koosseis: Kooskõlastused Ehitusmahtude tabel Projekteerimise nõuded SELETUSKIRI JOONISED JOONISTE LOETELU

Transcript

1 Köite koosseis: Kooskõlastused Ehitusmahtude tabel Projekteerimise nõuded SELETUSKIRI JOONISED 1 JOONISTE LOETELU AS-1 Asendiplaan 2. GM-1 Geodeetiline mõõgistus 3. A-1 Vaade. Pikilõige 4. K-1 Silla põiklõige 5. K-2 Pealesõiduplaat. Lõige 6. K-3 Pealesõiduplaadi armeerimine 7. K-4 Deformatsioonivuuk 8. K-5 Sajuverennide remont 9. K-6 Silla piirded 10. Ajutine liikluskorraldus 1. SELETUSKIRJA SISU 1. LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS OLEMASOLEV OLUKORD UURINGUD PROJEKTLAHENDUSED TEE-ELEMENDID JA PARAMEETRID...4 Tähispostid...4 Põrkepiire...5 Vertikaalplaneerimine...5 Sajuvee ärastus...5 Kraavid ja nõlvade kindlustamine...5 Kattekonstruktsioonid...5 Silla sõidutee asfaltbetoonkate...5 Liikluskoormused...5 Kaldasambad...5 Avaehitus...5 Tugiosad...6 Servaprussid...7 Pealesõiduplaat...7 Salaoja ja tilktorud...7 Deformatsioonivuuk NÕUDED MATERJALIDELE LIIKLUSKORRALDUS KESKKONNAKAITSE KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND...8 Hooldamine...8 Ülevaatused...8 Üldist...8 Pidev jälgimine...8 Üldülevaatused...8

2 SELETUSKIRI 1. LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS Veneveres asuva Veski silla remondi projekt on koostatud alljärgnevate dokumentide alusel Riigimaantee 21Rakvere-Luige asuvate Veski, Triigi ja Pärniku sildade remondi tehniliste projektide koostamise nõuded. Kinnitatud 29.märts Topo - geodeetilised uurimistööd. Töö nr : GEO , 20 veebruar 2011.a. WEW OÜ. Ehitusgeoloogilise uuringud. Töö nr 31/12, Teede Laboratoorium (2012). Tee projekteerimise normid ja nõuded / Maanteede projekteerimisnormid (TSM a määrus nr 55 / MKM a määrus nr 132, ettevalmistamisel muutmine). EVS-EN :2007. Eurokoodeks 1:Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa2: Sildade koormused Maanteede projekteerimise normid ja nõuded (RTL 2000,23,203) Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded (RTL 1999,153,2156) Eesti Asfaldiliidu Asfaldinormid AL ST 1-02 Elastsete teekatendite projekteerimise juhend Maanteeameti Peadirektori 6.mai 2004.a. käskkiri nr. 72 kinnitatud Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi muutmisest. EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine EV ST 614 Teemärgised ja nende kasutamine Liikluskorralduse nõuded teetöödel (RTL 2003,54,779) Teetööde tehnilised kirjeldused (Maanteeameti koduleht: Avalik teave Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded (TSM a määrus nr 54) Teeprojekti ekspertiisi tegemise kord (TSM a määrus nr 56) Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise kord (TSM a määrus nr 59, muudetud MKM a määrusega nr 223) Ehitusmaterjali ja -toote nõuetele vastavuse tõendamise kord ja eri liiki ehitustoodete nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid (MKM a määrus nr 19) Tee seisundinõuded (MKM a määrus nr 139) Asfaltsegude täitematerjalid. EVS 901-1:2008 Tee-ehitus. Osa 1. Asfaltsegude sideained. EVS 901-2:2008 Tee-ehitus. osa 2. Asfaltsegud. EVS 901-3:2008 Tee-ehitus. Osa 3. Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid EVS 814:2003 Betoon. Osa 1: Sertifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus EVS-EN 206-1:2002 Riigimaanteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide ja tunnelite projekteerimisnõuete täpsustamine (MA peadirektori a käskkiri nr 55) Muldkeha remondi projekteerimise juhis (MA peadirektori a käskkiri nr 264) Geosünteetide kasutamise juhis (MA peadirektori a käskkiri nr 264) Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine (MA peadirektori a käskkiri nr 98) Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised (MA peadirektori a käskkiri nr 264) Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis (MA peadirektori a käskkiri nr 134) Teehoiutööde dokumenteerimine ja tööde vastuvõtmine (MA peadirektori a käskkiri nr 99) Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (MA peadirektori a. käskkiri nr.134, muudetud MA peadirektori a. käskkirjaga nr.155.ma peadirektori käskkirjaga nr.237 ja MA peadirektori a käskkirjaga nr.165) Kergkatte ehitamise juhis (MA peadirektori a. käskkiri nr.255) Pindamisjuhis (MA peadirektori a. käskkiri nr.134) Nõuded riigimaanteede teekatete märgistamistöödele (MA peadirektori a käskkiri nr.215) 2. OLEMASOLEV OLUKORD Veski sild paikneb RakvereLuige maanteel km 55,862, Lääne-Viru maakonnas Laekvere vallas, Venevere külas. Sild on ehitatud aastal ning renoveeritud aastal. Teeregistri põhilised andmed: silla kogupikkus 8,7m; sõidutee gabariit G=8,9m; silla kogulaius 9,1m, avade arv 1; sillaava tüüp: monteeritav lihttala; normatiivne kandevõime N-13/NG-60; ületatav takistus: Avijõgi. Aasta keskmine liiklussagedus 2011.a 643 autot/ööpäevas a rmonttööde aluseks olnud projekti põhilised joonised (üldjoonis, ristlõige, deformatsioonivuuk) oli lisatud Lähtedokumentidele. Sillal käsipuud ja põrkepiirded. Silla põhilised puudused: teekate on pealesõiduplaatide puudumise tõttu läbi vajunud, silla hüdroisolatsioon korras; sillatalade ja kaldasammaste betoon väheste kahjustustega, lokaalsetel paranduskohtadel pahtel irdunud. Käsipuude samm 2m ei vasta Tee projekteerimisnormidele (1,33m), kuid on töökorras; - koonused: kolm töökorras, kagu-poolne läbi vajunud (koos kaldaprussiga), kuid

3 stabiilne ja töökorras. Vajumise põhjuseks on jõesängi sillalähedane puhastamine ehitusajal. Koonuse betoonkate on sooldunud ja vajab remonti. Sajuveerennid vajavad korrastamist. Talade betoonpinnad vajavad puhastamist ja remonti; servaprussid vajavad vähest remonti (ja impregneerimist), põhjapoolsel prussil irdunud osa vajab taastamist (silla käsipuuposti kinnituskohas, pragu ei ole läbiv). Talade tugiosad puuduvad,- riiglitel 3 murenemiskohta. Sajuvete poolt ärauhutud teemulle on vaja taastada ja kindlustada. Põrkepiirde ja käsipuupostid on normidele mittevastavad. Betooni pinnakate on kahjustunud ja tükkidena irdu Serva jätkupruss on läbi vajunud, kuna on alt toestamata. Betooni pinnakahjustus on tingitud puudulikust impregneerimisest. 3. UURINGUD Ehitusgeoloogilisi tingimusi Veski silla ümbruses täiendavalt ei uuritud. Küll aga tehti teekatte uuringud. Topo-geodeetilidte mõõdistamise käigus Veski sild mõõdistati (vt joonis GM-1). Veetase Avinurme jões oli mõõdistamise päeval abs. kõrgusel 73,24m. Täiendavalt uuriti silla kandekonstruktsioone Schmidti vasaraga. Betooni irdumine viitab madalale külakindlusele ja segus olevale kruusale. Vajumispragu vuugi kohal on tingitud pealesõiduplaadi puudumisest tingitud vajumisest. Rb-konstruktsioonide pinnakatte tugevused olid järgmised: - talad vahemikus Mpa, - servaprussid (va mitteläbiva prao koht), - kaldasambad ja külgtiivad MPa; - koonuste betoonkate MPa. Järeldus: vanemate, eriti kaldasammaste betooni kaitsekiht vajab tugevdamist ja uuendamist.

4 4. PROJEKTLAHENDUSED Enne tööde alustamist teostada toimingud ehitusorganiseerimises: - lähtudes kinnitatud tööde graafikust sulgeda osaliselt üks sõidusuund. Kooskõlastada liiklussulgemise ajalised piirid kohaliku oma valitsusega ja Keskkonnaametiga. - teavitada naaberkinnistute omanikud liikluses toimava muudatusest : - kooskõlastada tellijaga tööpiirkonna ohutusplaan. - liikluskorralduse teostamine; - betoonkonstruktsioonide demonteerimiskava (vajadusel) - demonteerimismeetoditest tuleneva võimaliku ohu selgitamine - tellingute ja toestuse planeerimine; - raketise ja jäikussidemete planeerimine; - veekindlustamise ja pindamise planeerimine betoonide hooldamisel - olemasoleva silla mõõtmete kontrollimine. Põrkepiirded paigaldada mõlemale poole teed, sh sillale koos 4 terminaalidega. Silla käsipuu olemasolev lahendus ja postide kinnitus silla servaprussi küljelt säilib (MA Ida regiooni PN kooskõlastus). Kontrollarvutus kinnitab olemasoleva lahenduse tugevust. Põrkepiirete soojuspaisumise kompenseerimisek paigaldatakse silla deformatsioonivuukide kõrval olevatele postidele 4 temperatuurikompensaatorit. Piirde lõpuosa (terminaal) viiakse (Teeprojekti mahus) piirde täiskõrguselt maasse. Maasse paigaldatav ots viia piirde teljest 0,5 m nõlva poole. Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneerimise käigus on lähtutud olemasolevast olukorrast. Teelõik pealesõitude ja sillaga on sirgel. Silla teljel on kate kahekaldeline - 2,5% põikkaldega kogu töömaa osal. Tugipeenarde põikkalle on 4%. Sillaprojektiga vertikaalplaneeringut ei muudeta. Sajuvee ärastus 5. TEE-ELEMENDID JA PARAMEETRID Vastavalt projekteerimistingimuste lähteandmetele on põrkepiirete vahe sillal ja pealesõitudel 8,9 meetrit, kuid remondiprojekti koostamise käigus leidis tõendamist tee ja silla uus gabariit G=9,0m. Asfaltkate sillal on 8,28m ( servaprusside vahekaugus ). Remonditaval sillal ja projekteeritud pealesõitudel on ühine ja sirge telg. Katte laiuse muutus on ühtlane kogu kirjeldatud lõigus. Pealesõitude põrkepiirete alal muldkeha laiendus on ettenähtud kuni 9,5 m-ni (vt joonis AS-1 Asendiplaan. Tähispostid Projekteeritavale lõigule on projekteeritud mõlemale poole sõiduteed kollaste helkuritega tähispostid põrkepiirde ulatuses. Tähispostid paigaldatakse piirete külge ja mahaviikude ette maasse. Tähispostide kõrgus nii piirdel kui mahaviigu ees on 1,2 meetrit. Pealesõitudele on projekteeritud 4 tähisposti, sillale 4 tähisposti. Paigutus on näidatud joonisel 1 AS-1 Asendiplaan. Põrkepiire Remondi ajaks eemaldada sillapiirded nii, et neid oleks võimalik taas kasutada. Sajuvee ärastus on säilitatud eniselt lihtne tänu tee ja servaprusside põikkalletele valgub vesi üle servaprussi jõkke või maantenõlvadele, sealt kraavi, edasi jõkke. Olemasolevad sajuveerennid puhastatakse ja seatakse töökorda. Silla servaprusside pikendamine sajuvee ärastusskeemi ei muuda. Kraavid ja teenõlvade kindlustamine Kraavide ja nõlvade korrastamist sillaprojekt ei käsitle. Kattekonstruktsioonid Sillaprojekti mahus eemaldatakse tasandusfreesimisega silla vana kate (ja osaliselt ka alumine kattekiht. Uus kate paigaldatakse sõltuvalt teelõigu tööde järjekorrast kas Sillaprojekti või Teeprojekti mahus. Sillal ja pealesõitudel erinevad katendikonstruktsioonid. Teekatte laius on sillal ja pealesõitudel ühtlase laiusega. Silla sõidutee asfaltbetoonkate Silla ja pealesõitude olemasolev asfaltbetoonkate freesitakse silla planeeringuala ulatuses (sh pealesõiduplaatide ehitusala). Silla uus asfaltbetoonkate:

5 Silla kate AC-12 surf 40mm. Silla isolatsiooni alumisteks kihtideks jäävad PAB 16B h=40mm, kaitsekiht VAS 8 h=30mm ja rullmaterjalist hüdroisolatsioonikiht h=10mm. liivapritsiga, millele järgneb torkreetimisega uue 20mm paksuse kaitsekihi ehitamine. Paljandunud armatuuri kaitsekiht peab olema vähemalt 25mm paksune. Kaitsekihi paksuse määramiseks kasutada profomeetrit. Liikluskoormused NB! Sillatalade betoonpindade remont teha kaetud tellingutelt, millega välditakse betoonijäätmete, torkreetsegu jms sattumist veekogusse. Tööde tegemisel peavad töötajad kasutama nõuetekohaseid individuaalkaitsevahendeid. Silla tarindeid on arvutatud vastavalt SNiP «Sillad ja truubid» peatüki 1 punktide ja peatükkide 3 7 nõuetele. Remondi käigus silla koormusmudelit ei muudeta. Kaldasambad Olemasolevad kaldasambad ja tiivad vajavad keskmist remonti. Kaldasammaste remonditööde ajaks on soovitav paisjärve taset alandada sanitaarmiinimumini, mis võimaldab kaldasammaste normaalsest veetasemest allpool olevaid betoonpindasid renoveerida. Kõigi nähtaval olevate sillasammaste ja külgtiibade kaitsekiht puhastada urbsest kihist (mille pinnatugevus on alla 25 kn Schmidti vasar) liivapritsiga, sellele järgneb torkreetimisega uue 20mm kaitsekihi ehitamine. Armatuuri paljandusega kohtades peab kaitsekiht olema vähemalt 25mm paksune. Torkreetbetooni pind silutakse täismahus; fassaadide ilme ühtlustamiseks servaprussid ja sillatalad värvitakse. Arvestada, et avatakse kaldasamba tagasein ja külgtiivad, millele pärast tugevdamist paigaldatakse künataoline servaprussidega pealesõiduplaat. Uus konstruktsioon ehitatakse S4 konstruktsiooni klassi nõuete järgi (kasutusiga 50 aastat). Kõik remondi käigus avatavad pinnasega kokkupuutuvate konstruktsioonide betoonpinnad kaetakse võõphüdroisolatsiooniga. NB! Kaldasammaste betoonpindade remont teha kaetud tellingutelt, millega välditakse betoonijäätmete, torkreetsegu jms sattumist veekogusse. Tööde tegemisel peavad töötajad kasutama nõuetekohaseid kaitsevahendeid. Avaehitus Olemasolevad sillatalad vajavad korrastamist. Sillatalade roostejälgedega kohtades eemaldatakse betoonist kaitsekihi urbne pealiskiht (mis on väiksema tugevusega kui 25 kn Schmidti vasaraga tuvastatud) --Raudbetoonkonstruktsioonide remondimaterjaliks kasutatav torkreetbetoonsegu peab sisaldama fiibrit (plastkiud). Enne tööde algust testida torkreetbetooni segu vastavalt inseneri juhistele (juhul, kui tööd teostab mitte spetsialiseeritud sellel tegevusel firma, katsetused teostada proovide võtmisega). Parandamisel peab Täitja jälgima Euroopa Eesti standardeid EVS-EN 15041:2000, EVS-EN 1542:2001, EVS-EN 1543:2000, EVS-EN 1766:2000, EVSEN 1799:2001 ja Inseneri nõudeid. Polümeersete lisanditega mört: Survetugevus > 55 MPa (28 p) > 65 MPa (90 p) > 85 MPa (1 a) Tõmbetugevus > 8,5 MPa (28 p) > 9 MPa (90 p) > 9,5 MPa (1 a) Elastsusmoodul > MPa (7 p) > MPa (28 p) Mahukahanemine < 0.78 mm/m (28 p) Nake mördi ja- betooni > 6.5 MPa (28 p) - Teras (sile) > 3 MPa (7p) > 4 MPa (28 p) - teras (profiileeritud) > 20 MPa (7p) >30 MPa (28 p) Külmutus/sulatus 20 +6ºC 3000 tsüklit. Vastupanu hapetele, sooladele pole nähtavaid muutusi peale 7 päeva. Betoonpindade värv: veekindel Diffusion coefficients 1600 μh2o μCO2- Betooni tuleb kasutada parandavatel aladel, mille sügavus on 25 mm või suurem. Mörti tuleb kasutada paranduseks aladel, mille kahjustuste sügavus

6 on alla 25 mm. Kui Insener lubab, siis võib kasutada betooni või tavalise mördi asemel polümeersete lisanditega (EPO lisandiga) mörte. Betooni asendus võib toimuda suruõhu või teiste alternatiivsete meetodite abil, kui need meetodid on Inseneri poolt lubatud. Enne tegelikku betooni asendamist erinevatel rajatise elementidel, peab teostaja rahuldavalt demonstreerima ja Insener kinnitama iga alternatiivse betooni paigaldamise meetodi. Väikeste remonditavate alade jaoks võib Täitja segada betooni või mörti väikestes mootori abil töötavates segisteis, kasutades mahtude meetodit komponentide mõõtmiseks. Komponentide mõõtmise ja segamise meetod tuleb kinnitada Inseneri poolt. Betooni või mörti ei tohi paigaldada ilma Inseneri loata, kui ümbritseva keskkonna temperatuur on alla 10 C. Uue betooni või mördi minimaalne temperatuur paigaldamise ajal peab olema 16 C. Olemasolev parandamiseks ettenähtud betoon peab olema töödeldud meisli või mõne teise vahendiga, et eemaldada lahtine või kahjustatud betoon. Liivapritsi, survepesu või mingi muu Inseneri poolt lubatud meetodi kasutamisel tuleb eemaldada kõik lahtised osakesed, mustus, kahjustatud betoon või mingi muu aine, mis kahjustab naket vana olemasoleva betooni ja remondimaterjali vahel. Inseneri nõudmisel tuleb paljastunud armatuurteras puhastada vanast betoonist ja roostest. Lõplik betooni pinna ja armatuurterase puhastus tuleb teha suruõhuga. Õhu voolikud (torustik) peab olema varustatud filtriga õhust õliosakeste eemaldamiseks. Enne uue betooni või mördi paigaldamist peavad endise betooni ja armatuurterase pinnad olema värvitud sobiva naket tagava ainega, kui pole teisiti nõutud. Naket tagavat ainet tuleb kasutada vastavalt selle tootja poolt antud soovitustele. Kõik parandused tuleb teha sellisel viisil, et taastada rajatise (või selle osa) esialgsed mõõdud ja pinnad. Remondiks kasutatud betoon või mört tuleb asetada kindlalt omale kohale ja vältida tühemikke. Betooni või mördiga remonditud pindu tuleb niisutada veega nelja päeva jooksul. Ei tohi lasta betoonil või mördil külmuda järelhoolduse perioodil. Pärast järelhoolduse lõppu tuleb kõikidelt defektsetelt aladelt betoon uuesti eemaldada ja asendada täielikult eeltoodud tehnoloogiliste kirjelduste järgi. Kompleksne remondisüsteemi kasutus konkreetsel objektil tagab kõrgemad lõptulemust. Näiteks võib kasutada analoogset järgnevale süsteemlike betoonide parandust. Süsteem on universaalne ja materjalid vastavad kehtivatele standartidele. Betoonpinnad puhastatakse liivapritsiga ja survepesuga. Armatuurterase korrosioonikaitse Zentrifix KMH-ga. Betooni remont torkreetmeetodil DENSOCRETE PPE lisandiga seguga.betoonpindade pahteldus Nafufill KM 103-ga.Betoonpindade kaitsekatted Emce Color-flex RAL 7035 (helehall) ja impregneerimine EMCEPHOB WM-ga( värviline ). Tugiosad Sillal ei ole tugiosi. Talad on kiilutud, paiknevad 2 kihi ruberoidi peal. Remondi käigus silla talad vabastatake kiiludest. Majanduslikel kaalutlustel (so silladeki ülestõstmiskulutused) ja silla suhteliselt vähest pikkust arvestades) tugiosi ei paigaldata. Servaprussid Servaprussid on projekteeritud sajuvee ülevoolule ja aluspinnal veeninaga. Servaprussid katta kahekordselt avatud difusiooniga värvitu impregneeriga Graniit 28 või analoogse materjaliga. Paigaldamisel rangelt jälgida tootja juhiseid. Pealesõiduplaat Väidetavalt Veski sillal pealesõiduplaadid puuduvad. Mistõttu on nende paigaldamine silla ja teekatte pikaealisuse tagamiseks otstarbekas. Pealesõiduplaadi ja servaprusside ühene U-kujuline lahendus on esmane kasutus Maanteemeti Ida regioonis. Uudsus seisneb silla servaprussi jätkumises pealesõidu plaadi äärel silla põikkalde kujul nii plaanis kui lõikes, sh vajalike pealesõidu põikkalletega. Vt Joonised A-1, K-2, K-3. Samas on U-kujuline pealesõiduplaat sillaplaadi, servaprusside ja pealesõidu liitumiskohta stabiliseeriv konstruktsioon. Lahendus toetab kaetud deformatsioonivuukide laialdasemat kasutust. Juhul kui pealesõiduplaatide olemasolu sillasamba tagaseina ja deformatsioonivuugi avamisel siiski avastatakse, on Tellija otsustada, kas ehitatakse pealesõiduplaadid käesoleva projektlahenduse järgi või täiendava kombineeritud (>2,5 meetri laiuste servaprussidega pealesõiduplaatidega) projektlahenduse järgi. Kõik remondi käigus avatavad pinnasega kokkupuutuvate betoonpinnad katta võõphüdroisolatsiooniga. Salaoja ja tilktorud Pealesõiduplaatide ehitamisel pikendatakse silladekil olevaid salaojasid sedavõrd, et vesi valguks pealesõiduplaadile (>1m deformatsioonivuugist) ja edasi muldesse. Tilktorud (6 tk) on töökorras.

7 7. LIIKLUSKORRALDUS Deformatsioonivuuk Sillale ehitatakse 2 kaetud vuuki. Vuugi katteks on terasest leht paksusega 8 mm ja laiusega 170 mm. Katteplekki väljaulatav (nähtav) osa tehakse roostevabast terasest. Katteleht on ühe küljega ankurdatud dekiplaadile. Kateplaadi paigalduskohal peab olema 200 mm laiune ja 8-10 mm süvendus betoonis silla laiuses. Katteplaadi servad kordavad servaprussi kuju. Plaat paigaldada vedelale kummibituumeni mastiksile. Hüdroisolatsioon paigaldatakse ülekattega 1m ulatuses pealesõiduplaadile. 6. NÕUDED MATERJALIDELE Silla remonditööd teostatakse vastavalt Liikluskorralduse nõuded teetöödel MKMm, ,54,779. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.aprilli 2003 a. määrus nr.69 Antud määruses on etteantud näidis liikluskorralduse skeemid nr.13 ja 14. Silla ehitusajal korraldatakse liiklus ühel sõidurajal. Samuti peab Töövõtja tagama ohutu ülemine jalakäijatele ja jalgratturitele. Kui silla remondi ajal tee kitseneb, peab täitma liikluskorralduse nõuded teetöödel paragrafis 33 toodud nõudeid ja töökoha tähistama vastavalt joonisele. 8. KESKKONNAKAITSE Kõik silla materjalid peavad vastama üldistele ning spetsiaalsetele silla konstruktsioonile esitatavatele nõuetele. Kõikidel ehituses kasutatavatel materjalidel, toodetel ja seadmetel peavad olema ametlikud sertifikaadid, mis kinnitavad tehnilisi omadusi ja garanteeritud kasutusaega. Valmis konstruktsioonidele ja ehitusele annab garantii Töövõtja. Avijõgi kuulub kogu ulatuses lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemispaikade nimistusse. Avijõgi on Triigi ja Pärniku sildade ulatuses Natura 2000 nimistus oleva Avijõe loodusala üks osa. Avijõe hoiuala kaitse-eesmärk on elupaigatüübi järgi jõed ja ojad (3260) ning lamminiidud (6450); liikide järgi hariliku võldase (Gottus gobio) ning rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) elupaiade kaitse. Betoonimarkide tabel olenevalt konstruktsioonist: Konstruktsioon:... Betoon EN 206-1:2007 (survetugevuse klass) Keskkonnaklass EN Külmumise/sulamise mõju EVS 814:2003 Dekiplaat C 35/45 XD3 + XF4 KK4 Pealesõiduplaadid C 35/45 XD3 + XF4 KK4 Betooni valmistamisel peab kinni pidama veel järgnevatest nõuetest: - Täitematerjali terasuuruse suurim nimimõõde fr. 8/16; pealesõiduplaadil 16/32. - Kloriidisisalduse klass Cl Õhusisaldus 4%-5%. - Betooni töödeldavuse konsistentsiklassi määrab ehitaja koos järelevalvega. Betooni survetugevus peab olema katsetatud ning mitte ükski katsekeha ei tohi taluda vähem koormust kui projektis ette nähtud. Survetugevuse väärtus tuleb arvutada lähtuvalt tõenäosuslikust jaotuskõverast 95% tõenäosusega, eeldades, et koormuskatse tulemused vastavad normaalsele jaotusele. Külmakindluskatse tuleb teha pealesõiduplaadi ja sammaste tagaseina valust võetud betooni kuubikutele. Silla kaldasammaste remonditööde ajaks on soovitav paisjärve taset alandada maksimaalsel määral, kuna see võimaldab kaldasammaste normaalsest veetasemest allpool olevaid betoonpindasid renoveerida. Tööde teostamisel tuleb juhinduma Veeseaduse ja keskkonnakaitse nõuetest: - vältida lammutustööde käigus tekkiva prahi sattumist jõkke, selle sattumisel võtta koheselt tarvitusele abinõud selle eemaldamiseks ; - töid teostada tehniliselt korras seadmete- ja masinatega; - tööde käigus tekkiv praht ja muud jäätmed käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele; - sillasammaste tugevdussärgi ja talade torkreetkihi ehitamine teha kaetud tellingutelt. Välja kaevatud pinnase ladustamise kohad ja pinnase järgnev kasutamine täpsustada kohapeal. Kõik teede ehitamise juures tekkinud materjalid, mis ei kuulu taaskasutamiseks, utiliseeritakse. Ehitamisel eemaldatud asfaldikiht ladustada tellija poolt määratud kohas ja tingimustel. Freespuru taaskasutamise ehitataval objektil otsustab Tellija. Olmejäätmed kogutakse spetsiaalsetesse konteineritesse ja veetakse prügimäele.

8 9. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND Hooldamine Kõik silla liikluskorraldusvahendid, katte- ja betoonkonstruktsioonid tuleb hoida porist ja lumest puhtana ning vabana liiklust takistavatest esemetest. Suveperioodil on nõutav mitmekordne niitmine, sillutistel umbrohutõrje. Talvel tuleb sild täispikkuses puhastada lumest ja jääst. Kuna silla veeärastus on projekteeritud üle servaprussi, kehtib see ka lumetõrje kohta. Ülevaatused Üldist Silla seisukorra jälgimiseks, ohutuse tagamiseks ja ekspluatatsiooni käigus tekkivate defektide õigeaegseks avastamiseks tuleb teostada perioodiliselt silla ülevaatust. Ülevaatuste teostamisel juhinduda Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt 17 detsembril a määrusega nr 45 kinnitatud Tee seisundinõuded. Ülevaatus toimub üldjuhul visuaalselt, vajadusel tehakse kontrollmõõtmised ja pindade testimised. Mõõtmise tulemused ariveerida ja säilitada koos esialgsete ehitusaegsete teostusjoonistega. Kontrollida tuleb teekattevuukide, sadevete äravoolusüsteemi ja pinnasevee drenaaži toimivust, samuti silla ja tugimüüri konstruktsioonide korrasolekut. Ülevaatuse käigus koostatakse ülevaatuse akt, milles fikseeritakse kõikide silla konstruktsioonielementide tehniline seisukord. Eritingimused: 1) Servatalad, teekatte vuugid, vajadusel ka tugimüüride seinad puhastatakse survepesu vähemalt kaks korda aastas (kevadel ja sügisel). 2) Servatala impregneeritakse iga 5 aasta järel. Üldülevaatuse juurde kaasatakse antud eriala spetsialistid. Ülevaatuse korra ja aja määrab objekti omanik. Pidev jälgimine Pidev jälgimine toimub igapäevase teede kontrollimise käigus. Jälgimise eesmärgiks on ennetavalt avastada liiklusohutust mõjutavad või liikluse sujuvust takistavad tegurid. Kui jälgimise käigus ei leita erilisi defekte, siis ülevaatuse akti koostada ei ole vaja. Tõsisemate kahjustuste (sh liiklusavariid järelmid jms) leidmisel tuleb koheselt informeerida ekspluatatsiooni eest vastutavat isikut või ametkonda. Pidev jälgimine toimub visuaalselt ja selle käigus pööratakse tähelepanu järgmistele kohtadele: sõidutee katte puhtus ja võimalikud kahjustused; kandekonstruktsioonide korrasolek; sajuvete ärastussüsteemi puhtus ja toimevõime; deformatsiooni- jt vuukide puhtus ja toimevõime; piirete korrasolek; liiklusmärkide, liiklust reguleerivate fooride ja valgustusseadmete korrasolek; mulde nõlvade kahjustused. Üldülevaatused Esimene üldülevaatus tehakse ehitajapoolse garantiiaja viimasel poolaastal, edaspidi 3 aastase intervalliga. Koostas Valeri Volkov